messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMöödunud nädalal tehti Eestis 22068 esmast vaktsineerimist. Teisi doose tehti 20628. Täielikult vaktsineeritud on 545580 inimest. Vähemalt ühe doosiga on kaitsepoogitud ligi 621500 inimest. Vaktsineerimise töörühma juhti Marek Seeri suurenenud huvi kaitsepookimise vastu ei üllata. Eks kindlasti on oma osa selles, et ka väga palju selliseid uusi võimalusi lisandus, et apteekides vaktsineerimine vaktsineerimisbuss ja arvan, et ka osad inimesed on võib-olla puhkuselt tagasi tulnud. Euroopa komisjon on seadnud sihiks, et 22.-ks septembriks ehk kalendri suve lõpuks oleks kõikides Euroopa Liidu riikides koroonaviiruse vastu vaktsineeritud vähemalt 70 protsenti täiskasvanud elanikest. Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et praegust vaktsineerimistempot arvestades Eesti selle eesmärgini ei jõua. Võib-olla, et see on saavutata, kui nüüd väga hoogsalt liigutakse. Aga see on ainult ühe doosiga ja me praegu väga hästi teame, et ühest doosist ei piisa. Nii et arvestades seda, mis on meie kahe doosi vahemaa ga ja et me oleme juba peaaegu augustikuus, siis võibki ütelda, et me oleme kuskil kahe doosiga, kalendri suve lõpuks võime saada kuskil 50 60 protsendi peale ja 70 protsenti esimese toosiga siin Soome, Rootsi, Taani, et ma ei vaata Läti, Leedu, et siis nemad on juba ammu saavutanud, ütleme vanemates põlvkondades ja vanemad, ma mõtlen siis 60 pluss ennekõike on saavutanud vaktsineerimise taseme 80 pluss protsenti. Marek Seer aga kinnitas, et vaktsiinide puuduse taha selle eesmärgi saavutamine ei jää. Me teeme seda arvutust päris täpselt, ainukene ebastabiilne on Jannseni vaktsiiniga. Aga nii Moderna kui Faizeriga toimetame ja eks me jälgime seda, aga praegusel hetkel ma ei muretse selle pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeeriumi teatel on vaktsineerimise tempo Eestis hüppeliselt tõusnud. Hommikuse seisuga oli Eestis vähemalt ühe koroonavaktsiini doosi saanud 621 496 inimest, 545 580 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Vähemalt ühe doosi on saanud 56,1 protsenti täiskasvanutest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOmavalitsustel on võimalik taotleda toetust objektidele, mis ei ole selle aasta eelarvesse kantud riigihalduse. Ministri Jaak Aabi sõnul on rahandusministeerium ja omavalitsused läbirääkimiste faasis. Praegu on see protsess, kus käib eelkonsultatsioon ehk siis omavalitsused küsivadki rahandusministeeriumi spetsialistide käest, kas see teine või kolmas või neljas objekt võiks saada toetust, et olla kindlad juba taotluse esitamisel, et, et antud objekt vastab tingimustele ja seda toetust on võimalik saada, et lühendada võimalikku bürokraatiat anda nagu selge tagasiside omavalitsustele, siis praegu käib eelkonsultatsioonide voor. Praegu on ametnikel see informatsioon, et järgmisest nädalast hakkavad juba esimesed konkreetsed taotlused tulema nendelt omavalitsustelt, kus siis, kes on eelkonsulteerimises osalenud ja kes on jõudnud siis sinnamaani, et saavad need taotlused esitada. Projekte, milleks omavalitsused toetust kasutavad, on abi sõnul erinevaid. Eks seal on ikka omavalitsuste omanduses olevad hooned, ehk siis lasteaiad, koolid, teed, väga lai spekter objekt. Olenemata sellest, et raha ei kata kavandatud investeeringuid, tervitavad omavalitsused riigi otsust, räägib Eesti linnade ja valdade Liidu juhatuse esimees Tiit Terik. Meil selles mõttes on võtta ju võrdlus kahest erinevast kriisist, kui me 10 aasta tagusest ajast mäletame, siis toona mindi esimesena kohalike omavalitsuste rahakoti kallale ja hakati kärpima üksikisiku tulumaksust, linnadele ja valdadele laekuvat raha. Aga nüüd on keskvalitsus omavalitsuste poole hoopis teise pilguga vaatamas ja see, mis lisainvesteeringute jaoks antakse ja tegelikult ka see raha, mis saamata tulude jaoks antakse, on meie hinnangul väga hea ja, ja väga oluline eelarve süst linnadele ja valdadele. Meil on siin küll olnud mõningaid erimeelsusi valitsusega, kus me investeeringutoetuseks tulevat raha, oleme näinud, et me võiksime selle eest katta ka kavandatud ja planeeritud remonte ja ja investeeringuid, aga noh, teiselt poolt me saame aru ka valitsuse positsioonist, et anda majandusele lisastimulatsiooni ja, ja lisatõuget ja eraldades siis neid vahendeid väga selgelt ainult uute objektide rahastamiseks. Aabi sõnul on tegemist kiire majandusturgutusega ja toetust saab kasutada järgmise aasta lõpuni. Kuna see on niisugune kiire meede ehk tegelikult ootus ongi see, et Need investeeringud on suhteliselt väikesemahulised, aga neid on võimalik kiiresti ellu viia, et see raha jõuaks investeering jõuaks kiiresti majanduse, siis tegelikult lepingud nende objektide kohta peaksid olema esitatud siis rahandusministeeriumile selle aasta lõpuks ja raha saab kasutada järgmise aasta lõpuni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Omavalitsused saavad küsida riigilt toetust objektidele, mis ei ole kantud selle aasta eelarvesse. Riik eraldab piirkondliku majanduse elavdamiseks kohalikele omavalitsustele 70 miljonit eurot, mis tuleb suunata uutesse investeeringutesse. Järgmisel nädalal esitavad esimesed omavalitsused taotlused toetuse saamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul palusin peadirektori enda juurde, võtsin enda juurde ka siseauditi, kuigi siis auditil tähtajaks oli homne päev, täna hommikuks esmane ülevaade tuli ja kuulasime ära ka täiendavalt peadirektori selgitused ja noh, kui see laias laastus kuidagi kokku võtta, et siis kas peadirektor oleks võinud käituda teisiti, mis on ka avalikkuses olnud krediitkaardi aruanded, et käisime need näited ükshaaval läbi, arutasime, kus olid eksimused ja see eksimus on aruandluse ees. Politsei peadirektor oleks pidanud kuludokumendi kohe esitama raamatupidamisele kulu aruande, et kas peadirektor peab oma käitumisest, mis on krediitkaardi kasutamisega olnud tegema järeldused? Loomulikult peab ka eetilisest aspektist kas siseauditi poolt tuvastatud ja peadirektori seletustest tulenevalt. On täna põhjust rääkida sellest, et peadirektor tuleks ametist vabastada, siis minu vastus on ei. Peadirektor on teinud väga head tööd, ta on olnud politsei peadirektorina väga tubli ja mina ei näe põhjust tema ametist vabastamiseks. Aga loomulikult nagu ma ütlesin, ta peab tegema oma järeldused ka, et see formaalne pool oleks korras. Paberimajandus oleks korras, seda kindlasti peab järgima. Meie siseaudit tegi veel politsei piirivalveameti le mõned ettepanekud Need puudutavadki, eelkõige siis krediitkaardi kasutamise regulatsiooni ja samamoodi seda, kuidas kulude kinnitamise ja raamatupidamise arvestuse protsessides saavutada sisulisemat ja tõhusamat kontrolli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Hanno Pevkuri sõnul jääb Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ametisse, aga peab juhtunust tegema oma järeldused, ka eetilisest küljest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLaval saavad kokku kaks üksindast inimest, kes eneselegi ootamatult mängivad teineteise elus määratult olulist rolli. Marje Metsuri kehastatud tädi on saatnud oma vennapojale kirja, et on suremas. Mees pole sugulast küll aastakümneid näinud, aga otsustab siiski kõik oma tegemised sinnapaika jätta ja tädi lõputunnistajaks sõita. Mehe otsus ei lähtu sugugi ligimese armastusest ja soovist eaka sugulase eest hoolitseda. Lavastaja Peep Maasik. Ma ei ütleks, et ta nüüd tuleb sinna raha võtma või, või tahab ainult raha pärast sinna tulla, ütleme nii, et, et aga kui inimene või karakter on, on sellise loogikaga, et, et ta saab kirja tädilt, et ma suren ära ja nüüd tulen kohale ja siis ta üllatub selle peale, et sa polegi veel surnud või mis asja ja see kestab veel ja veel ja see aeg läheb edasi ja see nad ikkagi ei otsusta ära suruda. Et kui juba karakteri loogika on selline, siis mis seal siis veel, võib-olla et see on minu jaoks nagu põnev ja võiks ka publiku jaoks põnev olla, et mõista seda karakterit korraks. Tädi on musta huumori ja üllatavate keerdkäikudega üle ujutatud, komöödiaüksindusest, keerulistest peresuhetest ja elusaatustest lähedusest ja selle puudumisest koos Marje Metsuriga on laval Lauri Kink, kelle sõnul on viimasel ajal just sedalaadi huumorist puudus. Et praegu on selline teema ju nagu pikemat aega juba üldse nagu valdav, et et sarkastilist nalja või, või natuke iroonilise, nalja ei tohi nagu üldse teha. Või ei julgegi enam keegi teha, sest inimesed solvuvad nagu sekundiga see, mida mõni aeg tagasi nimetati naljaks mõnusaks tögamiseks, siis nüüd kui sa sedasi teed, siis võib tihtilugu pigem kohtusse sattuda, eks ole, et et ma arvan, et sellist vana head nalja, seda seal ongi väga palju. See on minu arust väga, väga tervendav. Kuid lavastuse vaatamisest võiks saada tõuke veel millekski muuks, lisab kink. Teisest küljest on seal, ma usun, väga tugevalt sees ka mingi selline iva või tunne, et kui ma selle asja nagu ära vaatan, siis võib-olla ma tahaksin näiteks helistada oma vanematele või mõnele kaugele sugulasele või, või tuttavale, kellega pole ammu rääkinud. Ma arvan, et see on seal täiesti kindlalt olemas. Et kui me võtame nüüd seda praegust aega, et, et kui palju me siis võtame oma tuttavatega ühendust ja, ja lihtsalt räägime näiteks nendega või või tegeleme pigem kogu aeg mingite oma jamad ja elektriarvete ja ma ei tea sõjaga ja millega iganes, et ma arvan, et see variant on seal kindlasti olemas, ma loodan vähemalt, et on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lavastaja Peep Maasik toob Tartus Karlova teatris lavale kanada näitekirjaniku Morris Panychi tragikomöödia \"Tädi\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIvari Padar tänane kabinetiistung on siis praegu algamas, mida täna plaanis on ja kuhu plaanite jõuda? No täna on plaanis uus riigieelarve strateegia, siis kuidas Eesti riik oma rahaga käitub 2009 2012 ja me oleme reedel välja saatnud võimalikud piirnumbrid ministeeriumidele ja täna neid piirnumbreid arutataksegi. Ja mida võib praegu öelda nende piirnumbrite ja kavade kohta? No võib öelda seda, et, et meie ettepanek on, et piirnumbrid võtta täna teadmiseks, kiita need piirnumbrid heaks ja, ja teha riigieelarve strateegiat edasi eeldusega, et riigieelarve strateegia kiidetakse valitsuses heaks, siis 29. mail Kas need varem levinud arvud jäävad jõusse, näiteks kui peaminister ütles, et järgmise aasta riigieelarve suureneb selle aastaga võrreldes seitse miljardit? No sellises suurusjärgus tõesti riigieelarve võrreldes selle aastaga suureneb. Nii et selles suhtes on peaministril õigus, aga selge, et kusagil 10 miljardi krooni ulatuses on kindlasti neid ootusi, mis on järgmise aasta suhtes rohkem ootusi. Kas aprillikuu on midagi muutnud meie vaatenurgas, nüüd on juba mai käes. Üldiselt on aprill, näitab seda, et me oleme oma oma viimase aja prognoosidega õigel teel. Kas täna läheb pikalt, viimased kabinetiistungid on kõik lõppenud kuskil vastu ööd. Ma usun, et läheb pikalt küll sellepärast, et ega arutad on siin päris palju ja ja ministeeriumidel tuleb päris suuri kokkuhoidusid rakendada, nii et kindlasti tuleb õige pingeline kabinet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus hakkas arutama eelarvestrateegiat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe teame, et Taani on peatanud AstraZeneca vaktsiiniga selle vaktsineerimisprogrammi ja me teame ka seda, et Taani ei ole ainus, et näiteks Norras on osad linnad selle otsuse vastu võtnud ja ei saa välistada, et nüüd seda lähiajal teevad ka mõned teised liikmesriigid. Aga vaadates praegu kõiki neid riike, kes on selle vaktsineerimise peatanud, seal on nakatumiskordaja ikkagi tunduvalt madalam ja neis on riskigrupid juba sisuliselt kõik vaktsineeritud neil ei ole seal sellist tõsist epidemioloogilist olukorda nagu Eestis Euroopa ravimiameti tänane seisukoht on vaktsiini, ohutushinnang ei ole muutunud, vaktsineerimisest saadav kasu, raske covid 19 ennetamisel on ikkagi kordades suurem kui, kui võimalikud riskid vaktsiiniga ja noh, loomulikult me oleme ka juba vaadanud komitees, et kui palju siis on trombijuhtudes Euroopas teatatud, et nüüd üheksanda märtsi seisuga on Euroopa andmebaasis Astra Zeneca vaktsiiniga vaktsineeritud üle kolme miljoni inimese, see on siis Euroopas ja nende seas on siis 22 trombemboli ja juhtu, et tegelikult Euroopa ravimiamet alustas juba selle võimaliku ohusignaali. Ehk siis nii-öelda trombide tekke võimalikku seost vaktsiinidega hindamist, kui Austrias üks partii peatati ja täna otsustati seda hindamist kiirendada, et, et neid kõiki trombijuhte siis kiiremini hinnata ja nõuti ka siis müügil hoidjalt kiiremat aruannet, aga noh, tänane siis seisukoht on, et et ohutusprofiil ei ole muutunud. Nüüd kui Eestist rääkida, siis Eestis on nakatumiskorda ja väga kõrge epidemioloogiline olukord on väga tõsine ja vaktsineerimise edasilükkamise tulemusel võib raskesse Covid 19 haigusesse nakatumine ju veelgi tõusta. Ja no igal juhul on see raske haigus tunduvalt tõsisem kui ja ohtlikum kui vaktsiin. Loomulikult ka meie muretseme ja nüüd ettevaatusabinõu nüüd puhas ettevaatusabinõu, et soovitame arstidel ikkagi jätkata AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimist aga siis kaaluda selle edasilükkamist nendel inimestel, kellel on teadaolevad trombi riskifaktorid, ma ei hakka neid siin praegu üles lugema, aga me võtame kõigi arstidega, kes siis vaktsineerimise läbi viivad ka ühendust ja jagame nendega informatsiooni. Et soovitame seda edasi lükata. Seniks, kui meil on siis selgunud rohkem informatsiooni kui Euroopa ravimiamet on need andmed üle hinnanud ja nii-öelda vorminud oma arvamuse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu ravimiametite esindajad kogunesid koosolekule, et arutada AstraZeneca vaktsiini edasist kasutamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõuluks jõudis Eestimaale suur haruldane kink Eesti evangeelsete kristlaste baptistide vanem prespüter Ülo Meriloo. Nii ootamatult meile ka üllatuseks tuli möödunud aasta jõulude eelteade, et on valminud eestikeelne piibel. Selle piibli koostajaks on Eesti kristlik ministri asukohaga Ameerika Ühendriikides Colorados. Nemad hoolitsevad väliseestlaste ja ka kodumaa eestlaste vaimuliku kirjanduse, eriti piiblit eest. Saadetis, mis meile on juba kohale jõudnud, koosneb 20-st 1000-st eksemplari, st mõeldud esialgselt proovitrükina. See on mõeldud kingitusena kõigi meie vaimulike keskustele. Keskuste kaudu saavad selle osaliseks kõik meie konfessioonide liikmed ja usun, et ka liikmete kodude kaudu jõuab see paljude eestlaste kodudeni ja piibel jumala sõnana ka eestlaste südameteni. Kuna ta on kingitusena, siis ei tarvitse mitte selle eest tasuda ja me oleme eriti rõõmsad selle üle, et just see kingitus tuleb jagamisele piibli 250. juubeliaastal. Selle kingituse nii osanikud on lääne kontinendil väliseestlased ka Skandinaavia maadel peale selle ka Ameerika mitmesugused usukonfessioonid. Kuna on tegemist baptistidega kui lääne poolkera kõige arvukama liikmeskonna esindajatega peale selle luterlastega, anklikaanidega, metodistidega, nelipühilastega ja ka adventistidega. Kuna ta on proovitrükina, siis esialgselt on 20000 saadetud. Peale korrektuuri lugemist tuleb piibel 100000 eksemplariga. See kuulub jagamisele juba üle meie maakera väliseestlastele ja loodame, et kingitus teatud hulgal saabub ka meie kodu Eestisse. NSV Liidu usuasjade volinik Eesti NSV-s Rein Ristlan. Piiblil on tulemas suur aastapäev. Kaska on usualases kirjanduses oodata uut. Eesti Evangeelne luterlik kirik kavatseb käesoleval aastal vähemalt kahes väljaandes varustada usklike piibliga. See on nende poolt organiseeritud uue testamendi väljaandmine mis praegu on trükkimisel trükikojas ja mis vähemalt 20 tuhandeses tiraažis käesoleva aasta esimeses pooles välja antakse. Samuti loodab Eesti Evangeelne Luterlik kirik saada Soome luterliku kirikult 25000 piibli Fakimile trükist, mis tehakse viimasest Eesti vabariigi päevil välja antud piiblitõlkest ja ka siinkohal tahaksin öelda, et kui aptistid selle suure kingituse said, siis jagasid nad eeskätt selle oma usklike vahel kõigi teiste konfessioonide usklike vahel, aga mingisuguses koguses andsid nad selle kui kultuuri loodusloolise väärtuse üle ka meie vabariigi raamatukogudele ja teistele asutustele. Ja kõigepealt andsime üle Eesti kultuurifondi ja siis Tartu riiklikule ülikoolile rossade nimelise raamatukogule keele Kirjanduse instituudile ja Teaduste Akadeemia raamatukogule.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõik uudistesaatest 12.01.1989. 25 000 piiblit USA-st Eestisse. Helilõigu lõpus on kujundus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on jagatud rõõm kõigi Eestimaa naistega kes on seda laulu ja tantsupidude traditsiooni aidanud hoida, kanda, armastada, mis teeb teie arvates ühe naise edukaks? Te olete edukas ka selles mõttes, et teil on suur pere, see ongi nii, et, et kust maalt sa võtad, et kui palju siis pere on ilma jäänud, kui sul on nii palju tööd või on need asjad nagu elus tasakaalus, aga, aga mul on nagu selline tunne, et naine kannab ürdseid väärtusi ja läbi oma laste, siis sa kannad neid nagu elule. Ja, ja tegelikult ega siis üks suur perekond, see on ka üks väike organism, mida sa kogu aeg pead korrastama ja ja korraldama, ja ilmselt ta on andnud mulle väga palju tuge ja oskusi juba 27 aastat järjest, kellele, mis järjekorras midagi selga panna või millal kedagi sööta või, või millal kedagi magama panna ja siis pere on pisike Eesti mudel, nii või teisiti räägime tulevikuplaanides ka, millised need järgmised väljakutsed on? Praegu me valmistame ette juba üheteistkümnendat noortepidu, mis toimub kultuuripealinna raames aastal 2011 ja ja väga aktiivselt on praegu on hästi põnev periood, on just see loovuse periood ja, ja noortepidu kannab ka väga sügavalt tähenduslik pealkirja, maa ja ilm. Nii et väljakutsed tulevad nii, et enne ei jõua eelmist väljakutset veel korralikult kokku siduda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon valis tänavu aasta naiseks Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe arutasime seda veel kord, nüüd siis peaministri juuresolekul üle kuidas sai võimalikuks ilma meie fraktsiooni teadmata valimisseadustest keele nõuete kaotamise ettepaneku üleandmine. Ja me arutasime täna ka uut ettepanekut seaduseelnõu algatamiseks, mis siis kindlustaks eesti keele staatust asjaajamise või töö keelena nii riigikogus kui kohalikes omavalitsustes. Me esitame täna selle ettepaneku koalitsioonipartneritele kooskõlastamiseks. Peab ütlema, et meil on üldse viimasel ajal olnud väga palju probleeme sisemise suhtlemise protseduuri, reeglite järgimise ja möödarääkimistega. Selle tegelikuks põhjuseks ongi jada inimlikke eksitusi ja selget üheselt täidetavate protseduurireeglite puudumine. Juba sellest tuleneb võib-olla ka siis seesama järeldus mida fraktsiooni enamus arvas. Et Valdo Romesseni avalikkuses tehtud ettepanek Mart Laarile tagasi astuda oli kantud ennekõike sellest samast emotsionaalsest pingest, sest tegemist on meie erakonnale väga tundliku teemaga. Selle kõige taustal arvas fraktsiooni enamus, et Mart Laari tagasiastumine ei lahenda praegu ja midagi, pigem ta tekitab probleeme nii meie erakonnale kui tervele koalitsioonile juurde. Vardo messen sai fraktsioonikaaslaste käest päris korralikult sugeda, et niisuguste ettepanekute tegemise koht on ennekõike ikkagi fraktsiooni koosolekul. Ja see, kui Vardo ütles, et ta juba neljandal mail korra on selle ettepaneku teinud, ei tähenda seda, et kui sa korra oled teinud mitu-mitu kuud tagasi hoopis teistele asjaoludel, et siis oleks see õigustus, eks nüüd ilma sisemiselt seda arutamata minna kohe avalikkuset, aga nagu ma rõhutasin, me kõik olime väga emotsionaalses pinges. Ja noh, vahel juhtub, et ühe inimese närvid ei kesta vastu. Need ideed, mille eest ta on eluaeg võidelnud, olid tema arvates liiga suures ohus ja sellest võib-olla tuleneski sisse. Et ta tuli kõigepealt avalikkuse ette ja alles seejärel me saime arutada seda fraktsiooni koosolekul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaaliidu fraktsiooni esimees Tiit Sinissaar kommenteerib kolme Riigikogu saadiku eelnõu keelenõuete kaotamise kohta ja Vardo Rumesseni ettepanekut peaminister Mart Laari tagasiastumisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänavu kahjuks nii tore aasta ei tule, küll plaan oli teha paarkümmend kilomeetrit tolmuvaba katteid, küll aga see, mis toimub täna tume linna maailmaturul ja ka nii killustikuga Eestis siis leidsime, et targem on see aasta mitte tolmupuukatteid ära teha. Bituumen hindab viimase kuu aja jooksul julgelt rohkem kui kahekordistunud. Graniitkillustikuga on põhimõtteliselt sama lugu, pluss veel graniitkillustikku on hästi raske ka kohale saada ja kätte saada tsesti. Et seda segadust on väga palju, meil on ka juba töövõtjad teiste juba kehtivate lepingute käigus juba küsinud ka raha juurde, et maailmaturul on need asjad käest ära. Ja sellest valguses, kuna me peame tegelikult hakkama hangetega põhimõtteliselt täna välja minema võtsin vastu otsuse, et me mustkatteid see aasta ei ehita, pigem panustame rohkem sellele, et need alused ette valmistada ja selle võrra juba järgmine aasta rohkem mustkatteid teha. Et kui mustkatteid ei tolmuvabad, katted ei tehta, millele kulub kaks miljonit eurot Saaremaa vallas? No me teeme endiselt, teeme korduspindamisi, et säilitada olemasolevaid mustkatteid, et sealt me sellest me ju ei pääse. Et seda hiljem remonti minna on oluliselt kulukam. Siis, milline perspektiiv on, on riigiteedel Saaremaa piirkonnas tänavu aasta? Katteehituse käesoleval aastal saare maakonnas riigiteedele kahjuks ei tule, küll aga järgnevatel aastatel plaani me ülejäänud remondimahud ikkagi ellu viia. Kruusateede remondi taastus remondi liiklusohtlikud kohad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaale ei tehta tänavu ühtki kilomeetrit tolmuvaba katet teedele juurde. Seda nii valla kui ka riigiteedele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoroonakriisiga seotud kulud mitte ainult küll ka sotsiaalministeeriumi valdkonnas, vaid ka teistes valdkondades tuleb lahendada ja me oleme selle küll põhimõtteliselt kokku leppinud, et kõik see hädavajalik, mis on vaja vaktsiinideks testideks haiglate ületööks on siis ka selles eelarves olemas. Et selle üle oli diskussioon, palju seda vaja on, kuna prognoosida on väga raske, kuidas see viirus edasi kujuneb ja millised kulud tulevad siis kõik need kulud, mida me oskame prognoosida, on seal eelarves kirjas ja on ka varu sees. Et me ei peaks siis hakkama uuesti kohe aasta alguses lisaeelarveid vastu võtma, kui juhul peaks midagi juhtuma. Nüüd teine suur plokk, mis on kõige suurema, rahalise mõjuga, see on tõesti aktsiisid, sellest on palju räägitud, aga täpsem otsus kindlasti. Täna tuleb kabinetis mõlema osapoole valmidus seda teha on olemas ja siit tulevad edasi küsimused, et mis me teeme siis aasta edasi, kui me oleme lükanud, kas tuleb siis mingi lauge tõus, et need tuleb omavahel veel kokku leppida? Põhimõtteliselt me selle suunas liigume ja kindlasti palgaküsimus, et nagu te mäletate, siis kevadel riigieelarve strateegia koostamise käigus teatud prioriteetsed valdkonnad, õpetajad, kultuuritöötajad, päästjad, ametnikud, sinna eraldati kolm protsenti palgafondi tõusu, aga on olnud ka meie selge signaal, et sellest ei piisa, kuhu me jõuame, eks seda siis lähemad arutelud näitavad, aga valmisolek ka seda poolt suurendada on tegelikult olemas. Kuna inflatsioon, majanduskasvu on praktiliselt paratamatu, ehk hinnad kasvavad, siis need inimesed, kes sõltuvad riigieelarvest, olgu need pensionärid, sotsiaaltoetused, palgad riigisektoris, peavad seda arvestama ja, ja sellega kaasa tulema. Muidu teatud grupid oma sissetulekutes jäävad lihtsalt hinnatõusust maha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus hakkab järgmise riigieelarve põhimõtetes kokkuleppele jõudma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFlorida on üks olulisemaid kaalukeele osariike, kus iga viies valija on ladinaameeriklane. Enamiku küsitluste järgi juhib demokraatide kandidaat Joe Biden seal napilt president Donald Trumpi ees. Samas on tema toetus ladinaameeriklaste seas väiksem kui Hillary Clintonil neli aastat tagasi, kes Florida napilt kaotas räägib USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Ma ei võta mitte midagi iseenesestmõistetavana. Ma kavatsen iga hääle eest väga kõvasti töötada. Biden il on tugev toetus poertorico juurtega kodanike seas, kes on ühtlasi kõige kiiremini kasvav ladinaameeriklaste valijaskond Floridas. Üleüldiselt kalduvad nad pigem demokraatide poole, kuid trumpi kahjuks on mänginud valge maja tegevus orcaan Maria kahjude kõrvaldamisel. Trump on aga suutnud edukalt enda taha meelitada konservatiivsemad ladinaameeriklased, hoiatades neid sotsialismi eest, mis on murekohaks paljudele Kuuba ja Venezuela päritolu valijatele räägib USA president Donald Trump. Paljudes kohtades räägitakse isegi rohkem kui sotsialismist ja me ei lase sellel juhtuda. Küsitlejate kinnitusel on Biden silmitsi veel teisegi probleemiga. Paljud ladinaameeriklased ei tea temast lihtsalt suurt midagi, räägib uurimisfirma EQus laps kaasasutaja Stephani Valentsia. Nad teavad, et ta oli kaheksa aastat Barack Obama asepresident aga nad ei tea ilmtingimata, milliseid poliitikaid on ta juhtinud ja milline on tema visioon. Seega järgmise 50 päeva jooksul tuleb jätkuvalt teha alustööd, et teda ladinaameeriklaste kogukonnale tutvustada, sest trumpi vastasus ei ole piisav. USA presidendivalimised toimuvad kolmandal novembril. Võitmiseks peab kandidaat koguma vähemalt 270 valimiskogu liikme hääle. Floridas on neid mängus 29. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendivalimisteni on jäänud poolteist kuud ja kandidaadid on hakanud aina rohkem võitlema ladinaameeriklaste häälte pärast. Umbes kolm miljonit inimest sellest valijaskonnast elab Florida osariigis, mille võitmine võib olla lõpptulemusele määrav. Florida ladinaameeriklaste eelistus ei ole aga üheselt selge ja sõltub paljuski sellest, kust nad on pärit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti nakkusnäitaja tõusis täna 20 koma kolmeni ja selge on see, et reede, kui Läti valitsus taas reisipiirangute asjus kokku tuleb, ei lange see alla 16. Kas see tähendab, et Läti kehtestab Eestist tulijatele kindlasti piiranguid, kui jah, siis missuguseid? Läti valitsus tegelikult on ka neid küsimusi täna arutanud, Läti valitsuse seisukoht on värskelt või vähemalt see, mida ma olen saanud Läti välisministri tänase seisuga. Et see mõõdik 16 nädala lõpul jääb kehtima ja Läti on kehtestanud rea erandeid, viimati siis minu palvel kehtestas Läti ka täna erandi. Juhul kui karantiini nõue kehtestatakse, see ei puuduta siis Valga-Valka inimeste noh, liikumist kaksiklinnas. Samuti jääb siis erandina maksma see põhimõte, et inimesed saavad läbida Lätit transiidi korras 12 tunni jooksul ja kolmandaks siis see ei puuduta töötegijaid. Eesti välisministeerium täpsustab neid Läti välisministeeriumiga, et kõik oleks selgus ja me anname neid siis teada hiljemalt homse päeva jooksul. Nädalavahetust riga veetma minna enam ei saa. Kui meil on jah, piirkorda ja üle seitsmeteistkümne koma kuue, siis sellisel juhul rakendub karantiin reedeööst vastu laupäeva ja sellisel juhul noh, niisugusele tavapäraselt lõbureisile ei ole mõtet minna. Kas teie hinnangul Euroopa Liidu liikmesmaad suudavad kokku leppida mingi nakkusnäitaja numbris, mis oleks kõikidele vastuvõetav näiteks 50 nagu Euroopa komisjon soovitas, kas Eesti valitsus oleks sellega nõus või äkki hoopis 25, et see võiks olla vastuvõetavam kõikidele? Kindlasti on meie huvides, et ühetaoline lähenemine saavutada. Esiteks teiseks kindlasti on meie huvides, et vältida täielikku piiride sulgemist. Nüüd minu seisukoht on ja ma olen ka Läti ja Leedu välisminister selle ettepaneku teinud, et Läti ja Leedu ja Eesti võiksid töötada välja oma ettepanekud ühiselt. See on kindlasti ka üks tagatis, kuidas meil ehk õnnestuks seda Balti mulli siis nii-öelda taastada, kui meil on vähemalt siis ka euroopalise loogika osas ühetaoline arusaam. Nii et milline nüüd praegu meie valitsuse seisukoht on, eks terviseeksperdid peavad siis hindama seda, meie vaadet, küllap siis me lähemas tulevikus arutame seda. Eks ma tegelikult, kui on Põhjala-Balti välisministrid siin ka, et ma siis homme kindlasti on mul suur huvi kuulata arvamusi. Aga mingit konkreetset numbrit nakkuskordaja suhtes laual ei ole olnud. Tähendab selles mõttes, et kas me oleme kujundanud üleeuroopalise mudeliga ettepanekud välja ei, seda üleeuroopalise mudeliga ei ole kindlasti balti mulliga, meie vaates võiksime me saavutada ühe uue numbri, võimalik, et on ka mõistlik mõelda mingisuguse ujuvale näitajale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetuses alates tuleb Lätti sõites arvestada tõenäoliselt karantiini jäämisega. Erandiks on Valga-Valka elanikud, kes saavad üle piiri liikuda. Lubatud on ka tööränne ja transiit läbi Läti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann ütleb, et enne Tartu ja Tallinna vahelise raudtee elektrifitseerimist ei leia Eestist vabu diiselronge, millega Tartust Riiga sõita. Samas on on Läti raudtee reisivedaja Pasasi Wilsens pakkunud, et nemad võivad oma rong iga Valgas sõita Tartuni ja tagasi, kuna see rong niikuinii seisab paar tundi Valga jaamas praegu, aga noh, seal peab olema siis keegi tellija, kes siis selle rongiteenuse siis tellib, kes maksab siis sellele vedajale, kes maksab infrastruktuurile ehk Eesti raudteele. Et seda täna ei ole, eks? Läti reisija veofirma Passasiru Vilsensi juhatuse esimees Roger Jaani rigulis tunnistab, et väljumisaegu peaks muutma, et need oleks tartlastele sobivad. Lisaks peab otsustama, palju vahepeatusi rong teeb. Kokku võiks sõit Tartust Riiga võtta kolm tundi ja 45 minutit. Kui me liini pikendame, maksaks Läti kulud kinni Eesti piirini, Valgast Tartuni oleks vaja eesti-poolset rahastust. Igapäevaste reiside korral räägime summast ligikaudu 250000 eurot aastas. See sõltub väga Tartus täti sõitvate reisijate arvust. Praegu ei taha väga optimistlik olla ja ennustame väga madalat reisijate arvu. Mida rohkem inimesi liini kasutavad, seda vähem toetust on vaja. Liini pikendamist Krigulis siiski pooldab. Reisijad vajavad uue liiniga harjumiseks aega, seega tõuseks huvi paari aastaga. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul peaks rongiühendus toetama riik, majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter. Läti liini pikendamist mõistlikuks ei pea. Ei ole jätkusuutlik 60.-te aastate rongide tellimus piiriüleseks kaugliikluses. See ei ole lahendus, milleks me hakkame Eesti maksumaksja raha kulutama, et pigem see teema oli meil nagu laua peal selles perspektiivis, et kui Rail Baltic valmib 26 pluss, eks ole, et siis kindlasti on vaja Tartule tagada rongiliinid ka Riiga. Tatter lisab, et Läti rongid ei ole keskkonnasõbralikud ja ei vasta Eesti reisija ootustele. Eestis loodetakse tasapisi täielikult diiselrongidest loobuda. 2025 tulevad uued kuus elektrirongi ja tegelikult Elronlis vabaneb vabanevad selle võrra kuus rongi, et ütleme, et kaks rongipaari saaks siis panna Tartu Riia vahet sõitma noh, eelduseks ka kolmas on siis nii-öelda reservis, eks ole, et, et noh, ütleme selline teenus oleks 25 perspektiivis iseenesest võimalik, noh, ütleme räägime suurusjärgus kuskil kolm miljonit eeladotatsiooni. Tatter ütleb, et nii saaks reisijate huvi katsetada, kuid lõpuks peaks ka need rongid keskkonnasõbralikumate vedurite vastu välja vahetama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ja Riia vahelise reisirongiliini käivitamine pole enne selle kümnendi keskpaika tõenäoline.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUue pihuse mõte seisneb siis selles, et kui viirus on kord juba kapslisse suletud, ei võta keha seda enam vastu. Täpsemalt ei suuda see kehas olevate valkude külge kinnituda. Samal põhjusel on ka inimestel, kelle poole preili anud isik peaks köhima või aevastama väiksem oht koroonasse nakatuda. Üks uudse pihuse väljatöötajaid professor Lian Crower selgitab, et kuigi inimese ninast käib iga päev läbi tuhandeid liitreid õhku, ei kaitse ninainimest eriti nakkuste eest ja suurem osa õhuteel levivaid viiruseid jõuab inimorganismi just nina kaudu. Uus pihus aga katab nina, limaskestad ruttu ja jääb kindlalt püsima sinna, kuhu seda pihustati. Sprei koosneb kahest polüsahhariid polümeerist. Üks neist on oma viirusevastaste omaduste poolest ammugi tuntud karrageen. Peamiselt kasutatakse seda ainet aga hoopis toitudes paksendajana. Teine on kellani nime kandev lahus, millel on võime ninarakkude külge kleepuda. Labori katsed näitasid, et pihus pakub nakkuse eest kaitset 48 tunni jooksul. Uue vahendi väljatöötajate sõnul aitab pihus regulaarne kasutamine viiruse levikut oluliselt vähendada ning eriti on seda mõtet kasutada kohtades, kus rahvamurdu on raske vältida nagu lennujaamades ja klassitubades. Uut spreid on lihtne toota, sest see on kokku segatud juba üldises kasutuses olevatest ainetest. Seega tuleb Birminghami teadlastel leida ainult õiged partnerid ja masstootmine võib mõne nädalaga alata. Teadlased tuletavad siiski meelde, et uus pihus ei ole mingi imerohi ning ei korva kuidagi teisi viirusevastaseid meetmeid nagu kätepesu ja maski kandmist. Tõhusalt aitab koroonat peatada ning pandeemiale lõpu teha siiski ainult vaktsiin. Viimased uudised aga teatavad optimistlikult, et esimene vaktsiin võib veel selle aasta sees massiliselt turule ilmuda. Siiski ei arva ninasprei loojad, et nad on oma leiutisega hiljaks jäänud ehkki isegi ainult eesliini töötajate ja riskigruppide vaktsineerimine aitab elu tagasi normaalseks pööramisele oluliselt kaasa kulub siiski veel, kuid, enne kui normaalse lähedase elu võimaldamiseks vajalik inimhulk vaktsineeritud saab selle ajani ja ilmselt veel ka mõnda aega pärast seda on haiguse ohjeldamiseks vaja ka muid vahendeid ning väljatöötajad julgevad hinnata, et uudsel ninapihusel on nende hulgas kindel koht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Birminghami Ülikooli teadlased on välja töötanud ninasprei, mis kaitseb kasutajat koroonaviiruse eest ja takistab ka teiste nakatamist. Uurimistöö kohaselt sulgeb sprei viiruse ninna ning kapseldab selle seal. Pärast seda on võimalik viirusest nuuskamise või sülitamise teel ohutult lahti saada. Uuest ninaspreist esimesena teatanud Ühendkuningriigi uudistekanali Sky News andmeil pole eksperthinnangut uurimistööle ja uuele vahendile veel antud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOsa veel turva pinnasesse jäänud, siis tulevooletest on jäänud veel sinna hõõguma ja teised siis meeskonnad, kes nüüd hommikul sinna läksid uuesti, teevad veel järelkustutust. Aga selles, et suures ulatuses on jah tulekahju nagu ütleme lokaliseeritud, et on piir, on pandud. Kustutasite terve öö. Kustutasime ja lõpetasime kolme poole nelja ajal, et et saime, proovisime teha nii palju tööd ära, et tänaseks võimalikult vähe. Kas on midagi täpsemalt teada ka selle põlengu põhjuste kohta, mis seal võis juhtuda? Hetkel ei oskagi öelda, sest, et ega nende kohalike töötajatega sai väga vähe räägitud, nemad andsid väga palju väga suure panusega selle algse nagu tulekahjukoha nagu kustutamise, nende turbaaga peale, ega seal väga palju meile hetkel juttu rääkima ei tundu, et aga see omanikuga või kes seal see ülemus oli, nendega nagu sai räägitud, et nemad ka nagu täpselt, ei teadnud. Kas praegu on see aeg, kus asjad muutuvad, jällegi tuleohtlikuks, et suhteliselt vähe on vihma sadanud? Ja et siin lähipäevade sündmuste põhjal küll võib seda öelda, sest siin Tallinnas olevad sündmused ja meie sündmused ja ja vaadata ka teisi piirkondi, jälgides neid sündmusi, siis igal pool on need metsatulekahjud väga aktuaalsed ja pinnase tulekahjud, nii et, et inimesed peaks olema väga ettevaatlikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Pärnumaa vallas Maima külas asuva turbaraba põleng oli eile hilisõhtuks levinud 84 hektarile. Öösel kustutustööd jätkusid. Kustutustööde juht Kermo Kalpus ütles, et nüüdseks on tulekahju lokaliseeritud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA ülemkohus lükkas tagasi esindajatekoja vabariiklasest liikme Mi kelli taotluse, millega sooviti tühistada Pennsylvania osariigi valimistulemused. Kaebuses väideti, et osariigi möödunud aastane otsus lubada valijatel põhjenduseta posti teel hääletada oli vastuolus Pennsylvania põhiseadusega. Valitud president Joe Biden võitis Pennsylvanias 80000 häälega, räägib CNNi õigustoimetaja Jessica Schneider. Just ülemkohtu otsusel ei olnud ühtegi eriarvamust märgitud, nii et me ei tea, kuidas kohtunikud otsustasid. Aga on märkimisväärne, et see on pärast valimisi esimene kord, kui ülemkohus on kaalunud valimistega seotud vaidlust. President Donald Trumpi toetajaid ei saatnud edu ka Georgia ja Mishigani osariigis, kus föderaalkohtunikud lükkasid tagasi mitu viimase hetke kaebust. Vaatamata sellele ei tunnista trump endiselt valimiskaotust. Me võitsime kaalukeele osariikides ja seal toimusid kohutavad asjad, nii et peame vaatama, kelle administratsioon on järgmine. Samas on trumpi kampaania lootus kiir kiiresti kustumas, sest südaööks pidid osariigid esitama oma valimiskogu liikmete nimekirja ja lahendama kõik valimistulemustega seotud vaidlused. Presidendi advokaatide hinnangul on see kuupäev tähtsusetu, sest seda pole põhiseadusega kinnitatud, kuid kohtud võivad seda kasutada ühe põhjusena, et hilisemaid kaebuseid tagasi lükata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump ei tunnista endiselt valimiskaotust, kuid kampaania lootuskiir hakkab vaikselt kustuma. Südaööks pidid osariigid lahendama kõik valimistulemustega seotud vaidlused ja enne tähtaja kukkumist tehti mitu kaalukeelosariikidega seotud kohtuotsust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäikeseparkide rajamise buumi põhjustas 2018. aasta seadusemuudatus, millega pikendati toetuse maksmist väikestele kuni 50 kilovatise võimsusega jaamadele. Metsagrupp võttis kasutusele oma kinnistud, millest osal õiget otstarvet polnud. Suurtele põldudele metsagrupp päikesepaneele ei paigutanud ja neid eraldi kinnistuteks ei jaganud. Metsagrupi juhataja Urmas Rahnel. Jah, siin on neli parki, iga park on 50 kilovatti, oli sobilik oht, see pargi suurus oleneb natuke sellest liitumispunktist ka, et kus sa saad elektrivõrguga liituda ja siin olid sobivad tingimused sai teha neli, 50 kilovatist, aga enamasti meil on ikka väiksemad, sellised päris 50 kilovatised, ainult. Riik maksab toetust neile jaamadele, mis on aasta lõpuks valmis. Urmas Rahnel. See jaam on valmis ja see peaks nüüd siia toetuste alla hästi edasi minema ja see oli väga õige samm, et riik sellised toetused andis, ärgitas ettevõtjaid taolisi väikseid jaamu looma ja sellepärast on sellel aastal näha ka, et selline parkide ehitamine on hästi levinud igal pool tee ääreski näha, kui ringi sõidad. Kui palju teie firmal neid park on? Meie ehitasime umbes 50 parki, enamasti on nad sellised 50 kilovatised või 40 kilovatised. Mõned on siis suuremad ka. No mis te arvate, kas järgmisel aastal, kui enam ei maksta toetust, kas siis ehitatakse ikka veel parke või? Mina arvan küll, et päikseenergia, see on üks väga õige ja hea ala, aitab maailma rohelisemaks teha ja kindlasti tehakse järgmine aasta ka. Kas nüüd päris selliseid 50 kilovatiseid võib-olla tehakse vähem ja suuremaid, aga kindlasti tehakse ja metsagrupp ise kah eetab peas plaane, et võib-olla minna seda teed pidi edasi ka veel. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Päikeseparkide rajamisel on üks edukamaid Pärnu ettevõte Metsagrupp. Firmal on valmis umbes poolsada päikseseparki, kõik need võimsusega kuni 50 kilovatti. Need pargid kvalifitseeruvad seega riigi makstavale taastuvenergiatoetusele, mida pärast 31. detsembrit valmivad päikese-elektrijaamad ei saa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõepoolest, vaktsineerimise plaan on uuendamisel, praegu töötab eelmise plaani alusel, kus on ka teatud hõlmatus, eesmärgid tegelikult sügiseks 70 protsenti täisealisest elanikest on Euroopa liidus nii-öelda kokku lepitud siht astronoomiliseks sügise alguseks, 22.-ks septembriks ja täiendamisel on plaanis osa, mis puudutab noori alaealisi, mis puudutab vaktsineerimis stsenaarium, et et siin oleme olnud Eesti perearstide seltsi esindajate ja teiste vaktsineerimise strateegia töörühma liikmetega. Sellises arutelus, kus on leitud täiendusi, erinevaid muudatusi, sinna plaani ja mõistlik, tundus see plaan avaldada nüüd ühe tervikuna mitte seda juulikuu jooksul korduvalt uuendada. Nii et siis uues plaanis on kõik need eesmärgid ka täpsustatud, et millised on vaheeesmärgid, milline on lõppeesmärk. Mitmed eesmärgid on tõesti täpsemalt sõnastatud just selles vaates, et lisaks üldisele täiskasvanud hõlmatusele me räägime ka eakate veelgi kõrgemast sihist ehk 60 pluss vanuserühmas tahaks jõuda kaheksa protsendi hõlmatuseni novembri alguseks ja samal ajal. Täiendavalt tuleb ka 12 kuni 17 aastaste laste vaktsineerimise siht juurde, kuna nüüd on neile juba ja värskelt ka Euroopa ameti poolt heakskirju saanud Moderna vaktsiin, millega on võimalik ka neid covid üks haiguse vastu kaitsta. Nii et täiendatud plaani variant tuleb veel sel nädalal avaldamisele. No peaminister tõi siin oma avalduses välja, et, et ladudes on ikka veel palju-palju vaktsiinidoosi, mis ei jõua soovijateni, kas seda annab kuidagi viisi parandada? Noh, meil on paralleelselt, võib olla kaks probleemi, ehk et ühes küljest on tõesti küsimus selles, et kui palju on tervisetöötajaid, kes juulikuus keset suve saavad vaktsineerimise ellu viia ja teisest küljest on küsimus, kui palju on nõudlust nende järele ehk et me näeme, et meil on piirkondi, kus on olnud tervisetöötajate ressursipuudus ehk et puhkuste peod ei ole olnud piisavalt vaktsineerimis õigusega töötajaid kohapeal. Aga on ka piirkondi, kus on väga palju vabu aegu, kus töötajad on paratamatult pidanud tegema nii-öelda lühendatud päevi ja vaktsineerimiskeskused, kuna pole olnud inimestele küllalt kõrget huvi, seda oleme näinud tegelikult mitmel pool praegu see, et vaktsineerimise soov on taas tõusnud ja nõudlus kasvab, mida näitas ka eelmine nädal, kus esmase kaitsesüsti sai 22000 inimest ehk 6000 rohkem kui nädal varem. Et see on iga ainult hea märk ja meil tuleb ka nüüd endale taas rohkem vaktsineerimisaega välja panna. Koostöös haiglate, perearstide, eraterviseasutustega ja seda ka teeme",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas teatas sotsiaalmeedias, et katkestab riigikontrolli raporti pärast puhkuse, ta peab lubamatuks, et ladudes seisab endiselt tuhandeid kasutamata vaktsiinidoose, mis ei jõua soovijateni. Uue plaani lubas Kiik avalikustada veel sel nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlgus hakkas tegelikult ju sellest pihta, et mul vanaisal oli päris palju maad ja, ja kaks suurt talu ja kui neid asju siin hakati tagastama neid maid, siis tekkis meil ka see mõte, et, et võiks ja peaks äkki proovima. Nii, ja see, esimene seeme sai meil külvatud 97. aastal seitse hektarit rukist, oli see põld. Kõik teavad, et praegu on piimandusega tegelevatel inimestel ja ka seakasvatajatel rasked ajad. Aga kuidas läheb teraviljakasvatajatel? Ütleks niimoodi, et teraviljakasvatajatel läheb paremini, vähemalt sellel aastal kindlasti, aga noh, ega aastad pole vennad. See, et see aasta läheb teraviljakasvatajatel suhteliselt hästi ei tähenda see seda, et, et nii peaks olema ka kahe või kolme aasta pärast. Nüüd olete aasta põllumees ja küllap teid kuulatakse ja vaadatakse seetõttu rohkem, et mis te ootate, mis järgmine aasta põllumajanduses kaasa toob, mis on need suuremad väljakutsed ja kas on loota, et midagi läheb ka äkki paremaks? Sõna paremaks on väga suhteline, nii et inimene peab alati lootma, et läheb paremaks, aga samal ajal tegema ka kõik, et, et lähekski paremaks. Aga aasta põllumehena, mis oleks teie sõnum teistele põllumeestele ja ka riigipoolsetele otsustajatele? Teistele põllumeestele on sõnum ikka, et, et tehke seda, mis teile meeldib. Tehke seda nii hästi, kui te oskate ja suudate ja, ja küll siis edu ka tuleb riigi poole. On väga raske midagi öelda, sest et riigile on juba kordi kordi on öeldud. Aga ma ei näe neid kõrvu, kes kuulaksid. Mida te täpsemalt ootate just teraviljakasvatuse, sest et praegu on rohkem räägitud ju teistest sektoritest viimasel ajal. Võrdsemaid otsetoetusi või jagu, olgu neid üldse mitte kellelgi Euroopa liidus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta põllumees 2015 on Habemiku talu peremees, teraviljakasvataja Romet Rässa Võnnu vallast Tartumaalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus võtab pärastlõunasel kabinetinõupidamisel vastu otsused nii Tartu linna esitatud ettepanekute kui ka spordivõistlusi puudutavate võimalike erandite kohta. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles valitsuse pressikonverentsil, et tervikuna on Eestis olukord hea, ent üle poole nakatunutest on Tartumaal. Praegu on vaja kohapeal aktiivset tegutsemist ja on vara üleriigiliste laiulatuslike meetmete seadmiseks, kuna me tegelikult ei ole üleriigiliselt hetkel viiruse leviku mõttes ohtlikus olukorras. Meil on pigem mõistliku rahuldavas olukorras ja nüüd edasised nädalad näitavad, kas me saame viiruse leviku kohapeal Tartus pidama, teatud samme on juba astutud. Terviseamet on koostöös Tartu linna, päästeameti, politsei, piirivalveameti, Tartu Ülikool kliinikumiga teinud väga head tööd inimeste tuvastamise lähikondaktsialjaselgitamisel nakkusahelate isoleerimisel. Samamoodi on tehtud ka mitmeid otsuseid juba erinevate ürituste puhul, et kas piirata osalejate arvu ei jäta teatud üritusi ära koha peal. See on ka mõistlik tegevus. Järgmine samm kindlasti saab olema siis, mis puudutab ööelu. Kuidas suhtub valitsus ettepanekusse muuta maski kandmine avalikes ruumides ja ühistranspordis rangelt soovituslikuks, vastab peaminister Jüri Ratas. Mina ütlen nii, et, et see soovitus, et kanda maske viirusepuhangu ajal, see pole kuhugi ära kadunud, see on kogu aeg laual olnud, seda olen, on öelnud professor Irja Lutsar välja, seda on öelnud mina välja teatud kohtades ma ka täna kannan maski, mis on seotud meditsiiniasutuste a, kui ma olen pidanud neid külastama, et, et ma arvan, see soovitus on jätkuvalt olemas, et keegi ei ole seda maha võtnud. Kui te küsiksite, kas on kuidagi tunnetus, et see muuta kohustuslikuks, siis hetkel kindlasti seda tunnetust minul küll ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nakatunute arvu kasvust hoolimata ei toeta valitsus koroonaviirusega seotud üleriigilisi piiranguid, küll aga tehakse täna otsused Tartumaa kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Lennart Meri tsiteeris saatkonna avamisel üht oma ameeriklasest sõpra, kelle väitel on Rootsi toetus Eestile taasiseseisvumisel taganud sealset eestlaste organisatsioonid. Soome toetuse, Soome rahvas, Taani toetus aga valitsus. Nii oli Taani Islandi järel teine riik, kes Eesti taasiseseisvumist tunnustas. Taani välisministri Niis Helve Peterseni sõnul on Eesti ja Taani vaheline sõper üprusning koostöö tugev ja pikaajaline. Selle juured ulatuvad ajalukku. Ka on koostöö Eestiga Taani välispoliitikas väga olulisel kohal. Miks välisminister Niils Helvek Petersen? Me usume, et Euroopa Liidu laienemine on oluline tagamaks pikaajalist stabiilsust balti mere regioonis. See hõlmab nii Eesti kui ka Taani ühist julgeolekut, nii et Taani toetab Eestit ning Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga nii ajaloolistel põhjustel kui ka praegusest situatsioonist lähtudes. Eesti suhtes aetaval välispoliitikal on Taanis väga suur toetus. Selle on üksmeelselt heaks kiitnud nii valitsus kui ka opositsioon. Taani välisminister ütles ka, et Taani toetus Eestile ei saa olla ühepoolne. Selleks, et koostöö toimiks, on vaja ka Eesti aktiivset tegutsemist. Mõlemad pooled peavad suhete arengule kaasa aitama. Kuidas Eesti seda teha saaks? Välisminister Raul Mälk. Kindlasti me saame toetada Taanit nendes asjades, kus diplomaatias aetakse ühiseid asju, kui on nendel mingid ideed, ettepanekud. Me saame kindlasti Taanit toetada sellega, kui me hoolitseme siin kas või näiteks Läänemere ääres oma keskkonna eest, sest keskkond on meil ühine väga paljudes maailma pealinnades. Eesti ja Taani saatkonnad teevad omavahel äärmiselt tihedat koostööd, nii et see kõik ei ole nähtaval mitte ainult siin või siis Taanis, vaid ka terves maailmas, kus Eesti ja Taani omavahel väga hästi koostööd teevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas avati Taani saatkond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii levis teade esimese naiskosmonaudi stardist Tallinna lennujaamas. Informatsioonibüroo diktorilt, Regina Pesinilt. Küsime, aga, kuidas jõudis see sõnum temagi? Rõõmsa näoga minu juurde tuli 14 komandör Solotar ja teatas mulle sellest, et naiskosmonaut, Nõukogude Liidu kodanik Valentina kova on orbiidi Ja teie ei jätnud ta kasutamata võimalust, et sellest kohe informeerida kogu lennujaama kindlasti, kuidas ma võisin sellel juhul vaikida, siin meie juures on ka veel perrooni korrapidaja sooja Kotširova Teie, olete täna terve päeva siin reisijad vastu võtnud ja teele saatnud. Kõik reisijad, olgu need mehed või naised, olid väga rõõmsad selle eest, et just meie Nõukogude Liidu kodanik naisterahvast oli täna kosmosesse läinud. Nüüd veel üks küsimus tulevasele Stuart essile Lilia Subaravale, teie hakkate varsti lendama hõbedastel reisilennukitel. Aga kui teile tehtaks ettepanek sõita Stardessina kaasa kosmoselaeval näiteks Tallinn Gu, kas te võtaksid selle ettepaneku vastu? Kalast kohe hea meelega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lembit Laanemetsa reportaaž Tallinna Lennujaamast esimese naiskosmonaudi Valentina Tereškova lennu puhul. Muljeid jagavad: lennujaama informatsioonibüroo diktor Regina Bešin, perrooni korrapidaja Zoja Gotšerova ja tulevane stjuardess Lilia Tšubarova.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPaide ruumieksperimendi lahenduse mõtles välja ja ehitas üles mittetulundusühing, uus ruum, mille eestvedajad Maiko Kesküla ja Kaspar Tammist rääkisid, et tänavune ruumiprogramm tuleb põhiosas sarnane 2019. aasta omaga. Ent üht-teist on ka teisiti. Noh, eelkõige saab avatud uuesti Paide keskväljak inimestele lihtsalt olemiseks. Pinksi mängimiseks kohvi joomiseks, inimestega kohtumiseks lihtsalt mõnusaks olemiseks, et selline kogukonna väljak või kogukonnakeskus saab uuesti avatud, me oleme uuendanud välikontorit ja sinna mahub ka palju rohkem inimesi tööle, et ma kutsun kindlasti kõiki suvistel päevadel oma arvutitega ja raamatutega tulema välja siis meil on uus tribüün, kus sees saab väiksemaid kontserte korraldada, istumisalasid on palju ja loomulikult oleme väga uhked ka välisstuudio üle, kus siis noorte omaalgatuslikud saab korraldada raadiosaateid ja absoluutselt ei puudu ka ruumieksperimendis sportlik pool, kus on võimalik siis teleka vahendusel elada kaasa nii jalgpalli, EM-i finaalmängudele kui ka siis olümpiamängudel. Inimestele puhkamiseks ja lõõgastumiseks avatud Paide linnasüda ootab külastajaid tänasest kuni 31. augustini taas kord Maiko keskküla. Paide muusika ja teatrimaja on siis põhiline kultuuriprogrammi korraldaja, siin aga on ka teised Paide spordiall kunstikool, erinevad töötubade korraldajad. Seda programmi mahtu on siia kogunenud kümnete ja kümnete sündmuste kaupa ja see on kõik leidev siis Paide linnaleheküljelt. Selleks, et Paide linnasüda muutuks lastesõbralikumaks, ulatas ruumieksperimendi korraldajaile abikäe Tartus tegutsev mittetulundusühing elukas Kätlin Johanson selgitab. Meie nüüd ehitasime siia sellise loomingulise mänguruumi eelkõige lastele, et see on siis valminud pajuokstest ja koos kogukonnaga oleme loonud labürindi ja, ja niisuguse pesaala, et kus saavad nii väiksed kui suured mängida ja aega veeta. Varem on Paide keskväljaku sulgemise vastu sõna võtnud mitmed kohalikud ettevõtjad, kuid Maiko keskküla kinnitusel suudeti sel korral kõikidele probleemidele lahendus leida. Me alustasime tegelikult kaasamise ja selle planeerimise läbirääkimisega juba varastel talvekuudel ja oleme siis ka siin keskväljaku ümber parkimiskohti pigem juurde tekitanud, et selles mõttes oleme tulnud ka paljudele tingimustele vastu, mida ettevõtjad on siis soovinud, nii et need tegelikult on praktiliselt kõik täidetud inimesi on siin kindlasti rohkem tänu sellele ruumi eksperimendile terve selle suve kestel. See võimalust tuleks nüüd ka ettevõtjatel ära kasutada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide jätkab pärast aastast koroona-pausi taas keskväljaku ruumieksperimendiga. Kogu ettevõtmine kannab nimetust \"PaideWay\" , mis võtab kokku Paide kesklinna ruumieksperimendi ajal toimuvad üritused ja ajutised linnaruumi arhitektuurilised ümberehitused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäpne kuupäev, kui Tartust läks eetrisse esimene raadiosaade, pole enam teada, rääkis tuntud raadiomees Vello Lään. Kindel on aga see, et algus tehti 1928. aasta oktoobrikuus. 25 aastane entusiastlik tehnikamees Voldemar Luha hakkas katsetama, et noh, et kas me siis kuidagi Tartust ei saa ka otse eetrisse minna ja olid siis Tallinna saatja tagavara osad tele, funkeni firmad, mis ta siis kombineeris, no Fred Olbri tuli talle appi, hilisem riigiringhäälingu peadirektor ja siis nad nuputasid ja ühel päeval nad eetrisse jõudsid, aga seda keegi fikseerinud ja ilmselt algul ta käis paari minuti kaupa, siis natuke pikemalt, nii et jah, oktoobrikuu, see on teada täpselt päeva, mitte, aga saateid tehti algul Tartust ikka. Vaimujõudu kasutati Tartust ära, see tähendab ülikooli. Eesti Rahva muuseum olid koori Vanemuise teatris. Kui Tartust oli vaja teha mõnda keerulisemat ülekannet, tuli Tallinnast appi Felix Moor. 1900 viiekümnendatel aastatel rajati Tartusse raadiostuudio, mis tegutseb tänase päevani. Lisaks Tallinna programmi täiendamisele on olnud ka Tartu oma saateid. Üks tuntumaid oli Tartu veerandtund. Selle algatajaks oli Vello Lään. Ülemused Tallinnas ei tahtnud sellest nagu kuulda, et Tartu hakkab nüüd järsku eetrisse oma saadetega, nii et seda tuli veenda, anti see veerand tund ja siis selgus, et saime hakkama. Tartlastest on raadio ga kõige pikemat aega olnud seotud ajaloolane Hillar Palamets. Tema esimesed raadiomälestused on seotud Felix Moori lastetunniga. Palametsa enda raadiotöö algas kuuekümnendatel aastatel. Lasteraadio tellis kooliõpilastele selliseid kuuldemängutaolisi ajalootunde saateid, aga edaspidi ma elasin Tartu to raadio stuudio vahetus läheduses ja suhe oli nii, et Vello lään tuli ja helistas ukse taga ja ütles, ole nüüd hea mees, mul kukkus esineja ära kolm viis seitse minutit, et on vaja Tartu ajaloo ühel või teisel teemal rääkida. Praegune tore. Õune Tartu raadio stuudio täiendab rahvusringhäälingu programme nii uudiste kui mitmete saadetega. Toomas Kelt Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "80 aastat tagasi alustati Tartus raadiosaadetega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhikooli ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et kõigile õpilastele on psühholoogi teenus tagatud. Siiski on psühholoog palgal vaid pooltes koolides. Koolipsühholoogide ühing koostöös haridus ja teadusministeeriumiga püüab nõuandeliiniga sellele murele lahendust pakkuda, jätkab Eesti kooli psühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu. Selleks, et see abi oleks kättesaadav kõikidele, olenemata sellest, mis seis koolis on. Sellepärast me nägime, et see liin on vajalik, leidsime, et toome selle koolipsühholoogi siis inimestele lähemale, et ei pea kuhugi minema, ei pea kuhugi sõitma, et koolipsühholoog on ainult telefonikõne kaugusel. Üks paljudest koolidest, kus psühholoogi ei ole, on Tartumaal asuv Kambja Ignatsi jaagu kool. Direktor Marika Karo sõnul on koolis olemas väga asjatundlik sotsiaalpedagoog, kuid kui mõni lap s vajab psühholoogilist abi, siis on vaja pöörduda Tartumaa raja leidja keskusesse. See aga tähendab vähemalt kuu aja pikkust järjekorda. Marika Karo arvates võib telefonikõne abivajajale tähendada palju. Loomulikult oleks selline silmside või näost näkku kontakt spetsialistiga või psühholoogiga parem, aga võib-olla mõnes olukorras, kus laps või lapsevanem või ka õpetaja ise ei suuda väljapääsu leida või lahendust leida. See telefonile helistamine ja spetsialisti käest nõu või abi küsimine on kindlasti parem kui päris abita jääda. Seni on abi saanud umbes 70 inimest. Osa neist on vajanud ka järelnõustamist. Enamus pöördujatest on olnud lapsevanemad. Karmen Maikalu räägib lähemalt. Tundub, et lapsevanemad ootasid sellist kohta, kus nad saaksid oma lapsega toimetuleku osas nõu küsida, kuidas oma last erinevates probleemides või erinevates olukordades kõige paremini toetada ja kuidas oma lapsega hakkama saada. Küll on siin laste vaimse tervise probleemid nii ärevust kui laste depressiivset käitumist on laste õppimisprobleeme kooliga, kohanemisprobleeme kooli kiusamise puhul, kuidas oma last toetada? Liini käimas hoidmine maksab aastas umbes 60000 eurot. Nõuandeliini eestikeelsele numbrile üks, kaks kaks kuus saab helistada esmaspäevast reedeni õhtul kella neljast kaheksani. Venekeelsele numbrile üks, kaks kaks, seitse, teisipäeva õhtuti kella neljast kaheksani. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega psühholoogid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kevadel katsetas koolipsühholoogide ühing õpetajatele mõeldud nõuandeliini, septembrist alates on tasuta liin avatud nii õpilastele, õpetajatele kui lapsevanematele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme koos hea kolleegi Henri Laurallikuga valinud välja endale sõiduvahendit. Henri Laurallikul verivärske polti tõukeratas ja Minul on Tartu elektriratas ja Meie eesmärk on arendada jah, et proovime siin võtta mingi 50 või 100 meetrit, et tuleks vahe välja. Linnarattamootori tööle panemiseks tuleb mul nüüd pedaalidele suruda Bolti tõukerattal, piisab sellest, kui vajutada seda rohelist nuppu ja saame hoo sisse. Missugune esimene mulje siis? Ei saanud nagu minema, aga pärast nagu andis särtsu ja päris võimas oli kohe nüüd paistab ees äärekivi, ma sain sellest päris olutult üle, aga kohe käis latakas ära. Kui natuke gaasi vajutasin, oleks siin natuke kõrgem olnud paar sentimeetrit ninaliika. Nii, aga finišisirge paistab, kes, keda ja mis seal salata, meetritega, kuid siiski linnaratas võitis. Muidugi oli see võistlus juba eos veidi ebavõrdne. Ehk südalinnas on linnavalitsus seadnud Boltile kiiruse piirangu 15 kilomeetrit tunnis. Küsime nüüd abilinnapea Raimond Tamme käest, miks nii. Tõukeratta juhtimine vajab kindlasti harjumist ja rattaringluse ratastel ei ole selle järgi vajadust. Nii, aga linnaratta saan ma parkida ainult sinna, kus on vastavalt monteeritud rattaparkla. Ja asi iseenesest on väga lihtne, nii kui parklat näen, suskan ratta sinna sisse. Ja selle tõukeratta saab nii, nagu selle sai ka võtta, kus ta ka oli, nii saab sellega panna sinna täpselt, kuhu süda soovib. Proovime selle panna siia raekoja platsile, aga telefon ütleb mulle nüüd, et ma võin saada 40 eurot trahvi. Ongi see, et neid jäetakse sellistesse asukohtadesse, kus nad ühel või teisel põhjusel häirivad inimesi, et aga samas siinsamas vahetus läheduses on ju kõik need võimalused olemas, et raekoja plats ei ole meil nii suur, et seda saab vabalt jalgse käiguga läbida ja, ja jõuda lähima rattani. Selle paarikümne minutilise töö peale kulus mul bolti tõukerattale õige mitu eurot, samal ajal, kui ma linnarattaga sain päris tasuta sõita, sest mul on linnas ka kehtiv bussipilet olemas. Selle aasta kulud, mis meil on nüüd otseselt eelarves, on suurusjärgus 700000 tegevuskulude ja lisaks siis ligikaudu 300000 investeeringukulude poole peal rattaringluse tuludena on meil planeeritud teenida umbes 300000 eurot. Aga kui tuleb veel teine, kolmas ja neljas erasektori ettevõte, kas neil mingi hetk on õigus küsida, et miks Tartu linnavalitsus erasektorilt turgu ära võtab? Kui me vaatame rattaringluseid laiemalt üle maailma, siis neid mudeleid on väga erinevaid suurlinnades väga edukalt, rattaringlus majandab ka ise ära. Tartu linna puhul öeldi kohe, et see mastaap, mis Tartus on, selle baasil ei ole võimalik rattaringlust ära majandada ja seetõttu puudus ka erasektori huvi, et rattaringluse teenust pakkuda. Aga kui on selline huvi olemas erasektori poole pealt, siis võtku julgesti linnaga ühendust ja, ja oleme nõus alati arutama.",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-i Tartu korrespondendid testisid rattaringlust ning elektritõukerattaid. Aasta aega tegutsenud Tartu rattaringluse kõrvale toodud Bolti tõukerattad saavad pea igas kategoorias tubli teise koha. Samas ei aita maksumaksja neid ka mitmesaja tuhande euroga aastas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuutsid küll see kokkulepe saavutati, aga ta ei ole veel päriselt kinnitatud. Liikmesriigid otsustasid, et täna Brüsseli aja järgi kella seitsmeni on kõigil õigus veel nii-öelda häält teha ja öelda, et võib-olla neile see kokkulepe ei sobi. Aga saavutatud kokkulepe näeb siis ette, et tekib kolm erinevat gruppi riike. Esiteks kolm riiki, need on Slovakkia, Tšehhi ja Austria, kes saavad nendest 10-st miljonist doosist täpselt nii palju, kui nad elanike arvu kohta saama peaksid. Teine grupp on siis see, kuhu kuulub Eesti ja kelle suhtes näidatakse üles solidaarsust. Nemad saavad siis sellest esimesest grupist üleeavatest vaktsiinidest 70 protsenti vastavalt rahvaarvule ning ülejäänud 30 protsenti jagataksegi nende viie riigi vahel ümber selle jaoks, et tasandada puudujääk varasemates vaktsiini tarnetes, mis nende riikide puhul tekitaks. See tähendab, et kui ma päeval ütlesin, et Eesti saaks umbes 62000 doosi siis tõenäoliselt see number nüüd natukene väheneb samuti Läti 400000 ilmselt natukene väheneb. Ning siis on see ülejäänud, ehk siis kolmas grupp, kes näitab ainult solidaarsust üles. Ehk nemad saavad sellest 70. protsendist ehk ligi seitsmest miljonist doosist ainult enda rahvaarvule vastava koguse. Ja see protsess näitab mõneti seda, kui jaburaks võivad Euroopa liidus minna läbirääkimised, kui mõni liikmesriik on ülijäigal positsioonil. Kõigepealt Austria nõudis väga pikalt, et nende suhtes tuleb üles näidata solidaarsust. Liikmesriigid vaatasid üle, millistel riikidel on siis kõige suurem probleem vaktsiinide saamisega. Tuli välja, et see ei ole Austria, vaid viis ülejäänud liikmesriiki ning kui Austria seda mõistis, siis otsustas ta hoopis ümber ja see tähendab seda, et tema ehk Austria ei näita teiste liikmesriikide suhtes üles üldse solidaarsust. Seda teevad siis ülejäänud riigid ülejäänud 19. Ja see iseloomustab siis seda, kuidas vahel võivad need protsessid Euroopa liidus minna. Aga Eesti jaoks on tulemus igal juhul hea. Meie saame lisaks tavapäraselt vastavalt elanike arvule kogusele veel lisaks kompensatsiooni koguse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riigid on mitu nädalat vaielnud 10 miljoni Pfizeri koroonavaktsiini lisadoosi jaotuse üle. Täna hommikul kell 10 algas Brüsselis Euroopa Liidu nõukogu koosolek, kus teemat taas arutati. Meil on nüüd telefonil Brüsseli korrespondent Joosep Värk, kas suursaadikud suutsid vaktsiinide jaotuse ära otsustada?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtuistung algas alaealiste saalist väljasaatmise ja pistelise dokumentide kontrollimisega. Nimelt ei soovinud kohtunik Leo Kunman, et istungit kuulaks pealt sihtrühm, keda soovitakse süüdistuste kohaselt kaitsta. Viimane oli ka põhjus, miks istung jätkus hiljem kinniselt. Prokurör Lea Pähkel rõhutas oma kõnes, et antud kaasuse puhul kehtib reegel. Kirjanik ei asetse teistest loojatest ja seadusest kõrgemal. Kuigi tegemist on fiktsiooniga, ei leevendase pähkli hinnangul olukorda. Fiktsiooni keelustamise eesmärk on selles, et vähendada laps purno tootmist, selle läbi ka laps porno kättesaadavust ja selle läbi ka reaalsete laste vägivalla ohvriks langemist. Et tegelikult Eesti on ühinenud nii konventsioonidega kui ka direktiividega, milles on ette nähtud, et fiktsioon on karistatav. Neli asjaolu, mille põhjal kaur Kenderile süüdistus esitati, olid järgmised. Kõigepealt ei ole sõnavabadus prokuröri hinnangul absoluutne. Samuti piisab süüdistaja arvates alaealise reaalsest kujutamisest paberil, et seda käsitleda laps pornograafiana ja selle ebaseadusliku levitamisena. Pähkel lisas kolmandaks, et pornograafia kui mõiste määramine on kohtupädevuses, mitte kirjaniku. Viimase aspektina tõi ta välja, et antud süüdistuses ei võeta arvesse raamatu kirjandusliku väärtust, vaid võimalikku kahju, mida see võib isikutele põhjustada. Kuigi Kender mõistis süüdistusi, ei tunnistanud end üheski ette loetud punktis süüdi. Samal seisukohal oli ka tema kaitsja Paul Keres, kes leiab, et kirjaniku teost peab käsitlema nende seaduste kohaselt, kus see on kirjutatud või levitatud ehk antud juhtumi puhul USAs ja Inglismaal. Süüdistusakt ei käsitle seda, et kus kuritegu toime pandi, tähendab seda, et kui see kuritegu on toime pandud välismaal noh, siis see tuleks süüdistusaktis konkreetselt ära öelda, see saab Eestis olla karistatav ainult juhul, kui see on karistatav ka selles riigis, kus tegu toime pandi. Prokuratuur väitis istungil mitmeid kordi seda, et meie ülesanne ei ole anda sellele teosele hinnangut kui kirjandusteosele, et me ei analüüsi seda kirjanduslikust aspektist, aga vastupidi Inglismaal ja USA-s hinnatakse seda just nimelt sellest aspektist. Kaitsja lisas, et antud teosega on autor üritanud tegeleda tõsise probleemiga kirjanduslikul tasandil. Samuti tõi Keres välja, et kirjanduses leidub palju muid sarnaseid juhtumeid, mida ei ole käsitletud nii rangelt. Seetõttu leiab ta, et Kenderi juhtumit on menetletud algusest lõpuni ebaõiglaselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohtus algas kohtuprotsess Kaur Kenderi üle, keda süüdistatakse tema õudusnovelli Untitled 12 tõttu lapsporno valmistamises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva muuseum lahendas enam kui kolm aastat vindunud Vana-Narva maketi probleemi kolme kuuga täies eksponeerimiseks sobiv koht leiti endise mööblivabriku haldushoones Makedooniajoder Sansen võeti muuseumis se tööle fonditehnik meistriametikohale. Sel nädalal vormistati linnavalitsuse meistri ga maketi üleandmisakt ning täna toodi mitu koormatäit Vana-Narva pabermaju uude asupaika. Fjoder Sansen peab uut kohta maketile sobivaks. See saal on väga valgusküllane, kahest küljest paiknevad avarad, aknad annavad palju valgust ja saal ise on avaram kui raekojas. Siia mahub kogu makett koos linnuse ja isegi promenaadiga. Tööstuslinnaosas paiknev avarsaal annab muuseumile võimaluse koostada Narva õitsenguaegadest jutustava ekspositsiooni, kus külastajad saavad tutvuda kuldse Rootsi ajaga aastast 1684 ja nõukogudeaegse tööstuslinnaga aastast 1984 räägib loodava näituse kuraator Mairo Rääsk. Me vaatleme neid kahte perioodi, mitte kui neid kuidagi omavahel võrreldes selles plaanis, et kumb oli parem ja kumb oli halvem, vaid me pigem soovime esitada natuke kriitilisemaid küsimusi sellel teemal. Ja kuivõrd aitab see endiste aegade taga igatsemine Narvat ja kuivõrd see võib olla koorem. See kolmas plokk, millele me soovime siin näitusel keskenduda, on siis pühendatud tulevikule. Tundub, et Narva vajab tulevikku rohkem kui kuulsusrikast minevikku. Me soovime pakkuda välja siis erinevad Narva tulevikustsenaariumid aastaks 2034. Narva muuseumi juht Ivo Posti möönab, et parim koht oleks maketi jaoks olnud siiski Narva vanalinnas. Päris kaugemas tulevikus, kui on olemas nii-öelda Narva ajalugu tutvustav linnamuuseum, siis Vana-Narva maketi tegelikult peaks asuma seal ja loomulikult Narva linna ajalugu tutvustav muuseum peaks asuma vanalinnas, see on päevselge. Aga see on kauge tulevikumuusika maketi küsimus oli ju tegelikult väga aktuaalne ja meil oli see vaja välja panna. See makett on praegu tehtud meil püsiekspositsiooniks, et loomulikult me püüame teda vahepeal ka värskendada, edasi arendada, aga põhimõtteliselt see näitus jääb siia aastateks. Vana-Narva maketi avamine publikule toimub kahes etapis. Maketi põhiosa, nii nagu ta oli raekojas, saab vaatama tulla aprillis ja teine osa koos Narva ajalugu tutvustava ekspositsiooniga saab valmis selle aasta juulis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vana-Narva maketi probleem leidis õnneliku lahenduse. Makett anti üle Narva muuseumile, mis leidis sellele uue asupaiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBlinken ütles kohe saabudes Kiievis töötavatele USA diplomaatidele, et Venemaa võib alustada rünnakut Ukrainale väga lühikese etteteatamisega. Nagu te kõik hästi teate, on meie tähelepanu viimased paar kuud olnud suuresti Ukrainas, kuna Ukraina piiridel on viidud olulisel määral vene vägesid ilma igasuguste provokatsioonideta ilma põhjuseta. Me teame, et on olemas plaanid suurendada lühikese etteteatamisajaga nende vägede hulka seal veelgi. Ja see annab president Putinile võimekuse samuti lühikese etteteatamisajaga alustada uut agressiooni Ukraina vastu. Me oleme püüdnud selgeks teha, et Venemaa jaoks on kaks teed diplomaatia ja dialoog, et lahendada mis tahes eriarvamused rahumeelselt ja me eelistaksin seda teed. Aga on ka teine tee, kui Venemaa valib agressiooni ja vastasseisu ja sel on tagajärjed Venemaale, kinnitas USA välisminister. Sama kinnitas Antony Blinken ka Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, kellega ta enne lõunat kohtus Selenski tänase Ühendriikide toetuse eest Ukrainale. Tahaksin tänada teid president Biden it ja USA administratsiooni toetuse ja sõjalise abi eest Ukrainale, mida me juba saame ja loodetavasti jätkub see toetus ka tulevikus. See abi ei näita mitte üksnes toetust meie strateegilistele plaanidele liituda NATO-ga vaid mis kõige olulisem tõstab meie sõjaväetaset ja võimekust, ütles Ukraina president. Homme saab Ühendriikide välisminister Berliinis kokku Euroopa esindajatega ja seejärel reedel Venemaa välisministri Sergei Lavroviga Genfis. Vaatame, kuhu me nädala lõpuks oleme jõudnud. Aga ma tõesti tahan uskuda, et me liigume mööda diplomaatilist rahumeelset rada aga lõpuks on see president Putini otsus, ütles Blenkin.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisminister Antony Blinken kinnitas Kiievis USA jätkuvat toetust Ukrainale. Blinken kohtus Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja välisministri Dmõtro Kulebaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnas asuv tee üks keskus saab uue väljanägemise, keskusesse investeeritakse 16 miljonit eurot ning ehitusega alustatakse sellel suvel. Te ühe tegevjuht Tarmo Hõbe ütleb, et keskust ei plaanita renoveerimiseks sulgeda. Oletatavalimi Peaks olema 2023. aasta teises pooles. Hoone renoveeritakse täielikult pea sissepääsuks saab Ülemiste keskuse poolne uks, kus praegu on kaubalaadimisala ning sisult muutub keskus samuti. Vaateratas pole ka kuskile kadumas. Ütleme, mis me kontseptuaalsel, mida muudame, me koondame siis kaubanduse tänase kolme korrusel kahele esimesele ja võtame sellise väga selge autlet kaupluste fookuses, ehk siis keskuses tulevad kvaliteetsed korralikud autled kontseptsioonid. Et sellist autle keskust või autlet vilidsid, nii nagu näiteks on Riias, Jurmalas või Vilniuses Eesti ole ja me nägime, et see on selline hea võimalus see niš ära täita. Hõbeneb tulevikku positiivselt. Täna jooksekahjum ei ole üldse suur tegelikult, et ma näen, et me sellise igapäevase miinused keerame plussiks juba siin selle aasta sügisel. Kogu arhitektide partner Andrus Kõresaar, kes tutvustas arhitektuurilisi lahendusi, ütleb, et praegune teeks keskus on keerulise ülesehitusega ning inimestel on raskusi leida üles otsita poode. Inimeste liikumine peaks olema ka lihtne. Keskuses plaanitakse tõsta ümber eskalaatorid ning lisada viited, et inimene leiaks otsitava kiirelt üles. Ka meeleolu loomine on tähtis. Arvan nõnda, et kui hoone on väga tehniline, väga suur ja ta on massiivne, siis siis ta on maskuliinselt jõuline, ta on natuke endast eemalelükkav või anonüümne. Kui me toome siia värvi rohelust, kergust, siis tegelikult muutub ta oma olemuselt ka feminiinsemaks sest T1 keskuses väga palju teenuseid ja ka rentnikke on tegelikult ju mõeldud eelkõige kas lastele või siis ka naistele ja maja enda olemusest. Me leiame, et sellest kergusest muretusest lihtsast olekust on puudus ja taimestik aitab seda meeleolu väga hästi luua. Tüks keskuse nimi jääb samaks, aga tegu ei ole enam ostukeskusega, vaid multifunktsionaalse keskusega. Kolmas korrus muutub enim. Näiteks avab seal sügisel treeningkeskuse Nikolai Novosjolovi vehklemisklubi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba pool aastat uute omanike käes olnud T1 keskus saab uue väljanägemise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜleandmistseremoonial ristis Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral kõutsta admiral Pitkaks ning temast saab Eesti mereväe lipulaev. Kingituse väärtuseks on 65 miljonit krooni, ta on 75 meetrit pikk. Pidulikul üleandmistseremoonial osalesid Taani kaitseväe juhataja ning Taani mereväe ülem, samuti Eesti president Lennart Meri lõik tema pidulikust kõnest Tallinna kesklinna sadama kail laevade mürina taustal ning Eestimaa sügise, tuule ja lörts vihma sees. Kaitseministeeriumi koostööleping sõlmiti Taani ja Eesti vahel 1994. Admiral Pitka on täna selle koostöö ilus sümbol. Sümbolil on rajatuse all siis mida juhib edasi admiral Pitka juhib Meid edasi ta juhib edasi Taani ja Eesti koostööd. Ning sealsamas kaype all tehtud intervjuu Eesti mereväeülema mereväekapten Jaan Kapiga. Mida sai Eesti merevägi juurde laevaga admiral Pitka eeskätt võimekuse osaleda täiuslikumalt rahvusvahelistes formatsioonides merel. Teiseks võimaluse tihedamalt arendada koostööd tsiviilstruktuuridega eeskätt mereinstituudiga, mereakadeemiaga, piirivalvega ja ka võimalikult, et ka Eesti sadamatega. No laev on 25 aastat vana, on see laeva kohta soliidne vanus või mida võib öelda laeva tehniliste omaduste kohta? No laev on nagu meesterahvas. Teatavasti mees saab meheks alles 30 aastaselt. Nii et see laev veel päris täisealine ei olegi, tahate öelda, kindlasti mitte, ma võin öelda, et pärast seda, kui ma olin temaga neli päeva merel laev on väga heade mereomadustega väga hea manööverdusega ja arvestades seda, et tal on ka super jääklass Tarmo võimeline ise sealt liikuma, kuni ühe meetrise laus jääs on ta vaieldamatult tõsine abi Eestile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti merevägi sai Taani riigilt kingiks laeva, mis saab Eesti lipulaevaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsmalt sellest, mis auhinnaga on üldse tegu. Jaan Krossi sihtasutuse juhataja Tõnis Arro. Auhind antakse Jaan Krossi sünniaastapäeva eel kuulutatakse see välja ja nüüd siis teist aastat me seda välja anname, Jaan Krossi sihtasutus nimelt, ja antakse siis auhind olulise teose eest, mis on ühes valdkonnas, kus Jaan Kross ise on olnud tegev siis ilukirjanduslik proosa, luuletõlge ees, Eesti ikka kultuurilugu või tõlge, nii et ta on väga laia ampluaaga kirjanduse auhind ja sel aastal saab selle siis Mats traat oma palanõme seeriat lõpetava romaani õelate lamp eest. Žürii esimees Märt Välja taga nendib, et valik oli tegelikult suur. Neid raamatuid ju ilmub meil tuhandeid aastas, et põhimõtteliselt sai valida väga suure nimetuste hulga seast, aga, aga lõpuks me otsustasime nende laureaadi ja kandidaatidega nagu tõsta esile kõiki neid mitmekülgseid žanre, mida Jaan Kross ise on viljelenud, et me tõstsime esile ajaloolast Ivar Leimust, luuletajat Tõnu Õnnepalu ja siis auhind läheb Mats Traadile ajaloolise romaani õelate lamp eest. Intervjuud Mats traadiga alustan tõdemusest, et teda suunatakse taolise auhinnaga üha enam klassikustaatuse poole. Ta keeldub kategooriliselt ja vaata et katkestamise jutuajamise, aga siiski õnnestub mul panna laureaat arutlema loomingu teatud sarnasuse üle Jaan Krossiga ajalooliste teoste üle ja vajaduse üle ajalugu tõepäraselt kujutada. Kuna ma olen kasutanud ajaloolisi olusid ja ajaloolisi materjale, siis ma pidanud no nii nagu Jaan Kroski, jah, muidugi selleks tuleb, tuleb ajalugu uurida. Sellepärast et autor peab alati rohkem teadma sellest ajast kui ta kujudes või raamatutes väljenda. Mina olen püüdnud küll jääda nii autentsele pinnale kui võimalik. Sellepärast et ma ei ole ulmekirjanik ega Aime kirjanik, vaid vaid olen püüdnud tõsi asjadele toetuda ja dokumentidele muidugi alati tuleb niisuguseid asju ja kohti, kus, kus dokumentatsioon lõpeb ära. Seal tuleb muidugi üht-teist juurde mõelda, aga, aga aga juurde mõtlemine ja väljamõtlemine on ka erinev väga erineva tasemega olla, mis ajaloosse tuleb samuti austusega suhtuda. Ajaloos elasid samasugused inimesed nagu meiegi ja umbes suunaste probleemidega ja kimbus. Ja kui hakata niisama luiskama või valetama kokku midagi kirjutama, sest et kas meile ajalugu meeldib või mitte, meie mine või naapidi ka. Kui me hakkame ajalugu vaatama lähemalt, siis me näeme seal palju-palju-palju keerulisem ja inimesed, kes nendel aegadel elasid, on ka väga keerulised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mats Traadile anti täna Kirjanike Majas toimunud pidulikul koosviibimisel kätte Jaan Krossi kirjandusauhind.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusraamatukogus on direktori Anne Andresoo sõnul enim kasvanud digitaalarhiivi tigar kasutajate hulk, samuti välismaise perioodika lugejate arv, kuid lisandunud on ka tavalugejaid. Kahe esimese nädala jooksul siis aprillikuus 601 uut lugejat mis on oluliselt rohkem, kui me võrdleme eelmise aasta sama perioodi, nii et tegelikult sama palju kui terve kuu jooksul aprillis siis eelmisel aastal kokku, et kaks korda rohkem võib öelda ja märtsikuu jooksul on siis registreerinud ennast lugejaks 1174 inimest, mis on siis 66 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Ja nagu räägitud, siis raamatute laenutamine on väga populaarne ja keskmiselt laenutatakse siis päevas 190 raamatut. Kui tavaliselt jääb see 143 juurde. Samasugune edu saadab Tallinna keskraamatukogu märtsis alates eriolukorra algusest on registreeritud üle 4000 uue kasutaja, seda on üle kolme korra enam võrreldes tavalise ajaga. Suur tõus on ka e-raamatute lugejate seas, ütleb arendusjuht Kristi Veeber. Eriolukorra algusest peale on uusi e-raamatukogude kasutajaid lisandunud ligi 10000 ja e-raamatute laenutusi on olnud ligi 30000. Kuigi palju laenutatakse kohustuslikku kirjandust, siis kõige enam laenutatakse siiski ilukirjandust kriminaal ja armastusromaane. Valitseb meelelahutusliku kirjanduse võidukäik. Rahvusraamatukogus on laenutähtaja pikkust pikendatud 60 päevani. Need, kel tähtaeg kukub mais, saavad raamatut tagasi tuua esimeseks juuniks. Tallinna keskraamatukogu on pikendanud tagastamistähtaegu kuni eriolukorra lõpuni, viiviste kogumine on peatatud. Arendusjuht Kristi Veeber. Praegu hetkel me julgustame inimesi üldse mitte muretsema ega ka pakiautomaatide kaudu meile mitte tagastama. Aga me tasulise teenusena laenutame välja inimestele pakiautomaatides raamatuid. Ehk siis see on selline lisavõimalus praegu, mida me küll palume väga hoolikalt läbi mõelda, sellepärast et pakiautomaatide kasutamine ei ole ka päris ohutu ja hetkel on ka pakimahtudega üle Eesti probleem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukorra ajal on raamatukogude lugejate ja laenutatud raamatute arvud hüppeliselt kasvanud, Näiteks Rahvusraamatukogus laenutatakse ligi 200 raamatut päevas, seda on 35% enam kui tavaajal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPaide majaomanike ja ettevõtjate esindaja Andri Krass ütleb, et linnavalitsus pole ettevõtjatega oma plaane läbi arutanud. Paide keskväljak on kehtiva üldplaneeringu järgi sajaprotsendiliselt transpordimaa. Andri Krassi sõnul tuleb arhitektuurikonkursi võidutöö põhjal nüüd koostada ehitusprojekt, kuid enne peab valmima keskväljaku detailplaneering, mis tuleb kohandada võidutöö lahenduste järgi ja see pole tema hinnangul normaalne. See on valest otsast alustamine ja kõigi ettevõtjate ja majaomanike fakti ette panemine. Meie valisime tee töö ette. Teie volikogu, palun kiitke see heaks. Uue arhitektuuri lahenduse järgi muudetakse keskväljak osaliselt jalakäijate alaks ja osa parklakohti kaob. Ettevõtjad kardavad ruumi eksperimendi kogemusele tuginedes, et siis väheneb väljakuäärsete äride külastatavus. Paide linnapea Priit Värk ei leia, et asja on aetud vales järjekorras. Ehitusprojekt tellitakse pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Aga detailplaneeringud, ütleme tavapärase protsessi korral on Paide linnas olnud siin niisugune üheksa kuni 12 kuud. Võib-olla tõesti, võib-olla arutelud kestavad, me ei tea, kui kaua nad kestavad. Kui juhtub nii, siis võib-olla toimub see hiljem selle ümberehitus aga plaanis on kindlasti, et aasta 2020 jooksul, siis saab linnavalitsuse poolt detailplaneeringu algatamine viidud ka linnavolikogusse ja loodetavasti see algatatakse. Paide linnavolikogu esimees Aivar tubli. Kindlasti me kaasame, avalikkus, kõik saavad kaasa rääkida vastavalt seadustele ja eks see viibki asja edasi. Ei, me ei karda seda, et see protsess venima jääb. Keskväljaku ümberehitamine peab algama aastal 2022. Priit Värgi sõnul linnal keskväljaku ümberehitamiseks praegu raha pole. Lahenduse peab leidma volikogu uus koosseis, mis koguneb järgmise aasta oktoobris. Mis võib Priit Värgi sõnul omakorda tähendada, et keskväljaku ümberehitamine ei pruugi olla uute rahvaesindajate esimene eelistus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõned Paide majaomanikud ja ettevõtjad leiavad, et linna keskväljakule uut arhitektuurilahendust tellides alustas linnavõim asjaajamist valest otsast. Esmalt tulnuks keskväljakule kehtestada uus planeering, praegu on see sajaprotsendiliselt transpordimaa. Uus arhitektuurilahendus avab Paide keskväljaku aga osaliselt jalakäijatele, paberimajanduse korrastamine võib ehitustööde alguse lükata määramatusse tulevikku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinu meelest Eesti välispoliitika praegu lonkab päris korralikult. Selline sisepoliitiline mängurlus ja, ja välispoliitika tõmbamine sisepoliitilistesse mängudesse on oluliselt häirinud seda järjekindlat joot, mis Eesti välispoliitikas on olnud läbi viimase kahe kolme aastakümne, mis on toonud meile edu, ehk siis kui me välispoliitikat ellu viime, siis me ei mõtle sageli selle peale, kes on koalitsioonis opositsioonis. Aga täna, kui me näeme kas või viimaste päevadegi sõnumites, kuidas koalitsiooni juhtivpoliitikud räägivad välisteenistuse politiseerimise vajalikkusest või sellest, et Venemaaga piirileping tuleb tühistada ja alustada hoopis uusi läbirääkimisi või veelgi enam esitada Venemaale territoriaalseid nõudmisi, siis ausalt öeldes mõtleme, mida selle kõigepealt meie liitlased peaksid arvama, et rahvusvaheline olukord meie ümber on keeruline, muutub keerulisemaks ja meil on vaja ühtset, tugevat, ka tarka diplomaatiat, sest ainult siis ühtse välispoliitika elluviimisel on Eestil võimalik nendes keerulistes oludes parimal viisil hakkama saada. See kõne oli selline üldine ülevaade ja ta ei vihjanud väga selgelt nendele tegevustele lähiaastatel või ka lähikuudel, millele peaksime keskenduma, et see, et välispoliitikas on oluline ka see, kuidas see välja paistab, seda minister oma kõnes ei rääkinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast välisminister Reinsalu kõnet algasid läbirääkimised Eesti välispoliitika üle. Küsisime opositsiooni seisukohta Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni käes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo teoreetiliselt, nii õiguslikult kui ka puhtpsühholoogiliselt võib see nii minna, sest vaadake selle kohukese reklaami näol on minu jaoks tegemist reklaamiga, mis lihtsalt alavääristab õigus kuulekat käitumist ja kas siis otseselt või kaudselt soosib õigusrikkumist kui eesmärgi saavutamise vahendit. Ja reklaamiseadus ütleb, et selline reklaam on kõlvatu ja kui ta on kõlvatu, siis ta on ebaseaduslik. Ja kui nüüd selle vaidluse tulemusena peaks ilmnema, et see tõepoolest AS kohukese reklaam on kõlvatu reklaam ja kui üks erakond osutub sellise reklaamiga seotuks, siis see võimaldab kaudselt tekitada ka võimaluse hageda valimistulemuste kehtetuks tunnistamist. Jutt on loomulikult ainult Tallinnast, sellepärast et see ei puuduta niivõrd teisi omavalitsusi ja ma olen täiesti seda meelt, et see seadus, mis siis kevadel suure sellise poliitilise aplombiga riigikogus vastu võeti, on tõepoolest üks täiesti rumal ja mõttetu seadus, mida on ka juhtinud tähelepanu õiguskantsler. Aga nii või teisiti, see seadus on jõus ja demokraatliku õigusriigi juurde käib ka põhimõte, et ka rumal seadus on täitmiseks senikaua, kuni ta on jõus või oletame, et kui Keskerakonnal ei ole midagi pistmist selle asjaga, nii nagu nad ka ütlesid, siis on nende kohus täna nõuda, et selline reklaam kõrvaldataks, kuna see tekitab mingisuguseid spekulatsioone ja seab kahtluse alla tegelikult Eesti demokraatlikud väärtused. Kui Keskerakond ei tee seda, siis ta juba automaatselt seob ennast sellesama reklaamiga, aga juhul, kui kohus selle reklaami peaks tunnistama, kõlvatuks ja ebaseaduslikuks siis on ka Keskerakond seotud sellesama ebaseadusliku tegevusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister Rein Lang kommenteerib K-kohukese reklaami - kui Keskerakond on vait, seob ta ise ennast sellega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi möödunud laupäeval valiti Saksa kristlik demokraatliku liidu ehk CD uueks juhiks Armin Lashet, ei tähenda see automaatselt, et temast saab ka Angela Merkeli järeltulija liidukantslerina. Saksa ajakirjandus on viimastel päevadel aina enam spekuleerinud, et CDU Baierimaa sõsarpartei juht Markus Söder võib talle väljakutse esitada. Baierimaa suurima ajalehe Süddeutsche Zeitungi ajakirjaniku Stefan Korneliuse sõnul ei tasu lahetil ennast veel kantsleri kandidaadiks pidada. Kui aus olla, siis tegi lahet mitu viga. Ta ei öelnud, et kantsleri amet on nüüd tema oma. Ta oleks pidanud seda kohe alguses tegema. Nii et tegelikult polegi teada veel, kas ta sellele kohale apelleerib. Teiseks on tal ka väga kanged konkurendid. Kõige tugevam on ilmselt Baierimaa peaminister Markus Söder, kes meeldib neid tsentristlikule. Valijale aga on olnud pigem konservatiivne juht. Sööder ei oodanud isegi kahtekümmend nelja tundi, et lüüa oma jalg maha ja öelda saksa publikule, et kantsleri kandidaat pole veel otsustatud ning ta soovib olla valikus. See on nüüd võitlus, mida me näeme järgmiste nädalate ja kuude jooksul ning CDU soovib valiku teha ilmselt võimalikult hilja. Võimalik, et isegi pärast järgmisi kohalikke valimisi märtsis, aga ma pole kindel, kas neil on seda aega, ütles Kornelius. Tegelikult on Saksamaal ka mõnda aega arutatud tervishoiuminister Jens paani kandidatuuri üle, sest tegu on riigi ühe populaarseima poliitikuga. Korneliuse hinnangul langesid siiski tema šansid pärast Laseti valimist ning valik tehakse kahe parteijuhi vahel. Kuna lashet võitis valimistel erakonna konservatiivse tiiva esindajad Friedrich Mertsi, oleks Söderil kõige targem ennast maailmavaateliselt paigutada nende kahe vahele. Stefan. See teebki Söderist väga huvitava kandidaadi, ärme unusta, et laset valiti ainult 55 häälelise enamusega. Kui 28 delega ti 1001-st oleksid olnud teisel meelel, siis oleks CDU-l hoopis konservatiivsem. Erakonna juht seega CDU tahab panustada konservatiivsesele ja köita just konservatiivseid valijaid, keda on palju. Ja sel põhjusel polegi Margus Söödri võimalused üldsegi mitte pahad, ütles Kornelius. Saksamaa parlamendi ehk Bundestagi valimised toimuvad selle aasta 26. septembril. Viimastes arvamusküsitlustes on CDU stabiilselt juhtinud sotsiaaldemokraatide ja roheliste ees rohkem kui 20 protsendipunktis edumaaga. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli järeltulija isik pole veel otsustatud. Kuigi tema erakond valis endale uue juhi, on kristlike demokraatide seas kantslerikohale mitu kandidaati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli füüsika instituudi direktor Toomas Plank ütleb, et päikesepaneelid suudaks väikese kortermaja tarbimisest katta 50 kuni 70 protsenti. Võib-olla mais-juunis, juulis kataks isegi kogu maja tarbimise ära, aga näiteks praegu detsembris praktiliselt sealt elektrit ei tule, nii et, et need, kes elektri kütte peale loodavad, siis seal ta väga palju ei aita. Praegu, kui väljas on 10 kraadi külma, siis võib-olla oleme selle ära unustanud, aga meil oli suvel ikkagi 30 päeva järjest siin pea 30 kraadi sooja väljas selle kuumaga hakkama saamiseks, siis on meil vaja konditsioneere, mida, mida tuleb siis elektri pealt toita? Kallim elekter tähendab, et päikesepaneelid teenivad enda paigaldamise kulu kiiremini tasa. Kui me müüme kogu elektrivõrku, siis kaks aastat tagasi oleks meil tasuvuseks olnud 25 aastat selle nelja sendi pealt. Samas kui me ka kõik ise ära tarbimisiis, siis tuleb meil ka see võrgutasu ja taastuvenergia tasu nii-öelda boonus poole pealt, siis oleks kaheksa aastaga ära tasunud. Nüüd tänaste elektri hindadega on see samane kümme-viisteist senti, meil juba puhas elektri hind, nii et, et isegi, kui me kõik müüksime elektrivõrku tagasi, oleks tasuvusaeg kaheksa aastat. Ja samas kui, kui me ise ka veel tarbime sellest suurema osa ära, no siis on tasuvusaeg viis aastat umbes. Paneelide paigaldamisega tegeleva ettevõtte Sigma istems tegevjuht Kristjan Karming ütleb, et vastukaaluks on materjalid läinud kallimaks. Aga kuna nüüd on elektri hind oluliselt kallimaks läinud, siis tegelikult olenemata sellest, et materjalid on kallinenud on täna keskmine eramaja liitumine 10 kilovati võimsuse juures samamoodi sinna kuue kaheksa aasta vahele, nii et tegelikult oleme samas seisus tagasi, kus me olime eelmisel aastal koos toetusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrged elektrihinnad on tõstnud huviliste arvu, kes soovivad ise päikesepaneelidest elektrit toota. Kortermajale päikesepaneelide paigaldamine teenib kulu tasa alla kaheksa aastaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu lipuväljakul läänlaste vabadussõja mälestussamba kõrval on alates kolmapäevast üleval näitus vastupanu nõukogude võimule Eestis 1940 kuni 1991 mis kajastab ajalooliste fotode, dokumentide, mälestuste ja ülevaadete abil Eesti inimeste vastupanu okupatsioonivõimule nii siin kui ka paguluses ligi poole sajandi vältel. Vastupanu võttis väga erinevaid vorme, jätkab Eesti mälu instituudi teadur, projektijuht Eli Pilve. Need teemad on metsavendlusest, mida kõik teavad vast kõige rohkem, kuni passiivse vastupanuni välja, mis hõlmab ka näiteks nõukogudevastaseid anekdoote et ka lihtsalt võimu üle ilkumist, et ka see on vastupanuvorm. Pilve lisas, et tegemist on nii mahuka teemaga, et selle põhjal ühe näituse koostamine oli keeruline. See on nii suur mõiste ja neid erinevaid vorme on niivõrd palju, et tegelikult saaks selle temaatikaga ju ääristada terve Tallinn-Tartu maantee. Näituse leiab ka internetist aadressilt vastupanu.communist grimes.ktorg. Siiski peeti oluliseks, et näitus jõuaks füüsilisel kujul avaliku linnaruumi ja seda ka väljaspool Tallinna jätkab Eesti mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller. Täna on ta Haapsalus kuni oktoobrikuu lõpuni koostöös Eesti endiste metsavendade Liiduga ja tegelikult meil ongi selline plaan, et siit läheks edasi kuhugi järgmisse linna ja sealt veel edasi, et noh, seesama teema vastupanu ja Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäev, et ma arvan, et see on väärt teema, mida tutvustada igal pool Eestis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Mälu Instituudi kokku pandud nõukogudevastase vastupanuvõitluse ajaloost rääkiv näitus läks mööda Eestit rändama ning esimene peatuspaik väljaspool Tallinna on Haapsalus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTee remondi tõttu on praegu suletud Haapsalu vanalinna viiv posti tänav. Lisaks on remondis vanalinna suunalise metsatänava Tallinna maantee poolne lõik. Vanalinna pääsemiseks on võimalik sõita kalda ja lahe tänavat mööda väikese viigi äärde või siis sõita niine tänavalt nurme või uuele tänavale ja sealt edasi metsa tänava sellele osale, mis remondis pole. Järgmise nädala kolmapäeval kuni reede õhtuni on aga suletud ka metsa ja nurmeristmik ja siis pääseb niine tänavalt metsa tänavale ainult uue tänava kaudu. Auto soovitab linnavalitsus jätta väikese viigi lähedal vasikaholmil asuvale niidetud parkimisalale. Parkida saab seal tasuta, jätkab Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Meil on siin selja taga, on väikese viigi ja mere vahel on üks ilus suur parkla, kus on, saab auto rahulikult siia jätta. Siin kõrval on ujumiskohad ja, ja 700 800 meetrit jalutuskäiku kaunis. Haapsalus ei ole ju palju, kui tahate lossi jõuda ja ja karja tänav on, kus on meie kohvikud on veelgi lähemal. Arvestada tuleb sellega, et mitmel väikesel tänaval on üleval parkimist ja peatumist keelavad märgid just nende vastu. Eksijad võivad tekitada segadust nädalavahetusel, mil linnas rohkem rahvast sukles loodab, et nii drastilisi meetmeid kui keeldu eiranud autode äravedu vaja ei lähe ja inimesed arvestavad teineteisega. Noh, äravedamine on viimane võimalus ja kindlasti, kui me ikkagi näeme, et enam muud moodi ei saa, siis tuleb ka see äravedu, aga täna me teeme head koostööd Haapsalu politseiga. Suklase sõnul on järgmisel aastal parkimisega olukord parem, sest posti tänav on siis valmis ja lisaks on linn esitanud toetustaotluse, et rajada vanalinna uued parkla kokku 70 kuni 80 kohaga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus toimuvate ulatuslike teeremonditööde tõttu tuleb külalistel arvestada ümbersõitude ja sellega, et vanalinna kitsastel tänavatel kõik parkima ei mahu. Linnavalitsus soovitab inimestel kasutada vanalinna läheduses asuvat Vasikaholmi parkimisala.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome ütleb, et eelmise aasta kogupüüginumber 87000 tonni pole võrreldav küll suuremate kalandusriikide omaga, kuid on Eesti mõistes hea tulemus. Keskmiselt tõmmatakse Eesti vett ning kirde ja Loode-Atlandilt kaugpüügina aastas välja kokku 70 kuni 80000 tonni kala, jätkab Ain Soome. Eks ta paljuski ju sõltub ja sõltub eelkõige kalavarude olukorrast ja kalavarude olukorrast tulenevalt kehtestatakse teatud liikidel püügikvoote ja kui püügikvoodid on suuremad, siis saab ka rohkem püüda, kui on väiksemad, siis tuleb piirduda ka väiksemate väljapüükidega. Näiteks on Soome sõnul tavapärane, et erinevate kalaliikide kvoodid Peipsi-Lämmi ja Pihkva järvel täituvad juba oktoobrikuus sest nii kalavarud kui ka püügi intensiivsus on mainitud veekogudes suur. Sel aastal sai novembri alguseks atatud järvedel täis püütud ka ahvenakvoot, mis Soome sõnul nii tavapärane pole. Tõepoolest, võib-olla kui me räägime ahvenast, siis eelnevatel aastatel, viimati täitus Peipsi, Lämmi, Pihkva järvel ahvenakvoot 2016. aastal samas kohakvoot on täitunud praktiliselt alates siis 2016.-st ja varasematel aastatel. Pea iga aasta, ainult 2017 oli selline aasta, kui kohapüüki ei olnud varem vaja peatada seoses sellega, et kvoot jätkus aasta lõpuni. Soome lisab ka, et kalapüügikogused sel aastal koroona pärast vähenenud ei ole. Pigem on sel aastal võrreldes eelmiste aastatega väljapüügi poolest mõned numbrid isegi suuremad. Kui me võrdleme näiteks ka seda Peipsi-Lämmi Pihkva järve, kus tegelikult võrreldes eelmise aastaga, kui eelmine aasta püüti kokku aasta lõpuni kuskil 2600 tonni, siis selle aasta väljapüük on 3200 tonni natuke peale, et tegelikult ütleme, et see aasta on olnud isegi parem nii sisevetel kui ka ka rannapüügil, me näeme kogu selliselt Samas oli kevadel turutõrkeid mageveekala eelkõige ahvena ja koha turustamisel, sest Lääne-Euroopa turul, kus kalu kasutatakse restoranides, olid toidukohad suletud. Küll aga polnud tekkinud tõrked väga suured ja laias pildis saab siiski öelda, et pigem koroonakriis Eesti kalureid mõjutanud ei ole. Mingid tõrked siin tõesti kevadel turustamisel tekkisid, sealhulgas vesiviljasektoril, kes kui isikud müüsid otse tarbijale, siis ka seal ju neid kontakte välditi ja siis ei olnud seda müügiviisi ka võimalik kasutada, aga praeguseks need asjad peaksid jälle toimima. Loodame, et olukord ei halvene selles osas jälle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal püüti Eesti vetest ning kirde- ja loode Atlantilt kaugpüügina kokku 87 000 tonni kala. Väljapüügist suurema osa moodustab Läänemere traalpüügil püütav kilu ja räim, mida oli eelmisel aastal kogupüügist üle 70%.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe juhataja Martin Heremi otsusega vähendatakse kaitseväe kaplan teenistust praeguse 11 kaplani asemel jääb alles kaks. Üks kaitseliidule ja teine kaitseväele. Heremi sõnul on otsus tingitud eelarvekärbetest. Eesti kirikute Nõukogu presidendi Andres Põdra sõnul tuli selline otsus küllaltki ootamatult, sest varasemalt kaplanite töökohta etteheiteid tehtud polnud. Me ei ole näinud küll mingeid konkreetseid andmeid selle kohta, mis nagu oleks loomulik, kui on etteheiteid kaplanite teenistusele, siis kogu selle varasema aja jooksul oleks pidanud ja võinud nendest ette kandma. Samuti rõhutab Eesti kirikute nõukogu president Andres Põder seda, et kaplani roll kaitseväes on väga oluline, sest teemad, millega ajateenijad Kaplani poole pöörduvad, on sageli väga rasked. Need on kaitseväes eriti sageli seotud just sellise elu surma temaatikaga suure vaimse koormusega riskiga. Ükski kaitseväes käinud ajateenija, kellega toimetus suhtles, kahjuks ei soovinud kommenteerida kaplani rolli kaitseväes. Kaitseväe vanemkaplan Ago Lilleoru sõnul ei saa välistada stsenaariumi, kus kaplenit asendaks kohalik kirikuõpetaja. Siiski tõdeb ta, et tuleb meeles pidada ka seda, et kaitsevägi on siiski julgeolekuasutus, kus on väga kindlalt paika pandud reeglid. Hetkeolukorras ma küll ei välistaks ühtegi nii-öelda võimalust, aga ikkagi see kõik peab sobima kaitseväele, kui organisatsioonile tervikuna. Vanemkaplan Ago Lilleoru sõnul on praegune olukord keeruline, kuid siiski tuleb jääda väärikaks. Ka minu üleskutse vanemkaplanina oli meie kaplanitele. Teeme oma tööd väärikalt, nii kaua, kui meid vaja on ja kui meid enam ei ole vaja, siis me lahkume ka väärikalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelarvekärbete tõttu otsustas kaitsevägi vähendada kaplanite arvu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEkre ja Isamaa esitatud umbusaldusavalduses heidetakse Kaja Kallase valitsusele peamiselt ette eelmise valitsuse saavutatu tagasipööramist. EKRE esimees Martin Helme ütles, et Kaja Kallas peaministrina vastutab otseselt valitsuse poliitiliste valikute eest. Kaja Kallase eestvedamisel on Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus mänginud mõne kuuga maha eelmise valitsuse loodud tingimused majanduse arenguks ja Eesti kaitsevõime tõstmiseks. Valitsus on teinud terve rea ebakompetentseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis kahjustavad oluliselt Eesti ettevõtteid, maapiirkondade arengut ja riigi julgeolekut. Kallas ütles oma vastuses, et see, mida talle ette heidetakse, on eelmise valitsuse tegevuse tagajärjed. Seda kõike tegid umbusalduse algatajad EKRE ja Isamaa valitsuses. See oli see stardijoon, mille ma talvel päranduseks kaasa sain. Riigieelarve strateegiat menetlema hakates tuli kõigepealt lahendada eelmise valitsuse kokku kirjutatud miljardi bluff riigieelarve strateegias ehk siis lubadus kärpida ühel aastal keskmiselt üle 300 miljoni. See on viis kuni kuus korda rohkem kui nüüd valitsusele ette heidetakse. Peaministri sõnavõtu järel ei olnud Isamaa ja EKRE saadikud rahul, et Kallas rääkis eelmise valitsuse tegevusest, selle asemel, et enda otsuseid selgitada. Isamaa saadik Helir-Valdor Seeder pöördus istungit juhatanud asespiikri Hanno Pevkuri poole. Mul on protseduuriline küsimus. On juhtunud mingi eksitus, auväärt peaminister kandis ette siin vale päevakorra punkti, ettekande. Umbusalduse avaldus esitati praegu ametis olevale valitsusele, mitte eelmisel valitsusele. Kas juhatajal on võimalus paluda, et peaminister räägiks nüüd praegu ametis oleva valitsuse tegudest? Härra seeder, see ei olnud protseduuriline küsimus. Sisuliste küsimuste küsimist lõigati korduvalt läbi terve hulga protseduuriliste küsimustega. Selline on olnud EKRE obstruktsioonitaktika viimased nädal aega kuid protseduurilisi esitasid ka koalitsiooni esindajad selleks, et väljendada rahulolematust küsimuste stiili üle. Reformierakonna saadiku Signe Kivi pöördumine istungi juhataja Martin Helme poole. Kuidas teie, lugupeetud riigikogu aseesimees, lubate riigikogu liikmel Mart Helmel solvata peaministri, aga mitte ainult teda, sest meid vaatavad paljud inimesed. See ei puuduta mitte kuidagi peaministri tööd. Palun püüdke edaspidi selliseid küsimusi katkestada. Protseduuriline küsimus, oli protest teie tegevuse vastu, aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esitajad olid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioonide 30 saadikut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nDetsembris kutsus Moskva üles looma uut julgeolekukorraldust, mis teeks lõpu NATO liikmete arvu suurenemisele ja jätaks praktikas suure osa Ida-Euroopast ja kogu Läänemere piirkonnast. Venemaa huvisfääri. Soomest saadi kiiresti aru olukorra tõsidusest. Nii president Sauli Niinistö kui ka peaminister Sanna Marin tõdesid oma uusaastakõnedes et Soomel on vabadus teha oma valikuid. Seevastu Rootsis kulus 13 nädalat, enne kui peaminister Magdalen Anderson üldse esimese avalduse tegi ja ütles, et Rootsi taotlus destabiliseeriks julgeolekuolukorra Euroopas. Alles siis, kui Rootsi valitsus mõistis, et Soome võtab NATO kursi, asuti tegutsema ka Soome eilne kindel NATO sõnum mõjutab Rootsi otsust nii ütleb Rootsi välisminister Ann Linde. Kaitseminister Peeter Fukist kinnitab, et Rootsi teeb otsuse Rootsi analüüside ja Rootsi olude põhjal kuid on selge, et selline Soome seisukoht on midagi, mida me ka oma üldises analüüsis ja hinnangutes arvestame, ütleb ta. NATO liikmesus võib Rootsile kaasa tuua põhimõttelise muutuse nii kaitsevaldkonnas kui majanduses ja üldises positsiooni maailmas, leiavad eksperdid. Sõjateaduse dotsent Jakob Västperi on üks neist, kes usub, et luule või östersond võivad tulevikus saada Ameerika sõdurite baasiks. Rootsi elanike jaoks oleks aga palju toredam, kui Rootsit kaitstakse mujal kui enda riigis, ütleb vestperi. Kuid ka NATO ise on pidevas muutumises. Pärast seda, kui prantsuse president Emmanuel Macron nimetas seda paari aasta eest ajusurnuks, on Ukraina sõda andnud NATOle uue hingamise. Liikmesriikide sõdureid paigutatakse alliansi välispiiridele. Kaitseeelarveid tõstetakse sõja stsenaariumides räägitakse tuumarelvadest. Rootsi valitsus peab esmaspäeval lisaistungi, et langetada ametlik otsus. Täna avalikustatakse kauaoodatud julgeolekuraport 20 lehekülge, mida esitletakse hommikul ka pressikonverentsil. Selget sõnastust, et Rootsi peaks NATO-ga liituma, ei tule. Kuid järeldus, et see on ainus alternatiiv, on siiski selge. Soome on juba saavutanud NATO kaitsekulutuste taseme kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Ka Rootsi suurendab oma sõjalist eelarvet ja loodab saavutada eesmärgi 2028.-ks aastaks. NATO keskmine oli eelmisel aastal umbes 1,6 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi avalikustab täna kauaoodatud julgeolekuraporti. Valitsus peaks aga järgmisel nädalal tegema otsuse NATO-ga liitumise küsimuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeaminister Juhan Parts pidas aasta kõige olulisemaks märgiks seda, et me seisame üheskoos kolme lipu Euroopa Liidu, NATO ja sinimustvalge lipu all. Valitsus, aastaga oli Juhan Parts rahul. Kõik need eesmärgid, mida me seadsime, on täidetud ja võib olla isegi natuke rohkemgi veel. Ja ma tahan loota väga, et see Eestimaa inimestel on aasta tulemused, head inimesed on rahul ja võivad olla rõõmsad ja õnnelikud. Meie majanduskasv on oodatust kõrgem, töötus on vähenemas, me kõik teame, et elu ei ole kunagi ideaalne ja me peame harjuma elama probleemidega ühiskonnas. See ei tähenda seda, et me peame panema silmad kinni probleemide hulgas, need lähevad edasi järgmisse aastasse. Et kokkuvõttes tegelikult Eestil läheb võrdlemisi hästi, aga ma arvan, et meil ei ole ka mingisugust põhjust lasta edul ennast kanda ja, ja kaotada kaine mõistus ja pragmaatiline lähenemine. Peaminister lisas, et talle on sellest aastast meeldinud kogu Eesti ühiskonna soov sügavuti mõtestada meid ennast, Eestit, meie ajalugu, aga ka tulevikku. Seda protsessi tuleb lasta vabalt voolata ja valitsus peab leidma konkreetseid suundi, millele pühenduda, et riik ja rahvas areneks, rõhutas Juhan Parts. Majandusminister Andrus Ansip peab lõppevat aastat ilusaks ja selle kõige olulisemaks sündmuseks, samuti liitumist Euroopa Liidu ja NATOga. Ansip vaatab tulevikku nii. Järgmisel aastal me peame tagama selle, et Eesti areneks endiselt nii heas tempos, nagu ta siiani arenenud on. Majanduskasv peab olema stabiilne, kuus protsenti peaks meil endiselt olema silme ees. Kuid stabiilsus on märksõnaga euroga ühinemise kontekstis. Me ei tohi lubada oma majandusele erilisi hüppeid vasakule paremale järgmisel aastal. Me peame väga tõsiselt hakkama euroga liitumiseks ette valmistama. Keskkonnaminister Villu Reiljani meelest oli aasta murranguline ja esimene tõsine aasta üle hulga aja, kus eelarve pöördus inimese poole. Reiljan kinnitas ka, et koalitsioon püsib koos. Vanker tahab vedamist ja kedagi teist vedama panna ei ole praegu. Kõik. Vanker ei saa paigal seista ja, ja seda nõuab ka meil kõrgema võimu kandja, seda tuleb visalt ajada vastu mäge ja see, et erakonda erinevad vaated ja eriarusaamad, see tegelikult annab sünteesis alati parema tulemuse. Kui kõik oleks alati ühel meelel ja, ja vead, mis sünnivad, oleks hästi suured, siis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus võttis aastalõpu pressikonverentsil kokku 2004. aasta ja oma tegevuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOotused on lihtsalt hästi teha, nii hästi kui ma ise saan. Ma ei pane mingit punktipiiri endale nagu mõttesse, vaid lähen lihtsalt hästi tegema ja siis näen, kui hea ma eesti keeles olen. Tead sa oma tugevusi ja nõrkusi, pigem on tugevus võib-olla kirjutada enda mõtetest ehk kirjand kui see, et tekstist kirjutada maha, mis ma lugesin, aga saab ka mõlemaga hakkama, selles suhtes ei ole hullu. Kas sa kaalusid ka seda varianti, et üldse mitte eksamit täna teha? Ei, kindlasti mitte. Minu meelest peaksid ikkagi kõik noored tegema, sest et tulevikus oma elust aega leida ja uuesti need eksamid teha on palju keerulisem kui praegu, teha nad mingisugust le punktide vähemalt ära. Millist tulevikku sa endal näed? Oi, see on raske küsimus. Ma olen ise ka kogu aeg võidelnud sellega, et mida ma teha tahan. Palju valikuid on minna reaalsuunas, minna kunsti suunas, teha sporti, ei tea täpselt, kuidas sina tänaseks päevaks valmistusid. Ma arvan, et kõige rohkem ma olen pidanud tööd tegema oma mõtetega, et ma ei oleks ärev, aga ma arvan, et muidu, kui ma olen kolm aastat tublisti tööd teinud ja palju lugenud, et siis saab tehtud küll sa natukene pabistad ka selles mõttes, et ei ole ju olnud koolitunde pikka aega. Pisut küll, aga ma arvan, et me oleme väga hästi ka veebitundides hakkama saanud. Et oleme palju valmistunud küll. Mis sellest tänases päevas sinu jaoks sõltub? Ülikooli saamine? Sina ei kaalunud mitte teha eksamit? Kindlasti mitte, see on väga oluline minu jaoks. Millised su tulevikuplaanid on Tartu Ülikooli eesti keeleteadust õppima? Kas sa nii täpselt tead? See paelub mind ja ma olen juba kümnendas klassis, tegelikult teadsin, et see on minu valik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türi Ühisgümnaasiumis teeb eksamit 38 abiturienti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba mõnda aega ringleb asutuste vahel elektrituru seaduse muutmise eelnõu, mis lööks taastuvenergia toetuse kaheks. Ühel vähem pakkumise saaks osaleda need, kes sammutavad energiat tuulest, jõest või päikese t teisel vähempakkumisel. Need, kes põletavad kateldes biomassi. Konkurentsiamet aga usub, et võrdsed võimalused toetust taotleda peaks olema kõigil taastuvenergiaettevõtetel räägib konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Marilin Tilkson. Et saaksime taga turul ausa konkurentsi toimimist, siis on vajalik tegelikult, et elektrisektoris arvestada sellega, et säilitakse nii-öelda tehnoloogilise neutraalsuse printsiip, mis siis tähendab, et konkreetselt ei soosita mingit kindlat liiki tehnoloogia kasutamist vähempakkumisel vaid võidab see, kes tegi kõige soodsama pakkumise sõltumata tema siis kasutades tehnoloogiast Aga majandus ja kommunikatsiooniministeerium tahab võimalust anda ka Narva elektrijaamale. Selge on see, et elektrijaamade katlat tuulikutega konkureerida ei suuda, räägib majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Eks me peame alati aru saama, et võrreldes tuule ja päikesega, kus tegelikult energiakandja on tasuta käes tuule ja päikeseelektrijaamadel ju sisuliselt nagu muutuvkulu ei ole, ongi ainult püsikulu, et siis juhitavates elektrijaamade alati selline muutuvkulu jääb, kütuse eest tuleb ju alati kellelegi maksta. Oluline on täpsustus, et eelnõus ei plaanitagi eraldi tuuleenergia või puidu põletamise toetust eraldi vähempakkumised peaks tulema juhitavale ja mitte mitte juhitavale võimsusele. Juhitav võimsus on see, mida saab tekitada nii-öelda vajaduse järgi. Mittejuhitav võimsus sõltub loodusjõududest. Timo Tatar selgitab, et kui Narva elektrijaamades enam kuigivõrd põlevkivi ei põletata, jääb meil puudu just juhitavast tootmisvõimsusest. Paraku võib esineda olukordi, kus ka naabritel on parasjagu tuulevaikne aeg ja elektri defitsiit on kogu piirkonnas seda elementi täpselt see elektrituru seaduse muudatus adresseeribki, meil tekiks võimalus oma elektrisüsteemi saada ka sellist taastuvenergia, mis on nupust käivitatav ja mis on igal ajahetkel olemas garanteeritult olemas. Kui tuuleenergia on üha enam turukõlbulik ehk ministeeriumi hinnangul saab seda 10 aasta pärast ka täiesti ilma toetuseta toota siis puidu põletamise kohta niisugust prognoosi teha ei saa. Narva elektrijaamades biomassi kasutamisel selles taastuvenergia tootmisel oleks toetuse vajadus kuskil 15 eurot megavatt-tunni kohta. Kui me võrdleme seda seniste toetustega, mis on olnud 53 eurot, siis ta on kordades madalam kui senised toetused. Aga kas see toetuse vajadus nüüd ajas nagu täiesti ära kaob? See sõltub väga mitmetest asjaoludest, et milliseks kujuneb elektrituru hind, milliseks kujuneb CO kahe hind tulevikus ja milliseks kujuneb puidu hind tulevikus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Konkurentsiameti hinnangul aga ei tohiks toetus tehnoloogiast sõltuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTalupidajate keskliidul on 35 asendustöötajat, keda on siiani saanud omale appi tellida loomakasvatajad. Valitsus kiitis aprilli lõpus heaks maaeluministri ettepaneku, et lisaks loomakasvatajatele saavad riigi toetatud asendustöötaja palgata ka taimekasvatajad. Selleks suurendati eelarvet 0,5 miljoni euro võrra. Uute asendustöötajate värbamise algas 13. mail, kui palju kolme nädalaga on õnnestunud lepinguid sõlmida, selgitab talupidajate keskliidu tegevjuht Gerli Ats. Tänaseks on meil töölepingud sõlmitud kuue asendajaga, kes siis pakuvad taimekasvatus ettevõtetele asendusteenust. Oleme sõlminud lepingud nii teraviljakasvatajatega kui ka köögiviljakasvatajatega tegeletakse nii traktoritega, aidatakse siis külvitöödel ja nii edasi. Kas ma saan õigesti aru, et tegemist ei olegi taludesse nii-öelda uute töötajate värbamisega, vaid ikkagi olemasolevate asendamisega, juhul kui nad on eemal? Täpselt talupidajate keskliit pakub asendustalunikuteenust olemasolevate töötajate puhkuse või haigestumise asendamisel ühe ettevõtte kohta siis kahe töötaja aastas. Seda teenust kasutavad pigem sellised väikesed pere talud puhkuse või siis haiguse asendamisel. Talunike keskliidul on asendustaluniku leping enam kui 400 loomakasvatusvaldkonna tootjaga Neist, pooled kasutavad seda võimalust igal aastal. Kui suur on aga asendustöötajate nõudlus taimekasvatuses, selle teadasaamisega taluliidus alles tegeletakse. Gerli Atsi sõnul asendustöötajate värbamine jätkub, sest nõudlus võib kasvada suve teises pooles. Kas asendustöölisi saab palgata ka näiteks kojuminevate ukrainlaste asemele? Jah, neil on ka täna on olnud juba selliseid juhuseid, kus vajatakse kiireid lahendusi siia, mitte jõudvate kokkulepitud ukrainlastele, et meie asendajad saavad aidata jah, mingis osas olemasolevate töötajate siis asendamiseks. Kas asendustööliste saamise peale võivad loota ka maasikakasvatajad, kes vajavad ju hooajal st tööjõudu? Me kahjuks jah, seda maasikakasvatuse poolt aidata ei saa, sellepärast et seal on esiteks, tööjõuvajadus on palju suurem aga täpselt samamoodi, et kui on neil olemas olevaid töötajaid, keda on vaja ajutiselt asendada, siis tänase määruse järgi me seda teha ikkagi saame. Aga jah, et meie asendusteenistuse ga seda kogu probleemi ei, ei suuda lahendada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestimaa Talupidajate Keskliit on kolme nädalaga suutnud taimekasvatusettevõtetesse värvata kuus asendustöötajat, kuigi nõudlus olemasolevate töötajate asendajate järele on palju suurem. Teatud tingimustel võib asendustöölise tellida ka saabumata jäänud Ukraina tõõjõu asemele, kuid maasikakasvatajate hooajatöölisi asendutöötajatega asendada ei saa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPühapäeval koguneb sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu, mis peab otsustama, kas oktoobris toimuval partei üldkogul viiakse läbi uued juhtide valimised. Eile saatsid Ivari Padar, Marju Lauristin, Eiki Nestor ja Andres Tarand erakonnale ühispöördumise, kus nad pidasid õigeks, et üldkogul tuleb sotside juhatuse liikmetele anda uus mandaat. Erakonna aseesimehe Katrin Saksa hinnangul oli otsus asuda Keskerakonnaga Tallinnas koostööle vale ning vääriti mõistmised said alguse just sellest otsusest. Ma arvan, et tõesti on saabunud aeg, kus me peame päris ausalt peeglisse vaatama ja küsima, et kas need asjad milleks me läksime Tallinnas koalitsiooni ja mäletatavasti lubasime me ausat linnavalitsemist, me lubasime muuta seda valitsemisstiili läbipaistvamaks, me lubasime vähendada politiseeritust. Et kas me seda oleme suutnud teha, see on täna minu isiklik arvamus, aga mina tunnistan küll et me ei ole seda suutnud teha. Erakonna esimees Jüri Pihl ütles, et igas erakonnas toimub teatav võimuvõitlus ning sotsid ei ole siin erandiks. Teatud erakonna kõrged ametikohad on atraktiivsed mitmetele erakonna liikmetele, sest paljuski on ju siiamaani olnud nii, et ennem lepitakse kõik asjad kokku ja üldkogul vormistatakse ära. Ses asjas on see asi positiivne, aga ta ei tohiks nagu liiale minna, et võib-olla mõni inimene on läinud liiale jah, siin praegu nende küsimustega arutamise ka avalikkuse ees, siis sellised vaidlusasjad lahendatakse ära eelkõige volikogus ja juhatuses või mingis muus foorumis. Mina arvan, et kõige parem on see, kui volikogu liikmed saavad seda rahulikult arutada pühapäeval ja siis mida nad otsustavad, eks nii see otsus ka tuleb. Kuna mina olen lubanud kandideerida ka siis, kui tulevad uued valimised erakonna esimeheks, siis mul ei ole eriti vahet, kas kas nad tulevad või ei tule. Kuidas aga võimupiirid erakonnas jagunevad? Selge on see, et eks Jüri Pihlil on kindlasti oma toetajaskond ja ma arvan, et tema tõsine probleem on see, et ta ei ole leidnud ühiskeelt ei aseesimeestega ega parlamendi fraktsiooni liikmetega. Aga kas neid leeri just kaks on või on rohkem? No ma arvan, et eks see selgub ka volikogu koosolekul. Jüri Pihl ei olnud aga nõus süüdistusega, et ta pole piisavalt kaitsnud Tallinna linna juhtimises sotside huve. Eks meil ole, võib-olla siis erinevad lähenemisnurgad, et koalitsioonis olles ka sellistel tingimustel nagu Tallinnas, kus ikkagi meil on kaheksa kohta vastavalt saadud mandaadile ja Keskerakonnal 44 on kindlasti keeruline ja koalitsioonis saab erakonna huve kaitsta läbirääkimistega eesmärgipüstitusega ja sinna ka rahulikult minna. Ukse paugutamine ja ultimaatumite esitamine kindlasti ei ole huvide kaitsmine sest see vii asja edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pinged Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusringhäälingu andmetel plaanib ratas homme parteijuhtidele käia välja Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere nime. Kui küsin Jüri Rataselt, kui tõene see info on, ütleb ta. Et homme tõesti kohtumine toimub, arutatakse presidendivalimisteks valmistumist ja lisab. Ma arvan, et nende nimede spekulatsioon enne homset koosoleku lõppu, et see väga kaugele meid ei vii ja, ja ma arvan, see ei oleks ka praegu õige, et tuleb vaadata ära, mis on erakondade tunnetused. Kuidas soovitakse edasi liikuda, kas üldse soovitakse edasi liikuda selles suunas, et presidenti valida? Riigikogus? Veidi hiljem täiendab ratas. Ma usun, et homsel koosolekul käiakse erinevaid nimesid välja, et vaevalt et seal on ainult üks nimi, aga aga just mind mind huvitab ka see, et kuidas, kuidas me suudame siis edasi liikuda, et vähemalt kui kõigil on tahe või enamusel on tahe sellist ühtset kandidaati välja sõeluda ja et seda valikut teha 30 august siis seda koostööd tuleb teha opositsiooni koalitsiooni vahel erinevate erakondade vahel, see ei saa olema kindlasti ühe poole või kui ühe osa kandidaat, et selleks ei ole ei opositsioonil ega koalitsioonil hääl. Reformierakonna juht Kaja Kallas on veidi konkreetsem ja ütleb, et Tarmo Soomere kandidatuuri tuleb homme jutuks. Tarmo Soomere on üks kandidaate, kes on välja käidud ja, ja küsimus, mida tuleb küsida, on see, et, et kas fraktsiooni oleksid valmis temaga kohtuma, et oma seisukoht kujundada, kas on võimalik teda toetada? Ja Kallas lisab veel. Me oleme arutanud Tarmo Soomere kandidatuuri teiste kandidaatide hulgas ja, ja ma usun, et üldine valmisolek ka meie fraktsioonis on teda toetada juhul kui sellega tulevad kaasa vähemalt 12 erakonda, sest et selle jaoks, et president Riigikogus ära valida, on vaja vähemalt 68 inimese häält. Opositsioonierakondade juhid Indrek Saar ja Helir-Valdor Seeder on rahul, et niisugune kohtumine toimub, kuigi leiavad, et see võinuks ka varem juhtuda. Soomere teemal nad esialgu ei peatu. Helir-Valdor Seeder. Konkreetsetest kandidaatidest ei tahaks mina täna küll veel rääkida, sellepärast et ma ei tea, kas üks või teine võimalik kandidaat, kes meediast läbi käinud on on tegelikult ka koalitsiooni ühine kandidaat, kelle taha siis mõlemad fraktsioonid võiksid koonduda. Ootame ikkagi konkreetselt ära selle kohtumise ja seal tehtavad ettepanekud, siis oskan ka kommenteerida. Kui isamaalased ei ole seni enda eelistusi välja käinud, siis sotsiaaldemokraadid on korduvalt kinnitanud, et Kersti Kaljulaid peaks jätkama. Täna ütleb Indrek Saar, et tuleb arvestada reaalse olukorraga. Kuna Eesti peab saama lõpuks presidendi ja hea oleks, kui riigikogu saaks selle ülesandega kõigest hoolimata hakkama siis loomulikult peavad kõik olema valmis kaaluma erinevaid kandidaate kaasa arvatud sotsiaaldemokraadid. EKRE arvamust ma ei küsinud, nende seisukoht on teada. Enn Põlluaas on nende kandidaat, aga jääb üle loota, et Helir-Valdor Seederi tõdemus tõele vastab. Mina olen küll aru saanud, et enamus parlamendierakondasid soovivad küll valida ära parlamendis presidenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Parlamendierakondade juhid reedeks presidendivalimiste teemalisele nõupidamisele kutsunud Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles, et arutusele võib tulla rohkem kui üks nimi. Ratase sõnul on kokkusaamise eesmärk kindlaks teha, kas erakonnad suudavad presidendivalimiste teemaga edasi liikuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeljapäeva hommik algas Kiviõli esimese keskkooli kooliperele direktori toetus koosolekuga vallamaja ees. Seal said nad vallavanemalt teate, et vallavalitsus otsustas pärast pingelist kaalumist ühehäälselt kooli direktori lahti lasta. Põhjuseks tõi vallavanem Viktor Raua muuhulgas selle, et neil pole koolijuhiga omavahelist usaldust. Õhtul koolis toimunud koosolekule kutsus kooli hoolekogu ka vallavanema, kuid too polnud valmis pingelise päeva lõpus enam rahvaga kohtuma ja pakkus kohtumis päevaks järgmise nädala teisipäeva. Küll oli kohal vallavalitsuse liige Inno Naur, kes aga toonitas, et tal pole volitusi rääkida vallavalitsuse nimel vaid ta esines koosolekul vallakodanikuna. Ma loodan, et kuidagi saab see koolirahu taastatud ja see on vaja taastada, et see on raske. Aga vallavalitsus, ma usun, mina elasin vallavalitsuse esindaja, ma tulin siia ise omal soovil. Aga ma arvan, et vallavalitsus teeb kõik selleks, et koolirahu taastada. Kooli hoolekogu liige, omavalitsusreformi järgset Lüganuse vallavõimu nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poolelt tunda saanud Risto Lindeberg nentis, et koolidirektori vallandamine võis olla valla poolt lõpuni läbi mõtlemata. Koolireformi osa. See haridusvõrgustiku korrastamine Lüganuse vallas on teema ja, ja kuna me koolijuhte on ikkagi viis praegu, siis tegelikult keegi kuskil peab ju ära minema, põhimõtteliselt, kui siin midagi muutub ja noh, kahjuks praegu tehti seina otsus, et üks tugevam koolijuht vallandati. Õhtusel koosolekul tunnistas üle 10 õpetaja, et kui Heidi Uustalul Kiviõli esimese keskkooli juhina jätkata ei lubata, siis lahkuvad koolist ka nemad. Kooli direktori kohusetäitja, kooli õppeala juhataja Pilvi Kuurmani sõnul on kõige olulisem see, et vald suudaks tunnistada, et vallandamisotsus oli ekslik. Esimene asi tuleks vaadata, see otsus ümber vabandada tegelikult kõigi ees, nii direktori koolikogukonna ees. Koolijuhi kohusetäitja Pilvi kuurmani sõnul on õpetajate seas meeleolud sellised, et kui direktorit tööle ei, ennist ta siis ollakse valmis streikima. Kuriaasne see on. Ma arvan, et täiesti reaalne Kivilist raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Segadused Kiviõli 1. keskkooli ümber jätkuvad. Kui eile hommikul vallandas vallavalitsus kooli kauaaegse juhi Heidi Uustalu, siis õhtusel koosolekul tunnistasid õpetajad, et kui olukord ei normaliseeru, on nad valmis streikima. Haiguslehel olev Heidi Uustalu eilsetel üritustel ei osalenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäänemaa muuseumi juht Anton Pärn ütles, et koondamisi neil praegu plaanis ei ole. Töö käib edasi nii kohapeal kui kaugtööna. Koroona riskirühmas olevad töötajad on kodusel režiimil, tegeletakse kogudega ja näiteks Ilon Wiklandi juubelinäituse ettevalmistamisega. Pärna sõnul tasub jälgida internetis muuseumide kodulehti ja sotsiaalmeediat, jätkab sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid. Juhataja Anton Pärn. Peaaegu igapäevaselt toimuvad seal mõned uued programmid, avaldamisele on tulemas töölehed. Juba mainisin väikesed videoklipid. Me oleme tegelikult ju aastate jooksul väga palju informatsiooni oma veebi kogunud. Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ütles, et nende kollektiiv teeb kodust kaugtööd, näiteks kuraator koostab rannarootsi alade kaarti ja monteerib varem filmitud videoid. Pausile tuli panna muuseumis koos käinud memmede käsitööring, kus on pooleli 2002. aastal valminud rannarootslaste ajalugu. Kujutava rannavaiba järje tikkimine jätkab rannarootsi. Muuseumi direktor Ülo Kalm. Rannarootsi muuseumi käsitöömemmed käisid 22 aastat iga neljapäev muuseumis oma käsitöötoas meisterdamas ja nüüd on esimest korda neil puhkus selle pika aja jooksul. Anton Pärna sõnul on muuseumide jaoks kõige kurvem see, et tänavu jäävad ära kevadiste klassiekskursioonide külastused. Milline saab olema eriolukorra laiem mõju? Muuseumi dele, sõltub sellest, kui kaua see kestab. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muuseumid on eriolukorra ajal suletud ja ära jäävad planeeritud üritused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroparlamendi saadikud Tunne Kelam ja vilja Savisaar Toomas t on juhtinud tähelepanu asjaolule, et Leedu eesistumise prioritet iteetide hulgas ei ole sõnagi Rail Balticu projektist. Lisaks levis eelmisel nädalal teade, nagu oleks selle projekti rajamiseks loodav ühisettevõte vastuolus Leedu põhiseadusega. Väljendatakse ka kahtlust, kas taolist ettevõtet üldse vaja on. Majandusminister Juhan Parts on kindel ettevõte on vajalik ja tegelikult lepiti selles kokku juba poolteist aastat tagasi. Selline teatud tõrksus selle osas, mis on noh, eelmise Leedu peaministri tasemel lausa heaks kiidetud, on meile ka üllatus ja see tegelikult sellisel kujul vastustamine algas alles maikuus. Nüüd neid argumente tuuakse nagu erinevaid ja nad ajas muutuvad, et miski ettevõte on põhiseaduse vastane. Ma julgen öelda, et see ei ole väga tõsiseltvõetav argument, noh tõsi küll, et kui seda Leedu sisest diskussiooni vaadata, siis seal nagu püütakse selgitada, et raudtee kui füüsiline objekt ei tohi olla kellegi teise omandis, kui ainult riik. Kindlasti on võimalik ka seda ühisettevõtet moodustada niimoodi, et selline füüsiline omand jääb riigile. Aga see, et selle infrastruktuuri ja opereerimine ja haldamine ja arendamine ühel või teisel moel peab olema ühtselt, noh see on selle ühisettevõtte mõte. Kuid kus me siis praegu oleme? Praegune seis on tõesti selle ühisettevõtte osas selline, et praktiliselt kõik osapooled ja ma loen praegu selle projekti osapoolte ks Soomet, Eestit, Lätit, Poolat ja Euroopa komisjonis on tegelikult mitte ebamääraselt vaid väga selgelt öelnud, et, et see noh, ühisettevõte on väga vajalik asi, et, et see teistpidi seda projekti nagu arendada ei saa. Me võime öelda, et praegu niisuguses riikide vahelises diskussioonis on Leedu üsna üksi ja ma väga tahaks loota, et nad noh, otsivad nagu sellest väljapääsu, aga ta mõneti murettekitav on, nii et me võime tegelikult siin küsida, mis need motiivid on õigupoolest? Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas praegusesse olukorda nii skeptiliselt ei suhtu. Esiteks ütleb ta, et kõikide üksikprojektide kirjapanekut ei saagi tahta. Seda, et see peaks olema kuidagi eraldi tööprogrammis kirjas, seda vormiliselt tahta ei ole mõtet ega ei ole põhjust. Teine asi on Leedu suhtumine sellesse projekti. Aga nüüd, reedel oli Leedu eesistumise avamine, kus mina ka kohal olin koos oma kolleegidega Euroopa komisjonist ja seal oli sellest küll väga palju juttu. Nii et nii president kui ka peaminister, peaminister lausa oma ava sõnavõtus plenaaristungil rõhutas, et Leedu teeb igal juhul Rail Balticu oma osa ära ja et see on nende jaoks ülitähtis projekt. Loomulikult on, on palju detaile, aga ma arvan, et ühisettevõtte loomiseks need juriidilised variandid ja lahendused leitakse. Nii et minu pilt on praegu selline. Vastav töögrupp koguneb taas Brüsselis 15. juulil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu kõhkleb Rail Balticu rajamiseks vajaliku ühisettevõtte moodustamisel ja ei ole Rail Balticu projekti märkinud ka Euroopa Liidu eesistumise prioriteetidesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee on väga kahetsusväärne ja ma vabandan üldsuse ees selle juhtumi pärast lastega kuid ma ei oska praegu täpsemalt kommenteerida, kuna ma ei ole lihtsalt asjaoludega kursis ja kui tagasi jõuan ja selgitan, siis ma oskaksin täpsustada kõike.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel vabandab ja lubab täpsustada kui USA-st tagasi jõuab (noorte peod Kadrioru lossis).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervist pa grupi juhi Jaan Ratiku jutu järgi on hotellis elavatest rohkem kui 200-st põgenikust pool lapsed ja teine pool valdavalt naised. Mehi on vaid üksikuid. Ja mõistagi on suur vahe, kas hotellis elavad puhkajad või äsja sõja koldest põgenenud ukrainlased. Ukrainlastele tuleb selgitada, mida nad tegema peavad ja kust nad midagi saavad. Jaan Rätnik. Õnneks me ei ole selles nagu üksi, et sotsiaalkindlustusamet, kes on siis meie partner selles hankes, kes meilt tellib seda teenust, käib ise siin teatava regulaarsusega, Ukraina inimesed saavad nendega rääkida ja otse küsida. Ja väga hästi hoiab meid ka tegelikult punane rist, kes käib siis samamoodi abis ja, ja tema vaatab siis nii-öelda seda humanitaarset poolt. Kuu aja möödudes peaks omavalitsused pagulased üle võtma, aga kas võiks kõne alla tulla, et nad saaksid hotellis pikemalt elada? No tegelikult on juba siin mingisuguseid kuulujutte kuulda, et võidakse hakata rääkima sellest, et see pikeneb kahe kuu peale, see periood, aga me kindlasti oleme mingi perioodiga pikemalt võimelised seda hoidma, aga, aga noh, ei saa ka ikkagi ära unustada, et lõppkokkuvõttes me oleme ikkagi ravispa. Hotellist randjuht Indrek Ilves No meil on olnud nüüd neid siin paari nädala jooksul üle 150 inimese hetkel on kuskil 120 Aga kui kuu aega mööda saab? Eks inimlikult me kindlasti tahaksime vastu tulla, aga me peame vaatama, et meil on ka varasemalt juba broneeritud üritusi siin ja ka ülemaja üritused. Kui me saame siin osas kokkuleppele ja saab seda korraldada, siis eks me saame ikka edasi ka neid majutada. Pärnu linnapea Romeko an Kranius vastas kirjalikult küsimusele, kas linnal on mõne nädala pärast sadu põgenikke kuhugi majutada. Kui majutuseta põgenike arv ületab omavalitsuse majutusvõimalused, näeb plaan ette põgenike majutamise suuremates ühiskondlikesse hoonetesse ehk majutus on tagatud spordi või kultuurihoonete saalides. Neid hooneid valmistab Pärnu linn juba ette, kirjutas linnapea Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Tervis ravispaahotellis elab mitusada Ukraina pagulast, Strand hotellis üle saja. Hotellijuhtide hinnangul võiks kõne alla tulla nende hotellis elamise pikendamine ka pärast kuu aja möödumist, aga oluline on ka oma äriga tegelemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa julgen öelda, et jaanuari keskel oleme kindlasti märksa targemad kui praegu just nimelt selles vaatuses, et esiteks me näeme, mis on olnud pühadeperioodi mõju nakatumis, numbritele ja teiseks me näeme nii Eesti andmete põhjalt, aga ka Euroopa andmete põhjalt selgemalt, milline on siis omikroni tüve leviku mõju haiglate koormusele, ehk praegu on veel vara mõlemale neist nii-öelda lõplikku hinnanguid anda. Esmased märgid on olnud tõesti siit-sealt, pigem võib öelda siis rahustavad, ehk ei ole olnud sellist plahvatuslikku haiglakoormuse kasvu. Aga see eeskätt seetõttu, et valdavas Euroopa Liidu elanike, nii ka Eestis on ju vaktsineeritud mis on aidanud seda haiglate koormust leevendada, inimeste elu hoida. Jaanuari keskpaigaks on ilmselt selgem, et kui palju veel vaktsineerimata isikuid omikroni tüve tõttu haiglasse jõuab. Kas on tõenäoline, et lähema kahe nädala jooksul valitsus ei plaani piiranguid kuskilt ei leevendada ega ka uusi piiranguid peale panna? Mingeid suuri põhimõttelisi, nende kannapöördeid, Covid reeglitest, lähinädalad tõenäoliselt ei too aga väiksemad muudatused kohendused loomulikult võimalikud terviseameti ettepanekul või valitsuse arutelude tulemusena või ka uue teadusnõukoja võimalike hinnangute põhjal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhimõttelisi muudatusi koroonapiirangutes lähema paari nädala jooksul ei tule. Valitsuskabinet arutab olukorda homme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1982. aastal Jüri Okase projekti järgi valminud katlamaja sobib etenduspaigaks hästi ühelt poolt juba olemuslikult, teisalt tänu kunstnikule Artur Arulale. Lavastaja Kaili Viidas ütles, et tegu on igati tumise lavalooga. Trupp aga on pühendunud ja innukas. Nad tahavad väga proovi teha ja kuidagi hästi oodanud seda protsessi tegelikult, eks see materjal on ise ka selline hästi inspireeriv ja selline nagu jõudu andev näitlejad tahavad mängida seda, et seal on, mida mängida. Viidase sõnul ei ole kindlasti tegemist naljatükiga, aga kui inimene juba on mingites tegevustes naljakas, siis on see boonus. Aga Andersoni jutu järgi annab vanapagan talle tohutu palju mänguvõimalusi. See on Tammsaare viimane romaan ja kirjanik oli oma küpsuse tipul. Teadis täpselt, mis ta kirjutab, suri ära, sa jäi talle lõpuni toimetama, et seal on siiski liiga palju küsimusi veel. Millal inimesed taevasse lähevad, kas kohe või ikkagi viimasel päeval kõik teda natuke lahtiseks jäänud ja see omakorda annab tohutu mänguvõimaluse see dialoog, mis ta on kirjutanud, see on täiesti geniaalne. Ma pole midagi sellist lugenud, see on nii lihtne. Ja nagu kõik on öeldud. Lavastuse muusika on Tauno Aintsilt, kes külastas mängupaika juba möödunud aastal, sest esialgu pidigi lavastus siis publiku ette jõudma. Arutluste käigus kailiga me jõudsime järeldusele, et tekst on kõige olulisem ja ma hakkasin otsima laulu tekste ja kõige sügavamad ja ilusamad tekstid leidsin rahvamuusikast. Esietendused on seitsmeteistkümnendal ja 18. juunil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endla teatri trupp teeb proove vanas Fortumi katlamajas, kus peagi jõuab publiku ette \"Põrgupõhja uus Wanapagan\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on ajutise kaitse taotlusi kokku registreeritud 3995-le inimesele, majutuskohtades on sõjapõgenike kokku 5602. Homme selgub ka, millise laevandus ettevõttega sõlmib sotsiaalkaitseametlepingu Ukraina sõjapõgenike lühiajaliseks majutamiseks laevale. Täna viibib Eestis Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ilva Juhansson, kelle sõnul näitab praegune keeruline sõjapõgenike olukord Euroopa Liidu ühtsust. Samas tuleb tegeleda sellega, et vähendada sõjapõgenike koormust Ukraina naaberriikide, ütles Juhanson. Theses või art cana ka up. To maks shore that al pressure conti beri. Me suurendame koostööd Euroopa riikide vahel, et vähendada sõjapõgenike koormust Ukraina naaberriikides. Meil on vaja, et ukrainlased liiguksid edasi teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Ma võtan selle küsimuse osas ühendust ka kolmandate riikidega, näiteks Kanadaga, kes on juba öelnud, et nad võtavad vastu piiramatu arvu sõjapõgenikke. Me võtame ühendust ka USA ja Ühendkuningriigiga ja näiteks homme. Ma räägin Kanada valitsusega, kuidas seda protsessi täpsemalt planeerida. Juhansoni sõnul on sõjapõgenikel võimalus minna kõikidesse Euroopa Liidu riikidesse, kuhu nad soovivad kedagi sundida minema. Kuhugi ei saa. Erandolukord on Moldovas kui have spasil situation With Moldova. Erandiks on Moldova, sest see on väike ja vaene riik, kuhu on Ukrainas põgenenud rohkem kui 300000 inimest ja rohkem kui 100000 sõjapõgenikku on ikka veel Moldovas. Seetõttu näevad liikmesriigid vaeva, et sõjapõgenike koormust seal vähendada. Aga praegu on Ukraina sõjapõgenikel vaba voli liikuda Euroopa Liidus ringi ja me peaksime aitama sõjapõgenikke sellele kaasa. Johanson märkis, et väga oluline on ühine Euroopa Liidu sõjapõgenike registreerimissüsteem et vältida inimkaubandust, mis on tihtilugu sõjaparatamatu osa. Importen to. Ord tras rivi. Oluline on jälgida sõjapõgenikke, kes Euroopa liitu tulevad. Registreerimine on võti, liikmesriigid küll registreerivad pagulasi, aga peab tõdema, et Euroopa Liidu ühist registreerimissüsteemi nagu eurodok, mis on mõeldud migratsiooni jaoks, ei saa praegu kasutada, sest põgenikke tuleb palju ja nad pole asüülitaotlejad, sest saavad riikidesse tulla viisavabalt. Seega siseriiklikult on registreerimissüsteemid olemas, aga nüüd on ülesandeks luua üleliiduline registreerimissüsteem, et teada, kuhu põgenikud lähevad ja tagada, et näiteks lapsed ei läheks kaduma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 21 014 Ukraina sõjapõgenikku. Täna Eestit külastanud Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Ylva Johanssoni sõnul on Ukrainast Venemaa vallandatud sõja eest välismaale põgenenud juba 3,3 miljonit inimest ning karta võib veel miljonite lahkumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeptembri algul inimeste pangakontodele laekunud teise pensionisamba rahast osa läks üsna kiirelt kasutusse kas siis Tallinna börsil või kauplustes. Ehituspoodide kõrval kasvasid ka näiteks kaubamaja ja Ülemiste keskuse külastajate arvud 10 kuni 20 protsendi võrra. Ülemiste keskuse direktor Guido Pärnits märkis, et külastajate arv oli suurem, kui nad prognoosisid võrreldes aastatagusega umbes 10 protsenti. Keskmine käive oli palju suurem ligi 25 protsenti, sest inimesed ostsid tavapärasest kallimaid asju. Mul on tunne, et need inimesed, kes sellest nii-öelda kiirest raha ette saamist nii-öelda šokeerusid et nemad tormasid kohe laupäev pühapäeva keskusesse ja laupäev-pühapäev meil tõesti oli suured käibed ja, ja suured inimeste arvud, me tegime eelmine nädal oma vist kõigi aegade rekordnädala või võib-olla mõni 2019 jõulunädal välja käibe poolest. Nüüd kui ma vaatan selle nädala algust, siis tegelikult see asi on nagu maha rahunenud. Et see oli nagu niisugune välgatus korraks selgest taevast tuli ja ma arvan, et midagi väga nagu drastilist enam ei tule. Stockmanni kaubamajas sellist külastatavuse kasvuhüpet viimase nädalaga ei olnud, kuid klientide arvu kasvu on täheldatud pikema perioodi jooksul, ütles kaubamaja direktor Marge Türner. Viimastel kuudel on juba tegelikult kena müügitõusu olnud näha ja tegelikult eelmine nädalavahetus oli küll väga kena müügitõus ennekõike moeosakondades. Hästi kena tõus oli keskmise ostus, mida siis keskmised kliendid meil ostsid? Selles mõttes niisugune ostlemise buum on paar kuud juba kindlasti. Pärnus tegutsevas Port Arturi kaubamajas aga külastajate arvus sisuliselt muutust polnudki, ütles tegevjuht Mari-Liis Lembit. Hetkel tegelikult me ei näe sellist nagu buumi, see fakt on ju, mille pealt ma seda ütlen, on külastatavuse numbreid, siin nädalavahetusel oli väike tõus. Aga ma pean juurde ütlema, et Port, kui eris eelmine aasta sama periood oli meil aatriumite renoveerimine, et ehk siis kokkuvõttes ei ole märkimisväärset tõusu. Kuigi turul on suur hulk vaba raha, mida inimesed soovivad kulutada, ei plaani Ülemiste ega Stockmann oma allahindluskampaaniaid ettepoole tuua. Kui ta Pärnits rõhutas, et pole õige sellist olukorda ära kasutada. Minu arust on kogu see pensioni vabatahtlik tegemine väga vale samm ja seda nüüd veel rõõmsalt nagu võimendada, eks ole olla nagu selle üle jes õnnelik minu arust on, vähemalt minul kui kodanikul on seda valus teha. Marge Türneri sõnul on Stockmanni hullud päevad omaette bränd, mida kliendid ootavad tuttaval ajal. Nad algavad meil septembri lõpust, nad on hästi suure fookusega hoopis e-poele, kaubamajas endas on loomulikult ka tooteid. Aga et inspireerida ikkagi kliente, ütleme, niidi mõistlikult tarbivat ja kvaliteetset kaupa, et see on rohkem meie selline suund.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi väljavõetud pensioniraha jõudis üsna kiirelt ka osa kaupluste käivetesse, ei kavatse kaubanduskeskused ostujõu suurenemist enda kasuks pöörata ega allahindluskampaaniaid korraldada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu järgi on rahunemispeatus mõeldud rahatrahvi alternatiivina mootorsõiduki juhtidele, kes on ületanud lubatud piirkiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis. Seesugustele juhtidele tekiks teatud juhtudel võimalus valida, kas maks kasta raha või tee ääres rahuneda, ütleb PPA arendusjuht Elari Kasemets. See on politseiniku otsus, kas kas ta seda pakub ja eelkõige ongi see seotud siis ma eelneva liikluskäitumisega, et milline on tema taust, et, et kui seal on ikkagi korduvad liiklusrikkumised all, siis hoolimata sellest, et seekord ta ületas võib-olla seda kiirust seal mõni kilomeetri tunnis, siis seda võimalust ka ei pakuta. Kindlasti ka seda konkreetset aega ja kohta arvestades, et, et 20 kilomeetrit kiiruseületamist on ka oma olemuselt hoopis teistsuguse iseloomuga kui seda teha näiteks kuskil asulas lasteasutuse ümbruses või näiteks neljarealisel maanteel. Justiitsministeerium toetab rahunemispeatuste ideed ja lähenemist. Siiski on praeguses eelnõus mõningad punktid, mida tuleks põhjalikumalt arutada või läbi mõelda, ütleb ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Markus Kärner. Näiteks puudub täpne arusaam, kuidas ikkagi rahunemispeatuste rakendamine liikluskäitumist mõjutab ja milline on seesuguse meetme kulu. Markus Kärner. Kuna seda ainult kaks korda väga üürikest aega nii-öelda testiti ja see valim oli väga väike nendest juhtidest selleks et seda nii-öelda suures mahus rakendada, kahtlemata PPA peab tegema mingisuguseid kulutusi automatiseeritud IT-protsessid, et kuidas siis vaadata, et mis auto selle rahuispeatuse läbinud, kellelt mitte seda trahvi sisse nõuda ja nii edasi, see jah, võiks olla siis kuskil selle eelnõu menetlemise protsessis selgelt teadvustatud, millised kulud sellega võivad tulevikus kaasneda. Teine punkt on seotud vaidlustamisega praeguse eelnõu järgi. Kui inimene valib rahunemispeatuse ja täidab selle, pole tal võimalik tehtud otsust enam vaidlustada. Me ei ole siiski lõpuni veendunud, et see vaidlustamisõigus tuleks talt välistada, aga siin on tõepoolest siis see, mis vajab siis natukene nagu läbimõtlemist, et noh, jah, et ega ta trahvi tasumise kohustust enam ei ole ja ega otseselt pole ka mingit mehhanismi, et talle nüüd peaks ka hüvitama seda kuidagi istutud aega ja noh, teisipidi tuleb ka mõista selles mõttes riiki, et noh, talle tehti see otsus, ta valis selle rahunemispeatuse Vandeadvokaat Indrek Sirk ütleb, et tema vaidlustamise juures probleemi ei näe, sest rahunemispeatuse valik on inimese vabatahtlik otsus. Üldiselt on ka advokaadi sõnul rahunemispeatuse seadusesse viimine positiivne samm, mis teatud inimestele kindlasti mõjub ja teatud inimestele mitte. Mis muidugi teeb sellise paindlikkuse nii-öelda nõrgaks. On see, et tegelikult peab seal tänaval see politseinik olema väga hea psühholoog, et otsustada ja hinnata seda, et, et kellele selline meede võiks mõjuda ja kellele mitte. Tal ei ole seda kohustust pakkuda ja, ja mõnikord ei ole see ka tehniliselt võimalik, pole kas kohta või pole politseinikul aega siis jälgida seda, kas seda nõuet ka täidetakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu õiguskomisjon otsustas juunis algatada eelnõu, mis võimaldab liikluses kiiruse ületajate käitumise mõjutamiseks kasutada rahalise trahvi kõrval alternatiivina rahunemispeatust. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. detsembril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLasteaedu silmas pidades on Tallinn lisanud eelarvesse üle kolme miljoni euro. Sellest pea kaks miljonit läheb lasteaia kasvatajate palgatõusuks ja veidi üle ühe miljoni vanemate toetusmeetmeteks. Praegu veel kinnitamata toetusmeede pakub lasteaia kohatasu maksmise vabastust nii majandusraskustesse sattunud lapsevanematele kui haridusliku erivajadusega lasteaia lapsevanematele. Praegu käib siis vastava eelnõu ettevalmistamine ja augustikuus pöördume selle eelnõuga Tallinna linnavolikogu poole ja loodame, et siis volikogu liikmed seda plaani toetavad. Kui volikogul tuleb roheline tuli, siis võib kindlalt öelda, et esimesest septembrist see plaan ka käiku läheb. Tallinna haridusameti arvutuste järgi vajab toetusmeedet umbes 1500 last, rääkis Pelaprovtsev. Lapsi, kes on siis haridus erivajadustega, meie munitsipaallasteaedades on umbes 700 või natuke rohkem ja siis neid peresid, kes on siia siiamaani juba pöördunud meie poole, ehk linna poole siis vastava taotluse ga, et siis sooviksid saada nagu soodustust lasteaia kohatasu eest, siis neid on veel umbes 700. Tallinnas on lasteaia kohatasu ühes kuus veidi üle 70 euro ehk umbes 12 protsenti praegusest miinimumpalgast. Tartus arvutatakse lasteaia kohatasu eelmise aasta alampalgast. Seni on Tartu lasteaia kohatasu kasvanud umbes neli kuni kuus eurot igal aastal, sõltumata selle aasta miinimumpalga tõusust, ei tõuse Tartus järgmine aasta lasteaia kohatasu. Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave. Miks kohatasu oli vaja natukene ohjata, see tuleneb ju tegelikult ikkagi pea põhjusena sellest, et hetkel on ikkagi me oleme nii-öelda majanduskriisi kütkes või ootel ja ja mis on tabanud ka nii-öelda sissetulekute poolest paljusid peresid, et see on see peamine põhjus ja loomulikult formaalne põhjus on see, et et Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioonilepingus ongi selline punkt, et järgmisest aastast lasteaia koha tasu ei tõuse. Tartus on lasteaia kohatasu 15 protsenti alampalgast ehk 81 eurot. 2021. aastal jääb lasteaia kohatasu samaks, kuna protsent on langetatud 14 peale ning kohatasu arvutatakse täisosa täpsusega. Mõlemas linnas jäävad kehtima ka teised seni olnud lasteaia kohatasu soodustused ja toetused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii Tallinn kui Tartu otsustasid vastu tulla majanduslikult raskesse olukorda sattunud lasteaialaste vanematele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeetrikest võis viimati näha Haapsalu tänavatel vuramas mullu sügisel. Kuna linn on leidnud omale uue lõbusõidurongi, siis üritati Peetrikest enampakkumisel müüa juba 2019. aasta lõpus jätkab Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Peetrike on väiksekene, oleme ostnud juba uue suurema ja põhjus ongi selles, et Peetrik ei suutnud ära teenindada seda tuhandete inimeste hulka, kes suvel temaga sõita tahaks. Praegu on rong oma talvekodus uue mõisa lossis. Hoolimata sellest, et eelmised oksjonid luhtusid, minnakse nüüd uuele katsele. Jätkab Haapsalu linnapea Urmas Sukles. No kuna Peetrikke väga hästi teenis, siis arvati, et et võibki küsida 40000, aga no eks meil väga suurt häda selle müügiga ei olnud ja ega meil praeguki häda ei ole, aga noh, 40000 oli natuke üle küsitud ja keegi reageerinud ja siis oli järgmine etapp oli 25000, aga ma arvan, et eks ta seal kuskil 20000 eures oleks selline mõistlik hind. Suklese sõnul saab alghinnaks 17000 eurot. Ta ütles, et mullu oli rongituluks koroonapiirangute tõttu üle 10000 euro. Aga tavaolukorras oli aastane teenistus alati suurem. Selline puhas tulema aastate jooksul keskmine oli kuskil 20000 eurot, mis on 27000 maksnud väikse rongi kohta väga hea tulemus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu linn on proovinud mitu korda ja seni edutult müüa 1991. aastal ehitatud ja 2014. aastast Haapsalus turiste vedanud ratastega lõbusõidurongi Peetrike. Nüüd minnakse üheks Haapsalu tunnusmärgiks saanud masina oksjoniga uuele katsele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linn kaotas veebruaris Tartu ringi Ingkonna kohtus vaidluse, mis ütles, et ropka silla osas linna üldplaneering ei kehti. Kohtulahend ütles, et kuna sild jookseb läbi üleeuroopalise natura 2000 looduskaitseala siis selle rajamine võib avaldada loodusele negatiivset mõju. Tartule tuli otsus aga ootamatult, räägib Tartu linna planeerimise ja maakorralduse osakonna inseneriteenistuse juhataja Mati Raamat. Eks ta üllatav oli, sellepärast et see ropkasild on olnud meil ju planeeringutes juba hulk hulk aastaid, ka naturaala eeskirja on kirjeldatud tema koridor, seal on praegu veevärgi, kanalisatsioonitoru ja koos selle teenindusteega, et põhimõtteliselt juba praegu see ei ole natuuraala selles mõistes, nagu, nagu teda teda meil siin käsitletakse, et, et seal ongi praegu tehnovõrk juba olemas, seda seal ongi teenindustee, mida kasutatakse. Seega on nüüd Ropka silla rajamine küsimärgi all. Praegu ongi täpselt see seis, et kas see nüüd tuleb või ei tule, sest et üldplaneeringu koostamine on meil selles faasis, et selle eskiisi eelnõu peaks aasta lõpuks kokku saama. Praegu on laekunud meile magistraaltänavate osa töövõtja poolt mis näitab nagu väga selgelt, et, et kui me tahame oma linna liiklust normaalseks muuta nii, et kogu transiit ei lähe läbi kesklinna, siis on täiesti hädavajalik nii Ropka kui ka Tuglase silla kavandamine. Tartu linn algatas peale kohtulahendit uue keskkonnamõjude hindamise. Selleks, et asjaga edasi minna, peab Tartu tõestama, et kas sillal puuduvad keskkonnamõjud, neid on võimalik leevendada või siis kahju. Ühes kohas on nii väike, et tervikuna on elupaigad kaitstud. Pärast seda peab otsustama riik, kas projektiga edasi minna või mitte. Lisaks peab ka Euroopa otsuse heaks kiitma. Natura 2000 eesmärk on tagada Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Ropka ihaste naturaalal on kaitsealused linnuliigid, näiteks rukkirääk, täpikhuik ja rohunepp. Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke tõi lisaks linnuliikidele ka välja ropka ihaste lammi ehk luhaniidud. Need on niisugused Euroopas üsna haruldaseks jäänud kooslused, kus veekogu ujutab perioodiliselt niiduala üle. Kuival ajal taandub ja seal on selline eripärane taimestik ja eripärased. Linnuliigid pesitsevad Eestis. Lamminiitude pindala, mis on kaitstavatel aladel, on pea 55 protsenti kõigist Euroopas asuvatest. 2008. aastal vastu võetud detailplaneeringu ala on kokku umbes 51 hektarit ning selle sammastel olev osa on üle 1,2 kilomeetri pikk.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu liikluskoormuse leevendamiseks mõeldud Ropka silla ehitamine Sõpruse ja Ihaste silla vahele on küsimärgi all. Nimelt jookseb silla trass otse läbi üle-euroopalise Natura 2000 looduskaitseala.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe näeme seda, et koroonaviirus ei ole tegelikult kusagile maailmast kadunud, Euroopas ta pigem on olnud tõusufaasis ka Eestis, ta on pigem olnud vähemalt tänaseni tõusufaasis. Millal ta jõuab sellisele stabiliseerimisfaasi ja peale seda languses, seda on praegusel hetkel raske prognoosida, see, kas eriolukord pikeneb või mitte, et selle otsuse teeb valitsus aprillikuu lõpu poole, ma arvan, seal kuskil 20. 25. aprilli kuu päeva juures. Ma saan aru, et komisjon analüüsib ju tegelikult olukorda pidevalt, et kui suured on võimalused, et neid piiranguid veel tehakse rangemaks või vastupidi, et enne eriolukorra lõpetamist mõnda leevendatakse. No me oleme hetkel, ma arvan, et kriisis mida on öelnud suurte ja ütleme väga selliste pikkade traditsioonidega riikide juhid, et see on keerulisem kriis Euroopale peale teist maailmasõda, et siin on asjad juhtunud, mitte päevade tundidega. Kui küsida, et kas hetkel on laual lisapiirangute kehtestamine, siis nad on laua nurgal hetkel nad ei ole aktuaalsed igapäevaselt meie fookuses, sellepärast et meie inimesed on neid reegleid järginud tublisti. Meditsiinivaldkond, ma ütlen, et teeb suurepärast tööd, see on midagi enneolematut, mida meie arstid ja esiliinil olevad hooldajad teevad loomulikult siia. Nende hulka kuulub politsei, piirivalveamet, perearstid, häirekeskus, päästeamet, et Nad näitavad kõik täna suurepärast tööd aga see, kui viirusepuhang hakkab taanduma, siis loomulikult eriolukord, kui see lõpeb, siis teatud meetmed peavad ikkagi jääma teatud etappideks, et kogu selles koroonaviiruse jamast ja ütleme sellest viiruse levikust väljatulek see peab olema etapiviisiline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis kehtib eriolukord praeguse seisuga 1. maini. Millal valitsuse otsus tuleb?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLasse Lehise hinnangul on 8,2 protsenti suurem maksulaekumine tingitud pigem palgakasvust, mis oli mullu viis protsenti ning kuna raha jäi rohkem kätte, siis käibemaksu tuli rohkem pelgalt suurenenud tarbimise arvelt. Kindlasti oli oma osa töötamise registri tõttu lisandunud palgasaajatel ning tuhandeeuroste arvete deklareerimisel, kuid just viimase puhul pole Lehise sõnul mäng küünlaid väärt. Siin on meie seisukoht ühene olnud algusest peale, et see koormus nii finantsilises mõttes kui, kui ajalises mõttes, et see ei ole seda kasu väärt. Ek siin on põhimõtteliselt asjale valesti lähendatud, on pandud lisakoormus absoluutselt kõikidele maksumaksjatele, nii nii suurtele kui väikestele, nii nendele, kes kuuluvad riskigruppidesse kui ka nendele, kelle puhul mingit kahtlust ei ole kunagi olnud ja kunagi ka ei tule. See oleks tulnud teha teistmoodi ja me oleme algusest peale siin ka ettepanekuid teinud. Lehis tunnustab maksuametit töötamise registri valutu käivitamise eest, kus võeti kuulda ka ettevõtjate ettepanekuid. Teine asi on aga see, et palju vajalikke ja ka õigeid asju kuhjus lühikesele ajale kokku. Las see lehis. Novembrikuus tuli siis käibedeklaratsiooni lisa, mis tähendas seda, et 22. detsembril tuli see kõik esimest korda deklareerida seda, et mis, mis päev on 22. detsember, et siis esimesest detsembrist tuli sõiduautode muudatus, mis on noh, ka täiesti omaette teema, mida me sellest arvame see 50 protsendi piirang, aga see tuli esimest korda deklareerida nüüd 20. jaanuaril, ehk siis nii kui see aastavahetuse möll läbi sai, siis tuli hakata jälle oma süsteemi uuesti ringi tegema. Nüüd 10. veebruaril tuleb esimest korda esitada uus DSD. See on siis põhimõtteliselt deklaratsiooni vorm, mis tuleb meie palgalehelt ja see on mitte sisuline muudatus, vaid vormiline muudatus, ehk siis põhimõtteliselt uued uued koodid. Uued lahtrid aga tähendab jällegi kõikide programmide ringitegemist ja mis nende juures siis on, et põhimõtteliselt kõik need uued tehnilised lahendused hakkasid tööle alles viimasel päeval? Alanud aasta kohta ütleb lehis, et kuna pole midagi enam eriti jäänud, mida muuta, siis peaks aasta tulema tõesti rahulik. Küll aga on ettevõtjad mures kogutud andmete turvalisuse pärast. Las see lehis. Ehk siis see info, mida nende käibedeklaratsiooni lisade ja nende arvete kaudu kogutakse, me me ei tea, mida lõppkokkuvõttes maksuamet nende andmetega tegema hakkab. Meil on ikkagi tõsine hirm. Need võivad sealt lekkida, siin on nagu inimlik eksimise võimalusi, siin on pahatahtliku nii-öelda sekkumis võimalusi ja siin on päris suured hirmud ettevõtjatele, et, et kõik väga pikad, sellised tehingute ahelad tulevad nagu maksuametile teada ja et siin on isegi kui väga selliseks paranoiliseks minna. Aga lausa selline tööstus, spionaaži oht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maksumaksjate Liidu hinnangul ei olnud loodetud suurem maksutulu väärt mullu ettevõtjatele maksumuudatustega tekitatud stressi. Liidu juhatuse liikme Lasse Lehisega rääkis Mari Rebane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Juta varjase sõnul pöörduvad nende poole koolid tihti, et küsida nõu, kuidas õpet tohutult korraldada. Varjas, ütleb, et kui on koolipere hulgas nakatunu, tuleb esmalt välja uurida, kellega on ta kokku puutunud. Nüüd neid koole, kus on koolipere, mõnel liikmel diagnoositud Covid nakkus, neid koole on meil üle Eesti veidi üle 100 ja lasteasutusi siis umbes 50 ringis ja viimasel ajal on nüüd hakanud ka kõikides regioonides põhja-lõuna-ida ja lääne regioonis tuvastatud ka koole, kus on rühmaviisiline haigestumine rühmaviisiliseks haigestumiseks. Me loeme siis nakatumist, kus on rohkem haigeid korraga kui viis inimest. Juta varjas, kinnitab, et üldiselt üritatakse tavapärast õppekorraldust võimalikult vähe häirida. Terviseamet igale koolile distantsõpet ei soovita. Esimese ehmatusega küsitakse, et mis me nüüd teeme, kas me peamegi minema distantsile ja siis vaadatakse juba väga konkreetselt seda, seda juhtumit, et üks näide ongi see, et koolipereliige ei ole käinud nakkusohtlikul ajal koolis. Et sellisel juhul ei ole seda distantsõpet vajalik rakendada. Ligikaudu pooled mainitud 100-st koolist jäävad Põhja-Eestisse. Siiski on ka väiksemates maakohtades koole, mis on pidanud osad õpilased koju jätma. Võrumaal asuv 64 õpilasega varstu kool oli sunnitud distantsõppele minema esmakordselt, kui üks õpilane haigestus. Varstu kooli direktor Aive Adler ütleb, et kooli saavad tulla vaid esimene ja teine klass. Kaardistades lähikontaktsete ringi selgus, et 15 õpetajat on kõik olnud seotud tundide andmisega sellele poisile ja õpetajatel oli seetõttu kohustus jääda eneseisolatsiooni. Terviseameti peaspetsialist Juta varjas ütleb, et veel tegeletakse iga juhtumiga eraldi, aga koolilaste hulgas on viiruse levik tõusuteel. Varjas ei välista võimalust, et võib tekkida vajadus distantsõpet rakendada taas piirkonniti. Praegu teeb seda näiteks Narva linn, kus koolimajades kohal käivad üheksas, 12. ja algklassid. Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus. Analüüsides haigestumise olukorda me võtsime vastu otsuse, et tegelikult need piirangud on vaja pikendada vähemalt üheks nädalaks aga selle nädala jooksul peame koos koolide direktoritega ja siis ka terviseameti esindajad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata valitsuse otsusele koolilapsed lubada eilsest konktaktõppesse, on üle Eesti ligikaudu sada kooli, kus praegu veel toimub distantsõpe. Koolid peavad distantsõppele ülemineku kooskõlastama Terviseametiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimese meetmega tõstab Tallinn hoolduspere toetust lapse perre tulekul. Alates esimesest juulist hakkavad hoolduspered saama iga perre tuleva lapse kohta pea 900 eurot kuus. Esimesel kolmel hoolduskuul teise meetmega võimaldatakse esimese meetme vajadus põhist pikendust Tallinna abilinnapea Betina Beškina sõltumata sellest, mis vanuses laps perre tuleb. Pere vajab aega selleks, et lapsega rohkem tegeleda alguses, et korraldada kõik lapse eluga seonduvat uues peres ning see võib tähendada seda, et vanematel ei ole võimalik ja samas mahus tööl käia. Kolmanda meetmega hakkab linn katma asendushooldusteenusel oleva lapse isiklikke kulutusi. Hiljuti oli väga aktuaalne vajadus näiteks sulearvuti, sest toimus kaugõppe aga oleme katnud ka õppevahendeid, huvitegevus, spordivahendid, mööblit ja muud. Neljas ja viies meede on mõeldud järelhooldust vajavate noorte toetamiseks. Neljanda meetmega tõstab linn iseseisvasse ellu astuvate noorte ühekordset toetust. Seni oli toetus 320 eurot. Esimesest septembrist on see võrdne miinimumpalgaga. Viienda meetmed tagatakse järelhooldust vajavate noorte vajaduspõhine toetamine asendushooldusperest lahkumise järel. Seega aitame kaasa noorte iseseisvumisele, aga ka pakume vajalikku tuge. Tallinnas on hetkel hooldusperes 30 last asendus hooldusteenusele on 142 last ja järelhoolduse on 16 last.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn pakub viit lisameedet asenduskoduteenusel olevate laste ja vanemate toetuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLondonis müüdi enampakkumisel Erika Salumäe kollektsioon, kuhu kuulusid ka kaks olümpiakulda ja Barcelona olümpiakulla toonud treki ratas. Olümpiakuldade hind kujunes prognoositust kaks korda kallimaks. Souli olümpiakulla ostis Eesti olümpiakomitee president Neinar Seli 25000 naela eest. Sellile tuli hind üllatusena. Eks ta üllatus muidugi oli, et, et ega ei tea, kes seal kõik taga on olnud, aga, aga ma arvan, et tähtis ei ole see raha, mis täna sinna maksti, et kui oleks võtmata jätnud, oleks, oleks saanud kodus rohkem pahandada, ma arvan, nende toetaest raha tuleb, raha läheb, aga, aga ma võin öelda, et täna on võib-olla sellel väärtus sama. Sama heledalt läigib see, see kuld nagu 25 aastat tagasi souli mängude ajal, nii et et ma arvan, et, et kindlasti ei tule seda kahetseda. Aga, aga hea on, et ta on nüüd jälle kodus. Barcelona olümpiakuld müüdi internetis tehtud pakkumisele, kuigi ei lootis, et selle medali ostis enampakkumisel Eesti ettevõtjaid esindanud advokaadibüroo Sarenen, ütles büroo Eesti esinduse juhtivpartner Toomas Prangli, et bürool ei õnnestunud osta ei Barcelona kulda ega võiduratast. Meie büroo tegi küll pakkumise muuhulgas ka Barcelona olümpiakullale, aga nüüd, mis puudutab Barcelona olümpiakulda ja Barcelona olümpiaratast, siis nendes osas meie poolt tehtud pakkumised ei osutunud edukaks. Mingil hetkel tulid piirid ette. Jah, me koordineerisime oma pakkumisega Er Seliga ja, ja ta teadis ka meie piire väga hästi. Ma saan nii palju öelda, et tegemist on oli Eesti klientidega. Ja eesmärk oli meil sama, mis härra era Selil. Et need olümpiameened tuua tagasi Eestisse ja panna avalikkuse väljapanekuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis toimus oksjon. Ühe Erika Salumäe medalitest ostis EOK president Neinar Seli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui Riigikogu esimees Eiki Nestor eile vanematekogu nimel käis presidendikandidaadina välja Kersti Kaljulaiu kandidatuuri, kõlas mitmeid rahulolematuid hääli, et nii tormakalt asju ei aeta. Reformierakonna fraktsioon teatas, et nende esimene valik oleks Jüri Luik ja Kaljulai koht. Ta ei ütle nad midagi enne temaga kohtumist. Täna alustas ki Kaljulaid oma kohtumiste seeriat Reformierakonnast vaid hiljem, kui ka juhatus oli koos olnud, teatas erakonna esimees Taavi Rõivas. Tänasel fraktsiooni juhatuse ühiskoosolekul oli põhjalik arutelu, mille tulemusena me otsustasime, et me konsensuslikult toetame Kersti Kaljulaidi kandidatuuri vabariigi presidendiks. Me oleme väga huvitatud, et Eesti saaks presidendi, et Eesti saaks hea presidendi ja meie hinnangul. Kersti Kaljulaid vastab nendele kriteeriumitele, mis vabariigi presidendile me oleme ka varasemalt seadnud. Saab näha, kui üksmeelne Reformierakonna toetus on, aga on teada, et ka keskfraktsioonis on eriarvamusi, mida nemad pärast kohtumist otsustasid. Fraktsiooni juht Kadri Simson. Ma julgen lubada, et suur osa Keskerakonna fraktsiooni liikmetest on Kersti Kaljulaiu esitajad sest nad peavad sellist kompromisskandidaati õigeks. Käime esmaspäeval, valime presidendi ära, meie on riigikogu. See võimalus on väga suur ja mina usun, et minu fraktsiooni liikmed, kes allkirja annavad, annavad salajasel hääletusel ka hääle. Pärast kõiki kohtumisi ja lühikest vanemate kogu koosolekut tulid nii vanematekogu liikmed kui Kersti Kaljulaid ajakirjanike ette. Toetust kaljulaiule kinnitasid nii IRL, Vabaerakond kui sotsiaaldemokraadid. Andres Herkel ütles Meil on tõesti see lootus, et kuigi me oleme seda presidenti nüüd otsinud natukene pimedas, kastis siin omavahel, me saame siiski väga hea presidendi, Eestile. Kerge dissonantsi üldisesse heaolu õhkkonda tõi EKRE fraktsiooni juht Martin Helme. On mõned maailmavaatelised teemad, kus selgus üsna suur lõhe meie erakonna maailmavaate ja praeguse kandidaadi vahel mistõttu ma kahjuks ei saa öelda, et meie erakonna fraktsiooni liikmed oleksid kandidaadi ülesseadjate hulgas. Me vajame veel aega, et arutada erakonna sees, kas me esmaspäeval oma hääled anname kandidaadile või mitte. Kaljulaid ütles omalt poolt, et tegelikult oli eriarvamusi kahtlemata mujalgi, aga lisas. Milles meil ei olnud mitte kellegagi eriarvamusi, oli see, et niisugune olukord, nagu täna on kujunenud, on ainulaadne ja seda tuleb hoida ning ka kasutada edasises töös ning koostöös. Kommenteerides asjaolu, et ta on üsna tundmatu kandidaat, ütles Kaljulaid. Kui esmaspäeval läheb kõik hästi, siis kavatsen ma ka ise jõuda kindlasti Tallinnast kiiresti kaugemale, sest ma täiesti mõistan seda muret, mis inimestel on, et nad ei tunnegi oma presidendikandidaati. Ning Eiki Nestor lõpetab. Allkirju Kersti Kaljulaiu esitamiseks Eesti vabariigi presidendi ametikohale on rohkem kui 68. Kui palju täpselt siin ma ei taha eksida, see selgub homme-ülehomme, kui see ettepanek üle antakse. Aga kuna, kes on sõidus ja kes kust siin ei ole mitte midagi muud, ainult küsimus on lihtsalt, et number oleks täpne. Presidendivalimiste voor on esmaspäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu vanematekogu välja pakutud Kersti Kaljulaid veetis päeva Toompeal fraktsioonidega kohtudes ja nende toetuse ulatust kontrollides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelge on see, et päris niisama ei kingi sulle keegi midagi, ikka tuleb ise initsiatiivi näidata, ütleb Pärnu lahe mere päästeseltsi juht Norman Talson. Me hakkasime seltsiga juba eelmise aasta varakevadel otsima võimalusi uue veesõiduki saamiseks ja siis sai saadetud emailid päris mitmetele päästeseltsidele üle Euroopa, et äkki on neil midagi müüki tulemas, noh, nii mõneski seltsis tuli häid pakkumisi, rootslased pakkusid oma paati ja sealt saime teada enam-vähem hinnaskaala, et mida meil nagu selle soetamiseks vaja on. Aga täiesti ootamatult tuli suvel vastus Saksamaalt, et nemad on otsustanud paadi annetada. See on kindlasti väga hea samm siin, meie Pärnu kohalikule mereturvalisusele, sakslased vahetavad omaenda päästeseltsides, eesõiduk jäid välja ja nende enda uue paadi tarne venis eelkõige Covidi olukorra tõttu ja riigis kehtivate piirangute tõttu. Eelmine nädala reedel sai siis kohalik ühing oma paadi kätte. Nad teevad sellega treeninguid, asju seal ja valmistavad siis selle vanema paadi meile üleandmiseks ette ja järgi lähme sellele siis, kui antakse teada, et nüüd on aeg hinnanguliselt neli nädalat anti aega, kui peaks olema siis üleandmiseks valmis. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui varasemad kokkulepped peavad, lähevad Pärnu Lahe Merepääste Seltsi esindajad mõne nädala pärast Saksamaale, et ära tuua sealsete merepäästjate kingitud kaater. Sealsed vabatahtikud merepäästeseltsid saavad riigilt uued kaatrid ja kingivad vanu ära.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile keskööl hakkas Euroopa liidus kehtima Venemaa ja Valgevene kaubaautode keeld, kuid sellegipoolest vurasid veel eilegi üle Poola ja Valgevene piiri Minskis pärit autod. Tegemist pole siiski sanktsioonide rikkumise, vaid logistilise paratamatusega. Nimelt hakkasid Valgevene autod üle Euroopa kodupoole tagasi sõitma ning piiril tekkis ummik. Mõned autojuhid pidid ootama seal rohkem kui 40 tundi ja kuigi Poola ametivõimudel oli selleks õigus, ei kasutanud nad võimalust autot nii-öelda arestida vaid lasid tagasi Valgevenesse sõita. Sarnane nii-öelda järjekord on tekkimas ka Belgia sadamalinna see prügiesse, kus ootavad 8000 autot. Tegemist on küll hoopis Mercedese, Ferrari ja Borche luksusautodega mida Venemaale enam saata ei tohi. Keelupiiriks on 50000 eurone hinnalipik. Sellega soovitakse elu kurvemaks teha just suuremate linnade eliidi jaoks, kes senist luksusliku elustiili enam jätkata ei saa. Seepi sadama autodega seotud tehingute osakonna juhi Mark Adriansensi sõnul tuleb neil ilmselt nüüd uued turud leida. Business teised keelatud tooted on samuti konteinerites ootamas, konteineriäris on samamoodi. Olen kuulnud, et ligi 1100 konteinerit on blokeeritud samadel põhjustel. Senikaua kuni naftat ja gaasi ei keelata, läheb see prügil hästi. Aga nafta ja gaas, eriti LNG, on üks suuri kaubasuundi Venemaalt see prügisse. Kui see peatuks, siis oleks sellel üsna suur mõju sadamale, ütles Adrianses. Suure tõenäosusega tuleb tal hakata siiski otsima lahendust vene energiakandjate impordi vähenemisele. Pärast butšas ja mujal Ukrainas toimunud massimõrva ilmnemist on Euroopa Liit taas elavnenud sanktsioonide kehtestamisel. Vähemasti töötab Euroopa komisjon selle nimel palavikuliselt. Komisjoni president Ursula von der Layen ütles pühapäevalehele Bild am Sontag, et nad töötavad nutikate mehhanismide kallal, et vähemasti nafta oleks järgmise sanktsioonide paketi osa. Samuti võib tehingu keelu alla minna sperbank, mis moodustab 37 protsenti Venemaa panganduse st ning kuhu laekuvad ka nafta eest makstavad summad. Pühapäeval ütles ka Itaalia peaminister Mario Dragi, et Venemaa gaasist soovitakse loobuda võimalikult kiirelt. Praegu tuleb ligi 40 protsenti Itaalia gaasist Venemaalt, ent alles paar nädalat tagasi sõlmis Rooma gaasilepingu Alžeeriaga. Selle alusel saadetakse neile üheksa miljardit lisakuupmeetrit gaasi, ent raagi sõnul otsitakse allikate mitmekesistamise võimalusi veelgi. Et Venemaa gaasiostudele lõpp teha Euroopa soovi Venemaa energiast loobuda, kommenteeris eelmisel nädalal ka Vladimir Putin. Sarastruktuur. Me peame kiirendama taristuprojektide nagu raudteed, torujuhtmed ja sadamad, ehitamist, et saaksime paari aasta jooksul saata oma nafta ja gaasi lääne asemel lõunasse ja idasse, on samuti oluline omada väljavaadet koos firmadega, et Aafrika, Ladina-Ameerika ja Aasia riikide suunal taristut laiendada, sõnas Putin. Seega mõistab temagi, et Euroopa oma rahaga Putini sõdu enam finantseerida ei soovi. Kuid kas see juhtub lähikuude või aastate jooksul, peaks selguma lähinädalatel, mil Euroopa komisjon kuuenda sanktsioonide paketi välja käib. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Euroopa Liit otsib võimalusi Venemaale energiaembargo kehtestamiseks, on mitmel pool hakanud välja paistma ka seniste sanktsioonide mõju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli ja Eesti maaülikooli teadur Jüri Liiv ütleb, et mahepõllumajandusest kui keskkonda kurnavast tegevusest on maailmas palju räägitud. Eestis ollakse aga endiselt maheda usku, liiv nimetab oma teadmistele ja uuringutele tuginedes kolm peamist punkti. Miks eestlased siiski mahepõllumajandusse nii palju uskuma ei peaks. Esiteks sõnab liiv, et loodus teaduslikult pole mahepõllumajandus võimalik. Kui me midagi toodame, siis me viime selle saagi minema ja ühe selle saagi ga ka need taimetoitained. Kui kaalium ja lämmastik põhimõtteliselt aegapidi taastuva loodusest küll väga aeglaselt, siis fosforit ei ole mitte kuskilt juurde tulemas. Ja kui me väetame seda põldu kasvõi sõnnikuga, siis me lihtsalt kurname noh, suuremat hulka maad aeglasemalt, aga põhimõtteliselt me ikkagi viime kõik need taime toitained sinna, sinna, kus nad lähevad solgitorust alla. Teiseks ei kasutata mahepõllumajanduses mürke ja kemikaale, mis eeldab Liivi sõnul, et seesuguseid põlde tuleb ka rohkem harida. Kui aga mulla huumus puutub kokku õhuga, hakkab see oksüdeeruma. Ju seega mulla viljakus kaob ja seda võimalik taastada ainult siis, kui me laseme mullal palju aastaid puhata, kui tekib peale kamar, sest huumus tekib ainult õhuvabades tingimustes. Kolmandaks nimetab liiv, et paratamatult on mahepõllumajanduse saagikus nii pinnaühiku kui ka kasutatud kütuse hulga kohta oluliselt väiksem. Kas või siin lähiriikide noh, Rootsi uuringud näitavad, et keskeltläbi on mahepõllundus umbes kaks korda saastavam kui tavapõllundus. Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik ütleb, et ebaõiglane on mahepõllumajandust määratleda keskkonda kurnavaks ja ilmselt pole Liiv vaadanud terviklikku pilti. Kui meil on nüüd võetud, ütleme, mingi Eesti mahepõld, vaadake, mullase muutused toimuvad aeglaselt, see tootja võib-olla, kes oli küll mahedale üle läinud, aga ta ei ole suutnud oma mulda nii-öelda üles ehitada veel, sest see nõuab aega ja tööd ja seetõttu võibki olla nii, et tõesti see ei ole seal selline, nagu me eeldaksime. Kui aga keskenduda just pikaajalistele katsetele ja uurimustele, siis luige sõnul kinnitavad need ka rahvusvaheliselt, et mahepõllumajanduse eelduseks on arvestamine loodusega ning seeläbi võimaldab seesugune põllumajandusliik mulla struktuuril olla huumuse ja toitaine rikas ning siduda ka süsinik tulevikku. Vaatavalt peab aga ka seesuguse viljelusviisi rakendamiseks tagatud olema tehnoloogiline areng, lisab Luik. Mida vähem me mulda puutume, sest iga mulla puutumisega me lagundame huumust, seda paremini me suudame hoida seda mullakeskkonda, eks ole, ja vältida emissiooni ja likkuda rikkuda ka struktuuri. Nii et seal on samamoodi, et, et me püüame võimalikult leida lahendusi, kus on see taimkatte all, kus me ei künnagi näiteks, et ongi, et rullitakse näiteks see vahekultuur maha ja istutatud, külvatakse selle sisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üldsus peab mahepõllumajandust üheks keskkonnasõbralikumaks põllumajandamise viisiks. Seda arvamust toetavad ka mitmed pikaajalised uuringud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikool sulgeb majandusteaduskonnas kaks magistriõppekava, kuid avab nende asemel neli uut. Ülikooli. Õppeprorektori Aune Valgu sõnul tähendab see, et midagi päris kinni ei lähe. Ülikoolis tervikuna on aga kokkulepe, et tasuta õppekohtade arvu ei suurendata. Aune Valk. Me tänases rahastusolukorras lihtsalt ei suuda, et pigem püüame neid vähendada, et eelmisel aastal me vähendasime 150 koha võrra, mis võib olla sellise nelja tuhandese vastuvõtu puhul, mis meil on esimeses ja teises astmes 150, ei ole nagu üleliia suur kukkumine, aga see põhimõtteline otsus jah, et, et kui me tahame uusi asju teha ja mõtteid, kus suunas tahaks arendada, on ju kõigil, et siis me täna ei realiseeri neid mõtteid uute eestikeelsete tasuta kavadena või me teeme seda siis, nagu see majanduse näide on, kui me suudame seal midagi all kinni panna ja nende asemel teha uue õppekava, aga lisaks eestikeelset tasulist õpet me täna ei jah, ei ole rahaliselt lihtsalt reaalne teha. Esimest aastat võttis Tartu Ülikool endale õiguse mõnda õppekava mitte avada, kui sisseastujate arv on väga väike. Tallinna ülikool ja Tallinna tehnikaülikool on seda õigust kasutanud ka varem. Aune Valk. Juhul, kui vastuvõtuprotsessis jääb vastuvõetavate arv väga väikeseks, eriti seda siis näiteks uute tasuliste õppekavade puhul, et siis me ei pruugi seda vastuvõttu ka avada, aga noh, see saab olema ilmselgelt väga erandlik otsus, mille vastuvõtu juhtkomisjon siis teeb, et ega see raha surve on tõenäoliselt nii suur, et, et selliseid praktilisi otsuseid tuleb teha isegi kui sisuliselt seda ei tahaks alati. Aga selle õiguse jah, me võtsime endale, et, et juhul kui tuleb väga vähe kandidaate, siis on õigus mitte õppekava avada. Eesti Maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam ütles, et maaülikool ühtegi õppekava ei sulge. Samas ei suurendata ka ühelegi õppekavale vastu võetud tudengite arvu. Endla Reintami sõnul püüab maaülikool suurendada teadusprojektide mahtu ja seeläbi hoida õppekavasid avatuna. Et me suuremad rühmad tegelikult suunamegi veebiõppele ehk kohapeal kontaktõpet on vähem selle võrra, et vähendada ka siis nii-öelda seda nakkusohtu ja üritame siis praktilise õppe hoida koha peal ja väikene kokkuhoid on jah siis selle koha pealt, et suuremad loenguvoorud on kõik distantsilt Tallinna tehnikaülikooli meediasuhete juht Krõõt Nõges ütles, et infotehnikaülikooli õppekavade võimalike muudatuste kohta peaks selguma lähiajal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paari nädala eest otsustas Tallinna Ülikooli senat, et ei võta järgmisel aastal vastu üliõpilasi infokorralduse bakalaureuseõppesse ning kolme teise eriala magistriõppesse. Tartu Ülikool otsib tasakaalu mitme uue tasulise õppekava avamisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMullu toimuma pidanud Eesti rootslaste laulu ja tantsupidu sai koroonakiuste siiski lõpuks peetud. Esinejaid oli pea 250, kuid peole pääsemiseks tuli esitada koroonatõend. Soome ja Rootsi rühmad jäid seekord pandeemia tõttu tulemata ning nemad said pidu jälgida otseülekande vahendusel. Läbi arvutiekraani jätkab Eesti rootslaste kultuuriomavalitsuse esimees Ülo Kalm. Eesti rootslased, nii nagu eestlased on ju laulurahvas ja Kirillius kreek. Tema avastas Eesti rootslaste laulud. Need rahvalaulud olid tema jaoks niivõrd sümpaatsed, et ta otsustas panna õla alla ja võttis enda juhendada, korraldada Eesti rootslaste esimese laulu tantsupeo Haapsalus. 1933. aastal. 2013. aastal peale 80 aastast pausi taaselustatud Eesti rootslaste laulu ja tantsupidu jõudis tänavu neljanda peoni ja tõi kohale selle kultuuripärandi kandjaid üle riigi. Esindatud oli ka kauge Ruhnu saar, jätkab Ruhnu koori liige Marika Reintamm. Meie ei ole ise ju tegelikult mitte põlisruhnlased ega sündinud Ruhnus, vaid me oleme sinna asunud elama ja me väärtustame väga seda endisaegset kultuuri, mis seal on, ja need riided, mis meil seljas on. Need on enamasti kõik väga vanad riided, mida me oleme vanade ruhnlaste käest saanud ja võime neid edasi kanda. Järgmine Eesti rootslaste laulu ja tantsupidu plaanitakse Ülo Kalmu sõnul pidada kolme aasta pärast rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellega jätkati tradistiooni, mille juured ulatuvad 88 aasta taha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee näitab seda, et Eesti poliitikas on võimalik teha kokkuleppeid sellepärast et Alar Karise, ükskõik kelle valimised presidendiks praegu parlamendis on vaja nelja erakonna toetust suuremal või väiksemal määral ka see tähendab ala. Ma loodan, et mitte sellepärast, et jah, siin on opositsioon on või õigemini opositsiooni mõned liikmed on omavahelistes vestlustes öelnud, et koalitsioon suhtub kuidagi väga ükskõikselt, et Alar Karise valimise võiks ju rääkida opositsiooniga ka sel teemal, et kui teie annate hääled, siis mida te vastu saate? Eelkõige siis, pidades silmas mingeid eelarve läbirääkimisi. No ma arvan, see oleks suhteliselt mage, kui näiteks me saaksime teada, et Alar Karise hind on, noh, ma ei tea X miljonit eurot eelarve raha. Ma ei kujuta hästi ette, et endine riigikontrolör Alar Karis ka sellise asjaga nõus oleks. Mida me peame homme silmas pidama, mis võiks olla see põnev hetk, juhul kui kõik sujub nii, nagu me loodame, president valitakse ära, kas seal midagi põnevat siis ikkagi veel on? No kui läheb nii, et Alar Karis homme esimeses voorus ära valitakse, milleks ju tegelikult iseenesest eeldused on olemas, siis ma arvan, et põnev saab olema natuke hiljem selle rohkem kui kuu aja jooksul, mil Alar Karis siis astub ametisse, kui vabariigi president on väga põnev näha, kes saab olema tema meeskonnas, kes saab olema tema välispoliitika nõunik, kes saab olema tema kaitsenõunik, kes saab olema kantselei direktor, see kindlasti ütleb väga palju, milline saab olema ka Alar Karise president, ur järgmise viie aasta jooksul. Läheme nüüd selle variandi juurde, kui ära ei valita, mida see näitab meie poliitika ja poliitikute kohta. No kõik oleneb, mis häälte tulemus siis jääb, kui see on seal kuskil 68 miinus üks-kaks-kolm, siis see näitab seda, et Isamaa ja sotsiaaldemokraadid siiski ei soovinud piisaval määral toetada koalitsiooni. Kuigi mul praegu tundub, et Isamaa on küll, eelistab olukorda, kus presidendivalimised lõppeksid riigikogus ja ei läheks edasi valimiskogusse. Sotsiaaldemokraatidele on vähemalt osadel nendest on kindlasti teised huvid minna valimiskogusse ja tõsta üles Kersti Kaljulaidi kandidatuur. Et opositsioon, siis oletades, et need puudu jäävad hääled jäävad puudu just opositsiooni poolt, et siis opositsioon loodab midagi paremat välja pressida. Ma isegi ei tea, kas midagi paremat välja pressida minu arust, mis Eesti sisepoliitikat iseloomustab üks ebameeldiv sõna, see on selline usaldamatus või umbusk. Ma tean, et mitmed opositsiooni poliitikud ei ole sugugi veendunud, kui siirad on koalitsioonierakonnad, kui nad ütlevad, et nad toetavad Alar Karist. Kuigi mulle tundub, et tõepoolest nii Reformierakond kui Keskerakond tahavad need presidendivalimised homme hiljemalt ülehomme lõpetada. Aga jah, see näitab siis sellist usaldamatust, mis erakondade vahel on ja see iseloomustab ki praegust Eesti sisepoliitikat. Kahjuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mida see näitab Eesti poliitika kohta kui homme parlamendis president esimeses voorus ära valida õnnestub?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSelle lahendusega tuli septembri alguses turule Pärnu mai apteek, mille interneti apteek annab nime Apteev ja teenindab kliente üle Eesti. Maiapteegi juhataja Marit Vaher. Mis tahes inimene, kui ta soovib osta välja teisele isikule ja ta teab seda unikaalset retseptinumbrit, saab selle ostu ära sooritada. Ta peab isikukoodiga teadma. Ja siis me saame olla kindlad, et see teine isik ongi nagu volitanud ja ongi huvitatud, et see teine inimene välja ostab tema jaoks. Ja see on nüüd selline lahendus, et seda keegi aktsepteerib ka. On ikka andmekaitseinspektsiooniga on infot vahetatud, see nende poolt heaks kiidetud. Kuidas aga ravimid patsiendi juurde jõuavad? Jõuavad patsiendi juurde tellas Martpost, pakiautomaadiga ja Pärnus on hästi lihtne ja mugav tellida kulleriga omale koju, on meil võimalus kiirkullerid kasutada, mis on kahe tunni jooksul siis tellitud pakk kodus või kohal, kuhu telliti ja sama päevakuller teenus meil ka olemas. Selgituseks olgu öeldud, et andmekaitse inspektsiooni nõudel valmisi haigekassale retseptikeskuse arendused. Nüüd kontrollib retseptikeskus ka see apteegist teise inimese retseptiravimit välja osta. Soovival inimesel on selleks ka õigus. Teine inimene saab e-apteegis retseptiravimi välja osta, kui patsient on talle eelnevalt andnud digiloos volituse, kui ta on hooldusõiguslik, lapsevanem või ta on inimese eestkostja. Pärnu netiapteegi lahendus on lihtsam. Tarvis läheb ainult ravimit vajava inimese isikukoodi ja ravimiretsepti numbrit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus alustas tööd e-apteek, kus teisele isikule retseptiravimite väljaostmine käib lihtsamini kui mujal. Vaja on teada vaid selle isiku isikukoodi ja soovitud ravimi retsepti numbrit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse oomikroni tüve kiire leviku tõttu New Yorgis jäetakse pühade ajal ära mitu Brodvee lavastust. Samuti võidakse koomale tõmmata Times Square'i uusaasta pidu. Linnapea Bilde Plasio sõnul üritatakse karme piiranguid aga vältida ja pigem keskendutakse vaktsineerimisele. Me kavatseme anda 100 dollarit kõigile, kes saavad New Yorkis tõhustusdoosi enne aasta lõppu. Teiste suurlinnade osariikide juhid ärgitavad samuti inimesi tõhustusdoosi saama. Praegu on kolmanda süsti saanud veidi üle 30 protsendi ameeriklastest. Colorado kuberner Geret Poli. Ärge oodake kolmanda doosi saamisega, me peame lõpetama mõtlemise, et see on vabatahtlik doos. Atlanta linn kehtestab taas kord maski mandaadi. Boston ja Chicago nõuavad edaspidi vaktsiini tõendit rahvarohketes kohtades näiteks jõusaalis ja restoranides. Chicago linnapea Lauri Litet. Wettethe point, kive situation e. Me ei tahtnud sellesse punkti jõuda, aga võttes arvesse praegust olukorda, siis meil ei ole muud valikut. Samal ajal kui miljonid ameeriklased plaanivad jõuludeks koju reisida, võitlevad lennufirmad tööjõupuudusega. Delta. Juhtkond palus seetõttu haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse kaaluda vaktsineeritud töötajate karantiininõude vähendamist 10-l päeval viiele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Omikron on muutunud USA-s koroonaviiruse peamiseks tüveks. Mitmes osariigis kaalutakse uusi piiranguid või vaktsineerimisstiimuleid. Nakatunute kasv on seadnud ohtu ka ameeriklaste pühadeplaanid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuidas neid ukrainlasi, kes Eestisse tööle tulevad, enne riigist lahkumist kontrollitakse, kas tehakse testid? Nüüd see sõltub, on ju, et kas tehakse erilend või nad lendavad siis läbi erinevate riikide ja lennuki peale minnes, minu teada peaks olema ette näidata negatiivne test. Ukrainast tuleb Eestisse väga palju nakkusjuhte, kuidas see testimine täpselt ikkagi käib? Ei testi, laborid on korralikud, siin teeb WHO, teeb väga head tööd, meie enda eestlane juhib siinset WHO, nad aitavad laborid sisustada ja, ja koolitavad ka laborante ja arste. Aga nüüd nüüd see testimise puhul on ju see, et seal on see peiteaeg. Et kui sa selle viiruse oled üles korjatud, siis test ei pruugi näidatagi enne seitsmendat päeva. See testi tegemise aeg on oluline. Mitu päeva enne sõitu Eestisse, see test tehakse. No see sõltubki sellepärast, et sul on vaja näidata, et lihtsalt puhas test Eestis peaksid jääma isolatsiooni ikka ja tegema kordustesti või siis tegema lennujaamas testi, oleme nädal aega kodus ja tegema kordustesti, et no ma tahaks loota, et need 30, ukrainlaste, kes on saanud positiivse testi Eestis, et nad ei ole ringi liikunud ja teisi nakatanud, vaid on, nad ongi tuvastatud ära. Loodetavasti selle nädala jooksul, mis nad on pidanud eneseisolatsiooni, et selles mõttes Eestis on, ma tean, väga hea see haiguse jälitamine või noh, see kontaktide jälitus nii öelda Ukrainas see nii hea ei ole. Seda, et keegi Ukrainast tulnu oma nakatumist mingil moel varjata saaks. Kaimo kuusk ei usu. Ei, ei, seda, seda nüüd ütelda ei saa. Kui nüüd rääkida siin Ukraina enda suurtest numbritest, siis meie WHO juht ütleb, et teste võiks rohkem teha, et kui, kui päevas tehakse 36000 testi 7000 on positiivset. See näitab, et sul on 20 protsenti testidest on positiivsed, see on liiga suur protsent. Kui ta ütleb, et viis protsenti testidest on positiivsed, siis on testide tegemise määr piisav. Seda seda võib ette heita, aga seda, et nad siin varjaksid, seda ma küll ei, ei kinnitaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestisse tööle tulevad ukrainlased pääsevad lennukile ainult negatiivse koroonatesti alusel. Ukrainas nakatus viimase ööpäevaga koroonasse 7500 inimest. Ööpäevas sureb sadakond inimest. Olukord on raske. Ukrainlasi tuleb palju Eestisse tööle ja just sealt on siia toodud palju nakkusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks tähtis küsimus on ju loomulikult teha mingisugune plaan ja nägemus, kuidas me saaksime euro kasutusele võtta, mis siin vaja on, et eurot saada, me peame suutma ohjeldada inflatsiooni ja see inflatsiooni ohjeldamine, see on küsimus, mis vajab ka väga, väga palju poliitilisi otsuseid. Nii et siin on vaja tada poliitikutega erinevate erakondade juhtkondadega, et me saame aru, mida on vaja teha selleks, et ohjeldada inflatsiooni. Kuidas te näete siin valitsuse ja Eesti panga tegevuse vahekorda, siis tegelikult saalis kõlas ju kahesuguseid arvamusi, et üks se poliitikud peavad otsused tegema, teised tlesid, et Eesti pank võiks olla aktiivsem. Ma usun, et me peame mõlemad otsused tegema. Eesti pank peab tegema ja poliitikud peavad tegema kommunikatsioon, on väga tähtis, kas teie juhtimisel saab Eesti Panga nõukogu avalikkuses ka rohkem märgatavaks. Ma usun, et võib-olla see kõige tähtsam grupp igasuguses kommunikatsioonis on kontakt otsustajatega ja otsustajateil, siin poliitikud. Aga ühes demokraatlikus ühiskonnas on see ka väga tähtis, et inimesed saavad aru, millega tegeletakse sel alal ja miks neid otsuseid on vaja teha. Paljud otsused, kui me nüüd räägime euro tulevikust, võivad olla Eesti ühiskonnas küllaltki kontroversiaalsed, sellepärast et inflatsiooni ohjeldamine, kui me vaatame seda rahvusvahelises perspektiivis, ei ole mitte kõikides aspektides alati just nagu populaarsed otsused, aga seda tuleb kommunikeerida ja inimestele selgeks teha, miks me otsustame nii, kui me otsustame. Veel üks küsimus, millele saalis viidati, on Eesti panga tegevuse efektiivsus ja mainite siin vähemalt kolme asja, ehk siis palgapoliitikat, personalipoliitikat ja kinnisvarapoliitikat. Kui me vaatame Eesti eelarve olukord tänapäeval, siis peavad minu meelest päris paljud riiklikud organisatsioonid tegelema efektiivsusega ja ka kindlasti Eesti pank. Milline peaks olema Eesti panga tegevjuhtkonna palk? Minu nägemus on, et kui ühel inimesel on määratud üks palk, millega ta on tööle tulnud, see on ju kahepoolne kokkulepe, siis peab olema mingisugused väga spetsiifilised ja erilised põhjused. Kui sa lähed selle palgal kallale küll, aga ma võib-olla ise toetan ühte sellist dünaamikat, et me peame selle küsimuse üles võtma ja kindlasti ka midagi otsustama selles küsimuses, aga see ei ole kindel, et me, me nüüd peame minema nendele palkadele kallale, mis seal hetkel makstakse. Kuivõrd te ise praegu olete kursis Eesti panga tegemistega, näete seal mingeid tõsiseid probleeme ka? Ma helistan kas täna või homme ralipstoki ja ütlen, et sooviks temaga kokku saada võimalikult vara. Oodata ei ole siin midagi, et isegi kui ma ei ole nüüd ametis, et olen andmetis alles kuu aja pärast siis võib aega kasutada selleks, et, et arutada juhtkonnaga ja et, et paluda ka saada mõned tähtsamad dokumendid, siis ma hakkan järk-järgult süvenema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kiitis heaks Jaan Männiku kinnitamise Eesti Panga Nõukogu esimeheks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNovembris rajas Kaitsevägi idapiirile 30 kilomeetrit lõiketradis tõket. Juba toona muretsesid jahimehed, et metsloomad võivad ennast mehe kõrguses tõkkes vigastada. Keskkonnaameti jahinduse ja veeelustikubüroo juhataja Aimar Rakko ütleb, et seni pole ühestki traati kinni jooksnud loomast teatatud. Need vahed on piisavalt suured seal, et väiksemad loomad nagu rebased ja kährikud ja jänesed mahuvad kenasti läbi, ilma et nad ennast vigastas, mahuvad läbi ka külakoerad, kelle jälgi me siin kuu aega tagasi piirikülastusel nägime. Pigem ongi see takistus meie suuremate ulukite jaoks. Ka Võrumaa jahimeeste seltsi esimees Mati Kivistik pole üheski lõiketraati kinni jäänud loomast kuulnud. Nii palju olen küll kuulnud, et aeg-ajalt selliseid verepritsmeid läbi selle traadi tulnud loomalt on ikkagi nähtud. Selline väike pritselume loomulikult loomale eluohtlik ei ole, et need haavad paranevad ära. Aimar Rakko märgib, et praegu liiguvadki loomad vähem ning lõiketraat on kõigile ka hästi näha. Aga kui nüüd kevad peaks tulema ja suvi, et kui hakkab rohi kasvama, et siis on see olukord natuke keerulisem, et siis tuleb juba jälgida seda toimuvat ja mõelda siis ka selle peale, et, et kuidas seda lõiketraati siis loomade jaoks paremini nähtaval hoida. Mati Kivistik lisab, et nähtavasse takistusse võib loom joosta ainult sel juhul, kui teda tagant kiirustatakse. Sestap ongi praegu suurem oht ajujahi korral. Meil ei ole ju võimalik koerale selgeks teha, et ära nüüd riigipiiri suunas neid loomi aja, et koer liigub ikka sinna, kuhu liigub seakari. Noh, põder on läbi, hirvejaht käib. Aimar Rako märgib, et piiritõkked on veel nõnda uued, et Balti riigid alles koguvad nende mõjude kohta infot. Läti kolleegid on algatanud ka uurimise, selgitage välja, millised on need riskid just sinna loomadel kinni jääda, kuidas neid riske maandada ja samamoodi siis uurida ka seda, kui sageli peaks olema näiteks piiritõkke seest neid avasi, et loomad saaksid sealt läbi pääseda ja loomade loomulik ränne kahe riigi vahel oleks tagatud, et see on täna kõik veel alles väljaselgitamisel, et seda infot meil veel hetkel ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Metsloomadele pole idapiirile paigaldatud lõiketraat suurt häda teinud. Siiski on veel vara rõõmustada sest kevadel, kui loomad rohkem liiguvad ja rohi kõrgemaks kasvab, on ohud suuremad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJuhan Partsi ettekanne oli sütitav ja paljulubav ja kokkuvõtvalt ütles ta selle kohta nii. Uus koalitsioon vaatab ausalt silma Eesti ees seisvatele probleemidele. Eesti on jõudnud oma arengus teise etapi künnisele. Esimest etappi iseloomustasid kiire turumajanduse reeglitele üleminek, riikluse taastamine ning peamiste välispoliitiliste eesmärkide saavutamine. See valitsus viib Eesti teise arengu etappi. Teise etapi märksõnadeks on teadmiste laiapõhjaline rakendamine majanduse arenguks ning seeläbi parema elujärje tagamine inimestele. Teise etapi lävel on Eesti silmitsi põhimõtteliste probleemidega, mis takistavad Eesti arengut. Ma nimetan olulisemaid rahvaarvu kahanemine. Kõrge kuritegevus, madal tööjõu tootlikkus, teadmiste ebapiisav kasutamine majanduses, sotsiaalne lõhestatus ja vaesus ühiskonnas. Riigiaparaadi ülepaisutatus, halb tervis. Mille nimel moodustatakse see koalitsioon? See koalitsioon moodustatakse selleks, et suurendada kaasmaalaste heaolu ja eneseteostuse võimalusi. Kaitstes Eesti rahvuslike huve Euroopa liidus. Ning tagamaks Eesti rahva ja kultuuri areng. Koalitsioon näeb selle eesmärgi suunas liikumisel kriitilisena kahte põhimõttelist küsimust. Ja kui see valitsus ei suuda neid kahte küsimust lahendada, olen läbi kukkunud nii mina valitsusjuhina kui ka on läbi kukkunud kogu see valitsus. Nendeks on küsimus Eesti rahvaarvu kasvust ja üleminek teadmistepõhisele majandusmudelile. See koalitsioon hindab kõiki oma põhimõttelisi otsuseid selles valguses, kuidas need mõjutavad meie demograafilist olukorda ja meie majanduse arengu võimalust. Konkreetseid arve oli ettekandes põhiliselt selles osas, mis puudutas emade toetusi jätkusuutliku ja teadmispõhise majandusministriolid, esialgu rohkem üldisemad väljendid. Juhan Parts rääkis veel tegusama riigi vajadusest sellest, et Euroopa Liit on sisepoliitika, mitte välispoliitika ja otsustavast tegutsemisest, mida iseloomustab siiski tasakaalukas areng, mitte lakkamatud reformid. Järgnesid riigikogulaste küsimused, nagu ikka, olid need põhiliselt opositsiooni poolt ja nagu ikka, oli peaministrikandidaat pigem üldsõnaline, sest eks hakata ta neid vastuseid ju igal pool tsiteerima ja vajadusel meelde tuletama. Niisiis prevaleerisid vastused toonis. Me lahendame selle küsimuse siis, kui konkreetne eelnõu jõuab parlamenti või see kahtlemata vajalik küsimus lahendatakse töökorras vastavas ministeeriumis. Aga on ju ka palju tahta, et mees, kes pole veel päevagi konkreetselt valitsemisasjadega tegelenud, juba teaks valmis vastuseid ja oleks nõus neid ka välja ütlema. Ikka ja jälle kordus küsimustes seisukoht, et koalitsioonileping seab utoopilisi ülesandeid, mida ei saa tõsiselt võtta, kuna neil pole rahalist katet. Juhan Parts vastas ühele taolisele, seekord konkreetselt Ivari Padari küsimusele. Nii. Ma usun, et mingi või millegi asja tõsiseltvõtmine on hoiakute küsimus. Ja ma olen sügavalt veendunud, et see koalitsioon suudab seda koalitsioonilepingut asuda niimoodi täitma, et ka sina kallis kolleeg Ivari, hakkad seda võtma väga tõsiselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu andis Juhan Partsile peaministrivolitused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna on nii, et kui sideettevõtja tahab mingisugust tehnoloogiat kasutada, siis riigi arvamusega ta arvestama ei pea. Sisuliselt võiks seadmel olla Vladimir Putini või šiišipingi allkiri. Ettevõttele on käed ikkagi vabad. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk räägib, et äsja valminud eelnõu peaks olukorda muutma. Ükskõik millist riistvara või tarkvara tahetakse tulevikus siis meie sidevõrkudesse lisada, selles osas tuleb küsida luba riigilt. Otsuse teeb tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, aga iga kord annavad oma arvamuse nii riigi infosüsteemide amet, välisluureamet kui kaitsepolitsei. Ehk kui mõni konkreetne seade ka tehniliselt kõlbab, ei pruugi see tähendada, et riik selle kasutamiseks loa annab. Me peame arvesse võtma ka seda laiemat julgeolekukonteksti ehk siis hindama tehnoloogiatootjate usaldusväärsust ja see on nüüd selline informatsioon, mis saab tulla siis julgeolekuasutustelt. Raul Rikk juhib tähelepanu maailmas levinud arutelule, et vähem demokraatlikud riigid võivad teatud tootjaid ära kasutada. Ehk siis mõjutada tehnoloogia tootjaid niimoodi, et nad võivad tulevikus panna sinna tehnoloogia sisse mingisuguseid funktsionaalsuse, mis siis muutuvad ohuks riigi julgeolekule. Välisluureamet tõdeb oma tänavuses aastaraamatus, et Huawei puhul ei või olla kindel, et ta ei lähtu oma tegevuses muuhulgas Hiina riiklikust luureseadusest. Iseenesest pole tolle seaduses midagi erilist, nii nagu Huawei, Hiina aga peavad ka meie ettevõtted kohalike julgeolekuasutustega koostööd tegema. Siiski ütleb amet, et riske tuleb analüüsida, et me ei hakkaks sõltuma tehnoloogiast, mis võib potentsiaalselt julgeolekuohtu tekkida. Huaweiga seotud ohtudest oli palju juttu novembri alguses, kui Jüri Ratas ja USA asepresident Maike Pens leppisid kokku, et lähtuvad viis G võrkude arendamisel ühistest põhimõtetest. Memorandumis küll ühtegi konkreetset tootjat ei nimetatud, kuid USA on juba pikalt propageerinud mõtet, et Hiina ettevõtte suhtes tasub ettevaatlik olla. Raul Rikk rõhutab, et Eestis plaanitav määrusemuudatus ei puuduta ainult viis G võrkusid. See kõik on üks tervik, andmed liiguvad ikka läbi nende sidevõrkude, nii et meil on vaja sellist universaalset lähenemist, mis tagaks meie digitaalse riigi turvalisuse. Elisa kasutab Huawei tooteid juba täna. Raul Rik ütleb, et mingisugust garantiid riik anda ei saa, aga ministeeriumi lähtekoht on, et liigseid kulutusi ettevõtetele peale ei suruta. Ehk tagantjärgi midagi keelama ei minda? Kui me tuvastame, et mingisuguse tehnoloogiaga murekohad, siis sideettevõtjad saaksid ikka olemasolevat tehnoloogiat kasutada selle normaalse elutsükli lõpuni, nii et neil ei oleks vaja teha tarbetuid investeeringuid nüüd tehnoloogia vahetamise se.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulevikus peavad telekomiettevõtted uute seadmete ja tarkvara kasutuselevõtuks riigilt luba küsima. Tehnoloogia turvalisust hakkavad kontrollima Riigi Infosüsteemide Amet (RIA), Kaitsepolitsei ja Välisluureamet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimesena kirjutasid koalitsioonileppele alla kahe valitsusliitu moodustava erakonna juhid, Reformierakonna esimees Andrus Ansip ning Isamaa ja Res Publica liidu esimees Mart Laar, seejärel nende erakondade liikmed riigikogus. Andrus Ansipi hinnangul on järgmise nelja aasta valitsemisprogramm väga hea ja ta avaldas veendumust, et plaanitu suudetakse ka ellu viia. Meid ootavad ees suured reformid energeetika vallas, hariduse vallas. Meie ettevõtlus, keskkond muutub veelgi atraktiivsemaks investoritele ja ka töötajad saavad tulevikus ennast turvalisemalt tunda. Mart Laar ütles, et uus programm on vastutustundlikult koostatud, aga selles julgetakse vaadata ka tulevikku. Ma arvan, et see on selles suhtes just vastutustundlik programm, mis ei ole läinud liialdus, tesse, mis on kantud realistlikest ja elutervetest alustest ja selle tõttu oleme veendunud selles, et selle, mis me siia kaante vahele oleme pannud, teeme me tõesti koos ära ja ma arvan, et see on oluline sõnum, et me ei ehita mitte õhulosse, vaid püsime ühelt poolt kahe jalaga maa pealt ja teiselt poolt selgelt vaatame ka tulevikku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioonilepe kirjutati alla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokku laekus võistlusele 10 tööd, neli neist aga ei vastanud esitatud tingimustele, seega läks arvesse kuus novelli. Žürii esines Helgi osti sõnul oli žürii arvamus väga üksmeelne. Olid väga huvitavad tööd, aga kui läks juba arutamisele žürii liikmete vahel, siis üksmeelne arvamus oli, et üks töö erines teistest üksjagu, oli eriti mälgulik väga heade looduskirjeldustega ja selle elli pealkiri on nende aastate pilved, mille autor on Jüri Tuuli. Kuivõrd kõiki töid arvestada ei saanud, siis anti preemia 10000 krooni vaid esikoha pälvinud novelli autorile. Haabersti halduskogu esimehe Jaak Vihmandi sõnul tahetakse traditsiooni küll jätkata, aga ehk muudetakse konkursi tingimusi. Võib-olla loobutakse nõudest, et novellid peavad olema enne avaldatud ja tuleval aastal võib juhtuda. Oodatakse ka veel trükis ilmumata kirjatükke. Noveli preemia laureaat Jüri Tuulik, kes on Haaberstis elanud 18 aastat sai linnaosa juhtidelt ka Haabersti vimpli. Kirjanikust loojal on alati hea tunda ühiskonna moraalset ja materiaalset tuge, kinnitas Jüri Tuulik. Väga hea meel, et see preemia on mängunimeline, et ta on meie kandi mees. Kui Karl Taev ülikoolis kirjandusprofessor õpetas meile kirjandusteooriat kirjandusteadust, siis ta ühe loengu algul ütles meile niiviisi. Kirjanikuks on väga lihtne saada, on vaja paberit ja on vaja sulepead ja soovitab, et autor oleks Lääne-Eesti saarestikust. Ta viitas siin Eesti kirjanduse suurtele traditsioonidele, sest protsentuaalselt on väga palju kirjamehi tulnud just saarestiku. Ilmselt ei ole see juhus, ilmselt on see sama merestiihia ja mere pidev vaheldumine ka kuidagi mõjunud inimesele, kes tahaks sedasama, seda alati muutuvat stiihiat ja selle muutuvast ihis endaks jäävast inimesest ja ka pidevalt muutuvast inimesest kirjutada ja märku anda, et sellised inimesed kaunistavad maailma. Novelli nende aastate pilved kohta ütles kirjanik ise, et lugu kukkus ootamatult tõsine välja. Aga prantslaste väitel on kirjanduses kolm igavesti, millest võib ikka ja jälle kirjutada. Need on meri, armastus ja surm. Ma üritasin ühendada need kolm suurt teemat, ma ei tea, kas ta nüüd väikeses novellis õnnestus, miks on seal selline pilvede sümboolika, võibolla see on pisike vastuseis kujunevale mentaliteedile või arusaamale, et kõik on elus väga mõõdetav, rahaliselt mõõdetav sel ajal, kui kõik võtavad materiaalsetetest tüvedest pisut ketserlik on muidugi kirjutada ja rääkida pilvedest, mis tulevad ja lähevad ja võib arvata, kas need üldse on olemas ehk eluski. Suurimad väärtused ongi need, mida me ei saa täpselt määratleda, kinni püüda. Kirjanike elukutse ongi sellise püüdmatu püüdmine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Haabersti linnaosa korraldatud August Mälgu novellivõistlus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJaak Aaviksoo on nõus ühenderakonna peaministrikandidaadiks pürgimisest loobuma ja jätma ainsaks kandidaadiks Mart Laari. Sellele viitab ka avalduse sisu. Ma juhin tähelepanu kujunenud olukorrale, mis kuidagi ei aita kaasa erakondade ühinemisele ja rääkimata hea tulemuse saavutamisest kevadistel valimistel. Ja seetõttu, tuginedes valimiskomisjoni aruteludele ja tegelikult valimiskomisjonis olnud ettepanekutele, on esitatud tingimused, mille vastuvõtmise korral võiks Mart Laar saada meie ühiseks peaministrikandidaadiks. Seal on peaminister eri kandidaadi volitused selgelt ära määratletud, sest suuresti on see probleem olnud mitte isikutes ega ega nende maailmavaates, vaid pigem selles, et erinevad osapooled on kartnud enda huvide vähest arvestamist ja seetõttu on seal peaministrikandidaadi volitused pariteetsetel alustel loodetavasti mõlema osapoole huve silmas pidavalt kajastatud. Ja niisuguse tasakaalu korral on Mart Laar kindlasti vastuvõetav meie arvates suuremale osale erakonnast. Nii et arvate, et need vastuolud ei ole ületamatud ja erakond ühenderakond leiab konsensuse. Ma usun sellesse, et see on võimalik, ja kui Mart Laar ka usub, siis on võimalik minna temaga edasi, kui see ei ole niimoodi võimalik, siis tuleb hakata otsima järgmise lahendusvarianti. Kas Mart Laariga on räägitud ka pärast eilset päeva? Ma olin tema ja mitmete teiste erakonna liidritega ühenduses ja konsulteerisin seoses eelseisva avaldusega, see ei tule neile üllatusena, art. Laar ja Tõnis Lukas on sellisest ettepanekust teadlikud juba eilsest alates. Ka Reformierakond avaldas täna lootust, et üksteisele kaigaste kodaratesse loopimise asemel suudavad paremjõud koonduda ja vastuolud ületada. Isamaa ja Res Publica kaasesimees Taavi Veskimägi aga teatas, et Res Publica enamus toetab siiski ühendpartei peaministrikandidaadina Jaak Aaviksood. Nende sõnadega tõrjus Veskimägi riigikogu aseesimehe Ene Ergma arvamuse, et ühendpartei sisetüli taga on Veskimäe isiklik võimuambitsioon. Isamaa ja Res Publica liidu eestseisus koguneb homme, et teha otsus võimaliku peaministrikandidaadi valiku suhtes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaak Aaviksoo on nõus loobuma peaministrikandidaadi kohast Mart Laari kasuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui üle Eesti on olnud kuulda koolide sulgemisest, siis sellel õppeaastal alustab kolm uut erakooli kolmes erinevas maakonnas Hiiumaa vabakool, Pärnu kristlik erakool ja Sangai San Francisco püha Johannese nimeline kool. Tallinnas jätkab haridus ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille Voolaid. Üldse meil erakoole, tähendab, kui me räägime koolidest, siis meil on täna 527 kooli ja nendest siis 60 on eraõppeasutused, et meile antakse siis tegevus ja koolitusluba uutele alustavatele koolidele. Ja kui on munitsipaalkool, siis munitsipaalkoolile me anname koolitusloa ja kui on tegemist eraõppeharjutusega, siis anname tegevusloa. Hiiumaal alustab sügisel tööd Hiiumaa vabakool, tegemist on saare esimese erakooliga, jätkab Hiiumaa haridusseltsi juhatuse liige Margarita Korol. Hiiumaa vabakool on lasteaed, algkool ehk siis tähendab seda, et lasteaeda me saame vastu võtta kuni 16 last liitrühma, et vanuses kaks kuni kuus ja siis koolis on meil sellel õppel aastal kaks liitklassi. Esimene, teine, kolmas, neljas ja kummassegi klassi. Ootame kuni 16 last. Kõik koolid võivad koostada oma õppekava, kuid peavad olema kooskõlas riikliku õppekavaga. Hiiumaa erakool jälgib Waldorfi õppekava, mille peamine eesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi kinnitamaks, et kool vastab nõuetele, et tuleb haridus ja teadusministeeriumile esitada mitu dokumenti. Haridus ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille voolaid. No sinna kuuluvad siis õppekava nagu öeldud, arengukava, kus peab olema siis välja toodud, et kool on jätkusuutlik no vastavuse siis terviseameti ja päästeameti nõuetele kinnitus, et neil on kvalifikatsiooni nõuetele vastavate pedagoogid, on olemas. Lisaks erakoolide alustamisele toimub haridusmaastikul ka muid ümberkorraldusi. Näiteks siin Tabasalu ühisgümnaasiumi, Kuressaare gümnaasium, Saaremaa ühisgümnaasium, mis lõpetavad tegevuse korraldamise ühisgümnaasiumi ja need koolid ise jätkavad tegutsemist põhikoolina ja tegevust alustavad siis kaks uut riigigümnaasiumi. Need on siis Tabasalu gümnaasium ja Saaremaa gümnaasium.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügisel avatakse kolm uut erakooli. Kõik esitatud taotlused rahuldati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegevusteraapia on eesmärgipäraste tegevuste kasutamine inimestega, kellel on piirangud somaatilise haiguse või trauma, psühhosotsiaalse või arenguhäire, õpiraskuste, vaesuse, kultuuri, erinevuste või kõrge ea tõttu. Eesmärgiks on tegevuste kaudu suurendada abivajajate iseseisvust, ennetada puuet ja säilitada tervist jätkab Eesti tegevusterapeudide Liidu aseesimees Anne-Mari Rebane. Kuna siin kogu aeg räägitakse vananevast ühiskonnast, kuhu me oleme suundumas, et siis tegevusteraapia teenus on seetõttu just eriti tähtis, kuna teenus keskendub inimese iseseisvuse le ja osalusel ühiskonnas. Eestis saab praegu tegevusterapeudiks õppida Tallinna tervishoiu kõrgkoolis. Ühel kursusel on maksimaalselt 15 õppekohta. Õpe ise kestab neli aastat, aastas lõpetab eriala keskmiselt 10 spetsialisti. Rebase sõnul ei kata aga 10 lõpetaja aastas enam ammu vajadust, mis tegelikult tegevusterapeutide järele ühiskonnas on. Mitmetes asutustes on täitmata tegevusterapeudi ametikohad juba aastaid ja on ka teada see, et vähemalt pooled tegevusterapeudis töötavad asutuses korraga ja suure varieeruvusega. Et hetkel on olukord, kus reaalselt kõik teenuse saajad ei saa seda teenust, kuna näiteks vastavas asutuses ei tööta tegevust, erapuuti. Ebapiisava koolitusmahu põhjuseks nimetab rebane asjaolu, et Eestis pole kaardistatud, kui palju tegelikult tegevusteraapiaspetsialiste on vaja. Seega loodab tegevus terapeutide liit pöördumise ga algatada diskussiooni, et jõuda lahendusteni, mille abil tulevikus teenuse olemasolu ja kättesaadavus paraneb. Üheks lihtsaks lahenduseks on rebase hinnangul aga see, kui Tallinna tervishoiu kõrgkoolis tegevusteraapia eriala vastu võetute arvu suurendatakse. Ka Tallinna tervishoiu kõrgkooli tegevusteraapia õppekava juht Hanna Maria põldmaa ütleb, et tegevusterapeudide õppekohtade arv võiks olla praegusest oluliselt suurem. Huvi on suur, vajadus on ka suur, aga hetkel siis ei ole neid ressursse, et võtta rohkem vastu üliõpilasi ja suuremaid gruppe. Seega on põldmaa sõnul pall nüüd ministeeriumide käes. Vastavale pöördumisele on ministeeriumide aega vastata aga 30 päeva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tegevusterapeutide Liit on mures eriala arengu ja teenuse kättesaadavuse pärast Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMidagi ei unustata ja tegelikult ei ole ka midagi nagu sellist nagu konkreetset ju plaanis olnud, nagu selliste nõudmiste na nagu seda ajakirjandus on kirjeldanud. Et me kavatseme praegu esialgu alustada kontserditega ja minna oma eluga edasi, me austame teisi institutsioone enda kõrval, on see siis ooper, kelle allüürnikud me täna oleme, või Eesti kontsert, kelle allüürnikud me samuti oleme ja vaatame tasapisi, kuidas oma elu Eesti riigis elada auga, ja paneme tähele teisi muusikuid enda kõrval, et me ei saa kellestki üle astuda ja kedagi likvideerida, kedagi kummuli lükata oma eluteel edasi minnes, et me oleme Eestis nii väikesed, et seda me teha ei kavatse. Iseasi, kuidas me näiteks suhtume sellesse, et oma töötingimusi parandada, siis lavatagu või nende võimaluste suhtes, kuhu on vaja duširuume või, või riietusruume orkestrile, kuhu me saame oma pillid paiguta ja milliseid investeeringuid on tarvis orkestri arendamiseks ja kelle alla ta peab kuuluma, kuidas tulevikus, et küll need asjad jooksevad paika, et mina olen eelkõige siiski mänedžer orkestrile ja püüan parandada orkestri elu kunstilises mõttes jätkusuutlikuks ja Neeme järvi panus peab jääma Eestisse, see on ka selge. Nii et oratooriumi koori loomise mõte ERSO juurde on endiselt jõus Eesti kontsertkoor on ju tegelikult loodud ja homme on ta ka laval, nii et, et kas ta sellises formaadis jätkub või et iseenesest ERSO juurde praegusel hetkel küll mingit kollektiivi mina looma ei hakka, et see on ka täiesti päevselge. Meil on ju täiesti vapustav koosseis. Eesti rahvusmeeskoor, meil on erakordselt hea koor, Eesti filharmoonia kammerkoor, muusikud teevad oma tööd päev korraga, aasta korraga, hooaeg korraga ja kui tekib võimalus luua selline püsiv koosseis koostööks, siis loomulikult selline asi oleks suurepärane. Täna seda võimalust meil ei ole. Täna me hoolitseme enda elus püsimise eest, me püüame täita saali publikuga, me tahame võita usaldust. Me ju tegelikult vaatame silma situatsioonile, kus meil on eelarves olev võimalus orkestrit küll vee peal hoida, aga kontserttegevuseks ehk solistide dirigendide kutsumiseks ja peame ise tootma nagu endale võimalusi juurde. Ja neid võimalusi me püüamegi esmalt, et hakata nagu vaatama ja võimaldama endale elu edasiminekuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "ERSO kunstiliseks juhiks saab taas Neeme Järvi. Vallo Kelmsaar küsis ERSO direktorilt Kadri Talilt kas varasemad ideed ja tülid on unustatud?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeaminister Andrus Ansipi kõne oli sel korral teda tsiteerides võib-olla liigagi isiklik. Oma tänases kõnes vaidles Ansip kriitikutega, kes valitsust ja ennekõike teda kui valitsusjuhti on süüdistanud liigses optimismis. Minu jaoks ei ole optimism osa poliittehnoloogiast. Usun siin. Et rahvusliku melanpooles ei ole. Riigihinnang on Eestil juba täna positiivne tuba. Äsja lõppenud kõnes peatus Ansip Euroopa võlakriisil ja viitas võimalusele, et ka Eestil oli tõsine oht sattuda nende riikide sekka, kes vaevlevad võlakriisis. Seda siis tingimusel, kui Eesti oleks 2007. ja 2008. aasta alguses asunud laenama ja reserve kulutama. Nii soovitasid Ansipi sõnul mõned Eesti erakonnad. Ansipi kõnest jäi kõlama ka mõte, et kuigi Eesti võiks võtta laenu, et viia Euroopa mastaabis normaalsele tasemele õpetajate, arstide, päästetöötajate ja paljude teiste palgad, pole Ansipi hinnangul rahvas tema valitsusele sellist mandaati andnud. Mis puudutab aga viimastel nädalatel toimunud arutelusid teemal valitsuse oskus erinevaid osapoolte kuulata, siis väitis Ansip, et just valitsuse ja valitsusjuhi mõtted on sünnitanud kõige elavamaid mõttevahetusi ja just need mõttevahetused on muutnud või täiendanud otsuseid. Minu arusaama jäärgi on tänaste pingete olemuslikus põhjuseks siiski see et valitsus pole alu populistlikule surve. Selles mõttes võib valitsus tõesti nimetada, võiks. Ansipi kõne lõpp oli aga antud märksõna väsimuse lahti mõtestamisest. On tõesti võib-olla peaksin seepärast iseendaga küsima, kas kõik see ei ole meil temas? Pigem on. Ning kui selle valitsuse töövõime või koostöötahe mingil põhjusel juba enne järgmise riigikogu valimist katkeb siis lõpeb ka Ansipi peaministriks olemise aeg. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip teatas Tartus peetud kõnes, et ei moodusta enam järgmist valitsust. Ametis püsib Ansip kuni järgmiste valimisteni või praeguse koalitsiooni lõhkiminekuni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba minu lapsepõlves igal hommikul pärast kella kümned Läti raadios võis kuulata muinasjutu, selle traditsiooni ei ole lõpetanud ka iseseisvus ja saadet jätkuvad eile hommikul. Muinasjutte kuulas minu tütar oma pojaga ja mina tulin majja just sel hetkel, kui diktori hääl teatas. Nüüd kahjuks katkestame muinasjuttu, sest reporter Aidis Tomsonil on tähtsad uudised. Uudised loeti ette ja saime teada, et uue iseseisvuse kaheksas valitsus on kukkunud. Pärast seda jätkus muinasjutt sellest, et Andres hele valitsus ei ole pikaaegne. Kuluaarides räägiti juba möödunud sügisel, kui tema oli töötanud paar kuud. Aastavahetus siiski möödus rahulikult, siis mainiti veebruar ja jällegi midagi ei juhtunud. Eile oli 12. aprill ja siis see juhtus muuseas just päev enne seda, kui meie parlamendi päevakorras oli kavatsetud usaldushääletamine. Andres ele ütles, et praegust valitsust toetab vähemus parimal juhul 44 rahvast saadikut saiast. Ja see, tõsi seik sunnib teda tagasi astuma, mida temaga tegi juba kolmandat korda oma poliitikukarjääri jooksul. Andresele ei olnud veel jõudnud viia vastava avalduse presidendile. Kui algas kõnelused uuest valitsusest eilse päeva jooksul, mitu korda kinnitati, et uus koalitsioon tuleb sama kui vana ehk selle moodustavad parteid, on latvist sel Dautasparti ja rahvapartei, siis ivi ja neljandana võimalik jaura ehk uus partei, peaminister ilmselt tuleb latviest sels inimene kandidaate, praegu on viis nende hulgast poliitik, veteran Anatoli orbunov, kes praegu töötab transpordiministrina ja on tõsi küll öelnud. Tema ei võtta vastu. Selle ameti. Tuntud nimi on ka Ivar Guedmani, kes oli iseseisva Läti esimene peaminister. Kandidaatide hulgas on ka üks naine, endine tuluminister, praegune rahva saadik Aia Pueta. Tema kommentaar on olnud õige huvitav ja sama aial retooriline. Kas rahvas on valmis heaks kiitma olukorda, et kaks riigi kõrgemat ametit on naiste käes? Huvitav on nimelt see, et selle kahtluse väljendab naine, mitte mehed. Ei tea, kas mehed tahavad veeretada naiste niskadele oma poliitilisi ebaõnnestumisi ja natuke hinge vedada. Ei taha kuidagi uskuda, et meespoolsed poliitikud tõsimeeli mõtleksid, et nüüd on saabunud naiste aeg ametist lahkuv ele praegu ikka veel on majandusminister lahti lastud Makarovi asemele on öelnud, et tema ei kavatse poliitikast lahkuda, nagu seda teinud tema eelkäija Vilis Kristopans. Stele on valmis töötama uue valitsuse ministrite. Millal see sünnib, seda täpselt ei oska öelda keegi, praegu veel, aga vaevalt, et on võimalik, et Läti rahvas saaks uue valitsuse lihavõtte kingitustena.",
"role": "user"
},
{
"content": "Anna Žigure Läti valitsuskriisist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRestoran Klooriaomanik Dmitri Demjanov räägib, et eelmise iseseisvuse ajal oli Tallinna vanalinnas kolm silmapaistvamat restorani kuldlõvi, mis hävis märtsipommitamises. Tunord, mille ruumid seisavad täna tühjana ja Dancing paris, mis hiljem sai nimeks Klooria. Flora on eksisteerinud 86 aastat, ta võiks edasi ka olla 86 aastat, sest need on pehmed väärtused, mille üle Tallinna linn ja Tallinna vanalinn võiks uhkust tunda. Mai alguses saatis ettevõtja muinsuskaitseametile kirja, milles palus Gloria kultuuripärandina kaitse alla võtta. Demjanovi sõnul oleks tarvis kaitse alla võtta just restorani interjöör. Pärast taotluse saamist tellis muinsuskaitse ameti eksperthinnangu arhitektuurimuuseumi juhilt Triin Ojarilt. Ojari märgib, et Eestis on üldse kaitse all seitse interjööri, teiste seas näiteks Vene draamateatri ja vallipaari sisekujundused. Glooria puhul on asi aga pisut keeruline. Algselt on säilinud selle restorani, siis ruumi programm, paraadtrepp, mis läheb teisele korrusele koos oma algse piirdega, aga selliseid interööri muid detaile või mööblit või lette või muid elemente seinadekoori algses kujundises säilinud ei ole, sest sest restoranis on ka läbi teinud ajaloo jooksul vähemalt kaks sellist põhjalikku remonti, kus kõik eelnenu välja visati. See aga ei tähenda, et restorani ajaloolist väärtust poleks, selgitab Ojari. No tegu on kultuuriväärtusliku objektiga nagu tervikuna minu hinnangul, et see interjöör töötab koos selle funktsiooniga restoran. Muinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin märgib, et alates 2019.-st aastast on muinsuskaitseseaduses ka vaimse kultuuripärandi mõte. Loomulikult kaalume seda ettepanekut siis kompleksselt, nii seda arhitektuurset väärtust kui siis seda funktsioonist ja vaimsest pärandist tulenevat väärtust. Aga ega selle funktsiooni säilitamine vastu omaniku tahet on muidugi keeruline. Ruumid, kus glooria tegutseb, kuuluvad Tallinna linnale. Savisaare valitsuse ajal sõlmitud leping küündib 2040.-sse aastasse, aga viimasel ajal on Glorial linnaga probleeme tekkinud. Ettevõttel on kuhjunud pea paarikümne 1000 eurone üürivõlg. Lisaks on tegemata osa lepingu sõlmimisel lubatud investeeringutest. Seda, et restoran lepingu rikkumise pärast välja tõstetakse. Demjanov ei karda. Kui me tahame 86. aasta traditsiooni läbi lõigata, et see võib toimuda, mida mul karta on, mul on käed-jalad terved ja mul on erinevaid projekte. Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütleb, et võimalikust lepingu lõpetamisest on veel vara rääkida, aga midagi peab ikkagi muutuma. Väga oodatud oleks selline uus äriplaan, et me näeksime, et meie rentnikul on mõtteid, kuidas moodi sellest olukorrast välja tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Restoran Gloria soovib oma interjööri riikliku kaitse alla saada. Kultuuriväärtusena arvele võetud interjööre on Eestis vaid seitse, teiste seas on kaitse all näiteks Valli baari sisekujundus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva Energia ametiühingu andmeil on Eesti Energia ettevõtetes olnud juba mitu juhtumit, kus Covid 19 haiguse läbi põdenud töötaja on arst terveks tunnistanud ja haiguslehe lõpetanud, kuid tööandja inimest tööle ei luba, kuna koroonatesti tulemus on jätkuvalt positiivne töötaja saadetaksegi puhkusele negatiivset testi tulemust ootama. Ametiühingu hinnangul on tegemist ebamäärase olukorraga, sest terve inimene peaks olema tööl haiglaga haiguslehel, mitte puhkusel. Ligi 1000 töötajaga Eesti Energia allüksuse Enefit, Solutionsi personalijuht Axselers tunnistab ühetaolise juhtumi olemasolu. Et see on nüüd esmakordne juhtum, kui vaatamata positiivsele testile raviarst lõpetab järgmisel päeval haiguslehe ja tunnistab ta terveks. Iseenesest ju see töötaja on ju nakkus ohtlik, sest testiga on see tõendatud. Ja sellest tulenevalt siis tööandja palus töötajal ikkagi arvestades tema riski kaastöötajatele, viibida edasi puhkusele ja tööstaja on nõustunud sellega. Ax elersi hinnangul on positiivse koroonaprooviga töötaja tööle lubamine Eesti Energia taolise ettevõtte jaoks liiga suur risk. Üks tuleb ja ja nakatab 10 ja 10 läheb ära ja üks jääb tööle, see ei ole ju toimepidamise seisukohast üldse üldse võimalik sellises ettevõttes, kes annab täna garantii, sest meil on näiteid, kui inimene on poolteist kuud andnud positiivseid teste ja tema lähikondis on ka toimunud nakatumises, aga ta on tunnistatud terveks. Aga mind pigem häirib see, et kui lihtsakäeliselt lõpetatakse täna haiguslehti nendele, kellel just on positiivne test tehtud, see on täna kõige suurem murekoht. Eesti perearstide liidu juhatuse liige Argo Lätt aga kinnitab, et arst võib patsiendi terveks tunnistada, kui tal pole viimase 72 tunni jooksul olnud infektsiooninähtusid, nagu näiteks köha, palaviku ja kurguvalu. Ei ole õigust nõuda talt isegi testi pärast, testi tulemus võib olla 90 päeva. Positiivne test määrab seda viiruse osakesi, aga viiruse osakesed võivad olla ammu surnud, me saame lihtsalt vale positiivse vastuse. Patsient ise on, on tegelikult terve, ta ei levita viirust. Nakkusoht on ammu möödas. Argo Lätt on veendunud, et tervet inimest pole mõtet ka haiguslehel hoida. Mis tast haigus veel hoida, kui ta terve on? See on jälle patsiendile kahjulik ju. Mitte tööandjad ei dikteeri siin seda, vaid ikkagi meditsiinitöötajad dikteerivad tööandja ei saa siin seda otsustada, nemad ei ole arstiharidusega. Argo Läti sõnul on sarnaseid juhtumeid esinenud ka mujal, näiteks politsei ja piirivalveametis. Seepärast soovivad perearstid tööandjatele oma seisukohti ümarlaua kohtumisel selgitada. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervenenud koroonapatsiendil võib tööle naasmisega raskusi olla, sest tööandja nõuab negatiivse testi olemasolu. Perearstide väitel pole terveks saanud inimene vaatamata positiivsele testile nakkusohtlik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigiprokuratuur esitas Keskerakonna peasekretärile ja riigikogu liikmele Priit Toobalile kahtlustuse dokumendi võltsimises ning teadmata allikatest pärineva raha vormistamises erakonna annetusena. Riigiprokurör Inna Ombler räägib lähemalt sellest, milles Toobalit kahtlustatakse. Täna esitati Lauri Laasile ja Priit Toobalile täpsustatud ja täiendatud kahtlustus seoses Ivo Onksoni eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises ja sõnumisaladusele rikkumisele kihutamises Hannes Rummu elektronpostkasti tungimise ja sealt andmete kogumise episoodis ja Priit Toobalile esitati lisaks ka täiendav kahtlustus selles, et tema on 2010. aasta viimases kvartalis ja 2011. aasta esimeses kvartalis võltsinud Eesti Keskerakonna kassa sissetuleku ordereid ja seejuures seisnes see võltsimine selles, et orderitesse kanti füüsilisest isikutest annetajatena inimesed või isikud, kes tegelikkuses orderitest näidatud sularaha Keskerakonnale annetanud ei ole. Ja eelkirjeldatud sularaha sissemaksed 2010. aasta 2011. aasta kohta näidati Keskerakonna annetusregistris lubatud annetustena, kuigi tegelikkuses selle sularaha päritolu teada ei ole ja 2010. aasta viimases kvartalis on selliseid annetusi Keskerakond Priit Toobali kaudu saanud kokku 110000 Eesti krooni ja 2011. aastal kokku 4000 euro väärtuses. Ühtlasi on toime pandud dokumendi võltsimise kõrval ka erakonnaseaduses sätestatud piirangute rikkumine varale ja majandustegevusele ning seega on Priit Toobalit alust kahtlustada ka karistusseadustiku paragrahv 402 märgiga ühe järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise. See on siis erakonna majandustegevusele ja varale kestnud piirangute rikkumises. Toobal teatas ajakirjandusele kahtlustuse esitamisest ise ning nimetas toimuvat poliitiliseks rünnakuks Keskerakonna vastu. Toobal polnud raadiouudiste jaoks seejärel kommentaarideks kättesaadav. Keskerakonna pressiesindaja Taavi Puki sõnul on Toobal kinnitanud, et pole kahtlustuses nimetatud tegusid toime pannud. Tõepoolest, et Priit Toobalile selline kahtlustus on esitatud, kuid me peame seda poliitiliseks protsessiks, mille keskmes on jätkuvalt Keskerakonna nõrgestamine. Priit Toobal on kinnitanud, et tema ei ole neid tegusid sooritanud ning Keskerakond on sellel seisukohal, et meie ei ole midagi valesti teinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokuratuur esitas Keskerakonna peasekretärile ja Riigikogu liikmele Priit Toobalile kahtlustuse dokumendi võltsimises ning teadmata allikatest pärineva raha vormistamises erakonna annetusena.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik ütleb, et gaasi või elektri peal töötavate välisoojendite kasutamine pole eesmärgipärane. Tegelikkuses tähendab seesuguste vahendite kasutamine gaasi või elektrienergia suhteliselt suures koguses raiskamist selleks, et kütta ilma sest soojenditest tekkivast soojusest jõuab näiteks terrassil istujani pisku. Gaas on fossiilne maavara, sellest tuleb palju süsinikuheidet, süsinikdioksiidi atmosfääri. Kui elektriga kütta, siis elekter võib ka taastuvatest energiaallikatest põhimõtteliselt tulla. Aga see on siiski ülemäärane kütmine, et see on nagu mugavuse pärast. Mõttetu energia raiskamine, tegelikult. Seega ütleb Kaasik, et tema on nõus mõtete ja ideedega, mis väljas kasutamiseks mõeldud gaasi ja elektri soojendite kasutamist näiteks meelelahutusasutustes ja üritustel keelavad. Peaksime ruumide kütmiseks üle minema taastuvatele energiaallikatele ja kui selle, kui ilma köetakse siis ruumide kütmiseks jääb vähem. Kui rääkida ruumide kütmisest ja algavast küttehooajast, paneb kaasik inimestele südamele, et keskkonnasõbralik on kütt Ta korralikult ehitatud potsepa ahjudes, mis salvestavad soojust. Samuti tuleb jälgida õiget režiimi ehk mitte kütt märja puiduga, kust saasteaineid eraldub kordades rohkem kui korralikult kuivatatud puude puhul. Kaasik lisab, et samuti on ahiküte tervitatav eelkõige metsa rikastes piirkondades, kus kogu aeg on puu halgudega köetud. Nagu näiteks Eestis. Kohaliku kütuse tarvitamine, noh kui seda saab kuni mõnekümne kilomeetri kauguselt metsast ja sellega metsa ära ei rüüsta, see ei sobi küll, kui siin metsas tehakse pelletiteks ja sellega köetakse siis kusagil kaugemal Saksamaal, Hollandis, Taanis, kus metsa peaaegu ei ole, see hävitab metsa, kuna metsast võetakse see puit välja. Tegelikult see ei ole taastuvenergia allikas ja ta annab süsinikdioksiidi täpselt niisamuti, nagu need fossiilsed kütusedki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa ei luba uuest aastast kasutada baaride ja restoranide terassidel välisoojendajaid. Keelu eesmärk on süsinikdioksiidi heitekoguste vähendamine. Ka Soomes on sel teemal arutatud. Tartu Ülikooli õhusaaste modelleerimise vanemateadur Marko Kaasik ütleb, et seesugune keeld ja arutelud on põhjendatud, sest väliterrassidel kasutatavad gaasi- ja elektrisoojendid on kliimat kurnavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKino maal esimese nädala fookuses olnud töötubadel, kus teiste seas valmistasid koostöös liitlastega anima filme ka esimese jalaväebrigaadi ajateenijad filmi tegemisest räägib esimese jalaväebrigaadi sõdur Ots, Poopuu. Töötubades oleme õppinud tegema lühianimatsioonifilmi niimoodi, et joonistame, lõikame kujud välja ja siis teeme pilti nendest ja paneme need videosse kõik. Ja siis lisame ka heliefekte ja enda narratsiooni ja kõike sellist, mida arvutiga tänapäeval teha saab. Millest film räägib. Meie film räägib sellisest asjast, mida iga baaskursusel juhtub, et kui õpetaja hakkab õpetama niimoodi tundi ja siis sõdurid või ajateenijad tahavad koheselt ära minna, kui käsku pole veel antud. Ja siis pealkirjaks on ka meil, tehke. Juba üheksa aastat tapal filmifestivali töötubasid juhendava Sondra Lampmani sõnul teevad ühesuguse põnevusega filme nii väikesed kui suured. Kui päris esimest korda tehakse, ega siis väga suurt vahet ei olegi, et tõesti oled sa täiskasvanu, oled laps ja kui sa esimest korda oma nuku liikuma saad, siis on hoo efekt sama, nii et selles mõttes ka siin suurte meeste selline lapselikkus lööb välja. Aga noh, eks ikka siin niisugune joonistusoskus ja mõtte täpsus ja teravus, selline väikene iroonia, karikatuur võib-olla suurte puhul on läbimõeldum laste puhul jälle selline, ma ei tea, puhas siiras looming on alati selline ülevoolav ja, ja lõbus ja samas kõige tähtsam on ikkagi see, et idee peab olema just, et siin eile ka, et me tegutseme siin sõduritega ka kaks päeva, et siis eilne kaks tundi kulus mõtlemiseks, ma vaatasin, et alguses ei saanud kuidagi nagu vedama, et see mõtte töö on ikka raske ja noh, tavaliselt nii ongi, et lõpus ei saa pidama, et ideid tuleb ainult filmi tegemise juures aina juurde. Saksa filmikunstile ning Elbert Tuganovi ja Heino Parsi sünniaastapäevale pühendatud selle aasta filmifestivali kino maale eripäraks on see, et festivaliprogrammi saab vaadata kodust lahkumata, räägib filmifestivali kino maale peakorraldaja Indrek Jurtšenko. Kino maale kodulehel on olemas selline rubriik, virtuaalne kinosaal likkavad sinna peale, seal on olemas kava päevaselt kellaajaliselt ja kui on olemas normaalne internet ja selle kiirus, siis on võimalik ilusti vaadata. Filmifestival kino maale kestab 25. oktoobrini Tapalt raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmifestival \"Kino maale\" pakub uusi võimalusi. Traditsiooniliste tegevuste kõrval sel aastal esimest korda avatud virtuaalne kinosaal, kus iga soovija saab festivaliprogrammi vaadata oma kodus. Esimese nädala fookus on olnud töötubadel, kus teiste seas valmistasid koostöös liitlastega animafilme ka 1. jalaväebrigaadi ajateenijad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nToila valla ja Kohtla-Järve linna külje alla Lüganuse valla territooriumile plaanitava VKG tselluloositehase plaane tutvustavatel koosolekutel oli huvilisi napilt. Ka tehase eriplaneerimise konsulteerijad pole keemiatehasele vastuseisu kohanud, räägib Henrikson ja koo kvaliteedijuht Juhan ruut. Praegu näiteks jah, me ei saanud otseselt ühtegi vastuseisvat kirja, et ärge seda tehke ja iseenesest ka siin praegu avalikul arutelul selliseid ettepanekuid esitatud. Aga jah, et paluti ikkagi hoolikalt läbi mõelda ja objektiivselt hinnata. No see objektiivne hindamine nii või teisiti on keskkonnaekspertide nagu põhi põhikohustus, et me ei saa võtta kellegi poole hoiakut nii-öelda vaid me peame neutraalselt oma hinnangud andma vastavalt õigusaktidele ja muudele kriteeriumitele. Biotoodete tehase nime all tutvustatava käitise planeerimine läheb eelmisel suvel välja kuulutatud plaanide kohaselt, räägib VKG tehnikadirektor Meelis Heldermann. Tänases planeerimisetapis on kõik jäänud endiseks, me oleme jõudnud sellesse järku, kus vald ja konsultant teevad esimesed sammud planeerimise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsessis, nii et tänaseks on kõik vastavalt plaanidele. Kui kõik hästi läheb, siis vastavalt sellele planeerimisetapile 2025 me peaksime siis oleme jõudnud nii kaugele, et on lõplik otsus, kas siis see tehas tuleb või ei tule ja tehas ise peale seda otsuse vastuvõtmist valmib siis kahe aasta aasta jooksul, nii et 2027 heade asjade kokkulangemisel jah. Ka keeruline majanduspoliitiline olukord pole arendajate plaane seganud. Meelis eldermann. Üldjoontes planeerimisetapis kindlasti mitte, mis puudutab, võib-olla kui vaadata, mis toimub turul, siis noh, tänases situatsioonis on väga raske öelda, milliseks kujunevad turusituatsioon nelja-viie aasta pärast, nii et täna me planeerimisetapis esialgu neid suuri muudatusi geopoliitilisi arvesse pole võtnud. Plaanitav tehas peaks maksma minema 800 miljonit eurot Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Tartus tulid tselluloositehase vastased tänavale, siis Ida-Virumaa elanikud suhtuvad VKG (Viru Keemia Grupp) tselluloositehase plaanidesse leigelt. Lüganuse vallas toimunud rahvakoosolekule tuli vaid käputäis inimesi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeeleavaldused algasid eile õhtul kohe, kui valimisjaoskonnad suleti. Miilits kasutas inimeste vastu jõudu, veekahureid heligranaate, kuidas praegu on rahulik või hakkavad uued meeleavaldused. Olukord on praegu minskis rahulik, ei ole isegi miilitsat tänavatel näha, inimesi on tänavatel ka vähe täna tööpäev ja mis näeb välja nagu eile öösel üldse mitte midagi polekski toimunud. Kuid arvatavasti tulevad täna õhtul inimesed jälle tänavatele protestida. Vaatamata kohaliku siseministeeriumi andmed on eile kinni peetud üle 1000 inimest ainult minskis ja 2000 teistes linnades. Praeguste protestide eripära võib-olla ongi see, et protestid toimuvad mitte ainult minskis, vaid ka veel 33. linnades üle Valgevene. Opositsiooni kandidaat Svetlana Tihanovskaja peab ennast valimiste võitjaks ja arvab, et valitsus peaks võimu rahumeelselt üle andma. President Lukasenka nimetas opositsiooni toetajaid ja meeleavaldajad lammasteks, keda suunatakse välismaalt. Ei tundu just, et need kaks poolt võiksid kuidagi teineteisele läheneda või milleski kokku leppida. Absoluutselt seda tunnet ei ole ja seda enam, et tegelikult elada ihanovska ja tema staap ei juhti üldse protsesse, mis toimuvad tänavatel. Inimesed lähevad tänavatele mitte sellepärast, et neid kutsub sinna Lana iganorskaja, vaid lihtsalt, et neile ei meeldi, kuidas võim käitus. Keegi ei usu, et Aleksandr Lukašenka tõesti sai üle 80 protsendi. Häältest, kas sina usud? Absoluutselt mitte. Kui näha, kui palju inimesi astusid. Välja Svetlana Tihanovskaja toetuseks, see Tihanovsky sai alla 10 protsendi, see ajab inimesi, no tõesti vihaseks, et nad arvavad, et neid ei olegi olemas, et võim ei näe neid. Kas internet on ikka veel maas ja sotsiaalvõrgustikud? Jaa, absoluutselt interneti siin ei ole, ei saa kasutada erinevaid messenžeri, jumal tänatud, töötab, enamus pankomad kaardiga juba saab maksta, aga see pole garanteeritud ja inimesed on tõesti mures ja ei tea, kui kaua võib kesta selline olukord, sest keegi ei usu, et kogu see interneti kadumise põhjus oligi mingi välismaalase organiseeritud küberrünnakud Valgevene interneti peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene presidendivalimised võitis ametlike andmete järgi 80 protsendiga senine riigipea Aleksandr Lukašenka, opositsiooni kandidaat Svetlana Tsihhanovskaja sai 10 protsenti häältest. Opositsioon peab selliseid tulemusi võltsinguks, rahvusvaheliselt kaheldakse ametlikes tulemustes kõvasti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMullu suvel otsustati, et Tallinna rahvusooper Estonia juurde püstitatakse Toivo Tammiku ja Vergo Verniku töö riigipea lihtsalt öeldes kujutab monument endast 2,4 meetri kõrgust graniidist Konstantin Pätsi pead. Skulptor Vergo Vernik ütles, et praegu on pea sellises faasis, et valmis on tehtud mudelid, mille järgi graniiti raiuda. Suvel sai Rootsis toodud ka 42 tonni kaaluv graniiditükk, mis pätsi peaks igati sobib. Oli mõte ka Soomest tuua, et Soome kivi oleks mõnes suhtes isegi sümboolsem olnud, et Pätsi sidemeid Soomega sümboliseerida, aga Soomest selle mõõduga tervet graniitploki ei õnnestunud saada. Ernike ütles, et praegu on käsil kiviploki mõõtudel täpsemaks tegemine. Saniit on teadupärast väga kõva kivi, et seal teemant, puuride ja ketastega tuleb seda töödelda ja praegu käib, ütleme, massi või mahu täpsemaks raiumine ja see siis üks ühele mudel on juba olemas. Kipsist, kui see kiviplokk on enam-vähem õigeks või kuju raiutud, siis saab hakata punktiir, aparaat, selline spetsiaalne aparaat on, millega saab selle kipsmudeli pealt võtta punkte kanda üle kivi peale ja ja siis jällegi kogu aeg raiutakse täpsemaks, et praegu veel ühtegi detaili, nina ega kõrgu ega päris valmis ei ole. Töö on füüsiliselt raske, sest graniit on kõva kivi. Mida aeg edasi, seda täpsemaks ja tehnilisemaks tuleb aga minna. Algselt pidi kuju valmis saama veel selle aastanumbri sees. Kuna õiget graniidilahmakat ei suudetud kiiresti aga leida, siis uue kava järgi saab monument Verniku sõnul valmis augustikuuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnasse Estonia juurde kavandatud Konstantin Pätsi monument peaks valmis saama järgmise aasta suvel. Töö selleks juba käib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.