messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNüüd seis Eesti -Soome vahel jah, muutub Soome. Neid otsuseid minu teada hakkab langetama homme ja see muutus leiab aset siis järgmise nädala esmaspäevast. Selle sisu on see, et turistid ei saa liigelda Eesti ja Soome vahel. Küll säilib kaubavahetus ja inimesed, kes töötavad nende liikumisvõimalused. Ma käisin eile ühel pressikonverentsil siseministeeriumis ja jalutasin läbi vanalinna ja vanalinn oli väga tühi ja nüüd, kui Soome turistid ka täiesti ära kaovad, et kas praegu on põhjust ümber vaadata hotellidele ja ka siis ilmselt restoranidele mõeldud toetusmeetmed Et kindlasti on oluline see, et me anname majandusele nii suure toe kui võimalik samas et hoida üleval mitmeid sektoreid palgatoetuse osas, ütleme teadmata aeg, et see ei ole 100 protsenti võimalik selliselt, nagu see oli kevadel. See meede on olnud kindlasti efektiivne ja hea, aga see meedia on olnud ka väga kallis. Nii et selliseid toetusi sarnaseid toetusi kindlasti tulema ei saa. Ma küsin seda veel, et puudutan Rootsit, et te pidite ju Stockholmi lendama ju ilmselt ümberistumisega, kuna teie enda valitsus on keelanud otselennud Rootsi riiki, kus on praegu koroonaviiruse nakatumismäär, on madalam kui Eestist. Kas seda igapäevast suhtlust segava otsuse suudab valitsus sellel nädalal ümber teha, et Stockholmiga ja Rootsiga meil siiski ühendus tekiks ja säiliks? Meie lendasime ühe lennukiga Soome ja sealt edasi Rootsi, et see, et lendude asi Tuleb üle vaadata, sellega ma olen täiesti päri, sellepärast et kui me vaatame näiteks Helsingi või Riia lennujaama, siis me ju teame seda, et need lennud toimuvad praktiliselt kõikides riikides. Kas selle nädala jooksul võiks see otsus tulla või see jääb järgmisesse nädalasse? Arutame niipea kui võimalik, sest et hetkel on arutelu all põhimõtteliselt kõik päevad ka järgmise aasta riigieelarve ja, ja riigieelarve strateegia dokument.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas kohtus eile Stockholmis oma Rootsi ja Soome kolleegidega. Ratas arutas Stefan Löfveni ja Sanna Mariniga koroonaviiruse-vastast võitlust, piiriületuse säilitamist ja rahvusvahelisi suhteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuses äsja heaks kiidetud transpordi liikuvuse arengukava seab ambitsioonikad eesmärgid. 2019. aastal paiskas meie transpordisektor õhku 2370 miljonit tonni süsihappegaasi. 35.-ks aastaks plaanib valitsus selle viia 1700 miljoni tonnini, see tähendab 28 protsenti vähenemist. Majandus ja taristuminister. Taavi Aas usub, et eesmärk on Eestile jõukohane. Meil on eesmärk kõigepealt elektrifitseerida raudtee, kindlasti on selleks ajaks täiesti võimalik ka majanduslikult otstarbekalt kasutada vesinikuautosid biogaasi autosid, ka elektriautosid. Suurem areng ongi tarvis teha maantee transpordis Eesti transpordi sektori kasvuhoonegaasidest kõigest seitse protsenti pärineb ühistranspordist, ülejäänu tuleb maanteedelt, kusjuures 65 protsenti sõiduautodelt Taavi Aas korda, et ka sõiduautod teevad läbi suurt arengut ja lähevad üle keskkonnasõbralikumale kütusele. Kui kütuseliigid muutuvad, siis ühel hetkel kaotab oma mõtte selline tänane kütuse liitri põhine aktsiisi kogumine. Aga maanteede korrashoiuks ja arendamiseks tuleks sõiduki omanikelt raha ikkagi kätte saada. Ühe võimalusena pakub arengukava välja teekasutustasu. Praegu peab Eestis teekasutustasu maksma veoautode eest. Tulevikus võib maksjate ring laieneda, tõde. Baas. Täna kütuseaktsiisi maksavad kõik teekasutajad, nii et tõenäoliselt tulevikus muutub see aktsiis mingisuguseks teiseks kasutustasuks ja tõenäoliselt tulevikus peavad ka kõik mingisugust muud taristu kasutamise tasu maksma. Arengukavas on eraldi ära märgitud, et teekasutustasu suuruse määraks muuhulgas kasvuhoonegaaside heite kogus ehk teisiti öeldes rohkem maksab see, kes rohkem saastab. Taavi aasa hinnangul ei maksa muretseda sellepärast, et vähem saastavamaid sõidukeid jaksavad osta jõukamad inimesed ja rohkem saastavamad diiselautod jäävad vaesematele inimestele. Alternatiivsed kütused kasutavad autod ei pruugi olla juba võib-olla lähitulevikus sugugi kallimad, kui on tänased bensiini või diiselautod. Valitsuse heakskiidu saanud arengukavas tehakse teisigi maksuettepanekuid, muuhulgas on seal mõte lubada kohalikele omavalitsustele ummikumaksu küsida, see tähendab eraldi maksu nende käest, kes soovivad kesklinna sõita. Ummikumaks kehtib paljudes riikides, kahtlemata on see üks koht, mida mida tulevikus kaaluda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muuhulgas kaalutakse võimalust küsida kõigi sõidukiomanike käest teekasutustasu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE esimees Martin Helme rääkis oma sõnavõtus viimasel ajal sagenenud rünnakutest pere ja rahvusväärtuste vastu. Poliitilises avalduses rõhutab volikogu, et abielu kui perekonna alus väärtuste üle saab otsustada ainult rahvas rahvahääletusel. Martin Helme jätkab. Koalitsioonilepingus lepiti kokku, et me teeme 21. aasta kohalike valimiste ajal ka riigile olulises küsimuses rahvaküsitluse ja see küsimus siis puudutab omakorda põhiseaduse parandust, et kas me tahame täpsustada perekonna mõistet, et seal on praegu on põhiseaduse paragrahv 27, mis ütleb, et perekond on riigi erilise kaitse all ja me tahaksime sinna kirja panna siis, et perekond, kui ühe mehe ühe naise püsiv liit on riigi erilise kaitse all, see on siis traditsioonilise perekonna nii-öelda kaitseklausel põhiseaduses, meediast on selgelt näha, et äärmusliberaalid on selle peale kõik väga juba elevil ja, ja, ja üritavad meile selgeks teha, kuidas sellist küsimust ei ole üldse vaja küsida ja kuidas selle teemaga ei peaks üldse tegelema. Meie tänase volikogu avalduse põhiiva on selles, et sellised fundamentaalsed teemad, mis ühiskonda väga pikaaegselt ja väga põhimõtteliselt puudutavad, peavadki olema rahva poolt määratud, mitte kohtunikud, mitte parlament, mitte mingisugused MTÜ-d, kes teevad oma kampaaniaid vaid rahvas. Martin Helme sõnul arutas volikogu ka valmistumist kohalikeks valimisteks. EKRE loodab Helme sõnul maakondades oma haaret oluliselt laiendada. Meil on võrreldes eelmiste kohalike valimistega organisatsioon oluliselt tugevamaks muutunud inimesi juurde tulnud, poliitilist kogemust juurde tulnud, et meil on ikkagi sel korral ambitsioonikas plaan saada võimalikult paljudes omavalitsustes mitte lihtsalt volikogusse sisse, vaid võimukoalitsiooni sisse ja ettevalmistused selleks, tegelikult on juba käivitunud erakonna sees mõeldakse nimekirjade koostamise peale, mõeldakse kohalikke inimesi kõnetavate teemade väljasõelumise peale, kuidas neid inimestele ka selgeks teha või tutvustada ja mõeldakse selle peale, kuidas üleriigilist kampaaniat, mis puudutab nüüd sedasama perekonna referendumit integreerida kohaliku kampaania ga. EKRE volikogu valis volikogu juhtima tagasi Urmas Reitelmanni volikogu aseesimees on aga Tallinna linnavolikogu EKRE saadikurühma esimees Mart Kallas. Urmas Reinelmann jätkab. Mida me oleme kindlasti võlgu, me peame rohkem käima oma valijatega kohtumas üleriigiliselt ja rääkima inimestega ja kuulama neid ennekõike ära. Seda me tahame kindlasti oluliselt rohkem teha kui siiani. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu oli pärast kongressi esimest korda koos. Poliitilises avalduses toonitas EKRE volikogu, et kiiremas korras tuleb alustada ettevalmistusi rahvahääletuseks abielu kui perekonna alusväärtuse üle. Referendum peaks toimuma koos järgmiste kohalike valimistega ja valimistele loodab EKRE minna palju suurema jõuga kui seni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri ütles, et õpetajad saavad palgatõusuga rahule jääda vaid siis, kui see on vähemalt sama suur kui Eesti keskmise palgatõus ehk seitse protsenti. Eesti õpetaja on Voltri sõnul magistriharidusega spetsialist ja õpetaja. Töötasu peaks ideaalis algama Eesti keskmisest töötasust. Paraku õpetaja töötasu sel aastal hoopiski vähenes. Võrreldes Eesti keskmise palgaga. Õpetajate miinimumpalk on praegu 1315 eurot. Õpetajate keskmine palk oli eelmisel aastal 1540 eurot ehk 112 protsenti Eesti keskmisest. Viimase aasta jooksul on Eesti keskmine palk seitse protsenti tõusnud, Eesti keskmine nüüd enam-vähem sama suur kui eelmisel aastal. Õpetajate keskmine palk. Õpetajate töötasu peaks tõusma vähemalt sama palju, kui keskmine töötasu tõuseb, ehk siis me räägime selle peaaegu seitsmest protsendist, et noh, see oleks tõeline miinimum, mis õpetajaid ilmselt streikima ei sunniks. Praeguste mõtete järgi on oht, et see õpetajate töötasu läheb veel kehvemaks, võrreldes praeguse olukorraga, siis noh, suure tõenäosusega peame riikliku lepitaja juurde sammud seadma ja töörahu katkestamisest hakkama rääkima. Haridus ja teadusminister Liina Kersna ütles, et praegu on valitsuses kokku lepitud viieprotsendiline palgakasv. Seda on rohkem kui kevadel planeeritud kolm protsenti. Jah, see seitse protsenti on absoluutne miinimum selleks, et õpetajatele selge silmavaatega siiski otsa vaadata. Et õpetajate palgakasv nõuab väga suuri summasid, et praegu on meil otsustatud, ütlen, et suurusjärk 20 miljonit eurot lisaraha õpetajate palkadesse ja puudu on veel natukene rohkem kui üheksa miljonit ja ma teen tööd selle nimel, et, et see raha leida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Samas suurusjärgus tõuseks ka õpetajate palga alammäär. Õpetajad ise sellega rahul ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter nimetab valitsuse otsust õigeaegseks ja õlitootmist lisaväärtust tootvaks tegevuseks. Sutteri sõnul on Eestil olemas oma tehnoloogia ja oma põlevkivi, mille tootmine on seotud Eesti inimeste ja Eesti ettevõtetega ning kogu toodang läheb ekspordiks. Valitsuse otsusel on ka tugev Ida-Viru mõõde, räägib Hando Sutter. Me räägime siin ehitusaastatel circa 1000-st töökohast ja pärast opereerimisaastatel 500-st töökohast seda sõnumit oli Ida-Virumaale väga-väga vaja, sellepärast et juba enne kriisi ja nüüd ka kriisi käigus Ida-Virumaa saab päris kõvasti pihta, õlitehas toodab seda õli ikkagi vähemalt 20 aastat ja me arvame, et jah, kui pika aja horisondis me oleme konkurentsivõimelised ja tegelikult õli tarbimine maailmas pigem ikkagi lähiaastatel kasvab ja ta ei kao kuskile ära. Narva Energia ametiühingu esimees Andrei Zaitsev nimetab valitsuse rahaeraldust võiduks. Nii raskel ajal otsustades suutis valitsus kõrvale jätta probleemid koroonaviiruse, majanduse, kriisi ja nafta madala hinnaga. Tegelikult oleks uue õlitehase pidanud ehitama varem ja mitte ühe, vaid kaks see tähendab töökohti kaevuritele, töökohti, õlitööstuses ja ka ehitajatele. Meile lubas ettevõtte juhtkond, et uut õlitehast hakkavad ehitama just Ida-Viru inimesed. Õlitehase ehitamise toetamist maksumaksja rahaga ja veel kriisi ajal arvustab riigikogu opositsioon, räägib Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas. Selle kriisi kattevarjus üritatakse läbi suruda ideid, mis on seotud valitsuses olevate erakondade valimislubadustega, jagatakse raha kohtadesse, mis ei ole kuidagi kriisi lahendamisega seotud. Kaja Kallasega on ühte meelt Eestimaa looduse fond, räägib fondi kliimaekspert Piret Väinsalu. See otsus sellisel ajal on väga, väga kohatu ja vastutustundetu, meil on vaja seda raha praegu kasutada pigem tervishoiu valdkonnas, mõeldes siis sellele, et kuidas me lahendame rasket majandusolukorda, arvestades ka seda, et millised on meie kliimaeesmärgid ja kuidas me neid siis peame täitma, me teeme otsuse, mis aastakümneteks teeb meid sõltuvaks põlevkivist nafta hind kukub, kui CO kahe hind tõuseb, siis inimesed endiselt on mures oma töökohtade pärast. Kõik need probleemid jäävad alles. Uus õlitehas peaks tööd alustama nelja aasta pärast. Ehitus maksab umbes 300 miljonit eurot. Valitsuse eraldatud 125-le miljonile lisab Eesti Energia oma vahendeid ja võtab laenu uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus andis rahandusminister Martin Helmele volitused Eesti Energia omakapitali suurendamiseks rahalise sissemaksena 125 miljoni euro ulatuses. See võimaldab Eesti Energial rajada uue õlitehase. Uus õlitehas valmib 2024. aastal ja selle täisvõimsus plaanitakse saavutada aasta hiljem. Investeeringu maksumuseks on kavandatud 286 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla ütleb, et turistide hordide peale loota ei saa ja ta ei tea hotelli, mis uusaastaööks päriselt välja müüdud oleks. Ka tuli valitsuse otsus, et uusaasta ööl on piirangud leebemad, paljude jaoks liiga hilja ja plaane ei hakatud muutma. Aga ta lisab. Võib-olla siin natukene Soome turgu on mõjutanud, et me näeme teatud sellist väikest elavnemist Soome turu osas ja seda võib-olla just seoses sellega, et Soomes on nüüd värskelt pandud peale suuremad piirangud, et siis need, kes on julgemad ja vaktsineeritud, et need pigem tulevad siis nüüd Eesti poole, kus elu on veidi rohkem avatud just eriti aastavahetuse ööl. Aga üldiselt turistide jaoks see otsus kindlasti hilja peale ja kohalike jaoks väga paljuski ka, sest väga keeruline on nii lühikese ette teha, misega suuremaid sündmusi korraldada. Sellegipoolest nagu näha on, et need ettevõtted, kes selle riski võtsid ja need sündmused juba varem paika panid ja, ja ettevalmistused ära tegid. Et siis pärast seda, kui tuli otsus, et aastavahetusel võib kauem pidutseda kui kella 11-ni siis müük küll mõnevõrra elavnes, et tulid kohalikud, kes siis tulid julgemalt neid pääsmeid ostma. Killu Maidla ütleb, et olukord on parem kui eelmisel aastal, aga koroonaeelse ajaga muidugi võrrelda ei anna. Eriti keeruline on Vene turistidel. Selleks, et tulla täiesti turismi või, või vaba aja veetmise eesmärgil. Selleks peaks tulema lennukiga, aga otselennuühendus meil täna ei ole. Maismaad mööda piiriületamiseks või Venemaalt väljumiseks on vaja siis tulla, kas tööasjus või õppimise põhjus on või kolmandaks on siis ravi põhjused, et kui neid põhjuseid tõestada ei saa, siis maismaad pidi nagu ei saa üle piiri tulla aga vaatamata sellele me ikkagi, nagu näeme ka tänavapildis rohkem venelasi, kui siin näiteks aasta aega tagasi. Samas ei anna ei soomlased ega venelased üllatavalt tooni. Tuleb nii Lääne-Euroopast kui Skandinaaviast kui täiesti nagu üllatavatest riikidest, et, et neid inimesi, kes on oma vaktsiinidoosid kätte saanud ja julgevad reisida, neid ikkagi on ja need on väga erinevatest riikidest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui palju on Tallinnas sel ajal turiste, kes siia uut aastat vastu võtma tulevad ?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJean Rushi filmifestivalil vaimse kultuuripärandi auhinna saanud keelepäästja räägib Eesti keeleteadlase Indrek Pargi püüdest päästa väljasuremisohus preeria indiaanlaste keelt. Park on tegelenud indiaani keelte uurimisega üle 10 aasta. Praegu kirjutab ta üles põhja Dakota prerias elavate mandanite keelt. Liivo Niglasel on õnnestunud jäädvustada südamlikku soojust, millega park sealsete hõimude seas on omaks võetud tema keeletunde ja ettevõtmise keele säilitamiseks ning eelkõige kustumatut. Lootust, et üks keel õnnestub tõepoolest päästa. Liivo Niglas. Kui ma seda filmi tegin, siis minu eesmärk ei olnudki niivõrd teha filmi Indrek pargist kuivõrd keelest kui sellisest, tema olulisusest tema funktsioonist inimeste jaoks aga loomulikult Indrek park. Sellise karismaatilise tegelased oli väga hea vahend keeleküsimuse tõstatamiseks. Filmis. Keelemees Indrek Park ise ütles, et tal on neli indiaani keelt, millega ta on juba aastakümneid tegelenud. Praegu on mu missioon tegelikult neid keeli võimalikult täpselt kirjeldada, millega ma veel tegelen. Et mandani keelega, mõnes mõttes on rong läinud, et uusi andmeid juurde koguda on võimatu. Rääkijate käest kõnelejad on kõik läinud, ainult ajaloolistelt lindistustelt saab, aga see on selline filoloogia. Aga samas reservaadis, nagu ma ütlesin, räägitakse veel mitu keelt, et nendega ma tegelen seal kõrval ja, ja praegu on nende keelte dokumenteerimisega lindistamisega ja tõlkimisega tohutult kiire, et saaks võimalikult palju ära teha ennem kui seal ka rääkijaid enam ei ole või liiga väheks jääb. Ma olen muutunud võimu jaoks nagu füsioloogiliseks välismäluks selliseks vaheliidese, et kelle vahendusel siis loodetavasti see keel tuleb kogukonda tagasi. Ja veel kord Liivo Niglas, noh sellest, et kas, kui palju film nüüd saab ühiskonda või, või inimeste mõtlemist mõjutada, on räägitud küll ja tihti ikkagi jõutakse järeldusele, et ega ta väga suurt mõju ei ole. Kuid selle filmiga huvitaval kombel on küll juba tulnud signaale mitmel poolt, küll oma nagu tutvusringkonnast. Et see filmi nägemine on pannud inimesi mõtlema oma suhte üle keelega. Ja nii mõnigi on on läinud oma esivanemate keelt, näiteks setu keelt uuesti õppima või vähemalt tekkinud ideed peaks oma, oma vanemate keel ikkagi selgeks tegema endale. Nii et mingi mõju sellel filmil tundub olevat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Liivo Niglase dokumentaalfilm \"Keelepäästja\" jälgib keeleteadlase Indrek Pargi püüdlusi päästa indiaani keeli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo vanamõisa ütles, et kohustusliku sõidutundide arvu muudeti, sest alla poolte läbisid sõidueksami esimese korraga. Autokooli läbimise osas arvas ta, et kui on palju õpilasi, kes ei lõpeta nominaalajas, on see osaliselt ka koolide vastutus. Kui sa lähed autokooli ja hakkad valima ja hakkad lepingut tegema, siis noh, tegelikult inimene peakski vaatama, et mille eest ta maksab, et mis selle paketi sees on. Kas seal on kõik sõidutunnid, kas seal on kõik teooriatunnid? Jah, kui nad võtavad pärast lisatunde, siis see maksab. Nad ei saa lõpetada nominaalajaga, sellepärast et autokooli pole jõudlust. See nüüd nagu lepingu küsimus, et kui põhjuseks, et ei ole nii palju tunde võimalik kanda, on autokool siis ei tohiks ju õpilane seda kinni maksta. Oligoon autokooli juhataja Mairi Kallas rääkis, et tasandasid sõidutundide arvu suurenemise tõttu tavalise lisatunni hinnad samaks. Samuti lõpetab kuue kuu jooksul umbes 80 protsenti oligooni õppima asujatest. Meie tasandasime hinnad, nii et lisasõidutund õpilasel ei ole enam kallim. Enne olid väga suured käärid põhisõidutunni ja lisasõidutunni vahel tegi võib-olla isegi kallimaks selle autokooli, kui ta praegu on. Tallinna autokooli autom juht Alar Hermanson rääkis, et erinevatel põhjustel, aga peamiselt prioriteetide muutumise tõttu ei lõpeta märkimisväärne osa juhtimisõigus taotlejatest nominaalajas. Just täpselt, mitte sellepärast, et asjaga hakkama ei saa, vaid lihtsalt, et tema prioriteedid lihtsalt muutuvad. Noormehed lähevad sõjaväkke, neiutavad emadeks, minnakse teise linna õppima ja nii edasi. Kes läheb välismaal üldse, kas ma ei arva, et see peab olema number üks tema prioriteet tema elus autokool, aga kui aga vähemasti kaks või kolm võiks ta ikkagi olla ja kui see nii on, siis saab ta suurepäraselt hakkama ka norm majaga, normtundidega ja normrahaga. Üheks põhjuseks, miks õpilased ei jõua autokooli kuue kuu jooksul läbida, on ka see, et eriti õhtused sõidutunnid on juba kuid ette broneeritud. Ka Tarmo Vanamõisa ütles, et maanteeamet on teadlik sõidutundide järjekorra pikkusega seotud probleemidest. Aga seda me oleme kuulnud küll, erinevatest foorumitest olen, olen ise lugenud, et, et õpilastel on probleem, et järjekorrad autokoolides sõidutundide saamiseks on päris pikad. Nüüd on ju noh, ütleme ka autokoolidel on kõrghooaeg. Automi auto kooli sõiduõpetaja Georg Smurov kinnitas, et tema töökoormus on märgatavalt tõusnud ning tunnid on pikalt ette broneeritud. Lühidalt võin öelda, et väga täis, et peale seda koroonakriisi kõik kõik läksid autokooli ja on isegi väike ülekoormus, ütleme niimoodi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veebruari alguses jõustus seadusemuudatus, mille kohaselt peab B-kategooria kursuse läbimiseks võtma endise 21 asemel 28 sõidutundi. Seetõttu on tõusnud ka mure autokooli kallinemisest. Tallinna autokoolide seas on mitmeid, mille õpilastest suur osa ei lõpeta nominaalaja ehk kuue kuu jooksul ning kes peavad hiljem tasuma lepingu pikendamise eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaavi Rõivas tunnistas täna kirjalikus avalduses ebaväärikat käitumist võõra naisterahva suhtes hiljutisel välisreisil Kagu-Aasiasse ja vabandas avalikkuse ning oma pere ees. Uurisime nii riigikogu esimehelt Eiki Nestorilt kui ka aseesimehelt Enn Eesmaalt. Kas kõige selle valguses peaks Taavi Rõivas oma ametis jätkama? Eiki Nestori hinnangul peab seda otsustama Reformierakond eesotsas erakonna esimehe Hanno Pevkuriga. Kõige parem muidugi, kui ta ise seda teeks. Aga ega see kogu see lugu nagu riigikogu mainele ja nüüd veel lisaks sellele riigikogu juhatuse mainele au ei tee. Ja minu meelest ei tee seda au EASi mainele. Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa toonitas, et ametiga kaasneb vastutus. See on asi, mis peab tulema Taavi Rõiva enese poolt siin, nagu klassikud ütlevad, tuleb tegeleda sisekaemusega ja siis jõuda juba vastavale otsusele. Kahtlemata me ei tea kõike, mida ma kindlasti, aga ütlen, et kui tegemist on Eesti riigi hierarhia kohaselt viienda kodanikuga siis sellistes juhtumites ei ole pisiasju ja need tuleb üsna täpselt teada saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Septembri lõpus pidas osa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ametliku äridelegatsiooni liikmeid Malaisias peo, kus ahistati mitut naist, kirjutab tänane Eesti Päevaleht. Delegatsiooni juhtis reformierakondlasest riigikogu aseesimees Taavi Rõivas, kellele isiklikult pannakse ka süüks ahistamisepisoodides osalemist. Milline on Riikogu juhatuse seisukoht selles küsimuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe lootsime, et me võidame, vastasel juhul ei oleks Edgar Savisaare kandidatuuri üles püstitatud üldse ja selleks olid teatud alused olemas. Aga noh, kindlasti oli väga närviline õhkkond. Inimesi mõjutati ühelt ja teiselt poolt ja see, mis tundus meile juba olevat nagu kõik tehtud, see ilmselt ei olnud niimoodi. Kas seda, et oli lootust ikkagi täna võitjana siit väljuda või mõista niimoodi, mis ei pidanud paika? Jah, tõenäoliselt nii võib öelda kordan veel kord, vastasel juhul ei oleks härra Savisaare kandidatuur üldse püsti läinud. Igal juhul tulemus linna seisukohast ei ole võib-olla kõige parem ükskõik kes võidab komkümmend kolm 31, see tähendab seda, et koalitsioon peab olema nagu üks mees kogu aeg kohal selleks et kaitsta oma otsuseid ja need hältega läbi viia. No igal juhul raske variant, nii et kerge ei saa olema, aga igal juhul soovime võitjatele edu ja püüame etendada opositsiooni rolli konstruktiivses vaimus, nii nagu seda peab igas demokraatlikus",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna volikogu esimeheks valiti reformierakondlane Rein Voog.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nStreiki alustasid esialgu nelja haigla arstid kolm Tallinnas, üks Tartus arve. Kui palju arste täpselt streigib, ei ole välja toodud, igal juhul on see arv kolmekohaline ja patsientide arv, kellel täna vastuvõtul käimata jäi, küünib tuhandetesse. Nagu nenditakse, tuleb streigi lõpetamiseks jõuda mõlemat poolt rahuldavale kokkuleppele. Mida siis arstid nõuavad lisaks palgatõusule, mis nagu korduvalt rõhutatud, ei ole peamine. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa Arstide puhul ravitavate patsientide arvu, mida saab nõuda maksimaalselt nii-öelda 1,0 ametikoha piires, osal erialadest ütleme ediaatrias tuleb kindlasti suurendada amblatoorse vastuvõtu pikkust patsiendi kohta ja õdedele ja hooldajatele tähendab see seda, et peab olema määratud patsientide arv ühe õe ja hooldaja kohta. Järgmine asi on see, et peaksid olema selged reeglid ületunnitöö arvestamiseks ja tasustamiseks. Mis puudutab haiglavõrgu arengukava, tuleb panna selgelt paika, missuguses mahus ja milline eriarsti abi jääb kindlasti alles mingisse maakonnakeskuse haiglasse. Ning haiglate liidu juhi Urmas Sule arvamus Haiglate liit loomulikult peab kõigi osapoolte ga läbirääkimisi või ütleme, konsultatsiooni jooksvalt, aga ise olen planeerinud siis kolmapäeval tulla Haiglate Liidu juhatusega erakorraliselt kokku, et arutada, milline peaks siis olema see järgmine samm, sest et kõige halvem, mida hetkel teha saab, on hakata paiskama inimestele sellist ebaselget informatsiooni ja lühikese etteteatamistähtaegadega. Minu meelest hetkel on väga oluline nendel haiglatel, keda see streigikorraldus puudutab, organiseerida tööd niimoodi, et see võimalikult vähe patsientide huve riivaks ja meie poolt on siis loomulikult iseenesestmõistetavalt kohustus välja tulla siis mingisuguse sellise ettepanekuga, mis võiks kõik osapooli rahuldada. Kui nõutakse tervishoiusüsteemi muutmist, puudutab see eelkõige sotsiaalministrit. Ka Hanno Pevkuri on plaanis nõupidamine meditsiiniteenuste tuleviku teemadel. Mitte ainult haiglavõrgu küsimused, vaid ka haiglates pakutavate teenuste mahud, samamoodi arstlike erialade mahud kokku leppida ja samamoodi ka riiklik koolitustellimus, mis meil siis tulevikus nii noori, õdesid kui noori arste peaks peaks Eestist tulema, et need kokku leppida. Esimene kogunemine on järgmisel esmaspäeval, kuid Pevkur tõdeb, et neid otsuseid kiiresti küll oodata pole mõtet. Keegi ei kujuta seda ju ette, et oleks võimalik leppida kokku olukorras, kus haiglad on omavalitsuste omandis. Küll ma olen väga selgelt seda meelt, et osapooltega koos on võimalik see lahendus leida lähikuudel ja, ja saada siis kokkuleppele, kui palju ja millises mahus Eesti patsiendid Eesti haiglatest abi saavad. Ida-Tallinna keskhaigla arst, Tallinna arstide Liidu juht Toomas Kariis nendib, et streik toob probleeme kõigile. Selles haiglas tehakse ligi ligi poolteist 1000 vastuvõtupäevas. Selles mõttes streik on kindlasti inimeste jaoks probleem. Ja streik on ka arstide jaoks probleem, sellepärast et ega siis inimesed vahepeal ilma abita terveks ei saa. Et kui me lükkame seda abi andmist edasi, siis siis ühel hetkel ühel hetkel, meil meil tuleb ikkagi see töö ära teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algas tervishoiuvaldkonna töötajate streik. Streigiga nõutakse üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimist, et arstid saaksid ravida patsiente kodumaal normaalse töökoormuse ja motiveeriva palga eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeale selle, et julgeolekuseadus võeti vastu möödunud aastal, siis tegelikult esimest korda on valimised ka pärast uut valimisseadust, mis kinnitati siis Hiina rahvavabariigi rahva esindajate kogus märtsis ja tõepoolest praegusei valimisi, mis tegelikult pidi olema juba eelmise aasta septembris, aga lükati edasi noh, seda Covid-it ettekäändeks toodud, aga tegelikult taheti uut seadust ette valmistada. Et see võib öelda jah, et mõned peavad seda lõpu akordiks Hongkongi igasuguse vabapoliitika lõpetamiseks, sisuliselt siis üks riik, kaks süsteemi lõpetamiseks ja see valimissüsteem, noh, ta ei ole päris nii, nagu oli nõukogude ajal, aga ta on väga keeruline, nimelt siis uue seaduse järgi on selles seadusandlikus kogus 90 kohta aga vabalt valitakse ainult 20 kohta ja 30 kohta valitakse siis niinimetatud funktsionaalsetes ringkondades, mis on nagu noh, ütleme erialaliitude esindajate poolt ja tervelt 40 kohta ja seda enne ei olnud, valitakse siis 1000 viiesajaliikmelise valimiskomitee poolt, mis on paika pandud väga keerulise protseduuri järgi, aga mis siis on põhimõtteliselt Pekingimeelsed kõik ja teine asi on see potentsiaalsed demokraatiameelsed kandidaadid, inimesed, kes võiksid kandideerida, Nendest ju mitmed pandi vangi, mitmed on oma tegevuse lõpetanud ja näiteks no kõige suurem selline demokraatlik partei, mille nimi ongi Hongkongi demokraatlik partei, nemad on teatanud, et nad ei, ei kandideeri, ei ole mõtet. Nii et, et ega seal midagi jah, selles mõttes demokraatlikku tulemas ei ole, lihtsalt selline hiinameelne proforma esinduskogu",
"role": "user"
},
{
"content": "Hong Kongis on seadusandliku kogu valimised. Need on esimesed valimised pärast seda kui Hiina keskvõimu survel kehtestati uued seadused. Orientalist Märt Läänemets ütles, et need valimised lõpetavad sisuliselt senise Üks riik, kaks süsteemi korra Hong Kongis. Riigikogu Hongkongi toetusrühm kutsub Riigikogu üles mitte tunnustama Hongkongi seadusandliku nõukogu valimiste tulemusi, seades kahtluse alla nõukogu legitiimsuse, kuna selle valimistel rikutakse 1997. aastal Hiina-Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonis ja Hongkongi põhiseaduses sätestatud põhimõtteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMuidugi oli oodata, et küsitakse Ukraina kohta. Putini sõnul ei ole midagi peale minski kokkulepete, ehkki teda tegevad teravaks. Ukraina presidendi Zelenskõi sõnad kokkulepete võimaliku ümbervaatamise kohta ei ole Putini sõnul Donbassi konflikti reguleerimise alus kaotatud. Aga miks Kiiev ei taha vägede lahkuviimist kogu piiride ulatuses, kardab? Ukraina ajakirjanik küsis, millal saadetakse laiali tunnustamata Donetski ja Luhanski vägede väed. Putin vastas, et Kiievis ja tunnustas neid. Putin eitas taas, et Vene regulaarväed aitavad mässulisi. Ta ütles, et mis puudutab välisvägesid, siis selliseid seal ei ole. Minult küsitakse kogu aeg, kust nad tankid on saanud. See on nende tehnika, mitte välismaa oma. Donbassis Putini sõnul Euroopa riikide kodanikke, kes on seal vabatahtlikult. Ukraina oli ainus pressikonverentsi teema, mille kohta välisagentuurides midagi kirjutati. BBC märkis, et president Putin kaitses jälle venemeelseid mässulisi Ida-Ukrainas ja kutsus Kiievit ja mässulisi otseläbirääkimisi pidama. Mõistagi küsiti Putinilt pressikonverentsil ka USA presidendi kohta. Putin ütles, et Donald Trumpi tagandamine on poliitilise võitluse element. Moskva vastu on esitatud palja samas süüdistusi, mis pole kinnitust leidnud. Nüüd leidsid demokraadid teise ettekäände Trumpi survestamine Ukraina asjus. Putini sõnul annavad USA sanktsioonid tunda riikidevaheliste suhete tasemel Venemaaga. Aga me püüame igal juhul töötada ja kui vaja, vastata peegelpildis, ütles ta. Kinnitas ka, et Venemaa on valmis pikendama keskmaa ründerelvade kokkulepet kas või homme. Seni on see ettepanek vastuseta. Küsimus tuli ka Nõukogude Liidu lagunemise kohta, nagu ikka. Ajakirjanik Minskis tegi Putinile ettepaneku anda hinnang 1991. aasta sündmuste kohta. Putin ütles, ma ei kahetse, et Nõukogude liitu enam ei ole, kõik territoriaalse terviklikkuse küsimused on lahendatud. Küsiti ka Euroopa Parlamendi otsuse kohta Nõukogude Liidu ja totalitarismi võrdsustamisest. Putini hinnangul on see vastuvõetamatu ja ülimalt küüniline. Vene president kinnitas ka, et Venemaa ei sekkunud Brexitisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin kaitses venemeelseid mässulisi Ida-Ukrainas ja kinnitas, et Vene regulaarväed neid ei aita. Venemaa president Vladimir Putin pidas Moskvas oma traditsioonilist pressikonverentsi Venemaa ja välismaa ajakirjanikele. Küsimused puudutasid enamasti Venemaa elu ja probleeme. Muudest teemadest tõusis esile Ukraina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsindajatekoja demokraatide liider Nancy elusi on varem korduvalt rõhutanud, et uue USA, Mehhiko ja Kanada vahelise vabakaubandusleppe üle ei hääletata enne, kui on täpselt paika pandud reeglid, mis sunnivad riike antud lubadusi ka tegelikult täitma. Lisaks on demokraadid mures selle üle, kuidas mõjutab lepe retseptiravimite hindu, keskkonda ja tööturgu räägib USA esindajate koja liider demokraat ansipelusi. Ma ei saa öelda kuupäeva, millal selle üle hääletame, sest me ei saa seda teha enne, kui kaubandusesindaja nõustub õiglaste reeglitega. Nii et meie töötajad saaksid tõepoolest parema leppe, kui oli Põhja-Ameerika vabakaubanduslepe. Belosi sõnul ei kavatse ta veel ütelda, et kõnelustel on saavutatud täielik läbimurre sest ta tahab enne näha kirjalikku kokkulepet. President Donald Trumpi administratsioon ja uue vabakaubandusleppe toetajad soovivad, et kongress hääletaks selle üle aga juba enne aasta lõppu. See on aga üsna ebatõenäoline, räägib USA president Donald Trump. Kõik teavad, et see on hea lepe. Elusi teab, et see on hea lepe, ta on seda öelnud. Ta ütleb kogu aeg, et soovib sellega ühele poole jõuda. Aga me räägime mitmest kuust, kui see on tema laual istunud. Demokraatide ja administratsiooni vahelise kokkuleppega peavad nõustuma ka Mehhiko ja Kanada. Mehhiklased on öelnud, et tõenäoliselt on muudatused neile vastuvõetavad kuid samas hoiatanud, et liiga pealetükkivate reeglitega nad ei nõustu. Kanadal eeldatavasti vastuväiteid ei ole. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA esindajatekoja demokraatide kinnitusel peaks kongress hääletama peagi Mehhiko ja Kanadaga sõlmitud vabakaubandusleppe üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti geoloogiateenistuse geoloogi Siim Nirgi sõnul antakse täpsem ülevaade jõhvi maapõuest saadud teabest aasta lõpus, kuid esimesed uuringud on näidanud, et väärtuslike andmete saamiseks on puurides kivimkeha tabatud võrdlemisi hästi. Oleme teada saanud nii mõndagi selles mõttes, et meil on tehtud esialgne kirjeldus, oleme teinud, logisid nii puur august endast geofüüsikaliste meetoditega kui ka siis mõõtmised puursüdamikust. Meie esialgne info on kogutud, et edasi jõuab siis asi juba proovimiseni ja siis keemilised analüüsid, mis annavad meile siis juba täieliku nii-öelda põhjaliku tulemuse vaatluse, ütlevad seda, et meil on tegemist magnetiliste kivimitega, mis sisaldavad rauda. Sulfiidid sisaldavad siin meil rauda, väiksel maajärel vaske, näiteks kogustes me praegusel hetkel rääkida ei saa. Need mineraalide elemendid, mida me sealt tahtsime leida, need seal on selles mõttes mööda, me ei puurinud millestki. Uutele puursüdamikele lisaks on kasutada võrdluseks 1900 kolmekümnendatel aastatel Jõhvist saadud puursüdamike. Geoloog Siim Nirgi näitas uute südamike kastist üht huvitavamat tükki. Siin on siis see pronksikarva on pürotiin, mis on rauasulfiid siis siin see kuldsemat tooni Need on püriidi kristallid, mis on siis teise valemiga teise kristallstruktuuriga raua sulfiid ja siis on siin sees meil tegelikult ka sellise kollakama tooniga kalkopüriidi kristallid, mis on tegelikult vasemaak iseenesest ta ligib, läigib üsna hästi ka sellisel lõigatud pinnal Geoloog Lennart Maala käesolev tester mängis puursüdamike kohal muusikat, mille helinivoo sõltus südamiku rauasisaldusest. See on lihtsalt indikaator, et et tegelikult salvestada need andmed ära, aga siis heli ütleb ka, et palju selle vastuvõtlikkust on. Mida küll me siis seda suuremat väärtust. Kokku on jõhvi rauaanomaalia piirkonnast uurimismaterjale enam kui 2,7 kilomeetri jagu. Arbaverest raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Virumaal Arbaveres asuvas Eesti Geoloogiateenistuse maapõue uurimiskeskuses on tehtud esimesed tööd Jõhvi rauamaardlast eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses maapinnale toodud puursüdamikega. Need on kinnitanud ligemale sada aastat tagasi saadud infot selle kohta, et Jõhvi alune maapõu on väga rauarikas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsusjuhid lõpetasid eile õhtul Euroopa ülemkogu oodatud tulemustega Euroopa komisjoni hiljutine ettepanek lühendada koroonatõendi kehtivust üheksale kuule leidis toetust peaminister Kaja Kallas. Vajalik on teha tõhustusdoose enam see 12 kuud ei kanna välja, et kaitse oleks uue tüve vastu ja on vaja teha tõhustusdoosi. Varem paraku inimesed tihti ei mõtle, mõtle mitte ainult tervise peale, vaid mõtlevad ka selle peale, et kui see tõend kehtib, et siis ei lähe veel tõhustustoose tegema. Aga seda on vaja selleks, et oleks kaitse. See tähendab, et tõhustusdoosi järel kehtib koroona tõend edasi. Kui kaua see omakorda kesta võiks, ei ole praegu Euroopa tasemel arutatud. Ent riigijuhid rääkisid ka koroonaviiruse omikrontüve levikust. Täna Mete Fredrixini haigestumise tõttu Taanit esindama pidanud peaminister Kallase sõnul on sealne info murettekitavasest nakatunute arv kahekordistub iga kahe päevaga. Valitsusjuhid on mures selle viiruse leviku pärast ja natuke on seda, et me oleme kaks aastat olnud selles olukorras, aga ei ole tunneli lõpus sellist valgust paistmas, vaid kõigil on arusaam, et jah, need lained jäävadki praegu vähemalt tulema, küsimus on selles, kuidas need lained võimalikult kergelt üle elada. Võimalike reisipiirangute ühtlustamise asjus lõplikku kokkulepet ei saavutatud. Kui mitmed Euroopa riigid on juba seadnud sisse testi kohustuse üle piiri pääsemiseks, siis on ka vastuvoolu ujujaid. Näiteks Prantsusmaa president Emanuel Makroon kinnitas eile õhtul üle, et nemad Euroopa Liidu kodanikelt testi nõudma ei hakka. Valitsusjuhid arutasid ka Venemaale vastuse andmist võimaliku Ukraina-suunalise agressiooni korral. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul oleks Venemaale meeletult kulukas. Tahaksime olukorda, kus suhted Venemaaga on head, aga see sõltub suuresti Moskva valikutest, seega, et keegi ei kahtleks. Kui Venemaa peaks Ukrainat ründama, siis Euroopa Liit võtab vastu sanktsioonid, mis on meeletult kulukad, sõnas von der laien. Riigijuhid rääkisid ka energiahindadest, kuid see arutelu lõppes tulemusteta. Põhjuseks Poola peaministri nõudmised peatada heitmekvoodi kauplemissüsteem, mis on lihtsalt ebarealistlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liikmesriikide juhid otsustasid Brüsselis toimunud ülemkogul lühendada koroonvaktsineerimise tõendite kehtivust üheksale kuule. Nende pikendamiseks tuleb saada tõhustusdoos.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRakvere osaühingu Akva hotelsesindaja Roman Kusma ütleb, et hoolimata ehitusturul valitsevast segadusest pole nad Viljandisse spaa hotelli ja veekeskuse ehitamisest loobunud. Kuigi vastuvõetava hinnaga ehitajat on pea võimatu leida. Me oleme ehitajatega suhelnud, aga tänasel päeval niisugust adekvaatset hinda ei oska ükski ehitaja öelda, sest selline kaheaastane ehitusprotsess on väga ettearvamatu ka ehitajatele, nii et ei ole praegusel hetkel üldse aru, saamagi, palju niisugune hoone tänasel päeval maksta võiks? Viljandi spaa-hotelli ehitusprojekt on valmis ja linnavalitsus on juba väljastanud ka ehitusloa. Roman Kusma sõnul on aeg uue spa hotelli ehitamiseks ebasoodne ka kõrge elektri ja soojusenergia hinna tõttu. Basseiniveed on vaja sooja hoida, kui ka elektrit läheb väga palju, siis ka see on tänasel päeval ikkagi väga suur küsimärk. Kuidas üldse sellises paaäri tulevikus toimida saab? Roman Kusma, teil on ju leping Viljandi linnavalitsusega, mis tähendab, et teil tuleb mingil hetkel hakata pakkuma linnale ujumise algõpetuse teenust. Kas selle lepingu täitmine on ka ohus juba praegu? Jah, kui ütleme, tänane situatsioon jätkub ja see jätkub sõda ja ebastabiilne olukord kogu maailmas, siis on väga keeruline ehitama hakata, kuna me ei jää isegi ehitushinda. Ja päris võimatu on öelda ka, et millal olukord võib paraneda. See sõltub ikka väga palju väliseskeskkonnast, aga kui niisugune ebastabiilne olukord on, siis me peame ikka vaatama, kuidas me üldse elus usina Agva Hotels ja Viljandi linnavalitsuse lepingu järgi peab spa-hotell uksed avama 2024. aasta esimesel septembril et hakata linnalastele korraldama ujumise algõpetuse tunde. Linnapea Madis Timpson pole lootust kaotanud, et Viljandisse ujula ikkagi ehitatakse. Mina maha seda mõtet veel ei kanna ja, ja ma arvan, et eks sügise poole, kui oleme võib-olla targemad majanduse mõttes eelkõige, et siis tuleb sellele asjale uuesti otsa vaadata ja mina olen ka rääkinud ettevõtjatega, nad ei ole seda plaani maha matnud. Nad on juba oma raha kulutanud sellele projektile pea kaks miljonit eurot, ilma et mitte midagi oleks veel reaalselt ehitustegevusse jõudnud. Viljandi ainus ujula asub praegu Jakobsoni koolis, kuid see vajab linnapea sõnul remonti. Kooli ujulaga me välisturistide Viljandis se ei meelita ja lisaraha me ei teeni sellega. Et me oleme valmis, et kui see spaa venib, ütleme see ehitus, et me peame seda oma kooliujulat hakkama natukene kõpitsema. Jah. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi järve äärde kavandatud spaahotelli, veekeskuse ja ujula ehituse alustamine on esmalt koroonapandeemia ja nüüd Ukraina sõja mõjude tõttu teadmata ajaks edasi lükkunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti teatel on täna avaldatud andmed sisuliselt viimase kahe ööpäeva tulemus, see põhjendab ka positiivsete tulemuste arvu hüppelist tõusu. Praegu tehakse keskmiselt 1000 testi päevas. Eileõhtuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 29 patsienti. Neist seitse on intensiivravis ja kuus kriitilises seisundis. Sotsiaalminister Tanel kiige sõnul hingamisaparaate haiglates praegu jätkub. Juurde on neid tellitud 225 ning sihiks on seatud üle 500. Praegused stsenaariumid ja sellised prognoosid, mis tuginevad ka nüüd vahepeal täiendavalt rakendatud meetmetele, näitavad, et et me kindlasti tuleme esialgu toime olemasolevate hingamisaparaatidega ehk seda kartust, et nüüd lähinädalatel tekiks seal mingi defitsiit, seda ma kindlasti realistlikuks ei pea. Ja küsin ka maskide kohta, kas ja kui palju neid nüüd on Eestisse tulemas, eile Jüri Ratas rääkis lennukist, mis peaks siis Eestisse jõudma ja, ja neid tooma. Iga nädal Eestisse tuleb FB kahtesid F 3sid samuti kirurgilisi maske. Hetkel on haiglavõrgu vaates olemas suurusjärgus nädala kahe varu. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et kirurgiliste maskide ostmiseks on valitsus raha eraldanud, samuti töötukassa planeeritavateks toetusteks. Koondamiste vältimiseks. Valitsus eraldas täna reservist 1,6 miljonit eurot kirurgiliste maskide ostmiseks ja järgmiste hangete kiiremaks läbiviimiseks suunas valitsus sihtotstarbelisse reservi neli miljonit eurot. Nüüd töötukassa toetamine. Valitsus kiitis heaks tööturuteenuste ja toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra muutmise eriolukorras on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus tugevasti häiritud. Selleks, et vältida koondamisi, suunab riik Eesti töötukassa kaudu tööinimeste toetuseks 250 miljonit eurot. Esimeses etapis. Siseminister Mart Helme lisas, et ka ettevõtjate toetuste peale mõeldakse Üks meie prioriteete praegu on kiiresti lisaeelarve menetlemine ja riigikogus vastuvõtmine sest sellest sõltub, kas me saame hakata välja maksma ettevõtjatele toetusrahasid, mis, mille vastu kohased otsused on meil olemas. Aga selleks, et neid välja maksma hakata, on meil vaja eelarvet menetleda. Ja, ja sellega on kiire ja sellega me kavatseme minna edasi nii pikkade sammudega ja nii kiiret sammudega kui vähegi võimalik. Peaminister Jüri Ratas ütles, et loodab, et lisaeelarve jõuab riigikogule arutusele kuuendal aprillil. Vahemikus 13 kuni 16. Aprill loodab ta, et läbi viiakse ka hääletused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 538 inimesel, teste on kokku tehtud 7090. Kahe viimase päeva testid näitasid positiivset tulemust 134 inimesel. Kõige rohkem lisandus kinnitatud nakkusjuhte Harjumaal 59 ning Saaremaal 54.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesena sai Nurleenilt volitused valitsus kõnelusteks paremkonservatiivse mõõduka Koonderakonna juht Ulf Krister Sun. Möödunud neljapäeval aga andis Krister Sun teada, et tema parlamendihääletust läbida suutvat valitsust kokku panema võimeline ei ole. Siis anti valitsuskõneluste juhtimine taas umbusaldushääletuse ga võimult lahkunud Stefan Lövenile. Nurleni sõnul on ta valmis Löveeni peaministriks nimetama sama päeva pärastlõunal, mil Löven valitsuskõneluste positiivse tulemusega tema ette ilmub. Uue valitsuse ametisse hääletamine parlamendis ehk Rikstagis toimuks sel juhul paar päeva hiljem, kõige tõenäolisemalt eeloleval kolmapäeval. Järgmine proovikivi tööd alustava valitsuse jaoks tuleks sellisel juhul ette novembris eelarvehääletusel. Leven on varem öelnud, et kui riktag tema pakutud eelarve poolt ei hääleta, paneb ta uuesti ameti maha. Sel juhul ootavad Rootsid tuleval aastal ees kahed parlamendivalimised. Erakorralised valimised aasta algul ja korralikud valimised septembris. Viimasel ajal oma populaarsust oluliselt suurendanud vasakpartei aga nõuab vastutasuks uue valitsuse toetamise eest õigust uue riigieelarve koostamisel kaasa rääkida. Tartu staari sõnul oleks vastasel juhul uue valitsuse toetamine nende jaoks üsna mõttetu. Keskerakond aga ei taha mingil juhul vasakparteid eelarve koostamise juures näha. Samas on uue valitsuskoosseisu läbiminekuks Rick stagis vaja tingimata ka Keskerakonna hääli. Vasakpartei hääletas möödunud kuul Löveni valitsusele umbusalduse avaldamise poolt. Sellest peale on partei populaarsus tõusnud 12 protsendini ehk viimase 20 aasta kõrgeima tulemuseni. Et uus valitsus ametisse saaks, peab ta Rikstagis koguma 175 poolthäält. See tähendab, et valitsuse poolt peavad hääletama sotsiaaldemokraadid, mõõduka koonderakonna fraktsioon keskerakondlased ja vasakparteilased. Sellisel juhul tuleks täis täpselt 175 häält. Ehk siis uus valitsus võiks usaldusest ilma jääda täiesti juhuslikult näiteks ühe parlamendiliikme hääletusel puudumise tõttu. Teine suur probleem uue valitsuse jaoks on endine vasakparteilane, nüüdseks sõltumatu rickstagi saadik Amine kakabawe, kellele endiselt kuulub üks vasakpartei mandaatidest, kellele kui endisele parteilasele fraktsiooni distsipliin aga enam ei laiene. Seega on just temal reaalne võimalus uus valitsus parlamendis läbi kukutada. Sõltumatu saadik on aga Levenile esitanud nõudmisi, millega Keskerakond kindlasti nõusse jääda ei saa. Muuhulgas nõuab kakave taastatud riigikaitsemaksu uuesti tühistamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi parlamendi usaldushääletusel tagandatud peaminister Stefan Löfven annab täna parlamendi eesistujale Andreas Norlenile teada, kas on uue valitsuse kokku saanud või mitte. Uue valitsuse moodustamise kaalukeeleks on Vasakpartei, mille juht kordas taas, et on nõus sotsiaaldemokraat Löfveeni peaministrina toetama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe ei tea veel, miks 32 aastane tallinlane istus laupäeva õhtul Läänemaa suvekodu juures purjuspäi autosse. Ei tea, miks ta tulistas talle järgnenud mootorratturit ja siis juhuslikult sündmuskohalt mööda sõita igulid, milles istusid vanaema, vanaisa ja nende kolm lapselast. Aga me teame, et kaks inimest on tapetud, tu 40 aastane mootorrattur ja vanaema šiguliis ning kaks väikest last on raskelt haavatuna haiglas. Seni arusaamatu. Lihula tragöödia näitab, et meie seas on julgeid ja otsusekindlaid inimesi nagu see mootorrattur, kes ei tahtnud, et purjus juht lihtsalt niisama minema sõidab ja võib uue õnnetuse teha, milles võib keegi juhuslikult valel ajal valesse kohta sattunud inimene viga saada. Esimene politseipatrull jõudis Tallinn-Virtsu maanteel asuva Lihula juurde 45 minutit pärast seda, kui häirekeskuses oli saanud mootorratturilt teate tanklas avarii teinud ja minema sõitnud autojuhist. See sunnib küsima, kas Eesti on oma politsei liiga õhukeseks hööveldanud ja inimesi napib seal ka rahulikel aegadel. Siseminister näib olevat keskendunud piirivalve taastamisele ja kriisireservi loomisele aga võib-olla peaks tema poliitiline suunis olema seletatav kolme sõnaga maale rohkem politsei patrulle. Muidugi ootab avalikkus kiiret ja ammendavat selgitust, miks olid tulistajal ametlikult registreeritud relvad ja politseist saadud relvaluba. 12 aastat tagasi mõisteti ta süüdi ebaseaduslikult hoitud püstolist kortermaja pihta tulistamises. Kuulid tabasid ka kahe korteri köögiaknaid. Relvaseadus ütleb, et relvaluba ei anta inimesele, keda on karistatud tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest. Samas täpsustab seadus, et see keeld ei laiene inimesele, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist ehk lihtsamalt öeldes tema karistatud on aegunud. Siit kerkib paratamatult küsimus, kas selline leevendus on õige. Relvaluba ei ole midagi möödapääsmatut, see on siiski privileeg. Riigi eriline, kontrollitud ja kaalutud usaldus avaldus konkreetsele inimesele. 20 aastase nooruki tulistamine kortermaja köögiakendesse peaks välistama talle hiljem relvaloa andmise ja mitme tulirelva registreerimise seadusandja. Riigikogu peaks selle üle nüüd mõtlema ja siseministeeriumil on võimalik saata valitsuse kaudu parlamenti vastav seadusemuudatus Maale rohkem politseipatrulle ja relvalubade väljastamise korrastamine ei too tagasi kahte Lihula lähedal tapetud inimest. Aga see oleks vähim, mida riik saaks sellele tragöödiale mõeldes teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas Lihula tulistajal oleks pidanud üldse relvaluba olema?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRongiliikluse taaskäivitamisega esimesest septembrist Lõuna ja Kagu-Eestis jäävad mitme valla inimesed ikkagi sõiduvõimaluse ta Edelaraudtee sõidu plaani kohaselt pole peatuskohta nõo vallas ette nähtud vapramäel, aga just seal asuvad paljude tartlaste aiamaad ja suvekodud. Tartu maavanem Jaan õunapuu on mures, et rongide taastulekuga liinidele peavad inimesed ikkagi arvestama raudteefirma huvidega. Ei ole ka mina näinud kuskil ajakirjanduses graafikuid, sõiduplaane, et inimesed teaksid, kui see esimene september kätte tuleb, mis kellast see rong tuleb, millal ta peatub ja kus kohal ta üldse peatub. See, et nüüd kodanikud vapramäelt, kes Tartu linnas hommikul tööl käivad, õhtul tahavad koju tagasi sõita, on selle informatsiooni saanud teiste või korvaliste kanalite kaudu, tegelikult võib olla ikkagi, see ei ole õige, me rääkisime kevadel sellest, et noh, mängime lahtiste kaartidega, räägime inimestele ära, aga mulle tundub, et praegu taastades probleem jälle täpselt samasugune. Täna õhtuks peavad Tartumaa omavalitsused maavanemale esitama omapoolsed ettepanekud rongiliikluse kohta nõu. Vallavanem Esta Tamm usub siiski, et 97 vaprama elaniku allkirjaga paberit rongifirma arvestab ning peatuskoht säilub. See on meil üks just selliseid raudteepeatusi, mille juurde nii suvilate kui nüüd on paljudest suvilatest saanud siis elamud, et nad on rajatud just selle teadmise ja arvestusega, et rong sõidab, rong on olemas ja et ka peatus on olemas, seal puudub selline normaalne teedevõrk, et, et liikuda bussi peale just, rong on see nagu, mis on üldse sellise suvilapiirkonna ja nüüdseks juba osaviidi elamupiirkonna sinna tekitanud. Täna hommikul käis Esta Tamm nii Vapramäe kui tõravere peatuses. Tõraveres hakkavad rongid peatuma Vapramäel, mitte erilisi erinevusi peatuskohtades. Esta Tamm aga ei märganud. Ma leidsin seal nagu kaks erinevust nendel kahel perroonil ja üks oli see, et vapramäe perroon on pikem, mis peaks nagu rääkima küll vapramäe perrooni kasuks ja teine tõsi küll, on vapramäe perroon pisut umbrohtunud, silmaga vaadates rohkem erinevusi nendel ei ole. Esimese septembrini on loetud päevad, siiani pole Edelaraudtee jaganud teavet, millal hakkavad rongid väljuma Tartust, Elvast, Põlvast ja vahejaamadest. Niisugune operaatorfirma poolne suhtumine teeb Tartu maavanema murelikuks. Ma arvan, et Edelaraudtee on peaks olema ise sellest kõige rohkem huvitatud juba sellepärast, no mis sa sellest rongist käima paned, kui sul ei ole seal inimest sõitmas, kui Edelaraudtee tahab ikka olla tõsine firma ja vaadata tulevikku, siis ta peaks selle probleemi ära lahendama ja nendes kohtades, kus on reisijad ka peatuse edaspidi tegema Eesti raadio uudistele Tartust Vambola Paavo.",
"role": "user"
},
{
"content": "Räägivad Tartu maavanem Jaan Õunapuu ja Nõo vallavanem Esta Tamm. CDR teostus: Peeter Konks Eesti Raadio Tartu Stuudios 17. oktoobril 2001.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViiendal detsembril vallandas Lüganuse vallavalitsus päevapealt Kiviõli esimese keskkooli direktori Heidi Uustalu. Vastuseks tõstab sidus ühiskond pead. Kohalikud elanikud, protestivad koolijuhid üle Eesti avaldavad töökoha kaotanud kolleegile toetus. Direktor uustalu süü on vallajuhtide sõnul poliitika lubamine koolimajja. Reformierakondlasena andis ta mõnele eilsele ja tänasele õpilasele loa korraldada koolis Reformierakonna noorte koosolekut. Kooli ja poliitikat ei tohi tõesti üheks segada, aga neli või kuus õpilast ühes kinnises kooliruumis maailmavaatelisi küsimusi arutamas on pigem kodanikuõpetuse tunni pikendus. Pealegi ärme unusta, Eestis võivad kuueteistaastased minna kohalikele valimistele valima. Aga Heidi uustalu on ka Lüganuse vallavolikogu liige, kuid enda õnnetuseks istub opositsioonipingil. Nii tundub tunnustatud koolijuhi vallandamine poliitilise ärategemisena, millele näib lisanduvat ka paras ports vallamaja poolset isiklikku vimma. Ja siis pole tähtsust, et kolm aastat tagasi tunnustas haridus ja teadusminister ium direktor eidi Uustalu aasta koolijuhi tiitliga. Kasutuks muutuvad ka haridus ja teadusministri Mailis Repsi omaaegsed sõnad, kuidas õpetajad väärivad rohkem usaldust ja oma töös iseseisvust ning mitte ainult seda, sest minister lisas, kuid peame pakkuma neile ka väga head tuge, et meie haridus oleks jätkuvalt maailma tipus ja areng ei peatuks. Muuseas, minister Reps ütles seda poolteist aastat tagasi Lissabonis majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD korraldatud õpetajaameti tippkohtumisel. Koos ministriga esindas seal Eestit ka teate, kes Heidi Uustalu, Kiviõli esimese keskkooli direktor ja Eesti koolijuhtide ühenduse juhatuse liige. Mailis Reps on jätkuvalt haridus ja teadusminister ning see, et Kiviõli koolipidaja on kohalik omavalitsus, ei võta ministrilt vähemalt moraalset kohustust omade eest seista. Lüganuse vallas juhib võimuliitu Keskerakond ja Mailis Reps on selle partei aseesimees. Kas me oleme kuulnud, mida haridus ja teadusminister sellest loost arvab? Kelle poolel tema on? Kas Keskerakonna aseesimees Reps on õhutanud kohalikke keskerakondlase lahenduse leidmisele? Ei ole kuulnud üht-teist ega kolmandat. Võimalik, et Keskerakond kaotas märtsi alguses riigikogu valimistel võidu, sest ei mõistnud, kui oluliseks kasvab Kohtla-Järve eestikeelse gümnaasiumi küsimus. See fakt, meenub nüüd, lugedes uudiseid Kiviõli esimese keskkooli vallandatud direktori Heidi Uustalu kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Sildam käsitleb oma tänases kommentaaris Kiviõli kooli direktori vallandamise lugu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeitsmekümnendatel ehitati Tartu sadamas seitse suurt liivaveopraami Neist, ainsana on tänaseks Eesti vetes alles Koit, mis vedas vahepeal ka mandri ja piirisaare vahelist liini ent jäi umbes kümmekond aastat tagasi vanarauda viimist ootama. Noorem kapten Siim Leenurmi sõnul renoveeris lodja selts laeva omal jõul ära, et hoida ajaloolist laevanduspärandit. Kuna kõik need laevad on väga ajaloolised ja ei saa lasta niimoodi ajalugu raisku minna, siis on vaja need ära taastada ja alles hoida. Põhimõtteliselt on terve suvi ja juba kevadest saadik käinud tööd selles osas. Saada ta sõitma igasugused kerekeevitused, vaja üle vaadata, kereplaadistused, tekk, uus, teha, masin üle vaadata kõik sellised tööd, mida vana laeva puhul on vaja teha, siis sai ta ära tehtud. Tanki mootori jõul liikuv sajatonnine liivapraam on 35 meetrit pikk ja pea kaheksa meetrit lai ehk mõned meetrid praegu Piirissaare liini veavast Koidula praamist suurem. Tartus lodjakojas renoveeritud koit toodi mööda Emajõge Peipsile noorem kapten Siim Leenurm. Ja sellise sõita on omamoodi see kindlasti siin sisevetel, meie oleme harjunud natuke väiksemate laevadega sõitma ja tal on mass ja rohkem ja sellega peab siis arvestama, et pidama saamised ja kõik liikumised on hoopis teised kui väiksema laevaga. Et see võtab omajagu harjumist. Pärast umbes poole tunnist sõitu Laaksaare sadamast ootab justkui keset järve kopamees Kaido Vaik, et laevale liiv peale tõsta. Eesti kanali süvendus, see on Eesti sisevete üks tähtsamaid kanaleid mis ühendab Peipsi ja, ja Lämmi järve, et vabalt liikuda Eesti vetes ja siis ongi see Eesti värav. Kui see on kinni, siis tuleb minna läbi Venemaa. Viimati süvendati seda kanalit 2008. aastal. Üle 10 aasta on tööd olnud takistatud, kuna sisevetes polnud ühtegi suurt töökorras laeva, millega välja kaevatavat setet ära vedada. Praegu on pind kanalis juba umbes 80 sentimeetri sügavusel, kuigi vaba vett oleks mugavaks liiklemiseks tarvis pooleteise meetri jagu. Kapten, siin Leenurm. Saaksin vähegi suurema laevaga sõita, siis, siis on see vaja ette võtta, et muidu sügisesel ajal, kui on madal veetase, siis on isegi olnud olukordi, kus on suuremate laevadega läbi Venemaa tarvis olnud sõita, et et saaks üldse siia lämmijärvele tulla. Esialgsed süvendustööd kestavad plaanide kohaselt kuu aega, ent liivavedamine ei saa olema laeva ainus töö. Näiteks kui Piirissaare praam Koidula peaks minema remonti, loodavad laevamehed asenduseks reisijaid sõidutama panna just Koidu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänu 1970. aastatel ehitatud raudlaeva renoveerimisele saavad jätkuda Eesti Väravate õgvendustööd, mida lükati tehnika puudumise tõttu üle kümne aasta jagu edasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna esimees Jüri Ratas seadis eesmärgiks, et Keskerakond saab kohalikel valimistel üle Eesti kõige rohkem hääli ja taas ainuvõimu Tallinnas. Ratas loodab muuhulgas selle peale, et Tallinna praegune linnapea Mihhail Kõlvart on kõige populaarsem linnapeakandidaat. Ta möönis siiski, et valimisedu sõltub eelkõige sellest, kui paljud Keskerakonna toetajad valima lähevad. Madal valimisaktiivsus, mida tugevdab oht, et koroonaviiruse tõttu ei pruugi kõik valijad välja tulla võib tähendada väga selgelt meie opositsiooni jäämisest pealinnas ja pole vähematki kahtlust, et võimaluse korral seda teised erakonnad soovivad. Keskerakonna valimislubadused on teemade kaupa kirjas üheksas peatükis. Partei juhatuse liige Jaak Aab loetles olulisemaid. Me peame oluliseks kohalikes omavalitsustes üle Eesti, kiirendada asjaajamist. Võtame eesmärgiks volikogude tasandil, et kirjadele, taotlustele ja pöördumistele tuleb vastata poole kiiremini, kui praegu on tähtaeg 30 päeva, meie seame eesmärgiks 15 päeva. Kindlasti jätkame tasuta ühistranspordi toetamist hariduses ja kultuuris. Võtsime eesmärgiks, et koostöös riigiga kaotada lasteaia kohatasu. Tagame kakskeelsete õpetajate süsteemi laienemise igasse venekeelsesse lasteaiarühma mis võimaldab venekeelsetest peredest pärit lastel siis paremini omandada eesti keelt. Seisame jätkuvalt selle eest, venekeelsed vanemad saaksid valida eestikeelse venekeelse ühise kooli vahel. Aga kindlasti on uusi algatus i nii selles üldises dokumendis kui ka kohapeal, mida me seal soovime tegelikult ära teha ja ma arvan, see kohalikud tegevused ja kohalikud mõtted peavad jõudma kõigi teie valijateni, nii et selle nimel tuleb tugevasti tööd teha. Keskerakonna hüüdlause kohalikeks valimisteks on õige käik. Peasekretär Andre Hanimägi selgitas Õige käik Berni Hot sest me oleme teinud õigeid käike, aga me ka oskame neid teha. Kogemus, mis on Eesti keskerakonnal ja Eesti Keskerakonna kandidaatidel? Ma julgen väita, on kõige suurem. Meil on kogenud ideedega kandidaadid ja meil on ka tasakaalukad realistlikud, aga suured ideed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond on valmis saanud oma platvormi sügisesteks kohalikeks valimisteks. Täna arutati seda partei volikogus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõlemad USA presidendikandidaadid rõhutasid debati alguses, et kuulevad ameeriklaste murelikku ja vihast häält. Majandusküsimustes. Ameeriklased on nii Wall Streetil kui Washingtonis valitsenud ahnuse ja liialduste süütud ohvrid ja nad on vihased ja neil on täielik õigus vihane olla, ütles vabariiklane John McCain. Ma arvan, et igaüks saab nüüdseks aru, et me elame üle suurimat finantskriisi alates suurest depressioonist 1930.-test aastatest märkis demokraat Barack Obama, keda valijad küsitluste põhjal majandusküsimustes McCaini et enam usaldavad, kuid sellega, et majandus on kujunemas nende valimiste kõige olulisemaks teemaks, kandidaatide üksmeelt ka piirdus. McCain tutvustas veel kord lähemalt oma sel nädalal täiendatud majanduskava ja plaane, kuidas aidata ameeriklasi, kes ei suuda tasuda järsult tõusnud eluasemelaenude kuumakseid ning süüdistas Obama soovis ameeriklaste makse tõsta. Obama rõhutas omalt poolt, et kõrgemaid makse peaksid hakkama tasuma rikkamad ameeriklased, mitte keskklass ja vaesemad, kelle huvide kaitsjaks demokraat end korduvalt nimetas, püüdes McCaini siduda taas ebapopulaarse president Bushi ja tema poliitikaga, mida McCain häälekalt tõrjus. McCain rõhutas oma kogemusi Obama, et tema tooks USA ellu tõelisi muudatusi võrreldes ebapopulaarse Bushi ajastuga. Kohati oli debati käigus küll teravamaid sõnavahetusi, kuid üldjoontes oli väitlus taas suhteliselt džentelmenlik. Erakordselt oluline oli debatt McCaini jaoks, kes on küsitlustes Obamast üha selgemalt taga. Vaatlejate hinnangul oli see McCaini seni parim väitlus, kuid vajalikuks läbimurdeks see tema jaoks ei osutunud. Esimesed debatijärgsed kiirküsitlused annavad taas võidu siis juba kolmandat korda Barack Obamale. Neeme raud, New York.",
"role": "user"
},
{
"content": "USAs toimus läinud ööl presidendikandidaatide viimane valimiseelne teledebatt, mille keskmes oli hetkel valijate jaoks kõige olulisem küsimus: Ühendriikide majandustulevik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu valimistel anti 550311 häält. Kõige kõrgem oli valimiste osalusprotsent Tallinna linnas, kus hääletamas käis 65,8 protsenti valijatest. Kõige madalam oli see Ida-Virumaal, kus käis hääletuskastide juures 52,2 protsenti valimisnimekirja kantud inimestest. Esialgsete tulemuste põhjal on valimiste võitja Reformierakond, mis kogus 27,8 protsenti häältest. Teisele kohale tuli Keskerakond 26,1 protsendiga ning kolmas on Isamaaliit seitsmeteistkümne koma kahe protsendiga häältest. Neljanda tulemuse said sotsiaaldemokraadid 10,6 protsendiga. Viiendat ja kuuendat kohta jagavad rahvaliit ja rohelised 7,1 protsendiga. Ülejäänud valimistel osalenud erakonnad ja üksikkandidaadid ei ole viie protsendilist valimiskünnist ületanud. Saadikukohtade jaotus on riigikogus järgmine. Reformierakond saab saata Riigikokku 31 saadikut. Keskerakond saab Riigikogus 29 kohta, Isamaa ja Res Publica liit 19 kohta. Sotsiaaldemokraatlik erakond saab 10 kohta. Rahvaliit ja rohelised mõlemad kuus kohta. Valimiste võitja, Reformierakonna juht Andrus Ansip ütles, et juba täna päeval algavad valitsusliidu loomise kõnelused. Need koalitsiooniläbirääkimised saavad olema küllalt rasked ja keerulised, mitte ükski erakond ei taha loobuda valijatele antud lubadustest ja otseloomulikult on Reformierakonna jaoks kõige olulisemad meie poolt valijatele antud lubadused. Kindlasti on see samamoodi ka teiste erakondadega. Me kõik tahame, et Eesti senine särav areng jätkuks ka tulevikus ja me kindlasti ei taha, et Eesti rahvaga hakatakse tegema eksperimente, mille kohta on teistest riikidest juba kindlalt teada, et need eksperimendid toovad kaasa katastroofilised tagajärjed. Ma usun, et paremerakondade, nõnda märkimisväärne toetus nendel valimistel on eelkõige seletatav sellega, et Meie inimesed ei taha nõndanimetatud palgareformi, mis Eesti senise edu kindlasti hävitaksona. On keegi, kelle ta välistab koalitsiooni läbirääkimis. Reformierakond on valmis tegema koostööd kõigi nende erakondadega, kes on esindatud meie riigikogus. Kindlasti ei leia praegu mitte ühtegi erakonda, kes välistaks koostöö mõne teise erakonnaga. Kõige olulisemad programmilised eesmärgid kõige olulisemad on valijatele antud lubadused ja vähem oluline on see, kellega neid lubadusi hakatakse ellu viima. Keskerakonna juht Edgar Savisaar tunnistas, et ta isiklikult eelistaks vasakparteide koalitsiooni, kuhu siis kuuluksid Keskerakond, Rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid. Ma usun, et selle abil saaks Eestis ikkagi mõnevõrra paremale kreenis poliitikat hakata muutma. Aga samal ajal see on ikkagi valija otsustada, kellele ta oma hääled annab ja, ja kindlasti kõik, ükskõik kellele ka president annab õiguse siis moodustada uus valitsus, kõik nad arvestavad sellega. Me oleme väga olulistes põhimõtetes rahvaliiduga kokku leppinud ja tõepoolest mulle valmistaks head meelt, kui me oleksime koos ka järgmises valitsuses. Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat Mart Laar arvas, et üks võimalus on ka kunagise kolmikliidu taassünd. Elame-näeme. Ma arvan, et see tulemus pakub võimalusi väga erinevateks koalitsioonideks, kuid kindlasti nagu ma ütlen ta mõnda asja juba ära, Edgar Savisaar ei ole järgmine peaminister ja ühetaoline tulumaksusüsteem säilib nii. Eks me saame näha kõiki neid erinevaid arvamusi, ma ei oska kindlasti loomulikult ennustada, et see sünnib, kuid jah ütelda see plokk, kes juhtis Eestit 99 kuni 2002, on tegelikult selle valimiste võitja. Kui me vaatame praegu neid tulemusi Politoloog Tõnis Saarts avaldas arvamust, et esmalt üritab Reformierakond teha koalitsiooni paremerakondadega. Esialgu vähemalt proovitakse tõenäoliselt ikkagi teha maailmavaatelist koalitsiooni. Seda on ka kõige parem valijatele põhjendada, sest praegu, kui Reformierakond ja Keskerakond teatasid, et nad moodustaksid koalitsiooni siis noh, Reformierakonna valijatel on, tekib ikka terve hulk küsimusi, et, et mis nüüd toimub, aga selge on see, et, et noh, varasemad kogemused on Eestis näidanud, et Keskerakond selle nelja aasta jooksul suure tõenäosusega ikkagi valitsuses on. Kas ta selles esimeses on, aga, aga järgmises küll. Nii et, et selles ma ei kahtle, et Keskerakond siin saab olema valitsus, partei no Eesti kogemus on seda näidanud, ei ole ju olnud ühtegi seni valimisvahelist perioodi, kus, kus valitsus ei oleks vahetanud",
"role": "user"
},
{
"content": "Kokkuvõte Riigikogu valimistest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMõlemad objektid on ka riigikogus heakskiidu saanud riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimistus, mida hakkab rahastama kultuurkapital. Et aga vahetusid Kultuurkapitali nõukogu ja veebruaris alustab ka uus juht, on mõlema objekti rahastus esialgu lahtine. Rahvusooper Estonia kutsus seitsmeteistkümnendaks detsembriks kokku ka ümarlaua, et rahvusooperi uue juurdeehituse teemat arutada. Riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimistu neljandat kohta peab Estonia juht Ott Maaten õiglaseks. Meil ei ole täna ju veel valmidust hakata ehitama, ehk siis me oleme veel üsna kaugel projekteerimisest. Esimeses etapis ongi vaja jõuda kokkuleppele Tallinna linnaga. Et saaks alustada detailplaneerimist, et saaks algatada arhitektuurikonkursi ja muu sellise. Linn näeb aga siin mitut probleemi. Kultuuriala abilinnapea Kaarel Oja sõnul pole selge, kas rahvuspargi praeguses kavandis arvestab ka senise hoone terviklikusega ajaloomälestisena. Samuti on juurdeehituse praegune asukoht UNESCO muinsuskaitsealas ja pealegi on Tammsaare park looduskaitse all. Et need on kõik sellised reeglid ja sellised küsimused, mida ei saa ignoreerida, neid tuleb hakata otsast järgemööda vaatama ja, ja, ja lahendama. No see tähendaks seda, et te ikkagi ootate uut projekti uue asukohaga. Ma ei taha kohe öelda, et see uus projekt eeldab tingimata uut asukohta, mida rohkem. On nii-öelda absoluutses linnasüdames kõigile avatud hooneid ja funktsioone, mida vaieldamatult rahvusooper on, seda tugevamad linnad on, et selles mõttes ei ole küsimus selles, et rahvusooper peaks asuma kusagil teises kohas, vastupidi, on mulle isiklikult nagu väga sümpaatne, ma pean seda oluliseks, et sellised avalikud funktsioonid on need, mis täidavad meie linnased. Kaarel Oja hinnangul saaks filmilinnakuga alustada aga enne Estonia juurdeehitust. Linna valmisolek filmilinnaku ehitust rahastada oli juba enne selle objekti lülitamist nimistusse. Kultuurkapitali tagasimakse graafikut tuleb veel arutada veel kord, Kaarel Oja. Ma arvan, et see küsimus võiks saada lahenduse järgmise linnaeelarve strateegia kontekstis, mida hakatakse arutama kevadel, et see võiks olla seal selgelt sees ja sealt siis suhestuda ka sellega, mida kultuurkapital omalt poolt võimalikuks ja realistlikuks peab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsuse kinnitusel on rahvusooper Estonia juurdeehituse kavandamisega endiselt mitmeid probleeme. Rahvusooper kutsus 17. detsembriks kokku nõupidamise, et juurdeehituse teemat arutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSellel nädalavahetusel olukord oli kontrolli all ja tänasel päeval võib öelda praeguses olukorras, kus meil haiglas on 700 patsienti ta on selline noh, võib öelda stabiilselt raske, kui me räägime haiglate koormusest, siis meie haiglate koormus on selline, et voodihõive suuremates haiglates on näiteks Lääne-Tallinnas 85 protsenti Covid osakondades ja mõned vabad kohad on veel alles, aga näiteks meie haiglas kolmanda astme intensiivravi voodikohad on täis ja siis Põhja-Eesti regionaalhaiglas 88 protsenti ja seal on kriitiline olukord tänaseks Covid kolmanda astme intensiivravi voodikohtadega 96 protsenti voodihõive 28 kohta avatud, 27 on hõivatud ja Ida-Tallinnas on 96 protsenti voodihõive tavapalatites ja 89 protsenti voodihõive. Kolmanda astme intensiivis mida me täna näeme, on tegelikult kriitiline olukord kolmanda astme intensiivravi voodikohtade osas ja subkriitiline tavapalativoodikohtade osas, kus voodihõive on summaarselt umbes 80 protsenti terves regioonis. Aga eelkõige ta on väga kõrge just Tallinna haiglates. Et selles olukorras, kui me näeme sellise dünaamikat, et tuleb haigeid haiglatesse rohkem, kui haiglad jõuavad välja kirjutada siis peabki mõtlema selle peale, kas need piirangud, mis on hetkel juba kehtestatud, töötavad või on vaja mõelda sellele, et neid karmistada. Ehk ma arvan, siin lähipäevad seda meile, näitavad. Loomulikult on olukord kõige keerulisem Tallinnas ja põhjaregioonis. Miks ikkagi ei viida kasvõi tavapalatisse inimesi ikka siit piirkonnast ära Lõuna-Eestisse? Tundub, et need numbrid on ikka väga väikesed, kas inimesed ei taha minna või mis see põhjus on? Eks see on kindlasti seotud teatud ebamugavustega patsiendi suhtes. Transport Tallinnast Tartusse, see on pikk tee, kiirabiressursi rakendamine, aga see on kõik teostatav. Seda enam, et me saame pakkuda patsientidele ka tagasi transpordi siia, Tallinnasse kiirabi korras kui nad hakkavad paranema, nii et see probleem on täiesti lahendatav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Tallinna Keskhaigla juhi, doktor Arkadi Popovi sõnul on kolmanda astme intensiivravi voodikohtade hõivatus Tallinna suurhaiglates hommikuse seisuga saja protsendi lähedal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nItaalia politsei teatas eelmisel nädalal, et Napolis toimunud vägivaldsed meeleavaldused olid kohaliku maffia poolt organiseeritud. Samasugused meeleavaldused on viimastel päevadel jätkunud ka mujal Itaalias. Samal ajal muretsevad restoranide ning baaride pidajad sellepärast, et rangemad piirangud sulgevad nende äri täielikult. Üldiselt on koroonakriis võimaldanud maffial pakkuda enda nii-öelda abi väikestele ettevõtetele, millega nad ühtlasi enda kontrolli alla saada. Rangemad piirangud maffiale aga ei sobi, sest kui teatud kellaaegadest alates ei tohi baarid ega restoranid avatud olla, siis kontrollib neid asutusi ka politsei. See paneb põntsu maffia tegemistele, sest politsei reidide ajal ei saa ka nemad oma tegevust rahulikult jätkata. Politsei hinnangul on Itaalia ööelu sulgemine vähendanud kohaliku narkoturgu kuni 60 protsendi võrra. Alates pühapäevast peavad kogu riigi baarid ja restoranid kella kuuest õhtul uksed kinni panema. Napolis toimunud protestil tuvastas politsei, et meeleavalduse orkestreerib Camorra nime kandev mahvi rühmitus, mis ärgitas inimesi loopima politseid kividega ning lõhkuma nii ametnikke kui nende autosid. Samuti said viga mõned ajakirjanikud. Maffiavastase liikumise juhtFederiko kafeero deraho ütles, et umbes 200 liiget jälgisid signaali ning ründasid siis samal ajal võime. Tema sõnul polnud meeleavaldused sellised, mis oleksid tavalistele töötajatele või restoranipidajatele omasid maffia kohta teavet. Koguva ameti teatel kutsub maffia üles vägivaldsetele protestidele, sest esimese koroonaviiruse laine ajal said nende ärid tugevalt lüüa. Samuti kasutan mafia protesteeri selleks, et tekitada laiemat usaldamatust võimude vastu, mis looks inimeste ja riigi vahel konflikti. Nii saavad nad rõhutada, et riik ei aita inimesi ning nemad seda teevad ja nii saavadki nad endale haaret juurde. Ameti esindaja ütles, et kui maffia maksab ettevõtte kulude eest, mida inimesed ise ei suuda tasuda, siis muutuvad omanikud neist sõltuvateks. Ta hoiatas, et niimoodi võib taastuda 30 kuni 40 aasta tagune olukord, kus maffiat nähti kui probleemide lahendajat. Paljud ettevõtted, mis suutsid esimese eriolukorra üle elada, võivad nüüd sattuda veel suuremates raskustes ning maffia proovis seda olukorda enda kasuks pöörata. Ameti teatel peavad osariigid kiiresti ettevõtteid toetama, sest vastasel juhul haarab kontrolli maffia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias kutsub kohalik maffia inimesi üles koroonaviiruse leviku tõkestamiseks mõeldud piirangute pärast protestima. Itaalia maffia püüab teha kõik, et oma ärisid päästa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui valitsus oli Tallinnas uue aasta riigieelarve eelnõuga ühele poole saanud, tormas peaminister ühes siseministriga Võru ja Põlvamaale, et vaadata, milline on tegelik olukord Eesti ida piiril. Nähtust räägib peaminister Taavi Rõivas. Eesti piir on väga hästi valvatud, küll aga vajaks investeeringuid, et piirivalvuritel oleks võimalik oma tööd veel paremini teha. Me oleme kokku pinud, et kogu idapiiri ulatuses me rajame vähemalt 10 meetri laiuse piiritsooni, mis on väga korrektselt maha märgitud, mis on tähistatud ja millel on väga tipptasemel tehniline võimekus. Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on valitsus eraldanud või eraldamas piiritöödeks ligi 900000 eurot, mille eest peaks saama paika uued jälgimisseadmed ja võsast peaks puhastatud saama piirisiht. Samas on nii peaminister kui ka siseminister ühel seisukohal selles, et töödega ei saa viivitada seni, kuni Venemaa ratifitseerib piirilepingu. Taavi Rõivas. Piiri on võimalik maha märkida ja tipptasemel tehnoloogiaga valvata ka siis, kui piirileping on ratifitseerimata. Siseminister Hanno Pevkur andis täna Piusa piirivalvekordonis üle ka uued ametirelvad piirivalvuritele. Vanu Makaroveid asendavad nüüd uued Valterid. Hanno Pevkur. Et ma selle esimese relva selles mõttes sümboolse relva annaks üle Piusa kordoni pealikule härra Innole. Et uued Valteri relvad, need saavad olema kõikidel piirivalvuritel varustuses pluss muu kõik, mis, mis siin igapäevaselt ei paista, ütleme see vööosa ja see aga, aga kõik, mis puudutab kuuliveste talvevarustust, vihmavarustust kõik see saab meestel olema uus, nii et et meie poolt on need otsused tehtud. Lõuna politseiprefekt Tarmo kohv ütles, et praegune piiriolukord teeb talle muret ammu ning lisaks varustusele ja piirisihi mahamärkimisele tuleb senisest enam panustada ka inimestesse. Tarmo kohv. Ega ma ei ole rahul ja ma olen seda ka ju varem välja öelnud, et tegelikult meie probleem on see, et meie ajutine kontrolljoon on välja ehitamata ehk et tegelikult seda nii-öelda sellises metsikus looduses valvata on suhteliselt keeruline ja tänaste otsuste valguses loomulikult oleme väga rahul, et kui nüüd tõesti need tööd hakkavad ja valitsus raha eraldab kõikideks tegevusteks, olgu see siis nii-öelda selle piiri sihi rajamiseks ja, ja lõpetades siis ka tehniliste valveseadmetega siis ma arvan, et me teeme väga, väga suure sammu edasi. Aga ei maksa unustada seda, et piiri valvavad tegelikult ikkagi piirivalvurid ja need tehnilised vahendid on nende abivahendid. Mirko Ojakivi Võõmorski küla, Põlvamaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti riik kulutab lähiajal vähemalt 900 000 eurot idapiiri väljaehitamiseks. Kuigi peaminister Taavi Rõivase arvates oleks piiri parem välja ehitada, kui Venemaaga oleks jõus piiirileping, tuleb peaministri sõnul seda praegustes oludes alustada ühepoolselt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui siseturism on toonud leevendust, ütleme, Pärnusse ja, ja saartele. Kui vaadata eelmist kuud juulikuud, siis tegelikult Tallinna hotellid kokku, nende käive oli langenud ikkagi meeletutes kogustes, ehk siis 68 protsenti vähem käivet kui aasta tagasi. Ja see on juulikuu, kus ajalooliselt on olnud 90 pluss täituvus täna on meil 42 protsenti ja märkimisväärselt väiksema hinnaga, nii et samamoodi mõjutab see restorane reisifirmasid. Nii et sektor on väga-väga keerukas olukorras. Endiselt. Mõneti me peame ikkagi tänama ka oma geograafiat, et me asume kohe Soome kõrval. Kas me praeguses olukorras vajaksime ikkagi ka sellist suurt kampaaniat, et tuletada soomlastele meelde, et on olemas selline reisisihtkoht nagu Tallinn, mis on kohe käeulatuses oma hotellidega? Väga paljud riigid, kaasa arvatud ka meie anname valitsuse poolt signaali, et ärme reisi puhkame enda riigis, eks samamoodi ka, ütleb Soome. Aga kõik riigid võitlevad selle nimel ja konkureerivad selle nimel, et enda juurde välisturisti meelitada. Esiteks see on riigi mõistes eksport. Muideks turism oli Eestis enne kriisi kaheksa protsenti meie riigi SKP-st, see oli hästi suur osa ja, ja loomulikult Eesti on ka teinud Soome poole kampaaniat, kuid see võiks olla veelgi jõulisem, kuni isegi võib-olla vautšerite jagamiseni, et kas teine või kolmas öö on kompenseeritud, et välisturist Eestil on hästi oluline tõesti, et Soome on meil kõrval, Soome inimesed meil käivad ja et me saime poolest juunist Soome piiri ikkagi lahti, see on väga oluline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aastaga võrreldes oli külastajaid küll 60 protsenti vähem, aga võrdluses eelnevate kuudega turistide arv kasvas. Juulis oli olukord veelgi parem, kuid kogu sektor on endiselt suurtes raskustes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel kaks nädalat tagasi kiitis peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil heaks Eesti raudtee enamusaktsiate võõrandamiseks majandusminister Edgar Savisaare ja aktsiate senise omaniku firma BRS vahel kokku lepitud hinna 2,35 miljardit krooni. Valitsus andis majandus-kommunikatsiooniministeeriumile poliitika pidada läbirääkimisi, tehingu hind on 2,35 miljardit krooni. See vastab valitsuse volitustele. See oli ka fikseeritud juba siis, kui seda läbirääkimiste viimast vooru pidama hakati. Ma pean ainuõigeks, et need aktsiad ostab tagasi just nimelt riik. Tänaseks pole Edgar Savisaare põhjendused peaministrile enam nii veenvad. Ansip kinnitas Eesti raadiole, et majandusministeeriumi kirjalikes selgitustes on asutuse enda analüüsile tuginedes antud hinnavahemik aktsiate eest 1,8 miljardit krooni kuni üle kolme miljardi kroonine summa. Seetõttu tahab peaminister majandusministrit teada, miks on kokku lepitud hind just selline Edgar Savisaare tookordne väide oli, et neil oli ainus valik aktsiat sellise hinnaga osta. Tähendab, me olime pandud olukorda, võta või jäta ja me otsustasime võtta. Täna on Savisaar jätkuvalt samal seisukohal intervjuust enne tänast valitsuse kabinetinõupidamist. See on see hind, millega seda raudteed müüakse ja valitsuse asi on kas võtta või jätta, kas osta või mitte osta me ei saa väga rääkida turuhinnast sellepärast et Eesti raudtee aktsiaid ei ole müüdud. Nendega ei ole tehinguid tehtud selles mõttes. See ongi unikaalne otsustus praegu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti valitsuses ei ole veel ühtset seisukohta Eesti Raudtee ostmise hinna suhtes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPargi keskelt ristmikult lähebki siis kolmelt poolt peenrala üks, üks pool ei ole veel üles kaevatud, aga siin seisab kollane kop, et võib arvata, et töö alles hakkas, aga midagi sinna istutatud ei ole ja mulda ei ole ka juurde toodud, pingiread on küll olemas, aga ühtegi pinki üle värvitud ei ole siin keskel see peenar on ka mõned üksikud põõsad, aga hoolitsetud selle eest küll ei ole, et see on täitsa rohtu kasvanud, siin prügima maas ei näe mänguväljaku juurde kõndides siin on pargi silt ja kirjutatud juurde, mis pargis on, et silt ise on täiesti ära soditud, aga jah, mitte mingisugust märki ma ei näe, et siia üldse peaks tulema Ukraina väljak, et ainukene, mis sellele viitab, ongi siis need kolm peen. Kindral võiks öelda, et tööga on alles alustatud, sest suuri muutusi pole park läbinud. Tallinna abilinnapea Madle Lippus ütleb, et seda, mida pargis tegema hakatakse, alles arutatakse kindlat plaani pole paika pandud. Ja nüüd tulebki mõtlema hakata, et kuidas me seda täpselt sisustame seal, et kindlasti on plaanis nii-öelda kogu seda ala siis väärindada ja noh, eesmärk ei ole või see, Lembitu park on tegelikult ju välja kujunenud haljastusega ala, et et kuigi ta meil eelnõus on kirjutatud Ukraina väljak, siis tegelikult pigem on eesmärk seal luua keskkond, mis haakub selle olemasoleva pargi dünaamika loogikaga. Õppus toob välja, et Lembitu park sai valitud osaliselt seetõttu, et see asub kesklinnas, kus inimestel on hea kokku tulla ning kuna see asub välisministeeriumi taga, moodustab ta ministeeriumi ees oleva Islandi väljakuga paariku. Island oli esimene riik, kes Eesti iseseisvust tunnustas ja nii tunnustab Eesti Ukraina iseseisvuse säilima eitamise püüdlusi. Samuti on koht sümboolne, sest teise maailmasõja ajal sai see ala pommitamise käigus hävitatud. Reformierakonna fraktsiooni liige Heidi Purga ütleb, et teda Ukraina väljaku asukoht ei häiri küll aga talle. Tundub, et linnavalitsus on sellega kiirustanud. Kiirustades just selles mõttes, et, et see teema kiiresti maha saada, kuna tundub, et Tallinna linnavalitsuses eesotsas Mihhail Kõlvartiga on Ukraina põgenikesse suhtumise küsimus ja kõik need seonduvad teemad väga ebamugavad teemad. Et mulle tundub, et kõik need teemad on tehtud nagu just ennekõike selleks ja see Ukraina väljak ka sealjuures, et seda Ukraina põgenike teemat ja Ukrainale fokusseeritud tähelepanu noh, kiiresti nii-öelda enda päevakorrast maha saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aprillis tegi Tallinna linnavalitsus otsuse rajada Välisministeeriumi taga asuvasse Lembitu parki Ukraina väljaku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahe saaliga kino ekraan moodustas kinosaali kohtade lõikes Tartu turust vaid kümnendiku. Foorum sinemase omanik Kristjan Kongo seletab, et nende plaan on jõudsamalt tagasi tulla. Kinoketi sinam on lahkumisega tühjaks jäänud, saalid tasku keskuses oleks kongo sõnul ideaalsed. Siiski ei taha kongo midagi välistada. Vaatame ka sellise pilguga ringi, et kas on võimalik kuskile midagi juurde ehitada või siis sisse ehitada, et kinoruumid on spetsiifilised ja nõuavad teatud eri erilahendusi, aga noh, tänapäeval kino tegemine ei ole enam nii suur kunst momendil võib tekkida just olukord, et tekib selliseid variante, mida, mida võib-olla ei oskaks isegi ette planeerida. Tasku keskuse tegevjuht Annika Oja ütleb, et kuigi neil tõesti on täna tühjad kinosaalid, kaaluvad ka nemad veel kõiki variante. Oja sõnul ei ole suur pingutus kinoruumid ümber ehitada. Et on see siis kasvõi kino, siis ta peaks olema näiteks mingisuguse teistsuguse lähenemisega, et mitte niisugune traditsiooniline, et noh, midagi sellist võibolla on, oleks see meie soov, et see annaks ka keskusele, et ta tekitaks nagu uudsuse võlu oleks nagu tõmbenumber, jah. Peale kinokettide tegutseb Tartus ka kunstikino elektriteater, mille eestvedaja Andres Kauts ütleb, et ühte saali oleks neile juurde vaja. Ekraanihoone siiski on kinoks ehitatud omal ajal ka meie olime korraks foorum sinemaga kontaktis sellel teemal, et see oleks olnud võib-olla väga tore maja ja ta on väga väärika ajalooga kinomaja, et meile väga meeldiks, kui seal kinonäitamine jätkuks ajalooga maja. Kindlasti sobib meie niši, et tehnilised nõuded on ka meil, aga sellega tuleks ki teha tööd. Nii ei juhtunud. Kristjan Kongo seletab, et plaan ekraan Eesti ka grupile müüa oli juba pikalt. Samas ei ole Eesti kui grupp veel otsustanud, mis majast edasi saab. Andres Kautsil on ka süda linna kultuurikeskuse näol teine lootus silma piiril. On olnud juttu, et sinna tekiks kinoruumid ja et elektriaater võib-olla tuleks nüüd opereerima, enne peab see südalinna kultuurikeskuses suurem plaan paika saama. Ja meile tõenäoliselt sobiks väga hästi, sest see on noh, seal oleks väga väärikad naabrid, see oleks väga hea asukoha, aga seal oleks uued ruumid. Kommertskinod on täna Tartus täielikult apollo Grupi valduses. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots suurt ohtu filmist ale veel ei näe. Turg ei salli tühja kohta, mis selle tulemuseks muidugi võib olla, on see, et võib-olla siis kino tõstab seal ajutiselt hinda, aga iga hinnatõus toob ju kaasa ka vastujõu, ehk see tähendab, et kui ikkagi tõsta hinda liiga palju, näiteks, siis kindlasti tekivad sinna konkurendid, et ma ikkagi väga loodan, et vaba konkurents tuleb ka Tartu kinoturule. Apollo kino tegevjuht Kadri ärm ütleb, et nende kena Teedeni keskuses ja lõunakeskuses ootavad pingsalt piirangute lõppu. Neil sulgemisplaane ei ole. See hirm, et nii-öelda tugevam turuosaline hakkab hindu tõstma, on ka alusetu, sellepärast et lõppkokkuvõttes ikkagi hinna määrab nõudlus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kino Ekraani sulgemisega on kinokettidest Tartus alles vaid Apollo. Forum Cinemas loodab siiski veel naasta. Lisaks otsib kunstikino Elektriteater ühte saali juurde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kaitses täna Euroopa Parlamendi ees Euroopa Liidu vaktsineerimise strateegiat. Mitu tundi kestnud kuulamisel tunnistas ta vigu, ent kasutas võimalust ka selgitada tehtud otsuseid. On fakt, et me võitleme täna endiselt viiruse vastu, me pole seal, kus tahaksime olla, sest autoriseerisime vaktsiinid hilja, olime nende masstootmise suhtes liiga optimistlikud ning võib-olla ka liiga enesekindlad, et tellitud kaup jõuab õigel ajal kohale, ütles von der Laien. Ja kuigi von der Leyeni sõnul autoriseeris Euroopa ravimiamet vaktsiinid hilja, ei tähenda see, et ta otsuses viga näeks. Me ei saa teha kompromissi olukorras, kus me süstime hea tervise juures inimestele bioloogilise aktiivseid aineid sel põhjusel toetumegi Euroopa ravimiameti protseduuridele ning jah, see tähendab, et vaktsiini kinnitamine võtab aega kolm kuni neli nädalat, sõnas Fon der Leyen. Ta selgitas oma sõnavõtus ka vaktsiini puuduse tehnilisemaid tagamaid. Tema sõnul pole varem MRNA vaktsiini sellises mahus toodetud ning on mõned pudelikaelad, mis masstootmist takistavad. Peamiselt on küsimus kahes sünteetilises molekulis, mida on väga vähe. Tema sõnul on võimalik näiteks 250-st grammist neist molekulidest toota miljon vaktsiinidoosi. Järjekordne õppetund oli see, et keskendusime väga palju vaktsiinide loomisele, aga me alahindasime nende masstootmisega seotud raskusi. Tavaliselt kulub viis kuni 10 aastat uue vaktsiini tootmiseks. Meie tegime seda 10 kuuga. See on suur teaduslik edu ja me peaksime olema uhked. Ent omal viisil on teadus ületanud tööstuse võimekuse, rääkis von der Laien. Ta kaitses ka Euroopa ühist vaktsiini hanget. Ma ei kujuta seda isegi ette, kui suured liikmesriigid oleksid kõik ette tormanud ning jätnud ülejäänud tühjade kätega. Mida oleks see tähendanud Euroopa ühisturule ja ühtsusele. Majanduslikult oleks see olnud nonsenss ning lõpp meie ühisele kogukonnale, sõnas von der laien. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni sõnul ei suutnud Euroopa Liit ette näha koroonavaktsiinide tootmise raskusi. Samas kaitses ta Euroopa Ravimiameti pikka tööprotsessi koroonavaktsiinide hindamisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaaliit ja mõõdukad pole asjade arenguga Tallinnas sugugi rahul ja arutavad, mida edasi teha. Isamaaliidu seisukohti tänase juhatuse koosoleku eel selgitab erakonna esimees, peaminister Mart Laar. Ma arvan, meie seisukoht on kõigepealt see, et, et ei maksa teha liiga ennatlikke kiirustavaid otsuseid, vaid kõik olukorra aspektid üsna rahulikult ja ühiselt läbi kaaluda, arvan, erakonnad peavad praegusel hetkel just tegema neid otsuseid, mis on tehtud ühiselt ja selle tõttu ka Isamaaliidu tänasel juhatuse koosolekul osalevad ka meie Tallinna piirkonna juhatuse liikmete riigikogu saadikud, ministrid, nii et me võtame selle seltskonnaga Isamaaliidu poliitikat kõige rohkem mõjutab kokku ja siis arutame, kuidas edasi minna, millised on meie poolsed ettepanekud ja kindlasti kooskõlastame oma tegevuse mõõdukatega, kellel siis samal ajal juhatus toimub? Nagu valitsusjuht ütles, istub ka mõõdukate juhatus koos Nende ootused, võttis Eesti raadio kuulajate jaoks kokku Erakonna aseesimees, sotsiaalminister Eiki Nestor. No me nii nagu avalikkusele teada on, arutame pöördumist Reformierakonna poole ja selle pöördumise kaudu me soovime selgust. Ühtpidi on õige, et kohalike omavalitsuste tasandi riigi tasand on kaks erinevat aga teisest küljest ma ka arvan, et raadiokuulaja nõustub Edgar Savisaare saamine Tallinna linnapeaks ei ole uudis, mis ilmub kuskil ajalehe 38. küljel pealkirja kohalikes omavalitsustes on toimunud. Ja kui siis nüüd, kui nagu uudiseid vaadata on selline positsiooni võtmine ennem järgmised valimisi siis me soovime näiteks selgust, et sama ei tekiks riigi tasandil, et et kui Tallinnas nüüd nüüd nii läheb, et kui kaua võib kindel olla, et see koalitsioon püsib riigis sest ka siin, kui selline poliitiline kultuur on, võib juhtuda, et näiteks paar kuud enne omavalitsuste valimisi tehakse samasugune käik ka Toompeale. Vast see selguse saamine olekski kõige tähtsam, mida me meie partnerilt ootame. Koosolekute tulemusena peaksid valmima kirjad Reformierakonnale. Mart Laar kinnitas, et põhimõtteliselt ei näe ta koostöö tegemisel probleeme ja kiri tuleb sõbralik. Vähemalt esialgu paistab seega, et riigis valitsuse vahetamisest ei ole praegu ükski kolmikliidu erakond huvitatud. Põhimõtteliselt tahavad Isamaaliit ja mõõdukad saada selgust, kas Reformierakond tahab valitsusliidus Eestis jätkata ning soovitakse, et seda tõestataks tegudega. Kui niisugune soov on, Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen. Kuidasmoodi, suhtute teie sellesse kirja? Ma mõistan koalitsioonipartnerite ärevust seoses sündmustega Tallinnas ja mõistan, et see ärevus pidi leidma väljendi Reformierakonna juhatus kindlasti seda kirja arutab, aga vähemalt esmamulje on see, et, et pigem on tegu pisut retoorilise kirjaga, millele on raske vastata. Ja ainuke vastus saab olla seda, et Reformierakond oma tegude ja peaaegu kolme aasta pikkuse koostööga koalitsioonis on näidanud, et Reformierakond on võimeline ja on valmis ja soovib Eesti riigi arengu nimel jätkata ühises valitsuskoalitsioonis. Rahvaerakond mõõdukalt ja isamaaliiduga. Siin soovitakse, et te tõestaksite nüüd tegudega, et olete valmis jätkama valitsuskoalitsioonis usaldusväärse partnerina, kas on ka juttu olnud, millised on need teod, mida teilt oodatakse? Peaminister Mart Laar rääkis eile näiteks sellest, et ID-kaardid tuleks ikkagi kohustuslikuna kehtestada. Kaks reformierakondlast on teinud ettepaneku, et võiks ID-kaart olla vabatahtlik. Kõigepealt. Ei saa me nõustuda selle arvamusega, mida meie koalitsioonipartnerid kipuvad arvama, et koostöö on vaidlused ja aruteluta nõustumine ehk siis allumine. Ja kui siin on kirjas on toodud mure näiteks haldusterit reaalse reformi pärast, siis meie hinnangul ei hukutanud seda mitte Reformierakonna käitumine, vaid reformi nõrk ettevalmistus ja selle läbikukkumine sisuliselt kohalike omavalitsuste juures. Kui konkreetsetest eile püstitatud teemadest rääkida, siis tõepoolest tõstatati meie ette küsimus Aidi kaardi kohustuslikku, sest Reformierakond ei ole mitte kunagi olnud Aidi kaardi vastu. Meil on probleeme teinud selle kaardi kohustuslikkus, me oleme näinud, et see peaks olema kohustuslik riigile aga kui koalitsioonipartnerid näevad, et see on koalitsiooni püsimise hind, siis kindlasti ei takista Reformierakond Aidi kaardi kohustuslikkuse projekti. Tõsi, me kindlasti küsime teatud aja pärast selle projekti eestvedajatele aru, mida kodanik kohustuslikku kaarti soetades saab ja on räägitud veel õppetoetuste seaduseelnõu problemaatikast, aga siinkohal pean ütlema, et selle seaduse juures on lihtsalt tehnilised puudujäägid ja kindlasti me kavatseme nendele tehnilistele puudujääkidele lahendus leida, et, et me ei kavatse alluda vaikides teatud survele. Aga kirjas toodud väited, et Reformierakond on vastu töötanud sihikindlalt ühiskonna sotsiaalset turvalisust suurendavatele seadustele, siis sellega ma ei oska üldse kuidagi, kas nõus olla või mitte, sest see on puhtakujuline populism. Ja muidugi, mis puudutab riigieelarveliste eraldiste menetlemist, siis peab ütlema, et Reformierakond on olnud seisukohal, et Eesti riigieelarve peab olema tasakaalus ja ei ole võimalik eriti vahetult enne valimisi riigieelarvet õhku täis pumbata ja siis valijatele meelehead teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaaliit ja Mõõdukad arutasid juhatuses Reformierakonna käitumist ja valitsuskoalitsiooni perspektiive ning saatsid koalitsioonipartnerile kirja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVäga hea oli näha, kuidas toimus Eesti kaitseväe Scoutspataljoni pioneerirühma, kus on ka reservväelased ja siis Poola, piirivalve, Poola päästeteenistuse ja Poola armee ühistegevus siis piiritõkke rajamisel ja olen väga uhke Eesti poiste töö üle. Et nagu tagasi vaatasime, siis toimus ka sellise natuke raskema kohale tõkke püstitamine. Ja miks on oluline, et eestlased küsimus ei ole ju Poolas, küsimus on selles, et kas me oleme liitlased või ei ole liitlased. Kui on hübriidsõda meie erinevate liitlaste vastu, siis on meie kohustus alati ju appi tulla ja 11 aidata, nagu Poola on käinud Eestis tegutsemas, nii ka meie anname alati oma panuse oma liitlast. See siin, mille vastu me võitleme, on üks tegevus, mis on siis üles kutsutud praegusel hetkel Valgevene poolt kus siis toimub nii-öelda immigrantide ülesurumine Euroopa liitu ja selle ühe hübriidtegevusega mõjutatakse kõiki, et nii see ongi, et ega me ei tea, kust nad tulevad. Esimene nädal hakkab varsti lõppema, eestlastel Poolas, kuidas senist koostööd poolakatega hindate? Meil on töö sujuv. Peale, teisel päeval olime juba oma ülesanneteid täitmas erinevates valdkond ikka. Nii et mina hindan seda väga kõrgelt ja meil on läinud väga hästi. Ja nagu ma olen ka poolakatega rääkinud, siis on, nad on ka meiega rahul mitte ühtegi etteheidet, mitte kumbagi, pooleled, suur aitäh kõigile, kes on sellesse panustanud. Palun selgitage, mis asi on sihtüksuse visent ja kellest see koosneb, sihtüksus, visent on siis nii-öelda Eestist siia saadetud üksus, mille koosseisus on siis neli elementi, on siis nii-öelda pioneerirühm, kes siis vajab tõkkeid mehitamata lennumasinate üksus ja siis kombat kaamerameeskonnad. Ja siis ka meid tagab siis nii-öelda rahvuslik toetuselement. Et põhimõtteliselt see ongi siis taaskord fisent, kelles siis on natuke üle 70 eestlase kuuluvad sellesse meeskonda, välja on tulnud ka reservväelased Eestist. Kuidas nende tööd hindate, mina ei näe vahet, kas ta on reservväelane või tegevväelane, et see tähendab seda, et ma hindan neid väga kõrgelt, et et minu arvates meie, Eesti riigi reservväepoliitika töötab väga hästi, et siin olles ei ole ma näinud mitte ühtegi erisust nendel, et oleks reservväelane või tegevväelane.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe sihtüksus on Poola-Valgevene piiril abis olnud kaks päeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüllap on paljud tänavu Lätis ringi sõites kogenud, et koroona aasta on lätlaste jaoks olnud edukas tee-ehituse aasta. Kokku on sellesse valdkonda investeeritud üle 300 miljoni euro. Praeguseks on uuendatud 1250 kilomeetrit teid ja valitsuse täiendava rahaeralduse abil lisandub neile sadu kilomeetreid veel. Läti riiklik teeettevõte on sõlminud ligi 120 lepingut tee-ehitajatega, kusjuures hind on eelmise aastaga võrreldes oluliselt madalam ja suurenenud on ka konkurents. Kunagi varem pole objekti ehitusele või remondile pretendeerinud üle viie pakkuja. Viimaste aastate suurim tee projekt on oluline ka eestlaste jaoks, sest see tähendas Riia Pihkva teel oleva seenekese lõigu põhjaliku renoveerimist. Sinna investeeriti 47 miljonit eurot, pandi uus asfaltkate, aga ehitati ümber ka peale ja mahasõidud sillad ja rajati jalakäijate tunnel. Aga põhjalikke töid on tehtud ka Riia Ainasi ja Riia Juurmala suunal, samuti pealinnast Jelgavasse viival teel ja parandatud ühendust Leedu piiriga. Eriti oluline on siin teeveetest Leetu viiv lõik. Kui praegu on Riia sissesõitja Riia ring läbimine eriti hommikuti ja õhtuti tööpäeva lõppedes paras ajaraisk ja peavalu siis eeloleva paarikümne aasta jooksul peaks ühendus paranema nii naaberriikidega kui ka pealinna ja teiste Läti suuremate linnade vahel, kõneleb transpordiminister Talis Linkaits. Loodame, et lähema 10 aastaga saame korda Riiga suunduva teedevõrgu ja ringtee minnes sealt edasi kaugemale, eriti viia Baltika suunas, räägib minister Linkas. Loodame saada täiendavat raha euro is ropa liidu fondidest ka taasterahastust ja peame oluliseks ka PPP projekte ehk erasektori raha kaasamist ja teisi fonde, kõneleb minister Linats. Kauaoodatud ja Baltimaade esimene suur PP projekt ehk ümbersõit on saanud valitsuse heakskiidu. Seda hinnatakse Lätis väga perspektiivseks. Augusti teisel poolel kuulutati välja ka erasektori partneri leidmise konkursi võitja kuid osa neist tulemustest on praegu vaidlustatud ja kui need vaidlused lõpuks vaieldud saavad, siis läheb ka töö lahti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti loodab paarikümne aastaga ellu viia ambitsioonika plaani ja ehitada kõik Riiga viivad maanteed ümber kiirteedeks ning parandada ühendust ka naabrite Eesti ja Leeduga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeaminister Juhan Parts kritiseeris eile välisminister Kristiina Ojulandi ministeeriumist kadunud saladokumentide ja kantsler Priit Kolbre väljavahetamise kava eest. Peaminister nimetas dokumentide kadumist väga tõsiseks asjaks. Välisminister Kristiina Ojuland, kes on hetkel visiidil Gruusias, ei arva, et Juhan Partsi kriitika õige oleks. Nagu tähele panna, on peaminister väga innukalt teile sõna võtnud ja mulle süüdistusi esitanud, ilma et ta oleks üldse minuga sellest rääkinud või ilma, et ta oleks isegi suvatsenud kontrollida ja vaadata neid dokumente, millele mina 2002. aastal ministeeriumi üle võttes alla kirjutasin. Need ülevõtmisvastuvõtuaktid on loomulikult olemas ka riigikantseleis. Ojuland kinnitab, et mingit auditit 2002. aasta kevadel, kui tema ministriks tuli, ei korraldatud, seega ei ole ta ka eelmiselt ministrilt vastutusdokumentide eest üle võtnud. Mina ei ole mingisugust auditit teinud, ma ei tea, kust niisugune jutt tuleb. Tõsi, välisminister umisse minnes tundsin ma huvi välisministeeriumi raha kulutamise vastu ja üle võtsin ma loomulikult eelmisel välisministrilt ka pooleli olevad määruste eelnõud ja seaduseelnõud. Esmaspäeval peaks valmis saama kaitsepolitsei aruanne riigisaladuste hoidmise kohta välisministeeriumis. Kui sellele peaks järgnema kriminaalasi või väärteomenetlus, satub välisminister Ojuland surve alla ametist tagasiastumiseks. Ka kantsler Priit Kolbre väljavahetamise kavva tuli täna selgust. Juhan Parts andis eile pressikonverentsil mõista, et see on välisministri plaan. Tõsi küll, ta ütles, et pole selle kohast ametlikku ettepanekut saanud ja hoidus seda teemat pikemalt kommenteerimast. Täna teatas välisminister, et kantsler Kolbre väljavahetamise algatus tuli läinud aasta augustis hoopis peaministrit endalt. Eesti Raadio argipäeva saates võttis peaminister omaks, et on kantsleri väljavahetamise küsimusega tegelenud kuid rõhutas, et selline sõnastus pole täpne. Peaministri soov on olnud, et välispoliitilist ajutrusti pidevalt tugevdada ja hoopis iseküsimus on, et millised sammud ühel või teisel ajahetkel on kõige paremat teha, et see niimoodi ka läheks. Peaministril tuli vastata ka küsimusele, kas tema ettekujutusest mööda tuleks välisminister välja vahetada. Kõigepealt, ma arvan, et me peame ikkagi vaatama nüüd, mis ikkagi Eesti seisukohast on nagu kasulik ja mis on õige ja õiglane ja minu arvates me saame neid samme teha nagu järk-järgult kaitsepolitsei on teatanud, et nad oma nii-öelda leiud saavad valmis järgmine nädal siis on võimalik sellega tegelikult tutvuda, hinnata selle nii öelda probleemi ja võimalik reaktsioon. Täna ma kindlasti selles osas olen võrdlemisi napisõnaline ja ja ikkagi noh, põhisoov on see, et me ikkagi tegeleksime sisulise tööga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Arengud dokumendikadumise skandaaliga Välisministeeriumis. Välisminister Kristiina Ojulandi hinnang ja peaminister Juhan Partsi arvamus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeeilmajaamad asuvad kesklinna ja Siimu sillal Räämaja Tammsaare kooli juures ning Raja ujula lähedal. Papiniidu sillal oli tee ilmajaam juba varem, mida nutikad teeilmajaamad endast kujutavad, räägib teede tehnokeskuse projektijuht Märt puust. Nutikus seisneb siis selles, et, et nad on väikesed, kompaktsed iseseisvad, nad saavad ilma elektritoiteta oma suhteliselt säästlike sidelahendustega hästi hakkama. Nad paigaldatakse tee äärde ja nad töötavad aku pealt sisuliselt kaks kuni kolm aastat ilma et nendega peaks midagi seal ette võtma. Nad teevad ilmajaamad, eriti need nutikad, siis mõõdavad. Täpselt temperatuure meil on teetemperatuur hästi oluline selleks, et otsustada, millal ja mismoodi välja minna eeskätt siis hooldetöid tegema teetemperatuur tee pinna pealt. Õhutemperatuur siis posti otsast ja ka õhuniiskus ja õhutemperatuuri ja õhuniiskuse abil me siis arutame kastepunkti temperatuuri ehk et millal võib siis õhus tekkida niiskus ehk kaste siis teepinnale või siis ka ärme talvel näiteks. Nii riigimaanteede kui ka linnade mõõtmispunktide andmeid näeb veebilehel tik.eeilm.ee. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Teede Tehnokeskus paigaldas Pärnu tänavatele viis Eestis arendatud nutikat teeilmajaama. Need võimaldavad täpsemat teehooldust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHarju maakohus lõpetas korruptsiooni süüdistustega kohtu all oleva Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare suhtes menetluse tema tervisest tulenevatel põhjustel. Kohus rahuldas seega Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi taotluse. Mäes oli rõhutanud, et kohtuprotsessist tulenev stress võib põhjustada Savisaare surma. Juhtiv riigiprokurör Steven Hristo Evestus tunnistab, et kohtuotsus oli ootamatu. Sellist otsust ma kindlasti ei oodanud, aga eks nii nagu on teada, siis kohus teeb otsuseid ja kohus tegi täna sellise otsuse. Minus on jätkuvalt tunne, et Edgar Savisaar selleks olukorraks siis, mis täna kätte jõudnud on, on kasutanud erinevaid viise, et ka muuhulgas siis pääseda sellest kriminaalmenetluses. Minu jaoks on jätkuvalt põhjendatud kahtlus selles, kuidas siis isik sai, kuid kohtus käia ja peale seda siis ühe konkreetse arsti poolt oli istungite ajaks nagu ka tänasel päeval hospitaliseeritud, mis tegi istungite pidamise jätkamise võimatuks. Et sellest tulenevalt on mul kahtlused, et on olnud inimesi, kes on aidanud Edgar Savisaarel olla kohtulikust arutamisest eemal ja jätta kohtule märksa hullemat pilti, kui see tegelikult on. Kohtuekspertiisi instituudis tehtud terviseekspertiis oli hinnanud Savisaare kohtukõlbulikuks ehk leidis, et teatud mööndustega võimaldab tema tervislik seisund tal kohtumenetluses osaleda. Endokrinoloog Vallo Volke hinnangul olnuks istungil osalemine Savisaarele aga eluohtlik. Evestus ütleb, et hetkel pole täpselt selge, kas prokuratuur saab määruse vaidlustada, kuid kui saab, siis seda tehakse. Sellest sõltumata jätkub kohtuasi niikuinii, rõhutab juhtiv riigiprokurör. Loomulikult on mõtet edasi minna, sest altkäemaksusüüdistus on esitatud ja see eeldab kahte poolt. See eeldab võtjat, eeldab andjat. Seetõttu prokuratuur jätkuvalt süüdistada andjaid rõhub sellele, et selle äratõendamisel on võimalik tuvastada ja ära näidata 2014. 15. aastal linnavalitsuses toimunud korruptsioonisuhted. Nii et et Edgar Savisaare väljumine sellest menetluses ei tähenda, et kaudselt tema tegudele võib anda veel siis eelseisvas menetluses lõplikus kohtuotsuses hinnangu sest teda ei saa kuidagi sellelt pildilt ära lõigata. Savisaare kaitsja Oliver Nääs ütles Siiri Ott Ender Paasmaale, et otsus oli pigem ootuspärane ja ta ei leia, et lõpliku süü välja selgitamata jätmine oleks halb lahendus. No tema jaoks on kindlasti täna tähtsamad terviseküsimused, nii et ma arvan, et tema seisukohalt vaadates ei ole kindlasti halb lahendus. Aga nende ärimeeste kriminaalmenetlusse ju võib ka selguda see, et tegelikult Edgar Savisaar siiski võttis rahasid vastu ja käitus nii-öelda ebaeetiliselt. Kas see ei mõjuta kuidagi Edgar Savisaare nii-öelda edasist käiku? Esiteks pean seda väga vähe tõenäoliseks. Teiseks, kas ja kuidas see mõjutab tema edasist elukäiku? Ma ei oska praegusel hetkel öelda, millal ja üldse millisele lahendusele siin kohtus jõutakse, see kõik on nii spekulatiivne. Kohtuprotsess algas Harju maa kohtus mullu 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi vaid ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema suhtes lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses. Toomas Sildam usutles sel teemal ka Savisaare pikaaegset kaasvõitlejat Yana Toomi. Ja Toom, mida tundsite, kui saite teada, et kohus lõpetas kohtupidamise Edgar Savisaare üle? Kergendust, mis see tähendab, see tähendab täpselt seda tundsin kergendust ja mul on väga kahju, et seda tehtud varem. On teil ka kahju, et nüüd me ei saagi teada, kas Edgar Savisaar on teinud need kuriteod, milles prokuratuur teda süüdistas, või on ta süütu. Meil väga valikud ei olnud, siin oli vist kaks valikut. Kas me kunagi ei saagi teada, või siis Edgar sureb kohtusaalis. Nii et arvestades meie kohtupidamise tempot ja seda, kuidas asi seni kulges. Ma arvan, et see kohtupidamine võiks kesta veel aastaid. Kas Edgar Savisaar teie arvates tuleb poliitikasse veel tagasi? See ei ole minu otsustada. Ma ise arvan, et tervise tõttu võib-olla ei tule, aga ma usun, et ise ta seda mõtet kindlasti peas veeretab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus lõpetas korruptsioonsüüdistusega kohtu all oleva Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare suhtes menetluse tema tervisest tulenevatel põhjustel. Kohus rahuldas seega Savisaare kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääsi taotluse. Nääs oli rõhutanud, et kohtuprotsessist tulenev stress võib põhjustada Savisaare surma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on koostamas raamdokumenti, millest lähtuda oma lähemate aastate Euroopa Liidu poliitikas, sellest ka tänane arutelu. Peaminister Juhan Parts tõi oma kõnes välja põhimõtted, millest lähtub valitsus. Esiteks võrdsed võimalused. Mis lahti mõtestatud tähendab liikmesriikide nende kodanike ja ettevõtete samaväärset kohtlemist. Teiseks lihtsus ja kodaniku lähedus. Euroopa Liidu toimimine peab olema kodanikulähedane, lihtne, läbipaistev, paindlik, kolmandaks heaolu ja ettevõtlikkus. Liikmelisus Euroopa liidus on Eesti jaoks võimalus ja vahend meie heaolu ja elukvaliteedi parandamiseks. Neljandaks põhimõtteks valitsusele nõudlikkus ja konstruktiivsus. Eestile tähendab Euroopa Liidu otsustamises osalemine enneolematut võimalust aga samas ka määramatult suuremat vastutust. Nii ametnikud kui poliitikud peavad endale senisest tõsisemalt aru andma vastutusest mis kaasneb Eesti huvide esindamisega Euroopas. Konkreetseks minnes tõi peaminister näiteid kurgi puuviljade hulka, arvamisest ja vaalavaatlejate suunamisest kalalaevadele, mis poleks tulnud meile totrate naljade moodi üllatusena. Kui Eesti ametnikud oleksid brüsseli töögruppides tihedamat tööd teinud poliitilise dokumendi juurde tagasi tulles, siis opositsioon leidis seal mitmeid puudusi, sealhulgas koostamise ajaosas Tunne Kela. Selline dokument on tublisti hiljaks jäänud. Me teadsime, millal me Euroopa liitu jõuame. Oleks olnud päris normaalne, kui see oleks esitatud. Ma usun isegi natuke paremal kujul, kui praegu. Riigikogule möödunud aasta sügisel. Tsiteerin ühte väljavõtet peaministri kõnest peame suutma analüüsida nii siseriiklike kui Euroopa Liidu probleeme ja pakkuma omapoolseid lahendusi. See on heade kavatsuste deklaratsioon, vajaduse tunnetamine. Tegelikult peaksime olema hoopis kaugemal. Urmas Reinsalu märkis vastuseks, et kui meie dokument on koostamisel hilinemisega, kuid siiski mingil määral olemas, siis teistel uutel Euroopa Liidu liikmetel Pole seda. Aga mis puutub tähtaegadesse, siis rõhutati täna ka seda, et riigikogu jaoks peaks täna olema oluline, et vajalikud seaduseelnõud esimeseks maiks vastu võetud saaksid. See on aga hetkel kahtluse all.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas valitsuse Euroopa Liidu poliitikat aastani 2006 enne vastava raamdokumendi koostamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelarve tulude maht on 96,3 ja kulude maht 93,6 miljardit krooni. Tänasel kolmandal lugemisel võtsid sõna kõik fraktsioonid ja ka selles pole midagi uut, et koalitsioon kiitis eelarvet. Opositsioon tegi kriitikat. Rahandusminister Ivari Padar. Eelarve koostamisel jälgisime, et eelarve oleks säästlik ja ettenägelik. Avatud majandusena peame olema valmis reageerima sündmustele meid ümbritsevas maailmas, olles samas valmis ka väljakutseteks, kui neid peaks tekkima. Majanduskasv peab väljenduma kõikide Eestis elavate inimeste heaolu tõusus. Me ei saa luua riiki, kus kõik on võrdselt edukad. Küll aga saame luua riiki, kus kõigil on võrdsed võimalused eduks ja täisväärtuslikuks eluks. Toomas Varek keskfraktsioonist Lähtuvalt järgnevatest punktidest pensionifondi raha mitte eraldamine. Aktsiiside tõus, kohaliku omavalitsuse tasandifondi kasvu puudumine, koolilõuna toetuse ebapiisav suurendamine, majanduslikud vastuolud, raudteetööliste bussijuhtide, õpetajate, õdede ja kaevurite streigimeelsed meeleolud. Ei saa Eesti Keskerakonna fraktsioon seda eelarvet kahjuks toetada. Tarmo Mänd rahvaliidust Tundub, et sellest eelarvest kumab läbi ühe päeva peremehe mentaliteet mille põhjustavad koalitsiooni kõrged valimislubadused, mida nüüd iga hinnaga püütakse ka täita. Ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor vastab. Ma tahakski alustada tänusõnadega opositsiooni aadressil, uskuge mind, midagi nii ilusat, kui saada süüdistatud selles, et näete, nad täidavad ki oma valimislubadusi, see on ju puhas kiitus. Toomas Trapido roheliste erakond Võimuliitu mittekuuluvad erakonnad on teinud hulga ettepanekuid ja need ei saa olla kõik mõttetud lollid. Pigem on paljud neist siiski riigi kui terviku elu edasi viivad aga kahjuks nendega ei arvestatud ja ja nendest sõitis üle see kuulus teerull, mida mul siis isiklikult oli ka nüüd võimalik esimest korda lähedalt näha ja olles ise reaalses elus teerulli mõned päevad juhtinud võin öelda, et, et sellel masinal puudub igasugune paindlikkus ja tarkus. Ja vastus talle Keit Pentuselt Reformierakonnast. Teie juttu siin eelarve puldis on, on iseenesest väga ilus ja tore kuulata aga paraku peab ütlema, et rahanduskomisjonile ei laekunud mitte ühtegi sellist parandusettepanekut. Opositsioonifraktsioonidelt, mis oleks näiteks sisaldanud kulude vähendamise poolt oli küll terve hulk ettepanekuid, kus te soovisite kulusid suurendada. Eelarve võeti vastu 55 koalitsioonisaadiku häälega, opositsioon reeglina ei hääletanud, mõned roheliste fraktsioonist jäid erapooletuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu 2008. a eelarve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäidendi autoriteks on tuntud tšehhi kirjanik, dramaturg Karel Capek ning tema vend Josef, kes oli ka tunnustatud kunstnik. Kuigi putukate elust on kirjutatud 1921. aastal, võib seda pidada kokku kokkuvõtteks 20.-st sajandist. Näidendit on nimetatud küüniliseks draamaks, kuid lavastaja Jaan Tooming nimetab seda müsteerium komöödia ks. Lavastaja sõnul on etendus mõeldud nendele, kes usuvad, et maailmas on võimalik täielik rahu, õiglus ja rõõm, räägib Jaan Tooming. Ma olen juba ammu putukate elust mõelnud selle näidendi peale. See annab võimaluse näitlejale mängida. Ja teiseks, nagu Jaak nägi ruuris ette robotite tulekut, nii need maailmad, mida ta käsitleb seal 21. aastal, kahjuks pole inimesega palju selle aja jooksul muutunud. Ja see nüüd sajandi lõpus tundub ta mulle väga aktuaalsena ja ma olen Pärnu teatriga väga rahul ja ole ka rahul, et ma siin käisin lugu väga lihtne hulkurist, kes otsib armastust maailmas suure tähega armastust ja satub siis kummalistes maailmadesse. On muidugi neile, kes usuvad jumalariigi tulekut maa peal. Lavastaja loodab, et etendus paneb inimesed enam mõtisklema nii ümbritseva kui ka oma sisemise maailma üle. Etenduses teeb kaasa suur osa Endla teatri trupist. Peategelast hulkorit mängib Tõnno linnas veel mängivad Felix Kark, Laine Mägi, Katrin Valkna, Meelis Sarv, Raido Keskküla, Ago Anderson, Helle kuningas, Enn Keerd ja Ahti Puudersell ning külalisena Andrus Eelmäe. Kaasatud on ka Pärnu kooliteatri stuudiolased. Kunstnik on külalisena Albert Kulk ning muusikaliselt on lavastuse kujundanud Janek Vlassov.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endlas esietendus \"Putukate elust\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina tagandatud president Viktor Janukovitš andis täna Venemaal tooniäärses Rostovis pressikonverentsi. Ma kavatsen jätkata võitlust Ukraina tuleviku eest, ütles Janukovitš. Tema sõnul on Ukrainas võimu haaranud fašistlikud jõud, kes on rahva seas absoluutses vähemuses. Janukovitši sõnul teda ei tagandatud, vaid ta oli sunnitud lahkuma, sest tema elu oli ohus. Venemaale sattusin ma tänu patriootlikele ohvitseridele, kes täitsid oma kohust ja aitasid mul ellu jääda, rääkis Janukovitš. Tagandatud president tunnistas, et praegusest kriisist on väga raske välja tulla ja süüdistas juhtunus lääneriike. Need vapustused ja ohvrid on lääneriikide vastutustundetu poliitika tagajärg, rääkis Janukovitš. Ta ütles ka, et ei andnud korraldust meeleavaldajate tulistamiseks ja kogu vastutus veresauna eest lasub protestijatel. Krimmis on relvastatud isikud võtnud enda kontrolli alla kaks lennuvälja. Ukraina valitsuse sõnul on see vene jõudude okupatsioon. Ukraina piiriteenistuse teatel lendas Ukraina õhuruumi 10 vene sõjaväekopterit. Piiriteenistuse sõnul kuulusid need Venemaa Musta mere laevastikku. Interfaxi teatel eitab laevastik oma jõudude osalemist grimmi, lennuväljade hõivamises. Vähemalt 20 Venemaa Musta mere laevastiku mundrites ja automaatidega relvastatud meest piirasid Krimmis sisse Ukraina piiripunkti. Nende esindaja ütles Reutersi korrespondendile, et nad on seal selleks, et ei korduks. Maidan. Venemaa eitab, et Musta mere laevastik osaleb Krimmi sündmustes. Moskva kinnitab, et ei ole rikkunud kokkulepet vene vägede liikumise kohta Krimmis. Ukraina ametis oleva presidendina teatan, et Krimm peab jääma Ukraina riigi koosseisu, säilitada ulatuslikku autonoomia, ütles Janukovitš. Ta kinnitas, et ei palu Venemaalt sõjalist toetust. Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ei ole ta enda sõnul veel kohtunud, aga on kõnelenud telefoni teel ja kohtumises kokku leppinud Janukovitš kinnitas küsimustele vastates ka, et tal ei ole välismaa pankades arveid. Aga Šveitsi valitsus avaldas täna nimekirja Ukraina ametiisikutest, kelle arved külmutatakse. Teiste seas on ka Viktor Janukovit ja tema poeg Aleksander. Arvete külmutamisest teatasid ka Lihtenstein ja Austria.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainas Krimmis on relvastatud isikud hõivanud kaks lennuvälja, Vene Musta mere laevastiku mundrites mehed on ümber piiranud Ukraina piiripunkti. Ta süüdistas kõiges juhtunus Lääneriike ja teatas, et kavatseb jätkata võitlust Ukraina tuleviku nimel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKa nendes Euroopa riikides, mida koroonaviirus tabas kõige hullemini, tundub haigestumise kõrgpunkt möödas olevat. Ühendkuningriik. Itaalia ja Hispaania teatasid, et surmajuhtude arv sel nädalavahetusel oli alates märtsist kogu koroona aja madalaim. Itaalias tehakse paljud ärid, restoranid, baarid, juuksurid täna lahti esimest korda rohkem kui kahe kuu jooksul. Kirikud valmistuvad teenistusteks, kuid rangete reeglitega kirikust tuleb kanda maski ja hoida teistega poolteist meetrit vahemaad. Hispaanias saavad inimesed koguneda 10 kaupa ka tingimusel, et nad kannavad maski ja hoiduvad üksteisest eemale. Vabaõhurestoranid võivad tegutsema hakata, kui külastajaid on poole restorani jagu. Hispaania leevendas piiranguid veidi ka nendel saartel, kus nakatumisi oli vähe. Ateenas avati täna külastajatele Akropolis ning lisaks üle 200 arheoloogilise vaatamisväärsuse kogu Kreekas. Inimesed peavad seejuures hoidma vahemaa poolteist meetrit. Maskid ei ole kohustuslikud. Osa Aasia maadest pöördub samuti pikkamisi normaalsusse tagasi Vietnamis, mis on üks terve maailma edulugusid pandeemia vastu. Tegutsemises on lubatud avada restoranid, kinod ja spaad ning Hanoi. Populaarne an ala. Õllenurgana näeb välja juba samasugune nagu varem. Tais on avatud vabaõhuturud, läinud nädalal hakati avama ka kaubanduskeskusi. Tais on koroonas nakatunute hulk üks väiksemaid maailmas. Samas ähvardab Tai lennunduse lipulaeva Ti Erwasi pankrot. Valitsus arutab päästeplaani homme. Ka India ja Pakistan on alustanud piirangute leevendamist, et päästa majandust, kuigi nakatunute arv tõuseb pidevalt. Indias nakatus viimase ööpäevaga 1242 inimest. See on suurim arv pandeemia algusest peale. Ühtekokku on Indias nakatunuid üle 96000. Valitsus pikendas eriolukorda mai lõpuni. Uued koroonarekordid tulevad ka USAst. Pühapäeval registreeris John Hopkinsi ülikool ligi 19000 uut kattumist ja üle 800 surmajuhu. Samas New Yorgis tuli viis ja pool 1000 politseinikku pärast koroonast paranemist tööle tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljudes riikides leevendatakse täna taas pandeemiaga seotud piiranguid. Aga on riike, kus asjad lähevad hullemaks. Indias püstitati nädalavahetusel nakatumiste rekord, üle 5 tuhande.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne-Virumaa omavalitsustele kuuluva Rakvere haigla taastusraviosakonna ühe katuse alla toomine oli kauaaegse unistuse täitumine, ütlesid haigla taastusraviosakonna õendusjuht füsioterapeut Kristi Ojaste ja haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev. Siiamaani ta oli kogu aeg selle taga, et, et leida see raha, et see osakond valmis ehitada tänu omavalitsuste ühisele otsusele aastal 2019, et me võiksime siia panustada maakonna tasakaalustatud arengu toetusfondi raha ja et see on meie ühine objekt ja meile kõigile vajalik, siis idee sündis ehk 394000 eurot ümmarguselt. Saime siis sellest meetmest meie raha ja ülejäänud raha siis selle valmimisse panustasid omavalitsused täiendava investeeringuna haiglale ja siis ka meie enda tuludest. Kristi Ojaste Me ootasime seda osakonda ligi 20 aastat ja lõpuks siis me saime selle ja me oleme väga rahul. Varem olid meil spetsialistid hajutatud erinevate majade vahel ja tõepoolest, nüüd me oleme ühise katuse all ühes osakonnas, füüsiline asukoht on üks ja kõik teenused osutatakse patsiendile ühes kohas, seega on see patsiendile palju nagu mugavam. Me saame pakkuda kõik varasemad, mis on seotud füsioteraapiaga, massaaž, elektriravi, teenused, soojaravi, soolaravi. Nüüd on siis juures veel ka vesiravi võimalused. Uuenenud osakond ootab uusi spetsialiste, nentis Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev. Meil on hetkel situatsioon täpselt selline, et kui füsioterapeute me ikka tasapisi endale leiame, sest tundub, et kasv on olemas nüüd ka tänu uuele osakonnale ja, ja üldse sellisele meditsiini, deoloogia muutusele taastuse suhtes ja selle vajalikkuse suhtes ja inimeste hoiakutele siis tegevusterapeut on näiteks defitsiit, et hetkel tegevusterapeutide osas oleme nullseisus kahjuks. Taastusraviosakonna õendusjuht Kristi Ojaste lisas Tegevusterapeut on tõesti hetkel katmata, sest ainus tegevusterapeut, kes meil on, on lapsehoolduspuhkusel. Kui keegi kuuleb, et võiks teie poole pöörde absoluutselt, me võtaksime tööle kohe isegi kaks tegevusterapeut võtaks me kohe tööle. Rakverest raadiouudistele Räne Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakveres haiglas avati taastusravikeskus, mis läks maksma üle 800 000 euro. Uude keskusesse oodatakse tööle ka uusi spetsialiste.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeisisõnu, analüüsib Flarian Seller etenduses poeg lääne kultuuriruumis üha normaalsemaks muutuvad lahuta tuse protsessi. Täpsemalt sündmusi ühe lahutuse järgselt. Ka Eesti ühiskonnas on probleem tugevasti olemas, aga sellest räägitakse tihtipeale ühekülgselt. Näiteks fraasidega tuli oma eluga edasi liikuda ja lahutus tõi kergenduse meile kõigile. Lavastaja Ott Aardam ütleb, et eda võlus tüki juures turgiliselt hästi kirjutatud sisu kui ka teema, mille seller fookusesse võtab. See seostus mulle kui ühe hästi läbi komponeeritud sümfooniaga mind väga sa võlus kui napid täpsed stseenid ja muidugi samavõrd see teema, sest et, et ma olen ise jõudnud nüüd sellisesse vanusesse, kus ka minu ümber minu ja kaaslastel paljudel tekivad juba uued pered, mõeldes kasvõi selle peale, et Eestis on ka lahutusi pea pea sama palju kui abielusid, et mulle tundub, et on väga hea avada seda teemat natukene, võib-olla teise nurga all. Teistmoodi lähenemine võiks tähendada näiteks seda, et lahutus ei pruugi alati tuua kaasa kergendusi ja uute võimaluste avanemist. Mõnele osapoolele võib see tähendada hoopis kogu senise maailma kokkukukkumist, eriti kui mängus on lapsed. Nii näiteks pendeldab ka etenduse peategelane Nikolaas oma vanemate vahel. Ott Aardam. Tema suurim probleem on see, et ta armastab mõlemat oma vanemat, ta armastab neid vanemaid koos ja ta on kui lõhki kistud ja nii tema isa kui tema ema püüavad teda kõigest hingest aidata, et tal läheks hästi, aga nagu autor ka on öelnud, et tragöödia üks selliseid aineseid on see, kuidas kõik proovivad kõige paremat, aga välja tuleb ikkagi nii, kui keegi ei oleks tahtnud. Etenduses isa mängiva Andri luubi sõnul on oluline, et selline lavastus on kirjutatud ja et see ka Eesti publikuni jõuab. Sellised valulised teemad, mida muidu võibolla ei saa ju käsitleda või, või käsitletakse kuidagi liiga ühte väravasse, et siis siin võib-olla ma loodan, et jäävad üles teatavad küsimused, et kelle asi see nagu lahendada on, et kõik need valusad küsimused või kes selle haava peaks kinni lappima. Kui inimesed tulevad siia saali, siis nad vaatavad, nad on erinevast kohast tulnud, ühtedele tõmbab see võib-olla mingi haava lahti üldse, mis ei ole ju halb teinekord, et siis saab jälle plasterdama hakata ja teistele on see haav juba kinni kasvanud või ei olegi haava, siis nad kujutavad ette, et kuidas oleks, kui selline haav tekiks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Theatrumi saalis esietenduv lavastus \"Poeg\" räägib pereprobleemidest. Kõik võib minna hästi, aga kõik võib minna ka keeruliseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrreldes 2020 aastaga, kui olid tugevad koroonapiirangud ja ühest riigist teise rändamine oli natuke raskendatud, siis 2021 aastal rändamine sai jälle hoo sisse, meie rändesalda oli väga tugevalt positiivne. Aga kui varasemalt siis positiivne rändesaldo on aidanud ka rahvaarvu kasvatada, siis eelmisel aastal sellest ei piisanud, sest et meil oli niivõrd palju surmasid ja sündide arv jäi samasse siis suurusjärk võrreldes aasta varasemaga. Meie loomulik iive oli lihtsalt niivõrd negatiivne, et see positiivne rändesaldo ei suutnud seda tasakaalustada ja rahvaarv natukene langes võrreldes varasema aastaga. Rahvaarv esialgsetel andmetel siis esimesel jaanuaril oli üks miljon 328439 ehk siis ümardatult 1,3 miljonit. Kas me teame, millistest riikidest kõige rohkem sisse rännati ja kes need inimesed on, et varasematel aastatel on olnud ka meil üsna palju tagasirännet, et Eesti kodanikud, kes on läinud elama Soome, Rootsi või kuhugi mujale Need on meile olude paranedes Eestisse tagasi pöördunud, kas see trend on ka jätkunud? Kuna me oleme ikkagi suhteliselt aasta alguses, siis sellised nii-öelda täpsustavad andmed meil hetkel veel ei ole, et rahvuste kohta ei oska öelda, aga jah, varasematel aastatel, siis eestlaste tagasiränne on ka väga palju suurenenud, need andmed saavad valmis siis kuskil maikuuks. Aga võib-olla siin on sobilik meelde tuletada, et käimas on rahvaloendus ja rahvaloendus, siis lõpeb sellel laupäeval ja just rahvaloenduse fookuseks ongi koguda infot selle kohta, millistest rahvustest, millise kodakondsusega põlisusega inimesed Eestis elavad, et see on see info, mis me siis rahvaloenduse ga kokku kogume.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti rahvaarv oli Statistikaameti esialgsete andmete alusel 1. jaanuaril 1 328 439. Statistikaameti juhtivstatistik Terje Trasberg ütles, et möödunud aastat jääb iseloomustama eriti kõrge suremus, kuid ka kõrgem sisse ja väljaränne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna esimehe Edgar Savisaare ja Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul taotlevad nad kohtus valitsuse 27. juuni otsuse tühistamist. Selle otsusega kinnitas valitsus põhitingimused, millega Narva elektrijaamade 49 protsendiline osalus erastatakse NRG-le. Savisaare sõnul on see otsus seaduserikkumine. Rikutud on valitsuse energiakonkurentsi ning riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadust. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Me peame väga tähtsaks seda, et valitsuse otsus on vastuolus konkurentsiseadusega, see võib oluliselt raskendada meie liikumist Euroopa liidu suunas edasi, valitsus on kohustanud oma otsusega majandusministriga teostama niisuguseid toiminguid, milleks tal ei ole õigus ning olulise asjaoluna me viitame sellele, et valitsus vastavalt riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusele riigile strateegiliselt tähtsates äriühingutes saab aktsiaid võõrandada vaid riigikogu eelneval nõusolekul, aga valitsus on seda eiranud. Mind teevad rahutuks mõned väited, kus räägitakse, et noh, anname selle siis riigikogule selgitamiseks, see kangesti viitab sellele, et tahetakse lihtsalt meile informatsiooni anda, mille eest me muidugi oleme tänulikud, aga millest ei piisa? Riigikogu peab olema ikkagi otsustaja selles küsimuses, mitte lihtsalt informatsiooni ärakuulaja. Ka anti täna teada, et elektrijaamade erastamise asjus rahvahääletuse korraldamiseks on tänase seisuga kogutud ligi 107000 toetusallkirja. Villu Reiljani sõnul pole mingi raskus saada kokku kui miinimumplaan 150000 allkirja. Pärast valitsuse istungit oli võimalus küsida ka peaminister Mart Laari kommentaari kohtusse kaebamise kohta. Peaministri sõnul ei too see käik kaasa mingeid muudatusi valitsuse otsustest. Samal ajal on minu teada tegemist küllaltki huvitava õigusliku pretsedendiga, kus üritatakse kohtus valjustada valitsuse protokollilist otsust, mis ei ole õigusloov akt, vaid millega pannakse kohustus ministrile. Me jälgime suure huviga, mis sellest edasi saab. Aga praegusel hetkel küll ei kujuta ette, et see võiks kaasa tuua mingisuguseid muudatusi valitsuse käitumises või kavandatavates, otsustas, kui energia vastab jaatavalt, siis on võimalik läbi noh, see kogu protsess väga kiirelt lõpule viia. Kui energee võib alustada uuesti läbirääkimisi, siis loomulikult toimub asja teatavenimine, kuid mitte ka kindlasti üle mõistuse pikalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Rahvaliidu esimees Villu Reiljan kaebasid kohtusse valitsuse otsuse Narva Elektrijaamade erastamise kohta NRG-le.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHinnangu koostamist Eesti eurokõlbulikkuse kohta on Euroopa komisjon ja keskpank tõenäoliselt juba alustanud. Mais avalikustab Euroopa Liit niinimetatud lähenemisaruande juunis toimuvad eelarutelud ning kuuendal juulil ütlevad Euroopa Liidu rahandusministrid oma lõpliku otsuse, kas Eesti saab järgmisest aastast eurotsooni liikmeks või mitte. Rahandusministeeriumi asekantsleri Tanel Rossi sõnul täidab Eesti tõenäoliselt kõik Maastrichti kriteeriumid, sest eelarve puudujääk on alla kolme protsendi. Riigivõlg ja inflatsioon väike ning ka jätkusuutlikkusega ei tohiks probleemi olla. See on sisuliselt hinnang, kas näiteks meie eelarve puudujääk kahaneb ka järgmistel aastatel ja kas inflatsioon jääb madalamaks ka järgnevatel aastatel. Ma olen täiesti kindel, et see nii-öelda jätkusuutlikkuse küsimuse me oleme lahendanud tänu sellele, et valitsus on kinnitanud konverentsiprogrammi, mis näitab eelarve puudujäägi vähenemist järgmistel aastatel. Ja samuti oleme me kindlad, et inflatsioon jääb madalale tasemele ka sellel aastal järgmisel aastal. Nii et selline kriteeriumide jätkusuutlikkuse hinnang ehk siis nende edasise arengu hinnang, see kindlasti on osa Euroopa komisjoni ühinemisaruandest, kuid me ei näe mingisugust põhjusst, miks ei peaks tulema sama positiivne nagu hetkeväärtuste in. Olete te oma veendumustele saanud juba ka mingit kasvõi suursõnalist kinnitust nende instantside poolt, kust otsused tulevad. Loomulikult oleme me tihedas läbikäimises oma kolleegidega Euroopa komisjonist ja kui me vaatame puhtalt meie numbreid, kui me vaatame meie poliitika eesmärke, siis mul ei ole alust arvata, et jätkusuutlikkus hinnang tuleks kuidagimoodi negatiivne. Kui kuuendal juulil tuleb positiivne otsus, toimub eurole üleminek täpselt samal hetkel, kui algab aasta 2011. Ehkki sularaha vahetamise periood algab juba kuu aega varem, on aasta alguse kavandatud ka kahenädalane paralleelkäibeperiood Eraisikutele rahavahetusega. Mingeid otseseid kulusid ei kaasne ja vahetatakse ka mündid, kinnitas Eesti Panga osakonna juhataja Rait Roosvee. Kogu see euro kasutuselevõtu protsess või täpsemalt siis see sularaha vahetus peab kõigile riigi elanikele toimuma siis tasuta seal ei tohi olla, ei teenustasusid ei mingisuguseid komisjoni tasusid ega, ega mingeid niinimetatud viisi, kus kohal toimub reaalselt sularaha vahetamine, see sõltub väga palju sellest, kus me elame, aga need üldiselt on need kohad panga automaatide või niinimetatud ATMide võrgustik, pangakontorid, kus osutatakse sularahateenust ja siis muidugi jaekaubandus, sellepärast et enamik jaekaubandusettevõtteid saavad eurod eelnevalt kätte. Ja sellel paralleelkäibe perioodil siis kui me lähme ja maksame kroonide eest, mis on võimalik siis kahe nädala jooksul siis meile juba vahetusraha makstakse tagasi eurodes. Kroone on võimalik eurodeks vahetada ka pärast paralleelkäibeperioodi. Kõik pangakontodel olevad kroonid arvestatakse eurodeks ümber automaatselt, sama toimub ka lepinguliste maksetega. Täpsemat infot võib juba praegu leida veebilehelt euro.Eesti.ee, ütles projektijuht Ingvar Pärenklau. Tavainimese jaoks on kogu eurole üleminekualane info koondatud meil veebisaidile, mida me kutsume ise euroveebiks ja seal tõesti peaks olema siis kõige põhjalikum ametlik informatsioon kogu eurole ülemineku kohta. Ainuke küsimuse koht on see, et me ei saa veel praegu sajaprotsendilise tõenäosusega öelda, et see üleminek toimub esimese jaanuari 2011, kuigi me väga loodame seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti lähenemisest eurole, rahavahetus probleeme ei tekita, kinnitab Eesti Pank.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeis pool ekraani, avar kire sirelased, joosta kekanal tuttu, et tuhista tasuta pole ees ja kõike, vaid kasutad klaamide alla. Piip ja Tuut teater avab hooaja laupäeval esietenduva Ilmar Tomuski põnevuslooga Mauno saladuslik kadumine, mille toob lavale Marek Demjanov. Sündmused hakkavad hargnema pärast seda, kui millegipärast hakkavad saladuslikult kaduma inimesed ning ka raamatukogud tühjenevad raamatutest. Kaob ka Mauno, keda kolm hakkajat koolijütsi Grete Konksi, Kristian Poomi ja Stefan heinakehastuses otsima hakkavad. Kes siis on see salapärane Mauno. Tema on selline tüse härrasmees, seda sõna härrasmees kasutab ta enda puhul küll, et ise, kes siis kaob ära, ta nimelt digitaliseerub ja meie oleme siis koolilapsed. Mina olen tegelase nimega Jaagup Andres, Andres ja kes me siis hakkame seda müsteeriumit lahendama, väga põnev lugu. Kaane ka. Lausa politsei on sekkunud ja konstaabel rektori kõik raamatukogutädid ja et mis siis saab, kui paberist raamatud muutuvad digitaalselt ja kui inimesed raamatuid ei loe, mis siis võib saada? Lavastus räägib päris sõprusest, raamatute lugemisest ja ettelugemisest koos mängimisest ning digimaailma lõpututest ahvatlusest. Tegemist on Piip ja Tuut teatrile omase mäng mängus lustliku looga tõdevad osatäitjad. Meie koolilastena kõik seda lugu teame ja, ja me tahame ka seda siis jagada, kes siis mis juhtus ja, ja me siis etendame ise neid rolle, neid väikese, kes seal siis kõik kooli juhataja, raamatukogu, juhataja, kooli direktor, kooliarst, konstaabel, et kuidas me seda lugu siis nagu edasi anname, nagu õpilastel. Lavastus on loodud lastele ja sobib vaatamiseks alates viiendast eluaastast ning on pühendatud Eesti rahva jutu ja digikultuuri aastale. Mauno rollis on virtuaalsena Sepo seeman.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teater Piip ja Tuut avab hooaja põnevuslooga \"Mauno saladuslik kadumine\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKas teile on ettepanek tehtud kandideerida Eesti vabariigi presidendiks? Kas te võtsite selle ettepaneku vastu, olete te valmis kandideerima, kui teie kandidatuur ka ametlikult esitatakse? Paar tundi tagasi andsin vastuse, et ma siiski kandideerimisest loobun. Miks nii? Sellepärast et mõnedes valdkondades ma lihtsalt pean oma ettevalmistatud presidendiameti täitmiseks ebapiisavaks. Kirjeldage neid isikuomadusi või seda ettevalmistust, mis siis võiks või peaks olema presidendil. Esimene ja Eesti põhiseaduse järgi ja kõige olulisem on põhiseaduse valvur, põhiseaduse järelvalvaja, see on võib-olla valdkond, millega ma ehk saaksin hakkama. Teine valdkond on ju selline, mis ei ole küll otseselt nagu põhiseaduse pädevus kataloogis kirjas, aga selline riikluse visioon ja, ja nii-öelda riikluse tulevik, ma isegi aeg-ajalt olen kasutanud, kasutanud sellist mõistet nagu riigiõiguse filosoof, aga nüüd kolmas funktsioon, see, kus või kolmas suur pädevusvaldkond, see, mille suhtes ma väga selgelt tean ja tunnen, et minu ettevalmistatud tase ei ole piisav. See on välispoliitika. Kes teile tegi ettepaneku presidendiks kandideerida? Mulle tegid ühise ettepaneku peaminister ja riigikogu esimees ehk Kaja Kallas ja Jüri Ratas. Täpselt kaks nädalat tagasi. Ja need kaks nädalat olid siis aega mõtlemiseks, kas, kas nad proovisid teid veenda ka, ma saan aru, et Kaja Kallas ka ütles, et et on läinud, on läinud aega ja vaeva veenmisega. Jah, ma ei oska öelda, kas nüüd kindlasti võib kasutada ka sõna veenmine, aga, aga meil oli väga mitmed nii-öelda arutelud arutelud nendega siis just neis küsimustes, kus, kus ma arvasin, et võib-olla minu pädevus ei ole piisav ja, ja erinevad argumendid, mida ma välja tõin, ma pean tunnistama niimoodi, et Nende vastuargumendid olid ka veenvad ja midagi ei, midagi ei ole öelda, selles mõttes oli, oli diskussioon meil intensiivne ja aktiivne ja, ja kogemuslikult väga rikastav. Mis nende vastuargumendid siis siis olid? Nende põhilised vastuargumendid olid see, et, et Jüri, sinu vastuargumendid ei ole piisavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õigusteadlane Jüri Raidla teatas tänasel kohtumisel peaminister Kaja Kallase ja Riigikogu esimehe Jüri Ratasega, et ei võta vastu nende pakkumist kandideerida vabariigi presidendiks. Raidla on Ellex Raidla Advokaadibüroo asutaja ja vanempartner. Madis Hindre rääkis pärast toimunud kohtumist Jüri Raidlaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti suursaadik NATO juures Sulev Kannike olete siin koos ajakirjanikega pressikeskuses. Kuulsite just Laurde Robertsoni kõnet. Esimene kommentaar. Ehkki sellist otsust oli oodata siiski oma kõrvaga kuulda, kuidas NATO paneb peaaegu 10 aastasele Eesti ühele püüdlusele välis ja julgeolekupoliitilisele püüdlusele punkti. Seda ei juhtu iga päev, võib-olla juhtub niisugust asja ükskord elus, diplomaadi elus? Mis juhtub täna edasi pärastlõunal ja kuidas see NATO tippkohtumise töö edasi läheb ja meie jaoks edasi? Tänane päev tippkohtumisest on NATO päev NATO praeguste riikide päev, nii et nemad lõpetavad oma istungi pärastlõunaks ja pool neli kohtub Põhja-Atlandi nõukogus ehk siis NATO riigipeade äsja kutsutud riikide riigipeadega. Eestit esindab peaminister Kallas seal koos väikese delegatsiooniga ja iga kutsutud riik esineb ka avaldusega. Korraks veel Lord Robertsoni kõne juurde tagasi tulles, no see oli selline lühikene ja konkreetne kõne, mis ilmselt oli peaaegu, et kõik sõnad olid ette arvata või oli seal mingi rõhuasetus või kerge üllatus teile. Üllatus on pigem positiivne tõesti, et see oli niivõrd lühike, selge, resoluutne ja eriti see press lasti saali, mis näitas, et NATO 19 riigi sees oli täielik konsensus selle osas, keda kutsuda ja kuidas kutsuda. Tagasi meenutades näiteks Madridi tippkohtumist 1997. aastal, kui Poola ja Ungari esi kutsuti siis on teada, et öö läbi riigipea suletud uste taga vaidles mitut riiki, keda praegu see eeltöö poliitiline eeltöö oli tunduvalt tugevam ja sõnum on selle võrra. Ja muidugi meie tunneme end selle võrra kindlamat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uku Toomi intervjuu Eesti suursaadikuga NATO juures Sulev Kannikesega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeeleavaldusel loeti ette Talo pöördumine riigikogu ja valitsuse poole, kus tõdeti, et streik pole mitte eesmärk, vaid sotsiaaldialoogi ummikusse jooksmise tagajärg. Korrati üle talo nõudmised, need luges ette teatriliidu vastutav sekretär Riina Viiding. Esiteks kõrgharidusega töötaja palga alammäär, kui ta töötab täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal peab olema 2004. aastal võrdne rahandusministeeriumi poolt samaks aastaks prognoositava keskmise palgaga. Sõltuvalt sellest reguleeritakse ka teiste ametikohtade palkade alammäärasid. Teiseks säilitada koolieelsete lasteasutuste seaduse paragrahv 27 varem kehtinud redaktsioonis. Kolmandaks taotleda riigi, omavalitsuste avalik ja eraõiguslike tööandjate volitatud esindajate osalemist palga läbirääkimistel. Ja kui küsiti, kas meeleavaldajad võtavad selle pöördumise vastu, siis siin on vastus. Talo juht on väitnud, et palgapoliitika ei rahulda neid, milles seisneb talo ettepanek. Talo juht oiva Roosimaa. See tähendab meie poolt välja pakutud maatriksit, kus on täpselt kirjas palgasuhted alates keskharidusega inimese palgast, palga alammäärast ja lõpetades professori palga, alammääraga ja läbirääkimine taanduks siis ainult ühele numbrile ja sellega automaatselt täidetakse tabel. Kui üks professor ülikoolis saab 7000 krooni, teine professor saab samalaadset tööd teha, kas teises ülikoolis saab 18 või 20000 krooni siis minu meelest on ikka midagi päris mäda. See on süsteemi korrastamine, kus on selged palkade alammäärad ja edasi, kui palju keegi maksab, see on, kuidas tema tööd teeb ja milline on tema tööpanus. Valitsuse esindajad streikijatega kohtumas polnud, küll oli riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg. Kas tema arvates on Talo nõudmised reaalselt täidetavad? On küll absoluutselt täidetavad ja vastavad ka suuresti sellele, mis on Euroopas käibel. Noh, vaadake, jutt oli, et teeme tähtajalist töölepingut, nüüd natuke vaadati ringi ja leiti, et ei ole teistes riikides hästi, jätame tegemata. Maksame heale õpetajale kaks korda suuremat palka, siis selgub, et ei olegi nii lihtne kindlaks teha, kes on hea õpetaja, no see on lihtsalt niisugune tobe loksutamine. Ja kui on küsimus selles, et on vaja näiteks makse alandada selle huvides, et suurepalgalistel jääks rohkem raha kätte siis tehakse seda ilma süüme piinata ja seda toetatakse. See on kaasaegse majanduse alus, aga selle peale mõelda, et seesama maksu alandamine võtab võimaluse maksta lasteaednikele kolmest 1000-st natuke suuremat palka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toimus Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonide ühepäevane streik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome peaminister Sanna Marin teatas täna pärast kohtumist parlamendierakondade juhtidega, et valitsus kavatseb juba homme tuua parlamenti erakorralise olukorra laiendamise paketi. Me sulgeme restoranid, baarid ning vastavad kohad, kus sotsiaalseid kontakte esineb. Teine suur tervik. Meie meetmetes on Uusimaa maakonna isoleerimine muust riigist. Selleks on meil nii mõjuvad põhjused kui ka selge vajadus, ütles peaminister Marin. Uusimaa maakond hõlmab Soome pealinna Helsingit ning selles elab kokku 1,7 miljonit inimest. Tegemist on ka Soome kõige tihedamini asustatud piirkonnaga ning ka koroonaviiruse juhtumeid on seal tuvastatud rohkem kui mujal riigis. Samas on Soome ajakirjanduses viimase nädala jooksul rohkem kui korra osutatud sellele, et kuigi enamus Soome elanikest järgib koroonaviiruse puhangu tõttu kehtestatud liikumise ja kogunemispiiranguid hästi, on paljud siiski endiselt jätkanud baarides pidutsemist sõitnud pealinna piirkonnast suvilapiirkondadesse või suisa Põhja-Soome suusatama. Valitsus on varem ka mitu korda hoiatanud, et kui inimeste käitumine ei parane, tuleb rakendada täiendavaid piiranguid. Mida on nüüd siis ka tegema asuta. Millal täpselt restoranid, baarid ja kohvikud suletakse ning Uusimaa maakond ülejäänud Soomest isoleeritakse, pole veel teada. Kuid kui Soome parlament vajaliku seaduste paketi homme kolmapäeval vastu võtab, võib see jõustuda lähipäevil. Soome kaitsejõud on teatanud, et on valmiduses kutsuda vajadusel lühiajaliselt teenistusse ka kaitseväe reservväelasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes kavatsetakse juba sel nädalal rakendada lisapiiranguid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Valitsusel on lähipäevil kavas sulgeda muu hulgas restoranid, baarid ja kohvikud ning piirata liikumist Soome pealinna ümbritseva Uusimaa maakonna ning ülejäänud riigi vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis siis metsast jahimehed koju toovad, liha, see müüakse enam-vähem peaaegu kõik riigile ja sealt saadakse siis raha ja selle raha eest arendatakse siis seda seltsi tegevust, et nendel on omad üritused igal sellel seltsil või klubil. Aga nad peavad ka festivali ja seal korraldatakse konkursse. Ja festivali idee on see, et need on sarvede osad ainult mängisid, sarvesid ja osadel siis oli see segakava, nii et meie oleme kolmas kord juba õitsenud oma segakavaga seal ja otsus siis miks jahimehed ja sarve puhuja Eesti omad rahvalaulu sinna sisse tahtsid põimida, kuskilt tuli ja nad pöördusid kultuurikolledžisse Viljandisse, tol ajal oli veel Viljandi kultuurikolled ja said siis sealtkaudu niinimetatud rahvalauliku ehk inimeste, kes pärimusmuusikaga tegelevad nende andmed ja nii ta siis on läinud, kolmas kord järjest käime siis juba lisaiski linnas jahikultuurifestivalil ja oleme seal väga edukalt siis osalenud, eelmine aasta saime Grand Prix, mis oli siis kõige kõrgem autasu ja sel aastal siis esimese koha, et Ukraina sai Grand Prix, kes olid ainult sarve puhujad, aga Eesti kollektiiv on siis kolmas aasta järjest juba viljelenud siis kahe kultuuri segamist. Ehk siis jahikultuur, sarvede signaalid, mida nad nendel sarvedel mängivad jahisarvedel? Noh, neid ikkagi nimetatakse vabariigi parimateks jahisarve puhujateks, nad on jahimehed ise kõik, no peaaegu kõik, mitte päris üks ei ole, aga ta mängib Vanemuise orkestris metsasarve ja siis ta noh, jahimees ei ole, aga osaleb nendel, kuna noh, lihtsalt seda, seda sarve on nagu vaja, aga setu laulu laulsid kõik ja sarvesid puhusid mehed ja seekord lõime siis ka tantsu ja tantsisid siis ka kõik. Kuivõrd Poolas nende jahiseltside kaudu toetatakse kultuuriettevõtmist, oskate selle kohta midagi öelda. Vat ei oska selle kohta öelda, aga see linn, esjaski linn, kus seda jahikultuurifestivali korraldatakse juba kümnendat aastat sel aastal siis tundub, et seal võib olla väga tihe seos, sellepärast et tegelikult oli selle eestvõtja nagu just nimelt selle linna kultuurispetsialist, tal on siis üks kultuurimaja suur ja, ja tundub, et, et nad on väga tihedas seoses ikkagi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Festivalil Poolas tunnustati Eesti jahisarve puhujaid ja seto laulu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValgamaa kutsehariduskeskuse egiidi all sai Malriks ja puhastusteenindajaks õppida Ida-Virumaal. Õppetööd viis seal läbi koolitusettevõte Concera OÜ. Kahe asutuse koostöö oli ebaseaduslik, selgitab haridus ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille voolaid. Kui õppeasutus tahab viia läbi koostöös oma partneritega õpet, siis korraldusliku poole võib võtta sotsiaalne partner endale, see on okei. Antud juhul oli ka nii, et need õpetajad, kes õpetasid, ei olnud meil kantud Eesti hariduse inforegistrisse. Meie täna ei näe, kes olid need õpetajad ja kas nende õpetajate kvalifikatsioon vastas kehtestatud nõuetele, see ei ole meie jaoks luba. Kuigi koolid teevad firmadega tihti koostööd, on juhtum, kus õppekava täitmise eest vastutab täielikult eraettevõte. Haridusminister umi töölaual esimest korda kooli direktor Margus Ojaots ütleb, et õpetajate puudumine inforegistrist oli nende apsakas. Registrite maailmas kahjuks tuleb ette neid, mitte tähelepanekuid nii-öelda, me tegime koostööd, me kooskõlastasime, õpetajad, õppekava oli kutseõppekeskuse oma, me tegime koostööd ettevõtjatega, et leida õpilased, ainult et noh, õpetajatele me ei maksnud otse palka, vaid ka läbi selle firma. Ministeeriumile on lisaks jõudnud info, et kursuste nimekirjas oli isikuid, mis päriselt koolis ei käinud ning tulid kohale üksnes kutseeksamiks. Kuna lepingu järgi maksis kool ettevõttele üksnes kutseeksami sooritanud õppurite eest, järeldas ministeerium, et Konseras OÜ huvi oli saata eksamile võimalikult paljud õpilased. Direktor Margus Ojaots. Konservat täitis päevikud nii nagu üldiselt igal pool täidavad päevikuid ja noh, puudumisi tuleb igal pool ette, samas ju me räägime praegust väljundipõhise õppekavadest ja paindlikest õppevormides. Kindlasti on oluline kohal käimine, aga veel olulisem teha ära kutsekvalifikatsiooni. Sellise koostöölepingu käskis ministeerium koolil koheselt lõpetada, ent juba välja antud kutsetunnistusi õppuritelt ära ei võeta. Kahel erialal osales kokku 55 õpilast, neist kutseeksamil läbisid 39. Teistele peab kool nüüd võimaldama õpingute lõpetamist koolieksamiga. Direktor kinnitab, et samas vormis neid õppekavasid sügisel ei avata. See õppeaasta oli selline esimene seda tüüpi koostööprojekt ja nagu ma aru saan, et noh, sellise vormiga ei olla omaniku poolt rahul, nii et me juba lõpetasime selle ära, et sest noh, õppeaasta sai läbi, nüüd on vaja meil leida lahendus nendele õpilastele, kes siis kukkusid kutsekvalifikatsioonieksami läbi korraldada meil siin kooliinimeste poolt kooli, eks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgamaa Kutseõppekeskuse kahe eriala õppetööd korraldas kooli asemel Sillamäe ettevõte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKümnetes tuhandetes kodudes üle Eesti kogunetakse igal õhtul kell üheksa televiisori ette aktuaalset kaamerat vaatama, miks sõna on vaatajatel. Ma mäletan seda juba varasest noorusest, kui meil televiisor toodi koju, siis ikka aktuaalne kaamera oli see, mida me, mida me alati vaatasime, siis võib-olla jah, see aeg, kui oli see taasiseseisvumise aeg, et tihtipeale oli niimoodi, et kui sa olid väga erutatud ja ärevil, siis need diktorid, kes seal olid, nad kuidagi rahulikult suhtusid ja ja see nagu tekitas isegi sellist teatavat kindlustunnet Õhtul ma vaatan, saab palju uudiseid. Mulle meeldib ja kõik seal ei ole selliseid kollaseid kommentaare asja juures, et saab uudise kätte niimoodi, et saab usaldada seda. Anne Raiste on Aktuaalse kaamera toimetajana töötanud 30 aastat ja selle ajaga on väga palju muutunud. Kui mina alustasin, oli, oli pastakas ja paberi ja, ja lauatelefon oli juba, ütleme suhteliselt suur luksus, mis siin oli. Ja samamoodi ei olnud ka kaamerat iga päev saada, et me jooksime koos fotograafiga ühelt telt teisele. Fotograaf tegi kuus pilti ja seda kuud pilti nägemata, sa pidid kiiresti selle teksti juba valmis kirjutama ja ütleme, et kui anti tõesti kaamera ja anti siis film siis oli filmi täpselt kaks korda, nii palju, kui su lugu pikk oli, tähendab, kui sul lugu oli, ütleme kaks minutit siis sa tohtisid filmida neli minutit ja sa pidid arvestama, kui pikk on see intervjuu, et ei tohtinud rohkem rääkida. Aga inimesed räägivad ju pikalt, eks ole. Tuleval aastal kolivad ühte majja kokku ERR-i teleraadio ja portaali uudised. Uudistejuht Urmet Kook ütleb, et suure tõenäosusega vahetab aktuaalne kaamera siis ka oma formaati. Arvestades seda, et kuhu kogu meedia on viimastel aastatel liikunud või isegi ütleme viimase kümnendi liikunud siis on toimunud tohutu suur plahvatuslik informatsiooni kasv, mida inimesed saavad ja Aktuaalse kaamera roll selles on kindlasti see, et esiteks me oleme selline väravavaht, kes peab välja sõeluma, mis on olulisemad asjad päeva jooksul ja väga palju asju põrgatama tagasi. Aga teisalt, arvestades seda, et kui inimesed on päev läbi lugenud veebist kuulnud raadiost tohutu hulgal informatsiooni siis Aktuaalse kaamera roll on seda õhtuses saates mõtestada, analüüsida, kommenteerida kindlasti Aktuaalse kaamera kella üheksase selle meie niinimetatud põhisaate puhul. See suund saab olema lähiaastatel prioriteete.",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV uudistesaade \"Aktuaalne kaamera\" tähistab oma 60. sünnipäeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkriminaalpolitsei tänane konverentsijuhis on pühendatud kriminaalpolitsei 89.-le aastapäevale. Samuti käsitletakse mitmeid kriminaalpolitsei olulisi probleeme. Muuhulga räägitakse ka sellest, kas kriminaalsed üheksakümnendad on Ida-Virumaal tagasi tulnud. Keskkriminaalpolitsei direktor Eerik Heldna. Kriminaalsed üheksakümned kindlasti Ida-Virumaal tagasi ei ole. Küsimus tekkis pigem sellest, et kas jahtuva majanduse tingimustes ja probleemsetes sotsiaalsetes oludes võivad kasvada teatud kuritegevuse liigid, noh eelkõige käib jutt alati ju vägivaldsetest kuritegudest, olgu need röövimised, on need tapmised, kehalised väärkohtlemised, raskete tagajärgedega, kindlasti analüüsi sellest siis küsimusi ka, sest kriminaalpolitsei ei saa olla eraldiseisev ühiskonna arengutest, ta peab jälgima seda, mis ühiskonnas toimub ja ka eks ta kuritegevusega on nii, et käib ta ikka üles alla. Aga võrrelda nüüd aastatega 94, kui Eestis näiteks oli 365 tapmist ja nüüd jääb terves Eestis see tapmist arv kõvasti alla 100, siis väita, et on tagasi, selline poolseadusetu olukord riigis ei, kindlasti mitte. Kui tänapäeval kriminaalpolitsei suudab kuritegusid avastada, ehk siis süüdlased üles leida ja ka karistuse kandmiseni viia. Kuritegude avastamise protsent on viimasel paaril aastal küündinud pea 50 kanti, aga loomulikult tuleb vaadata, et milliste kuritegudega on tegu. Eesti kriminaalpolitsei selliseks heas mõttes visiitkaardiks on alati olnud raskete isikuvastaste kuritegude hea avastamisega. Eks igal pool maailmas ka niimoodi ole, et mida raskem kuritegu, seda rohkem pingutavad ka kõik selle lahendamisega seotud isikud ja ametnikud selleks, et saavutada maksimaalne tulemus, nii et tapmiste, röövimiste, muude taoliste raskete isikuvastaste kuritegude avastamine Eestis ei peaks nüüd küll meid sundima häbenema ei oma ida ega läänepoolsete kolleegide ees. Ida-Virumaa siiski paistab silma väga jõhkrate kuritegude poolest, tuletame kasvõi oru Nelliki mõrva meelde või on see petlik mulje? Ma arvan, et ühe sellise sündmuse puhul teha kaugeleulatud järeldusi siiski ei saa, täpselt samamoodi on ju Soomes olnud kaks väga traagilist koolilaskmist, on olnud taolisi tapmisi, kus on mitu ohvrid, ohvrid olnud ju ka teistes regioonides ka Tallinnas on olnud ju sündmus mõningane aeg tagasi, kus siis üks ohvitser tappis oma perekonna endine ohvitser ja neid on olnud ka mujal maailmas, nii et üks-kaks sellist sündmust veel ei loo üldpilti. Aga kahtlemata on iga selline juhtum väga tõsine katsumus kriminaalpolitseinikele ja nõuab pingutust selle lahendamine. Ja üks teema on siis ka koostöö Ameerika Ühendriikide Karikka kolleegidega, nagu ka paljude teiste kolleegidega Euroopast oleme teinud väga palju koostööd, s nimelt IT-kuritegude vallas, kahtlemata ka täna käsitleme seda teemat, eks see IT-kuritegevus, Eesti on e-riik ja seda nii positiivses kui ka mingil määral negatiivses mõttes. Meie politseil on väga suur usalduskrediit selle poole pealt oma väliskolleegide seas, meid hinnatakse, me oskame kuritegusid koostöös teistega lahendada, nii et mõttevahetus, parema praktika vahetus on kindlasti siin väga omal kohal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kriminaalpolitsei loomisest täitub 89 aastat. 23 kriminaalpolitsei ametnikku said autasu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaaremaa sõjavara seltsi juht Margus Sinimets rääkis, et etendatud lahing ei ole ühe konkreetse vabadussõja sündmuse taaslavastamine vaid näitlik episood sellest, milline võis välja näha eestlaste ja punaväelaste vaheline lahing 1919. aastal Pihkva kandis. Eesti sõjaajaloo klubid on pandeemia ajal saanud külla kutsuda sõpru Lätist, kuid mitme teise riigi ajaloohuviliste osalemist on juba üle pooleteise aasta takistanud. Koroonapiirangud jätkab Margus Sinimets. Ja eks ta keeruline olnud, sest kui tavaliselt meil on ikkagi Venemaalt ja palju küllalis esinejad siis ja, ja, ja seal, noh, ütleme Valgevene ja, ja nii edasi, aga, aga noh, need on tänaseks siis kõik nagu elimineeritud ja eks meil no eks meil keeruline on lihtsalt, meid on vähe. Sinimets ütles, et Saaremaa sõjavara seltsile on õnnestunud pandeemiast hoolimata oma aastaplaanid siiski põhimõtteliselt teoks teha. Taaslavastuslahingutes osalemiseni viib ajaloo huvi, mille puhul pelgast muuseumikülastusest jääb juba väheks, jätkab Saaremaa sõjavara seltsi liige Andres Jaanisoo. Kuna see hõlmab ajalugu, mis mind huvitab, ja Saaremaa sõjavara muuseumi liige ka nii et see on nagu paratamatu, siis on ka veidikene näha, kuidas need asjad tegelikult toimivad. Peale selle, et muuseumis eksponaate vaatad Margus Sinimets tõi välja, et tõetruu varustuse hankimise keerukus on sõltuvalt ajalooperioodist väga erinev. Kõige vaevarikkam on siis vabadussõja aegsete Eesti vormide tegemine, sest neid peab siis nii-öelda ükshaaval tegema, aga ülejäänud kõike, mis puudutab saare armee rõivastust või teist maailmasõda, neid toodetakse küll ja veel. Et ole mees ja vastavalt rahakoti le telli erinevatest maailma nurkadest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa Sõjavara Seltsi eestvedamisel kogunesid Haapsalu linnuse hoovis sõjaajaloo klubid nii Eestist kui ka Lätist, et etendada rahvale punaväelaste ja Kuperjanovi pataljoni lahingut. Kui enne koroonakriisi lõid ajaloo taaslavastustes Eestis tihti kaasa ka sõjaajaloo-klubid Venemaalt ja Valgevenest, siis pandeemia ajal on tulnud hakkama saada väiksema osalejate arvuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil oli võimalus anda tõepoolest ka väiksemaid numbreid, et tõuseb nii kõrgele või mitte, aga me läksime, arvestades meteoroloogilisi tingimusi, läksime ikkagi suurema variandi pera, muidu oleks inimesed tõepoolest hätta jäänud, aga see on inimeste suhtumine asjasse ja, ja ma arvan ka seda, et ega see tänaöine valvelolek ei tulnud ka neile praktika suhtes kahjuks. Kas teil on siis võimalus palju täpsemalt määratleda, see veetõus või mistahes parameeter? Me püüame selles suunas just minna, kuna meil on plaanis luua mereprognooside osakond. Aga praegu, kui meil ei ole kontrollitavaid mudeleid või seda, siis me iga kord ei saa uskuda, mis nii-öelda teadlane ütleb, sest temal jääb terve rida nagu meteoroloogilisi andmeid, puudus jälle. Kas teie näeksite, et oleks mingi leping või koostöö näiteks sellesama meresüsteemide instituudiga? Tähendab täpselt nii me tahamegi teha selles mõttes, et kuna rahad ja, ja ka lepinguvõimalused tekivad järgmisel aastal tõenäoliselt me ametliku kokkuleppe saavutama, aga see peab olema juba läbi riigihanke.",
"role": "user"
},
{
"content": "Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi direktori Jaan Saare kommentaar ilmaennustusele (üleujutuse oht).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler kommenteerib juhtunut nii. Käesoleva hetkel on siis võimalik öelda, et keskkriminaalpolitsei töötajad pidasid kinni neli Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi juhtivtöötajat. Kolme neist kahtlustatakse riigihangete teostamise nõuete rikkumises eriti suures ulatuses ja ühte altkäemaksu korduvas võtmises. Ja seda viimast siis selle eest, et kaupade ja teenuste hankimise käigus oleks eelistatud konkreetsed ettevõtted. Lisaks peeti kinni veel kolm inimest, kes on seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsile põhja. Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et tegemist on esimeste avalike menetlustoimingutega kriminaalasjas, mida alustati eelmisel suvel. Mati Ombler jääb edasiste kommentaaridega napisõnaliseks. Kuna need täna avalikud menetlustoimingud alguse said, siis need kestavad ka järgnevatel päevadel ja toiminguid tuleb veel ja veel läbi viia. Rohkemat hetkel kommenteerida pole võimalik. Linnavalitsuse teatel on kinni peetud juhatuse liige Alar Urm, bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel. Tegu ei ole vabaerakonna poliitikuga, vaid tema nimekaimuga bussiremondi töökodade juht Hannes Erbsen ning bussiremondi töökodade asejuht Jaanus Vink. Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi juhatuse esimees Enno Tamm ütleb, et siseaudititest on eelnevalt välja tulnud mitmeid ebakorrapärasusi, mis on tekitanud küsimusi ja plaanis oli Jaanus Vink ametist vabastada. Aga sündmused jõudsid ette. Linnapea Taavi Aas, kes on linnatranspordi aktsiaseltsi nõukogu esimees, ütles, et tema jaoks tulid ettevõttes toimunud arvatavad korruptsioonijuhtumid halva üllatusena ja tema sõnul langetatakse nõukogu strateegilise otsuseid, mistõttu ta ettevõtte igapäevases juhtimises ei osale. Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Elve Sär. Ava temaga ei nõustu. Nõukogus on terve rida liikmeid ja neil on ka siis nagu selline kõlav sõna nõukogu on järelvalve teostamiseks juhatuse töö üle. No nii, nüüd me siin ju jällegi näeme, et kuidas siis seda järelvalvet on teostatud, mis on tulemus, aga nõukogu liikmed, kes on rahad karmanisse pannud, nendel pole just nagu mingit vastutust. Ning särgava lisab. Korruptsioon, kui selline ei ole ikka kuskile kadunud, et just nagu vahepeal jääb selline ähmane mulje, et hakkabki nagu korruptsioon Tallinnas ikkagi nagu kahanema. Aga samas aina ilmuvad uued ja uued juhtumid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkriminaalpolitsei pidas kinni Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi neli juhtivtöötajat. Neist kolme kahtlustatakse riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises ja ühte altkäemaksu võtmises. Lisaks peeti kinni veel kolm inimest, kes on seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseminister Ülo Uluots oli veendunud, et ajakirjanikud ei tea, mis on kaitseministeeriumi funktsioonid. Kaitseministeerium on müürsepa lukksepa, intertandi ja assinisaatori konglomeraat. Ehitustööd on kaitseministri sõnul käinud kolmes sõjaväelinnakus seni olemata tempoga, et juba jõuluks tagada Eesti sõduritele elamisväärsed elutingimused. Riik on ehituseks eraldanud 12,4 miljonit krooni. Vaja on märksa rohkem. Kaitseministeeriumil on lepinguid sõlmitud 28 miljoni eest. Kaitseminister kinnitas, et tal on kaval plaan, kuidas raha juurde saada. No ma ütlen ainult ühe ainsa vihje, ütlen teile niimoodi, ma olen veel praegu Eesti panga nõukogu liige, rohkem ma ei ütle. Eesti sõdur on nüüd relvis kaks kuud tagasi oli olemas relv igale neljandale sõdurile. Raskerelvi Eesti kaitseväel ei ole. Palju sõltub ka Eesti Vene sõjaväeläbirääkimistest. Kui Venemaa soostub Eestile kompenseerima 1940. aastal punaväele võõrandatud relvastuse siis poleks Eestil üldse vaja raha relvastuse hankimiseks kulutada. Kaitseminister rääkis, et põhiseaduse säte, igaüks peab kodumaad teenima. On juriidilise pealisehitusega. Kriminaalseadustikus puudub sõjaväe kuritegude peatükk. Karistada ei saa ka desertööri kaitseväest. Kõrvalehoidjat saab aga karistada vaid juhul, kui ta teeb seda kuritahtlikult. Milline on kuritahtliku ja heatahtliku kõrval hoidmise vahe, ei oska selgitada ükski jurist. Samas suudab riik kaitseväes ülal pidada umbes 1000 meest. Nii pole ka poiste kokkuajamine kuigi asjalik. Lisage sedagi, et sõduripäevane söögiraha on kaheksa krooni 15 senti. Katsugem keegi meist sellise füüsilise mahvi juures sellest söögist söönuks saada. Kaitseministri hinnangul on järgmiseks kevadeks enamik vene sõjaväelasi Eestist läinud. Tihti pole niigi palju vene ajateenijaid, et lahkujate kraam vagunitele tõsta. Eile pakutud üleandmiseks ka Ämari lennuvälja. Oma raha on see, mis on hakanud sundima Vene vägesid välja viima Vene vägede ülalpidamiseks maksmiseks. Nad peaksid kandma meile üle valuuta. Meie konverteerime selle kroonidesse ja anname nende kätte valuutat. Vene riigil ei ole. Aga ka 10 meest võib üleöö kasvada 10-ks 1000-ks ja viimased mehed tahab Venemaa ära viia alles 1994. aastal Paldiskist koguni 1999. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Ülo Uluotsa pressikonverents enne volituste lõppemist. Illustreeritud lausekatketega kaitseministrilt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaporti koostajad võtsid arvesse viimase kolme aasta statistikat eestlaste toidu tarbimise kohta lisaks aga ka nii tervise arengu instituudi kui ka rahvusvahelise EAT Anset projektis valminud toitumissoovitusi. Kolme andmehulga põhjal selgitati välja, kuidas peaks Eesti inimeste toidulaud muutuma. Seejärel uurisid teadlased, kuidas erinevate stsenaariumi kontekstis sellist toidulauda tagada ja mida selleks tegema peaks. Raporti koostamisel osalenud põllumajandusuuringute keskuse nõunik Mati Mõtte rõhutas, et esimese stsenaariumi puhul keskendub Eesti ainult siseriiklikule vajadusele. Ja see tähendab seda, et tegelikult see põllumajandusmaa pindala, mis meil praegu kasutuses on, et üle 50 protsendi me võime jätta justkui kasutusest välja, eks, sest noh, Eesti on nagunii väike, et praeguse tootmise intensiivsuse juures, isegi kui me suurendasime seal ka mahetootmise osakaalu 30 protsendini siis meil ei ole nii palju põllupinda vaja. Ühtlasi peaks esimeses stsenaariumis muutuma Eesti põllumajanduse struktuur ehk siin mail peaks kasvatama rohkem puu ja juurvilju. Teine stsenaarium kujutab Tallinna tehnikaülikooli kaasprofessori Erki Karo sõnul Eestit osana üleilmastunud aga endiselt traditsioonilisest biomajandusest. Mõnes kohas ei pea nagu iga näiteks teise stsenaariumi puhul väga palju midagi muutma, sellepärast et avatud majandus võimaldab meil nagu importida, eksportida ja, ja, ja elada nagu tänases süsteemis. Kolmandat stsenaariumit võib nimetada tehnoloogia-utoopiaks, sest see eeldab, et inimene ei pea oma käitumist muutma ja probleemid lahendatakse tehnoloogia abil. Selle stsenaariumi järgi haaraks mullavaba ehk vertikaalsest põllumajanduses ja laborist tulev toit endale 40 protsenti inimeste toidulauast. Neljas stsenaarium on euroopalik vaade biomajandusele ja biotehnoloogiatele jätkab Erki Karo. Et me oleme nagu teatud sektorites mõnes mõnes mõttes sellises nagu tehiskeskkonnas, avatud on ju bio, biotehnoloogilisetele, läbimurretele ja nii edasi, mis puudutab nagu toidusüsteemi ökosüsteemi metsa, et seal me pigem oleme niisugused nagu looduslikumad ja kogukondlikumad. Milliseks Eesti toidutootmise tulevik päriselt kujuneb, sõltub mitme protsessi koosmõjust ega ole praegu veel selge. Uurijad rõhutasid, et stsenaariumi te mõte on võimalikud olukorrad ära kirjeldada. Teegiliste plaanide tegemisel võimalikke tulevike meeles pidada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eri teadusasutuste teadlaste koostöös valmis uuring Eesti biomajanduse olukorrast. Selle raames mängisid teadlased läbi neli võimalikku stsenaariumit, milliseks kujuneb Eestis toidu tootmine ja tarbimine sajandi keskpaigaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäästeamet sulges Aleksandri kiriku Kupelsaali publikule selle aasta kevadel. Narva Maarja kogudus lootis sügiseks varisemisohu kõrvaldada ja septembris kirikus kontserte korraldada. Nüüd aga selgus, et ilma avariiremondita pole kiriku suure saali kasutamine võimalik. Praegu on külastajatele avatud vaid kiriku torniosa, kuid kuppelsaali remondile võib kuluda vähemalt aasta. Sügisel kirikus toimuma pidanud kontserdid on ära jäetud, räägib Narva Maarja koguduse hooldajaõpetaja Urmas Karileet. Viimase ekspertiisi käigus avastati ka siin teatud selliseid varem meile teadmatuid, nüansse, nimelt on need külglöövide laed vajunud allapoole ja sellega seoses see lükkab seinu väljapoole. Et praegusel hetkel ongi viimane aeg see kirik korda teha, siia sekkuda, sest siin võib tekkida oht selle hoone säilimisele. Urmas Karileet loodab, et kiriku külglöövide avariiremont saab tehtud tuleva aasta jooksul. Samas läheks see maksma umbes 800000 eurot. Narva Aleksandri kiriku hoone kuulub riigile, kiriku kasutamise kontseptsiooni väljatöötamisega tegeleb kultuuriministeerium. Ministeeriumi peaspetsialisti, Aleksandri kiriku töörühma liikme Olga sõtniku arvates saaks varisemisohu kõrvaldada väiksema kuluga. Avariiremondiks ei ole vaja nii palju raha, vaid hetkel on siseministeeriumi välja poolt läinud vabariigi valitsuse taotlus eraldi 100000 eurot avarii remondi teostamiseks. See ekspertiis, mida kultuuriministeerium eelmisel aastal tellis, ütleb, et tõepoolest seisukoht ei ole nii hea, nagu me esialgu arvasime, aga, aga siiski nii kiiresti see seal ka lagune. Ma usun, et enne, kui toimuvad tagasipöördumatud protsessid, see raha leitakse. Olga sõtniku arvates peaks Aleksandri kiriku avaliku kasutamise kontseptsioon valmis saama käesoleva aasta jooksul. Tundub, et see saal tuleb selline multifunktsionaalne, kus saab pidada nii teenistusi, kontserte, vajadusel ka võibolla näitusi korraldada, aga terviklik suur saal peaks siiski jääma ja see on enamuse osapoolte arvamus. Eesmärgini jõudmiseks tuleks aga Olga Sõtniku sõnul riigi omavalitsuse ja kiriku vahel kokkuleppele jõuda, kui palju osapooled taastamisse panustavad, sest Narva Aleksandri kiriku täielik kordategemine võib maksta umbes kaks ja pool miljonit eurot. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva Aleksandri kiriku kuppelsaali seisukord on arvatust hullem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui me räägime kiirtestidest, siis need on kahte moodi, ühed on need, mis on nagu hädavajalikud haiglas kasutamiseks ja need on väga head ja usaldusväärsed ja, ja ma väga loodan, et need testid varsti jõuavad ka Eesti haiglatesse, mis aitavad neile operatiivsemalt toimetada. Aga teine on siis, mida ilmselt ühiskond ootab ja kõik ootavad, on need nõndanimetatud kodutestid. Praegu vähemalt see info, mis minuni eile õhtul jõudis, ütleb, et kõik need kodutestid põhinevad antikehade määramisel ja antikehad teatavasti ei teki haigusi esimesel või teisel päeval sellel perioodil, kui inimene on just kõige nakkushaiguste. Et need ei ole nagu haiguse varaseks diagnostikaks väga head. Et, et siis, kui need antikehad tekivad, siis on, on inimene juba olnud tükk aega ta ei tea, et ta on haige ja, ja võib-olla on käitunud nii, nagu mitte haige või on, on potentsiaal teisi nakatunud inimene nagu saab positiivse teabe, aga, aga see teabe tegelikult ei ole positiivne, vaid uinuta, võtab ta ära nagu, kui eesti keeles öelda ja, ja me väga vaatame, mis teised teevad. Ma tean ka, et Inglise valitsus ostis kolm pool miljonit testi, aga ütles, et nad neid teste ringlusse ei lase. Et me peame enne vaatama, kuidas ja kas need testid töötavad ja, ja siis me vaatame, mida inglased teevad ja teised riigid, mida teised riigid teevad ja juba rootslased on nagu hoiatanud, et ega siis need, kes tahavad rahva käest lihtsalt raha võtta või toodavad valesid teste. Ega need ka praegu ei maga, et, et juba turule ka imbuvad koos ka kindlasti ka väga heade testide ga, aga imbuvad turule ka juba niisugused, et vale testid, mis on ju veel ohtlikum, sellepärast see kodused testide seisukohalt oli teadusnõukogu seisukoht ka, et see ei ole meie tänane küsimus, aga, aga me kõik väga ootaks me, et sellised testid tulevad ja ma olen. Ma olen väga veendunud, et, et ühel päeval nad ka tulevad. Ma küsin ühe küsimuse veel karantiini meetmete kohta täna hommikust hakkasid kehtima siis kaubanduskeskused peavad olema suletud mitmed muud piirangud. Kas te näete, et praeguses olukorras võiks veel midagi karmistada? No vaatame, kuidas praegune olukord läheb, et tegelikult ma arvangi, et, et enamus inimesi juba nende meetmete ega on ju kodus need, kes, kes just otseselt ei tööta meditsiiniasutustes või, või needsamad ka inimesed, kes poodides töötavad toidupoodides ma mõtlen, mis on, mis on lahti, et, et inimesed peaksid ikka väga, väga tõsiselt seda võtma, et kui on kehtestatud kord, et me peame kodus olema, siis me peame ikka kodus olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kodus tegemiseks mõeldud koroonaviiruse kiirtestid põhinevad antikehade määramisel, kuid neid haiguse esimestel päevadel veel ei teki ja just siis on inimene kõige nakkusohtlikum, ütles Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar intervjuus Indrek Kiislerile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaskendaks Eesti oluliselt oma liikumist meie välispoliitilise prioriteedi NATO poole. Ja ma ei saa ega taha olla oma väljendustes täpsem, kui öeldes. Meil on NATO-t vaja rohkem kui NATOl. Meil. NATO kandidaatriikide pürgimused võivad nurjuda eelkõige nende endi, see tähendab siis Eesti enda tegevuse tulemusi. Teiseks annaks tehingu ärajäämine praeguses faasis uskumatult halva signaali kõikidele potentsiaalsetele investoritele. Nii nagu meil on vaja NATOt rohkem kui NATOl meid, nii on ka Eestil välisinvesteeringuid vaja rohkem kui potentsiaalsetel investeerijatel meid. Tehingust loobumine annaks meie riiki usaldusväärsele maailma soobi mille valusust on võimatu üle hinnata. Kolmandad lähemaks kaheksaks aastaks kavandatud investeeringud elektri tootmise efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks on sellistes suurusjärkudes, et ilma välispartnereid kaasamata ei jõuaks Eesti pool üksinda neid kunagi teha. Seetõttu annab NRG tehing meile kindlust keskkonnaalaste investeeringute planeerimises. Vabariigi valitsus on valmis andma riigikogu liikmetele rohkem informatsiooni NRG tehingu kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Laar tegi Riigikogus avalduse NRG erastamise vajaduse kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervise arengu instituudi uuring on näidanud, et Eesti inimesed pooldavad piiranguterohket alkoholipoliitikat. Instituudi koordinaator Kärt Pärtel. Neile on oluline see, et oleks alkoholi hinna kallinemine, see aitaks kaasa alkoholi vähemale tarbimisele, samuti müügikohtade ja kellaaegade piirangud. Ja 81 protsenti vastajatest isegi arvab, et alkoholireklaam peaks olema keelatud. Valitsus andis tervise ja tööministri eestvõttel koostatud alkoholi ja reklaamiseaduste muutmise eelnõule kabinetis heakskiidu eelmise aasta lõpul, seejärel koguti aga veel täiendavaid ettepanekuid. Eelnõu varasem versioon ei käsitlenud internetireklaami aga kolme valitsuses. Konna esindajad leidsid ühiselt, et eelnõu peab arvesse võtma ka internetis toimuvat ja sotsiaalmeedia suurt populaarsust. Tervise ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul ei ole internetis reklaami keelamine sugugi nii keeruline, kui tundub. Esiteks, ettevõtted üldiselt ei riku seadusi, ehk siis kui me ütleme, et me põhimõtteliselt on see keelatud, ehkki meil võib-olla on see menetlus keeruliselt tehtav, siis üldiselt need reklaamifirmad seda ei tee. Ja teiseks, nii Facebook kui Google on, on selgelt öelnud, et nad järgivad siseriiklikku õigust nii et nad sellele vastu ei hakka. Alkohoolsed joogid peavad edaspidi olema teistest kaupadest eraldi ega tohi olla nähtavad õuest. Ossinovski sõnul väldib see impulsiivoste. Tallinnas kehtib juba mitu aastat reegel, et alkohoolseid jooke müüakse eraldi osakonnas. Võrreldes eelmise variandiga, on uues eelnõus leebem see, et väikepoodidel ei ole vaja alkoholi müügisaalis seina taha peita. Eraldi panemine lihtsalt tähendabki seda, et on eraldi nurgas alkohol, kogu alkohol koos see puudutab siis väikepoode suuremates poodides siis üle 600 ruutmeetrise üldpinnaga poodides on regulatsioonis ette nähtud, et alkohol, väljapanek, müügisaalist ei tohi olla nähtav, see tähendab seda, et põhimõtteliselt on vajalik siis eraldi alkoholiosakond. Kas ta on siis nurga taga või ta on siis läbipaistmatu seinaga minu pärast, olgu see kardina või ruloo. Eelnõu järgi keelatakse alkoholi degustatsioonid poodides ja häpiauer ehk võimalus pakkuda mingil ajal alkoholi tavapärasest soodsamalt. Samuti ei tohi alkohoolse joogi multipakendi ostmine olla soodsam kui üksiku joogi ostmine. Eelnõus karmistatakse ka müüjatele kehtestatud nõuet tuvastada alkohoolsete jookide ostja vanus. Hiljuti Lääne-Virumaal läbi viidud testostud näitasid, et dokumente küsiti umbes pooltel juhtudel. Lääne-Viru maavalitsuse tervise edendaja Kaidi aljamaa. Mitmetes kauplustes on üleval sildid, et kui on vanust alla 30 ole valmis dokumenti näitama 90-l protsendil nendest kauplustes, kus see silt oli üleval või siis kõlasid helisignaalid, et oled alla 18, siis me sulle ei müü just seal nagu müüdigi alaealise. Eelnõu vastuvõtmisel Riigikogus jõustub see täies ulatuses järgmise aasta algusest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus arutab täna sotsiaalministeeriumis valminud alkoholiseaduse eelnõu. Peale varasemate alkoholireklaami piirangute keelab uus eelnõu alkoholireklaami sotsiaalmeedias. Samas ei kehtestada väikepoodidele nii karme nõudeid kui varem plaanis oli ning tanklapoodidele jääb alkoholi müügi õigus alles.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEstonia kaevandusse kogunevat vett kasutava pumphüdroelektrijaama rajamine on praegu projekteerimise faasis ja kui kõik läheb plaanide kohaselt, peaks see valmima viie või kuue aasta pärast, ütles Eesti energia juhatuse liige Margus Vals. Me plaanime pumphüdroelektrijaama hakata kasutama siis Eesti elektrisüsteemi lühiajalise varustuskindluse tagamiseks ja tegu on projektiga, mis on Eesti kontekstis täiesti unikaalne. Täna pumphüdroelektrijaamasid Eestis ei ole, kui koostöö väga hästi ja positiivselt läheb, siis me usume, et on võimalik ka 2025. või 2026. aastal juba seda pumphüdroelektrijaama kasutada Eesti varustuskindluse tagamiseks me kindlasti teeme siin ka riigiga koostööd, me näeme, et on võib-olla ka potentsiaal seda näha. Ühe võimaliku lahendusena Euroopa Liidu kavandatavas õiglase üleminekufondis. Pump hüdroelektrijaama tööpõhimõte on lihtne. Ajal, kui elektri hind on odav, pumbatakse vesi kaevanduses taherainemäe otsas olevasse reservuaari, kus ta ootab oma aega, mil hooga alla langedes elektrit toota. Margus Vals. Kuna on tendents, et elektrihindade öiste ja päevaste hindade erinevus järjest kasvab, siis plaanime pumbata elektrienergia ülesse sellistel tundidel, kus elektrienergia on odav, ehk on süsteemis ülejääk, näiteks kui toodetakse palju päikesest või tuulest, elektrit ja teistel hetkedel, kus see elektrienergia puudujääk on, kas siis lühi või pikaajaliselt plaanime siis vett jällegi alla lasta ja elektrit toota. Pump hüdroelektrijaama maksumust ei osanud Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals öelda, kuid projekti teeb tema sõnul odavamaks see, et Estonia kaevanduses on juba praegu settebasseini näol alumine reservuaar olemas. Täpne maksumus sõltub ka sellest täpselt, millise kontseptsiooni ja parameetritega pump hüdroelektrijaama Eesti vajab. Võib öelda, et see on kümnetes miljonites eurodes, aga mis on positiivne, ta kindlasti on võrreldavatest lahendustest meie hinnangul soodsam seetõttu, et nagu te mõistate, alumine pumphüdroelekt ja ma reservuaar on juba sisuliselt rajatud, nii et me usume, et ta kindlasti tuleb ka ühiskonna mõttes konkurentsivõimeliste kuludega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia plaanib energiajulgeoleku kindlustamiseks ehitada Ida-Virumaale pumphüdroelektrijaama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nElagu riik. Eesti vabariik, elagu kartulinn, elagu emajagi. Paul Volmer Emajõe keti meeleavalduse peakorrale, mis tunne oli sees? Seal paadi peal ja pidada kõne inimkett oli veidu ja Vabaduse silla vahel. See on uhke tunne. Rahvas on Emajõe kaitseks välja astunud. Et mille jaoks siin allkirju kogutakse. Tselluloositehase vastu, et Tartu linna heaks, aga miks teie osalete siin teie olete siin vabatahtlik, sellepärast et ma olen selle tehase vastu, Tartu linn ei ole tööstuslinn, see on ülikoolilinn. Kuidas allkirjade kogumine läinud on? Hästi, see on vähe. No umbes 600 on meil, aga neid on veel kuskil, korjatakse. Sest et ma armastan Eestit ja ma armastan Tartut, ma olen sündinud Tartus. Minu naine on sündinud Tartus. Eesti on sündinud Tartus, see, mis praegu Eestis toimub, on nii, meenutab koloniaalset röövimist lageraie Rail Baltic tselluloositehas ja kedagi kuulata. Rahvas peab ärkama, et need, kes valitsevad rahva armust et need ärkaksid rahvast kuulama, eriti haritlaskonda. Meie eesmärk on valgustada ja meie eesmärk on rahvas juhib seda riiki. Üks asi, mida mina saan öelda valimised tulevad. Tartu linnapea Urmas Klaas, mis te arvate, kas lähenevatel valimistel mõni erakond võtab tehase vastuolemise endale ka lipukirjale? Ma arvan, et see teema kindlasti on riigikogu valimistel üks põhilisi teemasid, sellepärast kui me vaatame praegu juba ükskõik millises suuremas tähtsamas intervjuus, on see alati küsimus sees, see oli põhiküsimus endisele peaministrile Andrus Ansipile, kes väga selgelt ütles, et seda tehast emajõe äärde Tartu linna lähedusse ei tohi teha. See küsimus oli sees näiteks Arnold Rüütel ja tema 90. sünnipäeva kõigis intervjuudes. Nii et see on kahtlemata teema, mis riigikogu valimistel on üks põhilisi teemasid. Paul Volmer, teie ei ole poliitik, kuidas teie näete seda, et Tartus kõik erakonnad ütlevad, lõpetage eriplaneering ära, ärge tehke Tallinnas, ütlevad, et ei, kõigepealt uurime, siis otsustame selle järgi, mis me teada saame, miks on nii, erakonnad võiks oma sisemise hämamised ära lõpetada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle 4500 inimese osales täna Emajõe kallastel ja sildadel moodustatud inimketis, millega avaldati meelt Tartu lähedale kavandatava tselluloosi tehase vastu ja avaldati toetust Tartu linnavolikogu pöördumisele lõpetada tehase eriplaneering. Toetuskette toimus ka mujal Eestis. Keti järgselt peetud sõnavõttudest jäi kõlama mõte, et puhas Emajõgi on väärtus, mida tuleb kaitsta ning mis tuleb sama puhtana anda üle tulevastele põlvedele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKinnisvaraportaalidest võib leida pealtnäha ilusaid kortereid, hiljem võib aga selguda, et paigaldatud küttekehad ei ole seaduslikud, ütles Swedbanki eluaseme laenude valdkonna juht Anne Pärgma. Vara ost, kus dokumentatsioon ei ole korras, võib kaasa tuua nii-öelda uusi vaidlusi, nii naabritega võib kaasa tuua kohaliku omavalitsuse ettekirjutusi, et, et selles mõttes oleks mõistlik selline ost läbi mõelda. Maakleribüroo üks partneri tegevjuht Martin Vahter sõnas, et maaklerid peavad oma kliente korrastamata dokumentidest teavitama. Kui noh, ütleme mingisugusel põhjusel maakler tahaks noh, nagu seda kiiresti ära müüa, siis ta ei saa seda teha, sest enamus ostjaid tuleb ikkagi pangalaenuga, et see igal juhul tuleb välja ja nüüd, kui me nii kui me objekti müüki võtame, Me kohe tuvastame, kas seal esineb siis kõrvalekaldeid projektdokumentatsioonist ja mingeid ümberehitusi ja hakkame siis paralleelselt müügiprotsessiga kohe dokumentatsiooni kordaajamisega tegelema. Uus maa kinnisvaramaakler Marina ootussõnas, et korrastamata dokumentidega kortereid saab müüa. Lõpuks peab kõik siiski nõuetele vastama. Sellist korterit saab müüa, aga see siis paralleelselt müügiprotsessis eeldab, et et tegeletakse ka siis selle uue küttesüsteemi seadustamisega. Õnneks meie uus ehitusseadus, nagu võimaldab seadustada neid asju ka nagu tagantjärgi, siis paralleelselt tehakse projekt ja, ja tegeletakse seadustamisega. Tartu järelevalveteenistuse juhataja Andres Ants sõnas, et leidub inimesi, kes ei tea, et ka õhksoojuspumpadele on vaja taotleda luba. Loa saamine on keerukas, kui soovitakse näiteks õhksoojuspump paigaldada maja välisfassaadile. Ka naabri keeldumine võib saada saatuslikuks. Aint rõhutab, et dokumendid peavad siiski korras olema. Ikkagi täna, valdav osa inimesi ostab korteri pangalaenuga ja kui pangalaenuga ostetakse, siis on vajadus tellida kinnisvara hindamisakt, kus tuuakse alati need ehitise vastavused võrreldes ehitisregistri andmetega välja ja, ja, ja pank üldjuhul tahab, et ehitisregistri oleksid andmed õiged. Ehk siis, kui inimene on paigaldanud Endale omavoolilisel õhksoojuspumba või ehitanud maja muul viisil omavooliliselt ümber siis on raske saada pangalaenu. Andmed peavad saama ehitisteis korda, ehk siis tuleb alustada tagasiulatuvat seadustamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisatud või muudetud küttesüsteemid tuleb aga kohalikes omavalitsustes seadustada, vastasel korral on korteri või maja müümine keerulisem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi peaministril oli eelmise nädala umbusaldushääletuse järel kaks valikut, kuulutada välja ennetähtaegsed valimised või astuda ametist tagasi ja jätkata seega üleminekuvalitsuse eesotsas kuni uue peaministri leidmiseni. Stefan Löven valiski selle variandi. Parlamendi spiiker Andres Norlen alustab täna hommikul parlamendierakondadega läbirääkimisi ja teeb ühe erakonna juhile ettepaneku võtta üheks aastaks peaministri koht üheks aastaks, sellepärast et järgmisel sügisel on korralised valimised. Spiiker alustab hommikul aga just sotsiaaldemokraatidest ja Lövenist. Tema šanss on üsna suur, sest üksteisega koostööd võimalikuks pidavate erakondade kohtade jaotus annab selleks võimaluse ja nii võib Leven koguda enamuse ehk vähemalt 175 häält parlamendis. Sama palju on valmis valitsust moodustama moderaatide juht Erlf Kristerson, kes tõttas seda ütlema juba eelmisel esmaspäeval. Kui uus ja paremtsentristlik valitsus saaks ametisse asuda, võidetaks palju. Ühest küljest saate valitsuse, kes teab, mida tahab. Saate valitsuse, kes valmistab ette pinnase selleks, mis tuleb pärast 2022. aasta valimisi, nii et ma näen suuri eeliseid, rääkis Kristerson. Leveni sõnul ei näe ta võimalust, et Krista an saaks peaministriks, kuid ei avaldanud midagi selle kohta, kuidas ta enda toetust näeb. Kolmanda jõu, Rootsi demokraatide juht Immi okeson ütleb, et püüab uue valitsuse moodustamist mõjutada, sest tahetakse teistsugust valitsust kui Stefan Löveni oma. Kui tänased kõnelused peetud, annab spiiker Andreas narleen kella veerand kuue paiku pressikonverentsi, kus ta siis teatab esimese kandidaadi, kes asub valitsust moodustama. Pärast 2018. aasta valimisi kulus valitsuse loomiseks 134 päeva. Sel korral lubas narlen asja kiiremini korraldada. Ta saab välja pakkuda neli kandidaati. Kui parlament need kõik tagasi lükkab, tuleb korraldada lisavalimised. See on alternatiiv, mida mitmed erakonnad ei soovi ja mis jällegi võib hõlbustada Stefan Löveni peaministri naasmist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile ametist tagasi astunud Rootsi peaminister Stefan Löfvenil on üsna suur võimalus peaministrina naasta. Parlamendi spiiker alustab täna kõnelusi erakondadega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOtse juhatuse koosolekult erakonna sünnipäeva pidustustele saabunud erakonna esimees Edgar Savisaar kinnitas, et jätkab senist tava, mille kohaselt on esimees ka peaministri kandidaat. Eelolevatel valimistel. Üldiselt see on juba selline traditsioon, et Keskerakonna esimees on peaministri kandidaat ja eks ta nüüd on samamoodi, aga kõige tähtsam on ikkagi see sündmus, et 23 aastat see erakond on eksisteerinud. Ega täna ei ole peamine ju valimistepäev, täna on peamine see, et me oleme tõepoolest Keskerakonna 23. juubelil ja ma ütleks nii. Kui me räägime esimesest märtsist ja valimistest siis muidugi me kõik tahaksime väga, et valimised kannaksid selle juubelivärvi. Jüri Ratase poolt erakonna peaministrikandidaadiks esitatud Kadri Simson oli juhatuse otsuses silmnähtavalt pettunud. Ta tunnistas, et tema kandidatuuril oli erakonna sees palju pooldajaid. Tõepoolest, mul oli väga palju toetajaid. Ma arvan, et on senini, kes toetavad meid kampaanias riigikogu valimistel. Erakonna juhatus otsustas konsensuselikult, et me lähme valimistele Edgar Savisaarena esinumbri koha peal. Kas see erakonna sees nagu tähendab ka seda, et on nagu kaks leeri noh, juhatus oli praegu küll üks Ma teen kõik, et neid leere ei tekiks ka nende inimeste ja piirkondade eesmärk, kes mind toetasid, oli see, et erakond saaks parima valimistulemuse. Ja kordagi ei pannud ma ühtegi inimest, kes mind toetas valiku ette, et sa olen kas mina või Edgar Savisaar, et ei olnud küsimust erakonna esimehe tagasikutsumisest, oli küsimus, et kas esimest korda 23 aasta jooksul ja täna täitub meil see 23 aastat. Nimetame me ka erakonna esimehe kõrvale peaministrikandidaadi, otsustati, et ei, me teeme nii nagu 23 aastat teinud, oleme. Simson on ka varem öelnud, et loobub oma kandidatuurist, kui Edgar Savisaar on valmis peaministri kandidaadiks asuma. Teistest erakondadest on vaid Isamaa ja Res Publica liidul teine peaministrikandidaat, kui erakonna esimees IRL-il kandideerib tulevastel valimistel peaministri kohale. Juhan Parts. Erakonna esimees on Urmas Reinsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatus ei toetanud Kadri Simsoni seadmist peaministrikandidaadiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVolbripidustused pole saanud Tartus toimuda kaks aastat, täna on üle pika aja Tartu jälle lõbusaid noori ja pidusid täis. Korporatsioonidele algab volbriöö tähistamine rongkäiguga läbi linna, mis jõuab raekoja platsini, kus Tartu linnapea annab üheks ööks võimutudengitele korporatsiooni Vironia seeniori. Hans Markus Kalmeri sõnul käivad sinna juurde oma traditsioonid. See rongkäik peatub siis raekoja ja ülikooli peahoone Eestis, kus siis tervitatakse linnapea direktorit, Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja lööb nendega traditsiooniliselt kokku kannu ning joob ka siis õlut. See on kindlasti üks osa volbripidustustest ja traditsioonidest ja ülikooli ees kindlasti ei puudu laulude seast Kaudamas, mis on siis tudengite laul number üks ja pärast seda siis tavaliselt liigutaksegi edasi oma konvendimanatesse tegema viimaseid ettevalmistusi õhtusteks pidustusteks. See volver ongi päev, millal oma uksed avavad ka akadeemilise organisatsioonid ja aeg lendab polku kiiresti ja kõikjal toimub miskit, nii et võib öelda, et kui korraldusmeeskonnad alustavad ürituste ettevalmistamist juba kuid varem, siis ka peolised tegelikult peavad plaani pidama paar päeva varem, et jõuda siis täpselt oma lemmiküritustele sest neid on tõesti tõesti väga palju. Korporatsioonide peotraditsioon sai alguse juba eelmisel sajandil. Tartu linna kantselei nõuniku ja korporatsiooni Ugala vilistlased Indrek Mustimetsa sõnul on ajaga volbriöö traditsioonid veidi muutunud. Akadeemiliste organisatsioonide volbriõhtu traditsioon on kujunenud ka ütleme siis, 80.-te aastate lõpus, kui esimesed arglikud, kuid samas väga julged ja jõulised, piduõhtud Tartus aset leidsid ja eks nad ajapikku ole ka oma nägu juurde saanud ja iga organisatsioon ka püüab volbriõhtul 11 üle trumbata kas siis mingisuguste ansamblite või mingisuguste etteastete või mingisuguste üllatustega, aga on ka organisatsioone, kes olla sulguvad oma majja ja ei pea sellist väga suurt müra ja kära oluliseks, et, et eks nad pidustused algselt oligi sellised natuke intiimsemad, et seal istuti pikkade laulude taga, joodi õlut, veini, lauldi ja peeti kõnesid, aga mida aeg edasi, seda rohkem on tulnud võib-olla sellist ka sellist argimaailmale tuttavlikku muusika paika, tantsimist ja pidutsemist ka organisatsioonide ruumides. Volbri ajal on kontserte üle linna. Tartu tudengipäevade korraldaja Sander Kameniku sõnul pannakse tudengipäevadele punkt volbri hilisõhtul, kui kaarsillal toimub suurtasuta. Kontsert. Genka ja orelipoiss kohal 23 null null. Ja teevad kahekesi korraliku seti. Kaarsilla peale pannakse seal sellised vulkaanid, mis tekitab efekti nagu kaardid korra põleks ja ja samuti on võimalik arvatavasti näha, kuidas Emajõgi ka põleb, mingi hetk.",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnapea annab Tartus üheks ööks võimu tudengite kätte, kes tähistavad volbrit rongkäigu ja pidudega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu kinnitasid riigi peaprokurör Norman Aas ja juhtiv riigiprokurör Lavli Lepp on tänaseks tõendatud, et alates 1995. aasta suvest kuni vahistamiseni möödunud aasta septembris edastas Herman Simm Venemaa välisluureteenistusele kokku rohkem kui 3000 dokumenti mis olid kas salajased või mõeldud asutuse siseseks kasutamiseks. Tõendid olid valdavalt oma liigilt infotehnoloogilist laadi, mis olid määravad Herman Simmi. Süüdimõistmisel ja vähemal määral on siis kasutatud selle kriminaalmenetluse puhul tõendamisel isikulisi ja, ja jälitustegevuse käigus kogutud tõendeid. Simmi de kodust leiti läbiotsimise käigus riigisaladuse märkega dokumente. Sealt leiti ka fotoaparaadi mälupulgad arvutid, mis sisaldasid Herman Simmi poolt edastatud dokumente. Infot edastas Simm kahele vene luureohvitserile Valeri Sentsovile ja Portugali kodanikuna esinenud Sergei Jakovlevile. Jakovlev on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Sentsovi kohta ei tahtnud prokuröri täna veel midagi öelda. Herman Simm lähtus infot edastades mitmest motiivist, kinnitas kaitsepolitsei peadirektor Raivo aeg. Kindlasti on rahaline pool, sest riigireetmise käigus edastatud informatsiooni eest talle raha maksti. Võib-olla mingil määral omab siin rolli ka tema ajalooline taust, sest Herman Simn oli KGB usaldusisik. Tema väga oluliseks motivaatoriks oli ka teatud mõttes selline tunnustamisvajadus või arusaamine, et ta osaleb mingites protsessides, et temast ka midagi sõltub ja võib-olla ka mingisugused kibestumismomendid. Aastal 95, kui ta lahkus politsei peadirektori ametikohalt ja kui nüüd käsitleda vastuluureasutuse seisukohalt, kelleks oli tegemist, kas olid mingisugune väga super agent, kelle kaastööle värbamiseks nähti väga palju vaeva ja, ja seda ei olnud Herman Silm. Meie hinnangul oli lihtsalt riigireetur. Kriminaaltulu sai Herman Simm üle 1,3 miljoni krooni. Tekitatud kahjusumma ulatub vähemalt 20 miljonini, kuid seda veel täpsustatakse, selgitas juhtiv riigiprokurör Lavli Lepp. Need olid konkreetsed, teatud objektid, mida on kahjustatud sellega seoses, et Herman Simm on saladusi edastanud ja kahju on tekkinud nende ehitiste rajatiste ümberehitamise vajadusest. Igatahes on selge, et Herman Simmi varast kahju hüvitamiseks ei piisa. Tema abikaasa Heite Simmil on aga õigus riigilt hüvitist nõuda. Tänase päeva seisuga meil ei ole hedesiimi suhtes piisavalt tõendeid ja 48 päeva eest, mis ta viibis vahi all, on tal õigus saada hüvitist. Et Herman Simm oli Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal olnud KGB usaldusisik, selgus alles siis, kui ta vahistati 1996. aastal, kui KGBga koostööd teinud isikutel oli võimalus sellest teada anda. Simm seda ei teinud. Kas Eesti on temast te isikute suhtes kaitsetu, ka aastal 2009, kaitsepolitsei peadirektor Raivo aeg. No kaitsetu või, või mitte, et siin on tegemist ikkagi protsessiga, mille käigus ka kaitsepolitsei on üritanud välja selgitada võimalikke kaastöötajaid KGB-le, siis paljud inimesed on ise tulnud ja sellest avaldanud, aga kindlasti on inimesi veel, kes ei ole seda sammu ette võtnud, et nende hulgas võib olla ka potentsiaalseid uusi hermasimme. Noh, kindlasti on see inimese jaoks üks koht, mida on võimalik kasutada nii-öelda santaažina.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohus mõistis Hermann Simmi süüdi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul on Võrumaal vaktsineeritud üle 2200 inimese ja Põlvamaal on vaktsineerituid üle 1200. Võru maakonnas on esimese doosiga vaktsineeritud üle 1400 inimese ja üle 800 on kahe doosiga vaktsineeritud ja Põlvamaal vastavalt siis esimese doosiga üle 500 inimese ja teise doosiga 754 inimest. Nii Põlva kui Võru maakonnas jätkub riskirühmade vaktsineerimine. Külli Friedemann. Põlva maakond on tegelikult üks Eesti paremini, kui kes on teise doosiga vaktsineeritud, see on kolm protsenti ja see on tegelikult üks suuremaid protsente üle üle vabariigi. Põlva Võrumaal on haridustöötajate vaktsineerimine on osades kohtades lõpetatud, osades kohtades ta veel käib, et nii nagu kuidas parasjagu keegi on, on jõudnud sellega tegelema hakata. Samuti on nii Võrus kui Põlvas päästjate politseinike vaktsineerimine, et selles mõttes läheme üsna heas tempos ja vaktsineerimine Põlva maakonda, jõuab ka riskirühmadele. Võru on juba saanud osaliselt vaktsiini. Põlva saab, saab nüüd algaval nädalal ja siis saab ka riskirühmade vaktsineerimisega edasi liikuda. Puudutab siis vanemaealisi inimesi. Friedemann rõhutas, et inimesed peaksid kinni neile vaktsineerimiseks antud ajast. See on nagu hästi oluline, et kui see nii-öelda vaktsineerimise aeg tuleb selle kokkulepetest kinni pidada, minna vaktsineerima, ja kui siis ei soovi või ei saa mingil põhjusel minna, et siis kindlasti sellest teada anda, et saaks pakkuda vaktsineerimis siis järgmisele inimesele. Raadiouudistele Võrumaalt Leivi Lillemäe",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal jätkatakse riskirühmade vaktsineerimisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEdgar Savisaar teatas sotsiaalmeedias, et on hea tervise juures ja jääb poliitikasse veel pikaks ajaks. Eile teatas ka prokuratuur, et Savisaar võib tervise poolest kohtuistungitel osaleda ehk talle ei antud võimalust terviseprobleemide tõttu eemale jääda. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ei öelnud Indrek Lepikule antud intervjuus kas Savisaare kandideerimist sügisest kohalike volikogude valimistel kohtuotsus mõjutab või mitte. Nii nagu ma ütlesin, et Edgar Savisaar ei tööta juba enam paar aastat Tallinna linnapea ametikohal, et soovime kõigile, kes kohtuvaidlustes on jõudu ja vastupidamist, aga Keskerakonna nimekirjas kandideerida võiks teie silmis. Me ei ole täna või viimasel ajal enam Edgar Savisaarega sellel teemal rääkinud, need jutud olid eelmise aasta lõpus selle aasta alguses ja Ta ütles, et need on seotud tema väga isikliku küsimusega seotud tema tervisega ja ta ütles hiljuti, et tema tervis on täiesti korras. No ma arvan, et neid küsimusi me nüüd meedia silla vahendusel ei ei lahenda, et kes kuskil kandideerib või ei kandideeri. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas ütles aga Margita otsmaale, et Savisaare kohtu alla andmine on Keskerakonna jaoks uus olukord. Eks me peame seda kindlasti erakonnas arutama ja, ja tegema otsused, et kuidas me edasi läheme. Formaaljuriidiliselt. Loomulikult, niikaua kui inimene ei ole süüdi mõistetud, on, on ta vaba kõikides tegevusteks. Tähendab ka seda, et hetkel nii-öelda linnapea kohalt teda maha võtta ei saa. Põhimõtteliselt tõesti, et nii kaua, kui inimest ei ole süüdi mõistetud, niikaua on ta on ta oma tegevustes vaba. Täna on Edgar Savisaar linnapea kohustest kõrvaldatud. Ma saan aru niimoodi kohtu otsustest, et see olukord sarnasel moel jätkub. Tegelikult me oleme tõesti olukorras ju, kus valimiste ni on jäänud väga vähe aega. Nii et eks siis valimistel juba juba rahvas otsustab, kuidas ja mil moel edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja Tallinna linnapea Taavi Aas ei oska öelda, kas Edgar Savisaare kohtu alla andmine mõjutab tema kandideerimist sügisestel kohalike volikogude valimistel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGiuseppe Conte ütles oma Facebooki postituses, et riik ei saa loobuda senisest maksimaalse ettevaatuse poliitikast ja et Itaalia avaneb vastavalt teaduspõhistele soovitustele. Esimeste sammudega oleks mõistlik oodata, kuni neljanda maini kirjutas on kehtiv eriolukord lõppeks Itaalias kolmandal mail. Itaalias on viiruse tõttu surnud üle 24000 inimese, mis on kõrgeim näitaja Euroopas. Eilsed andmed näitasid aga esimesi langusemärke alates puhangu algusest veebruaris, jah, 20 haigestunut vähem kui päev varem, on rahvaarvu silmas pidades sümboolne, aga siiski positiivne areng. Euroala suuruselt kolmas majandus kehtestas piirangud üheksandal märtsil. Kõik Euroopa riigid hakkavad tasapisi neid piiranguid ettevõtjatele ja haridusele maha võtma, kuid riikide vahel puudub koordineerimine. Mõni riik, näiteks Taani, on algkoolid juba avanud, samas kui Hispaania alles arutas eile, kuidas lubada lapsed kodudest välja. Nädalate pikkune toas viibimine mõjub laste tervisele ja arstide soovitusel võiksid nad mõne tunni värskes õhus veeta. Esialgu pääsevad õue kuni 12 aastased lapsed. Saksamaa, Austria, Taani ja Tšehhi otsivad võimalusi, kuidas teatud ettevõtted saaksid uuesti hoo sisse. Kuid Euroopa Liidu tasandil tervikuna kooskõlastamist ei ole ja riigid liiguvad harjumuspärase elu suunas erikiirusega. Itaalia peaminister on ka inimene ja ihkaks avada kõik ja kohe, aga ühtlasi peab arvestama pandeemia teise faasiga. See on kooseluviirusega. Meetmete leevendamine peab toimuma hästi struktureeritud ja liigendatud kava alusel. Näiteks kui avada mõned ettevõtted, tuleb kohe mõelda, kuidas töötajad tööle ja tagasi koju saaksid, ilma et suuremate rahvahulkadega kokku puutuks ja vallandaks uue nakatumise laine. Peaminister Giuseppe Conte lubas, et plaan on riiklik, kuid võtab arvesse piirkondlike erinevusi. Näiteks on Lõuna-Itaalia kurtnud, et seal kehtivad samasugused kitsendused nagu põhja pool tihedama asustusega linnades. Ametnikud kardavad aga, et just lõunas piirangute mahavõtmine koormaks lühikese ajaga üle sealsed haiglad. Seega Konte valitsus seisab silmitsi kasvava survega ettevõtjate ja opositsiooni poliitikute poolt. Selle kuu alguses andis peaminister majandusteadlastest juristide est sotsioloogidest ja muudest ekspertidest koosnevale töörühmale ülesandeks uurida meetmeid majanduse taaskäivitamiseks kaitstes samal ajal töötajate tervist. Neist meetmetest me siis peagi ka kuuleme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia peaminister Giuseppe Conte teatab selle nädalal lõpuks millal ja milliseid piirangud võiks alates 4. maist riigis leevendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi olnud väga lihtne sõelumine, sellepärast et laureaatide hulka ju sattus mitmeid koole, sealhulgas koole, mis on loodud lastevanemate poolt puuetega lastele siis vanalinna hariduskolleegiumi üks alamasutus, kus õpivad need lapsed, kelle pered neid toetada ei saa ja kes ka ööbivad selles asutuses ja tõepoolest oli valik, kas nüüd üksikisikule või institutsioonile. Valik langes nõukogu tahtel selliselt, et see preemia selle aasta väljaandmine peaks inspireerima paljusid inimesi, kes pingutavad mitte ainult iseenda, vaid ühiskonna nimel, nii nagu professor Vseviov kahtlemata teeb paljusid inimesi peab veel nagu sisulisemalt pingutama, sealhulgas ka kandideerima järgmisel aastal Aadu Lukase missiooni preemiale. Ütleme konkreetselt David Vseviovi teened oskate paari sõnaga öelda? David Vseviov on pedagoog nagu naljaga pooleks kunstiakadeemia rektor proua Signe Kivi mainis, on tema 1980. aastal õppinud David Vsevio või käes ka sellist müstilist ala nagu teaduslik kommunism ikka selle loengutes targemaks saanud. Tegelikult tõsiselt öeldes aga ei ole paremat silmade avajat Eesti auditooriumile Venemaa suhtes, kui on olnud professor Vseviov, nii oma avalike loengutega, raadioloengutega kui oma raamatutega. Venemaa müsteerium i selgitamine eestlastele on minu meelest selle härrasmehe suur akadeemiline teene. Ja mida loeb enda missiooniks David Vseviov ise. Et võib-olla ma kuidagi sattusin nende auäärsete organisatsioonide ja inimeste ritta tänu sellele, et see eesmärk leida mingisuguse mõistusele baseeruvad lahendid on selle institutsiooni poolt peetud niivõrd oluliseks ja see on minu jaoks oluline. Muidugi iga inimene, kes saab autasu või kuidagi märgitakse ära, tunneb sellest tohutu head meelt, aga ma arvan, et antud juhul on hoopis tähtsam mitte kes, vaid mille ees. Ja kui sellega pööratakse tähelepanu just nimelt nendele asjadele, siis see oleks minu jaoks kõige suurem kingitus. Kui nüüd missioonist rääkida, et mis on see sõnum, mida te näiteks tänasel päeval tahate edastada? Nagu vabadus nagu tegelt need on väga konkreetsed asjad ja see ongi oluline näha võib-olla nende suurte abstraktsete, mis mõnikord lükatakse kõrvale, kui ebaolulised nad ei ole nagu tänase päeva küsimused. Täna päeval on meil nii palju väikseid probleeme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aadu Luukase preemia laureaadiks valiti professor David Vseviov. Žürii liikme Hans H. Luige ja laureaadi enda kommentaare.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna loomaaias on täna tähtis sündmus, see on toonud siia kokku nii suuri kui väikesi nii Tallinnast kui ka kaugemalt, sest siin on nurgakivi panek tähtsale hoonele. Kohe on pidulik tseremoonia ees ja siis hakkab kõnepidamine ja mikrofoni juurde astub loomaaia direktor Mati Kaal. Tere tulemast siis kõigile loomaaia loomaaia sõpradele tänasel olulisel sündmusel meie kõigi elus ja sissejuhatuseks annan sõna meie linnapeale Tallinna linna täitevkomitee esimehele seltsimees Harri lumile. Täna, siis oleme jõudnud me selle kauaoodatud hetkeni selle sündmuseni, kus me oleme juba tunnistajaks tehtule ja teiega koos, paneme paika sümboolse nurgakivi tähistamaks siia väljaspool juba traditsioonilise loomaaia piire uue ehituse algusega. Tahaks loota ja avaldan sügavat veendumust, et need onud ja tädid, kes hakkavad teda ehitama, teevad seda südamega, hästi ja kiiresti. Et meil oleks juba peatselt tore võimalus tulla siia vaatama, kuidas elavad meie suured sõbrad. Nii nüüd on kõned peetud ja Tallinna täitevkomitee esimees Harri lumi, kultuuriminister Johannes Lott, loomulikult Mati Kaal ja veel väga palju inimesi on praegu kelluga ametis, et panna paika nurgakivi. Aafrikas oi palavust, inimenegi on must. Seal me neegrid naerma ajaks, kui me räägiks neile suurest elevandimajast. Ahahaa ja naeraks neegripoiste koor. Nad ei teagi, et meil siis külma talve mööda veetsid. Kolm kanget elevanti, väikest, kel vaja sooja palju päikest. Nüüd on kõned peetud, nurgakivi pandud ja Mati kaalul aega higi pühkida. Kas nüüd see maja on küllalt kindlate seintega paksunahalistele? No vähemalt ta on niiviisi planeeritud ja kui ta ikka plaani kohaselt valmis ehitatakse, siis ta on ainulaadne kogu nõukogude liidus ja, ja võiks öelda, et esimene niisugune tõeliselt kaasaegne loomaerad, mis teeb elevantidele kodu mugavaks. No elevantidele teeb kodu mugavaks see, et neil oleks kõik see, mis neil tarvis on, et nad saaksid koos olla, et nad saaksid omavahel suhelda, süüa, juua, mängida ja ka külastajatega suhelda, sest et loomad on kõik, eriti karjaloomad, nagu elevandid on, on pidevas suhtlemises, nii omavahel kui Ümbritseva keskkonna ja teiste liikidega antud juhul külastajaga Öeldakse, et see on alles esimene kivi suurte kompleksi ja see on tegelikult üks neljakümnendik kõigest sellest, mis on vaja sellel territooriumil teha. Ja see maja saab valmis siis kõikide plaanide kohaselt kahe aasta pärast. Aga kõik, mis kavandatud, kui niisuguse tempoga läheb, siis 200 aasta pärast tahaks loota, et edaspidi see asi hakkab kiiremini arenema, sest normaalne oleks niisugune asi valmis ehitada paarikümne aastaga. Vaadates ringi see entusiasm, mis on laste poolt nüüd sisse süstitud, nendele, kes selle asjaga tegelevad, peaks asi küll kiiremini minema. No me ka loodame. Ja nüüd siis astub kõikide laste ja loomulikult ka suurte lemmik Leopolt. Kallid sõbrad, suured ja väikesed. Nagu te kõik teate, kerkib elevantide maja, elevandid saavad kodu, nad saavad meie juures endale korraliku kodu enam-vähem korraliku. Peale selle saavad veel kodu ka ninasarvikud. No need on alles kinni püüdmata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõik uudistesaatest 15.07.1987.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli rektor Toomas Asser nõustub, et ülikooli kliiniku juhtimises on tekkinud probleem, kuid pingeid kliinikute juhtide ja kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe vahel saab Assari hinnangul ületada mõlemad pooled peavad selle nimel lihtsalt tööd tegema. Eeldab kahepoolset tahet arusaamist mul vähemasti praegu ikkagi selline usk ja lootus on. Tartu Ülikooli kliinikumi sisene usalduskriis tekkis eesootavate reformide foonil, seni on rohkem räägitud kliinikute juhtimisreformist. See tähendaks muuhulgas kliinikujuhtide tähtajatud töölepingud lõpetatakse ja kõik võiksid kandideerida sarnasele kui tähtajaliselt töökohale. Umbes poolte kliinikute juhid töötavad täna Tartu Ülikooli professoritena. Mõned reformi kriitikud on öelnud, et ülikooli haiglad lahutatakse tasahilju ülikoolist. Toomas Asser seda ei usu. Kellegi eesmärk ei ole neid kuidagi lahutada või distantseerida. Asseri sõnul on kõigi ühine arusaam, et pelgalt juhtimisreformist jääb väheks. Tarvis oleks ümber vaadata kogu Tartu ülikooli kliinikumi struktuur. Asser selgitab muutuste vajadust insuldi näitel. Selle käsitlemine peab olema planeeritud ette juba selle ägeda perioodi käsitlus, mis on aegkriitiline ja teiselt poolt kõik, mis juhtub ka pärast seda ägedat perioodi ja see puudutab mitte ainult kliinikumi ja ka puudutab kliinikumi sees olevaid üksusi, mis tuleb harmoniseerida, see puudutab järelravi, mis jääb juba kliinikumist välja, nii et, et see on üks näide, et, et see haigete liikumise struktuur ja see voog oleks tänapäevaselt planeeritud, mida hetkel me oleme küll mitme aasta vältel soovinud, aga see siiski veel ei ole päris nii, aga see eeldab ka tegelikult siis kliinikumi sees ja, ja võrgustunud haiglatevaheliste rollide jaotus ja kindlat ülevaatamist. Kliinikumi nõukogu on öelnud, et kitsam juhtimisreform peaks tehtud saama selle aastaga. Toomas Asser ei välista, et sama ajaga jõutakse ülevaadet aga kogu Tartu Ülikooli kliinikumi struktuur. Praeguse seisuga on suundumus vähemasti jah, selles suunas. Ma arvan, et see on päris kindlasti üks oluline ülesanne kliinikumi nõukogule lähiajaks, et kuidas seda menetlema hakkab. Võib-olla nii palju, ainult et minu enda usk ja arvamus on, et, et meil ei pruugi olla selleks piisavat kompetentsi endale, et mõistlik ilmselt oleks kaasata selleks mingit välisekspertiisi. Tegemist on tegelikult ju suure muudatuse a, näiteks kui me kruvime nüüd tõesti aega tagasi, et siis midagi sarnast, nagu oli 20 aastat tagasi kliinikumi tekke sünniloo juures. Et midagi sarnast peaks olema ka eelseisva struktuuri ja juhtimisreformi sisseviimise juures, nii et, et ootused on kõrgendatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser usub, et usalduskriisi ülikooli kliinikumis saab ületada, kui kõik seda soovivad. Kliinikumi struktuur vajaks Asseri hinnangul põhjalikku ülevaatamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFestival algab Tallinnas neljandal mail ja jätkub nädalavahetusel Narvas, kus pühapäeval tähistatakse ka emadepäeva. Festivali peakorraldaja Helen Sildna. Me tahame sellega tähistada ühtsust, Eesti ja Euroopa on täpselt nii tugev, kui hästi me suudame kokku hoida ja ma usun, et praegusel ajal see on Eestis ka väga oluline, et me oma kogukonnas saaksime hästi läbi ja samamoodi on oluline ka see, et Narva, mis on Eesti suuruselt kolmas linn, kultuuripakkumine Narvas, oleks võrdväärne ka Tallinna ja Tartuga. Muusikaprogramm selgub täpsemalt järgmisel nädalal. Praegu on kaks kindlat kontsert Ukraina artisti, Ivan Torni ülesastumine Telliskivi loomelinnakus ja filharmoonia kammerkoori Arvo Pärdi kava Narva Vene kirikus. Mis aga saab Vene ja Valgevene artistidest, kellel TMW-l on alati olnud kindel koht? Jah, kahjuks sel aastal Vene ja Valgevene artistid ei saa esineda Ta Musiclikil. Viimaste nädalatega on olnud uudiseid, et Ukraina artist siiski saab tulla meie festivalile ka aga ülejäänud nii öelda Euroopast ja mujalt maailmast ikka rahvusvaheline programm. Kui näiteks Vene bändid, artistid on juba kolinud kuhugi Euroopasse, siis see ju tegelikult ei välista, et neid saaks ju kutsuda, et, et see ka näitab juba nende positsiooni. Ja venekeelne muusika, mis praegu baseerub Euroopas ja samamoodi meil on ju ka Eesti artiste, kes laulavad vene keeles, on loomulikult teretulnud. Tuleval nädalal niisiis selgub, millega Tallinn Music k sel aastal muusikasõpru muusika ja konverentsiprogrammis üllatab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uue muusika esitlusfestival Tallinn Music Week toimub sel aastal ka Narvas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinnas tõusis päike täna hommikul kell seitse 33 ja just sel hetkel alustas sinimustvalge lipp tõusu Pika Hermanni torni ning algas pidulik tseremoonia Eesti vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Riigikogu esimees Toomas Savi tuletas meelde ja tänas neid tänu kellele on iseseisev Eesti riik teoks saanud ning kutsus noori seda iseseisvust hoidma. Kuid pidupäevakõnes ei saanud riigikogu esimees mööda ka vihjetest päevapoliitikale. Tänavu on vabariigi sünnipäev enne vastlaid, pärast vastlapäeva tuleb paastukuu ja siis algab kevad. Kas teile ei tundu aga, et mõned meist elavad nii, nagu oleks meil ikka veel Borikuu? Küsige nendelt, kes võtsid vabadussõjast osa ja nad vastavad teile. Me ei võidelnud selle nimel, et oleks vabam kuri olla ja tigetseda võideldi selle eest, et oma maa oleks tõesti enda päralt. Et omas kodus oleks julge elada. Ja et oma töövili ei läheks võõra taskusse. Järgmine pidupäevaüritus ja kahtlemata nendest kõige atraktiivsem oli kaitsejõudude paraad vabaduse platsil. Paraadide osatähtsust rõhutas ka oma kõnes täna esmakordselt paraadi juhatanud Eesti kaitsejõudude juhataja kontradmiral Tarmo kõuts. Niikaua, kuni Eesti pealinnas Tallinnas peetakse iseseisvuspäeval Eesti kaitseväeparaadi on Eesti riik korralikult välja tatud. Eesti sõdur on üks riikliku iseseisvuse kõige kindlamaid tagatisi. Tarmo kõuts rõhutas oma kõnes ka koostöövõimelisuse tõstmist eelkõige NATO-ga ja lõpuks ei saanud ka tema päriselt mööda päevapoliitikast. Me peame olema edukad edukuse aluseks on Eesti enda riigikaitse usutavus. Meie esimene ja kõige tähtsam ülesanne ongi kaitsevõime otsustav tõstmine. Peame senisest enam ja kiiremini tootma reservüksuseid. Te ütlete, et Eesti on väike. Meil on vähe raha, meil on vähe inimesi ehitamaks üles suurt sõjamasinat. Tõsi ta on. Aga just seepärast peamegi iga maksumaksjalt saadud krooni kasutama võimalikult tõhusalt ja olema leidlikumad kui mõne rikkama riigi kodanikud. Seepärast peamegi leidma igale kodanikule sobiva koha riigikaitse vallas. Seepärast peame gi looma ühisrinde meid kammitseva halli keskpärasuse vastu ja alustame intellektuaalset reformi kaitseväes. Seepärast ei saa ega tohi sallida kaitsejõudu tõmbamist päevapoliitika tallermaale. Õnneks see viimane oht, Eesti kaitsejõud iseeira meid ühendab vabadussõja vaim tõstab meid kõrgemale päevapoliitilistest nähklustest ega luba lasta silmist meie peaeesmärki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariigi aastapäeva tähistamine, lipu heiskamine ja paraad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKairi Mändla raadiomikrofoni ette tulla ei soovi ja nii jääb ka edaspidi. Paide teatri kunstiline juht Jan Teivet ütleb, et selline on noore teatrijuhi otsus, kes leiab, et tema teod võiksid kõlada valjemini kui sõnad. Kairi Mändla valiku määras igal juhul see, et esiteks oleme meie temaga varem koostööd teinud ja ja ma arvan, et mitte ainult minul isiklikult, vaid ka kogu ülejäänud meeskonnal on üsna selge arusaam Kairi kompromissitusest Kairi lõpuni minekust ja Kairi nõudlikkusest, mis tunduvad just nimelt need kvaliteedid, mida on vaja selleks, et teatriga jälle edasi minna, jälle astuda järgmisele levelile. Kairit mulle tundub, iseloomustab see, et ta mõtleb suuremalt kui Eestis tavaks. Paide teatri lavastusdramaturg Oliver Issak Kairi tuli meie teatrisse sellise lavastusega nagu Eesti jumalad ja sealt edasi kuidagi asjad ka küsid, nii et praktiliselt no ma julgen öelda, igas teises lavastuses, isegi nagu rohkem on, on Kairi meiega kaasas olnud. Eelmisel aastal etendanud lahinguväli oli Kairi kunstnik ja tegelikult kogu paide 3000 aktsiooni de sari, et kõik, mis me oleme teinud 33 kõnet, varivolikogu, Paide sümfoonia, et igas selles asjas on Kairi olnud kaasas, nii et Kairi Mändla puhul olete saanud nii-öelda kaks-ühes kunstniku ja teatrijuhi. No vot jah, et eks seda tasakaalu peab nüüd otsima, et Kairi on ju praegu siin paides selgelt ikkagi teatrijuhina. Kuidas see kunstniku roll siia nüüd asetub, et eks seda näeb. Kui Paide teater on seni ennast tutvustanud kogukonnateatrina, siis Jan Teiveti kinnitusel uue juhi tulekuga teatrinägu ei muutu, sest loominguliste plaanide seadmisel saab kaasa rääkida kogu loomemeeskond. Ükski meie otsus ei sünni ühe inimese peas, teistega läbi rääkimata. Ja selles mõttes ma arvan, et on hästi oluline mõista, et Kairi Mändla hakkab ka kõigepealt koostöö töötama selle meeskonnaga, meiega, kes me oleme siin olnud, kes pikemalt, kes lühemalt ja eks nendest uutest plaanidest saab aimu, ma arvan just järgmise hooaja alguses, kuhu nad täpselt asetuvad, see kogukonna teema ei kao mitte kuhugi, see on meie jaoks üks nurgakivisid, see on see vundament, millelt me töötame, aga selle teemaga on kogu aeg võimalik edasi liikuda. See otsing jääb peamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide Teatri uue juhina asub ametisse teatrikunstnik Kairi Mändla. Kairi Mändla vahetab välja senise teatrijuhi Harri Ausmaa. Mändla pole Paide Teatris sugugi uustulnuk - ta on osalenud kuues teatriprojektis ja olnud Vargamäel mängitud mastaapse suvelavastuse \"Eesti jumalad\" kunstnik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnainvesteeringute keskus teatas hiljuti, et prügifirma Ragnsells koristab ära aastaid raadil vedelenud rehvihunnikud. Pressiteates öeldi, et ettevõte hakkib 14000 tonni rehve puruks ja saadab toorainena Türgi, Soome ja Eesti tehastele. Ragnseltsi juhatuse liige Rain Vääna räägib, et see, kuhu rehvipuru päriselt läheb, pole veel kindel. Nüüd algavad põhjalikud läbirääkimised, kellele ja millised kogused viia ja see sõltub loomulikult sellest, et millised on vastuvõtutingimused, kas on olemas kõik keskkonnaload ja nii edasi. Rain Vääna selgitab, et Eestis ei teki ka aastaga nii palju vana rehve, kui praegu Raadil vedeleb ja sestap ei saa need ringlusessevõtul ainult kohapealsetele firmadele loota. Samas teatas Eesti energia juba läinud suvel, et auvere tehas suudaks aastaga õliks muuta kuni 260000 tonni vana rehve. Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals kinnitab, et ettevõte püüab ka raadirehvide osa saada. Enne tuleks aga kokkuleppele jõuda, kui palju prügifirma rehvipuru äraandmise eest maksab ning kui peent ja puhast puru Eesti energia vastu saab võtta. Valss lisab, et aasta tagasi andis keskkonnaministeerium neile loa rehvipurust õlitootmist katsetada aga pikaajalist luba ettevõttel veel pole. No vahepeal on teatud regulatsioonid ka muutunud, mistõttu tõepoolest osasid arvutusi, mida nende lubade saamiseks on vaja teha, on vaja ümber teha koostöö keskkonnaministeeriumiga. Ma hindan positiivseks ja me teemegi nendega koostööd, et, et me need loatingimused saaksime ära täpsustatud. Eesti energia taipas juba aasta tagasi, et jätkusuutlikum oleks ise rehve purustada. Detsembris kuulutati purustuskompleksi rajamiseks välja riigihange, aga lepinguid veel sõlmitud ei ole. Margus Vals ütleb, et enne, kui keskkonnaloaga asjad korda saavad, pole mõtet suurt investeeringut teha. Lisaks sellele, kuhu raadirehvid lõpuks rändavad, on lahtine ka see, kes suure koristustega kinni maksab. Keskkonnaministeerium on leppinud, et umbes 5700 tonni rehve on riigi vastutusel. Samas suurema osa peaks koristama MTÜ rehviringlus. Keskkonnainvesteeringute keskuse juht Andrus Treier ütleb, et riik maksab Ragnseltsile raadi koristamise eest ligi 1,5 miljonit eurot aga hiljem loodetakse ligi miljon eurot kätte saada. Rehviringlusel. Eks see summa on suur ja, ja me täna ikkagi oleme sellised mõõdukalt optimistlikud ka rehviringlusega läbirääkimistes, et me suudame leida siis sellise optimaalse lahenduse, kus võib olla tõesti niimoodi ühe korraga ka rehviringlusele seda summat leida on juba iseenesest päris keeruline. Nii et otsime siin sellist mõistlikku kompromissi, et kõik nagu rahule jääks. Treier kinnitab, et kompromiss võib olla see, et rehviringlus saab oma kohustuse täita pikema perioodi jooksul kogukulu maksumaksja arvele kirjutada. Riik igatahes ei plaani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta lõpuks lubab AS Ragn-Sells koristada Tartu kõrval Raadil vedelevad rehvihunnikud. Ühtlasi pole päris selge, kas pooleteise miljoni eurone koristusarve jääb maksumaksja kanda või õnnestub suurem osa sellest sisse nõuda Rehviringluselt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKantor Emori uuring näitab, et Reformierakond on taastanud oma endise selge juhikoha. Võrreldes Ukraina sõjaeelse perioodiga kasvas Reformierakonna toetus kuus protsenti. Peaministri erakonda toetas märtsis 26 protsenti, Eesti kahtesada 19 protsenti ning EKRE ja Keskerakond 18 protsenti valimisealistest kodanikest. Sotsiaaldemokraatide toetus oli kaheksa protsenti ning isamaal kuus protsenti. Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles, et Reformierakonnale on tulnud kasuks peaministri suurem meediakajastus. See julgeolekukriisi olukord, kus peaministril on olnud siis kohustus ka meedias rohkem esineda ja ta on saanud seda meediakajastust, et see on nagu võimaldanud seda siis, et tema erakonna positsioon on paranenud, et kindlasti teised erakonnad on jäänud nüüd peaministri ja erakonna varju. Erakondade toetus on nüüd sama, mis neil on eelmistel aastatel keskmiselt ka olnud. Eristub vaid Eesti 200, kes on pikaajaliselt oma toetust suurendanud. Aivar Voog ütles, et Eesti 200 toetus on muutumas aina laiapindsemaks. Eesti 200 toetus on muutumas kogu aeg ühtlasemaks, et kunagi neil olid ainult noored, siis nüüd on nende toetus laienenud ühtlaselt erinevatesse sotsiaaldemograafilistesse rühmadesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kantar Emori märtsikuu küsitlus näitas, et Venemaa kallaletung Ukrainale kasvatas oluliselt Reformierakonna populaarsust. Kõigi teiste Riigikogu erakondade toetus aga langes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKallas saatis laiali kutsed oma 16.-ks aprilliks planeeritud esinemisele. Seal kavatseb ta rääkida täpsemalt oma presidendiks kandideerimisest. Kallas kui Reformierakonna auesimees aga tunnistas, et selget toetust koduerakonnal tal veel ei ole. Ja ma isegi ei tahaks, et, et oleks praegusel hetkel otsustatud. Ma arvan, et, et meil tuleb kokku leppida protseduurid, kuidas erakond kujundab oma legitiimse arvamuse, millist kandidaati ta toetab, nii et selles mõttes on see asi lahtine, see kandidaat, kes erakonna poolt tuleb, peab oma ma piisavalt laia toetust, selleks tuleb. Ma arvan, ikkagi teha mingid sisevalimised. Poliitilise kogemuse põhjal võib ju öelda, et ega keegi ei saa täna veel anda mingit piduvaid lubadusi, et ikkagi see presidendivalimiste kuupäeva lähenemisel hakkab intensiivsem seisukohtade täpsustamine peale, nii et ma arvan, et isegi kui täna hakata tahtma mingit kokkulepet sõlmida, siis on suhteliselt suur tõenäosus, et need kokkulepped võivad oluliselt muutuda. Ning Kallase sõnade kinnituseks saatiski Reformierakonna pressiteenistus laiali erakonna esimehe Taavi Rõivase teate, et lõplik kandidaat valitakse alles suve lõpus. Erakonna siseallikad aga väidavad, et osa liikmetest pooldab presidendi toolil hoopis praegust välisministrit Marina kaljuranda. Kaljurand pole siiani esitanud ka Reformierakonda astumisavaldust. Suhteliselt suure tõenäosusega ei suudeta sellel aastal valida presidenti riigikogus, sest killustunud vastandlike fraktsioonide vahel 68 hääle leidmine on sisuliselt võimatu. Seega läheb valik valijameeste kätte. Seal loodab oma võimalustele ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. No küllap me jõuame, mul oli väga hea meel, et Siim Kallas oma kandidaadi välja käis. Ma kartsin, et pärast seda, kui ta Alte juhi valimistel kui see tal õnneks ei läinud, et ta võib-olla pärast seda lööb kartlikuks või liiga ettevaatlikuks, aga minu meelest on tubli, et vana lahinguhobune Kallases ärkas ja et ta otsustas välja tulla. Ajakirjanduses on esitatud spekulatsioone, et te olete omavahel ka kohtunud ja arutanud ja et Keskerakonna valijamehed võivad tulla Siim Kallase selja taha. See, mis juhtub augustikuus, seda küll on veel vara ennustada. Aga ma arvan, et Siim Kallasel on päris head võimalused. Sotsioloog Juhan Kivirähk ütles vikerraadio uudis plussi saates, et ta usub, et mingi toetus on Kallasel olemas nii reformierakonnalt kui ka teistelt parteidelt. Küllap siis nüüd sellise mastaabiga poliitik, kui ta juba tuleb välja ametliku teadaandega oma kandideerimisest on saanud vahepeal oma erakonnalt kui ka võib-olla mõnelt teiselt erakonnal signaale, et, et tema kandidatuur võiks ka läbi minna, et vaevalt et ta tuleb lihtsalt siis nii-öelda diskussiooni algatama, vaid omab ikkagi mingisuguseid reaalseid väljavaateid seda kohta saada. Eelmistel presidendivalimistel oli Reformierakonna kandidaat Indrek Tarand, kes ütles, et kui talle peaks toetajaid leiduma, siis on kõik võimalik. Küll aga kritiseeris ta teravalt Siim Kallase tänast valikut. Vaadake, me tulime NATO-sse ja Euroopa Liitu selleks, et saada ära Nõukogude Liidust, Nõukogude Liit oli natsismiga võrrelda aga bolševike loodud kuritegelik režiim mille alandlik teener oli teiste hulgas ka Siim Kallas, rahva hääle asepeatoimetaja ja nii edasi, nii et see aeg peaks olema lõplikult maha maetud. Koos 90 aastaseks saava Sidel kastroga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna aseesimees Siim Kallas teatas oma soovist kandideerida Eesti presidendiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMidagi ümber ei ole tehtud kuna see valitsuse otsus tekkis üleöö ja olid väga erinevad signaalid. Me saame aru, et mitte kõik. Lapsevanemad olid suutelised leida lahenduse järgmiseks nädalaks, et kellega laps jääb koju, millega ta tegeleb. Selliseid signaale me hakkasime saama siin viimase päeva jooksul päris palju. Seega me otsustasime, et tuleb leida kiirlahendust. Ja meil oli järjekordne koosolek koolijuhtidega. Ja nüüd me siis anname lapsevanematele teada, et juhul kui tõepoolest ei ole teist võimalust, siis algkoolilapsi saab tuua ka kooli ja kool leiab nendele tegevusi hommikul kaheksast kuni kella kaheni. See puudutab siis esimesest kolmanda klassini või mis klassini see puudutab. Ja alg kool, esimene teine, kolmas klass. See valitsuse otsus oli ju see, et koolid on esmaspäevast kinni, et kas see sellega vastuollu ei lähe. Jah, ma arvan, et formaalselt seda vastuolu võib leida, aga meie peame ka lahendusi otsima. Me oleme teinud ettepaneku, et algkool võiks olla koolis. Seda ametlikult ei ole otsustatud. Aga samas valitsus ootab meie poolt ka lahendusi, mida saab pakkuda nendele lastele, kellel ei ole võimalust olla kodus vanematega, kuna vanemad peavad töötama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Talllinna linnavalitsus otsustas täna, et vaatamata neljapäevasele otsusele viia kõik Tallinna munitsipaalkoolid distantsõppele pääsevad algkoolilapsed järgmisel nädalal siiski kontaktõppele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna õpilasmaleva juhataja Ott Väli ütleb, et neil tuleb see suvi kokku 50 malevarühma. Pooled neist on põhikoolis õppivatele noortele suunatud, kus tööd tehakse linnas. Näiteks töötavad malevased volti, kulleritena, Tallinna loomaaias, botaanikaaias ja ka erinevates linna lasteaedades. Aga teine pool on siis rühmad, kuhu me saadame gümnasistid enamasti ja need on siis igal pool üle Eesti laiali väljaspool Tallinnat, et et tõesti nii, Saaremaal näiteks Lõuna-Eestis ka Ida-Virumaal, Kesk-Eestis ja nii edasi edasi seal on valdavalt on siis tööd seotud põllumajandusega on ta saagi koristamist aga ka näiteks turismiettevõtete, seda tehakse igasuguse heakorra abitöid suurtaludes, heakorratööd ja nii edasi. Tartu noorte töömalevakoordinaator Maarja Enumäe ütleb, et Tartus on see suvi kaks korda rohkem tööpakkumisi kui eelmine aasta. Kannatanud on küll tööde mitmekesisus linnavälistes malevates näiteks on põhiline töö maasikate korjamine. Eelmine aasta oli meil noori, kes sai tööd alla 100 ja see aasta eeldatavalt üle 200, et tundub, et tööandjad On see aasta natuke julgemad, kuna eelmine aasta tegelikult tõestas, et midagi ei juhtu, et malevad said väga hästi tehtud. Ja malevarühmad said ka väga ilusti töö tehtud. Ma arvan, et see aasta on lihtsalt natuke julgust tagasi tulnud ja on meil ka rohkem võimalust neid töökohti pakkuda. Haridusteadlased on rõhutanud, et noortel on see suvi vaja võimalusi eakaaslastega suhelda, et pingelisest aastast taastuda. Ott väli loodab, et malevast võivad leida ka abi need noored, kes vajavad ekraanide taga veedetud kooliaasta järel turgutust. Maleva puhul on ka oluline ära mainida, et see ei ole ainult töö tegemine vaid pärast tööd on siis ka oluline osa rühma ühistegevustele, mis, mis siis tehakse koos, on need siis igasugused sportmängud või siis ka ekskursioonid või ütleme siis muud sellised tutvumismeeskonnategevused, mis arendavadki üld, üldpädevusi noortes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmine aasta kahtlesid tööandjad nakkusohu tõttu, kas malevlasi suvel kaasata. Nüüd ollakse julgemad, tänavu saavad 4800 noort maleva kogemuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa ülemkogu oli eile õhtul ülesannete kõrgusel, Valgevenele määrati juba veidi enam kui päev pärast Minski lennujaama intsidenti uued ja karmimad sanktsioonid. Kuigi nimekiri konkreetsete meetmetest on veel koostamisel, tehti otsus sisuliselt ära. Peaminister Kaja Kallase sõnul muudeti sanktsioone arutelu käigus oodatust karmimaks. Kui seal esialgu oli, ainult et koostada nimekiri, siis, siis võimalikest isikutest, siis siis tegelikult see diskussioon läks ikkagi palju konkreetsemaks ehk siis ettevõtted, mis kuuluvad just Valgevene riigile, kus Valgevene võim saab kasu või raha selleks, et oma repressiivseid tegusid jätkata. Lisaks sanktsioonidele keelatakse ka Valgevene lennukite sisenemine Euroopa liitu ning soovitatakse Euroopa firmadel vältida Valgevene õhuruumi. Kuigi arutelus käis läbi ka idee peatada igasugune transiit läbi Valgevene, peeti Kaja Kallase sõnul siiski meeles ka Valgevene inimeste huve. Mida on oluline aru saada, selles diskussioonis on see, et Valgevenes kannatavad inimesed ei tohi siis rohkem kannatada, kui on vajalik. Et näiteks seal tuli just välja see, et kui Valgevene opositsiooni esindajad tahavad Valgevenest lahkuda, siis ei peaks olema see võimatu läbi selle, et me ise, nagu seda piirame Valgevene kõrval rääkisid liidrid ka Venemaast. Järeldusena anti Euroopa Liidu välisteenistusele ülesanne koostada raport konkreetsete strateegiliste sammudega Venemaa suunal. Mis oli meie jaoks oluline, oli see, et kõik rõhutasid, et Venemaaga suheldes peab Euroopa olema ühtne ja sealt koorus ka välja, et paljud riigid, kes ütlesid, et me peame ikkagi Venemaaga olema dialoogis siis koorus välja see, et ega Venemaa vist väga dialoogi ei taha pidada, kui ta erinevate liikmesriikide suhtes küll spioneerib ja küll korraldab igasuguseid erinevaid diversiooniakte, et see ei ole just kõige parem dialoogi pidamine. Mis oli minu jaoks oluline, oli tõsta meile oluliste riikide nagu Ukraina ja Gruusia teema, et, et tegelikult ka Valgevene on sellega seotud. Et kui Ukrainal ja Gruusial ei ole perspektiivi Euroopa Liiduga liitumiseks, siis nad on ka väga head ohvrid Venemaa propagandale, et, et nende inimestele maalitakse pilt, et lootust ei ole ja seda kindlasti Euroopale pole vaja. Ülemkogu jätkub täna aruteludega kliima ja koroonapoliitika üle. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul kogunenud Euroopa Liidu riigijuhid otsustasid määrata Valgevenele senisest karmimad sanktsioonid. Samuti keelatakse Valgevene lennukite sisenemine Euroopa Liitu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa võin öelda seda, et eile see oli, siis neljandal mail politsei, meie erinevate tegevus asukohti külastas. Tutvusid dokumentidega, tehti arvutitest koopiaid, see võttis siis mõned tunnid aega erinevates kohtades ja sellega siis kogu ettevõtmine selleks korraks sai läbi. Täna ma andsin siis uurijale veel mõningaid ütlusi tunni pooleteistkümne jooksul. Uurija jäi nende ütlustega väga rahule, koostasime protokolli ja nüüd ootame siis järgmisi. Tegevusi läbiotsimised toimusid ainult nii-öelda dokumentide suhtes. Dokumendid me esitasime Te teate ka kahtlustust või, või süüdistust, miks seda läbiotsimist läbi viidi, selle kohta ma suurt midagi oskad, kui küsiti dokumente, siis me need esitasime, aga jutt on siis ikkagi sellest maaelu edendamise sihtasutuse poolt eraldatud raha kasutamise kohta maaelu edendamise sihtasutuse poolt laenuna antud summad, mis on väga suured, nende kohta mitte mingeid kahtlustusi ei ole, aga mille kohta siis kahtlustused võivad olla teile teadaoleva, need on protseduuri, et kahtlustused, et kuidas me oleme korraldanud konkursse, aga see puudutab ikkagi siis antud hetkel seda vookeskuse nii-öelda ehitamist, toimimist ja rahastamist ja, ja see puudutab Saaremaal Kuressaare linnas rajatud pereturismikeskust elamuskeskust vau, keskus. Kas teil süüdistuse paragrahv on ka teada, kas on tegemist soodustuskelmusega paragrahvide kohta? Mul informatsioon puudub. Kas teie praegu saate kuidagi kinnitada, et uurimise algatamiseks, noh, nii-öelda teie vaatevinklist on alust, on teil karta midagi? Meie majapidamises on kõik kõige paremas korras see, et nüüd tutvuti meie asjaajamiskäiguga, see on ainult tervitatav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne Ringkonnaprokuratuur kinnitas ERR-ile, et Keskkriminaalpolitsei teostab Saaremaal läbiotsimisi soodustuskelmuse paragrahvi alusel algatatud kriminaalasja raames, kuid kes on kahtlustuse saanud ja milles neid kahtlustatakse, prokuratuur ei öelnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigihalduse minister Mihhail Korb on varem öelnud, et eelistatult läheb asutus tervikuna Tallinnast välja. Aga kindlasti on juhtumeid, kus on võimalik viia välja ainult osa ametist. See tähendab, et paljud funktsioonid kindlasti dubleerivad teineteist ja see ei ole kõige parem lahendus. Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Karri Raagmaa leiab, et üks asi on plaan, teine, see, mis tegelikult juhtub. Et ei tohi viia ära selliseid struktuure, millel on vaja suhelda teiste valitsuse ametkondadega sellisel juhul, nagu see ministeerium marginaliseerub, kui nüüd asi puudutab mõnda väga kindlalt fokusseeritud kindla sihtgrupiga ametit, ilmselt sotsiaalkindlustusamet keset Eestit võiks olla ju päris hea mõte, sellepärast et sinna nagu igalt poolt nagu vähem maad sel juhul sõita ja ilmselt see tähendab ka sellist ametkonnasisest natuke tööjaotuse muutust. Et need struktuuri, mis peavad seal parlamendi juures ja valitsuse juures kogu aeg olema, need peavad jääma Tallinna, kindlasti aga need tagakontori funktsioonid, need, et vabalt viia ka mujale. Näiteks statistikaamet peab Tallinnast Viljandisse viima 50 inimest. Ametil on juba praegu üks kontor Viljandis ja teine Tartus ja neid kontoreid lihtsalt laiendatakse. Ameti peadirektori asetäitja Tuuliki sillajõe ütleb, et tööd väga palju ümber korraldama ei pea. Statistikaametis on kindlasti erinevaid tööülesandeid osade puhul see võib probleeme tekitada osade puhul mitte, et eks me üritame ka viia need ametikohad, kus Tallinnas töötamine otseselt vajalik ei ole. Aga mis kindlasti muutub keeruliseks. Me ei vii Tallinnast välja konkreetseid üksuseid, sest see ei ole meie töökorralduse puhul võimalik, vaid me igast osakonnast võib mõni inimene töötada aegajalt Tartus, aeg-ajalt Viljandis. Maanteeameti personali osakonna juhataja Annika Kitsing ütleb kirjaliku teate vahendusel, et kuna maanteeamet pakub üleriigilist teenust, on 90 protsenti töötajatest niigi piirkondades. Amet ise on kavas kolida Pärnusse. Maanteeamet aga ei saa riskida piirkondlike ekspertide töövõime kogemuse ja pädevuse kaotamisega, ütleb Kitsing. Ettevõtluse arendamise sihtasutus peaks viima 150 inimest Rakverre. EASi juhatuse esimees Sille Talvet tunt ütleb, et idee on liiga värske, et midagi öelda. Ja ma saan öelda seda, et loomulikult me oleme avatud kõikidele mõtetele ja ka sellele, et osa töötajaid Tallinnast välja viia. Meil on juba praegu ju Tartus üle 40 inimesega harukontor aga kas ja, ja kuidas ikkagi ja millistes linnadesse ja, ja jagumine võiks toimuda? See kindlasti on veel arutluse teema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sisekaitseakadeemia viimine Narva on juba nädalapäevad kirgi kütnud. Valitsusel on aga veelgi laiem kava, kuidas mitmeid riigiasutusi pealinnast välja kolida. Näiteks võiks Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kolida Jõhvi, Tervise Arengu Instituut Haapsallu, sotsiaalkindlustusameti 150 töötajat Paidesse ja nii edasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti metsanduse ja põllumajanduse ga tegelejad pole Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegia eesmärkidega pärimeelt. Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärvele jääb arusaamatuks eesmärk, millega soovitakse võtta kaitse alla 30 protsenti Euroopa Liidu maismaast ja merest. Ei tea päris täpselt, eks ole, mida, mida siis tuleviku nimel teha tuleb, et kas metsaomanikud täna peaksid oma metsi veel hooldama ja majandama või on see perspektiiv selline, et need kõik lähevad tulevikus kaitse alla, et siis siis pole mõtet ka metsi uuendada ega, ega ega siis ka hooldada. Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma ütles, et 30 protsendi nõue pole kõikide riikide jaoks läbiv kohustus. Elurikkuse kaitsel tuleb Aasmäe sõnul vaadata laiemat pilti. See, kuidas meie kaitsealad tegelikult nii-öelda toimivad, kuivõrd me läheme nii-öelda sellistele üldisematele eesmärkidel ehtliikide ja meie elupaikade hea seisund ja teisest küljest, millised on need toetavad alad lisaks meie meie riiklikele kaitsealadele, mis ka elurikkuse kaitsele tegelikult suunatud on. Kutse anda strateegiale tagasisidet sai ka liikumine Eesti metsa abiks. Ühenduse kommunikatsiooni ja koostöö koordinaator Lindamari Väli tervitab strateegiat, sest elurikkuse osas ei saa Eestis hõisata. Ka mitmesuguste metsaliikide, eriti just vana metsaliikide olukord on pidevalt halvenemas. Seda näitavad ka seireandmed ja metsalindude arvu vähenemisest on siin palju räägitud ja Eesti meediasse isegi tõstatus siin ju hiljuti rahvusvahelises ajakirjas Nature avaldatud teadus uuring kus tuli välja, et Eesti on Euroopas metsa raiujate hulgas lausa esirinnas. Viimase 10 aasta jooksul on keskkonnaamet väljastanud majanduslikku raiet lubavaid metsateatisi enam kui 116-le 1000-le looduskaitse alusele hektarile. Sellest siis üle 6000 hektari on lihtsalt lagedaiet. Põllumajandus-kaubanduskoda ja erametsaliit on seda meelt, et strateegia rakendamisel tuleb tagada mõlema sektori elujõulisus. Aasmaa sõnul kujundab keskkonnaministeerium strateegia osas seisukohad septembris. Seejärel liigub see edasi valitsusse. Väga paljude punktide osas selles strateegias komisjon on, on andnud ka sõnumi, et tegelikult sellised detailsed põhimõtted lepitakse kokku järgneva paari aasta jooksul alles.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni ambitsioonikas elurikkuse strateegia tekitab küsimusi, kuid pälvib ka heakskiitu. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Erametsaliit saatsid keskkonnaministeeriumile oma seisukohad Euroopa Komisjoni uue elurikkuse strateegia osas ja tõstavad esile rea küsimusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaksamaa ja Suurbritannia on ühiskonna järk-järgulise avamise kava juba ammu valmis teinud ja seda ka rakendama asunud. Briti peaminister Boris Johnson kutsus inimesi üles siiski mõistlikkusele, et näiteks väikeses seltskonnas nüüd lubatud aias grillimine ei läheks üle pidutsemiseks siseruumides, mis nakatumisohtu kohe suurendaks. Saksamaa kava näeb ette piirangute leevendamist kahenädalaste etappide kaupa, et saaks näha selle mõju nakatumistele. Kuna nakatumine sagenes tuli piirangute leevendamist pidurdada, aga samas on kõigile selge, millest lähtutakse. Ka Taanil on selline plaan valmis. Ühiskonda võib avama hakata, kui riskirühmad on vaktsineeritud ja ka üle viiekümnesed. Inimesed, kes tahavad, on vähemalt esimese vaktsiinidoosi saanud. Muidugi jäävad piirangud esialgu kehtima suurema nakkusohuga ettevõtmistele, nagu suurüritused, ööelu ja reisimine. Soomeski nõuavad ettevõtjad üha häälekamalt selget väljumiskava, et oleks siht silme ees ja saaks mingisuguseidki plaane teha. Kuigi pandeemia algusest on möödas üle aasta, paistavad poliitikud tegutsevad endiselt, aga peatab kanad. Näiteks said põhjaSavo ja põhja-Karjala restorani töötajad alles pühapäeva hilisõhtul teada, et hommikul polegi neil vaja tööle minna. Parlament otsustas ootamatult, et esmaspäeva hommikust on kohvikud ja restoranid sealkandis suletud. Suuremas osas Soomest on söögikohad kinni olnud juba kolm nädalat, aga Põhja-Karjalas on viimase kahe nädala nakatumine 100000 elaniku kohta vaid 27. Nii et ettevõtjatele tuli sulgemiskäsk nagu välk selgest taevast. Paljude meelest on valitsus jäänud liiga nautima süngust, selle asemel, et selgelt öelda, missuguse nakatumismäära juures ja kuidas saaks hakata piiranguid leevendama. Tegelikult ei ole siiamaani parlamendi heakskiitu saanud isegi meedias suurt vastukaja leidnud. Liikumispiirangud nakatumiste arv on vähenenud ja peaminister Sanna Marin avaldas nädalavahetusel lootust, et võib-olla ei lähegi liikumispiiranguid vaja. Pealinna piirkonna ja turuettevõtjate jaoks on aga kahju juba sündinud, sest valitsus on rääkinud liikumispiirangutest kindlas kõneviisis ja ühtlasi andnud selge soovituse, et kuigi teenindusettevõtted on praegu lahti, ei tohiks neisse minna. Soomlased on üldiselt väga kuulekad. Kui valitsus midagi soovitab, siis võetakse seda kuulda. Lisaks ei jaksa paljud inimesed enam koroonauudistesse süveneda ega teagi, et tegelikult need piirangud ametlikult ei kehtigi. Ettevõtjad on klientidest ilma, aga kuna ametlikku sulgemist käsku pole, siis ei ole õigust ka toetusi küsida. Valitsusse kuuluva Rootsi rahvapartei parlamendi fraktsiooni juht Anders adelgreuts ütleb, et nüüd on vaja kaardistada väljapääsutee ja seada teemärgid ühiskonna avamiseks, et igaüks mõistaksid kohta tervikus. Adler Kreuts peab vajalikuks anda siht silme ette, sest inimesed on juba päris väsinud. Vaja oleks lubadust, et kui näiteks seda teed mööda minna, saab jaanipäeval sõbrad külla kutsuda, tõi ta näite.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus tahab selle nädala jooksul valmis saada koroonapiirangutest väljumise kava. Kava esitatakse parlamendile pärast lihavõtteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHead kaaskodanikud. Täna sai meile kõigile teatavaks, et Keskerakonna büroos asus ühe Eesti vabariigi kodaniku pikaajaline mahukas kirjavahetus. Ligipääs neile kirjadele oli saanud võimalikuks vastu selle kodaniku tahtmist ja tema teadmata. Kuigi kriminaalmenetlus kõigi asjaolude väljaselgitamiseks alles käib, tahan ma öelda järgmist. Kaks aastakümmet oleme ühiselt ehitanud demokraatliku õigusriiki, mille keskmes seisab inimene ja tema põhiseaduslikud õigused. Need õigused on õigusriigis pühad ja puutumatud. Neid kaitsevad lisaks meie põhiseadusele ka rahvusvahelised kokkulepped. Ometi on ühele riigikogus esindatud erakonnale langenud kaaskodaniku järel nuhkimise ja tema privaatsuse rikkumise kahtlus. Me teame, et tänases infoühiskonnas, kus küberkuritegevuse eri liigid on illegaalse äri üks kasvavaid tegevusalasid pole kellegi elektroonilised kirjakastid enam 100 protsenti muukimiskindlad. Ent iga inimene mõistab, mida tähendab tema kirjavahetuse sattumine võõrastesse kätesse. Võõrasse arvutisse sissemurdjad, võõra kirjavahetuse, omastaja ja levitajad on kurjategijad. Kuritegelikul viisil, kaaskodaniku põhiõigusi jalge alla tallaval moel saadud kirjade omamisel ja levitamisel ei saa olla mingit õigustust. Teil on õigus küsida. Kas see on demokraatia kriis. Kas see on meie erakondade tegevusele tugineva parlamentaarse vabariigi kriis? Aga andkem endale aru, et erakondade varjatud rahastamine, fiktiivsete elamislubadega kaubitsemine, avaliku võimu müümine ja teise inimese kirjavahetuse vargus on nii rängad teod õigusriikluse, põhiseaduse ja inimeste põhiõiguste vastu, et tuleb otse öelda. See on poliitilise moraali kriis ja sellest saab meie erakondliku poliitika pankrott, kui seesugune tegevus ei leia selge, sõnalist hukkamõistu. Nii erakondades kui kogu Eesti ühiskonnas. Ootan riigipeana, aga ka kodanikuna asjasse puutuvate ametkondade professionaalset tegutsemist.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Toomas Hendrik Ilvese avaldus ETV-s seoses Hannes Rummi kirjavahetuse leidmisega Priit Toobali kabinetist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeletorni juhataja Riina Roosipuu ütles rekonstrueerimisplaane tutvustades, et torn avatakse kõikidele ilma igasuguste piiranguteta ja kõik on oodatud. Põhjatraktsioon on vaade Tallinnale 170 meetri kõrguselt, see oli, on ja jääb ja see avaneb külastajatele tuleva aasta juulis. Lisaks sellele tahetakse vaatamiseks välja panna turni ajalugu, et need, kel on nostalgilisi mälestusi, saaksid äratundmisrõõmu osaliseks. Turni 22. korrusel on kavas avada ekspositsioon saavutustest, mille üle Eesti ja eestlased võivad uhked olla. Turni tuleb Riina Ruusipuu sõnul ka muutusi. Üks kindlasti põnevust tekitav moment saab olema vaateplatvormil kohati olev klaaspõrand, et inimene saab kõndida ja vaadata enda alla 170 meetrit ja võib-olla igaühe jaoks see ei olegi nii lihtne ja on paras julgustik ja, ja samuti on 22. korrusel võimalik avada lahtine terrass, nii et on võimalik ka täitsa seda värskes õhus seda vaadet nautida, kui vähegi suveilm seda lubab. Kas platvorm liigub? Ei, täna ta ei liigu ja esimeses konstruktsiooniplaanis teda kahjuks ei saa tekitada, aga et äkki see on mingi tuleviku suund? Torni rekonstrueerimistöid teeb KMG ehitus, selle juhataja Tiit Nurklik töid väga lihtsaks ei pea. No eks ta tehniliselt on ikka väga keeruline ja ka ohutustehniliselt on keeruline, et lisaks see muidugi, et ta paikneb suures osas kõrguses ehk kui tavaliselt tuleb enamus platsist läbida nii-öelda horisontaalis, siis seekord vertikaalis ja see teatavaid lisatingimusi loob. Teletorni ohutus on mitut puhku kõneaineks olnud, praegused euronõuded selles osas lahtisi otsi ei jäta. Kõik peab olema turvaline. Näiteks alumistel korrustel puhkenud tulekahju ei tohi takistada ülevalt inimeste evakueerimist. Rekonstrueerimistööd tagavad täieliku ohutuse, kinnitab Riina Roosipuu. Sellekski vahetatakse välja kõik olulised infrastruktuurisüsteemid. Need uued liftid, mis siia tulevad, on tulekindlad ja, ja neid on võimalik kasutada näiteks ka siis, kui tõesti on tornis tulekahju. Aga kui juhtub, et see tulekahju on just all ja sealt tornist ei ole võimalik väljuda, siis sinna põhiplatvormi alla luuakse veel niisugune eraldi turvaruum, mis saab siis inimesi varjata seni, kuni see oht on kõrvaldatud. Kohvik tuleb ka, tuleb vaateplatvormile tuleb väike kohvik, suurt restorani me sinna ei tee, mis kunagi hiilgeaegadel oli väga populaarne. Rekonstrueerimise kogueelarve on 102,6 miljonit krooni. Ühe osa sellest katab sihtasutus ise omafinantseeringuga ning Euroopa Liidu toetusfondidest taotletakse lisa. Eeltaotlusele on Brüssel juba positiivselt vastanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Teletorni rekonstrueerimine on alanud. Tööd peaksid valmis saama tuleva aasta mais.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui varem kõikus CO kahe tonni hind 25 euro kandis, siis täna maksab see 18 ja mõni aeg tagasi oli hinnaks isegi 14 eurot tonn. Heitmekvoodi madal hind peaks andma võimaluse Narva elektrijaamadele, sest kogu eelmise aasta oli põlevkivielektritootmine CO kahe kõrge hinna tõttu raskendatud. Kuid võta näpust, selgitab Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. Kui ta maksab umbes 18 eurot tonn ja elektri hind on samuti kuskil 17 18 eurot megavatt-tund, siis selliste hindadega põlevkivielektrile on suhteliselt keeruline. Meil on töös praegu üks põlevkivienergia plokk, aga samal ajal on õues tuuline, siis tuulikud töötavad peaaegu maksimumvõimsusega. Elektrimadalat hinda toidab eelkõige hüdroenergeetika, sest vett on praegu palju, jätkab Raine Pajo. Seda on terve see aasta olnud palju, me oleme näinud öösel isegi siin viieeurost hinda ja kindlasti on mõjutanud kriisi ajal väiksem tarbimine. Peamine suur mõjutaja on kindlasti hüdroloogia sees. Põlevkivielektrit on selle aasta alguses toodetud kuni neli korda vähem kui eelmise aasta esimese kolme kuu jooksul. Millal aga võiks põlevkivielektri järele taas nõudlust tekkida? Raine Pajo. Aprillikuu prognoos midagi väga palju paremat ei näita, aga edaspidi võib olla küll lootus, siin aasta teises pooles, kui majandus taastub, hüdroloogia seis nii öelda tootja poolt vaadates läheb paremaks ja ka osa tuumajaamad lähevad remonti. Et sel ajal on pakkumist turul vähem, siis on küll lootust, et võime ikkagi põlevkiviplokke rohkem kasutada ka. Riigile tähendab märgatavalt langenud CO kahe kvoodi hind kasutamata saastekvootide müügist laekuva tulu kahanemist. Riigikogule üle antud lisaeelarve järgi väheneb kvoodimüügitulu umbes 60 miljoni euro võrra. Sellest 30 miljoni võrra vähenevad kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks suunatavad vahendid, räägib keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlin Tenks. Täna on väga keeruline öelda, millises ulatuses mingi meede, kas saab mõjutatud ja kui saab, siis kui palju saab ta mõjutada. Tegemist on tuluprognoosiga ja kõik prognoosid saavad täpsema hinnangu siis, kui need tulud on laekunud. Ehk kui me räägime 2020 aasta prognoosi, st siis lõplik tõde. Kas see prognoos läks täide 31, detsember 2020. Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo sõnul on saastekvoodi hinnalanguse põhjuseks kriisi aja väiksem tarbimine ja sellega kaasnev saastekvootide ülepakkumine uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Heitmekvoodi hind on tunduvalt langenud, kuid sellest ei piisa, et taas suurel hulgal põlevkivielektrit toota.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKatari külastamine on Maasil plaanis seetõttu, et Katar on üks läänlaste evakueerimises kõige aktiivsemalt osalenud riike. Ühtlasi paikneb Katari pealinnas Toas Afganistanis võimu võtnud Talibani poliitiline esindus, mis sisuliselt toimib uue režiimi välisministeeriumina. Seal peab Saksamaa esindaja Margus Potzel kõnelusi evakuatsiooni jätkumise üle ka pärast 30 esimest augustit, mis on Talibani seatud lõpptähtaeg ja millest USA näikse rangelt kinnipidavat. Afganistani ümbritsevaile riikidele on maas lubanud Saksamaa majandusabi. Türgist alustas Saksamaa välisminister visiiti aga seepärast, et just Türgi haldab praegu ka pulilennuvälja, mille kaudu läänlased ja nendega koostööd teinud afgaanid Afganistanis välja aidatakse. Samuti nähakse Türgis esmast varjupaika tuhandete Afganistani põgenike jaoks. Selles osas jahutas Türgi kolleeg Met Tausolo Mazi ootused siiski oluliselt maha. Türgi välisministri sõnul ei tule uute põgenike vastuvõtmine kõne allagi, sest Türgis on juba tuhandeid ümberasujaid Süüriast ja Afganistanist. Savussolu sõnul on Türgi auga kandnud põgenikega seotud moraalset ja humanitaarset vastutust, mistõttu uue põgenikekoorma vastuvõtmine ei kuulu arutamisele. Türgis on praegu tõepoolest umbes 300000 Afganistani ja 3,7 miljonit Süüria põgenikku. Türgi ja Euroopa Liit sõlmisid 2016. aastal leppe, mille kohaselt saab Türgi rahalist abi Süüria põgenike vastuvõtmise eest. Samas on Türgi naaberriik Kreeka juba teatanud, et piiri ületavad Afganistani põgenikud saadetakse pikema jututa tagasi. See-eest on Araabia Ühendemiraadid ja Uganda nõus USA palvel ajutiselt Afganistani põgenikele peavarju andma. Ehkki Türgi Afganistani põgenike vastu võtta ei taha, ei kavatse riik siiski taanduda Afganistanialasest koostööst üldiselt. Kohtumisel Masiga ütles Saussollu, et Kabuli lennuvälja on Türgi valmis haldama ka siis, kui ülejäänud NATO riikide väed Afganistanist lahkunud on. Seda on Türgil teistest riikidest lihtsam teha ka seetõttu, et Türgi kavatseb taas avada oma saatkonna kabuulis. President Ardoani sõnul on Türgi diplomaadid juba kolinud tagasi hoonesse, mille nad kahe nädala eest, kui Taliban Afganistani pealinna vallutas, maha jätsid. Ardoani sõnul suhtub Türgi võimaluse Afganistani uute valitsejatega suhteid arendada ettevaatliku optimismiga. Samas hoiatas Ardoan, et kui Taliban ei suuda ära hoida teise äärmusliikumise ISIS ka rünnakuid Kabuli lennujaama läheduses võib kähku kaduda ka Türgi huvi lennujaama hallata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi ei ole valmis vastu võtma uut põgenikelainet Afganistanist, ütles Türgi välisminister Mevlut Çavuşoğlu kohtumisel Saksamaa välisministri Heiko Maasiga. Türgi oli esimene peatus Saksamaa välisministri visiidil Afganistani naaberriikidesse ning läänlaste Afganistanist evakueerimisega tihedalt seotud riikidesse. Täna külastab Maas Usbekistani, veel on tal plaanis visiteerida Pakistani, Tadžikistani ja Katari.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa parlament annab täna oma toetuse spetsiaalsele investeerimisfondile võitlemaks koroonaviiruse tagajärgedega, avab solidaarsusfondi sadade miljardite eurode kasutamise võimaluse ja vabastab lennuettevõtted kohustusest kasutada oma teenindusaegu lennujaamades. Täiskogu saal jäi aga üsna tühjaks, valdav osa rahvaesindajatest jäi koju. Eesti saadikutest olid Brüsselis üksnes Riho Terras, kes tuli siia lähedalt Hollandist ja Urmas Paet, kel õnnestus Eestist kohale tulla läbi Soome Euroopa Parlamendi liige Isamaa parteist. Riho Terras. Sõit oli tavaline, muidugi peab tunnistama, et isegi Hollandi-Belgia piiril, kus ei kontrollita rekkasid, oli suur rekkade ummik, mis üsna tõsiselt piiras nii-öelda just kauba liikumist. Euroopa Parlamendi liige Reformierakonnast Urmas Paet. On terve rida inimesi kõikides Euroopa ühiskondades, kes teevad oma tööd igapäevaselt selleks, et ühiskonnad kokku ei kukuks ja, ja ka Euroopa parlament noh, peab olema samal lainel. Hääle andmiseks pidid parlamendi liikmed oma ametlikult parlamendi postiaadressilt saatma allkirjastatud hääletuslehe. Ülejäänud Eesti parlamendi liikmed tegid seda kodust lahkumata. Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Marina kaljurand praegu Brüsselisse sõitmist vastutustundlikuks ei pea. Kui me ütleme kõigile küsige kodus, tehke kaugtööd, siis noh, ma ikkagi arvan, et see on vastutustundetu, sellepärast Brüsselisse minna. Parlamendi arutelus kõlasid küsimused Euroopa Liidu kriisivalmidusest ja solidaarsusest. Võitlus meditsiinitarvete pärast ja kümnetesse kilomeetritesse ulatuvad saba piiridel ei ole see, mida näha soovitakse. Marina kaljurand. Kui oli näha, et kriis jõuab Euroopasse, siis oleks pidanud hakkama tegutsema väga otsustavalt ja liikmesriikidega rääkima. Võib-olla, kui me oleksime sulgenud Euroopa Liidu välispiiri, varem ei oleks me pidanud hakkama sulgema piire, nii nagu me tegime. Võib-olla oleks pidanud andma abi Itaaliale kohe alguses. Urmas Paet Esimene osa läks kehvasti, nüüd teine pool on see, mis edasi saab ehk siis kuidas selle viiruse mõju Euroopa ühiskondadele ja, ja majanduslikku mõju leevendada, et noh, siin mulle praegu näib, et Euroopa Liit on siiski võtnud väga jõulise ja selge positsiooni Nendele ma takka ei kiidaks, kes ütlevad, et Euroopa Liit üldse mitte, millega hakkama ei saa, ma arvan, et Euroopa Liidu roll tuleb nüüd, kus majandus on tõsises kriisi äärel. Siin on Euroopa Liidu roll väga suur, et, et eriti väikestel riikidel, nagu seda on Eesti, need majanduse languse mõjud oleksid võimalikult pehmed. Terras peab probleemseks ka Hiina ja maailma terviseorganisatsiooni tegevust kriisi alguses. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament annab täna oma heakskiidu mitmetele koroonaviiruse mõjude vastastele meetmetele. Esmakordselt on parlamendi töös võimalik osaleda distantsilt ehk saata oma hääl ja seisukohad e-kirja teel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.