messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina ausalt öeldes ei lähe valima, 23 aastat on olnud üks ja sama, igaühel on tähtis ainult võim tulistati se rahulikke elanikke väga kahju. Seetõttu ei tähenda valimised minu jaoks midagi. Ida-Ukraina sadamalinnas Mariupolis on valimised siiani kulgenud rahulikult. Kohalik elanik Ljudmilla ei kartnud valima minna. Ei, ei kartnud, esiteks on see minu kohus, olen kogu elu valimistel käinud ja teiseks korra nimel, et lõpuks linnas kord majja saaks. Väikesed kõhklused olid, sest räägitakse ju, et võidakse rünnata ja valimised järjekordselt nurja ajada, ütles Aleksander. Mina loodan, et need valimised on erilised ja annavad Ukrainale võimaluse edasiseks arenguks, ütles Mariupoli elanik Roman. Eestis elab 4200 ukrainlast, kes said presidenti valida Tallinnas Ukraina saatkonnas. 30 aastat Eestis elanud Kristiina on Ukraina saatuse pärast mures ja tahtis seetõttu kindlasti valimistel osaleda. Ukraina saatus teeb mind murelikuks. Ma tahan, et seal oleks kõik vaikne ja rahulik, et lõpuks saaks seal inimese moodi elada, et tehtaks õige valik. See on ju peaaegu nagu Euroopa, aga praegu elatakse nagu ristteel, ei teata, kuidas elada ja mida teha, rääkis Ukrainast pärit Kristiina Tallinnas valima käies. Ukraina presidendivalimiste peamine soosik Petro Porošenko ütles valimas käies, et ukrainlased on valimistel aktiivselt osalenud, kuna tahavad elada demokraatlikus riigis. Kinnitan teile, et Ukraina presidenti ei vali mitte lääne ega idaliidrid, vaid Ukraina rahvas ja suur valimisaktiivsus näitab väga hästi, et ukrainlased juba teevad oma valiku, ütles Porošenko. Tema sõnul takistavad valimisi ainult kuulipildujatega relvastatud terroristid ja ta lubas relvad tänavatelt ära korjata. Porošenko loodab võitu juba tänases valimisvoorus. Mida kiiremini me lõpetame, sõja, seda kiiremini peatame korruptsiooni. Alustame lõimumist Euroopaga ja loome demokraatliku riigi, ütles Porošenko. Kiievis läks tänane päev peaaegu pidumeeleolus, ütles kolleeg Astrid Kannel. Tänane päev on esiteks vähemalt Kiievis, kus mina olen olnud väga ilus, mistõttu inimesed on tänavatel ja ka valimisjaoskonnades ütleme, silmaga nähtaval tundunud, et aktiivsus on küllaltki kõrge ja üks asi, mis hakkab veel silma, on see, et hästi paljud inimesed tulevad valima, käivad üldse linna peal ringi noh, kas nüüd otseselt rahvariietes, aga ka sellistes rahvuslike kuu elemendi ga kaunistatud riietes ja, ja rõhutatakse igati seda, et ollakse ukrainlased ja et, et põhimõtteliselt olla ollakse nagu selle poolt, et riigis võiks tulla mingisugused lahendused kõikidele nendele probleemidele. See, et Petro Porošenko võidab, sellest saavad kõik aru lihtsalt sellel konkreetselt sellel mehel on plaan kuidasmoodi Ukrainat kriisist välja tuua ja noh, on öeldud isegi seda, et kõik see, mis on praegu toimunud, on lihtsalt nii halb, et ollakse nõus isegi Porošenko taolise mehega. Mina olen küsinud näiteks paljude käest, et te ju sisuliselt valite jälle oligarhi, et kas siis Ukrainas ei saagi valida võimule kedagi, kes, kes oleks nagu ütleme poliitikuna või kas või siis intellektuaalina niisugune tugev figuur, keda rahvas võiks usaldada, noh, minule endale tuleb silme ette ju kohe Lennart Meri, aga inimesed ütlevad seda, et noh, et ikkagi, Janukovitšist on ta palju parem, et tema on justkui näidanud seda, et ta on ausalt suutnud majandada ja, ja saada rikkaks nagu omaenda äriga. Kuidas moodi see, kui aus äri tal olnud on, seda ei oska keegi hinnata, et, et selles mõttes natukene, mina ütleksin isegi nagu pimesilmi pisut usutakse seda, et et kui üks mees on suutnud ennast rikkaks teha, et noh, ju siis ta suudab majandada ka Ukrainat. Ma ei tea, kui palju sul on olnud seal võimalik rääkida kohalike analüütikute või politoloogidega, kuivõrd on Porošenko juba alustanud mingisuguseid taustakõnelusi Venemaaga ja missugune võib olla see hind, et stabiilsust saavutada, millega ta kaubelda võiks? No siin on õnnestunud rääkida politoloogidega, kes on olnud rohkem läänemeelseid ja kes on rohkem idameelsed, keegi ei ole täpselt öelnud, et ta on nüüd asunud mingeid läbirääkimisi pidama, aga lihtsalt kui ma vaatan seda, et et kas või et Moskva on teinud ise avaldusi, et põhimõtteliselt ta tunnustas neid valimisi ja ja nii edasi, nii edasi, siis mul endal on tekkinud näiteks ikkagi küsimus, et kas on juba varem milleski kokku lepitud, et, et ollakse nagu Moskvaski rahul sellega, et Porošenko võidab. Samas on Porošenko olnud ikkagi maidani toetaja ja, ja, ja ütleme selline noh, tuntud ikkagi inimeste seas ka kui mees, kes ei ole äraandja. Nii et ma arvan, et siin nagu spekuleerida, on raske. Samas ma kui need, kui ma nüüd vaatasin, mis avaldusi tegi Porošenko täna, kui ta oma hääle valimiskasti viskas, siis ikkagi tema seisukohad olid sellised, et Krimm saadakse tagasi. Selleks luuakse kas või spetsiaalne ministeerium, mis tõenäoliselt luuaksegi Ida-Ukrainas ikkagi lõpetatakse sõda Venemaaga, ikkagi asutakse läbirääkimisi pidama teemal, et nad viiks välja oma relvad ja oma narkootikumid, mis praegu üle piiri tulevad, selleks, et separatiste toetada. Et need avaldused olid väga selged ja kompromissitud, samas Porošenko ütles ka seda, et noh, nad, Ukraina ei saa endale naabriks Rootsit ega Kanadat ja fakt on see, et Venemaaga tuleb läbi rääkida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainas valitakse presidenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on võrreldes teiste riikidega ettevõtetes suhteliselt palju firmaautosid, mille maksukoormus on madal. Rahandusministeeriumi sel nädalal avalikustatud plaaniga tahetakse alates järgmise aasta juulist piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist sõiduautode puhul mida kasutatakse nii ettevõtluse kui erasõitudeks. Ministeerium tahab maksustada sõidukeid käibemaksuga vastavalt nende tegelikule kasutusele. See ei puudutaks neid sõiduautosid, mida kasutatakse ainult ettevõtluse jaoks. Rahandusministeeriumi tolli ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ütles, et Eesti paistab silma ettevõtluses kasutatavate sõiduautode väga madala maksukoormusega. Ministeeriumi hinnangul on sisuliselt tegemist maksusoodustusega, mitte maksukoormusega. Mare Kuusküla. Meie ettepanek on see, et piirata sisendkäibemaksuna maha arvatavat summat maha arvata saaks siis 50 protsenti ehk pool aga mitte rohkem kui 2000 eurot, mis tähendaks siis seda, et kui auto hind ostu hetkel on 24000 eurot või üles siis sellelt 24000 eurot üllatavalt summat käibemaks jääb riigile, seda piirangut ei rakendata, siis automüüjatele, liisingfirmadele, taksodele, õppesõiduautodele ja veel kord kordan, ja rõhutan sõiduautodele, mida kasutatakse ainult eranditult ettevõtluse tarbeks. Maksumaksjate liit tegi täna aga riigikogule ettepaneku, et parlament hääletaks sellisel kujul koostatud eelnõud menetlusest välja. Eelnõude menetlemise suhtes on olnud kriitilised ka autode müügi ja teenindusettevõtete liit ning kaubandus ja tööstuskoda. Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et eelnõud on tehtud kiirustades ja neis esineb nii vormilisi kui ka sisulisi puudujääke. Esiteks ei ole ministeeriumides kooskõlastatud, ei ole antud võimalust kellelegi arvamusi avaldada ja see tähendab, et sellisel juhul peaks rahanduskomisjon hakkama seda tööd nagu ministeeriumist ise tegema, ta peaks kõik huvirühmad ja arvamused ära kuulama, nagunii hakkavad komisjonile kirjalikult ettepanekuid tegema siis kõik küsitlema, sest seal on küsimus juba selles, et miks just sellised valikud on tehtud, on küllaltki erinevaid alternatiive võimalik kaaluda, vaadata, mis teistes riikides on, kuidas Eestis varem on olnud, see on noh, kõik praegu täiesti oletuste peal ja seetõttu ka need summad on täiesti oletuslikud. Rahandusministeerium teatas vastuseks maksumaksjate liidu süüdistusele, et eelnõude valmimisse ei ole kaasatud huvigruppe, et eelarve protsessi käigus tehtud tulu ja kulupoliitilised otsused tuleb eelnõud na vormistatud esitada riigikogule koos riigieelarvega septembri lõpuks. Ministeeriumi teatel on eelnõude planeeritav jõustumise aeg alates järgmise aasta esimesest juulist, et anda ettevõtetele aega kohanemiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maksumaksjate liit on vastu maksueelnõule, millega tahetakse piirata ettevõtete sõiduautode kasutamist enda tarbeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAfganistani langemine Talibani kätte on nüüd nädal aega kindel olnud, pealinna Kabuli ülevõtmine oli sümboolse väärtusega. Veelgi tugevama kinnituse riigivõimu vahetusel andis president AsharavGani põgenemine sellele, et Afganistanis on oodata võimuvahetust, viitasid teated juba nädalaid varem, kui järjest tuli infot eri piirkondade niinimetatud langemisest. 38 miljoni elanikkonnaga riigis, kus puudub tugev side keskvalitsuse või riigivõimuaparaadiga ei saa inimesed loota muule kui külakogukonnale või hõimule. Kehva naljana võiks öelda, et just sellist kogukondlikust tunnet proovitakse luua Eestis üha enam, kuid need põhinevad eriväärtustel. Kui Eesti ja ka teised lääneriigid peavad kõige tähtsamaks inimõiguste kaitsmist ja seeläbi väärtustab üksikisiku tahet siis hõimuühiskonnas on tähtis külajuhtide ehk niinimetatud vanemate tahe. Seega kui Taliban pidas läbirääkimisi USA-ga viimase lahkumiseks riigist, käisid kõnelused külajuhtidega vastupanu vältimiseks. Kogukonna juhil on kaalukausil, kas pidada Talibani võitlejatega lahingut või küsida keskvalitsuse sõjaväeabi võimaliku pealetungi eest sellesama sõjaväe käest, mida on õpetatud aastaid, kuid millel puudub meie mõistes korralik distsipliin ja palav armastus oma riiki. Tuli ju sõdurite igakuine palk mitte Afganistani keskvalitsuselt, vaid Ameerika Ühendriikidelt. Kas nii saab tekkida lojaalsus? Seega ei saanud olla üllatus, et 20 aastaga ei ole suudetud luua ühist afgaani rahvust ja seeläbi riiki, kuna selleks polnud vundament. Tõsi, selle 20 aastaga näitasid lääneriigid, milline võiks nende arvates olla üks riik ja mismoodi hoolida inimese tervisest, haridusest ja ühiskonnast laiemalt. Võtke võrdluseks India, mida tihti nimetatakse maailma suurimaks demokraatiaks. Ometigi on sealtki tulnud teateid naiste väärkohtlemisest avalikus ruumis, mis tekitanud pahameeletormi nii Indias kui rahvusvahelisel tasandil. Seega pole imestada, et oluliselt vaesemas ja madalamalt haritud Afganistanis ei ole veel võimalik luua keskvalitsust, mida kõik ühtmoodi tunnustavad, tunnetavad ja mille toimimisest aru saavad ka inimõiguste kaitsel. Unustada ei tohi ka suure riigi usulisi, aga mis peamine, rahvuslike erinevusi, mis annab oma panuse lahkhelide tekkimiseks. Sunni siia kristlased, bustud tadžikid, hasarad, usbekid, turkmeenid ja teised, kellel on omavahel piisavalt jagelemist ja vaeva, et elus püsida selle kõige kõrval mõelda veel ühise riigi peale. Pealegi võiks olla nüüd selge, et demokraatia loomine ei käi jõuga. See pole juba iseenesest demokraatlik viis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taliban peab opositsiooniga läbirääkimisi, Kabulis jätkub aga kaos.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUute spordialade tulekuga tekib arutelu, milliste spordialade tulemusi võiks premeerida. Näiteks hiljuti saavutas Eesti tiim piljardi paaris mängu maailmameistrivõistlustel kolmanda koha ent nad ei ole saanud võidu eest tunnustust, kuna piljard ei ole olümpiaala. Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõuniku Margus Klaani sõnul on sportajas muutunud ning tunnustatakse ka neid alasid, mis ei ole traditsioonilised. Sport on ajas palju muutunud ja seda just eriti viimasel kümnendil toetuste saajate hulka ka lisandunud, näiteks rulluisutamine spordiala tunnustamiseks on vaja, et see spordiala oleks rahvusvahelise olümpiakomitee liige ja samuti Eesti olümpiakomitee liige. Kui nüüd need kaks tingimust on täidetud, siis on võimalik sellel spordialal saada ka avaliku sektori toetust. Eesti olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklasi sõnul on mitte olümpiaaladel võimalus saada preemia aasta lõpus. On juba välja kujunenud selline traditsioon, et On vastu võetud otsus, milliste positsioonide ja milliste medalite eest saadakse toetust Eesti olümpiakomiteest ja on välja kujunenud ka selline kord, et mitte olümpiaalasid premeeritakse alati aasta lõpus. Kui detsembri alguses on Eesti olümpiakomitee täitevkomitee Kaili Kukumägi Tallinna spordi ja noorsooametist kommenteerib, miks kõik spordialad ei saa linnalt tunnustust ning mille järgi preemia saajaid valitakse? Tallinna linnas prioriteet number üks on noortesport ja organiseeritud sporditegevus. Prioriteet number kaks on märgata ja tunnustada ka tiitlivõistlustel medaleid võitnud sportlaseid ja seal me oleme välja töötanud kriteeriumid samamoodi nagu on seda teinud EOK ja kultuuriministeerium. Need kriteeriumid on meil kõik ilusti meie nii-öelda linna kodulehel ka üleval ja kõigile nii-öelda võimalik tutvumiseks. Viljarti sport hetkel veel ei kuulu sporditegevustoetust saavate spordialade nimekirja, see tähendab, et neil täna veel ei ole organiseeritud sporditegevust ja selle tõttu maailmameistrivõistlustel saavutatud, siis kolmas koht ei vasta meie toetuse andmise kriteeriumitele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uute spordialade tulek tekitab arutelu, millised sporditulemused on tunnustamist väärt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKogu seadusloome peab vastama põhiseaduse ja üldiselt öeldes selle tõttu ma ka selle ettepaneku täna tegin. Põhimõtteliselt ma selgitan. Maksutõusu ootamatult ilma mõistliku ajata ette teatama ta teha. See on mõistliku aja põhimõte, seda on riigikohus tuletanud põhiseaduse paragrahvist 13. Järelikult on riigikogu jõustades esimesel juulil käibemaksuseaduse muutuse, et tõsteti käibemaksumäär kaheksateistkümnend protsendilt 20-le, vastuolus põhiseaduse paragrahviga 13, paragrahviga 10 ja ka ettevõtlusvabaduse paragrahvi 31. Ma ei vaidlusta seda, et riigil on vääramatu õigus tõsta makse, kui ta seda soovib. Küll aga ta peab andma maksukohuslasele aja seda muutust ette valmistada ja see ongi see oluline küsimus. Ja õiguskantsleri ei ole mingit muud võimalust teha selline ettepanek. See on valus otsustus, see on juristi otsustus. Riiki nii ei valitseta. Pragmaatika ei tule ettepoole põhiseaduslikust väärtustest. Juhul kui me seda aktsepteerime, võime me ühelt maalt loobuda oma oma riiklusest laias laastus, ega siis põhiseaduse ei ole mingisugune illusioon või deklaratsioon. See on ka pragmaatika, aga ta on pikem pragmaatika. Ta annab meile mingi õiguskindluse, et reeglid kehtivad. See on minu eesmärk. Miks ma selle ettepaneku tegin? Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul oleks kahetsusväärne, kui riigikohus maksutõusu samuti põhiseadusega vastuolevaks tunnistajaks nagu õiguskantslergi. Tegemist on täiesti erakorralise olukorraga, et õiguskantsleril on kindlasti õigus, et mõistlik ette teatamise tähtaeg on oluline õigusprintsiip, aga see on suurema kahju ärahoidmiseks ja erakorralistes oludes tehtud otsus, siin erinevad printsiibid koos kaalutuna, ma arvan, et see on kurb uudis, ütleme väga kurb, ma küll loodan, et riigikohus langetab mõistliku otsuse ja ei ürita ometi st muna teha. Ilmselt õiguskantsleril see retsept on olemas, aga kui me oleksime sama asja teinud mõne muu maksuga, siis oleks näiteks üksikisiku tulumaksu pidanud tõstma noh, kusagil 30-le protsendile, põhiline on see, et mida hiljem õiguskantsler vaidlustab, eks ole selle selle etteteatamise aja, et mida kauem oodata, seda kõrgem tuleb tõus. Riigikogul ei olnud palju valikuid ja, ja, ja see valik minu arust oli, oli vääramatu. Mis siis nüüd saama hakkab, kui tõesti läheb nii, et riigikohus ka arvab selle põhiseaduse vastaseks olevat, siis hakkavad need valud uuesti, et kõik, mida ette heidetakse, ettevõtja hakkab uuesti ümber tegema, oma programme uuesti hinnasilte vahetama ja, ja, ja taas väga kiiresti. Riigikogu valitsus peavad uuesti hakkama reageerima. Aga kuna aega on vähe ja kuna kahju on, on on nii suur, sellest siis need uued sammud saavad olema ilmselt valusamad lühema aja jooksul ja ka selle kahju kompenseerimiseks on vaja kokku saada suurem hulk raha ja miks seda raha on vaja mitte kellegi erahuvides, vaid ikka avalikes huvides. Iga kuu venitamist on poolteistsada miljonit kaotatud riigi tulu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Indrek Teder peab käibemaksu tõstmist liiga vähese etteteatamisega põhiseadusvastaseks. Õiguskantsleri põhjendus ja rahandusministri kommentaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNelja aasta eest otsustas tollal veel Reformierakonda kuulunud pikaaegne Haapsalu linnapea Urmas Sukles, et kandideerib erakonna nimekirja asemel hoopis valimisliidus. See päädis suklasi ja veel mitme Haapsalu Reformierakonda se parteist väljaviskamisega, mis lõppes omakorda sellega, et valimisliit Haapsalu ja Ridala ehk HarI sai volikogus 12 kohta ja Reformierakond vaid kaks ning suklas jätkas linnapeana ja koalitsioonipartnerluses Keskerakonnaga. Tänavu on seni oma linnapeakandidaadi välja öelnud kolm poliitilist jõudu. Stardipaugu andis veebruaris Reformierakond, mis panustada ridus ja noorteametis suunajuhina töötavale Roger Tibarile. Keskerakond otsustas mai keskpaigaks, et nende linnapeakandidaat on Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas. Valimisliit Hari on oma võidus aga nii kindel, et teatas mai lõpus, et linnapeakandidaadi asemel on neil nimekirjas. Linnapeana jätkab Urmas Sukk. Ülejäänud pole oma linnapeakandidaati veel välja öelnud. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta valimistel ühe mandaadi saanud EKRE peaks seda tegema lähiajal. Seni on vaikinud ka Isamaa ja sotsiaaldemokraadid. Eelmisel korral volikogus neli kohta saanud valimisliidu Meie inimesed tuleviku kohal seisab küsimärk sukleselle. Kindaheitjate elu teeb keeruliseks ka see, et kohalikel valimistel valivad inimesed enamasti persooni, mitte parteid või liit. Urmas Sukles sai 2000 seitsmeteistkümnendal aastal Haapsalus üle 1200 hääle. Ükski teine kandidaat siis Haapsalus 300 hääle piiri ületada ei suutnud. Kuna suklas on olnud koos oma liitlastega aastaid stabiilses koalitsioonis Keskerakonnaga, siis on praegust seisu vaadates küllaltki tõenäoline, et killustunud opositsiooni üle võetakse sügisel üheskoos taas seljavõit. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügisel toimuvad kohalikud valimised. Haapsalus on praeguseks välja käidud kolm linnapeakandidaati ja kampaania hakkab vaikselt hoogu koguma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDiginomaadi viisa loomise eesmärk on tugevdada Eesti kui e-riigi kuvandit maailmas. Siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna juhataja Rutt Annuse sõnul võimaldab see Eestil maailmas olulistel teemadel rohkem kaasa rääkida. Projekti teine eesmärk on olla atraktiivne diginomaadidele, et majanduslik mõju ei ole nüüd kindlasti selle projekti peamine eesmärk, kuid Eestis viibides ja siinseid kaupu ja teenuseid tarbides avaldavad diginomaadid kindlasti positiivset mõju ka majandusele ja ettevõtluse le. Diginomaadid on inimesed, kes teevad tööd veebis ning reisivad samal ajal ringi. Seetõttu ei saa nad tihti taotleda tavalist tööviisat. Tegime diginomaadi viisaprogrammi sellepärast, et diginomaadid ei mahu klassikalise töötamise reeglite alla. Varasem tööränderegulatsioon välismaalaste seaduses nägi ette, et Eestis töötamiseks peab välismaalasel olema Eestis tööandja, aga diginomaatide tööandja on enamasti välisriigis või on nad ettevõtjad. Diginomaadi viisa on pikaajaline tööviisa, millele rakendub ka tavaline viisa riigilõiv 100 eurot. Viisa saamiseks peab taotleja ka oma diginomaadiks olemist tõestama. Rutt annus. Kuidas ta seda tõendab, on tegelikult diginomaadi enda otsustada. Kas ta näiteks annab andmed oma klientide kohta, kas ta annab andmed oma tööandja kohta, et kuidas ta seda tõendab, selle me jätame lahtiseks. Annuse sõnul prognoosib siseministeerium praegu, et aastas tuleb umbes 1800 diginomadi viisataotlust. See ei ole küll väga suur hulk, arvestades, et Eesti annab aastas suurusjärgus 120000 viisat aga selle projekti majanduslik mõju ei olegi peamine. Peamine on siis tegelikult tõsta Eesti tuntust maailmas. Diginomaadi viisaprogrammi rakendatakse järk-järgult, väljatöötamisel on ka lahendused, mis võimaldavad ühildada diginomaadiviisaga teisi Eesti e-riigi lahendusi, eelkõige eresidentsust. Esimesel augustil rakendub esimene etapp, mis näebki ette seda, et viisat saavad taotleda need välismaalased, kes tõestavad oma diginomaadlust ise.",
"role": "user"
},
{
"content": "1. juulil jõustunud diginomaadi viisa eelnõu pidi algselt rakenduma 15. juulist, kuid eriolukorra tõttu lükkus see 1. augusti peale. Diginomaadi viisa on nagu tavaline tööviisa, kuid mõeldud neile, kes töötavad rännates.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhest küljest on, on päris Selge, et taolist funktsiooni Tallinna linnal vaja on, aga et seda kaasaegselt ja, ja tänapäevaselt teha, selleks on kindlasti mitu korda odavam ehitada uus taoline rajatus, kui rekonstrueerida seda vana. Ja et meil see uus projekt just on nagu ka käima läinud veel peale poolesti erainitsiatiivi, see on Rocca al Mare suurhall, siis meil nagu see mure on murtud, et meie linn saab areeni, kus taolisi suurüritusi läbi viia. Nüüd, mida teha linnahalliga? Ühest küljest, vaadake, kui paranoiline see Eesti ühiskond vahel on, kui, nagu hakata pakkuma kunstimuuseumi seda võeti nagu Solva ku nad kuidas julged, aga me oleme pakkunud teda tegelikult ka teistele äriringkondadele, kes on seda nagu võtnud äriliselt, kes ei ole võtnud seda seda isikliku solvanguna, mitte sealhulgas naabritele, sealhulgas prokapitalile, kellel on kõrval suur kvartal ja kes on teinud lühemaid, kes on pikemaid. Kuid kõik on kokkuvõttes öeldud ära, et nemad seda ei taha, muidu ka ei taha. Ja, ja nüüd küsimus, et noh, et mis, mis sellest objektist saab, et see on, see on niivõrd keskne ja see tegelikult selle linnahalli, mis on ka oma aja mälestusmärk ja ja selle elluäratamisest sõltub, kas see kvartal ärkab ellu, kas see saab niisuguseks lemmikkohaks või on see mingisugune eemaletõukav, külm ja kõrgete treppidega kole koht, kuhu nagu ei taha hästi hästi nagu niisama jalutama minna? Me oleme saanud Tallinnas tere, sihtasutuse, kes on teinud meil siis praegu kolm objekti ja kes muuseas töötab ainult siin, Tallinnas, mille tagapõhi on see, et ta on Göteborgi sihtasutus ja tal on ka omad huvid. Ester siiamaani on rekonstrueerinud Kadrioru lossi, samuti kalamaja maja ja Rootsi Mihkli kirik. Aga siiski nende investeering ei ületa kokku 50, võib-olla 60 miljonit. Nüüd käib jutt sellest, et seal peab olema kahe suurusjärgu võrra suurem investeering seal, seal saab miljardist rääkida, et äriliselt ta nagu üldse vastu ei pea. Kultuuriliselt, no ei ole üldse konkurentsis. Nüüd on vaja leida mingi uus nurk, et mis, mis uus sisu on kogu sellele kompleksile ja vaata seda uut uut sisu. Seesama Österleed on valmis tegema selle kohta me temaga lepingu lähipäevadel sõlmimegi. Üks mõte on selline, et sellest võib olla. Õnnestub välja rääkida Euroopa Liidu mingi permanentselt siin Põhja-Euroopa regioonis tekkiv asutus, näiteks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Jüri Mõis Tallinna Linnahalli saatusest ja tulevikuvõimalustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadusnõukoja juhi Toivo Maimetsa sõnul pidas ta uue koosseisu koostamisel silmas, et esindatud oleksid nii monoloogia, viroloogia kui ka sotsiaalteaduste valdkonnad. Kuid ka arstiteaduse ja laiemalt rahvatervishoiu esindajad. Ühtegi vana teadusnõukoja liiget alles ei jäänud. See ei olnud teadlik soov ja tõepoolest ma päris mitme inimese käest küsisin endise teadusnõukogu liikmete seast, kas nad oleksid nõus tulema uude meeskonda. Nad ütlesid, et tead, me oleme peaaegu kaks aastat kõik oma kiired asjad lükanud edasi ja lihtsalt ma pean praegu need kaks aastat järele tegema. Teadusnõukoja uued liikmed on Põhja-Eesti regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets, psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, peremeditsiini professor Ruth Kalda, molekulaarimonoloogia professor Pärt Peterson, viroloogia kaasprofessor Margus Varjak ning kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm. Valiku tegi Maimets Eesti tippteadlaste ja arstidega nõu pidades. Nii selgusid nii erialad, mis peaksid teadusnõukojas esindatud olema kui ka maimetsai soovitusi konkreetsete inimeste kohta. Edasisest tööst rääkides märkis Maimets, et valitsusega arutelusid pidades on valminud statuut, mille alusel teadusnõukoda järgmisest nädalast tööle hakkab. Meie esimene ülesanne on lugeda korralikult rahvusvahelist teaduskirjandust, mida me niikuinii teadlastena kõik ju teeme. Ja selle põhjal me anname ühelt poolt vastuseid valitsuse poolt püstitatud küsimustele ja teisest küljest meil on ka õigus ja kohustus tõstatada ise selliseid teemasid, mida me näeme, mis muutub aktuaalseks ja millele ilmtingimata peab teaduslikust vaatekohast valitsuse tähelepanu juhtima. Peaminister Kaja Kallaselt küsiti valitsuse pressikonverentsil ka teadusnõukoja edasise kommunikatsiooni kohta. Mis on kriisis, oluline on see, et me räägime ühel ühel häälel. See ei tähenda seda, et, et kuidagi kellelgi keelatakse oma arvamust avaldada, aga teadusnõukoja seisukoht on siis üks, millega tullakse valitsusse ja seda kommenteerib siis teadusnõukoja juht või vastav kõneisik ja, ja me saaksime siis eriti siis kriisiolukorras rääkida ühel ühel häälel, et meil ei tekiks sõnumite võib-olla segasus, kas see ka meil õnnestub, on muidugi eraldi küsimus, aga me tõesti püüame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise aasta lõpus tegi valitsus Tartu Ülikooli rakubioloogia professorile Toivo Maimetsale ettepaneku hakata uueks teadusnõukoja juhiks. Täna tutvustas Maimets valitsusele uue nõukoja koosseisu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaseks on 75000 inimest esitanud pensionikeskusele avalduse, et oma teise samba raha septembris välja võtta. Aga juba läinud aastal ummistasid pensionikeskuse postkaste kohtutäiturite kirjad. Nimelt ütles seadus, et enne, kui välja võetud raha inimese pangakontole kantakse, rahuldatakse ära kohtutäiturite nõuded, räägib kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt. Täitemenetluses tekib järjekord, kes rahalise nõude arestimise akti saadab esimesena, siis sellest tekib järjekord. Esimene, teine, kolmas, neljas, nii et siin on tegelikult kiirus, on väga oluline. Raha väljavõtmine toimub läbi spetsiaalse infosüsteemi, aga kohtutäiturite nõuete jaoks niisugust infosüsteemi ei ole. Niisiis peaks kõik kohtutäiturite kirjad käsitsi läbi vaatama, sellest sai läinud aastal aru ka ministeeriumi ning detsembris muutis riigikogu seadust. Kohustus kohtutäiturite nõuded enne väljamakset rahuldada lükati 2023.-sse aastasse. Selleks ajaks peab pensionikeskus tarviliku tarkvaraarenduse ga valmis saama. Esmapilgul ei paistagi seadusemuudatus oluline, kui teises sambas tulnud raha läheb arestitud pangakontole, saab kohtutäitur selle niikuinii kätte. Pealegi võib teise samba raha välja maksta ainult inimese isiklikule pangakontole. Oluline on aga see, et inimene võib pensionikeskusele esitada ka näiteks Soomes või Itaalias. Avatud arveldusarvenumbri. Tavapäraselt on nii, et kohtutäiturite jurisdiktsioon lõpeb selles riigis, kus nad tegutsevad. Sestap palus kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda pensionikeskust, et teise samba raha väljamaksed saadetakse ainult Eestis registreeritud kontodele. Pensionikeskuse juht Kristi isa ütleb seepeale, et makseid ainult Eesti kontodega piirata ei saa. Teise sambaga on meil liitunud ka välismaalasi, kes mõnda aega on Eestis elanud ja töötanud ja teinud siis sissemakseid teise sambasse. Samuti on liitunud eestlasi, kes vahepeal on nüüd vahetanud oma elukohta. Mõlemal juhul tuleb võimaldada väljamakseid neile teise riiki, sellepärast et me ei saa ju neid kohustada tulla nüüd Eestisse avada siin Eesti krediidiasutuses arvelduskontot. Niisiis võib võlgnik välismaal konto avada, teise samba raha sinna saata ja siis selle kasvõi sularahas välja võtta. Aga kõigile, kes niisugust skeemi hauvad, tuletab Kristi Hunt meelde, et võlgnik ei tohi oma sissetulekuid varjata. Selle jaoks on karistusseadustikus oma paragrahv. Kui me võtame selleks sissenõudjaks näiteks elatisesaaja ehk see laps või üksik vanem, siis me tegelikult peame vaatama ka nende poolt, et ei tohiks ju tekkida olukorda, et inimene võtab välja oma teise samba ja elab oluliselt rikkalikumat elu, samal ajal kui teine ootab oma raha seal teises otsas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud aasta lõpus tehtud seadusemuudatus jätab võlglastele võimaluse teise pensionisamba raha välja võtta nii, et kohtutäitur seda kätte ei saaks. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tuletab meelde, et küllalt lihtsa skeemi kasutamine oleks siiski kuritegelik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIraan on hea näide vaktsiini diplomaatia edust. Ehkki riik kasutab ka kodumaist koroonavaktsiini, telliti siiski Venemaalt sputnik koroonavaktsiini, mille esimesed annused veebruaris kohale jõudsid. Sinofarmi vaktsiin on teine välismaise vaktsiin Iraanis ja uuritakse ka võimalusi India Barat Bei vaktsiini hankimiseks. Lääne vaktsiini seevastu pole Iraan eraldi tellinud. 4,2 miljonit annust. Astra Zeneca vaktsiini on tulemas maailma terviseorganisatsiooni vaktsiini jalgatuse kõvaks kaudu. Hiina on Sinofarmi vaktsiini ka tasuta pakkunud 53-le peamiselt Lõuna-Aasia ja Aafrika riigile. Esimese riigina sai Sino farmi vaktsiini tasuta. Pakistan. Hiina susiseb piiritüli India ga ning rahvusvahelise poliitika eksperdid kahtlustavad, et vaktsiini õnnetuse üritab Hiina, Pakistani, kes niikuinii on India vana vaenlane, ühtlasi ka enda poole meelitada. Järgmise riigina sai Sino farmi vaktsiinikoorma Myanmar, kust kuu aja eest tuli riigipöördega võimule sõjaväe hunta. Hiinale polegi nii väga oluline, kas Myanmaris on võimul hunta või demokraatlik valitsus küll aga see, et sündmused riigis temale meelepärases suunas areneksid. Ida-Euroopa riike Hiina üritanud juba enne vaktsiini saadeti hõlmata vöö ja teeinfrastruktuuri algatuse raames. Hiina vaktsiini on kas juba tasuta saanud või raha eest hankinud või tunnevad hangete vastu huvi 27 riiki. Suurem osa neist on siiski samavõrra huvitatud ka lääneriikide vaktsiinidest. Viimaste tarned on toppama jäänud, aga läänemaailmas endaski. Ka Venemaa ei suuda oma sputnik vaktsiini pakkuda nõudlust le vastavalt. Hiina suudab aga kõiki lüüa tarnemahtude suuruse ja tarnekiirusega. Indial pole Hiinaga mitte ainult piiritüli, vaid mõlemad riigid võistlevad ka mõjujõu pärast samades piirkondades. Ida-Euroopat India hõlmata ei püüa, küll aga Lõuna-Aasia ja Aafrikat. Vaktsiini diplomaatias on see ka õnnestunud. 60 protsenti kõigis arengumaades kasutatavatest koroonavaktsiinidest on pärit Indiast. India vaktsiini diplomaatia ulatub ka kariibi mere riikidesse. Kokku on India kas tasuta või raha eest välismaale tarninud 36 miljonit vaktsiiniannust. Paljudesse riikidesse jõuab aga ka Astra Zeneca vaktsiin just nimelt India tehastest. Järelikult saab India sedagi vaktsiini oma diplomaatiliste huvides ära kasutada. Tihe vaktsiinivõistlus käib India ja Hiina vahel Myanmari, Maldiiviide ja Mauritsiuse pärast. Venemaa on peale endiste Nõukogude Liidu riikide ja Ida-Euroopa sihikule võtnud veel ka Aafrika ja Ladina-Ameerika. Uus tulnuk. Vaktsiini diplomaatiat ajavate riikide hulgas on aga Iisrael, kes küll ise vaktsiin ei toodab, ent maailmas kõige kiiremini vaktsineeriva riigina on lubanud oma laovarud müüa Tšehhi vabariigile ja Hondurasele. Mõlemad riigid on mõista andnud, et võivad oma saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma üle viia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraan on saanud Hiinalt esimesed 250 000 annust Sinopharmi vaktsiini. Euroopas on Sinopharmi vaktsiini kasutama hakanud Ungari. Lisaks Hiinale arendavad oma vaktsiinidiplomaatiat ka Venemaa ja India.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Alar Karis annab oma esimesel ametiaastal vabariigi aastapäeval 148 teenetemärki. President oli ennelõunal Olev Kengi mikrofoni ees. Vabariigi president Alar Karis Eesti vabariigi 104. aastapäev toob taaskord ka riiklike teenetemärkide andmise. Öelge, palun, kui palju neid inimesi tänavu on, kes selle au osaliseks saavad ja ja mida te pidasite silmas otsuse tegemisel? No tänavu on neid väärikaid inimesi pooleteist 100 ringis ja eks silmas tuleb ikka pidada seda, et Need inimesed on pühendunud, on ennast salgavad olnud ja, ja võib-olla see aasta on erinev selle poolest, et rohkem on tervishoiutöötajaid mitte sellepärast, et meil on tervishoiukriis vaid vaid nende töö eest, mis nad on teinud ka varem, aga, aga see eriti teravalt ju tuli välja nendel viimastel aastatel. Ning ma arvan, et see on meile kõigile ka õpetanud natukene hoolivust läbi nende töö, mis nemad on teinud. Kirjandusteadlane ajakirjanik ja õppejõud Rein Veidemann iseloomustab välja valitute nimekirja nii. See on muljetavaldav just nimelt selle koha pealt, et väga palju uusi nimesid on muidugi ootuspäraselt. On Punase Risti teenetemärgi saajad, see on see kaks aastat, mis koroona meid on vaevanud ja väga palju nõudnud arstide, hooldajate, õdede vaeva, kellest siis on siin tehtud valik, keda nüüd sellega seoses ka tunnustatakse. Ja siis pilt, mille ma nüüd sealt sain nende autasustatute näol, see jätab sellise arusaama, et president peab vajalikuks esile tõsta ka neid inimesi, keda me tavaliselt võib-olla oleme käsitlenud taustajõududena või kes on rohkem tuntud kogukondades aga mitte võib-olla niisugused igapäevases pildil oleku nimedena näiteks kas või kohalik ettevõtlus, mis on saanud rõhuasetuse või siis mitmed vabakonna esindajad, muidugi on ka nii-öelda alati see nomenklatuurne seltskond inimesi, kes siis on olümpiavõitjad või millegi niisuguse ühekordse olulise teenega Eesti riigi ees hakkama saanud. Eesti tänab arste, õdesid ja hooldajaid, kes võitlevad haiglates koroona patsientide elu eest ning seisavad silmitsi pandeemia kõige tumedama poolega. Eesti tänab ka õpetajaid, kes muudavad avaramaks noorte maailma pilti ja silmapiiri samuti teadlasi, kes on oma tööga aidanud Eestit suuremaks teha. Valgetähe teenetemärgi pälvib näiteks Tallinna tehnikaülikooli rektor professor Tiit Land, kes ütles Uku toomile, et tema peab riiklikke aumärke oluliseks tunnustuseks. Kui riik tunnustab millegi eest, siis järelikult on põhjust arvata, et tunnustus läheb asja ette. Kuidas te taolisele tunnustusele reageerite, et kas ühest küljest, et mis nüüd mina või teisest küljest, et ammu oleks olnud aeg Ei, ma ikkagi jah, et ma olin väga noh, ühest küljest üllatunud, et ma ei oodanud. Midagi sellist, eks ma ütleks vist niimoodi, et võib-olla siis iga asi õigel ajal. Kuidas te üldse neid nimekirju vaatate selle pilguga, et kas teadlasi või haritlasi on küllalt meeles peetud, ma ei mõtle muidugi ainult tänast aastat. Jah, ma olen neid vaadanud ja, ja ma usun, et siin on kena tasakaal võib-olla leitud võib-olla vähemalt viimase viie-kuue aasta jooksul, et esiteks neid aumärke ei peaks olema liiga palju, sadakond nagu neid praegu viimaste aastate jooksul on. Teeb siis need aumärgid, nende saajad kindlasti väärikamaks ja, ja ma usun, et seal on kena tasakaal, et teadlaste, meditsiinitöötajate, kultuuriinimeste, kes võib-olla lähevad ka teadlaste alla, sportlased, et ma arvan, et kena tasakaal on ja teadlased on hinnatud neid, mida märgatakse ja, ja tunnustatakse samamoodi nagu meditsiinitöötajad ja päästjad ja kõik teised, kes aitavad nii teisi inimesi Eestis kui ka Eesti elu edasi viia. Teenetemärkidega tunnustatakse ka Eesti kultuuri ja kunstiinimesi valgetähe. Viienda klassi teenetemärgi pälvis teiste seas ooperi solist, näitleja ja laulja Väino Puura. Kaspar Viilup sai puura telefonile. Ma olen ikka püüdnud Eesti rahvale laulda nii ilusti, kui ma soovisin. Et mõnele võib-olla meeldis minu laul. Aga siia siia otsa igati paslik küsida, et mis te ise, võibolla peate enda säravamateks rollideks aastate jooksul. Kõige ilusamad rollid on need, mis on nooruses tehtud nagu esimene armastus, ski ei lähe kunagi meelest ära, nii on ka esimesed ooperirollid nagu onic ja Lammermor siis Roshin, Sevilla Habema. Loetelu jah, on rollide loetelu, seal on kuskil üle 70 ja loomulikult ka nüüd viimased rollid, kus ma üles astun ühes rollis täiesti laulmata, ainult kõndides ja mänge. Kadri Põlendik helistas Viru filmifondi eestvedajale ning 16 aastat jõhvi kontserdimaja juhtinud Piia Tammele. Ma helistan sellepärast, et ma tahaks teile palju õnne soovida. Mille puhul selle puhul, et president on otsustanud teid tunnustada teenetemärgiga. Kas te olete kindel, et helistada õigele inimesele? Ei oska midagi öelda. Kas on teil aimu, kes teid esitada võis? Ei. Ka võib-olla see on seotud selle kontserdimaja tööga 16 aastat kontserdimaja juht, aga kes esitada või ma isegi ei oska aimata? No ma siin olen täiesti sõna tu issakene. Ma siin hiljaaegu rääkisin sellest PÖFFi projektist, mis Ida-Virumaal toimub ja sealt kõlas ka läbi, et see teie töö Ida-Virumaal, siis filmikunsti ja filmitööstuse edendamisel on ka väga palju tähelepanu saanud. Nii filmifondi töö kui ka kui ka kontserdimaja töö, eks ju, kõige suuremad projektid või pikaajalisemat siin on, on ju suured koostööprojektid, eks ju, et tegelikult see on ju kõik, ühelt poolt Ida-Viru hüvanguks ja teisipidi koostöös Ida-Viru ja paljude kõikide teiste inimestega. Issake, ma ei. Ma ei oska ikka küll nüüd midagi öelda. Suur tänu igal juhul märkamast nendele inimestele, kes, kes esitavad muidugi. Näitlejapaar Piip ja Tuut võttis uudise vastu nii. Oh, sina, püha Peet, see peenar et on ära tasunud, on ära, on tasunud teha, ma ütlen sulle, et mitte, et me oleks teinud seda märgi pärast, aga. Aga ikka on hea, kui märgatakse. Mulle ikka meeldib nii lahe klounid saavad medali end. See on ikka tuus. Me oleme väga-väga tänulikud. Täiesti pöörane. See on väga lahe, jah. Jah, sõnatud, nüüd lõpuks sõnatud, muidu on nii, et ülevoolavalt üldsõnalised, aga nüüd on sõnatud. Aga natuke nüüd on jama ka, kujuta ette, kui me paneme nüüd kostüümi selga. See on ju meil nagu nagu paraad vorm. Et siis me peame panema medali rinda? Ei, ma arvan, et hoopis kui medalit lähed ära tooma, siis mina ei pea uut kostüümi mõtlema, et kellele me läheme sinna vastu võtma. Kirjas oli küll Haide Männamäe ja Toomas trassi just aga äkki nad ei saa tulla korraks. Siis saadavad enda asemel piibu ja tuudu. Riik tänab ka eestluse hoidjaid välismaal ning tunnustab ajakirjanikke, kelle töö ja loominguline kirg on rikastanud meediapilti. Üks neist on kauaaegne raadioajakirjanik Tõnis erilaid. No mul on keeruline midagi öelda, ütlen ausalt, ma ei ole suutnud harjuda selle mõttega ega süveneda, ma kirjutasin ja kirjutan praegu ikka edasi parajasti lugu lehte, nii et ei ole saanud mõelda selle peale üldse ja ei ole siis ka midagi ilusat kohe paugu pealt võtta. No loomulikult on tähtis, kui oma riik sind meeles peab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tunnustab vabariigi aastapäeva eel teenetemärkidega 148 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTranspordiameti jäämurde koordinaator Martin Kaarjärve räägib, et just oli nädalane periood, kus jäälõhkujal tööd polnud. Jää oli liikuv, aga ta oli teisel pool kaldas kinni ja seal oli vaba vesi vahepeal. Nüüd viimane nädal, kuni tänaseni on seal juba teenindatud viis või kuus laeva. Olukord on muutunud raskemaks mitte sellepärast, et jääd on juurde tulnud, vaid et kogu jää seal liigub. Kaar järv toob näite eilse kohta. Hommikul ma jälgin siin laevaliiklust, üks võimas laev läbi ei saanud ja siis Eeva läks appi jäämurde algusest, kuni tänase päevani on Eva juba abistanud laevu 60-l korral. Seal töö veel jätkub, aga loodetavasti läheb nüüd natuke paremaks ja saab varsti seal jäämurd ära lõpetada. Soome lahel on ka seal Sillamäe ja Kunda piirkonnas läinud tunduvalt kergemaks. Kuna siin olidki vahepeal nüüd lõunakaarte tuuled kas jää sinna ülesse poole soomlaste poole, siis ta tuli vahepeal tagasi, aga teda on tunduvalt vähemaks jäänud, kuna siin olid vahepeal soojad ilmad, viimased kaks nädalat või poolteist nädalat ei ole Butikahel ühtegi laeva aidanud, aga kokku on Soome lahel ka meil 41 tööd tehtud. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaanuari keskpaigas Pärnu ja Liivi lahel tööd alustanud jäälõhkuja Eva 316 abi on selle ajaga vajanud 60 laeva. Nüüd hakkab töö lõppema, sest kevad on peaaegu käes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHispaania teetigu on Hispaaniast pärit võõrliik, mis on hakanud jõudsalt paljunema üle Eesti. Võõrliik jõudis Eestisse aianditesse sisse ostetud istikute kaudu Lääne ja Kesk-Euroopast. Nüüd toovad need kahju nii meie kui ka lähiriikide aiapidajatele, räägib sooloog. Udo timm. Mitte ainult meil, vaid ka mujal aastaid tagasi oli Norra ja Rootsis tehtud arvutusi, et põllukultuuridel on Hispaania teetigude poolt tekitatud kahjustused märkimisväärsed ja kuna tegemist on suhteliselt suure loomaga, siis ega tema isuke on ka loomale vastav, nii et Meie kohalikud väiksemad peod, need jäävad ikka oluliselt alla ja, ja peale selle talle muidugi meeldivad sellised pehmemad asjad. Ja siis aiapidajad on kurtnud, et just kõige ilusamate lillede kallale kipuvad nad minema ja ka aedvilju sööma. Timmi sõnul ei tohiks tee tigude tõrjumiseks neid aia taha või loodusesse viia, sest nii levib võõrliik veelgi laialdasemalt. Tavalisi teomürke ei soovita timm ka kasutada, sest need võivad jõuda ringiga meie toidulauale. Üks lihtsamaid variante on korjata nad kokku ja kas siis kuuma veega üle valada, mis nad siis koheselt surmavad, siin on ka katsetatud äädikat, aga noh, kui on juba suuremates kogustes vigusid ämbrite kaupa lausa kokku korjatud, siis muidugi selliste hapete kasutamine on ka nagu probleemne juba. Timm ei usu, et teetigu Eestist kunagi täielikult ära kaob. Samas on võimalik nii aiandite töötajatel kui ka aednikel leviku piiramisele kaasa aidata. Ühelt poolt ülesanne aiandite pidajatele, et, et nad oma territooriumil seda välja ei levitaks, teiselt poolt muidugi, kui me ise ostame midagi seal, siis enne mahaistutamist on mõistlik mullapall väga hoolikalt läbi kontrollida, et seal ei oleks ei tigusid ega siis ka teomune. Ja kui nad on juba meil aias, siis muidugi iga teo ärakorjamine vähendab seda järgmise põlvkonna hulka ja kui me seda teeme süstemaatiliselt ja mitte ainult üksinda, vaid seda tuleb teha siis naabritega või kogukonnaga koos ja siis võib sellel ka tulemust olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania teeteod on hakanud viimastel aastatel aednikke kimbutama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi Lõuna-Eestisse kavandatava tselluloositehase planeering on küll alles algetapis, esineb keskkonnaühenduse Eesti metsa abiks juristi Sven Antoni sõnul planeeringu läbiviimisel vigu juba praegu. Nii on ühendusel küsimus, miks on otsustatud just riikliku eriplaneeringu kasuks. Anton ütleb, et seadusest ei tulene otseselt, et suure tehase rajamiseks on vaja algatada just riiklik eriplaneering. Samuti on küsimusi läbi viidava riigihanke kohta. Sven Anton. Sisuliselt saab riigihanget vaidlustada ainult see, kes potentsiaalselt riigihankel osaleda tahab. Ja need tingimused, kes saavad riigihankel osaleda, on pandud väga rangeks ja sisuliselt on juba ette teada, kes selle riigihanke võidab, sellepärast et sellistele tingimustele vastavad teist hindamisettevõtet. Eestis seda täna sisuliselt ei ole. Kolmanda suure probleemina toob Anton välja, et keskkonnaühenduse hinnangul on ühiskonna liikmetelt võetud võimalus planeeringu algetapis kaasa rääkimiseks. Miks ei ole hankemenetlus koostamisse kaasatud rahvast, et me tegelikult saaksime olla abiks õigusest? Üldiselt eksisteerib lähimuse põhimõte ja tuleks kaasata kõige nagu lähedam siis rahvas, kes selle tehasega kõige lähemalt puutuda on, ehk siis Viljandimaa ja Tartumaa rahvas peaks praegusel hetkel olema kaasatud ja see ei ole üksnes Eesti metsa abiks seisukoht, vaid Eesti broneerijate ühing on täpselt samasugust ideed väljendanud. Rahandusministeeriumi sõnul ei vasta tõele keskkonnaühenduse Eesti metsa abiks hinnang, mille järgi Est-For Invest OÜ planeeritava tselluloositehasega seotud haldusaktid ja riikliku eriplaneeringu dokumendid pole õiguspärased. Samal seisukohal on ka Est-For Invest OÜ juhatuse liige Aadu Polli. Esiteks on väga keeruline midagi kommenteerida selle kohta, mida on kohtusse esitatud, sest me ei ole neid materjale näinud. Rahandusministeerium, kes eriplaneeringu protsessi juhib, kinnitas eile, et kodanikuühenduste poolt meedia kaudu esitatud väited ei ole tõesed. Meie teame ka infot ainult meedia kaudu. Polli lükkab ümber ka väite, mille järgi ei kaasata inimesi planeeringu algetapis piisavalt. Polli ütleb, et kaasamise protsess on veel alles ees. Kogu riigi eriplaneeringu protsess sisaldab endas nelja suurt avalikku väljapanekut, kus toimub ka kogu kaasamine ja kus kõikidele aspektidele saab esitada omapoolseid sisendeid ja see ei ole täna alanud. Täna ei toimu mitte mingisugust keskkonnaalaseid uuringuid ega ei toimu ka mitte mingisuguseid muid protseduurilisi tegevusi, et need hakkavad alles kuskil aasta lõpus. Tänaseks on käsil riigihange, mida viib läbi rahandusministeerium ja riigihanke tulemusena leitakse konsultandid, kes hakkavad viima läbi planeeringuprotsessi ja hakkavad läbi viima ka keskkonnaalaseid uuringuid. Ja see ongi see koht, kus kaasatakse kõiki osapooli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaühendus pöördus puidurafineerimistehase kavandajate vastu kohtusse. Ühendus Eesti Metsa Abiks soovib kohtu kaudu tselluloositehase püstitamisega seotud haldusaktide ja riikliku eriplaneeringu tühistamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie ei ole sellist Eesti vabariiki tahtnud, kuhu me oleme jõudnud, nentis nii mõnigi pensionäride suurkogul sõna saanud vanainimene ja 826 saalis istujat oli sellega päri. Pensionärid olid Tallinnas agara keskusesse kogunenud oma rasket elu arutama, et sellest hiljem ka kogu maailmale teada anda. Suurkogu korraldamise eestvedajaks oli Keskerakonna pensionäride kogu Keskerakonna poliitikud ütlesid suurkogu järel siinkõnelejale, et ürituse eesmärk oli pöörata pensionäridele tähelepanu. Neile tahetakse mõista anda, et nad ei ole ühiskonna hüljatud, kes Eesti elu rohkem segavad. Paraku on aga pensionäridele just selline mulje jääma hakanud, sest neile kiputakse ette heitma tarbetud haigestumist ja noorte võimaluste segamist. Sellele tendentsile. Ühiskonnast juhtis tähelepanu ka president Lennart Meri, kes kokku tulnud vanuritele kõne pidas. Eesti keeles on pensionär muutumas mõisteks, mille kaudu poliitikud saavad lahutada teid teie lastest ja lastelastest mille kaudu nad saavad noorte tarmukust vastandada eakate elutarkusele. Rahva üht osa vastandavad teisele. Ma tajun murelikult, et sõnade pensionär on meie poliitilises kultuurituses külge kliikunud üleolek alavääristus, ükskõiksus ja mõnes ajalehe artiklis koguni sallimatus. Eesti vabariik on meie ainus ühine katus, mille varju peavad kõik ära mahtuma. Olgu mehed või naised, noored või vanad. President rõhutas eakate inimeste elukogemuste väärtust, mille ta ka praegu kuidagi toime ei tule. Oleme oma riiki tänaseni üles ehitanud talile, mis läänes puudub. See on iseäralik kapital. Selle kapitali nimi on mälestus Eesti riigist mis on varjupaiga leidnud vanema põlvkonna südametes. Unistus õiglase ja aruka Eesti riigi taastamisest, mille nimel te olete olnud valmis püksivihma pingutama ja ohvriks too see usk see lootus, see igatsus on kapital, mida meil on rohkem kui läänes või idas. Aga ainult ohvrimeelele riiki üles ehitada kahesa püksirihm on pingutatud juba viimse augul. Mis mind murelikuks teeb, on see, et me vajame ohtusid Enda koondamiseks oma riiki ähvardavate ohuhetkede vältimiseks õiglase ja väärika elu igapäevaseks korraldamiseks. Ka see on kahjuks teie kogemus, mida olete kohustatud kannatlikult, aga järeleandmatult selgitama. Noorematele põlvkondadele. Riigikogu aseesimees Edgar Savisaar ütles kõnetoolis, et opositsiooni eelnõud pensionäride eluolu parandamiseks on valitsusliit tagasi lükanud. Sotsiaalministeerium pole esitanud ka lubatud pensioniseaduse eelnõu. Samas on rahandusministerium jätnud sotsiaalfondi kandmata suure hulga raha. Miks jättis rahandusministeerium 92. ja 93. aasta eest sotsiaalfondile üle kandmata 234 miljonit krooni pensionäridele kuuluvat raha? See küsimus on tänase päevani jäänud vastuseta. Küll aga on meile nüüd teada, et ka 94. aasta esimese kvartali eest on rahandusministeerium taas jätnud sotsiaalfondile üle kandmata 36 miljonit krooni. Edgar Savisaare arvates pole riik teinud kuigivõrd, et raha pensionide maksmiseks tekiks. Meile öeldakse ka seda, et riigil ei olevat raha. Aga lubage küsida, kuhu see raha siis jäänud on? Viis aastat tagasi oli see raha olemas? Jah, see oli küll rubla, aga ka selle rubla eest sai elada. Ma ütlen teile, miks seda raha ei ole. See raha on jäänud tekkimata, on jäänud loomata. Nii nagu praeguses majandusseisus, paljud lapsed on sündimata. Nii ka see raha on jäänud tekkimata. Sest tekkida saab raha ikkagi ainult läbi tootmise ja läbi väärtuse loomise. Raha on kadunud soikunud majandusse. Praegu riik loodab, et kui ettevõtted maha müüakse, siis elavneb majandus iseenesest. Ei ole nii. Need lootused on rajatud liivale ja varsti me veendume selles. Mitte kusagil ei hakka majandus tööle ilma riigi reguleeriva osata. Suurkogu võttis vastu deklaratsiooni, mida tahetakse levitada ka rahvusvahelistes organisatsioonides nii nagu on oma halvast seisust rahvusvaheliselt märku andnud vangid ja muulased. Deklaratsioonis juhivad pensionärid tähelepanu, et neid on meie ühiskonnas tervelt neljandik. Nad on kogu okupatsiooniaja kandnud hinges oma riiklust ja aidanud seda taastada. Nad peavad end ka selle vara loojaks või hoidjaks, mida praegu erastatakse ja ärastatakse. Samas pole riik taganud vanurite õigust vanadustoetusele, mis sunnib neid kerjama. Pensionärid nõuavad elatusraha, mis on sõltuvuses elukallidusest. Nad nõuavad sotsiaalpoliitikat, mis ei tekitaks vastuolusid noorte ja vanade vahel ega ka tülivanurite endi keskis. Pensionärid nõuavad, et lõpetatakse vanade inimeste mõnitamine ja hoidmine nälja piiril. Deklaratsioon võeti üksmeelselt vastu. Erinevalt mitmest varasemast pensionäride kokkusaamisest oli seekordne mõnevõrra vähem valimiskampaania hõnguga, kuigi ei saadud sellelt aga seda korda läbi. Pensionäride enda organisatsioonide osavõtt valimistest on kõrge osavõtumaksu ja valimisseaduse võimalike paranduste tõttu keeruline. Sestap tuleks ühineda mõne erakonnaga, mis võiks olla näiteks Keskerakond, vihjas nii mõnigi sõnavõtja. Ägeda kihutuskõne pidas riigikogu liige Jüri Toomepuu, kelle võimas hääl kostis Sakala suures saalis ka ilma võimenduseta. Valimiskampaaniat suurkogu saalis pani kõnetoolis pahaks üks Võrumaa pensionär. Sõna võtnud pensionärid kutsusid valitsust tagasi astuma, samuti pensione kohe 100 krooni võrra suurendama. Samas on teada, et kui igale pensionärile anda juurde üks kroon pensioni kuus on kokku aastas vaja 4,5 miljonit krooni. Pärnumaa mees rääkis rahvaalgatuse seadusest, et saadikut vajadusel tagasi kutsuda ja sobimatuid seadusi protestida. Meie ei ole sellist Eesti vabariiki tahtnud, kuhu me oleme jõudnud, nentis nii mõnigi pensionäride suurkogul sõna saanud vanainimene. Paaril korral toodi paralleel küll, sotsialismi ajal oli hea elada, keskmise pensioni eest sai Brežnevi ajal 40 kilogrammi sea, liha nüüd vaid üheksa kilo. Küllap ütleja isegi teab, et praegune viletsus tollasest madalast liha hinnast osalt tulebki. Aga valitsus võiks sellest endiste aegade ihalusest kärmed järeldused teha. Poola, Leedu ja Ungari kogemus on meil juba olemas. Loodetavasti ei tule kunagine inimkonna üldise hüvangu aeg enam tagasi. Või mine võta kinni. Sakala keskuse uksest väljumisel torkas silma vitraaž pea sissekäigu kohal. Seal ilutsevad endiselt Eesti NSV ja NSV Liidu lipp ning sirp ja vasar eri modifikatsioonides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pensionäride suurkogu Sakala keskuses. Pensionärid tahavad inimväärset elu. Räägivad: 00:00:51 president Lennart Meri ja 00:03:29 Riigikogu aseesimees Edgar Savisaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusminister Jaak Aab kinnitas, et tuleval nädalal võivad Harjumaa ja Ida-Virumaa koolid alustada kontaktõppega esimesest kuni neljanda klassini ning üheksandas ja kaheteistkümnendas klassis. Huvi ja sporditegevus jääb esialgu piirangute alla. Harjumaa Ida-Virumaa kuna siin on teised rangemad meetmed ja piirangud ka muul elul, siis ka huviharidushuvi tegevus seitsmeteistkümnenda jaanuarini on kinni, nii et, et hariduse siis osa klassi läheb kooli, aga huviharidus huvitegevus kinni ülejäänud Eesti suhtes. Me koguneme veel ka täna peale lõunat ja otsustame siis, mis saab huviharidusest huvitegevusest alates. Aab lisas, et tänasest kõrgest nakatunute arvust ei maksa esialgu kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Mis saab pärast seitsmeteistkümnendat kuupäeva, otsustab valitsus tuleval nädalal. Sotsiaalminister Tanel Kiik avaldas valitsuse pressikonverentsil lootust, et vaktsineerimine saab jätkuda kiiremas tempos. Üle Eesti tegeleb vaktsineerimisega 89 tervishoiuasutust ning tänaseks on esimese kaitsepookimise saanud üle 6600 inimese. Tänaseks võib öelda, et julgelt üle poole perearstidest pereõdedest on vaktsineeritud ja siht on jõuda nädala lõpuks esmatasandiga ühele poole. Ja oluline just see, et need on ka inimesed, kes igapäevaselt kohtuvad väga palju teiste patsientidega ja hakkavad järk-järgult alustavad siis riskirühmade vaktsineerimisega, et need ise inimesed ise oleksid nakkus, ohutud ja enda tervise kui teise tervisekaitseks. Haiglate puhul oleme loomulikult alustanud Covid 19 osakondadest intensiivraviosakondadest erakordse meditsiini osakondadest neis kohtades, kus on kõige suurem viiruse leviku risk ning oleme nüüd laiendanud seda ka nii-öelda õendusabile. Uute viirusetüvede leviku uurimiseks eraldas valitsus täna 400000 eurot. Viimastel nädalatel on tulnud uudiseid kiiremini levivatest koroonaviirusetüvedest. Senised Eesti teadlaste uuringud ei ole uute nakkavamat viirusetüvede esinemist Eestis kinnitanud. Tanel Kiik. Eraldame Tartu ülikoolile vajalikud vahendid kogenok projekti läbiviimiseks 2021 aastal, see läheb maksma hinnanguliselt 400000 eurot, annab võimaluse seal üle 350 täiendava siis kroonilise proovi sekveneerimiseks, ehk saame selle läbi infot, et kus täpselt ja millised tüved Eestisse on jõudnud? Me teame seda, et kevadine sügisene laine on tekitatud erinevate tüvede poolt. Ja nüüd on küsimus ka selles, et kui palju ja kui palju siis agressiivsemaid tüvesid, võib-olla ka Eestis ringleas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harjumaal ja Ida-Virumaal saavad kontaktõppele alglassid ning 9. ja 12. klass. Mujal Eestis on kontaktõpe lubatud täies mahus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Tallinnast rongiga Tartusse sõitnud inimene pärale jõuab, ootavad teda järsud trepid maa alla. Nende treppide kaudu pääseb teiselt perroonilt Tartu vaksali hoonesse ja sealt tänavale. Aga liikumisraskustega inimestel tuleb omavahel jagada ühte invatõstukit, mis ühtlasi aeg-ajalt tõrgub. Aastaid on aru peetud, kuidas piinliku olukorda lahendada ja hiljuti jõudsid Tartu linn ja Eesti raudtee kokkuleppele, räägib Eesti raudtee ehitusteenistuse juhataja Riho Vetkin. Tallinna suunatrepi asemel tuleb siis platvormi pääsuks kaldtee täies laiuses. Kaldtee oleks umbes 70 meetri pikkune, ehk jõuaks perroonile jaamahoones pisut kaugemal. See aga tähendab, et kaugemal hakkavad peatuma ka Tallinnast saabuvad ning Võru või Valga suunas sõitvad rongid. Selle peale saatis Eesti raudteele pahase kirja teine riigifirma Elron. Elroni juhatuse esimees Merike Saks ütleb, et nendega arutati Tartu peatuse ümberehitusest viimati kaks aastat tagasi. Ja nüüd visati siis meile laua peale, ma ütleksin sõna otseses mõttes käkk. Merike Saks ütleb, et uus lahendus pikendaks suurema osa reisijate jalavaeva. Näiteks kui inimene soovib Tartust lõuna poole sõita esimeses klassis, siis tuleb tal jaamahoonest astuda kuni 200 meetrit. Just esimese klassi reisijatele pööras Saksa oma pöördumises eraldi tähelepanu, öeldes, et nende rahulolu mängib olulist rolli Elroni rahakotis. Esimese klassi reisijad maksavad pileti eest rohkem ja nemad saavad teha selle raha eest nüüd kõige pikema jalutuskäigu. Sestap ütleb Merike Saks, et senisel kujul tuleb projekt peatada ja kaaluda teisi jalavaeva säästvamaid lahendusi. Riho Vjatkin ütleb seepeale, et aastate jooksul on läbi käinud terve rida erinevaid lahendusi, aga kõigil neil on omad vead. Näiteks teoreetiliselt võiks maalt teisele perroonile viia lift, aga praktikas tuleks selleks ooteplatvorm laiemaks ehitada. Ja platvormi laiendamine toob kaasa ka selle, et me peame ümbritsevat raudteed ümber ehitama. Selle ehitusmaksumus oleks circa neli korda suurem kui tänane lahendus. Praegu välja pakutud kaldtee maksaks umbes 800000 eurot ja valmiks tuleva aasta esimeses pooles. Merike Saks jälle usub, et nii olulise raudteejaamas ei tohiks raha kokku kokku hoida. Saksa kriitika Eesti raudtee suunal on tegelikult ka laiem. Ta leiab, et taristuettevõte peaks senisest rohkem reisijaveole mõtlema. Eraldi toob Saks esile väiksematesse peatustesse püstitatud varjualused. Tegemist on varjualusega, mis ei kaitse, ei tuule, ei vihma, ei lume, ei mitte millegi eest, muidu nad on ilusad, aga täiesti ebafunktsionaalsed. Riho Vjatkin ütleb, et paar aastat tagasi peatustesse rajatud tuuleseinad on olukorda pisut parandanud. Aus vastus on, et ega meil paremat lahendust täna ei ole ja ei ole ka nii-öelda ette näha, et me peaksime selles vallas jah midagi tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigifirma Elron juht Merike Saks ütleb, et teine riigifirma Eesti Raudtee, peaks reisijate peale senisest rohkem mõtlema. Saksa sõnul on sobimatu Tartu vaksalisse plaanitud lahendus, mis avaks liikumisraskustega inimestele tee teisele perroonile, kuid pikendaks esimese klassi reisijate jalavaeva mitmekümne meetri võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRaamatu vormis vestluste põhjal Helle Laasiga, Kaja Kann, kes tunnistas, et sai näitlejanna tundma alles mõne aasta eest. Et ma tõesti ei, ei ole kasvanud nukuteatris ise üles, pole siin väga palju käinud, isegi ei teadnud laasist väga palju enne. Aga just see viis-kuus aastat tagasi hakkasin ma kogemata jälgima teda Facebookis ja no fantastiline naine, et mis asja ta sinna kirjutab ja mis ta ütleb ja lihtsalt täiesti isiklik huvi tekkis inimese vastu, et kes ta selline on. Ja, ja kui me leidsime selle formaadi koos, et me ei tee tavalist elulooraamatut vaid et kirjeldame tema viimase kolme-nelja aasta tegemisi ja mõtteid ja mälestusi, et kõik lähtub nagu Elle Laasi seest, et mis tal tuleb praegu, mida ta praegu teab ja mäletab ja mõtleb, et, et siis läks kõik väga ludinal väga lihtsalt. Ja võib-olla sellepärast ma julgesingi või ma kuidagi tundsin seda. Et ta on väga minu moodi, ta mõtleb oma peaga ja ta nagu otsustab, mida ta tahab teha. Et kui tema tahab Jaanika Johansoniga etendust teha või et kui tema tahab kolmeaastastele lastele sirmitükki teha, siis ta surub selle läbi ja teeb. Helle Laasi käis õnnitlemas kolleeg Tõnu Karjatse. Mis on see, mis hoiab teid siin laval ja mis teile seda lõputut energiat annab? No vot seda, ma ei tea ise ka need lapsed ja tükid ja nukud ja ega lapsepõlves mul palju nukke ei olnud, ma mäng, mängisin paberitüki nukkudega väga kaua veel siis, kui ma koolis käisin kuskil juba viiendas klassis salaja, et muidu oleks naerma hakatud, et viienda klassi tüdruk mängib paberist nukkudega akna peal kodus, salaja niiviisi. Ma ei tea, see on see saatus, mingi, mis hoiab kinni selles nukkudes ja sellest jäätis ja need lood, mida te olete näidendiks kirjutanud, raamatuteks kirjutanud kuidas need tekivad, kust te neid võtate, need tekivad minu meelest väga lihtsalt. Ja äkki mul on ju kõik need lühikesed, need lood, mis noh, on ilmunud ka raamatus enamasti lühikesed, kui on juba pikem, siis ma pean mitu korda niiviisi mõtlema või parandama midagi. Aga kui on niisugused hopslood, mis tulevad viis rida või kuus rida, või need tulevad iseenesest ma ei tea, kust nad tulevad. No Kaja Kann kirjutas ka suure raamatu teist, et tunnete ennast selles ära. No ma arvan, et ikka tunnen küll mitmes kohas ja ikka tunnen ära küll. Helle Laas mängis 80. sünnipäeval enda kirjutatud ja lavastatud nukulavastust. Uhuh-uh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Noorsooteatris esitleti legendaarse nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjaniku Helle Laasi 80. sünnipäeval elulooainelist raamatut ja avati näitus Nukuteatrimuuseumis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on kokku siis järgmised 16 kilomeetrit, nende ehitus on alanud, selle maht on kindlasti kõige suurem lähiaastatel objektide mõttes Pärnu Ikla teel ka kindlasti päris huvitavad projektid, et mida juba aastaid oodatud ja lubatud on Pärnust siis kaks väljuvat suunda nii Tallinna poole kui Riia poole. Nad ei ole küll väga pikad lõigud seal umbes kaheksa kilomeetrit ja kolm-neli kilomeetrit, aga needki on sellise hästi tiheda liiklussagedusega lõigud ja nendegi ehitus järgmisel aastal on plaanitud alustada kaks pluss kaks teedena. Kui me nüüd jätkame sellises tempos ehitamist, siis mis on see aastanumber, kui Tallinnast Narva, Iklasse ja Tartusse saab sõita mööda kaks pluss kaks rajalist teed? Tänane diskussioon ja, ja kokkulepped, mis siis ka selles teehoiukavas formuleeritud on, ütlevad seda, et aastaks 30 me tahaksime jõuda nii Tartu kui Pärnuni kaks pluss kahega aga Narvani ja omakorda siis Iklani jõudmine võtab veel tõenäoliselt viis-kuus aastat sealt edasi aega. Nii et aasta kaks, 2035. Me arvame, et on enam-vähem realistlik jõuda kõigi kolme põhimaanteega riigipiirideni. Et selline teadmine meil täna on. Optimismi on kindlasti vahest enamgi, aga väidan sageli, et miks just ehitatakse sellise tempoga või teisega, et ennekõike see sõltub rahastusvõimalustest ja võimekustest, et mitte ainult ehitajate või maanteeameti võimekusest, et omades pikaajalist plaani ja rahastuskindlust on nii ehitusfirmad kui maanteeamet võimelised seda võimekust tõstma. Aga kindlasti mitte nii, et ühe aastaga kaks korda teha enam. Pigem on see selline pikemaajalisem protsess ja ja kui seda kindlust meile antakse, siis kindlasti me saame teha rohkem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus lõik on 23 kilomeetrit pikk ning selle ehitus läks maksma üle 88 miljoni euro. Maanteeameti peadirektor Priit Sauk ütles, et kahe ja poole aastaga on kavas valmis saada ka 2+2 tee Võõbust Mäoni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n19. veebruaril 2005. aastal avaldas ajalehte sirp loetud tunnid enne teater NO 99 esimest esietendust lavastusega vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki teatri manifesti. Teater NO üheks on alati olnud idealistlik pürgimus ja kui ideaalideni enam ei küüni, siis ei ole ka teatrit, ütleb täna avalikuks saanud pöördumisele alla kirjutanud trupp. NO 99 juhid Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo rääkisid veel eelmise aasta septembris, et neil on nootel hulk ideid ja lavastamiseks mõeldud asju ees kahe hooaja jagu. Täna ütleb ojasoo, et teatritegevuse lõpetamine on kunstiline otsus. Majanduslik seis ei olnud kaalukeel. Inimesed arenevad, kasvavad, muutuvad, otsivad uut, otsustasime me, et selles koosseisus selle ideega, millega me alustasime, sellega enam jätkata ei saa. Siin otsuses ei ole mitte mingisugust intriigi, see on kunstiline otsus. Majanduslik seis ei tulnud kordagi isegi kaalumisele. Mis puutub mingeid tehnilisi asjaolusid, lepingute lõppemisi ja kõike muud sellist asja, et siis siin me teeme väga head koostööd ministeeriumi ja meie nõukoguga, kes on ka kindlasti palju pädevamad vastama. Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli ütleb, et ministeerium aktsepteerib teatri loomingulist otsust. Kuna teater NOüheksa on oma erakordse tegutsemise ajal tegutsenud kogu aeg selle teadmisega, et neil on algus ja neil on lõpp ja nad on tegutsenud sellises loomingulisest innust lähtuvalt ja nüüd nad on tundnud, et see hind on otsa saanud, siis ei ole mõtet püüda vahetada seal teatrijuhtkonda või inimesi või näitlejaid. Välisõnul jätab NO 9k lahkumine teatrimaastikult sinna väga suure augu. Nii rahvusvahelisel reenil kui Eestis kõik nende aktsiooni, nende ettevõtmised kui palju igasugust tagasisidet see on leidnud, kui palju kajastust see on leidnud. Need ei ole ainult olnud teatrisaalis toimunud sündmused, et nad on igati ületanud erinevaid piire nii teatris, loomingus, iseendas. Teatrikriitik Meelis Oidsalu rõhutab oma kommentaaris ERR-i kultuuriportaalile, et teater NOüheksakümneksa ei olnud marginaalne avangard nähtus, vaid teater, mis defineeris Eesti ühiskonda ja kultuuri laiemalt ning elustas poliitilise teatri seoses NO 99 tegevuse lõpetamisega ei jõua vaatajateni ka 24. novembril esietenduma pidanud lavastus. Raske on olla jumal, mis konkreetselt edasi saab, sealhulgas mis saab näitlejatest asub teatrinõukogu arutama reedel. Järgmisel nädalal antakse kolm viimast etendust Kihnu jõnn detsembri lõpus. Külalisetendus Moskvas kõnts. Siis on kõik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teater NO99 lõpetab jaanuaris tegvuse. Teatri eestvedaja Tiit Ojasoo sõnul lähtus otsus kunstilistest, mitte majanduslikest põhjustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFraktsiooni koosolekul käis kohal ka peaminister Jüri Ratas, kes aga ei leidnud aega kommenteerimiseks. Ta vaid jõudis kinnitada, et on Repinski ga rääkinud. Maaeluminister ise ütles, et tema oma ametist loobuda ei kavatse. Me Jüriga mitu korda helistasime, kohtusime ja me oleme pidevalt kontaktis, mida Jüri Ratas ütles? Te peaksite tema käest küsima tegelikult, et ma selles mõttes otseselt ei tahaks seda tsiteerida, et võin eksida mingi sinnaste uses, nii et aga muidu meil on Jüriga väga tõsised jutuajamised. Me arutasime väga palju, mis on seotud nii ministriametiga kui ka poliitiliste erinevate aspektidega ja igas küsimuses me Jüriga oleme saavutanud kokkulepped, olete saavutanud kokkulepped, mis tähendab seda, et ta ministrite, mina jätkan ministrina ja, ja Jüri Ratas on sellega nõus. Seda te peaksite Jüri Ratase käest küsima, ma ei hakkaks tema eest vastama, et kas ta on või ei ole. Kas fraktsioonis oli täna juttu sellest, et peaksite tagasi astuma? Ei ühtegi sellest ettepanekut ja juttu sellest ei olnud. Uurisin erakonna peasekretärilt Jaak Aabilt, kas maaeluministri ümber toimuv ei sega juba valitsuse koostööd? Ma väga niisuguseid selgeid, mingisuguseid avaldusi pole näinud kindlasti ega see mainele head ei tee, aga me oleme ka täna rääkinud Martiniga siin ka fraktsioonis ja õhtul on meil juhatus. Et noh, ma arvan, et teatud probleem on kommunikeerimises noh, midagi ei ole sellist kogemust võib-olla ja, aga ma arvan, et me saame need asjad selgeks räägitud, et praeguse hetkega igal juhul me näeme, et Martin jätkab, aga ta peab kindlasti väga selgelt põhjendama neid asju, mis on olnud võib-olla selgemalt kui siiamaani Mida ütles peaminister Jüri Ratas, kas maaeluminister Martin Repinski peaks jätkama? Ma nagu ma ütlesin, on meil täna ka erakonna juhatus ja kindlasti juhatuse liikmed tahavad ka kuulata Martini selgitusi ja peale seda me saame otsustada. Üldiselt olen ma aru saanud, et peaminister tahaks, et ta jätkaks, oleneb ka sellest, mis siis edasi sünnib või, või milles veel võidakse süüdistada, me ei tea. Erakonna juhatus koguneb Repinski kuulama täna õhtul kell 18. Peale üle-eelmisel nädalal avalikkuse ette toodud Konju kitsefarmi sekelduste kitsepiima potentsiravimi pähe reklaamimise ja varasemate liiklustrahvide tuli reedel ilmsiks Repinski aastatetagune kriminaalkaristus kelmus katse eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluminister Martin Repinski käis hommikul kohtumas riigikogu keskfraktsiooni liikmetega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAita hoida elu avatuna vaktsineeri koroona vastu kohe. Pane õlg alla. Pane õlg alla, siis saavad vanavanemad kohtuda lapselastega ja melomani, nautida muusikafestivale. Niisuguse sõnumi annavad uue, järjekorras teise vaktsineerimiskampaania videoklipid, selgitab kampaania loovlahenduse välja töötanud osaühingu toopia ja juhatuse liige Alvar Jaakson. Põhiidee siinjuures on see, et ikka igaüks saab ise selle koroonakriisi leevenemise ja mitte tagasitulemise asjus oma panus anda. Kui video ja raadioklipid jutustavad lugusid, siis bussipeatusi, veebikülgi ja ajalehti hakkavad katma tuntud inimeste näopildid natuke nagu eelmise kampaania ajal, aga mitte päris. Seekord esinevad plakatitel Gerd Kanter, Keimboi Tetris ja luule komissarov. Et nad ei oleks just ametiisikud ja eri ja meditsiiniolukorra ja kõige sellega seotud, sest noh, jällegi, see viitab kuidagi mingi ettehooldajale või riigile, aga siin on nagu vastupidi, et kõiki neid püütakse näidata tavaliste inimestena, et anda seda muljet, et just iga inimese panusest sõltub siis, kui hästi meil läheb Uut loovlahendust hakkas sotsiaalministeerium otsima märtsi lõpus ja mai keskpaigaks saadi reklaamid sisuliselt valmis, aga meediapindade riigihange kuulutati välja eile. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Oskar Lepik ütleb, et kampaaniat oli väga keeruline ajastada, sest ministeerium ei teadnud, millal kõik vaktsineerida saavad. Enne jaanipäeva saime vajaliku kampaaniaperioodi asjus nagu lõpuks sellise kindluse, et millal sellega väina minna. Raadiokampaania algab Lepiku sõnul täna ja tuleval nädalal jõuavad eetrisse teleklipid ajalehtedes. Veebikülgedel ja bussipeatustes pannakse reklaamid välja siis, kui eile välja kuulutatud riigihange tulemuseni jõuab Lepiku sõnul rihiti kampaaniat planeerides aega, kui inimeste esimene vaktsineerimise hind raugema hakkab. Meil on Eestis seadused, millest tuleb kinni pidada ja need seadused ei anna meile praegu piisavalt palju sellist paindlikkust ja kiirust, et kohe, kui me näeme, et on võimalus, et me siis saame ka kohe kampaania ga suures laines välja minna, mistõttu me otsustasime, teeme seda, mida me seaduse piires praegu teha saame ja mitte jätnud kõike seda selle meedia pindade taha, mille me loodetavasti siis partneri näol leiame nüüd eeldatavasti järgmise kahe nädala jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus koroonaviiruse vaktsineerimiskampaania algab teles ja raadios lähiajal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMittetulundusühingu Ungru Kivi selts juhatuse liige Peep Lillemägi ütles, et Kõrgessaare osa vallas on kultuuri looliselt olulisi paiku, mida turistil oleks jalgratas adulas tore avastada. Kaugemas tulevikus võiks tema hinnangul olla Hiiumaal kuus kuni kaheksa elektri jalgratast. Rendipunkti, mis kataks kogu saare, jätkab Peep Lillemägi. No Hiiumaal selle poolest tore saar, et siin on tegelikult 20 kilomeetriga, jõuab juba päris kaugele. Saart ümbritseb ring maantee üha rohkem ja rohkem tuleb siia inimesi ka püsivalt elama ja jagama oma elu Tallinna ja saare vahel. Ja tõepoolest kuue kuni kaheksa rendipunktiga, mis mõned ka kindlasti paikneksid Hiiumaa kaunites jahisadama tes, pakkudes jahituristidele täiendavat võimalust nende kuue, kaheksa kondi punktiga juba kataks tegelikult selle vajaduse kõik ära. Et katsetada ideed kõigepealt kõrges saares, eeldab lillemäe hinnangul umbes 50000 eurost investeeringut. Lillemägi rääkis, et eeltöö jaoks on natuke toetanud juba omavalitsus, kuid ta näeb, et kaasata võiks mõne erainvestori ja vaadata ka euroliidu toetusmeetmete poole. Hiidlastele on oma kogemusi jaganud Tartu linn, kus rattaringlus juba toimib, jätkab Tartu linnatranspordi juhataja Roman Meeksaa. Esiteks, uurida kohalikelt, mida tahetakse, et kui luuakse, siis vastavalt soovidele teiseks väga põhjalikult ette valmistada hankedokument, et saadaks seda, mida soovitakse ja siis juba kokku panna vastavalt soovidele kogu süsteem. Lillemägi on uurinud võimalust kasutada Hiiumaal ettevõtte ämpler paiks tehtud elektrijalgrattaid. Ämpler paiks. Turundusjuht Ott Ilves rääkis Hiiumaal peetud konverentsil, et elektrijalgrattad on Euroopas üha populaarsemad. Kasutajaid ja nii-öelda ostjaid on palju, et seda kasutatakse nagu eelnevalt ettekandes oli ka välja toodud, et pea iga teine ratas mingites turgudel, kas siis Saksamaal ja ka tegelikult Hollandis on tihti elektriratas juba ja teine asi tähendab ka seda, et ka tootjaid tootjaid on hakanud juurde tulema või ka suured rattatootjad, kes varem ei teinud elektrirattaid on nüüd tootmas juba elektrirattaid. Peep Lillemägi loodab, et esimese elektrijalgrataste rendipunkti võiks kõrgessaares avada juba järgmisel aastal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Hiiumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mittetulundusühing Ungrukivi Selts on tulnud välja mõttega, et Hiiumaale võiks rajada elektrijalgrataste rendivõrgustiku. Ideed tahetakse esmalt katsetada Kõrgessaare piirkonnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMärt Rask keskendus täna halduskohtumenetlusele. Esmalt tuletas ta ka meelde, et kui eelmise aasta ettekandes tõsteti üles riigilõivude probleem, siis muudeti seda seadust just eile. Aga probleem ise oli kestnud mitu aastat ja riigikohtu esimees lisas kriitiliselt. Riigikohus ei saa asuda seadusandja asemele ja tegeleda iga riigilõigu seaduse sätte põhiseadus pärasuse kontrolliga konkreetse kohtuasja raames. Tahtmatult tekib üldisem põhimõttelist laadi küsimus, kes vastutab põhiseaduskohtu otsuste täitmise eest, kes vastutab põhiseaduse täitmise eest, kui parlament konstitutsioonikohtu otsuseid aastaid ignoreerib. Massiline põhiseadusvastaste normide esinemine ühes seaduses viitab ühelt poolt seaduse halvale kvaliteedile kuid mitte ainult. See kõigutab kogu õigussüsteemi usaldusväärsust ja vähendab isikute seadus kuulekust. Märt Rask tõstis üles ka kohtumenetluste kestvuse temaatika valitsuskoalitsioon on seadnud eesmärgiks, et üheski kohtuastmes ei kestaks menetlus üle 100 päeva. Tegelikult kestab see praegu tunduvalt kauem, eriti kriminaalasjade lahendamisel keskmiselt 346 päeva. Märt Rask nentis. Kohtumenetluse kiirendamine, kui see ei kahjusta kohtumenetluse kvaliteeti, on igati põhjendatud. Samas kõlab üha sagedamini riigikohtu erinevatest kolleegiumidest sõnumeid et kohtuotsuste kvaliteet on langema hakanud. Sagedamini esineb vigu, mis toovad endaga kaasa üha suurema hulga lahendite tühistamise ja nii-öelda uuele ringile ehk esimese või teise astme kohtusse uueks arutamiseks. Saatise kohtust. Oma rikutud õiguste kaitset otsivat inimeste huvitab paraku üksnes kogu kohtutee pikkus mitte menetluse kiirus ühes või teises kohtuastmes. Riigikohtu esimees rääkis ka raha kasutamisest kohtusüsteemis, personali kasutamisest, vanglate ja vangide ga seotud problemaatikast. Kriitikat justiitsministri ning ministeeriumi, aga ka riigikogu aadressil võis kuulda korduvalt. Samas tegi riigikohtu esimees Karja konkreetseid ettepanekuid olukorra parandamiseks. Sõnavõtjatest ütles Rait Maruste, et meil on tegelikult senini kohtuhalduse reform tegemata, aga Maruste hoiatas ka ülenormeerimise eest. Meil on illusioon, et Me reguleerime elu aina detailsemalt ja sügavamalt ja nii edasi, et sel kaudu me saame elu suunata ja juhtida. Tegelikult on see viga, sest normilooming muutub aeglasemaks ja elu kiiremaks. Ja kui me oleme oma normiloominguga, mis ulatub detailides, valmis saanud, siis on elu eest ära läinud ja see tekitab mitmesuguseid vaidlusi inimeste vahel firmade vahel ja mittemõistmist ning kokkuvõttes töökoormust kohtutele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohtu esimees Märt Rask tegi Riigikogus ülevaate kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on tõesti üllatus, sest noh, mina olen firmas ka nüüd 13 aastat töötanud juba ja ja selle aja sees ei ole sellist juhtumit olnud, et liini peal oleks juht nagu purjus olnud. Aga üldiselt on meil nii, et ega ükski juht hommiku põhimõtteliselt ilma mett kontrollita tööle ei tohiks pääseda ja, ja kui nüüd ei ole mett kontrolli mingil põhjusel siis dispetšeri juures ta käib igal juhul läbi, sest ta peab võtma trammidokumendid oma sõidugraafiku ja, ja liinilehe. Ta ei saa niimoodi tööle minna, et, et keegi teda nagu ei näe ja ei märkaks, et, et inimene on joobes, sest noh, siin oli joove ikka päris suur. Nii et kui see juhtum toimus kella ühe ajal päeval, siis te arvate, noh, me ju uurimisega ei tegele, aga et ta tarvitas seda sealsamas tööpostil. No see on lihtsalt noh, niimoodi loogika seda ütleb, sest ta alustas kuskil kella viie ajal isegi kui ta oleks hommiku lõhnadega olnud ütleme, et pääses läbi, siis ta oleks selleks ajaks pidanud juba normaalne olema, nii et nii et ainuke võimalus, et võttis liini peal Kuidas teil nüüd taolistele juhtumitele te ütlete, et neid pole juhtunud, reageerite? No see juht kindlasti enam sellist tööd ei tee, meil, see on homsest päevast vaba. Siin ei ole noh, mingit teistmoodi mõtlemist üldse. Kui palju teil üldse trammijuhte on? Trammijuhte on kuskil 169 momendil kaheksa, üheksa. Ja teil on ka tööliste puudus või kuidas teil on? Momendil ei ole me siin kevadel tegime kursuse ja saime oma jao nagu täis ja, ja nüüd noh, on osa jälle ära läinud, kes dekreet ja kes paremate le töökohtadele ja kes vanusega, aga sügisel me teeme jälle kursuseid, sest soovijaid praegu tundub, et on, et noh, helistatakse ikka ja trammijuhi töö on põhimõtteliselt populaarne, tasu on enam-vähem normaalne ja Eesti keskmise piires, nii et siin praegu meil nagu juhtidega probleeme ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas oli naistrammijuht purjus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et kõik valitsuse ministrid lubasid nädala jooksul otsida oma valdkonnas kokkuhoiukohti. Missugune rahaline siht neile ette pandi, Pentus-Rosimannus ei täpsusta. Kärped peaksid tulema tegevuskuludelt. Tegevuskulud alla kuuluvad iseenesest siis majandamiskulud, personalikulud, aga ka näiteks koolitused, lähetused. Samas taotlesid mitu ministrit riigieelarve strateegiast hoopis tegevuskulude tõusu, näiteks keskkonnaministeerium soovis valdkonna ametnike palgatõusuks 15 miljonit lisaeurot, kuid sarnaseid taotlusi oli teisigi. Üldist sellist palgatõusu avalikus sektoris kindlasti ei ole võimalik ega ka mõistlik ette võtta. Pentus-Rosimannus lisab, et kui tegevuskulusid õnnestub kokku hoida, peaks prioriteetsemad valdkonnad pisut palgaraha juurde saama. See tähendab, et järgmisel aastal võib õpetajate, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palgafond kasvada kolm protsenti. Uute majandusprognooside saabumisel saab jälle järgmiseid aastaid edasi vaadata, aga, aga noh, sõnumina ma arvan, et see tegelikult on hea ja vajalik, et kõige prioriteetsemad grupid selline palgatõus on võimalik järgmisel aastal teha. See palgatõus võtab järgmise aasta riigieelarvest umbkaudu 25 miljonit eurot. Võrdlusena näiteks haridus ja teadusminister Liina Kersna küsis õpetajate palgatõusuks ligi 30 miljonit eurot. Keit Pentus-Rosimannus tõdeb, et soovid olid suured kõigil niisamuti olid suured ka ministeeriumide taotlused riigi IT-kulude tõstmiseks. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium soovitas rahuldada 300 miljoni euro jagu taotlusi. Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et IT-investeeringuteks saab kasutada euroraha, aga püsikulude tõstmiseks tuleb mujalt kokku hoida. Riigi enda igapäevaseks ülalpidamiseks sellist pidevat raha lisamist lähiaastatel plaanis ei ole, just meil on ikkagi vaja praegu eelarve mõttes riik trimmi tõmmata ja eelarve struktuurset pilti. Vahepeal väga sügavaks läinud puudujääki parandame me kõik järgmisel paaril aastal päris päris hüppeliselt. Kui suurte hüpetega, selgub Pentus Rosimannuse sõnul tuleval nädalal. Vahepeal on ministritel aga veel üks kärg kärpimise ülesanne ja mitte ainult eelarve tasakaalu pärast, vaid sellepärast 23.-st 25. aastani investeerime me ligi kaks miljardit euroraha aastas. See võib rahandusministri sõnul viia majanduse ülekuumenemiseni. Pentus-Rosimannus ütleb, et selle vältimiseks tuleb riigieelarvest tehtavaid investeeringuid koomale tõmmata. Hetkel on väga keeruline ühtegi konkreetset asja nimetada, et kõige hullem oleks kindlasti, kui me ise täiendavalt panustame sellesse, et paari aasta pärast on see ülekuumenemine käes, hinnad kallinevad ja nii edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul lepiti eile kokku üldised raamid järgmise nelja aasta riigieelarve strateegiaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis siis täna õieti juhtus pressikonverentsil oli Lavrov väga terav, öeldes, et kui Euroopa liit hakkab märtsis arutama strateegilise suhteid Venemaaga, siis ta loodab, et valitakse konstruktiivse ja professionaalne lähenemine solvang juba a priori ja nagu Lavrov ikka kogu aeg kordas, et koostöö puudub euroliidu sanktsioonide tõttu. Borel oli tagasihoidlik, ei öelnud õieti midagi, või oli see lihtsalt viisakus? Ek porel on kindlasti viisakas inimene, aga ta kindlasti läks täna lati alt läbi ja seda oli ka kahjuks oodata, sest üldine olukord Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes seotuna muidugi viimastest sündmustest Venemaal seoses Navalnõiga muutsid kogu selle kohtumise nii-öelda optilise vaate äärmiselt halvaks just nimelt Euroopa Liidu kontekstis minna Moskvasse, kuulata Lavrovi tõepoolest nagu loengut sellel pressikonverentsil, kuidas Euroopa liit ei ole konstruktiivne, usaldusväärne partner ja kuidas Euroopa liidus palju jõhkramalt käitutakse meeleavaldajatest. Need kõik punktid olid väga ründavad diplomaatiliselt. Ma ütleks, et lausa ebaväärikad Lavrovi poolt Boreli suhtes, kes reaalselt ju Moskvasse ikkagi läks otsima mingisugusegi dialoogi võimalust. Ma arvan, et kahjuks need küsimused, mis üleval on kaasa arvatud ka see kahjuks, et Borel näiteks ei tõrjunud Lavrovi rünnakut rahvusvahelise õiguse kontekstis. Et see näitab seda, et see visiit ka Borelli poolt oli mitte kõige paremini ette valmistatud. Kas Lavrov lasi Borellil Navalnõist üldse rääkida? Borrel kindlasti tõstatas selle küsimuse ju pressikonverentsil ka ta kaks korda vastas ajakirjanike küsimustele sellel teemal, aga ta lisas juurde alati, et aga meil on ka teised väga olulised teemat ja ta ei reageerinud kordagi ka sellele, kuidas Lavrov tegelikult süüdistas Euroopast Liidu liikmesriike, kes on ju tuvastanud labori uuringutes Novitšoki kasutamise Navalnõi mürgitamisele, et ta sellele sugugi ei reageerinud, asi tõepoolest Lavrovil väga jõuliselt endast üle sõita, nii et see tegelikult see näitab, et Venemaa ühtegi sammu pole tegemas või valmis tegema tunnistamaks jõukasutamist nii oma meeleavaldajate rahva vastu kui, kui loomulikult Navalnõi mürgitamist. Euroopa Liidu maade välisministrid arutavad uusi võimalikke sanktsioone Venemaa vastu tõenäoliselt 22. veebruaril. Kuidas Moskva selle teate on vastu võtnud? No väga huvitav sellel pressikonverentsil, Hispaania ajakirjanik küsis Forli käest, et kas on sanktsioone kavas. Orel ütles, et tema teada ükski liikmesriik pole seni nõudnud sanktsioonide karmistamist. No ma arvan, et siit kindlasti ei saa mööda minna ei Eesti ega teised liikmesriigid, kelle jaoks on ju oluline see, et, et kui Me tahame dialoogini jõuda Venemaaga ja see on meil kindlasti ka Eesti soov, siis dialoog on võimalik ikkagi nende partnerite vahel, kes mängivad ühiste reeglite järgi. Nii et ma arvan, et 22. veebruaril, kui välisministrid uuesti kohtuvad Euroopa Liidu tasandil, siis vaieldamatult teema sanktsioonide est peab tõstatama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Josep Borrell jäi kohtumisel Venemaa välisministri Sergei Lavroviga selgelt nõrgemaks pooleks. Euroopa Liidu välispoliitika juht Joseph Borrell on Moskvas. Ta kohtus Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ja pärast seda andsid nad ühise pressikonverentsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHäädemeeste vallavanem Karel Tölp ütleb, et nii see on tõesti olnud. Ikla piiripunkti tankla rajamise vastu pole ettevõtted varem huvi tundnud. See ettevõtlus tekib ikka siis sellisesse kohta, kui äriliselt sär tasub ja praegu, kui on Läti ga erinevad aktsiisid, siis piiri peal tasub suures koguses diislit müüa, nii et selle tõttu ka ettevõtted kohe leidsid selle võimaluse ja, ja nüüd on tehtamas kaks tanklat sinna. Ühe tankla ehitab piiripunkti Olerex ja teise terminalil Oleri kütuste sisseostu ja logistikajuht Anton Safrostin. Põhimõtteliselt see, et Lätis on kütus tavaliselt toode on kui Eestis, et see on niisugune nagu noh, levinud müüd, et kütuse hinda kõigepealt mõjutab aktsiisi palisiga, kevadel diislikütuseaktsiis langetati ja nüüd sellel aastal on olnud olnud meie hinnad lätlastega võrreldes täiesti konkurentsi, et need, kes on jõudnud näiteks juulis, augustis seal käia, Lätis on näinud, et jutus osutus olema seal kallim kui Eesti. Kui me räägime asukohast, siis tegu on väga hea asukohaga Tallinn-Pärnu-Ikla maantee on Eesti kõige suurema liiklusega maantee. Iga päev sõidab seal ligi 9000 autot ja nendest on poolteist 1000 statistika järgi just nagu ka ja viimase 15 aastaga on liiklus sellel maanteel enam kui kahekordistunud. Safrostin ütles, et tankla ehitamine algab varsti ja jaanuaris peaks seal juba tankida saama. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ikla piiripunkti juures pole siiani olnud ühtki kütusetanklat. Nüüd on aga Häädemeeste vald andnud koguni kahele ettevõttele loa tankla ehitamiseks. Ühe tankla rajab Olerex ja teise Terminal Oil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisliidu Vaba Tallinna kodanik juht Karli Lambot prognoosis täna, et nende valimisliit saab valimistel viis kuni 10 protsenti häältest. Valimisliidu Tallinna rohelised esindaja Alexander Laane ja üle-eestilise valimisliidu esindaja Tõnu Kalvet ei soovinud oletada, kui suureks nende valimisliitude häältesaak kujuneb. Valimisliidu Rodina esindajatega ei õnnestunud kontakti saada. Vabariigi valimiskomisjoni nõunik Aarne Koitmäe selgitas, millise tulemuse peavad valimisliidud saavutama, et volikokku pääseda. Selleks, et valimisliit või erakond osaleks mandaatide jaotamisel, peab ta saama vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest linnas lisaks siis iga erakonna kandidaat ja ka üksikkandidaat, siis, kes ületab lihtkvoodi valimisringkonnas, siis see osutub valituks automaatselt. Politoloog Tõnis Saarts peab vähe tõenäoliseks võimalust, et ükski neljast valimisliidust suudab pealinnas viie protsendi künnise ületada. Tema sõnul pole ka valimisliitude kampaaniad kuigi nähtavad. Tihtipeale need poliitikud, kes on seal valimisliitudes, ei ole võib-olla väga tuntud figuurid ja kui me vaatame ka praegust valimiskampaaniat, siis kas me näeme neid valimisliite? Isegi vabast isamaalisest kodanikust ju praktiliselt midagi kuulda ei ole ja mulle tundub, et IRL-i ja eriti Eerik-Niiles Krossi väga jõuline kampaania, mis on tegelikult ju niisugune protestikampaania vastandumine siis keskerakonnale Keskerakonna ainuvõimule, see võib väga hästi süüa ära ka tegelikult need hääled, mis läheksid valimisliitudele, Kross ju ka tegelikult erakonna välise kandidaadina mõnes mõttes ju esindab ka seda liini, et selleks, et midagi muuta, ei pea tingimata olema niisugune staažikas erakonna poliitik, et võib tulla ka kõrvalt ja see on ju olnud ka valimisliitude nii-öelda loosung. Vaba Tallinna kodanikujuhi Karli Lamboti arvates on nende valimisliidul aga kindlasti eduvõimalus, sest küsitluste järgi on erakondades pettunuid palju. Nende rahastamisskandaalide tõttu on see olukord ju teatud moel jälle ju eskaleerunud, sisuliselt kõikidel erakondadel on rahastamisega probleeme, ehk me oleme selles olukorras, et see usaldusväärsus erakondade osas, mis on niigi madal olnud, noh, suure tõenäosusega tasapisi vajub veel madalamale ja keegi peab pakkuma siis nendele inimestele võimalust hääletada, kes erakondades on pettunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas kandideerivatest valimisliitudest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n20 aastat pärast 11. septembri terrorirünnakuid tehakse kogu maailmas mälestuspaus, et hukkunuid meenutada. Paul Conlen elab aga nende mälestustega iga päev. Ta oli üks esimesi tuletõrjujaid, kes kaksiktornide juurde jõudis. Pidime lihtsalt jooksma, teadmata, mis variseb või kuhu see kukub. Terrorirünnakutes hukkus kokku 3000 inimest, kuid veel kümned tuhanded peavad siiani elama nende tagajärgedega. Barbiet töötas kaksiktornide rusude juures nädalaid ja see maksis talle tervise. Nad ütlesid, et mul on kopsuhaigus, mis on seotud 11. septembriga ja sellel ei ole ravi. Ma arvan, et ma ei ütelnud perele kolm nädalat, sest ma ei saanud sellest kohe aru, räägib arst Michael Crain. Võimalus, et need inimesed hingavad sisse mürgiseid materjale, oli olemas algusest peale ja püsis seal niikaua, kuni see hunnik põles ja nad liigutasid suurtes kogustes tolmu. Krein rõhutab, et kaksiktornide juures töötanud inimesed saavad aina vanemaks, mis tähendab, et nende tervisehädad muutuvad tõsisemaks ja nende ravimine kallimaks. Rünnakutel on aga olnud ka poliitiline hind. Luure keskagentuuri endine juht Michael Morell. Mõned asjad, mida pärast üheteistkümnendat septembri tegime näiteks Iraagi sõda tekitasid kodus poliitilist lõhet, mille eest maksame siiani riikliku luuredirektoraadi endine ametnik, pool piller. Keskendumine välismaistele islamiäärmuslastele julgustas tihti laiemat islamivastasust või islamofoobiat, mis on seotud senofoobiaga, mis on omakorda aluseks siseterrorismile. Pillari sõnul põhjustasid rünnakute järel kehtestatud meetmed ka ülemilitariseerumist ja luureagentuuride suuremat jälgimist. Lisaks muutusid oluliselt karmimaks siselendude turvareeglid, mida järgitakse siiani. Föderaalse juurdlusbüroo juht Christopher Ray. Iga päev ärkame üles ja küsime, mida peame tegema, et kaitsta inimeste turvalisus täna, homme ja ülehomme. Analüütikud rõhutavad, et USA pinnal toimuva terrorirünnaku oht on praegu äärmiselt madal kuid Talibani võimule tulekut Afganistanis jälgitakse murelikult. Sõja lõpp on tekitanud ameeriklaste vastakaid tundeid. Uuringukeskuse hiljutise küsitluse järgi leidis 69 protsenti vastanutest, et USA ei saavutanud Afganistanis seatud eesmärke. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "11. septembri terrorirünnakute järeltõuked mõjutavad veel 20 aastat hiljem ameeriklaste igapäevaelu. Tõsised terviseprobleemid on saanud saatuslikuks tuhandetele päästjatele, esialgne ühtsus on muutunud märkimisväärseks poliitiliseks lõheks ja Talibani võimuletulek Afganistanis tekitanud uut terrorihirmu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmine Eesti sõja ajaloo teejuht, mille autor oli Kristjan Luts, ilmus paberraamatuna 2010. aastal internetis aadressil teejuht.eSAp.ee asuva uue väljaande koostajad Ain Tähiste ja Mart Mõniste on loonud kaardi, millelt leiab 675 20. sajandi sõjaajaloo objekti. Ain Tähiste sõnul on kaasas käivad tekstid umbes 80 protsendi ulatuses. Uued virtuaalne teekond teeb Eestile tiiru peale jätkab Ain Tähiste. Kui me veame kaardil järge, siis on see 1162 kilomeetrit suurem osa pilte on tulnud ka uuesti teha, nii et selle koostamise käigus on umbes kolm või neli ringi Eestile peale tehtud ja ikka on, tuleb veel mõni koht, mida tuleks uuesti sõita, pildistama. Kuna paljud objektid on avariilised, siis paluvad teejuhi koostajad olla ettevaatlik ja neid omal käel liiga lähedalt mitte uudistada. Ain Tähiste sõnul hoiti külma sõja ajal Eestis ka tuumarelvi. Näiteks S 75 seniitraketibaasides olid tuumalõhkepead, mida saanuks kasutada vastase õhuväe vastu jätkab Ain Tähiste. Nad olid siis eelkõige selleks, et kui tuli selline rünnak, kus oli noh, massiivne terve õhuarmee lendab korraga peale, siis rakett pidi nende lennukite keskele siis sellesama tuumalõhkepea toimetama ja see siis pidi hävitama terve selle õhuarmaada. Teejuhi järgmise täiendusena on Ain Tähiste sõnul plaanis jäädvustada Eestis asuv Peeter suure merekindluse nimeline kaitserajatiste süsteem. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valmis on saanud \"Eesti sõjaajaloo teejuhi\" uus väljaanne. Internetipõhise projekti raames on kaardile kantud 675 Eesti 20. sajandi sõjaajalooga seotud objekti ja töö jätkub ka tulevikus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva-Vene konsulaadi ette kogunes kella 10-ks umbes sadakond inimest. Nad kandsid sõjavastaseid plakateid Ukraina ja Narva lippe. Kuna Narva lipuvärvid on Ukraina omadega väga sarnased, nõudsid sõja lõpetamist Ukrainale rahu ja vabadust. Meeleavalduse korraldaja Julia emmi sõnul ei saanud nad enam toimuvast eemal olla. Midagi oli vaja ette võtta. See on eeskätt vajalik siia tulnud inimestele, sest väga raske on sel ajal olla üksinda. Oluline on ühiselt koos olla. Narva on eriline linn, väga oluline on sisemist rahu hoida rahu peredes, kus vaieldakse poliitilistel teemadel. Meil elavad ju eri passidega, inimesed. Meeleavaldusele tulidki erineva kodakondsuse ja sünnimaaga Narva elanikud näiteks Vene kodanikud. Nagu iga Venemaa kodanik, olen sõja vastu. Kõike, mis Ukrainas toimub, ei tee Venemaa, vaid Putin. Inimesed peavadki Venemaal ja Putinil vahet tegema. Ja loomulikult tulid Narva-Vene konsulaadi ette Ukrainat toetama. Narvas elavad ja töötavad ukrainlased. Minge Ukrainast minema, teid ei võeta seal kunagi omaks ja isegi kui nad jõhkra terrori abil mingi aja end võitjatena tunnevad, siis seda pole kauaks. Lihtsalt kasid Ukrainast. Meeleavaldus Narva Vene konsulaadi suletud väravate ees möödus rahulikult, toimuvat jälgis politsei uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas toimus meeleavaldus Venemaa kallaletungi all kannatava Ukraina toetuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUmbusalduse esitasid üksmeelselt neli fraktsiooni, Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna EKRE ja Isamaa erakonna liikmed. Põhjuseks halb olukord lumekoristamisel ning ajendiks abilinnapea Kalle Klandorfi vastus ühele liikumisvõimaluste puuduse üle kurtnud vanaprouale, kellele ta soovitas võtta takso. Umbusaldust kirjeldas olukorda Tallinnas Raimond Kaljulaid. On talv, mõned päevad sajab lund ja linn muutub jalakäijatele, eriti eakatele inimestele, aga ka näiteks lapsevanematele, väikelastega liikumisraskustega inimestele totaalselt läbimatuks, mina ise kõige rohkem liigungi kesklinnas liigun jala. Seis kõnniteedel tõepoolest pikalt, püsis väga-väga halb. Ja see ei tohiks ju nii olla või, või samamoodi ma rääkisin just eile ühe inimesega nõmmelt, kes ütles, et paljud Nõmme eakad inimesed ei olegi nüüd mitu nädalat oma väikestel tänavatel kodust välja saanud, sest lihtsalt need on nagu jalgsi läbimatud, kui sul autot ei ole, et see tegelikult ei tohiks nii olla. Arutelu oli üsna pikk, selle käigus jõuti läbi arutada nii see kui parem olukord on Helsingis. Aga ka Kalle Klandorf i tööpanus. Üldine tõdemus oli, et muidugi on Klandorf tore inimene, aga lumekoristamisega tegeledes puudub tal sära silmades. Ehk ta on liiga kaua selle valdkonna aga tegelenud umbusalduse läbiminekuks. Tegelikult polnud isegi teoreetilisi võimalusi, sest Keskerakonna saadikud istungil ei osalenud. Vaja oleks olnud aga häälte enamust, nii koguski umbusaldusavaldus 32 poolthäält, läbiminekuks oleks vaja olnud 40. Raimond Kaljulaid on siiski rahul. Ma arvan, et selle umbusaldusavalduse algatamine sedavõrd tugevalt nelja erakonna koostöös. Ma arvan, et tänu sellele kindlasti nii linnavalitsuse liikmed kui ka tegelikult ametid sel aastal said väga hästi aru, et et, et olukord on tõesti väga-väga halb ja sellega tuleb tegeleda. Ja ma arvan, et nii mõnigi tee koristamine tehti ära võib-olla tänu sellele palju paremini ja kiiremini, kui oleks tehtud, kui seda tähelepanu ei oleks olnud. Volikogu esimees Tiit Terik nentis omalt poolt, et opositsioonierakondade algatatud diskussioon tõi esile küll üle-eestiliselt kehtiva talvist tänava hooldust puudutava regulatsiooni puudused. Aga abilinnapea välja vahetamine seda küsimust ei lahendab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavolikogu arutas täna erakorralisel istungil opositsioonierakondade poolt esitatud umbusaldusavaldust abilinnapea Kalle Klandorfile. Volikogu 79 liikmest toetas Klandorfi umbusaldamist 32.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIsamaa ja Res Publica toetus on tükk aega olnud alla 10 protsendi ja ka Margus Tsahkna juhtimise ajal ei ole olukord paremaks läinud. Nüüd tahab Tsahkna korraldada erakorralise suurkogu, et jõuliselt muudatused läbi viia. Margus Tsahkna sõnul on probleem selles, et üks ja sama seltskond istub ja valitseb. Seda saaks muuta siis, kui erakonnasisene valimissüsteem ümber teha. Tänane valimissüsteem erakonna sees on selline, et iga kord, kui toimuvad erakonna sisevalimised, siis moodustatakse sellised blokid, kus tehakse omavahelisi diile ja, ja kuna kõik erakonna liikmed, kes tulevad suurkogule kohale, saavad valida siis ka tavaliselt vahetult enne erakonna suurkogu tuuakse nii-öelda värskeid valijaid. IRL-i aseesimees Marko Mihkelson ütles, et erakond ei ole mingil juhul lõhki, vaid on mitmesuguseid seisukohti, kuidas edasi minna. Ta tunnistas siiski, et Res Publica tiib on olnud erakonna arengu piduriks. Kas Ken-Marti Vaher, Urmas Reinsalu, Sven Sester, kas nemad moodustavad omaette tiiva, kellega Margus Tsahkna peab alati arvestama, et ta ei saa praegu juhatuses läbi viia neid otsuseid, mis oleks vaja? Nende mõju on olnud erakonnas väga pikaajaliselt peaaegu et muutumatu ja see tegelikult on mõnes mõttes ka olnud üheks selliseks takistuseks just nimelt poliitilise suundumuse väljakujundamisel ja ka erakonna avatumaks muutmisel. Niinimetatud Res Publica tiib ei soovinud kasutada võimalust oma nägemust erakonna tulevikust avaldada. Kunagi Isamaaliidu juhina Res Publicaga ühinemisele alla kirjutanud Tõnis Lukas leiab, et praeguseks peaksid mõlemad pooled olema ühte sulandunud ja eraldi Res Publica tiivast ei peakski ehk rääkima. Tema hinnangul on probleem pigem selles, et erakond ei ole enam avatud ning sõnad ja teod ei lähe kokku. Kahjuks oli mingil ajal näha, et, et see ühiskondlik mõõde hakkab juba jätma jääma tahaplaanile ja pealeeri niisugune sisering või isegi vennaskond ja, ja pealegi veel väga kitsalt üks sõpruskond tekkiski olukord, kus oli seda avatust, liiga vähe, avarust liiga vähe ja, ja liiga väikseks muutus ambitsioon. Mis võiks IRL-i mainet jälle tõsta, mida teie ootaks, te, kui te tahaksite nende poolt hääletada? No ma arvan, et see avarus ja kaasa rääkimine praegu väga põletavatel teemadel ja, ja need teemad on populismi ohtlikud, aga kindlasti ei tohiks vahetada neid loosungeid ja, ja oma positsioone väga lühikese aja tagant, mis praegu ühe ja teise näiteks immigratsiooni teemal, võib-olla ka eesti keele keskmise püsimajäämise teemal, näiteks kõrghariduspoliitikas. On nii, et, et teod on olnud ühesugused, retoorika on olnud teistsugune.",
"role": "user"
},
{
"content": "IRL esimees Margus Tsahkna tahab erakonna juhtimist ümber korraldada. Marko Mihkelsoni sõnul on Res Publica tiib erakonna arengule takistuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet pani Vene veebilehtedele silma peale juba mõnda aega tagasi. Eile tuli esimene otsus ehk sideettevõtjatel tuleb blokeerida ligipääs seitsmele veebilehele. Teiste seas peidetakse Eesti inimeste eest tas Lenta ja pervõi Canai veebilehed. TTta infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ütleb, et neil veebikülgedel õhutatakse vihkamist ja levib sõjapropaganda. Väga teravalt seostatakse siis ukrainlasi, natsidega, süüdistatakse seal ukrainlasi, nende enda rahvuse inimkilbina kasutamises käivad neonatsi, fašismi süüdistused, küll räägitakse sellest, et Ukraina siis nii-öelda sõjavägi röövib oma kodanikusid ja nii edasi. Samamoodi on seal olnud erinevad üleskutsed, et küll minna sõdima sinna kas või näiteks Tšetšeenia poole. Süüria võimusid kaasata. Helen Rohtla sõnul tuleb meie ühiskonda ja inimesi niisuguste väljaannete eest kaitsta. Viha õhutavad blokeeritud kanalites muuhulgas sealsed riigijuhid. Rohtla kinnitab, et Eesti meediaväljaanded võivad ka edaspidi vene poliitikute ja ametnike sõnavõtte vahendada. Oluline on kontekst ja tasakaal. Kui me räägime sellest, et Eesti meedias kajastatakse erinevate poolte sõnavõttusid ja argumente seisukohtasid tasakaalustatult, siis see kindlasti ei ole nüüd sõjapropaganda ja viha õhutamine. Kremlil on kombeks paisata oma sõnumit maailma just läbi riiklike propagandakanalite. Läbi nende saavad ka siinsed ajakirjanikud teada, mida Vene riigijuhid räägivad. Helen Rohtla sõnul mõistab ta, et teete jut. A otsus teeb Eesti ajakirjanike töö raskemaks. Aga siis tuleb paraku lihtsalt püüda leida neid teisi kanaleid, kust pidi see informatsioon kätte saada, et see kõik olukord on praegu väga uus ja me kindlasti hea meelega mõtleme kaasa ja arutame, et kuidas neid sõnumeid siis Eesti meedias edaspidi adekvaatselt kajastada. Helen Rohtla ütleb, et veebilehe blokeerimist nõuab ta alles siis, kui rikkumised on põhjalikult tuvastatud. Amet jälgib veel mitmeid veebilehti. Monitoorimine käib, kui tuvastame rikkumised, siis tegutseme samamoodi nagu eile õhtul sai nende seitsme veebilehe osas tegutsetud. Kõigil blokeeritud veebilehtedel on oma kontod sotsiaalmeedias näiteks sõnumirakenduses Telegram, kusjuures sealt suure kasutajaskonnaga rakendusest leiab palju räigemat sisu kui see, mida Teete jt aal tõrjuda õnnestus. Samas on sellest sõnumi rakenduses ka Ukraina ja isegi Eesti meediaväljaanded. Täna plaani telegrammi kinni panna ei ole, et tulebki siin analüüsida, et kuidas seda saab niimoodi teha, et need piirangud oleksid ainult problemaatiline sisu osas, mitte siis kogu sisu osas, mida võib-olla ühel või teisel platvormil jagatakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) teatel tuleb Eesti inimesi viha õhutamise ja sõjapropaganda eest kaitsta ning sestap piiratakse edaspidi ligipääsu mitmetele Vene veebilehtedele. Sotsiaalmeediakanalite peale riigi hammas veel ei hakka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse seisuga tegutseb aparaaditehases 122 ettevõtet kokku umbes 400 500 inimesega. Mõni ettevõte koosneb ühest inimesest, kuid on ka mitmekümne töötajaga firmasid. Aparaaditehase tegevjuht Erki Pruul räägib, kuidas on koroonakriis sealsetele ettevõtetele mõjunud Erki Pruul. See on tegelikult isegi võib-olla natukene üllataval kombel puudutanud just rohkem neid väikeettevõtteid, neid ühe-kahe inimeselisi sealt on tulnud nagu võib-olla kõige rohkem noh, ütleme siis niimoodi tagasilöök, et suuremad on isegi isegi hakkama saanud, enamuse ettevõtjad on just meie majas on ikkagi suhteliselt paindlikud ja nad on tegelikult päris hästi hakkama saanud selle olukorraga. Paar lepingut oleme tõesti lõpetanud, võibolla nende lepingud oleksid ka siis, kui seda kriisi poleks tulnud. Otseselt võib-olla seda kriisiga ei seostagi. Pruul hindab, et kolmandiku ettevõtete käive on sama, mis enne koroonakriisi kolmandiku puhul on tegevuse maht oluliselt vähenenud ning kolmandik ettevõtetest pole kriisi ajal üldse tegutsenud. Näiteks peoruumi elutuba lava taga juhataja Terje Adeele on pidanud sisuliselt puhkusel olema. Alates eriolukorra algusest põhimõte seliselt pole siia minul eriti asja olnud peale lillede kastmise mitte millekski muuks, sellepärast et kõik niukesed ühisüritused on täiesti ära jäetud. Ega meiegi pakkusime siin vahepeal niisugust ainult kahele tate nit'i võimalust, et kuna meil on siin suur ekraan, siis on võimalik kinoõhtud teha täiesti privat võimalused ja ka lõpuks on need ikkagi, pole võrdväärsed igapäevase aktiivse tegevusega, mis siin ikka varem toimus. Leidub neidki, kellel läheb praegu väga hästi osaühingu tentsilit disainer Maigi Omler. Meie elu on see kindlasti muutunud kõvasti kiiremaks, sellepärast et kuna inimesed peavad püsima kodudes, siis kõik teevad remonti ja meie toode on nagu väga hästi müünud tänu sellele kriisile, nii et me oleme vist natukene kasu lõiganud sellest kriisist me siis müümegi seinašabloone inimestele, et nad saaksid ise oma kodustes tingimustes siis omale seinamustri värvida. Niisugune hästi lihtne toode, enamasti me müümegi šabloone ja kui on soov, siis me läheme nagu koha peale värvima. Disaineril Kairi Lentsiusel on omanimeline bränd. Lentsius valmistab rõivaid ja ehteid. Tema kuulub nende hulka, kelle käive on osaliselt vähenenud. Ma arvan, et minu varu on selline kolm-neli kuud vastu pidada, et minu peamised koostööpartnerid edasimüügi osas on ikkagi disainipoed Eestis ja Belgias ja näiteks Jaapanis. Müügi mõttes on ikkagi need poed selja tagant ära kukkunud, et et poed on kas kinni täiesti või siis osaliselt avatud, aga väga vähese külastatavusega, et loomulikult see on vähendanud minu igapäevast töömahtu ka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rohkem kui sadat Tartu loomeettevõtet ühendav kultuuritehas Aparaat annab hea pildi sellest, kui erinevalt võib koroonakriis firmadele mõjuda. Igas kriisis on võitjad ja kaotajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRassismivastastest protestidest hoogu saanud meeleolud on mõned kuningas Leopoolt teise ausamba Belgias juba tänavalt viinud. Tuntuim monument seisab endiselt Brüsseli kesklinnas Leopoolt, teine oli ühelt poolt märgiline Belgia arendaja ja niinimetatud ehitajakuningas. Samas tuli jõukus suuresti jõhkra ekspluateerimise arvelt. Miljonid kongolased tapeti, sandistati või surid nad haigustesse. Rassismivastase naiste ühenduse Panko Gran president Mirei ZesiRober. Need tuleb kõik maha võtta. Ma arvan, et kellelegi tule ideed panna Berliini linna peale üles Hitleri ausambad, sest tema võimu ajal tehti näiteks teadusavastusi Leopolt, teine pani minu silmis toime genotsiidi. Ta tappis 10 miljonit kongolast. Ta tappis mu vanavanemad ja ta ei vääri sellist tunnustust. Kujude mahavõtmist nõudvate petitsioonide kõrval on viimasel kuul kirjutatud kirju ka nende kaitseks. Belgia Aafrika kuningliku ühingu tegevjuht Bota Peters. Me ei tohi selga pöörata oma ajaloole, see on belglaste ja Belgia ajalugu ja kujude mahavõtmine ei aita meil ajalugu mõista. Minevikusündmusi tuleb mõista oma aja kontekstis, see on väga oluline, kui tahame mõista, mis meie ajaloos on juhtunud. Me ei hakka maha võtma Leopolt teise kujusid, kes oli suur kuningas ja visionäär, eelkõige kultuurilinna ehituse ja majanduse vallas. Aafrika muuseum brüsseli serval alustas maailmanäituse inimloomaaiana, kus Leopold teine näitas belglastele Aafrika varade kõrval elus kongolasi. Need, 266 kongolast pidid seal näitama oma igapäevaelu, nad tegid süüa, sõudsid paatidega veel ja tegid etnograafilisi objekte. See oli tõepoolest inimloomaaed selleks, et lõbustada belglasi. Selline rassistlik meelelahutus. Näitus osutus edukaks ja sündis muuseum, mille ülesanne oli kiita koloniaalrežiimi ja näidata klantspilte õnnelikest kongolastest. Tänaseks on muuseumisse siiski jõudnud ka peksupiitsad ja pildid maha raiutud kätest, sealhulgas lapse omadest, mida tema isa vaatab. Vägivald teenis äsjasündinud autotööstuses hinda läinud kummi ehk kautšuki kokkuajamise eesmärki. Tänasel muuseumi direktoril tuleb jagada ajakirjanikele selgitusi ja tal on oma nägemus monumendi sõjas ja ausammas pannakse kellelegi, et teda austada. Aga kui meie teadmiste järgi ei ole põhjust Leopoolt teist austada kõigi nende surmade pärast, siis need tuleb eemaldada või asetada need konteksti või minu jaoks parim variant oleks teise kuju selle kõrval asetamine mõnelt tänapäeva kunstnikult ja mis annaks edasi seda vastuolulist pilti ja jutustas teist lugu kui see, millest räägivad algsed kujud. Belgias on moodustatud riikliku seisukoha kujundamiseks parlamendikomisjon. Samuti on haridusminister juba lubanud koloniaalajaloole kooliprogrammis senisest oluliselt suuremat tähelepanu hakata pöörama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele I ehand, Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rassismivastased protestid on Belgias taas käivitanud debati jõhkra koloniaalmineviku üle. See kõigutab kongolaste verega jõukust kokku ajanud Leopold II kujusid, toob kaasa arutelu parlamendis ja muudab kooliõpetust. Belgia Aafrika muuseumi juht peab parimaks lahenduseks monumentide küsimusele nende kõrvale uute kunstiteoste paigaldamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSoomes on kahe viimase nädala nakatumine 100000 elaniku kohta 62, sellest vähem on Euroopa Liidu riikides koroonaviirusega nakatumise ainult Islandil. Tõsi, Soome rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru nendib, et teste on tehtud praegu vähem kui tavaliselt ja tegelikult võib nakatumine olla suurem. Helsingi ja seda ümbritseva Uusimaa piirkonnas langes jõulupuhkust ja aastalõpu ajal testide arv tavapärase 9000 asemel paari 1000. ole ka praegu taastunud. Soomes muretsetakse väga selle pärast, kuidas takistada uue kergemini nakkava viiruse tüve levikut. Lennuväljal küsitakse kõigilt testitõendit või saadetakse kohapeal proovi andma. Piiranguid Soome piirides on pikendatud kuni üheksanda veebruarini. Eilse seisuga oli tuvastatud 49 uue B 117 viirusetüve juhtu. Kõik need on seotud Suurbritannias või mujalt välismaalt saabunud inimestega. Helsingi Uusimaa diagnostikajuht. Lasselehtonen kirjutab oma blogis, et Taanis on alates esimesest uue viirusetüve avastamisest nakatunute arv iga nädalaga kahekordistunud ja Taani terviseametnike hinnangul on B 117 juba veebruari lõpuks peamine viiruse tüüp Taanis. Lehtoneni sõnul on alanud võidujooks ajaga, kui palju jõutakse vaktsineerida enne, kui uus tüvi võimust võtab. Vaktsineerimine ei ole siiani Soomes eriti vilgas olnud. Olen rääkinud sel teemal umbes paarikümne soomlase ga. Nemad on kõik öelnud, et ei kiirusta vaktsineerimisega ja eelistavad pigem esialgu näiteks aasta lõpuni veel oodata ja vaadata, mis juhtub ja kuidas mõjub. Üllataval kombel on seda meelt ka hooldekodudes töötavad inimesed. Värske küsitlus näitab siiski, et 81 protsenti soomlastest kavatseb end vaktsineerida lasta terviseameti vaktsineerimisekspert Ülemarst. Hanahenek ütles Soome ringhäälingu üle intervjuus, et vaktsiinide kritiseerijaid on aga päris vastaseid on siiski väga vähe ära kodus. Vastutus on hüvinarvi na. Vaktsineerimise vastaseid on vähe, Soomes umbes üks protsent aga on kriitilise inimesi, kes tahavad rohkem teavet, tahavad mõista, millega tegemist tahavad veenduda, et ei kaasne mingeid tagamõtteid. Neile on vaja vastuseid, ütles nahainek. Esialgne plaan oli piisaval määral vaktsineerida hiljemalt suveks, aga nüüd ütlevad asjatundjad, et sellega läheb aasta lõpuni. Soome terviseameti THL reedese soovituse kohaselt ei pea enam arvestama, et ainult pooled doosid võib ära kasutada. Et jätkuks ka teise süsti jaoks. Vaktsineerida tuleb nii palju inimesi kui võimalik. Helsingi ülikooli fessor Darja Sironen märgib, et kogu maailma vaktsineerimine võtab veel ilmselt ka järgmise aasta sest vaesemates riikides ei ole seda veel isegi alustatud. Aga Soomes ja teistes jõukates riikides on leevendust loota siiski suveks. Sironen ütles, et tal on endalgi juba suveks festivali piletid ostetud, aga praegu tuleb siiski vastu pidada. Olen tuleviku suhtes lootusrikas, aga me võime ikkagi veel olukorra hullemaks ajada, kui me ei jaksa ettevaatusabinõudest kinni pidada, ütles Tario Sironen.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata reisipiirangutele on välismaalt saabujad uue viirusetüve Soome kaasa toonud. Tuvastatud on juba mitukümmend nakatumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVõrust ära linnakus toimub ajateenijate väljaõpe tavapärases rütmis, aga sellegipoolest on sõda Ukrainas pannud ajateenijad seostama väljaõpet senisest enam reaalset olukordade ga, ütles teise jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo metsa. Et kuigi see sellisel kujul välja ei paista ka ohutaseme mõttes või häiretaseme mõttes, kuidas me seda ise nimetame siin siis tegelikult alates indiviidist, kes on täna võib-olla keskmiselt rahutum ja võib-olla mõtleb väga paljude stsenaariumi peale, mis juhtub edasi või mis juhtuks ka siis, kui see kõik toimuks Eestis, kuni selleni välja, kuidas me mõtestame täna neid õppetunde või seda, mida me näeme sotsiaalmeediast või televisioonist. Nii et ma arvan, et sellist parajat portsu hirmu heas mõttes või ka sellist positiivset stressi mis, nagu pingutaks meil püksirihma, see on kõigis meis täna olemas spetsiifilisemalt tegelevad staabid sellega, et nad vaatavad asjadesse sisse, analüüsivad, mida nad näevad, aga veel kord see, mida teeb täna keskmine ajateenija siin baasis siis see tema tegevust ei ole muutnud. Ajateenija Kaspar Gabel. Ajateenijate seas on olukord natuke paremam, neid sündmusi jälgitakse päris pingsalt igapäevaselt ja muidu on näha ka üldiselt motivatsiooni tõusu ja et sõdurid tahavad rohkem ja näevad, et sellest väljaõppest on reaalselt kasu siis nii-öelda Ukraina näitel Sotsiaalmeedias leitava infoga tuleb ettevaatlikult ümber käia, ütles ajateenija Steven Beier. Infot on päris palju, aga enamasti kõik tuleb ikkagi siiski sotsiaalmeediast, kõik info, mis me sealt saame, kuuleme lõpuks ka siin, seda arutame omavahel ajateenijatega, aga ka siis tegevväelastega. Ajateenija Aleks värniku sõnul tuleb tal aegajalt rahustada murelikke pereliikmeid. Alguses olid muidugi murelikud, aga siis sai olukord ära selgitatud ja nüüd nad ikka noh, aeg-ajalt küsivad, et kuidas seis on, aga muidu on pigem rahulikud. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi väljaõppes ja ajateenijate igapäevaelus muutuseid ei ole, annavad Ukraina sündmused noortele praktilisi näiteid kuidas sõjaolukorras hakkama saada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse tänase otsuse eesmärk on võrdne hoiustajate kohtlemine Euroopa Liidu liikmesriikides ja täiendava kindluse andmine Eesti hoiustajatele. Alates tänasest päevast oleks siis tagatud hoiused summas 50000 eurot, et oma vastutus kaoks ära. Siiani on olnud Eestis põhjustajate omavastutus 10 protsenti ja, ja tagatisfond on siis taganud põhjuse 90 protsendi ulatuses. Valitsuse ettepanek on alates tänasest päevast 50000 eurot 100 protsenti tagatud. Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et Eesti pangad on tugevad, see põhineb nende tugeval kapitaliseeritusel. Kohustuslik reserv on 15 protsenti, kuid see määr on praegu kõrgem. Likviidsuspuhvrid on samuti kõrged alles siis, kui sellest kõigest ei jätku. Kui emapankade abist ei piisa, tuleb mängu tagatisfond. Ja tagatis fondis. Loomulikult ei saa mitte kunagi olema raha nii palju, et 100 protsenti kõikidest hoiustest oleks võimalik välja maksta. Et sellist pangandusest maailmas mitte kusagil ei tunta. Sinna fondi koguneb ikkagi, et mõni protsent võrreldes kõikide hoiustega, need see summa ei ole mitte ülemäära suur. Isegi juhul, kui 10 protsenti Eestis välja antud laenudest läheks hapuks ei pruugiks selle mõju tavahoiustajateni jõuda. No suurusjärgus on meil praegu umbes 250 miljardit krooni laenu Eesti kommertspankades antud välja siis üleüldse, no mitu protsenti meil nendest laenudest siis hapuks läheb, protsent on normaalne, laenumahu kasvu perioodil algstaadiumis, need laenud ei ole halvad, et nad ajaga osad lähevad halvaks, seda tuleb ju loomulikuks pidada. Laen ei lähe hapuks siis, kui noh, üle leti välja mõõdetakse, laev läheb, pakuks aja, keegi ütleb, et järsku läheb kolm protsenti kõikidest laenudest hau. Minu sõbrad 250-st miljardist 10 protsenti kolm korda rohkem, ehk mille ma minu teadmiste järgi või Eestis täielikult välistab, siis oleks see ainult 25 miljardit krooni. Meie pankade omakapital ületab märgatavalt selle summa. Aktsionärid kõige mustema stsenaariumi juures ei kaotaks kogu oma aktsiakapitali ja hoiustajatee. Noh, see asi puuduks, mitte kuidagi ei ole meil põhjust arvata, et meie pangandusega peaks midagi juhtuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus tõstis hoiuste vastutuse piirmäära.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõne nädala pärast valmiva teemapargi peahoonest saab ajalooliste laevade remondi ja ehituskeskus, räägib Tartu linnavarade osakonna juhataja Gunnar Jürgenson. Seal on siis võimalik siis taastada puidust metallist ajaloolisi laevu ja neid püüda säilitada ja nende kasutamist ka populariseerida. Sinna hoonesse mahub ära sepikoda, köiekoda, seminariruumid, lisaks on seal väikse väike kohvik ja, ja vajalikud olmeruumid. Loomulikult. Kuna lodjakoja näol tekib uus keskus, uus sadam, siis toimub regulaarne laevaliiklus ja inimestel on võimalik siis oodata laevareisi algust. Kuigi alal on ligi 15 aastat tegutsenud Emajõe lodjaselts, tegi linn teemapargi haldaja leidmiseks konkursi. Kahe pakkuja vahel osutus võitjaks ikkagi lodjaselts. Seltsi eestvedaja Priit Jakomägi ütleb, et uue kodu jaoks on plaan mitte. Esimene kõige suurem plaan on see uus vahemassiline lodi valmis ehitada ja, ja siis on kaks aastat tagasi Peipsi põhjast välja tulnud lodjaprakk, mille, mille peaks ära konserveerima ja seal uues lodjakojas eksponeerima. Lisaks on ka niisugused ooo töötoad, kuidas ilma elektri ja bensiini mitte vanasti kõik asjad tehtud, sai. Pärast ehituse valmimist on linn andnud seltsile kolm kuud, et koda sisustada ning koolitusi ja üritusi ette valmistada. Jakomägi ütleb, et esimesi külalisi ootavad nad tõenäoliselt siiski juba augustis. Kui meil veel kogu ekspositsioon ja, ja, ja muud atraktsioonid ei ole valmis, et teeme seal kohe augusti alguses ilmselt, et ühe kontserdisarja uue uue lodjaehituse toetuseks keskuse pileti hind ideaalis võiks aidata, siis katta neid ehituskulusid ka muu maailma kogemus siin näitab, et see uue laeva ehitus on vaata et isegi suurem atraktsiooni valmivad unikaalset laeva tullakse ilmselt ka kaugemalt vaatama, mitte mitte ainult siit Eestist, me tahame hiljemalt selle Tartu kultuuripealinna ajaks selle valmis saada. Lodjakoja taha tekib linlastele võimalus tegeleda ka aiandusega, sinna tuleb avalik linnaaed, mis plaanitakse külalistele avada tuleval kevadel. Emaja aia meeskonna liige Irsi loodab, et tänu lodjakojale satuvad aeda ka inimesed, kes linnaaedadest varem kuulnud pole. Ma arvan tegelikult, et tänapäeva vahel sobitada küll, et satub sinna võib-olla isegi inimene, kes muidu sellisesse linnaaed võib-olla ei oleks sattunud. Et see aed tuleb selline nagu metsik, aga korrastatud, metsik, siis tulevad sellised niikultuuriühisaed, siis tulevad ka mingi osa inimestele, kes tahavad ajada oma peenarmaa, kes iganes, mis tahab istutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus Emajõe ääres on valmimas uus teemapark, kus saab lisaks lodi Jõmmule ja vanadele laevavrakkidele näha ka päris uue lodja ehitamist. Esimene üritus toimub uues sadamas ilmselt juba augusti alguses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnavolikogule esitatud eelarves on eraldatud 165,5 miljonit eurot investeeringuteks. Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on märkimisväärse tõusu põhjuseks linna vajadused ja soov kriisi ajal majandust turgutada. Kui meil tavaliselt on esikohal olnud haridusinvesteeringud, siis hetkel haridusinvesteeringud on 29 protsendiga, teisel kohal aga üle 32 protsendi linnaeelarve investeeringute rahast on minemas teedesse ja tänavatesse. Võrreldes käesoleva aastaga on see suurem umbes 12 miljoni euro võrra. 10 miljonit eurot panustatakse kvartali talisiseste teede parendamisele, 3,8 miljonit Jaan Poska tänava rekonstrueerimisele ja 1,8 miljonit Rävala puiestee ühistranspordi läbimurdele. Lisaks plaanitakse alustada töödega Peterburi ja Mustakivi teedel ning Liivalaja, Endla ja Suur-Ameerika tänavatel. Veel lähevad rekonstrueerimisele pika tee ja rannamõisa tee lõigud ning 8,2 miljonit eraldatakse rattastrateegia elluviimiseks. Eelarve loodetakse kinnitada detsembris.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna suuremad investeeringud 2021. aastal lähevad koolide renoveerimisse ja Lasnamäele Tondiraba pargi rajamiseks. Ette valmistatakse Peterburi tee remonti ja Rävala puiestee läbimurde rajamist. Investeeringuid tehakse 20 miljoni euro võrra rohkem kui tänavu. Märkimisväärse tõusu põhjuseks on linna vajadused ja soov kriisi ajal majandust turgutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasel USA välisministri Antony Blinkeni ja peaminister Kaja Kallase ühisel pressikonverentsil tuli jutuks ka vene gaasist loobumise küsimus Eestis. Kallase sõnul teeb selle Euroopa liidus keeruliseks asjaolu, et liikmesriikidel on väga erinev vajadus vene gaasi järele. Mulle paistab, et Putin suunab kõiki riike roheenergiale ülemineku poole, kuid see ei juhtu üleöö. Seetõttu peame arutelusid gaasi ja nafta embargo teemal, kuid mõistame ka, et enne tuleb leida alternatiivseid energiaallikaid. Seega peavad kõik riigid olema sellega nõus. Muidu osa majanduse kannatab rohkem, kui vaja oleks. Aga tho efers. Me tegutseme selle nimel, et säilitada stabiilne ülemaailmne energiavarustus, teeme selleks ka diplomaatilisi pingutusi. Me tahame olla kindlad, et ka selle kriisi kestel on energia laialt kättesaadav ning samal ajal on praegu tõesti hea võimalus paljudes riikides lõpuks lõpetada sõltuvus vene energiast, sest Venemaa kasutab seda relvana. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles ERR-ile saadetud kirjalikus kommentaaris, et värskete gaasihinda puudutavate Kremli ähvardustega vehkimiste eesmärk on olnud Euroopa liidus närvilisust tekitada. Tulemuseks saadi aga kiiresti konkreetse kuju võtnud plaan asendada vene gaas teiste energiaallikatega. EKRE juht Martin Helme ütles, et Eesti peab kiiremas korras leidma alternatiivid vene gaasile. Igal juhul tuleb Eestil endale välja ehitada LNG terminal. Kiiremas korras tuleb endal teha LNG terminali vastuvõtuvõimekus ja lisaks sellele tuleks kindlasti Eestil suurendada oma gaasi tootmist. Me ju teame, et põlevkivist praegu toodetakse gaasi aga väga väikeses koguses, noh, ta on sisuliselt tööstus nii-öelda kõrvalprodukt, et tegelikult on Eestil võimalik ise ka gaasi toota. Helme hinnangul on oluline vähendada sõltuvust ka vene naftast. Naftat sisuliselt me toodame ise põlevkiviõli ei ole noh, päris sama asi, mis nafta, aga ta on põhimõtteliselt sama. Need need, need masinad, mis naftat kasutavad, on, kasutavad seda sama õli ka. Kui me tahame nüüd vedelkütuse varustuskindlust suurendada, siis me peaksime suurendama põlevkiviõli tootmist. Ja peaks ka tegema ikkagi rafineeritustehase, et sellest põlevkivi õlist oleks võimalik teha ka bensiini. Sotsiaaldemokraatide hinnangul tuleb Eesti sõltuvust vene gaasist vähendada järk-järgult ning võtta kasutusele taastuvenergia, ütles erakonna juhatuse liige Jevgeni Ossinovski. Lähima paari aasta perspektiivis lõpetada vene gaasi kasutamine kaugkütteks, see on täiesti teostatav, selleks on vaja poliitilist tahet, vastavaid regulatiivseid ja tõenäoliselt ka toetusmeetmeid, mida on tegelikult juba rakendatud. Ja teine pool siis puudutab kodutarbijaid majapidamised, kes on ise gaasikatlad endale pannud, siis sellel ajal, kui gaas oli odav, et siin tuleb riigipoolsed toetusmeetmed välja töötada selleks, et aidata majapidamistel need katlad ümber ehitada. Majandusminister Taavi Aas märkis samuti kirjalikult, et suurte pingutustega oleks võimalik Balti-Soome regiooni LNG-ga küll varustada, aga kui kogu Euroopa Liit samal ajal NG ostab, kaasneb sellega tõenäoliselt hinnatõus ning välistada ei saa tarneraskused. See tähendab, et igasugused otsused selles küsimuses tuleb teha Euroopa liidus ühiselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainas toimuva sõjaga seoses on teravalt laualt Vene gaasist loobumine, mis tõusis teemaks ka Kaja Kallase ja Antony Blinkeni pressikonverentsil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse reoveeuuringut teinud Tartu Ülikooli teadlased juulis puhkavad ja seni tegeleb sama uuringuga terviseamet. Kuna aga kahe asutuse uuringutes on erinevusi, ei ole olnud veel võimalik võrreldavaid andmeid esitada. Terviseameti nakkushaiguste labori juhataja Janne Pullat selgitas, et olukord oleks teistsugune, kui oleks jõudnud teha mõlemas laboris võrdlevaid katseid. Selle uuringu ülevõtmisel esimene ülesanne oligi adapteerida siis Tartu Ülikoolis välja töötatud protokoll terviseameti terviseohutuse nakkushaiguste laboris. Tehnoloogiliselt on kahe labori masinapark mõnevõrra erinev, et sellest johtuvalt ei ole need tulemused omavahel üks-ühele võrreldavad. Lühikese ettevalmistus aja tõttu me ei jõudnud teha kahe labori võrdluskatseid ja selle tõttu tulemused omavahel üks -ühele võrreldavad ei ole ja see on põhjustanud selle, et me ei ole väljastanud seda harjumus pärast seirekaarti küll aga nüüd. Terviseameti nakkushaiguste labor on teinud juba kaks nädalat reoveeanalüüse ja, ja nende andmete põhjal me oleme suutelised andma ülevaadet, millistes Eesti piirkondades on täheldada covid 19 viirusosakeste hulgatõusu reovees. Viimati nimetatud andmed saab terviseamet avaldada loodetavasti järgmisel nädalal, kui uuringu metoodikas ei tule suuremaid muutu. Kui Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni uurimisgrupp taas koguneb, on kavas ära teha ka need võrdlevad uuringud, mis lubavad edaspidi lihtsamalt ülikooli ja terviseameti andmeid võrrelda, ütles Janne Pullat. Me oleme nüüd Tartu ülikooliga läbi rääkinud ja teinud nii-öelda tööplaani, et septembris me teeme need vajalikud võrdluskatsed kahe erineva labori vahel, kus me saame siis tõesti ametlikult kinnitada, et me teostame veoveest Sarkov kahe viiruse osakeste analüüsi võrreldavalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet võttis juuliks üle koroonaviiruse reoveeuuringute tegemise. Kuna aga varasemaga võrreldes on metoodikas erinevusi, ei saa veel praegu võrreldavaid andmeid esitada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaiglas on praegu kaks inimest, üks Pärnus, üks Tartu Ülikooli kliinikumis, nende seisund on stabiilne. Terviseameti erakorralise meditsiiniosakonna juhataja Martin Kadai. Tänase seisuga on selge ka see, et nakkushaigus on Eestis kohapealse piiratud levikuga. Ja üsna tõenäone on ka see, et, et sõltumata sellest, kui palju me oleme nakkushaiguste tuvastanud ja laboratoorselt kinnitatud, siis kindlasti on neid juhte rohkem. Teame selle haiguse kohta täna, et ta valdavalt ja päris suure ülekaaluga levibki üsna kergete sümptomitega inimesed tihti võib olla, isegi ei pööra nendele sümptomitele tähelepanu ja, ja need haigusjuhud jäävad ka registreerimata. Mida me saame tänaste tulemuste põhjal öelda, mis on hea ja positiivne on see, et me oleme selle haiguspuhangu koha peal avastanud suhteliselt varajases faasis see tähendab seda, et meil tänase seisuga on hospitaliseeritud kaks inimest, aga enne, kui me oleme tuvastanud hospitaliseeritud haiged oleme tuvastanud kergemad haiged, kes on jäänud kodusele ravile. Nii et seda stsenaariumi nagu oli Itaalias Eestis juhtunud ei ole ja see kindlasti on hästi oluline, et me oleme saanud sellele haiguse, kohapealsele levikule võimalikult vara jälile. Haiguse kahtluse korral tuleks alustada perearstist, kes tunneb oma patsiente kõige paremini ja teab, millised on ta riskid. Hingamispuudulikkuse korral tuleb aga välja kutsuda kiirabi veel kord, Martin Kadai. Täna meil on päris palju juba selle viiruse nakkuslikkuse ja viiruse püsimise kohta organismist teada. Me teame seda, et valdavalt kuue kuni 12 päeva jooksul siis tekivad inimesele antikehad ja, ja see viirus nii-öelda surutakse organismist välja. Mis tähendab, et, et see üldsoovitus saabki olla olema see, et inimene on terve siis, kui esiteks on tal möödunud sümptomid, aga vähemalt 14 päeva peab siis inimene olema nii-öelda hoidma ennast ja olema koduse ravil. Sest mu mõte on see, et Covid võib olla väga kerges haigusvormis ja ta võib mööduda kahe-kolme päevaga võivad sümptomid mööduda, aga viirus elujõulise viirus võib organismis veel olla inimene võib olla nakkuslik, nii et kaks nädalat on ikkagi see nii öelda üldreegel, kus inimene peab jääma kodusele ravile ka sõltumata sellest, kui tal on sümptomid kadunud. Vahepeal. Martin Kadai rõhutas, et peamiseks riskigrupiks on eakad. Perearstid tegid ka eraldi pöördumise, milles kutsuvad eakaid üles koju jääma ja vältima kokkusaamisi ka omavahel. Toidu ja ravimite ostmisel saavad eakaid abistada pereliikmed, naabrid ja kohalik omavalitsus. Täna oli ka esimene päev, mil koolitöö toimus kaugõppe teel. Suur koormus tekitas tõrkeid e-koolisüsteemis. Täiendavate ressursside lisamiseks võeti süsteem 20-ks minutiks ka maha. Haridus ja teadusminister iumi kantsler Mart Laidmets ütles, et need probleemid on ajutised, sest panustama on valmis kogu riik. Me ei saa nüüd päris tavaliste õpitulemustele keskendumise protsessiga edasi minna, et sel nädalal vähemalt esimestel päevadel on väga mõistlik siiski õpetajatel klasside rühmade kaupa läbi mõelda, kuidas täpsemalt siis see digi hakkab toimuma, et sa ei oleks selline mehaaniline protsess, vaid et ta pikas perspektiivis oleks ka siis ikkagi mõistusepärane ja, ja võimalikult hästi korraldatud ja siin ei tasu häbeneda, kui ei ole kõiki teadmisi, kui kuskil jäädakse hätta, siis on nii haridusminis ministeeriumi, Hizza kui ka Innove spetsialistid valmis nõu ja abiga aitama. Loomulikult tasub küsida ka teistelt kolleegidelt, aga praegu tundub, et suuremaid probleeme peale esialgsete tõrget ei ole. Laidmets rõhutas eraldi lasteaiaõpetajate olulisust, kes peavad tagama lastehoidu nendele inimestele, kes ei saa tööd kaugmeetodil teha. Kantsler rõhutas, et iga kohalik omavalitsus peab hoolitsema selle eest, et lastehoid oleks tagatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti teatel oli täna hommikuks Eestis koroonaviirus diagnoositud 205 inimesel, võrreldes eilsega lisandus 34 kinnitatud nakatumisjuhtu. Alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 1387 COVID-19 testi. Lapsi ja eakaid on terviseameti teatel nakatunute seas vähe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJaapanit eile tabanud ülitugeva maavärina hiidlainete ohvrite ametlik arv on tõusnud 637-ni, teatasid Jaapani võimud, kuid Jaapani ajakirjanduse hinnangul võib hukkunud olla mitu 1000 inimest. Hävingu tegelik ulatus ei ole ikka veel teada. Miangi prefektuuris asuvas mina, mis on Riku sadamalinnas, on neil see maavärina hiidlaine järel jäänud kadunuks 10000 inimest, teatas Jaapani avalik-õiguslik ringhääling. Vaikse ookeani rannikul asuva linnaelanike arv on uudisteagentuuri Kyoto andmetel 17000. Uudisteagentuuri teatel jäi eile rannikupiirkonnas kadunuks ka neli rongi. Täna pärastlõunaks ei olnud päästemeeskonnad suutnud neid ikka leida. Raudteefirma ei osanud öelda, kui palju inimesi võis nendes rongides olla. Peaminister Nato kan ütles, et otsimis ja päästetöödele saadetakse appi 50000 sõjaväelast. Viies enim kannatada saanud prefektuuris on avatud 1350 ajutist keskust, kus on peavarju leidnud üle 200000 inimese. Pärast 8,9 magnituudist maavärinat on piirkonnas registreeritud üle 125 järeltõuke. Paljud neist võimsamad kui kuus magnituudi. Eesti aja järgi hommikul kella poole üheksa paiku toimus aga Jaapani Fukushima esimese tuumajaama esimeses reaktoris plahvatus. Arvestades Jaapani kaugust Eestist, ei kujuta juhtunule Eestile ohtu, ütles keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Toomas Kööp. Ning sellest plahvatusest teeb nüüd kokkuvõtte Janek Salme. Jaapani Fukushima esimeses tuumaelektrijaamas toimus täna plahvatus, mis purustas ühe reaktorihoone seinateelae. Jaapani valitsuse pressiesindaja kinnitusel ei saanud reaktor plahvatuses kannatada. Tuumareaktori siserõhk ja temperatuur hakkasid tõusma eile, kui jahutussüsteem maavärina ja tsunami tagajärjel üles ütles. Rootsi kuningliku tehnoloogia instituudi tuumaenergeetika magister Henri Ormus rääkis sellest, millised sündmused tema hinnangul plahvatuseni viisid. Kõigepealt kadus ära elekter, selle peale hakkasid tööle automaatselt diiselgeneraatorid, generaatorid lakkasid tund aega hiljem tööst peale seda jäid ainult patareid, suured akud, mis tuumajaama jahutust hoidsid üleval, aga ka need mingi hetk siis lakkasid tööst tänu sellele põhimõtteliselt reaktori surve anumas. Kuumus kogunes, rõhk kasvas ja mingi hetk otsustati, et seda rõhku tuleb alandada ja seda reaktori primaarsüsteemist lasti rõhku ja neid kaasa ja auru lasti reaktori turvahoonesse. Miks see plahvatus tekkis, oli see, et, et arvatavasti tänu suurele kuumusele reaktori kütusevardad sulasid, mis kütusevardu on tsirkoonimist ja tsirkoonium. Suurel kuumuse reageerib veega ja tekib vesinik ja siis, kui reaktorist lasti nii öelda auru välja see vesinik, mis oli sattudes reaktori hoonesse suure rõhu all, siis kokkuvõttes plahvatas. Tuumajaama reaktor ei saanud plahvatuses kannatada. Henry Urmus. See plahvatus toimus seal reaktorit kaitsva hoone sees, aga kuna reaktori ise on väga paksu metallkesta sisse nii-öelda turvaliselt seatud, siis reaktor ise kannatada ei saanud. Küll aga on reaktori kütuseelemendid arvatavasti sulanud, tänu millele siis see vesinik sealt tekkis ja välja pääses. Aga muidugi kõige suurem küsimus on palju, sest tegelikult seda radioaktiivset materjali oli selle pilve sees ja sellele praegu hetkel keegi veel vastata ei oska. Jaapani valitsuse pressiesindaja Jukio Edano ütles, et radiatsiooni tase ei ole elektrijaama ümbruses enam tõusnud, vaid hoopis langeb. Tema sõnul on suudetud langetada ka rõhku reaktoris. Tuumaenergeetika magistri Henri Ormuse hinnangul on suurem oht Fukushima tuumajaamas juba möödas. Ainuke asi, mis võiks olla halb stsenaarium, on, kui ei suudeta jahutada seda reaktori anumat, kuigi ma, ma olen päris kindel, et, et sellega enam probleeme ei teki, et sellega nähakse vaeva, seal on kohal kohalikud päästemeeskonnad, kes selle eest vastutavad. Ma ise ei usu, et, et enam midagi midagi hullemaks saab minna, et nüüd on lihtsalt olukorra likvideerimine. Ka Aktuaalse kaamera erisaates Fukushima tuumajamas toimunud plahvatus kommenteerinud majandusministeeriumi energeetika asekantsleri Einari Kiseli arvates reaktori plahvatust oodata ei ole. Kui Tšernobõli tuumajaam omal ajal sellise jahutussüsteemi tõrke tõttu tegelikult ühel hetkel lihtsalt plahvatas täies ulatuses, siis see, mis juhtub praegu nende reaktoritega, on see, et nad lihtsalt sulavad selle reaktori all olevasse suurde basseini ning kattuvad iseeneslikult või automaatselt siis juba betooniga. Ehk nad ise neutraliseerivad suurema osa oma sellest radioaktiivsusest, mis seal sellesse materjali jääb. Ehk mingit suurt plahvatus tegelikult seal oodata ei ole, vaid lihtsalt toimub selline aine sulamine. Jaapani valitsuse teatel on radiatsioonijuht väike. Palusin olukorda Jaapanis kommenteerida ka Eesti suursaadikul Tokyos Toivo Tasal. Mida on Jaapani võimud tuumaõnnetuse järel inimeste ohutuse tagamiseks teinud? Jaapani võimud tegelevad ju pärast maavärina ja tsunami kahjustusi pidevalt ja vahetpidamata inimeste turvalisuse tagamisega ja kahjustuste kõrvaldamisega ja ma usun, et nad on teinud kõikvõimaliku, nagu ka nende peaminister ütles, et, et ka võimalike tuumakahjustusi, kui neid peaks olema kindlaks tehtud, mitte lasta kuidagi inimeste tervisele mõjuda. Peaminister käis täna helikopteriga kirde, Jaapanis kõige rohkem kahjustada saanud piirkonnas. See on siis ka kõnealuste tuumajaamade tuumareaktorite läheduses ja sellega seoses see avaldus sai tehtud. Mida on tänaseks teada eilse maavärina ja tsunami ohvrite arvu ja purustuste ulatuse kohta? Tänaseks hukkunute arv on tõusnud üsna suurel määral. Räägitakse praegu 1300-st kindlaks tehtud hukkunust, kuid ilmne on, et vist kahjuks ka selle arvu juurde see asi ei jää. Maavärina ja tsunami kahjustused on riigi infrastruktuurile väga ulatuslikud. Me teame, et nad ei puuduta tervet Jaapanit üleni ja võrdselt, vaid eeskätt Tokyost mitusada kilomeetrit põhja ja kirde poole eriti idarannikule jäävat piirkonda. Nii et täna selgusid siis päeva alates tegelikult mastaabid, mis kindlasti olid väga masendavad. Aga ma pean seda ütlema, et Jaapan on suutnud selles kaootilisena tunduvas olukorras siiski kaost ja peataolekut vältida. Nad tegutsevad väga sihikindlalt. Siin on 215-le 1000 inimesele pakutud ajutisi väga hoolitsetud varjupaik, piirkonnad, kus on tsunami üle käinud, kus on liigvesi liigniiskus, kus on liiga vähe vett, et liikuda veesõidukitega ja liiga palju vett, et liikuda raskete maa peal liikumise vahenditega on keerukas midagi rutem teha, kui ka loodus seda võimaldab, nii et tehakse, mis võimalik. Siin praegu on kümneid tuhandeid sõjaväelasi ja muid pääste eriüksusi, 400 lennukit ja helikopterit, 40 laeva paanikas inimeste või ahastuses nukrat nutma jäänud inimeste pilte me ei ole näinud, me oleme kohanud inimesi, kes on väga nukrad, kes aga ei ole mitte murtud ollakse siiski täis otsustavust kõik jälle nii hästi kui võimalik korda teha ja 11 aidata. Seda ma võin küll öelda, et see õhkub kõigest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapan pole veel toibunud maavärina ja tsunami tagajärgedest, kui toimus veel radioaktiivne leke ühes tuumajaamas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi seaduse järgi on Taavi Rõivase valitsus ametis kuni järgmise valitsuse ametisse astumiseni ja selleks võib kuluda nädalaid, peetakse täna tavalisest pidulikum istung ja vaadatakse tehtule tagasi. Mirko Ojakivi küsis politoloog Vello Pettailt, millega Rõivase valitsus ajalukku läheb. No tasub vist alguseks meenutada, et Taavi Rõivas oli ootamatu peaminister pärast seda, kui Siim Kallas oli loobunud, siis peaministriks saamast, et selles mõttes ootused olid võrdlemisi keskmised või, või siis sellised, et mis siis ootamatu peaminister siis suudab ära teha selle ühe aastaga, aga samas valitsus sai kokku pandud ja, ja iseäranis isegi muudetud sellepärast et on kaks uut ministriportfelli ja, ja need ülesanded ümber jaotatud ja, ja näivad end õigustanud olevat. Samuti võib siis juba poliitikate osas tähelepanu juhtida olulistele seadustele, mis said vastu võetud, on see siis tööhõive, reform või, või kooseluseadus või, või paljud muud sellised asjad, mis olid algselt ikkagi koalitsioonileppes sees ja mis said ka ellu viidud. Kui meil on valitsusi, kes keda mäletatakse sellega, et nende ajal võeti kasutusele Eesti kroon, nende ajal astuti Euroopa liitu või peeti olulisi läbirääkimisi, ma ei tea Nato ja Euroopa Liiduga ühinemise teemal, siis Taavi Rõivasel, kas on ka selline märgiline asi, millega ma ei tea 20 aastat või 30 aastat hiljem öelda, et ahaa, see oli Rõivase ajal? Et otseselt ei ole, kui me nüüd võib-olla ei võta üksikuid selliseid seaduseelnõusid alla siis kooseluseadus või, või midagi sedalaadset, mis, mis selles mõttes küll tekitasid palju diskussioone ja ja oli paljude jaoks, ütleme selline põhimõtteline küsimus ja, ja ikka raksatas nii-öelda seda Eesti ühiskonda natukene. Aga et me oleks jah, välispoliitiliselt mõistagi oli siin kogu aeg taustaks Ukraina kriis ja eks selles osas ole ka, eks ole, meie välispoliitika muutunud, mis puudutab meie julgeolekupoliitikat ja, ja seoseid NaTOga ja teiste liitlastega. Nii et siin on aga jah, otseselt sellist suuremat pauku vast on vähe olnud. Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse eelmise aasta 26. märtsil pärast seda, kui senine peaminister Andrus Ansip kandideeris ja ka valiti europarlamenti ja sealt edasi Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu volinikuks. Koos Ansipiga läksid valitsusest ka Isamaa ja Res Publica Liidu ministrid, teiste seas majandusminister Juhan Parts. Noh, kui see valitsus ametisse astus, siis see toimus eelmiste koalitsiooni lõhkumiste ja, ja mõned niisugused teatud silmakirjamise taustal ta on olnud loomult ajutine valitsus ja me näeme, et ka selline võib-olla esialgne plaan, mis oli reformierakonnal sellise valitsuse vahetusega oma toetust rada rahva hulgas tõusta on valitsuse lõpuks kukkunud samale tasemele, kus ta oli valitsuse moodustamisel väga lühikese ajaga. Mille eest me seda valitsust kiidame, on kindlasti julgeolekuvaldkonna sammud, kui te mäletate, Reformierakond ajas kogu aeg palgaarmee asja, me oponeerisime neile, et ajateenistus on üks väga oluline nii-öelda fundamentaalne sammas Eesti kaitsevõimest ja ma arvan, et neid samme, mis on tehtud otseselt nii-öelda kaitsevõimekuse arendamiseks viimase aasta jooksul ja ka nii-öelda liitlastega läbirääkimisel, siis saavutasime suurema heidutusvõime on astutud ja minu arust see on nagu positiivne Eelkäija tegematajätmistele pole partsi sõnul vaja tähelepanu pöörata. Eesti riik on täpselt selline, nagu ta on, kes teda siis nii-öelda valitsuse tasandil juhib, peab täpselt tegelema sellega, et seda riiki viia edasi kõiki tema valdkondi, leida uusi võimalusi, uusi uusi ideid, uusi algatusi. See, mis töötab, seda tuleb kaitsta, ükskõik kes seda siis teinud. See ikkagi loob meid üheks, et see, selline ülemäära kunstlik rivaliteet ei too meile ka midagi kasu. Reformierakonna valitsus on võimul olnud kaks valimisperioodi järjest ja seega lasub neil suurim vastutus praeguse olukorra eest. Nii ütleb Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, sest vahetunud on ainult peaministri isik, mitte valitsuse poliitika. Minu meelest täies mahus vastutavad selle reformi kaheksa aasta aetud poliitika eest ka tema ustavad koalitsioonipartnerid IRL ja sotsid. Nende ühise poliitika otseseks tulemuseks on Eesti inimeste drastiline väljaränne. Elu hääbumine väljaspool Tallinna ja ettevõtluse kiratsemine, nii et ma kordan, et sotsid ja IRL on Reformierakonna ga koalitsioonis kõige selle eest vastutavad ühtviisi. Nüüd, mis puutub Taavi Rõivasesse, siis minu meelest tema suurimaks otsuseks peaministrina kujunes Tallinna TV valitsuse pressikonverentsile mittelubamine ning hiljem sellest keelust loobumine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taavi Rõivase valitsus peab viimase valimiste-eelse istungi ja teeb kokkuvõtteid valitsemisperioodist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui märtsis hakkas kehtima eriolukord, vähenes selle mõjul märgatavalt ka kaubanduskeskuste külastajate arv. Samuti olid keskuste omanikud proaktiivsed ning sulgesid piirkondi, mis olid suunatud vaba aja veetmisele. Siiski andis peaminister Jüri Ratas korralduse kaubanduskeskused sulgeda ja jätta avatuks ainult poed, millel on eraldiseisev sissepääs. Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimehe Raul Puusepa hinnangul on aga nüüd aeg kaubanduskeskused avada, kuna ka kõige leebemad viiruse leviku prognoosid pole täitunud. Kui kaubanduskeskused suleti Eestis, et siis ma ei ole sellest otsusest nagu lõpuni kunagi aru saanud, et miks piirduti siis selliste poolikute lahendustega et suleti just kaubanduskeskused, need kohad, kus siis on rohkem klientidel tegelikult liikumiseks ruumi rohkem õhku, rohkem ventilatsiooni võimalust neid keskkondi kontrollida läbi turvakaamerate läbi turvateenuste aga samal ajal siis kõik kõik muud kauplused seal ohtu ei nähtud. Ja, ja praegu, kui on, on selge, et see viiruse puhang õnneks ei ole läinud selliseks kätte ära nagu kardeti, et siis oleks aeg hakata rohkem mõtlema nüüd lisaks tervisele ka majanduse peale. Kas see ei ole üks ohukoht, et kui nüüd kaubanduskeskused lahti teha, siis hakkavad need noored jälle sinna kogunema? On muidugi, aga sellega on tunduvalt lihtsam hakkama saada kui noorte kogunemisega mis tahes kuskil mujal. Puusepp rõhutas, et mida kauem suletud olla, seda sügavam on langus ja seda aeglasem taastumine. Poodide käive on null, kuid e-kaubandus aitab keerulist olukorda veidi leevendada. See, mis toimub praegu e-kaubandusega, on tore ja on väga kiiresti kasvanud, aga see kaugeltki ei kompenseeri seda, mis on tavakaubandusest raamat. Ma räägin siin kõikidest kaupmeestest, kellel on siis varud on käes, nende varude eest on vaja maksta, inimesed tahaksid neid ka tegelikult osta ja selleks ei pea ilmtingimata nagu poodi ummistama. Et selle tuleb täiesti rahulikult teha täpselt samasuguse madala riskiastmega, nagu nendest eraldiseisvatest kauplustest. Raul Puusepp ootab ka valitsuselt konkreetsemaid samme, kuidas on kavas majandus uuesti avada ja mismoodi ettevõtjaid toetada. Seniste meetmete eest väärib valitsus tema hinnangul tunnustust kuid neist üksi on vähe. Vastuolulist informatsiooni valitsusest ja koalitsioonipartneritelt tuleb siin praktiliselt iga päev ja läbiv joon on ikkagi see, et mõtleme, planeerimine aga midagi konkreetset, mis siis millal juhtuma hakkab või ka fokusseerides enam pihta saanud sektoritele, milleks kahtlemata on turism, kaubandus ja, ja mõned teised sektorid veel väga palju nende kõige rohkem kriisist pihta saanud valdkondadega ei ole tegeletud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees Raul Puusepp leiab, et eriolukorra piiranguid võiks leevendada ja kaubanduskeskused uuesti avada. Keskustes on ruumi täita distantsihoidmise reegleid, samuti aitakse see äridel tasapisi uuesti jalad alla saada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKomisjon pidas 40 istungit ja küsitles neljakümmet üheksa inimest, pikendades oma tööd seoses mahuka uurimisega. Komisjon leiab, et Venemaa nesekonom pankis ehk Ved Pangas külmutatud kontodelt sai Venemaa residendist TSL International raha kätte. Eesti panga ja Põhja-Eesti panga toonaste juhtide kaasabil. Wedpangas külmutatud raha lubas Venemaa hüvitada vaid Venemaa residentidele. Seoses sellega küsis Pank 1995. aasta algul Eesti pangal andmeid Venemaa residentide nõuete kohta. Vastuseks WedPanga kirjale koostati Eesti pangas kiri, mille loetelus oli TSL Internationali nõue 32,3 miljoni USA dollarile, kuid tegelikult ettevõttel nõuded puudusid. Komisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et komisjon pööras erilist tähelepanu valeandmetega kirja koostamisele. Mis meie komisjon oma töö käigus tuvastas, fakt, et selle kirja 95. aastal on allkirjastanud Eesti Panga presidendi kohusetäitja Vahur Kraft see kiri vaatamata spekulatsioonidele ei ole võltsing ega koostatud tagantjärgi. Samuti esitas Vahur Graft Tel Internationali 32,1 miljoni dollari nõude tõendamiseks uurimiskomisjonile võltsitud kirja. Ei ole välistatud, et võltsitud dokument loodi spetsiaalselt selleks, et lükata ümber väiteid valeandmetega Eesti Panga kirja kohta ja komisjon esitas krafti esitatud dokumendid kriminaalasja algatamiseks riigiprokuratuurile ja kriminaalasi on tänase seisuga jätkuvalt menetlemisel. Komisjoni liige Aivar Riisalu lisas omalt poolt Minu jaoks on hämmastav see, et, et Eesti pangandus üheksakümnendatel aastatel oli inimeste käes, kelle aju ei võimalda mõned ajad hiljem mitte midagi meenutada ja selle tõttu oli seda kõike seal päris raske kuulata. Ja teine komisjoni liige Väino Linde Mulle nagu on selgeks saanud üks, et et tõesti Eesti pank VEB fondi haldajana, nii nagu me siin oma kokkuvõttes ka kirjutame, siiski ei kohelnud kõiki neid kreeditore võrdselt ja see on üks tõsine etteheitekoht toonastele isikutele. Uurimiskomisjoni liikmetele esitatud küsimustes kerkis korduvalt üles Siim Kallase nimi. Vastused võib kokku võtta Aivar Riisalu hinnanguga. Siim Kallasel antud kokkuleppe juures füüsilist rolli meil tuvastada tegelikult ei õnnestunud, et ütleme siis nii, et et Siim Kallase siia juurde füüsiliste läbirääkimiste juurde lülitamine on meelevaldne. Mitmel korral toonitati, et komisjoni ülesanne oli anda seale poliitiline hinnang. Vakra tõdes aga lõpuks. See ongi selle komisjoni kõige suurem töö võit olnud, et tegelikult Eesti ühiskond saab anda väga üheselt hinnangu, need inimesed tegelikult on teada ja need, kes selle raporti läbi loevad või kes vaatavad neid materjale saavad ju tegelikult aru, kes on sikku teinud ja see on kõige olulisem fakt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon andis täiskogule üle oma lõpparuande ja tegi tööst kokkuvõtte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAssosi pressile antud intervjuus ütles justiitsminister William barr, et seni ei ole ministeerium leidnud ühtegi tõendit, mis viitaks laiaulatuslikul pettusele ja muudaks valimiste tulemust. President Donald Trumpi õigusmeeskonna hinnangul ei ole aga justiitsministeerium võimalikke ebakorrapärasusi piisavalt uurinud ega küsitlenud tunnistajaid, räägib USA senati demokraatide juht Jack Sumer. Ma arvan, et Barr on järgmine, kes vallandatakse, sest ta ütleb nüüd samuti, et pettust pole toimunud. Tundub, et trump vallandab kõik, kes nii väidavad. Samal ajal selgus, et Barr määras oktoobri keskel John Duremy eriprokuröriks. Duram on juba paar aastat uurinud FBI tegevust niinimetatud Venemaa juurdluse algus päevil kuid nüüd on suurem võimalus, et ta jätkab sellega ka pärast Joe Biden i ametisse kinnitamist räägib endine USA justiitsministriumi pressiesindaja Een Prier. Kui president astub ametisse, siis ta võib vallandada kõik prokurörid. Seda on teinud Bill Clinton, seda on teinud president Trump. Terami määramine eriprokuröriks tähendab Bideni administratsiooni ja tulevase justiitsministri jaoks poliitilist survet tema ametisse jätmiseks. Derami senine uurimine on viinud vaid ühe süüdistuse ni. Nimelt tunnistas FBI ametnik Evin Kleinsmidt et võltsis e-kirja, mida kasutati 2016. aastal volituste taotlemiseks, mis lubasid juurdlusbürool jälgida president Donald Trumpi endist kampaanianõuniku Carter Page'i rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA justiitsministri William Barri sõnul puuduvad tõendid, et tänavustel presidendivalimistel oleks toimunud laiaulatuslikke pettuseid. Barr on ametisse määranud ka eriprokuröri, kes uurib Föderaalse Juurdlusbüroo tegevust 2016. aastal ehk nn Venemaa uurimise alguspäevil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee ei ole päris tavapärane, et sellist au ja, ja, ja tähelepanu ajakirjanikud saavad ja need on läinud tõesti väga õigetele inimestele ja kui me räägime Muratovist, siis tegemist on ikkagi praegu ju Venemaa ehk viimase, veel tõesti vabaks ja demokraatlikuks peetava ajalehes. Peatoimetaja Dmitri Muratoviga. Eks ta on selline väikene ju, seos ka sellega, et alles eile me tähistasime 15 aasta möödumist sellesama NovaKeseta ajalehe võib-olla tuntum ajakirjaniku anna Politkovskaja mõrvas ja üldse NovaKesetas on ju tegelikult 93.-st aastast alates kui see, et ilmub tapetud uus ajakirjaniku, nii et eks nagu Muratov ka täna ütles, see auhind on, on küll talle, aga tegelikult kogu toimetuse le, kes on seisnud Venemaal vaba ajakirjanduse eest. Venemaa ajakirjanduse olukord on just viimase aasta jooksul ikka väga tumedaks läinud, et väga paljud sõltumatud väljaanded on kuulutatud välisriikide agendiks. Milline see olukord seal tegelikult on? Ja tegelikult on olukord tõesti nagu kirjeldatud ikkagi äärmiselt, äärmiselt keeruline, nii nagu on Venemaal tasalülitatud igasugune poliitiline opositsioon, siis eriti tõesti viimase paari aasta jooksul selle välisagentide seaduse rakendamise kaudu on ka mitte ainult ajakirjandusväljaanded, vaid ka ajakirjanik nii-öelda isiklikult ja füüsiliselt on siis pandud nende välisagentide, noh, loeme siis rahvavaenlaste nimekirja ja nüüd on huvitav jälgida, et peale seda tänast otsust Nobeli rahupreemia andmise osas Muratovile, et millised saavad olema siis tagajärjed, kas ka Murato pannakse välise kentide nimekirjaga Scanova ja Gaziata ajalehena, mis veel ikkagi ilmub ilma selle klauslit, et tegemist on justkui välisagendiga, et kas omistatakse siis sama tähelepanu Vene võimude poolt. Aga igal juhul on see väga, väga tähelepanuväärne ja väga oluline osundus just nimelt Nobeli rahupreemia andmise kaudu. Sellele, kui keerulises olukorras on vaba sõna ne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavuse Nobeli rahupreemia said ajakirjanikud Maria Ressa ja Dmitri Muratov. Rahupreemiat välja andev Norra parlamendi komitee tõi esile nende tegevust sõnavabaduse kaitsmisel. Ressa on Filipiinide võimude suhtes kriitilise uudisteväljaande Rappler tegevjuht. Dmitri Muratov juhib sõltumatut Venemaa ajalehte Novaja Gazeta. Muratov asutas ajalehe juba 1993. aastal. Leht kajastab ja uurib korruptsioonijuhtumeid Venemaa võimuladvikus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinnas ja Harjumaal on kaks ühistranspordi rahastajat, linn ja riik. Transpordikorraldajaid on rohkem, need on ühistranspordikeskused ja ka Elron. Eesmärgid on aga kõigil samad, kuid tihti on dubleerimist, ütleb majandus ja taristuminister Taavi Aas. Kokkuvõttes peaksime jõudma nii kaugele, et, et ei oleks dubleerimist, aga et inimestel oleks võimalikult mugav kõiki erinevaid ühistranspordi liike kasutada ja et see ühistranspordi juhtimine oleks ühtne, ei oleks see killustunud mitmete ühistranspordi korraldajate vahel. Me oleme jõudnud nii kaugele, et uurimised on tellitud, partnerid, kellega koos hakata edasi minema, on leitud perspektiivis loomulikult need head lahendused, mida ma väga loodan, et me siit leiame, võiksid olla kohandatavad tervele Eestile oleks pileti müügikanaleid vähem, oleks üks üks tervik ja et inimene saab oma reisiteekonna planeerida ühtselt algusest lõpuni, vajadusel ka soetada pilet algusest lõpuni. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart rääkis pressikonverentsil, et 30 protsenti igapäevasest liiklusest tuleb väljaspoolt Tallinna. See tähendab, et inimesi tuleb meelitada kasutama rohkem ühistransporti mitte ainult linnas, vaid ka juba Tallinnasse saabumisel. Seda saab teha ainult juhul, kui ühistransport on kiire ja mugav. Praegu me näeme, kuidas mõned liinid on dubleeritud, aga samas ei saa kahjuks öelda, et see liikumine on kiire. Praegu on koostamas Tallinna pikaajaline arengustrateegia 2035. Üheks eesmärgiks on, et Tallinnas ühest tõmbekeskusest linna keskuseni ühistranspordiga saaks keskmiselt 20 minutiga ja selleks peab üle vaadata ka Tallinna sees. Ühistranspordisüsteemi süsteemi sees peavad olema arvestatud ka erasektori võimalused. Ja see on päris suur väljakutse, kuidas ühendada omavahel erinevad lähenemised ja erinevad huvid ka. See tähendab, et inimene saab ühe piletiga sõita ükskõik millise transpordiga ka jätkusõitudel. Väljatöötamisel on kolm ühtse transpordimudeli stsenaariumi. Milline peaks olema ühistranspordivõrk, et inimesed sooviksid seda kasutada? Kas peaks olema transpordisüsteemide ülene piletisüsteem, kas peaks looma tsoonid? Kõigile neile küsimustele vastuseid alles otsitakse. Esimene mudel peaks valmima järgmisel aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn ja Majandusministeerium valmistavad ette ühistranspordi muutmise kava.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLähipäevil käivitub kaheksas Eesti linnas perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse laiendatud testimine. Esimene niinimetatud Drive In põhimõttel tegutsev proovivõtu koht avatakse Tallinnas järgnevatel päevadel ka Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Narvas, Paides ja Kohtla-Järvel, kõneleb Sünle Põhja-Euroopa regiooni juht Rainar Aamissepp. Perearsti saatekirja alusel ehk siis jällegi iga haigestunud inimene võtab ühendust oma perearstiga ja perearst otsustab siis vastavalt sellele, kas siis inimene kuulub riskirühma või inimesel on, on tõesti näidustus testimiseks perearst teeb elektroonilise saatekirja kõnekeskusesse ja kõnekeskuses, siis helistatakse, võetakse ühendust konkreetse isikuga ja pakutakse talle välja tema elukoha järgi siis sobiv aeg ja sobiv koht proovi võtmiseks. Praegu on Eestis Covid 19 tuvastamise võimekus terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, Synläbi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites. Terviseameti juht Merike Jürilo ütleb, et plaan on ka laiendada inimeste ringi, kellel koroonaviiruse testi tehakse. Meie huvi on juhuvalimi alusel laiendada testimisvõimalust ka tervishoiutöötajatele, hoolekandeasutuste töötajatele, selleks et vältida võimalusel nakkuse levikut tervishoiuasutustes või ka hoolekandeasutustes. Ja, ja selleks, et seda testimist laiendada, oleme tegelikult läbi rääkinud nii perearstidega, võimaliku korralduse kui ka partneritega laiemalt. Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Argo Lätt tuletab meelde, et testitakse raskelt haigeid ja riskirühmadesse kuuluvaid inimesi sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Me testime neid, kellel on ägedad viirushaiguse sümptomid, selleks on palavik, köha, õhupuudus, sellisel juhul palun pöördu perearsti poole, perearst teeb selle selektsiooni alusel siis otsuse, kas on vaja patsiendile testi või ei ole vaja, rõhutan veelkord, et kõigile ei ole seda testi vaja, sest see ei muuda haiguse kulgu. Kokku on Eestis tehtud 2259 Covid 19 testi. Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid. Haiglasse viidud patsientide est pole keegi koroonaviiruse tõttu intensiivravi vajanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti teatel on hommikuse seisuga on koroonaviirus Eestis diagnoositud 267 inimesel. Võrreldes eilsega on lisandunud üheksa uut juhtu, haiglasse on viidud kaheksa inimest. Lähipäevil käivitub kaheksas Eesti linnas perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse laiendatud testimine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n20. märtsil toimus kõikidele ootamatult üle-eestiline meeleavaldus, kus autodega protestijad tiirutasid mööda riiki ringi, nõuti igasuguseid asju, paljud nõudmised olid ja jäid siiani arusaamatuteks, aga vaid mõne tunniga täitus sotsiaalmeedia EKRE-sse, mitte kuuluvate poliitikute pilkavatest lausetest. Küll olid need autoroolis olijad, lamemaalased, kremlid, rollid ja lihtsalt lollid. Madalamat sorti inimesed, kellega kõrgelt haritud poliitik ei suhtleb. Toona mõtlesin, et kuidas näiteks sotsid aru ei saa, et väga paljud protestijatest on tavalised koroonaviiruse kriisi tõttu elu hammasrataste vahele jäänud inimesed kes on kaotanud töö, kes on oma ettevõtte kinni pannud, kes ei pääse üle lahe tööle. Paljudel on võlad kaelas, paljud on väsinud piirangutest, paljudel on raskusi laste kodus õppega ning EKRE asuski kohe rahulolematutega tegelema kasutades muidugi neile omast käremeelset poliitkäitumismustrit. Aga mida tegid sellel ajal sotsid? Pigem vaadati toimuvat põlastavat Toompea lossi suletud aiaväravate varjust ja jätkati parlamendihoones rahulikult igapäevatööd, nagu midagi poleks juhtunud. Tegelikult on Eesti ainus vasakerakond tuima järjekindlusega lükanud oma võimalikke valijaid eemale. Juba pikemat aega heitunud meeleolusid leiab üha suuremas osas Eesti ühiskonnas. Need, kes autoga tiirutamas käisid või Vabaduse väljakule kogunesid on siiski marginaalne osa rahulolematutest. Selle suurema osa ülesleidmine nõuab aga nendega ühises keeles rääkimist ja ühist keelt ei saavutata vasturäuskamise ja arrogantsiga. Aga sotsid on kahjuks üha enam näidet kapseldunud erakonnast täpsemalt öeldes klubist, kus arvatakse, et valijatele piisab ainult sellest, et teeme riigikogu komisjonides ja kõnetoolis kosmeetilisi parandusettepanekuid. Sotside fraktsioonis on eranditult sümpaatsed inimesed, kuid oma võimalikele valijatele tunduvad nad kasutud sest on keeruline öelda, keda nad üldse esindavad. Seda peegeldab ka paigalt ammu madal toetusprotsent. Samasuguse suhtumisega oma potentsiaalsetesse valijatesse paistab silma erakond isamaa. Ka isamaa on üha enam klubistuv erakond, mille liikmete suhtlus ringi erakonnast väljaspool eriti ei ulatu. Toon näite. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder oli lausa nördinud, kui teisipäevase volikogu järel küsisin erakonna sisevastuolude kohta nagu oleks seekordne volikogu olnud mingi korporantide teisipäevane õlleõhtu, kuhu võõrastel asja pole. Seeder hurjutas ajakirjandust, et viimane sekkub erakonna siseasjadesse. Eesti poliitika vajab kindlasti vasakerakonda ja ka leebemat rahvuslikku erakonda aga selleks peavad nii sotsid kui ka isamaalased oma klubilise tegevuse lõpetama.",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE-l on hämmastav võime tajuda osa ühiskonna meeleolusid ja nende külge haakuda. Sellest on teistel erakondadel palju õppida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus otsustas, et alates homsest tuleb välismaalt siia saabunutel ning ka koroonaviirusega nakatunute lähikontaktsetel olla senise kahe nädala asemel 10 päeva karantiinis. Peaminister Jüri Ratase sõnul on lühem karantiini nõue end juba mujal pool maailmas tõestanud. Täna me ütleme, et kõik riigid on ju see, kus peab eneseisolatsiooni jääma, neid on väga vähe, mis on selle koefitsiendist allpool, tõsi on see, et välismaalt tulles kehtib edasi ka see põhimõte, et kui soovitakse siis kiiremini naasta igapäevaellu siis saab teha kaks testi ja see eeldab, et mõlemad testid on negatiivsed. Sotsiaalminister Tanel Kiik Parimaid näiteid on siin Norra, kellel on tõesti olnud see kümnepäevane juba alates kevadest, mis on olnud läbi mõlema nii-öelda laine üks edukamaid riike siin ehk on näha, et, et siin ei ole olnud nii-öelda negatiivset seost ja meie loogika on tõesti olnud selles, et me hoiame inimesi töölt eemal ühiskonna elust eemal täpselt nii kaua kui vajalik, mitte kauem, ehk et ei ole mõistlik majanduslikult inimese enda elukorralduse mõttes ja ka järelevalve mõttes keskenduda neile inimestele, kes tegelikult enam ei ole nakkusohtlikud, ehk et neid kodus hoida. Ja see 10 päeva tegelikult selle garantii annab. Lisaks oleme võib-olla tavapärasest veelgi nagu rangemad lähikontaktsete puhul, kus tõesti siis 10. päeval enesisolatsiooni lõpetamise eelduseks on negatiivne koroonaviiruse test. Valitsus otsustas eraldada üle 310000 euroga koroonaviiruse raviks mõeldud vii ostmiseks. Peaminister Jüri Ratas. Meil oli kuskil nädal-kaks tagasi, oli Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst professor Peep Talving meil vabariigi valitsuse kabineti nõupidamisel, rääkisime erinevatest ravimitest ja üks ravim, mida ta tõesti ütles, et Eesti vajab rohkem Eesti haiglad vajavad rohkem. Ja oli tunnetus, et või oli arvamus, et paluti siin ka valitsuse abi desivirile siis raha eraldamine täna me vastava otsuse langetasime. Tanel Kiik kutsus inimesi üles olema oma tervise suhtes tähelepanelikud ning iga väiksemagi haigusnähuga tuleb tema sõnul testima minna. Lisaks, mis puudutab piiranguid, kõik küsivad, et millal tulevad rangemad piirangud. Ma arvaks, et siin peame kõik vaatama iseendale otsa ehk igaühe enda käitumine on kõige olulisem. Mitte keegi ei tee trahvi, kui me käsi ei pese. Mitte keegi ei tee trahvi, hügieeninõudeid ei täida, aga me täidame neid. Me saame aru, et kätepesu on mõistlik, see on meie huvides. See on meie lähikontaktsete huvides. See on meie pereliikmete huvides. See on meie tervise huvides. Sama asi on hügieeninõuete täitmine, eneseisolatsiooni kohustuse täitmine, distantsi hoidmine, rahvarohketes kohtades, maski kandmine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasel valitsuse pressikonverentsil teatati, et karantiinikohustus lähikontaksetele ja piiriületajatele lüheneb. Samuti eraldati raha koroonaviiruse raviks mõeldud remdesiviri hankimiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKontserdisarja Haapsalu koosmängud produtsent Lehari Kaustel ütles, et Haapsalu on olnud paik, mis ühendab paljusid kultuuritegelasi. Linnas on rikkalik muusikaürituste traditsioon ning siin on käinud paljud kuulsad interpreedid ja heliloojad. Sellest inspireerituna mõtlesime, et algatame nüüd peale koroonakriisi ühe sellise toreda traditsiooni, kus iga kuu viimasel laupäeval on võimalik Haapsalus kuulata head Eesti võiks öelda maailma parimat muusikat koos kohaliku orkestri ja mõne rahvusvaheliselt tunnustatud solisti esituses või koosmängus. Avakontserdil uue mõisa lossi valges saalis astus üles nii Euroopas kui ka Ameerikas esinenud Heigo Rosin, kes on Eesti esimene löökpilli solist. Lehari kaustel ütles, et lisaks hea muusika nautimisele on kontserdisarja käigus publikul võimalus degusteerida kohalikku toitu. Lõviosa nendest kontserdist saab olema siin uuemõisa lossis kindlasti jõulude ajal me mängime traditsiooniliselt Haapsalu Toomkirikus ja kuna selle kontseptsiooniga, et koos muusikaga ühendada Läänemaa talude parimad maitsed on tulnud talupidajad nii toredasti kaasa, siis me oleme omalt poolt lubanud, et me teeme, kui ilm lubab ja ruum lubab siis kindlasti ka mitmetes taludes kontserte. Sarja avakontsert oli erandkorras kuu alguses ja edaspidi toimuvad Haapsalu koosmängud iga kuu viimasel laupäeval. Sissepääs on publikule tasuta, kuid muusikute toetuseks saab kohapeal teha annetuse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus sai sel nädalavahetusel alguse uus kontserdisari \"Haapsalu koosmängud\", mis toob tasuta publikuni nii Haapsalu kammerorkestri kui ka silmapaistvaid külalissoliste kaugemalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul saatsid Rein Taagepera, Jaan Einasto, Mare Taagepera ja Lauri aaspõllu Res Publica juhatusele kirja, milles paluvad end erakonna liikmete nimekirjas kustutada. Avalduse esitanud põhjendasid oma lahkumist sellega, et erakond on maailmavaatelt liikunud lõplikult paremäärmusse. Lahkujate sõnul ei kajasta see nende veendumusi, eriti sotsiaalpoliitika valdkonnas. Res Publica esimees Taavi Veskimägi selgitas, et Taagepera lahkumine oli talle selge juba pärast erakonna esimeheks saamist. Oli oodata peale seda, kui neljandal juunil mind erakonna esimeheks valiti ja ma väga üheselt ütlesin välja, et, et Res Publica on klassikaline parempoolne erakond, kes seisab selle eest, et inimeste vabadusi ja võimalusi ühiskonnas oma elu korraldamisel avardada. Rein Taagepere on teatavasti ka kunagise Keskerakonna liikmena olnud väga selgelt sellistel tsentristlikel positsioonidel ja, ja loomulikult, kui maailmavaateliselt inimesed ennast tahavad täpsemini määratleda, siis ei saa olla ju midagi selle vastu. Veskimägi eitas, et täna avalduse esitanud Res Publica liikmed ning eelmisel nädalal erakonnast lahkunud Tarmo Leinatamm ja Jaanus Rahumägi põhjustasid erakonna lagunemise. Pigem see, et täna need inimesed, kes tunnevad ennast kas vasakpoolsete vasakristlikel positsioonidel olevatena, et nad lahkuvad, ma arvan, et see on näidanud, et minu töö on olnud viljakas. Ma olen suutnud Res Publica erakonnana väga selgelt poliitiliselt määratleda, et me oleme varem erakond, me teame, mis poliitikat ja mis asja me ühiskonnas ajame. Nii et ma pigem arvan, et see selgus, mida võib-olla Res Publica t on pikka aega oodatud, et see samm on märk sellest, et Res Publica on selle selguse saavutanud. Veskimägi soovitas kõigil kahtlejatel talitada Taagepera eeskujul. Res Publica on täna tõusuteel see, et mõned inimesed lähevad ära, ma pigem ütlen nii, et kui keegi tahab veel ära minna ja tunneb, et see poliitika, mida, Me ajame, ei ole talle vastuvõetav, siis ilmselt hetkel on see kõige sobivam. Palun tehke seda, kui palju neid kõikujaid võiks erakonnas täna veel olla? Mina ausalt öeldes ei oska seda hetkel öelda, ma olen väga paljude inimestega suhelnud kohalike valimiste ettevalmistamise käigus ja julgen väita, et neid inimesi ei ole mina kohanud. Mul ei ole keegi midagi sellist sellist öelnud ega ka Rein Taagepera ei helistanud mulle varem või soliidselt, seda ei teatanud, lugesin ka täna seda läbi pressiavalduse, nii et kui neid inimesi on ja 5500 liiget on üle Eesti, on piisavalt suur organisatsioon ja, ja kindlasti teised erakonnad täna ka töötavad. Et võib-olla liikmeid üle tõmmata, siis kindlasti ma ei saa öelda, et ükski inimene ei lähe ennem kohalikke valimisi enne kuueteistkümnendat oktoobri Res Publicast veel minema kuid ma ei näe, et, et see oleks kuidagi erakonda täna nõrgestav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rein Taagepera koos kolme mõttekaaslasega lahkus Res Publicast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIisaku Kihelkonna muuseumi pedagoogi ja giidi-Anne Nurgamaa kirg on lisaks koduloo uurimisele looduskaitse ning ta on Eesti noorima rahvuspargi hiljuti aastaseks saanud Alutaguse rahvuspargi eestkõnelejaid. Sel aastal oli Iisakus tähtsündmuseks Eesti loodusepäeva korraldamine, kus osales pool 1000 inimest, räägib Ida-Virumaa tegusaim kodanik Anne. Nurgamaa. Aga väiksemad on ikka need loodusõhtud, millest me teeme, et me tutvustame inimestele loodust ja ja loomi ja taimi ja kõike see, mis on meie, Eesti, Eesti siis loodusega seotud. Kuidas te jõudsite üldse looduse juurde? No ma olen tegelikult kasvanud loodusega koos, sest lapsepõlves ema, isa käis tööl meie õega, olime need, kes siis pidime ise hakkama saama keset loodust ja nii me siis oligi, et iga lind ja iga taim ja oli meie kaaslane ja sealt on see huvi tulnud. Ida-Virumaal on nii suur, Iisaku üks väike daam saab selle tiitli. Väga uhke on ta kohale jõudnud, mis asi see on? Tegelikult vist päris ei ole, sest seda annab ikka mõelda, sest ma ei osanud seda tõesti oodata. Ida-Viru ettevõtluskeskuse, vabaühenduste ja aktiivsete kodanike konkursil jagati tunnustust neljas kategoorias, kokku esitati konkursile ligi 40 kandidaati. Žürii liikme, Ida-Viru ettevõtluskeskuse, vabaühenduste konsultandi Marju Uustalu sõnul võis kandidaatide arvuga rahule jääda, kuid ta kutsus eriti omavalitsuse tulevikus veel rohkem oma aktiivsemaid kodanikke tunnustama ja konkursile esitama. Kõige rohkem olen ma huvitatud sellest ja, ja see on ka minu suur soov ja unistus, et kohalikud omavalitsused oleksid ise selle kõige juures aktiivsemad, et esitaksid ka nii-öelda vallavalitsuse tasandil oma tunnustatavad. Inimese märkamine on väga oluline ja inimeste tunnustamine on väga oluline. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisaku kihekonna muuseumi pedagoogi ja giidi Anne Nurgamaa kirg on lisaks koduloo uurimisele looduskaitse ning ta on Eesti noorima rahvuspargi, hiljuti aastaseks saanud Alutaguse rahvuspargi eestkõnelejaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on lugu väikese inimese muutumisest suureks türanniks, mille seab lavale Danil Sandberg Vene teatrist. Nikolai Gogoli sinel ilmus esmakordselt 1842. aastal, mil nägid ilmavalgust ka surnud hinged ja naisevõtt. Tegemist on vägagi ajakohase looga sellest, kelleks niinimetatud väike inimene võib jõu kasvades saada sellest, mida teeb inimene siis, kui pole enam ühtki piirangut. Sineli vormi dikteerib teos ise, selles puuduvad dialoogid, on öelnud lavastaja Sandberg. Enda sõnul tahab ta kogu rõhu suunata kangelase sisemisele ümber kujunemisele. Sõnu pole vaja, on oluline, mida kangelane teeb ja mida ta ei tee. Teema, millest tahaks sellega seoses rääkida, on see, kuidas mõnikord rõhutavast saab rõhu ja, ja veel sellisel moel, et ta ei anna armu ka neile, kellele tema alandamisega midagi pistmist ei olnud. Inimene peab peatuma mingite valikute ees ja ennast ümber vormima. Tihti toimub see väliselt. Inimene paneb uue kostüümi uue sineli selga ja kõik mõtlevad, et näe, ongi muutunud. Kuid kas ta sisemiselt muutus, ei, sisemiselt jäi ta samaks. Selline inimene võib alla käia moraalselt ja psühholoogiliselt. Piirid ähmastuvad. Vägivald sünnitab vägivalda. Etenduses astub Akaki Akakjevitsi rollis üles Taavi Tõnisson, kelle arvates sobib sõnaline visuaalteater loo rääkimiseks suurepäraselt. See ütleme, lavakujundus või lavaruum ise ja kõik vahendid, mis kasutusel on, nad on nii tähendustiin, et seal on juba nii palju kõike, et seda sõna tingimata ei olegi üldse vaja, et läbi liikumise on võimalik väga palju edasi anda. Muusika autor on Markus Robam, mängivad Anti Kobin, Geter, Meresmaa, Jevgeni Moisseenko, Stefi Pähk ja Taavi Tõnisson.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Noorsooteater toob nädalavahetusel lavale sõnadeta visuaalteatri lavastuse \"Sinel\", mis on valminud Nikolai Gogoli samanimelise jutustuse põhjal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna riigid teevad seda reaalajas ja paljudel juhtudel me saame sellest, kas tagasiulatuvalt teada ei saa üldse infot teada, siis ka meie informatsioon on piiratud. Nüüd teine oluline sõnum sellega seoses ongi arvesse võttes ka seda, et nii lennufirmad, tühistavad lende ning riigid kas osaliselt või täielikult on mitmed riigid asunud rahvusvaheliste lendude keeldu kehtestama siis seda arvesse võttes on välisministeeriumi ühene sõnum inimestele et need inimesed, kes kaaluvad lühiajaliselt välisriiki minekut, palun ärge minge, sest teie nas, esiteks on oht viiruse levikuks Eestis. Teiseks on oht, et ei pruugi tagasi saada seoses lihtsalt transpordivõimaluste kitsenemisega. Ja, ja teiseks on kahtlemata üleskutse, et need Eesti inimesed, kes praegu on lühiajaliselt välisriigis et neil ei ole vaja vältimatult välisriigis olla, et nad kaaluksid kiiresti Eestisse naasmist, sest need olud võivad, me prognoosime, võivad muutuda keerulisemaks lähema aja jooksul. Meil on 13 riiki, mille puhul me käsitleme neid laialdase viiruse leviku riskiga riikideks, sealhulgas Rootsi. Nende kodanike puhul välisriikide kodanike puhul on esiteks tungiv üleskutse nende riikide kodanikele Eestisse mitte tulla kuid kui nad Eestisse tulevad, siis on neil kohustus olla kaks nädalat isolatsioonis, ehk siis karantiinis. Et see karantiini nii-öelda protseduure kord hakkab rakenduma nii öelda ka õigusliku kohustusena, kus võetakse isikute allkiri esmaspäevast, aga tegelikkuses see kohustus inimestel karantiini olla eneseisolatsioonis on, on juba praegu ning samuti On ka Eesti inimestel, kes naasevad nendest riikidest nendest 13-st riigist. Teatrinimekiri on välisminister. Iumi kodulehel on siis kohustus olla kaks nädalat karantiinis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisministeerium soovitab inimestel hoiduda välisreisidest, kuna paljud riigid on koroonapandeemia tõttu rakendanud erimeetmeteid ja piiranguid riiki sisenemisel. Samuti kutsub riik kodanikke võimalusel kiiresti koju naasma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister Urmas Reinsalu sõnul peab kogu Euroopa oma reisimispõhimõtted nakatunud tõusu kasvul ümber hindama. Ministri erakonnakaaslane, Isamaa fraktsiooni juht Priit Sibul esialgu piirangute rangemaks muutmist ei toeta. Meie arusaam ja arvamus on olnud selline, et nii palju või kaua, kui vähegi võimalik on, tuleks lausalistest piirangutest hoiduda. Ja see, et, et viirus ei leviks teiste inimeste osas siis piiri peal ja nii edasi läbi testimise inimesi kontrollida, kes tulevad, on nagu mõistlik lahendus praegu. Aga kaks nädalat karantiini on liiast. Praegu küll, sest tänases kontekstis veel see testimine on piisav meede. Teine koalitsiooni esindaja, EKRE fraktsiooni esimees Siim Pohlak ütleb, et Eesti on praegu siiski nende riikide seas, kus nakatumisnäitajad on madalamad kui enamikus Euroopa riikides. Ma arvan, et seda olukorda peab hästi palju ikkagi nagu jooksvalt jälgima, et kui olukord näiteks mõnes riigis konkreetselt ikkagi drastiliselt halvemaks läheb, et siis sellest riigist on piirangud minu meelest ikkagi kindlasti õigustatud reisipiirangud, et seda tuleks vaadata väga juhtumipõhiselt, ühte üleeuroopalist joonlauaga löömist hetkel küll ei toetaks. Praegu jah. Priit Sibul rõhutab ka, et riigid kaitsevad igaüks oma turgu ja konkreetseid huvisuundi. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Indrek Saar omakorda rõhutab, et taolise käitumise korral ei ole ka omavahelist usaldust. Mis oleks väga oluline, on see Euroopa suunal püüda leida võimalikult sarnane minimaalne tase selle jaoks, et testida et, et jälgida, jälgida kontaktseid ja vajadusel siis ka kohaldada karantiini. Et kui riigid üldiselt suudavad selles standardis omavahel võimalikult hästi kokku leppida, siis tekib ka see usaldus, siis on võimalik ka neid reisipiiranguid paindlikumalt kasutada ja kehtestada, sest siis on see usaldus selle vastu, et nii nagu meil, nii ka naaberriigis või naaberriikides suudetakse tegelikult olukorda kontrollida ja hallata siis on see usaldus olemas. Saar ei eita võimalike piirangute vajalikkust, aga juhib tähelepanu sellele, et kõik piirangud peavad lähtuma üksnes tervisekaitse argumentidest. Poliitikud ei kiirusta üldiselt võtma seisukohta, kas nakatunute suhtarvu piir 100000 elaniku kohta on õige või peaks seda muutma. Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas on siin kõige konkreetsem. See 16 nakatunud 100000 elaniku kohta, et see on iseenesest üsna karm lävend. Paljud Euroopa riigid juba ületavad seda. Ja niimoodi me jõuame tegelikult uuesti reisimise täielik seiskumiseni kogu Euroopas, aga sellel on majandusele väga suur mõju. Et kui me suudame piiril testimist tagada ja seirata inimesi, kes on reisilt tulnud ja isoleerida positiivse proovi andnud inimesed, siis peaks kaaluma nende piirmäärade leevendamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu fraktsioonide liidrid on eri meelt Euroopa Liidu riikide koostöö osas koroonapiirangute rakendamisel. Koroonaviiruse taasleviku tingimustes seisavad riigid valiku ees, kui rangeks reisipiirangutega minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti tennise liidu peasekretär Allar Hint ütles, et VTA tenniseturniiri korraldamisõigust pakutakse Eestile tänu meie esitennisistide heale tööle. See on esiteks meie nii-öelda tennisesaadikute Kaia Kanepi ja Anett Kontaveidi väga hea töö. Teine asi, eks vahest head asjad langevad kokku, et on üks vaba turniirinädal ja meie tüdrukute head tulemused ja nii on see pakkumine Eestile tehtud. Tegelikkuses on tenniseliit ise selle nimel pingutanud ja uurinud mitmel kohtumisel võimalusi WTA turniiri Eestisse toomiseks. Hint ütles, et seda ootamatult vabanenud nädalat pakub VTA ka teistele riikidele, kuid Eesti on eelisseisus. Nüüd on ennekõike vaja raha ja väga kiiresti 18.-ks veebruariks ehk järgmiseks. Reedeks peab Eesti tennise liit VTA-le teada andma, kas võtab pakkumise vastu või mitte. Korraldamisele kulub hindi sõnul üle miljoni euro. Või noh, ütleme, ühe-kahe miljoni vahel on see, aga kus me täpselt ja kuidas, kui palju, et see on väga keeruline praegu prognoosi? Raha tuleb küsida nii riigilt, linnalt kui ka sponsoritelt. Kultuuriminister Tiit Terik kohtus Allar Hindiga eelmisel nädalal ning praegu valmistatakse ette memorandumit, mida valitsuskabinetile esitada. Täpne summa, mida küsima minnakse, veel selgub, ütles minister. Esimese suurusjärguga on tenniseliit välja toonud, et ühe aastane toetus võiks jääda suurusjärku miljon. Aga need täpsemad arvutused saavad loodetavasti siin lähiajal tehtud. Ettepanekuga läheb Terik valitsuse ette praeguse seisuga järgmise nädala neljapäeval, seitsmeteistkümnendal veebruaril, seega üks päev enne VTA-le teatamise tähtaega. Kuna tegu on suurte rahasummadega, siis eks siin tuleb ka varasemalt kolleegidega rääkida nii rahandusministeriumist kui ka teistest olulistest organisatsioonidest, et leida piisav toetus riigieelarvest. Selle raha leidmiseks. Tallinna linnavalitsus arutab küsimust tennise liiduga sel nädalal, ütles abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Praegu on natuke vara seda veel kommenteerida, kas kas me oleme valmis kohe seda toetama või mitte. Eelnevalt tuleb saada aru, mis tingimustest me räägime, mis summadest me räägime, siis me saame juba oma seisukoha kujundada. Erasektorilt vajalik põhimõtteline nõusolek rahaliseks toetuseks on tenniseliidul olemas. Kui korraldusõigus saadakse, toimuks VTA tenniseturniir Tallinnas vähemalt kolmel aastal järjest. Antud turniir on ikkagi suhteliselt unikaalne spordiüritus ja see võimalus on ka ikkagi väga, väga unikaalne, et seda ei pruugi tulla uuesti. Me peame kõik pingutama, et see üritus ikkagi ära korraldada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Tennise Liit on saanud elukutseliste naistennisistide katusorganisatsioonilt WTA-lt pakkumise korraldada tänavu sügisel Eestis WTA 250 turniir. Selle tarbeks otsitakse rahalist tuge nii riigilt, Tallinnalt kui ka erasektorilt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister Urmas Reinsalu sõnul oleneb see väga mitmest asjaolust. Üks on see, kuidas prognoositakse viiruse levikut maailmas. Kui me Eestis hakkame mõtlema väljumisstrateegia peale, ütles minister, siis tuleb arvestada ka seda, et üks asi on siseriiklikud piirangud, teine asi, rahvusvahelise suhtluse piirangud, sissesõidu piirangud nii Eestisse kui Euroopa Liitu laiemalt. Osad maailma riigid võivad olla viiruse kasvufaasid, osad on juba langusfaasis. Järelikult kindlasti on meie huvi, et kui me suudame seda viiruste Eestis taltsutada või meie piirkonnas laiemalt taltsutada, et siis see viirus uuesti tuleks meile väljast sisse. Edasi rääkis välisminister pikemalt Eesti võimalikust väljumisstrateegiast. Eesti on praegu kasvufaasis, ütles ta, kuid meil on õnnestunud seda kasvu pidurdada. 36 riigi analüüs näitab, et laupäevase seisuga oleks pidanud meil olema kusagil 600 uut registreeritud juhtu oli 10 korda vähem, et see tähendab, et need piirangud iseenesest on toiminud, aga see tähendab tegelikult ka. Kui me piiranguid praegu maha võtaksime, siis see viirus hakkaks kiiresti ja massiliselt ja ulatuslikult levima millele on ka eksperdid valitsuse kriisikomisjoni nõustades tähelepanu juhtinud. Erinevad strateegiat kriisist väljumiseks tekitavad Reinsalu hinnangul ka eri küsimusi, aga esimene on see, kui kaua erile b. Ma iseenesest arvan, et mõistlik on seda eriolukorda pikendamise puhul, eks aprillis tuleb otsustada, pikendada seda lühiajaliselt ja siis ta peab olema objektiivse ohuhinnangu alusel, et pigem pigem pikendada seda kuukaupa praeguse ohuhinnangu pinnalt ma ütlen, et tõenäoliselt see pikendamine kuu aega tuleb langetada. No vaatame lähinädalatel, mida need numbrid näitavad. Nüüd teine küsimus on need praktilised piirangud, mida me Eestis oleme rakendanud inimeste suhtlusele või mingite asutuste noh, nii-öelda administratiivsete meetoditega sulgemisele. Ja ma usun, et see väljumisstrateegia saab siin ikkagi olla selline, mida praegu arutatakse erinevates maailma riikides viilude kaupa, hakata maha võtma piiranguid ja vaadata, kas siis viirus selles piirkonnas või nende inimeste puhul, kas ta hakkab kasvama või mitte ja kui ei hakka, siis saab astuda järgmise sammu. Tegelikult siis mitte täielikult prauhti, tõmmata kõiki piiranguid otsekohe maha täies mahus, vaid liikuda nii-öelda samm-sammult ja selle jaoks, et seda samm-sammult teha, et saada teadet, et selle jaoks kindlasti tuleb seda testimist ja viiruse trajektoori tuvastada võimalikult suures mahus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu tegi riigikogu väliskomisjonile ülevaate eriolukorrast ja selle mõjust välispoliitikale. Temalt küsiti muuhulgas, milline võiks olla kriisist väljumise strateegia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui möödunud aasta lõpus ennustati prantsuse pensionireformi vastase streigiga viimase 25 aasta suurimat meeleavalduste lainet siis tegelikult päris nii ei ole läinud. Kas on põhjus selles, et nüüd juba ülemöödunud aastal alguse saanud kollavestide streigid õnnestus valitsusel vaigistada ning see andis moraalse löögi ka praegusele streigile? Ei tea. Igal juhul ei ole transporditöötajatel õpetaja, üliõpilaste, meditsiinitöötajatel, baleriinidel ja veel mitme teise ameti esindajatel õnnestunud oma tulihingelisuse leeki kõrgel hoida ning kuupaariga on nende hoog raugenud. Nüüd streigitakse vaid üksikutel kokku lepitud päevadel. Viimati käidi tänavatel kuuendal veebruaril, mil siseministeeriumi andmetel oli Pariisis koos 15000 meeleavaldajat üle kogu Prantsusmaa aga 121000. Ametiühingute hinnangul oli meeleavaldajaid aga umbes 130000. Kui pensionireformi vastased streigid rahunemise märke ka näitavad, siis on üks seltskond, kes veel südikalt barrikaadidel käib. Need on advokaadid, on ju nemad ühed neist, kes uuendustega kõige enam kaotaks. Aga kuidas umbes 70000 advokaati streigivad, Nende meetod oma pahameelt välja näidata on menetlusse võetud asjad järgmisesse aastasse lükata või üldse kliendile tagasi saata tulu, siis on näiteks klientidele tagasi saadetud kõik kriminaalasjad. Marsei ja Pariisi advokaadid kavatsevad oma klientide teenindamisega tegeleda järgmisel aastal. Pensionireformi ümber toimuv debatt ja ärritus ühiskonnas on andnud aga uue hingamise, legendaarsele ja vankumatule vasakäärmuslasele Jean Melansoni. Ta on enda arvates välja mõelnud ka lahenduse kriisis ühiskonna rahustamiseks. See võiks olla referendum. Tema hinnangul oleks pensionireformi küsimuses rahvahääletuse korraldamine president Emmanuel Macronilt demokraatlik käik ühiskonna pingete leevendamiseks. Kuid praegu Melansoni ettepanekust kaugemale asi arenenud ei ole. President Emmanuel Macroni populaarsus püsib meeleavalduste kiuste aga stabiilsena. Viimase küsitluse järgi oli see 24 protsenti. Möödunud kolme kuu lõikes on pooldajate protsent kukkunud kuus protsenti ja möödunud aasta septembris oli tema populaarsus veel 36 protsenti. Kuid kokkuvõttes ei määra ju see reformi saatust. Esmaspäeval, seitsmeteistkümnendal veebruaril läheb reform parlamenti esimesele lugemisele. Muudatusettepanekuid on esitatud 22000 reformi vastased on järgmiseks meeleavalduse päevaks planeerinud 20. veebruari ja parlament hääletab seaduse üle kolmandal märtsil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse pensionireform läheb esmaspäeval parlamenti esimesele lugemisele. Kuu alguses oli reformi vastu meelt avaldamas 120 000 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeatavasti puhkes nädalavahetusel põhiliselt venekeelse elanikkonna hulgas valuutavahetus paanika, kuna kardeti, et üleöö muudetakse Eesti krooni kurssi. Eesti Panga president Andres Lipstok kinnitas Eesti televisiooni hommikuprogrammis, et paanikaks pole mingit põhjust. See mure, mis eile ja ja üleeile siin Eesti riigis mõnede inimeste hulgas oli, oli tekitatud mure, see oli kellegi poolt juhitud šantaaž ja mul on väga kahju, et, et osa inimesi sellega kaasa läksid, oma Eesti kroone vahetama läksid, selge on see, et kannatasid selles operatsiooni ainult need inimesed, kes kroonid oma rahakotist välja võtsid ja selle vahetasid siis mingi muu valuuta vastu. Loomulikult kui selline teade läheb kuskile mingisuguse kommunikatsioonikanali kaudu välja, nagu siin nädalavahetusel läks, siis nii palju informatsiooni kandev teade ei ole lihtsalt nali, selle on keegi kokku kirjutanud teadlikult ja kes selle, kes need kirjutajad on, kes seal taga on, mida nad saada tahtsid. See paraku ei ole täna selge ja kui see kunagi selgeks saab, siis arvatavasti võib seda küsida uurimisorganite käest. Uurisin hommikul Davidi valuutavahetuse juhatajalt Kuno Räägult, milline on viimane olukord? Ütleme siis niimoodi, et eilse päeva jooksul oli küll tunda mõningast, ütleme paanikat, aga mitte enam nii palju, kui oli nädalavahetus, aga ütleme, eile oli, just läksid selle hullusega kaasa ka ka Eesti kliendid. Olete varunud endale nüüd lisaeurosid ja dollareid igaks juhuks, et kui see peaks ka täna jätkuma. Ütleme siis niimoodi, et usun, et meil on, on need varu varud piisavad, et me saame kõik oma kliendid rahulikult teenindatud ja seda ka eile, ütleme eile niisugust olukorda küll ei tekkinud, et meil oleks valuuta otsa saanud. Kui see ei ole ärisaladus, et kui palju teil käive on kasvanud? Ma saan öelda ainult seda, et, et nädalavahetusel oli käive kaks, korm kaks kuni kolm korda suurem kui tavaliselt, nädalavahetuse. Ennustada, et see selline paanika hakkab nüüd raugema või, või see jätkub. Ma väga loodan, et, et inimesed ikkagi nüüd võtavad mõistuse pähe ja saavad aru, et see on lihtsalt üks järjekordne paanika, mis on lihtsalt kuskilt alguse saanud. Tegelikkuses ei ole sellel mitte mingisugust tõepõhja all. Mõne aja pärast te peate ilmselt endale muretsema suuremal hulgal kroone, sest neid eurosid ja dollareid hakatakse tagasi vahetama. Saame hakkama. Andres Lipstok pani veel kord inimestele südamele, et muretsemiseks pole mingit põhjust. Taolised spekulatiivsed rünnakud Eesti krooni kukutada Eesti kroonile paha teha ei saa. Kui teil on mingisugust muret, kahtlust, kas naabri naine või naabri naise sugulane ütleb, et kuule ikka midagi ma kuulsin, siis palun helistage, kas Eesti panga info telefonidele või, või kommertspankade infotelefon telefonidele, küsige informatsiooni ametlikest kanalitest. Sealt te saate ausa adekvaatse vastuse ja need vastused kindlasti lükkavad ümber kõik kahtlusedki, et midagi spekulatiivset juhtuda võiks. Ja, ja loomulikult ei ole mitte mingisugust mõtet teha ennatlikke otsuseid ka ka ka ka ise, sellepärast et selle otsuse kaotajate olete ainult teie.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel puhkes Eestis rahavahetuspaanika.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadlased Vladimir Sasonov ja Serhi Pahomenko tutvustasid eile Euroopa Parlamendis uurimustööd seonduvalt Vene propaganda tegevusega koroonapandeemia ajal. Uurimisobjektiks olid just Vene strateegilised narratiivid Euroopa Liidu suunal. Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli kaasprofessori Vladimir Sasonovi sõnul on uuringus tuvastatud narratiivide eesmärgiks külvata hirmu, paanikat, lõhkuda Euroopa Liidu ühtsust ja tekitada umbusku. Sellised propagandistlikud narratiivid, Vene vaktsiini sputnik sellise propageerimisega, et see on efektiivne, tõhus, mõned narratiivid rääkisid tõhusam kui faise, tõhusam kui kõik muud lääne leiutatud vaktsiinid ja tegelikult siin mitmed Baltimaades või läänes mitmed poliitikud või poliitiline eliit on sputniku vastu, aga sputnik justkui pääst, et selliseid ja teisi veel väga palju erinevaid narratiive levitatakse ja tehakse seda eesmärgiga, et tekitada ebausaldust, tekitada ebakindluse tunnet ja tekitada hirmu ja paanikat. Lisaks esines ka vandenõuteooriaid, mille järgi on viirus üldsegi loodud USA kaitseministeeriumis ning mõeldud suurtele farmaatsia firmadele raha teenimiseks. Milline oli nende narratiivide mõju, on Sasonovi sõnul raske mõõta, kuid niisama Venemaa neid ei tekitaks. 2014, kui hakkas konflikt Ukrainas, mida siis Venemaa on tekitanud ja kui annekteeriti Krimm Venemaa Föderatsiooni poolt ja kui hakkasid nüüd sündmus Dombas, siis mida siis ühesõnaga Vene otseselt Kremli käsi sees siis mitmed narratiivid ja feik narratiivid karistitud lapsest hakkasid levima Youtube'i ja muude kanalite kaudu ja mõned läksid ka läänekanalitesse praegu kindlasti on see teadlikkus kasvanud ja seda rohkem kontrollida, aga noh, välistada ei saa, et midagi läheb ja jätkuvalt on väga palju lugejaid, kes loevad rasatudeid ja muid kanaleid ja tegelikult on ka sellised autorid, kes kirjutavad ka mitte otseselt Kremli poolt kontrollitavat allikast ja pluss on veel sotsiaalmeedia platvormid ja muud võimalused sellist asja levitada. Teadusliku uuringu tellijaks oli Eesti europarlamendi saadik Jaak Madisson. Tema sõnul rahastas ta uuringut, et hoida Venemaa mõjutustegevust paremini oma kolleegide tähelepanu alla. Ja on oluline hoida mingeid teemasid fookuses et see oleks ka tähelepanu all siin, Euroopa parlamendis, teiste riikide esindajatele. Me räägime aga prantslastest, sakslastest, headest kolleegidest, kes võib-olla igapäevaselt ei puutu kokku nii-öelda väga spetsiifilise informatsiooniga, mis puudutab Venemaa tegevust. Seetõttu alati selline akadeemiline teaduslik uurimustöö annab tugevama baas vundamendi, et toetuda poliitilistele otsustele. Joosep Värk Straspor.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kasutas koroonapandeemiat aktiivselt Euroopa Liidu lõhestamiseks, selgub eile Euroopa Parlamendis tutvustatud uuringust. Uuringu läbi viinud teadlase sõnul on Venemaa eesmärgiks külvata hirmu ja paanikat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSügispuhkuse ajal on Tallinn ja Stockholm olnud ikka soomlaste lemmikud. Sel aastal aga kinnitavad nii laevafirmad kui Finnair, et pigem minnakse Rootsi kui Eestisse. Viimasel ajal ilmub ju iga päev Soome ajakirjanduses mõni artikkel sellest, kui suur nakatumine Eestis on. Eesti koroona olukord on üks raskemaid Euroopas, nendib Helsingin Sanomat. Eesti koroonaolukord muutus järsult süngemaks, vaid pool elanikest on vaktsineeritud, teatab Läntsi väe üle Eesti nakatumistest kirjutavad Soome väljaanded tuletavad meelde ka seda, et Euroopa nakkushaiguste tõrje ja kontrollikeskus on soovitanud balti riikidest saabuvatele reisijatele rangemaid piiranguid kehtestada. Ka arvudega pisut mängides saab Eesti olukorra tõsidust illustreerida. Näiteks Helsingin Sanomat kirjutab, et mõlemad vaktsiinidoosid on Eestis saanud umbes pool rahvastikust. Soomest toob aga võrdluseks üle 12 aastaste täielikult vaktsineeritut hulga, mis on 74 protsenti. Soome terviseameti THL andmetel on kogu rahvastiku arvesse võttes Soomes täielikult vaktsineeritud siiski 65 protsenti. Lisaks on ka Soomes juba alates septembrist huvi vaktsineerimise vastu vähenenud. Samas nakatumine on tõusuteel. Arvudest veel. Soome otsustas juba septembris, et koroonatestide tegemine tuleb senisest paremini suunata. Seda enam, et vaktsineerimine on hästi edenenud ja see hoiab enamasti raskemad juhtumid ära. Praegu tehakse umbes 10000 kuni 13000 testi päevas. Võrdluseks, et rohkem kui neli korda väiksema elanik arvuga Eestis tehakse teste endiselt ligikaudu 7000 päevas. Eesti poliitikud loodavad inimesi vaktsineerima meelitada rääkides haiglate ülekoormuse, st peaminister Kaja Kallas tegi paar päeva tagasi korraks ettepaneku, et vaktsineerimata inimene hakkab oma haigla kulusid ise kinni maksma ega pääse võib-olla üldse haiglas jutule. Kallas võttis oma mõtte küll veidi hiljem tagasi, aga näiteks eile ilmus juba Soome terviseameti hoiatus, et Eestis ei pruugi soomlased mistahes terviserikke tekkides arsti abi saada, sest raske koroona olukorra tõttu Eesti tervishoid ei toimi ja kindlasti soovitatakse üle vaadata oma reisikindlustus. Kas sellest ravikulude katmisel ikka abi oleks? Eesti koroona olukord ei ole muidugi soomlaste meeltes mingi peateema. Kahe suurema valitsuserakonna juhid on kultuuri rahastamise kärbete pärast tülli pööranud. Nii et loodetavasti vajub Baltimaade kole koroonaolukord mõneks ajaks tagaplaanile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomlased on Eesti koroonaolukorra pärast mures ja eelistavad minna sügispuhkusele pigem Rootsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu piiskopilinnus ja toomkirik on külalisele ilmselt esimesed asjad, mis vanalinnas keskajaga seoses meelde tulevad. Säilinud on ka varasemast kaubaaidast 16. sajandil ümber ehitatud Jaani kirik. Keskaegne turg võis asuda kusagil praeguse raekoja pargi alal. 13. sajandil, mil Haapsalu rajati, oli linna asukoht mereühenduse poolest soodsam kui tänapäeval, jätkab arheoloog Anton Pärn. Tegelikult Haapsalu võtmeks on väin, tänane Haapsalu laht, tegelikult oli läbitav Noarootsi ja mandri vahelt Soome laheni välja. Ja väin ehk siis asukoht juba muinasajas tuntud veetee ääres võis olla võtmeks selle linna rajamisel. Keskaegne linnapilt on varjul hilisemate hoonete all. Retkel osalejatel avanes erakordne võimalus heita pilk sellesse kadunud maailma, sest just praegu on pooleli arheoloogilised kaevamised Rüütli tänava ääres. Siit leiti mitu keldris, millest vanim võib pärineda linna rajamise ajast. Jätkab Anton Pärn. Meil avanes unikaalne võimalus ühte kinnistut uurida ja saada täiendava läbilõige linnaehituses tema algus kümnenditest alates kuni 19. sajandini välja. Rüütli tänava kaebamised teeb eriliseks veel see, et viimati olid sellise ulatusega arheoloogilised tööd mõnel Haapsalu vanalinna kinnistul 30 aastat tagasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedest pühapäevani peetakse üle Euroopa arheoloogiapäevi ja ajalugu tutvustavaid üritusi toimub ka mitmel pool Eestis. Näiteks Haapsalus sai täna arheoloog Anton Pärna juhendatud retkel ettekujutuse sellest, milline on praeguse hoonestuse alla peitu jäänud keskaegne maailm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti-Soome piiriületuse töögrupp oli viimati koos 10. mail, siis oli juttu, et piir avaneb 15. juunil. Miks Soome jälle oma seisukohta muutnud on, mis võimalused Eesti töögrupi sees on, et asju mõjutada? Noh, see kindlasti ei ole ju esimene kord, kui Soome neid tähtaegu on pikendanud, eks me jah, eelmine kord olime natukene positiivselt üllatunud, et vähemalt saime mingisugused tähtajad, varem ei ole isegi seda väga tahetud anda ja neid pikendamisi on ju Soome valitsus teinud juba ridamisi. Aga see muidugi ei muuda seda olukorda, mis meie töös on, et see suhtlus ja, ja meie konkreetsed soovid Soomele saavad sellest ainult intensiivsemaks minna. Millal teie järgmine kohtumine toimub? See töögrupp saab kokku järgmine kord 24. mail, aga eks see suhtlus on ju toimunud ka kõikides muudes kanalites nii ministrite tasemel kui, kui meie saatkonna tasemel, et et see on siiski ongi praegu ju Eesti Soome suhete kõige tähtsam ja kõige suurem teema, kuidas see tööränne taastada. Euroopa komisjon on Soome tähelepanu sellele juba juhtinud, et kuues Euroopa riigis Soomes siis nende seas kehtivad Euroopa liidus kokku lepitud reeglitega vastuolus olevad reisipiirangud ja Euroopa komisjon ütles märtsis, et need riigid Peavad piirangud võetud kohustustega kooskõlla viima saame, ei ole seda teinud. Mis siis nüüd edasi? Jah, komisjoni töö ongi jälgida kokkulepete täitmist, aga probleemi on, on on see, et, et need rahvatervise probleemid võimaldavad riikidel võtta selliseid ajutisi meetmeid, mis erinevad Schengeni süsteemis kokku lepitust ja komisjon, antud juhul jah, saab ainult neid siis nii-öelda korrale kutsuda ja öelda, et need erimeetmed võimalikult ruttu lõpetasid. Samas need Euroopa Komisjoni veskid jahvatavad aeglaselt, aga kindlalt juhul kui riigid ikkagi midagi ette ei võta, on on võimalik jõuda siis ka veel trahvideni või, või suuremate karistusmeetmeteni, et see on täiesti jah võimalik, aga sinna ta jõutakse üldjuhul nagu astastmelt. Kas Eesti on Euroopa komisjoni poole pöördunud, selles asjus? Jah, no mis me saame Euroopa komisjoni välja, nad, nad teavad ju, mis olukord on Soomega ja see töö juba käib, et meil ei ole enam põhjust komisjonile öelda, et vaadake nüüd, mis Soomes toimub, et nad teavad niigi, tegelikult veel neid otsuseid ei ole alles, valmistatakse ette, et võib-olla see ei ole nii hull, veel see lugu, natuke peaks veel aega olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome piiriületuse avanemine lükkub plaanitust veelgi edasi. Soome valitsuse esialgne kriisist väljumise plaan nägi ette tööreiside lubamise maikuus ning piirikontrolli lõpetamise juunis. Nüüd ei ole Yle andmetel piirikontrolli kaotamine juunis siiski võimalik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere ütleb, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks tuleb kasutada kõiki võimalusi inimestevaheliste kontaktide vähendamiseks. Haigete külastamine pole küll lubatud, pakke ikka tahetakse edasi anda ja nüüd saab teha seda Viljandi haiglas kontaktivabalt ning ajalise piiranguta. Püüame vähendada igasuguseid kontakte inimeste vahel, nii töötajate kui ka patsiendi omaste ja haigla vahel on see üks väga hea võimalus oma lähedastega ikkagi mingisugust sidet hoida. Automaat asub ise õues, siia on juurdepääs 24 tundi ööpäevas. Kuidas see paki siia toomine käib? Selleks on vaja oma nutitelefoni alla laadida üks äpp, mis juhendab kindlasti selle paki nii üleandmist kui vastuvõtmist. No kui paki tahab oma kalline kaasale tuua tädi Maali, kes elab maal ja tal ei olegi nutitelefoni, kuidas tema hakkama saab? Kui on töö ajal, siis saab kindlasti paki anda nii-öelda meie infolauda, kui töövälisel ajal, siis on meil olemas telefon, kuhu saab helistada. Kindlasti lahendus leiame ka tädi Maalile maalt. Kui sagedasti üldse pakke tuuakse haigetele, on see suur probleem, et, et seda teha kontaktivabalt. Praegusel ajal on see probleem suurem kui varasemalt, sest muid kontakte on vähem? Jah, igapäevaselt ja päris palju. Pakirobotite tootja, Cleveroni juht Arno Kütt ütleb, et Viljandi haigla on esimene raviasutus, kus pakiautomaat kasutusele võeti, kuid tellimusi on tulnud ka teistelt asutustelt. No nüüd pandeemia valguses on järjest rohkem ettevõtteid, siin on raamatukogud, teenindusettevõtted, erinevad kauplused, rendiettevõtted ja noh, nüüd on esimene haigla, mis sai endale pakiautomaadi, et neid päringuid tuleb iga päeva järjest rohkem. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi Haigla hakkas esimese raviasutusena haiglas olevatele patsientidele pakke edastama kontaktivabalt. Koroonapandeemia tõttu on pakiautomaadid kasutusel juba ka mitmes raamatukogus ja teistes avalikes asutustes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu linnapeakorraldus, millega uued üürimäärad kehtestatakse, pärineb kaheksandast märtsist. See omakorda põhineb eelmise aasta oktoobris linnavolikogus vastu võetud määrusel Pärnu linna omandis olevate eluruumide kasutamise kord. Näiteks metsa tänav seitse elamus, mis 15 aastat tagasi ehitati spetsiaalselt sundüürnikele maksti senini korteri, ruut meetrit üüri, üks euro ja 20 senti. Esimesest maist on see summa kaks. 40 88 aastane Linda Jakobson ütleb, et kui üür topeltkalliks läheb, siis jääb tema küll hätta. Jakobson ütleb, et saab pensioni pisut üle 500 euro kuus, aga palju sellest kulub ravimitele. Tema arvates oleks linn võinud küll üüri tõsta, aga mitte kohe 100 protsenti. Selgub aga, et selle ajaga, kui linnale maksti peaaegu et olematut üüri on remondifondi kogunenud summa nii väike, et selle eest ei saa midagi korda teha. Kuigi maja laguneb. Linnavalitsuse linnavara ja heakorrateenistuse juhataja Karmo Näkk. Tõus on sellepärast vajalik, et on muuta stuud reaalsed kulutused konkreetsetele hoonetele ja need on ajapikku kasvanud ja viimased üürimäärad kehtestati 2010. aastal. Kui me võtame üüriturgu, siis antud piirkonnas üürihinnad ruutmeetri kohta algavad viie koma viiest kuue koma viiest eurost. Kui tekivad rahalised raskused just seoses elamu aseme, kulude ja toimetulekuga, siis tuleks pöörduda Pärnu sotsiaalosakonna poole taotlusega. Näkk ütleb, et majas on vaja remonti teha, aga raha sellest saabki tulla. Üksnes jurist. Pidev kontroll toimub hoone konstruktsioonide välisfassaadi katuse üle. Seda teeb Pärnu linnas Pärnu haldusteenused, kes neid majasid haldab ja vastavalt nende koostatud aktidele on meil pidevalt pilt ees, mis olukorras antud hoone on. Lähiajal on plaanis võtta ette rõdude remont.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linn tõstab 1. maist neljateistkümnes linnale kuuluvas kortermajas üüri kahekordseks. Nendes majades elavad sundüürnikud ja toimetulekuraskustega inimesed, kes pole hinnatõusuga rahul. Linna hinnangul on üüritõus möödapääsmatu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJohann Voldemar Jannsen kolis Pärnusse 1850. aastal ja asus elama sellesse majja, kus praegu on muuseum, sest siin hakkas tegutsema Pärnu Ülejõe algkool ja Jansenis sai kooli juhata. Pärnu oli Jansenile ja tema tütrele Liidiale eluperiood, kus järgnevale alus pandi. 1857. aastal hakkas Jansen siin välja andma Perno Postimees ja tütar Liidia aitas sellele igati kaosa. Kultuuriminister Tõnis Lukas. Kui väike Koidula 1850. aastal oma isaga koolimajja omaaegse Pärnu koolimaja juurde jõudis, mida just siis rajati, siis oli aasta 45 aastat vähem kui siis, kui Arno oma isaga 1895. aastal koolimajja jõudis ja selle ajaga jõudis nii mõndagi kogu ärkamisaeg põhisündmustega jõuda, sumbuda korraks ka venestamisse, aga see andis siiski baasi üldse, et Eesti kultuur praegu sellisena elab, nii et see oli tohutult oluline aeg. Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink rõhutab samuti Janseni ja Liidia Koidula Pärnu perioodi olulisust. Täna võime öelda, et see maja sai 170 aastat vanaks ja tänavu suvel tähistasime Koidula muuseumi 40 viiendat sünnipäeva. Nii et tegelikult selles majas pandi alus Eesti kultuurile, Eesti kirjandusele, Eesti teatrile, sellest majast kasvas välja meie kultuur ja ainult kultuurrahvad võivad endale lubada oma riiki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile tegi remondi järel uksed lahti Lydia Koidula muuseum. Muuseumile on tänavune aasta mitmes mõttes edukas, sest ka muuseumi aed tehti korda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjaloos teist korda MM-etapina peetud Rally Estonia on lõppenud. Rallil saavutas esikoha soomlasest Toyota piloot Kalle Rovanpere. 20 aasta ja 290 päeva vanuselt sai Rovanperest läbi aegade noorim piloot, kes võitnud WRC etapi. Vastava rekordi võttis ta üle Toyota meeskonna praeguselt pealikult jariMati latvalalt. Ott Tänakul oli tänasel päeval võimalik heidelda veel viimase ehk punktikatse võidu eest. Ralli kokkuvõttes olid kõrge koha lootused kadunud reedel, kui rehvi purunemised sundisid Tänaku ja kaardilugeja Martin Järveoja katkestama. Ralli viimasel ehk punkti katsel näitaski täna kõrget klassi. Ta läbis Eesti Rahva Muuseumi lähistel paiknenud kiiruskatse agressiivse sõidustiiliga ning eestlase lõpuojale ükski konkurent vastu ei saanud. MM tiitliheitlus on Tänaku enda sõnul tema jaoks aga läbi MM-sarja üldliidrile Sebastian sele kaotab tänak 74 punktiga. Railist rääkides oli täna kriitiline just viimase ehk spetsiaalselt võistluses ERMi lähistele rajatud punkti katse osas. Ott Tänak. Ei, ma arvan, et enamasti kõik katsed olid, olid huvitavad, et, et välja arvatud see, see viimane siin. Ma ei tea, kui, kui riik maksab korraldajale omajagu miljoneid raha selleks, et ralli korra korraldada ja, ja maailmale imad id näidata ja siis ütleme, et kõige vaadatum katse üldse ja siis näitame Raadi lennuvälja tagust mingit oksahunnikuid ja, ja tühju mägesid ja, ja nii edasi, et siis kindlasti väga seda imidžit ei jäta, ma arvan, Eestis on kindlasti palju ilusamaid kohti, et saaks ikkagi Eestist kuidagi ilusa pildiga maalida, et, et see nägi pigem nagu liidu aeg välja. Siin ma arvan jah. Seekordne ralli möödus suuremate intsidentideta, ehkki kardeti näiteks võimalike metsatulekahjude puhkemise pärast. Rally Estonia korraldusmeeskonnal on leping MM-etapi läbiviimiseks olemas ka järgmiseks 2022.-ks aastaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Tänaku jaoks võistlus hästi ei läinud, kuid väikeseks lohutuseks oli esikoht ralli viimasel ehk punktikatsel. Tänaku sõnul võiksid korraldajad radade valikul arvestada ka sellega, kuidas Eesti rahvusvahelises telepildis välja paistab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMart Helme, teie tegite oma Euroopa Liidu kolleegidele ettepaneku, et Euroopa Liit viivitaks oma välispiiride taasavamisega kolmandate riikide elanikele. Praegu on see tähtpäev 15, juuni ja kaalul on nüüd umbes kaks nädalat, edasi, kas sellega olid kõik liikmesriigid nõus? See oli valdav seisukoht jah, ega siis liikmesriikide esinemistes puudutati ka muid teemasid, ikka endiselt on Vahemere riikidele väga oluline teema migratsiooniamet ja siinkohal ma juhiks tähelepanu sellele, et Tšehhi siseminister algatas mõni aeg tagasi kirja, millega ühines, kui ma õigesti mäletan, seitse Kesk ja Ida-Euroopa riiki, sealhulgas ka Eesti, kus tehakse ettepanek migratsiooniteemat käsitleda kompleksselt ja loobuda igasugustest sundümberasutamisest ja muudest niisugustest keskselt dirigeeritud sammudest. Nii et ka see teema oli päevakorras. Aga jah, valdav seisukoht oli niisugune, et me näeme paljudes riikides, kuidas viirus teeb tagasitulekut ja seetõttu oli meeleolu niisugune, et välispiiride avamist enne esimest juulit ei peaks tegema komisjon, põhimõtteliselt on ilmselt ka sellega nõus aga Schengeni riik ide vahelist liikumist selle piirangute kaotamist. Enamik riike toetab aga samal ajal ettevaatusabinõude säilitamist ja kui nüüd rääkida meie lähinaabritest, siis kõige ettevaatlikum riik on Soome. Rootsi mängib niisugust solvunud, et teda hoitakse just nagu mängust väljas. Samas suhtumine on niisugune, et Rootsi ei ole teinud, mida on vaja teha ja seetõttu ka Rootsi suunalist liikumist ka Schengeni ruumis sees ei saa nagu aktsepteerida. Nii et jah, vormistamine ilmselt järgneb, aga mul ei ole mingit kahtlust, et komisjon nõustub sellega, et välispiiride avamist enne esimest juulit ei toimu. Aga see seisukoht jäi kehtima, et Schengeni sisepiirid võiksid avaneda 15. Juuni. Jah, aga ka reservatsioonidega ja aktsepteerides erinevate liikmesriikide viroloogiliste aset, aga siin on jällegi reservatsioon, see tähendab, et andmed peavad olema usaldusväärsed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mart Helme pooldab Euroopa Liidu välispiiri taasavamise edasilükkamist 1. juulini. Äsja lõppes Euroopa Liidu riikide siseministrite videokohtumine, kus arutati EL siseste piirikontrollide kaotamist ja välispiiride avamist kolmandatele riikidele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult oli juba tänase kohtumise eel üsna selge, et Prantsusmaa ja Hispaania soovitud uut elektrituru reformi ei tule. Nende hinnangul on probleemiks praegune süsteem, kus elektri hind kujuneb kõige kallima energialiigi järgi. See tähendab, et kui ka näiteks taastuvenergia hind on gaasist viis korda odavam, saavad kõik tootjad raha ikkagi gaasihinna järgi. Seda juhul, kui nõudlus gaasikatelde võimsuse järele on olemas. Hispaania energiaministri Saara Ageseni hinnangul on probleemiks ka kvoodikaubanduse turg. Loodame ära hoida saastekvoodi turu finantsilisi spekulatsioone, me näeme seda praegu juhtuvat, samuti soovime ära hoida saastekvoodi õiguste suurt kõikumist, mis samuti kahandab meie tööstuse konkurentsivõimet ja suutlikkust areneda, ütles Agesen. Seda Hispaania ettepanekut toetas ka Eesti majandus ja taristuminister. Taavi Aas. Meie sõnum oli see, et see tuleks üle vaadata ja muutuda selliseks, et süsteem kiiremini reageeriks hinnamuutustele ja oli ka teisi riike, kes leidsid, et tõepoolest, et see muutumine peaks olema kiirem ja kindlasti tuleb tegeleda sellega, et ei oleks selles saastekvootide kaubanduse süsteemis kohta turuspekulatsioonidele. Varem on Euroopa Komisjoni ja Eesti vaated saastekvoodi kaubanduse osas erinenud, kuid aasa sõnul ollakse teatud küsimustes siiski sama meelt. Ka Euroopa komisjon on sellega tegelema hakanud, et vaadata seda üle, kuidas on seal spekulatsioonidega, sest see nii-öelda stabiliseerimismehhanism selle saastekvoodikaubanduses on täna ka olemas, see ei ole midagi uut. Aga lihtsalt ta täna see stabiliseerimismehhanism, mis on sinna sisse kirjutatud, on selline, mis rakendub väga pika aja jooksul, kui ta üldse rakendub nendes uutes hindades. Seal kindlasti on kohta, mida vaadata. Kohtumise tulemusena elektrituru reformi siiski ei tule. Selle vastu olid nii Euroopa komisjon, Eesti kui ka mitmed teised riigid, sest juriidiliselt lõppes eelmine alles 2020. aasta lõpus. Seda reformi hetkel ei ole vaja, seda kindlasti ei ole vaja teha kiirustades, analüüsida tänaseid energiaturu olukordi, kindlasti Euroopa komisjonil on vajalik ja komisjon tuleb siis oma ettepanekutega detsembri alguseks välja. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu energiaministrid ei toetanud elektrituru reformi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhja-Eesti regionaalhaigla ravitöö direktor onkoloog doktor Helis Pokker räägib, et orienteeruvalt on praegu statsionaarsel ravil haiglas kokku umbes 1000 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide arv võib rohkem kõikuda suveperioodil, aga ka nädalavahetustel. Helispokker. Meil ei ole küll ükski osakond täiesti suletud, aga mõned voodid, me lihtsalt peame mitte kasutusele võtma selleks, et õed, arstid, hooldajad, saaksid oma suvepuhkusega puhatud samas suvel jälle võib olla erakorralist, mõnevõrra rohkem. Erakorralised haiged moodustavad statsionaarsel ravil olevatest patsientidest pokkeri sõnul nende haiglas 20 protsenti. Kõige rohkem on regionaalhaiglas ravil pahaloomulise kasvaja diagnoosiga patsiendid. Näiteks eelmine aasta oli just haiglaravil 9600 patsienti. Selle aasta augustikuu lõpu seisuga on ravi saanud 6000 kasvaja diagnoosiga patsienti. Tartu Ülikooli kliinikumis viibib statsionaarsel ravil ühes päevas keskmiselt 700 kuni 800 inimest. Erakorraliselt haiglaravile satub ajate, arv jääb ühes päevas 55 kuni 95 patsiendi vahele. Sarnaselt Põhja-Eesti regionaalhaiglale sõltub haigete arv ka nädalapäevast, sest nädalavahetuseks saadetakse võimalusel plaanilisi haigeid ka koju. Samas osa plaanilistest haiget, kelle operatsioon või protseduur on esmaspäeval, hospitaliseeritakse juba pühapäeval. Ida-Tallinna keskhaiglas jääb haiglaravil viibijate arv 500 patsiendi ümber, erakorraliselt on haiglas igapäevaselt 200 inimest. Keskhaigla turundusosakonna juhataja Inge Suder ütleb, et haiglaravil viibivate patsientide arvu mõjutas ka eriolukord, mille tõttu plaaniline ravi mingiks ajaks peatati. Kõik need patsiendid, kes selle epideemia perioodil võibolla on veel ravi saamata, et kõik patsiendid saaksid õigeaegselt ravi, see töö käib täies mahus, et see töö saaks edasi täies mahus käia. No selleks on ka need piirangud praegu hetkel haiglates, et tõesti meie haiglas on külastuskeel Sihtasutuse Pärnu haigla juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul on Pärnus statsionaarsel ravil veidi üle 300 inimese. Kui erakorraliste patsientide arv kõigub Pärnus hooajas, siis sule ütleb, et ka plaaniliste haigete puhul on ravimahud suuremad just sügisest suve alguseni. Enim on suve pealinna haiglas südame ja veresoonkonna haigustega inimesi. Kes vanemad on, loomulikult, neid hädasid on rohkem ja teine pool, et kui inimese elanikkond ikkagi keskmine vanus kasvab, siis tähendab ka seda, et ka onkoloogilise või siis ütleme, vähihaigust on inimestel rohkem on ka trauma või ütleme siis vigastused sellised hädad, mis liigitus haiguste alla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Milline on aga kokku üleüldse haiglas viibivate patsientide arv?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa erisus, nüüd on siis selles, et kui ikkagi on soov saada kiirabi, siis tuleks helistada numbril üks üks kaks ja kui soovitakse ikkagi meditsiinialaseid nõuandeid, tuleks helistada üks, kaks, kaks, null et see on selline infotelefon, kus siis saab küsida küsimusi, laiemat infot, aga, aga meditsiiniabi küsimustes on ikkagi vaja eelistada siis teistel numbritel. Kes on need inimesed, kes seal vastavad? Esimeses ringis, nüüd hakkavad seda vabatahtlikena teenindama siseministeeriumi haldusalas inimesed ja üldse siseturvalisuse valdkonnast inimesed, kes ei ole kriisi lahendamisega aktiivselt seotud ja, ja naiskodukaitse Kas sellelt numbrilt saab ka küsimusi, mis puudutavad välismaal viibimist, et kui kellegi sugulane on veel välismaal, kuidas Eestisse saab või see teema on pigem välisministeeriumi teema? Me oleme valmis kõikidele erinevatele küsimustele täna vastama, et me oleme kogunud erinevatest erinevate teistelt infotelefonidelt, siis need korduma kipuvad küsimused, millega siis inimesed nende poole pöörduvad ja, ja katsume jõudumööda siis kõikidel teemade inimestel abiks olla, aga muidugi värske info saamiseks võib helistada julgelt ka endiselt välisministeeriumi infotrafona.",
"role": "user"
},
{
"content": "Häirekeskus ja Terviseamet avavad tänasest koroonaviiruse leviku tõttu infotelefoni 1247, millelt saab teavet ning käitumisjuhiseid eriolukorras toimetulekuks ja viiruse leviku peatamiseks. Telefon töötab ööpäev läbi ja on helistajatele tasuta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEvald Okase muuseumi pööningusaalis vaatlevad kunstnikud Ene Luik, Mudist ja Mari-Liis Tammi kelder näitusel puud olid, ununevad praktikad muutusi meie komberuumis. Maria Uno Roosvalti ühisnäitus jäljed Maarjamäel viib okase muuseumis aga kaasa abielu paari kodulähedasest äärelinna miljööst mõjutatud poole sajandilisele loomingulisele teekonnale jätkab üks näituse jäljed Maarjamäel kujundaja Mara jutjuk. Mulle väga imetlen mari Roosvald julgust vahetada iga kümnendi taga oma stiili ja selle võrra on see olnud väga-väga põnev teekond mulle endale mööda nende koduseid pööninguid ja kumu kunstimuuseum on meile ilusa kauni Uno maali andnud. Haapsalu linnagaleriis ja kultuurikeskuses algas Haapsalu graafilise disaini festival üks selle lahutamatu osa on rahvusvaheline konkurss. Näitus isikupära, mille raames on tänavu üleval 84 tööd, mis valiti välja 114 autori saadetud 358 teose hulgast. Osalejate rekordi taga on pandeemia mõju jätkab Haapsalu graafilise disaini festivali korraldaja Marko Kekišev. Ja see ei ole ainult nüüd Haapsalu festivali puhul ma vaatasin ka statistikat teiste siis noh, lukku löödud festivalide biennaalide renaalide osas ja kõik ütlevad, et neil on nii riikide arvestuses kui ka siis autorite koguse mõttes on, on osavõtud, on täiesti pöörased. Teine festivali näitus tutvustab tänapäevast Hiina kultuuriplakatit. Kui alguses oli hiinlased üsna globaalse graafilise keelega, siis nüüd on Kekiševi sõnul neil oma kindel eripära. Võib-olla viimasel ka viie-kuue aasta jooksul on välja kujunenud väga niisugune teadlik just nimelt Hiina traditsioonidele toetuv graafiline visuaalkultuur. Ja see ongi võib-olla hästi tugevalt kultuuriplakatist esile. Haapsalu graafilise disaini festivalil saab näha ka tüpograafianäitust, kirjapildid pallasest, kus on üleval kõrgemas kunstikoolis pallas aastatel 2005 kuni 2019 loodud uued sriftid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu kunstisuvele anti täna start uute näitustega Evald Okase muuseumis, Haapsalu linnagaleriis ning kultuurikeskuses. Uudistada saab nii kodumaiseid maale kui ka maailma teisest otsast pärit moodsat plakatikunsti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJõhvis avatud rändnäitus on osa üle-eestilisest pilootprojektist, mille tulemusena peaks insult, kui haigus saama Eestis paremini kontrolli alla nelja raviasutuse eestvedamisel toimuva projektiga soovitakse senisest paremaks muuta teadlikust insuldist, luua ühtset ja digitaalset raviplaani ning efektiivistada haigusest taastumise teekonda projekti eesmärkidest räägib Ida-Viru keskhaigla insuldiraviteekonna projektijuht Evelin Kruusalu. Projekti eesmärgiks on muuta inimese insuldi järgne raviteekond inimese kesksemaks inimese sõbralikumaks. Kui ta varasemalt on olnud küllaltki selline killustunud, siis nüüd on inimesel teada, mis temast saab, kust ta, mida saab. Tal on olemas kindel kontakt, haiglapoolne, kontakt, isik terve selle ravi teekonna vältel, kelle poole ta saab pöörduda igasuguse murega tema aitab tal broneerida vajalikke raviteenuseid ja üheks suuremaks eesmärgiks on ka teadvustada ja tõsta teadlikkust ühiskonnas insuldi teemal, et kuidas, millised on sümptomid, kuidas ennetada, mida ette võtta, kui sümptomid saabuvad? Ida-Viru keskhaiglas on projekti ettevalmistustöö etapist jõutud praktilise faasi. Kolmandast kvartalist alustasime me reaalselt patsientide kaasamisega projekti Meil on reaalsed inimesed kaasatud, kelle peal me siis vaatame, kuidas meie testitavad lahendused toimivad. Ida-Viru keskhaigla insuldiravi teekonna projektijuhi Evelin Kruusalu sõnul lõpevad insulditeemalised arendusprojektid järgmise aasta lõpus. Ideaalis on see, et need lahendused, mida me testime parasjagu nende tulemuste najal, saab siis tagasi vaadata, mis lahendus kõige paremini töötas ja selle saabki võtta tulevikus tervisemaastikul kasutusse, et inimestel oleks parem olukord peale sellist järsku saabuvat rasket haigust. Haigekassa toel erinevate insuldi raviteekonna arendusprojektidega tegelevate insuldikeskuste ühiseks väljundiks on veebileht insult.ee, mis peagi saab uue sisu Virumaalt raadiouudistele. Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on ülemaailmne insuldipäev.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigikohus analüüsis otsuse langetamisel nii ravimiameti kui statistikaameti andmeid, täpsemalt oli vaatluse all apteekide arv, selle muutumine ajavahemikus 2005 kuni 2013, mille asutamispiirangud on kehtinud. Samuti vaadati apteekide käivet, proviisorite arvu ning muudatusi rahvastiku asustustiheduses. Neist andmeist lähtuvalt leidis seitsmeteistkümnest teemat käsitlenud riigikohtunikust 13, et asutamispiirangud pole täitnud oma eesmärki apteegiteenuse kättesaadavuse parandamisel ning seega kahjustavad ennekõike ettevõtluse badust ning tuleks tunnistada põhiseadus vastaseks. Lähemalt selgitas riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Kõige olulisem kahtlemata on see näide, mis iseloomustab maa ja linna appi kitarri andmed. See tõdeb, et kui linna abi, kitarr, selge joogil on kasvanud üheksa protsendi võrra siis maade kitarr vastupidi, on vähenenud koguni 22 protsenti. Ehk siis need andmed, mis riigikohtu käsutuses on, ei kinnita neid väiteid, et asutamispiirangud oleksid kaasa alanud. Ainus kättesaadavusele see väide, et nüüd asutamispiiranguid ei oleks olnud, et siis oleks võib-olla maa arv veelgi rohkem ja kiiremini vähenenud, selle kogu leidis, et tõendamata kuni viimastel aastatel on maa tikite arv, selle vähenemine pidurdunud, siis on selle taga piieni ahtikite arvu jõudmine, vastavus siis tegeliku nõudluse ga. Apteekrite Liidu juhatuse liige Kai Kimmel tundis muret, et ennekõike hakatakse riigikohtu otsuse jõustudes sulgema väikeseid proviisorite apteeke, mida on praegu maapiirkondades üle Eesti 33. Linnas toimub aga teenuse kvaliteedi langus ja niigi väheste proviisorite üleostmine. On eurokett, kes ei ole saanud nii pikka jaeketti endale teha, kui ta tahaks ja on üliopistekett, kes ei ole saanud nii pikka ketti teha endale, kui tahaks, ega Taro ja Magnum kuhugi oma kettidega ei kao, ka neil on võimalus apteeki hetke juurde teha, kelle arvelt siis tehakse? Loomulikult meie arvelt iseseisvate apteekide arvel apteegi teenuse kvaliteet patsiendi jaoks kindlasti halveneb, selles ma üldse ei kahtlegi. Selleks, et apteegiturul ei hakkaks üleöö kaduvate piirangutega tormilisi muutusi toimuma, lükkas riigikohus otsuse jõustumise edasi kuus kuud. See jätaks riigikogule aega tegeleda uute meetmete väljatöötamisega, mis teenuse kättesaadavust parandada aitaks. Sotsiaalkomisjon on selle üle juba ka aru pidanud, jätkab riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. Üks võimalustest on see apteegiteenus, mingis osas läheb ka tervishoiuteenuse hulka, see annab ka hoopis teise rolli apteekidele ning kindlasti läbi selle regulatsiooni, siis on juba võimalik ka reguleerida maapiirkondades kättesaadavust apteegiteenuse osas ja teine asi, mis me oleme juba jõustunud, on siis apteegiteenus. See annab võimaluse ka näiteks maapiirkondades läbi e-apteegiteenusega apteegibusside käivitamise ja nii edasi. Apteekide asutamispiirangud kaovad riigikohtu otsusel eeloleva aasta üheksandal juunil Piret Heremreis Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus tunnistas apteekide asutamispiirangud põhiseadusvastaseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVärvikad, kuulid ja lipud, poid ja võrgud seintel ja diisli magus suits oli tulevikku selles mida polnud. Nii kõlab lõik Betti Alveri kirjandusauhinna tänavuse laureaadi, norralase Eivin Rangöi luulekogu sisikond avaluuletusest esitaja Eivin Rangi. Igapäevaselt töötab rangei praegu kalatööstuses ja just seal Eesti neiu kõrval lõhet rookides pista 1998. aastal selgeks ka oma esimese eestikeelse sõna, milleks oli sisikond. Seega on laureaadi sõnul loomulik, et esimene eestikeelne luulekogu kannab sama pealkirja. Rangöi sõnul räägib sisikond kõigest. Sest ma arvan, et luule räägibki kõigest, aga, aga kuidas ta seda räägib? Et seda teemana sõnastada, võib-olla kõlab natukene väikselt, võib-olla on pigem mingisugune ärevus, tung, mingi igatsus, mis, mida ma igatsen, võib-olla võib-olla lepitust. Ja ma arvan, et iga inimene mingil tasandil seda teeb, aga see ei toimu nagu tühjas ruumis, see toimub konkreetses kohas ja just sellest keskkonnast. Desvõib-olla saame asju elusaks kirjutada. Küsimusele, kui kerge või raske on üldse eesti keeles luuletada, vastab rangöi, et ei tea, sest tema näitel on nii lihtsalt juhtunud. See juhtub vajadusest, võib-olla see, mida ma kirjutan, ei ole kindlasti välja mõeldud, ei ole, ei ole konstrueeritud, ei ole planeeritud, aga on, need on struktuurid, mis on hinges kuskil olemas ja nad puhtast vajadusest tulevad siis kirjas ka välja. See, et Betti Alveri kirjanduspreemia laureaadik sel aastal just rangöi on, on ka norraka sõnul tema enda jaoks suur üllatus ja alguses tundus teade uskumatuna. Žürii esimees Rauno Alliksaar ütleb, tänavune laureaat ja tema luulekogu oli kuuest, ülejäänud nominendist millegagi peajagu üle. Millega täpsemalt, seda on Alliksaare sõnul aga keeruline sõnadesse panna. Betti Alveri kirjandusauhinda annab igal aastal välja Eesti Kirjanike Liidu osakond luuletaja sünnipäeval ehk 23. novembril. Poetessi testamendi järgi pälvib kirjandusauhinna parim debüütteos luule või proosa vallas, mis ilmunud hingedepäevade vahelisel perioodil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Parimale ilukirjanduslikule debüüdile antava Betti Alveri kirjanduspreemia žürii kuulutas täna Tartu Kirjanike Liidu majas välja 2019. aasta auhinnalaureaadi. Preemia pälvis tänavu norralane Øyvind Rangøy luulekogu \"Sisikond\" eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2018. aastal sai elektrilevi 20 miljonit eurot, et viia kiireks internetiks tarvilik valguskaabel 40000 kasutajani. See projekt kestab veel ligi kolm aastat. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas läinud nädalal määruse eelnõu, millega antaks viimase miili projektidele veel kuus miljonit eurot juurde, kui kaabli ühe kasutajani viimine maksaks sama palju, kui elektrilevi projekti puhul saaks toetusest abi veel 12000 tarbijat. Ministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling selgitab, et see arvutused ki pisut optimistlik. Vahemaad lihtsalt lähevad suuremaks. Elektrilevi projekt sai väga suurt paindlikkust selles osas, et just valida need nii-öelda lihtsamad maapiirkonnad, kus siis seda püsiühendust luua. Iga järgmine etapp saab olema senisest kindlasti kallim. Toetuse kasutamiseks on aega kuni järgmise aasta oktoobri lõpuni. Samas erinevalt eelmisest projektist ei anta viimase miili raha ainult ühele ettevõtttele. Maksimaalselt saab üks firma toetust kuni kaks ja pool miljonit eurot. See tähendab, et toetusraha peab jagama vähemalt kolme ettevõtte vahel. On ka mitmeid väiksemaid ettevõtteid meile siin viimaste aastate jooksul nii-öelda märku andnud, kes nii-öelda teavad seda kohalikku piirkonda väga hästi teavad neid soove, et just sellist mitmekesisust luua. Selleks oligi selline kompromissvariant, et piirame seda summat, mis nii-öelda kasutada on. Toetuse najal tuleb ettevõttel luua võimalused kiire internetiga liitumiseks. Omaette küsimus on, kui paljud inimesed on valmis maksma 200 eurost omaosalust, et neid päriselt, et võrku ühendataks. Elektrilevi on juba täheldanud, et Lõuna-Eestis soovib valguskaabli ühendust ootamatult vähe inimesi. Siin peaks muuhulgas appi tulema teine üheksa miljoni eurone meede. Iga lõpptarbija jaoks on ette nähtud maksimaalselt 300 eurot. Kolmesadat eurot saab kasutada siis liitumaks sellise juurdepääsuvõrguga, mis suudab tagada siis 30 megabiti sekundis kiirust, see võib olla nii kaabelvõrk, aga saab ka liituda raadiolahendusega võrguga, et siin me just mõtleme siis sellist püsiühendust üle õhu ja, ja siin siis toetatakse siis lairiba, sellist terminalseadmete ostmist ja vajadusel ka vastuvõtuantennide paigaldamist. Samas kinnitab Illing, et plaanist võimalikult paljudesse kodudesse valguskaabel viia ministeerium ei loobu. Juba mõeldakse ka sellele, kuidas kasutada järgmise eelarveperioodi euroraha. Ma arvan, et seda võib küll öelda, et senisest 20-st miljonist ja 15-st miljonist on tulemas suuremaid summasid nii püsivõrkude arendamisse kui ka viis G koridoride ja viis G piirkondade arendamisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuue miljoni euro eest viiakse inimeste koduõuele valguskaabel, üheksa miljonit eurot soovitakse laiali jagada kolmekümne tuhande inimese ja ettevõtte vahel, et toetada internetivõrguga liitumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA siseriikliku julgeoleku minister Michael Certov ennustas eile pärast Ühendriikide ja Eesti raske kuritegevuse vastase võitlusalase koostööleppe alla kirjutamist, et viisavabadus eestlastele tuleb ja tuleb nüüd üsna kiiresti. Viisavabadusprogrammi laiendamine kulgeb kava kohaselt järgnevatel nädalatel. Oleme saavutamas oma lõplikke eesmärke ja tänu sellisele koostööle, nagu nägime tänasel allakirjutamisetseremoonial oleme väga lootusrikkad, et saame eestlasi oma viisavabadusprogrammis tervitada sel aastal ja enne, kui aasta on läbi, näeme esimesi eestlasi ilma viisadeta USA-sse tulemas, ütles ertav. Sama optimistlikult on meelestatud ka Washingtonis viibiv justiitsminister Rein Lang. Edasine on nüüd kõik Ameerika Ühendriikide kätes, et see saab olema ühepoolne otsus, selleks ei ole vaja mingit rohkem ühtegi lepingut sõlmida ja mina küll loodan, et tänavu aasta numbri sees. Esimene Eesti kodanik võib ületada Ameerika Ühendriikide piiri ilma viisata. Siseminister Jüri Pihli sõnul ei tähenda viisavabadus siiski seda, et iga Eesti kodaniku jaoks on Ameerika uks nüüd peagi valla. Viisavaba tulemine riik ei tähenda seda, et igaüks on teretulnud. Sellepärast on väga hea ka, et selline eelregistreerimise programm on olemas. Nüüd, kui see viisavabadus jõustub, et iga inimene saab teada, on ta siia teretulnud või ei ole. Teisisõnu, kõik ilma viisata USAsse saabuvad turistid peavad enne sõitu end interneti vahendusel registreerima ja umbes minutiga vastab Ühendriikide arvuti, kas teil on USA uks avatud või mitte. Uue eelregistreerimissüsteemi katsetamine algas läinud suvel. Jaanuarist muutub registreerimine kõigile ilma viisata saabujaile kohustuslikuks, kuid senise statistika kohaselt on 99,5 protsenti Briti registreerunuist saanud välkkiirelt positiivse vastuse. Neeme raud, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõik loodavad peatsele viisavabaduse kehtestamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTere hommikust, kell on üheksa. Eetris on rahvusringhäälingu pikem uudistesaade. Et täna õhtul kell 18 on eetris päevakaja järjekorranumbriga 20000 siis päeva jooksul on saatejuhtideks inimesed, kes harilikult on neis saadetes olnud intervjueeritavateks. Tallinnas on teiega Indrek Tarand ja Urmas Paet. Brüsselis ühineb meiega Kaja Kallas. Tere hommikust, tänasest kerkivad alkoholi ja kütuseaktsiisid tõstavad küll nende konkreetsete kaupade hindu, kuid kütuseaktsiisist tulenev laiem hinnatõus ei pruugi veel niipea tunda anda. Euroopa ülemkogu president Donald Tusk ja Suurbritannia peaminister David Cameron ei jõudnud eilsel kohtumisel kokkuleppele ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhete reformimise asjus. Täna õhtul toimuvad Ameerika Ühendriikides osariigis esimesed erakondade presidendikandidaatide sisevalimisi. Europarlamendi saadiku Yana Toomi büroo tellis uuringufirmalt Saar Poll uuringu rahvuse vaheliste suhete kohta, muuhulgas soovitati välja selgitada, kas rahvas tunneb näiteks valitsuse liikmeid või kas Eestis on pressivabadus. Ilm on pilves selgimistega, hommikupoolikul sajab mitmel pool lörtsi ja hilisõhtul hakkab saartel uuesti sadama. Õhutemperatuur on null kuni pluss kaks kraadi. Alustame aktsiisitõusudest ehkki tänasest kehtima hakanud aktsiisimäärad kergitavad nii kütuse kui alkoholi hindu ja juunis lisandub tubakaaktsiisi tõus, siis laiemat teenuste ja kaupade kallinemist aitab madal nafta maailmaturu hind praegu kontrolli all hoida. Madis Hindre jätkab. Täna kerkinud aktsiisimäärade mõju hakkab ilmnema juba selle nädala jooksul, nii tõuseb bensiiniliitri hind viie diiselkütuse hind aga umbes seitsme sendi võrra kerkib ka alkoholiaktsiisi ning ehkki kaupluste ladudesse on kogutud võimalikult palju madalama aktsiisimääraga jooke, plaanitakse need maha müüa siiski hinnaga, millele on 15 protsendilise aktsiisitõus juba lisatud. Nii kerkib pooleliitrise õlle hind lähiajal keskmiselt mõne sendi võrra liitrine, praegu 15 eurot maksev viinapudel võib aga kallineda umbes 16 euro ja 40 sendini. Kui alkoholi ja tubakaaktsiis mõjutab peamiselt neid konkreetseid tootegruppe, siis kütuse hinna mõju on kaubandus ja tööstuskoja direktori Mait Paltsi sõnul oluliselt laiem. Seda, millal kütusehinna tõus ka muude toodete ja teenuste hinnas kajastub, on Paltsi sõnul väga raske prognoosida. Samas tööstustele toob see kindlasti lisasurvet. Meie ettevõtted on samal konkurentsiturul meie naaberriikidega, seal, kus kütuste osatähtsus tootmis hinnas sisendina on suur seal loomulikult on ta oluline. Tarbijate rahakotis ei pruugi kütuseaktsiisi tõus Mait Paltsi sõnul niipea siiski tunda anda just seetõttu, et kütusehinnad iseenesest on küllalt madalad. Sama meelt on ka ühistranspordi ettevõtted. Luks Ekspressi juhi Hannes Sarapuu sõnul praegu piletihindu tõstma ei kiirustata. Nafta maailmaturu hind ei ole aastaid olnud nii odav kui täna ja seetõttu noh, võib öelda, et kui tänast konkreetset nagu momenti öelda, et siis põhimõtteliselt see nii-öelda sääst ja ja täiendav aktsiis ennast tänasel päeval nagu kompenseerivad nagu osaliselt Samuti enne kütuseaktsiisi tõusus praegu suurt probleemi ka autovedude korraldajad. Ehkki kütusemüüja statoolijuht Kai Realo hoiatas läinud nädalal, et aktsiisitõusu tõttu võib kuni 80 protsenti kaugvedajatest hakata kütust ostma Lätist siis autovedajate liidu juht Toivo Kuldep seda ei usu. Ettevõtjad, kellega ma olen sel teemal vestelnud, natuke ei näe niisugust väga katastroofiline olukord, eks ma ei usu, et mõne sendi pärast hakkavad nüüd seal Lätis või Leedus tankima. Seda enam, et paljudel ettevõtetel on ju mingid omad lepingud kütusemüüjatega, kus mingil määral see kütusehind on juba odavam, kui ütleme see, mis tavaanklas müüakse. Samas tõdeb Toivo Kuldkepp, et nafta hind ei pruugi praegusel tasemel püsida ning kütuse hinna üldisel kerkimisel võib rohkem tunda anda ka aktsiisitõus. Seda enam, et 10 protsendi võrra plaanib riik kütuseaktsiisi kergitada ka tuleval aastal. Sestap võivad luks Ekspressi juhi Hannes Saarpuu sõnul tulevikus tõusta ka bussipiletite hinnad. Kui ikkagi kütuse hind, mis on meie jaoks üks suurimatest kuluartiklitest kolme aasta jooksul 20 protsenti kallineb, siis noh, loomulikult mingi hetk me jõuame küsimuseni, et tulubaas on tõusnud ja meil lihtsalt puuduvad sisemised reservid, et seda ainult nii-öelda enda kasumi arvelt katta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu. Edasi aga välisteemadel ja toimetaja Urmas Paet võtab kokku hommikused välissõnumid, palun. Euroopa ülemkogu president Donald Tusk ja Suurbritannia peaminister David Cameron ei jõudnud eilsel kohtumisel kokkuleppele Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhete reformimise asjus. Tusk kirjutas pärast kohtumist Twitteris, et ees ootavad järgmised otsustavad 24 tundi. Briti valitsus soovib Euroopa liidult mitmeid reforme, neist olulisim puudutab sotsiaaltoetuste piiramist sisserändajatele. Tusk ja Cameron loodavad jõuda reformi paketis põhimõttelise kokkuleppeni enne Euroopa Liidu juhtide tippkohtumist veebruari teises pooles. Šveitsis Genfis peaksid täna algama Süüria kõnelused. Kohal on nii Süüria valitsuse kui ka opositsiooni esindajad kuid peamise opositsioonirühmituse teatel ei saa kõnelusi alustada enne, kui Süüria valitsus täidab võtmetähtsusega humanitaarnõuded. ÜRO erisaadik Süürias peab täna mõlema poolega eraldi arutelusid, lootuses sillutada teed ühiste kõneluste sujumiseks. Maailma terviseorganisatsioon on tänaseks kokku kutsunud erakorralise komisjoni, et arutada, kuidas peaks rahvusvaheliselt reageerima sika viiruse puhangule. Genfis toimuval kohtumisel otsustatakse, kas on alust kuulutada välja üleilmne hädaolukord. Sika viirust seostatakse sünnidefektidega ja see on tekitanud ajukahjustusi tuhandetel beebidel. Peamiselt Lõuna-Ameerikas. Enam kui pool miljonit inimest on lisanud internetis oma nime üleskutsele anda Euroopa rändekriisi eesliinil olevatele Kreeka saarte elanikele selle aasta Nobeli rahupreemia. Ka maailma mainekate ülikoolide akadeemikud tegid sama ettepaneku ja see on pälvinud Euroopa parlamendiliikmete, kunstnike, poliitikute ja kreeka meedia poolehoiu. Rahvusvahelise rändeorganisatsiooni andmetel saabus möödunud aastal Kreeka rannikule üle 800000 sisserändaja. Nobeli rahupreemia kandidaatide esitamise tähtaeg on täna. Venemaa Kaug-Idas Kamtšatka poolsaarel purskav Karõõmi vulkaan paiskas taevasse kuni kolme kilomeetrini ulatuva tuhasamba. Tuhapilv venis umbes 110 kilomeetri kaugusele lõunasse. Ka rõõmi ümbruses on lennukitele kehtestatud üks kõrgemaid ehk oranž ohutase. Vene eriolukordade ministeeriumi andmetel ei ole tuhasadu Kamtšatka asulatele siiski seni täheldatud. Üks Kamtšatka aktiivsemaid 1536 meetri kõrgune Karõmi vulkaan asub 125 kilomeetri kaugusel Petropavlovs Kamtšatkis põhjas. Täna õhtul saavad Ameerika Ühendriikides jova osariigis inimesed esimest korda valida, keda nad sooviksid näha oma erakonna presidendi kandidaadina. Arvamusküsitlused on üks asi, konkreetne valimissituatsioon hoopis teine. Otsesündmuskohalt vahendab Lauri Tankler. USA kahe suure erakonna esimeste sisevalimiste eel on elu väikses ajava osariigis üsna kummaline. Kohalikes telekanalites tulevad valimisreklaamid üksteise järel ja ei jäta tavapärastele kasutatud automüüjate klippidele palju ruumi. Viimaste nädalate jooksul on siin osariigi pealinnas the moinis toimunud kümneid kandidaatide valimisüritusi. Iga hetk võib keegi su ukse peale koputada ja küsida, et kas sa oleksid valmis toetama oma soosiku asemel kedagi teist telekaameratega. Ajakirjanikud peatavad kaubanduskeskuste juures inimesi, et küsida neilt valimiseelistusi aja voosariigi sisevalimised pole kuidagi viisi tavalised, et erakonna liige läheb valimiskasti juurde ja poetab sinna sedali. Tegemist on hulga partei koosolekutega kahest suurest erakonnast. Vabariiklastel toimuvad parteikoosolekud üle osariigi 900. kohas demokraatidel 1100. vabariiklastel on elu natuke lihtsam. Koosolekutel võtavad sõna presidendikandidaatide esindajad ja seejärel hääletavad kohale tulnud inimesed paberi sedelitel. Demokraatidel on aga protsess keerulisem, nagu seda selgitas mulle ajava demokraatide Erakonna kommunikatsioonijuht Sam lau. Demokraatide koosolekutel me palume inimestel seista koosolekuruumi ühes nurgas, et oma kandidaati toetada. Nii lihtne see ongi ja siis on teatud protsent alla, mille toetust ei arvestada. Enamikes kohtades peab kandidaadil olema vähemalt 15 protsendi kohaletulnute toetus, et õhtu lõpuks saada delegaate. Kui sul ei ole viiteteist protsenti käes, siis võid sa kas veenda teisi inimesi, et nad tuleksid sinu nurka või sa võid ise minna kellegi teise juurde. Seejärel määratakse kandidaatide toetusele vastav hulk delegaate, ütles lau. Lau sõnul on nii vabariiklaste kui demokraatide puhul ikkagi lõpuks oluline see, millise kandidaadi kampaania meeskond suudab veenda oma toetajaid kohale tulema. Ajuva koosolekud näitavad, kui hea on sinu kampaania organisatsiooni võime ehk kui hästi oled sa suutnud mobiliseerida valijaid tulema välja kindlaks kellaajaks ja kindlasse kohta. See mõjutab kõige enam valimisaktiivsust, ütles Lau. Viimane arvamusküsitlus näitas, et vabariiklaste poole pealt on juhtimas kinnisvara ärimees Donald Trump kuid ainult juhul, kui valimisaktiivsus on keskmisest kõrgem. Madalama aktiivsuse juures võidaks Texase senaator Ted Cruuse. Demokraatide poolel juhib Hillary Clinton, kuid kui senaator Bernie Sanders'i tõttu valimisaktiivsus tõuseb, siis on oodata tema võitu. Meeldetuletuseks. Just kaheksa aastat tagasi suutis senaator Barack Obama oma kampaaniaga tõsta valimisaktiivsust ajaoas. Ta võitis selle osariigi valimised ja see oli ka hüppelauaks, mille tõttu ta lõpuks seljatas eelvalimistel Hillary. Clintoni Aja partei. Koosolekud algavad Eesti aja järgi täna öösel kell kolm ning kestavad umbes tund aega. Lauri Tankler, Demoin Ajaa. Nüüd kuulame ära Europarlamendi liikme Yana Toomi kommentaari Eesti sisepoliitikast. Minu Tallinna büroo tellis uuringufirmal Sar pool mahuka uuringu rahvustevaheliste suhete ja rohkemagi kohta. Ühiste jõupingutustega töötati välja nagu mulle tundub, väga huvitav ankeet kogu Eestis küsitleti rohkem kui 600 inimest hea valimi alusel kusjuures silmast silma mitte telefoni teel. Esitlust planeerime 10.-ks veebruariks Tallinnas. Uuringu raames otsustasime peale kõige muu välja selgitada, kas rahvas tunneb oma kangelasi. Eesti on parlamentaarne vabariik tegelik võimutäiustaministri kätes. Idee poolest peavad kõik teda vähemalt nime järgi tundma. Uuringu küsimus, kõlaski nii. Kas te teate, kes on Eesti peaminister? Niisiis Taavi Rõivase nime ei suutnud meenutada iga seitsmes küsitletu. Muidugi vastasid peaaegu kõik eestlased sellele küsimusele õigesti. Kuid mitte-eestlastest teadis vastust vaid kaks kolmandikku. Seda ei saa ilmselt süüks panna suurele ja võimsale vene propagandale. Tõepoolest, missugune teave saaks olla neutraalsem, kui ühe poliitiku nimi? Reitingud kinnitavad, et suurem osa mitte-eestlasi vaatab, kuulab kohalikke uudiseid niikuinii. Aga kõige järgi otsustades ei haaku neil rõivase nimi mitte millegagi. Ja seda olukorras, kus Taavi Rõivas on võimul varsti juba kaks aastat. Ma kahtlen väga, kas Ansipi ajal sellise küsitluse tulemused oleksid reformierakondlaste jaoks niisuguseks läbikukkumiseks olnud. Sellega seoses tahes-tahtmata meenub habemega anekdoot kauboidest. Kaks kauboid seisavad, ajavad juttu. Äkki tuiskab neist midagi hirmsa kiirusega mööda. Mis see oli? See oli tabamatu soo. Tohoh, kas kohe päris tabamatu? Nojah, miks teda siis keegi kätte ei saa, aga kellele seda kuradit tarvis on? Selles samas sotsioloogilises uuringus küsisime inimestelt, kas nad teavad Venemaa peaministri nime. Eesmärk oli võrrelda seda vastusega Eesti peaministri kohta. Tulemused on täpselt vastupidised. Medvedjevit nimetasid õigesti peaaegu kõik, mitte eestlased ja umbes kaks kolmandikku eestlasi. Märkimisväärne on, et iga viies eestlane nimetas küll mingi nime, kuid see polnud õige. Näib, et paljud arvavad, et Venemaa valitsus seni juhib Vladimir Putin. Venemaal tehakse Medvedjevi üle nalja, räägitakse temast anekdoote näiteks niisugust erakordselt sooja detsembrikuu tõttu ei suutnud Medvedjev kuidagi talveunne jääda. Või roniseeritakse tema tagasihoidlike presidendi ambitsioonide kohta. Kuidas nimetatakse seda, kes teist korda ei suutnud? Dmitri Netullevits Medvedjev? Medvedjev on loomulikult Putini varjus aga vaatamata sellele teab teda ikkagi kaks kolmandikku eestlasi. Rõivas seevastu ei suutnud kaks kolmandikku meie kohalikest mitte eestlastest meenutada. Ei tea, kas meie peaminister on kellegi varjus või ongi selline tabamatu tegelane, aga igal juhul olukorda, kus iga seitsmes eestimaalane ei suuda meelde tuletada, kes juhib meie riigi valitsust ei saa pidada normaalseks. Ja Kaja, kuidas hinnata seda Yana Toomi panust Eesti sotsiaalteadusesse? Kõik sellised uuringud on alati kahtlemata väga huvitavad ka, ka mina olen neid uuringuid tellinud ja, ja need tulemused on põhimõtteliselt põnevad, aga ma arvan, et, et, et kui mõelda nüüd Ansipi ja Taavi Rõivase võrdluses, siis Ansip teisaldas pronkssõduri, mis puudutas meie vene elanikkonda väga lähedalt, mistõttu nad ka teda väga hästi teadsid. Et selles suhtes võib-olla see paralleel pole, pole nagu nii hull Taavi Rõivase kahjuks. Urmas mina arvan, et sellest Yana Toomi jutust on vähemalt üks positiivne ja vähemalt üks mitte nii väga positiivne järeldus teha. Et noh, eeldusel, et, et see küsitlus oli adekvaatne ehk vastas kõigile reeglitele siis ma arvan, et positiivne järeldus on see, et, et see ikkagi näitab seda, et samm-sammult tervikuna Eesti hakkab ikkagi normaalseks ühiskonnaks. Saam. Et ma arvan, et see ei ole üldse oluline, et Eesti ühiskond peaks olema nii väga riigikeskne. Kõik siinsed kodanikud peavad une pealt teadma erinevate ministrite nimesid. Ma arvan, et see räägib sellest, et et me justkui oleksime jätkuvalt liiga liiga riigikesksed, aga, aga normaalses vabas ühiskonnas on ka palju muid toredaid asju kui poliitika ja poliitikud ja, ja valitsus, nii et ma kindlasti seda, et üks või teine inimene üht või teist valitsusliiget kohe nimepidi ei tea, kindlasti ei dramatiseeriks üle. Aga negatiivne muidugi on see, et et noh, järjekordselt siis see uuring tõi välja selle, kuidas ikkagi ühes väikeses Eestis kaks kogukonda noh, on siiski jätkuvalt väga erinevad. See ikkagi puudutab seda ammu räägitud inforuumi teemat kust millised nimed meelde jäävad, noh, ega siit ei ole ka vaja palju ju otsida millistes näiteks telekanalites, kus räägitakse rohkem Eesti peaministrist ja kus vene peaministrist. Ja, ja võib-olla jah, kolmas märkus veel, et, et üllatus, mida selle kommentaari lugeja väljendas, et, et justkui eestlased arvavad, et, et Putin juhib Vene valitsust, kuigi tegelikult on peaminister Medvedev. Ma arvan, et sisuline pool on siin siiski olulisem kui vormiline. Ja ma arvan, et sisuliselt ei ole tegelikult selle väitega siiski palju vaielda. Just nimelt, sest et raske on pahaks panna inimesele, kui ta saab Vene poliitika vertikaalist õigesti aru ja vaatamata kõlavale tiitlile peaminister ei pea Medvedevit miskiks suureks tegijaks, nagu me ka kuulsime uurimuses, venelased isegi viskavad Medvedjevi üle päris peenikest nalja, mis on iseenesest muidugi eluterve nähtus. Absoluutselt eluterve, aga ma pööraks korra selle teema välkuurimuseks ja, ja küsiks Kaja ja Urmas, et kas me kolme peale kõik 28 Euroopa Komisjoni voliniku une pealt suudaksime loetleda või jääksime jänni. No kolme peale ma ei oska öelda mina, kui ma peaksin üksi neid loetlema, ma jääksin janni ja. No ma usun, et kolmveerand suudaks ära nimetada küll ja siis läheks pingutamiseks. No täpselt nii on ja, ja selles mõttes ma arvan, et ega siis demokraatlikus süsteemis tõesti kodanikud ei pea kõiki oma ülemaid ja ministreid ja nende asetäitjaid või presidente peast teadma. Muidugi oleks tore, kui Eesti rahvas ja kõiki keeli emakeelena kõnelevad inimesed teaksid kõikide maailma riikide juhte, aga, aga nii see ju paraku meil mitte üks raas ei ole. Eks üks nagu mure on ju ka see, et tavaliselt igasuguste poliitikute nimed jäävad pigem meelde siis, kui on mingi jama juhtunud. Nii et kui seda võib-olla uuringut natuke pea peale pöörata, noh siis võib ju öelda, et, et on ju suhteliselt hästi, kui kui ei ole kõikide valitsuse liikmete nimed pähe kinnistunud. Jah, võtame siis selle kokku ja loodame, et me kõik suudame panustada Eesti sotsiaalteadusesse uuringutega ka oma allesjäänud mandaadi aastate jooksul. Ja ilmast räägib meile nüüd sünoptik, maile Meius. Skandinaavia põhjatipu lähistel asetseb hääbuv madalrõhkkond ja selle väheaktiivne lohk ulatub Eestini. Päeva jooksul liigub madalrõhulohk edasi Peipsi taha ja viib endaga kaasa ka sajupilved. Selle järel sirutub Baltimaade kohale kõrgrõhuhari ja pilved hõrenevad kõrgrõhuharja mõju jääb aga üürikeseks, sest Põhjamerelt on meie poole teel juba järgmine madalrõhulohk koos uute sajupilvedega. Täna tuleb Eestis pilves selgimistega ilm, hommikupoolikul sajab mitmel pool vähest lörtsi ja lund, kohati ka vihma. Pärastlõunal on ilm sajuta ja uut sajuala on Lääne-Eesti saartel oodata. Täna hilisõhtul puhub lääne ja edelatuul viis kuni 10 meetrit sekundis, õhtul tugevneb saartel lõunatuul puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kaks kraadi. Õhurõhk oli tund, aga tagasi Tallinnas 744 millimeetrit elavhõbedasammast rõhk tõuseb ja suhteline õhuniiskus oli 98 protsenti. Aitäh ilmateate eest ja omalt poolt enne saate lõppu ma soovin kõigile Eesti raadio uudiste kuulajatele jätkuvalt teravat taipu ja, ja kriitika meelt ja ja mul endal oli täna siin väga tore pärast 22 aastast pausi taas välisuudistega teie ees olla. Tõepoolest meenutan siis veelkord, et täna õhtul kell 18 on eetris päevakaja järjekorranumbriga 20000. Head kuulajad, teiega oli tore. Soovime kõikidele päevakaja tegijatele ilusat sünnipäeva ja jätkuvat teravat silma saadete toimetamisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Et täna õhtul kell 18 on eetris Päevakaja järjekorranumbriga 20 000, siis päeva jookusl on saatejuhtideks inimesed, kes harilikult on neis saadetes olnud intevrjueeritavateks. * Ehkki tänasest kehtima hakanud aktsiisimäärad kergitavad nii kütuse kui alkoholi hindu ja juunis lisandub tubaka-aktsiisitõus, siis laiemat teenuste ja kaupade kallinemist aitab madal nafta maailmaturu hind praegu kontrolli all hoida. Lauri Tankler * Europarlamendisaadiku Yana Toomi büroo tellis uurignufirmalt Saar Poll uuringu rahvuste-vaheliste suhete kohta. Muuhulgas sooviti välja selgitada, kas rahvas tunneb näiteks valituse liikmeid või kas Eestis on pressivabadus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna väikese ringtee puhul on tegemist maanteeameti Tallinna linna, Rae valla ja lennujaama ühisprojektiga. Koos otsitakse lahendust, kuidas suur sõjamäe tänava ja Smuuli tänava ristmikust suunduks liiklus lennujaama alt läbi või ümber selle ja kahetasandilise ristmiku kaudu Peetris üle Tartu maantee Viljandi maantee ja Valdeku ristmikuni välja. Tallinna linna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann selgitab. Mõte on see, et Lasnamäe suunalt jõuda Männiku Nõmme suunal ja see annaks siis kahtlemata uued liiklussuunad. Projekti alustati septembrikuus, kõik osapooled annavad ka projekteerimise oma rahastuse kaasa. Kokku on ümmarguselt praegu projekti hind 645000 projekteerimisaeg 20 kuud. Mida see projekt annab, kuidas liikumine võiks välja näha? Jõudes Lasnamäe suunalt, siis sinna Nõmme poole peale on üks variant sõita valdakut pidi siis juba edasi küll Männiku tee küll Vabaduse puiesteeni just tööd lõppemas sellel valdaku lõigul, mis viib Nõmme keskuses, aga pigem me ei tahaks mitte sinna niivõrd palju liiklust juhtida, kui, kui just nendele ristuvatele teedele. Linn paneb praegu projekteerimise tingimusi kokku, et Viljandi maantee ühendada tervise tänavale ehk Viljandi maanteelt otse Mustamäele, mis tulevikus oleks linna sisenemisel üks tähtsamaid suundi. Lasnamäe poolses otsas tahaks linn aga selle projekti käigus omavahel ühendada linnarutee ja suur-sõjamäe tee. Kui me veel vaatame seda smuuliteed, mis praegu üle raudtee, seal on kaheksa paari raudteed smuuli viadukti all, et seal on juba ette valmistatud juba eelmise, selle viadukti ehitamise käigus võimalus, et, et see on võimalik topeltlaiaks ehitada see smuuli, tee lõik. Kõik need suunad peaksid olema siis üldises skeemis läbi mängitud ja loomulikult huvitab meid ka see, et sealtkaudu sadeveed jõuaksid ka õigesse kohta ehk Pirita jõe suunal. Maanteeameti juhib tähelepanu sellele, et praeguse Tallinn-Tapa raudteega paralleelselt hakkab kulgema ka Rail Balticu trass, mis seab piirangud ühendusteele Suur-Sõjamäe tänavalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn soovib Tallinna väikese ringtee projekteerimise käigus luua ühenduse Linnaru tee ja Suur-Sõjamäe tee vahele. Kuna väikese ringtee projekteerimine on alles algusjärgus, pole ka otsustatud, milline tuleb ringtee trassi koridor. Täna kohtuvad Tallinna kommunaalameti esindajad ka Maanteeametiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs ütles, et AstraZeneca vaktsiini on Mandri-Euroopas tehtud kuuele miljonile inimesele ja Suurbritannias 11-le miljonile kusjuures saareriigis pole tähendatud tromboosi juhtumeid seoses vaktsiini kasutamisega. Ja kui vaadata, et mis võib olla erinev ühendkuningriigi ja Euroopa majanduspiirkonna vaktsineeritute vahel, siis ühendkuningriigi 11 miljonit inimest on olnud valdavalt eakad ja praegu enam tähelepanu pälvinud tromboosi juhtumeid on esinenud suhteliselt noortel inimestel, nii et üks järeldus on see, et meil on väga head andmed ohutuse kohta üle 65 aastastel inimestel. See võib olla aitab, aitab riikidel ja võib-olla aitab ka Eesti otsustuskogudel jõuda otsusteni, et mismoodi edasi minna nii, et risk oleks võimalikult väike. Aga me ei peaks lõpetama täielikult selle vaktsiini kasutamist. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et Eestis jätkatakse AstraZeneca vaktsiini kasutamist, kuid hoidutakse seda süstimaast riskigruppidele. Ülejäänud elanikkonna puhul me näeme, et see vaktsineerimisega jätkamine kaalub üles need võimalikud hüpoteetilised riskid ja kindlasti peame arvestama sellega, et vaktsineerimine võib öelda Eesti riigis on Covid 19 vaktsineerimine päästnud juba kümneid inimelusid pikemas plaanis ta päästab tegelikult sadu. Ehk et see miski, mida me arvestama, et igal sellisel otsusel lükata vaktsineerimise edasi, vähendada kõigi inimese enda valikul mingil põhjusel vaktsineerimisest loobuda, kui selleks pole meditsiinilist põhjendust siis tegelikult see võib olla väga ränk hind. Ja sellega peame samamoodi arvestama kõiki neid valikuid tehes kõiki neid otsuseid alternatiive paagides. Terviseamet hindab koroonaviiruse tüvede sekveneerimistulemuste põhjal, et niinimetatud Suurbritannia tüve leviku osakaal Eestis võib möödunud nädala seisuga olla umbes 70 protsenti. Ameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul on olukord koroonaviiruse levikuga endiselt Eestis kriitiline ning igapäevased nakatumisnumbrid veel lähiaegadel kerkivad. Nakatumis kordaja on meil Eestis siis eelmise nädala lõpu seisuga umbes 1,1 või täpsemalt siis 1,09 ning selle nakatumiskordaja peal prognoosituna on siis oodata, et märtsi lõpuks paari nädala pärast siis me näeme, et meie nakatunute päevane arv on umbes 2000, mis siis võrreldes eelnevate nädalate prognoosidega, kus siis nakatumiskordaja R oli oluliselt kõrgem on prognoos siis langenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna teatas ka Rootsi, et peatab ajutiselt AstraZeneca vaktsiini kasutamise. Eesti seda siiski ei tee. Olukord koroonaviiruse leviku osas on endiselt murettekitav, kuid nakatumiskordaja on langenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeptembrikuistel valimistel ülekaaluka 37 protsendilise võidu võtnud konservatiivne rahvapartei pidas kolm kuud läbirääkimisi 13 protsenti häältest saanud rohelistega. Keskkonna ja kliimapoliitikale keskendunud partei oli kaks aastat varem parlamendis välja kukkunud, mistõttu oli nende niivõrd suur toetus signaali ks valijate meelsusest ka konservatiivide juhile Sebastian Kurtsile, nagu ta tutvustus le ütles, oleme tahtlikult ühendanud parima mõlemast maailmast. Eelmise koalitsioonipartneri vabaduspartei toetajaid ligimeelitanud Kurts sai uude programmi mitu karmimat. Immigratsioonilubadust tõuseb peareti kandmise keeld koolis 10-l eluaastalt 14-ni potentsiaalselt ohtliku asüülitaotleja preventiivne vahistamine. See punkt ei tohiks vasakpoolsel tiival asuvatele multikultuursetele rohelistele üldse sobida. Kuid nende liider, tulevane asekantsler Werner Googler sai vastutasuks mitu punkti lendamise kallimaks ja rongisõidu odavamaks muutmine, investeeringud ühistransporti, süsinikuneutraalsus 2040.-ks aastaks ning elektrienergia tootmine ainult taastuvallikatest 2030.-ks aastaks. Ettevõtlusmaksu ja üksikisikuastmelise tulumaksu vähendamine on samuti kirjas, kuid nii kurts kui kooler kinnitasid, et riik võlga ei kasvata. Tegemist on esimese, maailmavaateliselt niivõrd kaugel seisva parteide koalitsiooniga Austrias. 15 ministri kohast saavad rohelised neli, ka see peegeldab valimistulemusi. Samas on rohelistel praegu parim võimalus proovida esimest korda valitsemist ja näha, kas neid ideid saab ellu viia. Niisamuti ei olnud kurtsil teisi alternatiive koalitsiooniks, sest sotsiaaldemokraatide või vabadusparteiga on juba koos valitsetud. Uuendusliku imidžit armastav 33 aastane Sebastian Kurz võtab järgmisel nädalal ametisse astudes üle noorima valitsusjuhi mitteametliku tiitli Euroopas. Seda siis Soome peaministri Sanna Marinilt ja vanusevahe on vaid aasta. Oma nooruse ja sõnaosavusega on aga kurts näidanud, et kuidas on võimalik vabaduspartei radikaalseid ideid pehmemaks pakendades valimisi võita. Nii seda kui ka uutlaadi koalitsiooni jälgivad tähelepanelikult kristlikud demokraadid Saksamaal, kus suur koalitsioon on segaduses ja kus rohelised on küsitluse järgi teisel kohal 21 protsendiga. Saksa valimised peaksid toimuma järgmisel aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Austria tulevane koalitsioon esitles uut valitsusprogrammi, mis tulevase kantsleri Sebastian Kurzi sõnul koosneb nii konservatiivide kui ka roheliste parimast osast. Programmis on mitu punkti, mis ei lähe roheliste maailmavaatega kokku, kuid valitsemise nimel ollakse valmis neist mööda vaatama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna algab riigikogu uus tööaasta, sel puhul peab viimase suure presidendi kõne Kersti Kaljulaid, kes annab juba 11. oktoobril riigipea ameti kanda. Alar Karisele. Karise valimine järgmiseks presidendiks õnnestus siinsamas riigikogus 31. augustil. Erakorraliselt kogunenud parlament näitas siis kokkuleppimise soovi ja võimet, kus ühes suunas liikusid valitsus liidus reformi ja keskerakondlased ning nende kõrval Isamaa ja sotsiaaldemokraadid opositsioonist. Kas sellist kokkuleppimise vaimu ja üksmeelt jätkub ka riigikogu korralisteks istungiteks? Ei taha midagi ära sõnada, aga pigem on see kahtlane. Kohalike valimisteni on jäänud viis nädalat ja selle ajal rivistuvad kõik erakonnad enda lipp puude alla. Ilmselt näeme erinevat pilku ja meelt ka koalitsioonis, kus reformi ja Keskerakond muutuvad teineteise nähtavateks konkurentideks, rääkimata opositsioonist. EKRE loodab nendelt valimistelt tõmmata endale pikima kõrre ning kui riigikogu saali on võimalik kasutada erakonna jõuliseks näitamiseks, siis seda kohalikeks valimisteks ilmselt kõige tõsisemalt valmistunud rahvuskonservatiivid ka teevad. See tähendab kirglisi debatte parlamendis ja kümneid võib-olla isegi sadu muudatusettepanekuid seaduseelnõude arutamisel, mis muudab riigikogu töö teosammul kulgevaks. Koalitsioonil on võimalus sellega kaasa lohiseda, mida ei taheta opositsiooniga kokku leppida, mis mõnikord on võimalik, aga mõnikord mitte. Või siduda eelnõu vastuvõtmine valitsuse usaldushääletusega. Seda viimast ei saa aga kasutada igapäevaselt, kuna siis muutub see meetod naeruväärseks ja võimuliidu usaldusväärsust närivaks. Ent kohalike valimiste möödumine ei pruugi tuua parlamendisaali rahulikumaid tuuli. Lisanduda võib närvilisust, mille juured on valimiste tulemused. Kui näiteks Keskerakond kaotab ainuvõimu Tallinnas või Ida-Virumaal, mõjutab see kindlasti meeleolu Toompeal. Sama juhtub siis, kui EKRE teeb väga hea tulemuse paljudes valdades, kus rahvuskonservatiividel on pikimad nimekirjad. Põhjus on lihtne. Kõik erakonnad hakkavad oma lootuste ja hirmudega vaatama juba 2023. aasta märtsikuu algusesse, kui Eesti valib uut parlamenti. Pole kahtlust, et see valimiskampaania algab järgmisel aastal ning just siis hakkavad koalitsioon opositsioon ja seni riigikogus välja jäänud parteid enda sihikuid täpseks sättis. Mingit vaik elu see parlamendile ei ennusta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu alustab sügisistungjärku, poliitikavaatleja Toomas Sildami hinnangul ei ole lähenevate valimiste tõttu rahulikku aega loota.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMargo Krosberg alustas sellest, et Venemaa poolt oodatud ja kardetud plaan C on käivitatud. Vene Föderatsiooni üksused alustasid pealetungi eelkõige siis Ida-Ukrainas, Donbassi ja Luganski piirkondades, aga sisuliselt pommitati asulaid ja linnu erinevates kohtades kogu rinde ulatuses, alates siis Mukalajevist, mis on juba pikemat aega olnud Vene Föderatsiooni relvajõudu üksusel pinnuks silmas, kuna ei suudeta edasi liikuda Odessa peale pihta said ka teised piiriäärsed olulised kohad nagu Grivõi Severoonet ja samamoodi ka Harkiv ja laias laastus kokkuvõtvalt on Ida ja Lõuna-Ukrainas praeguselt siis suurusjärgus umbes 80 Vene Föderatsiooni relvajõudude pataljoni taktikalist gruppi, igas ühes neid suurusjärgus 600 kuni 800 võitlejat, ehk siis kiire matemaatika ütleb, et see on niisugune 45 kuni 60000 sõjaväelast ainuüksi 12 nendest pataljoni taktikalisgruppidest jätkuvalt ründavad Mariupolit, mida siiamaani ei ole suudetud vallutada ja mida ukrainlased siiamaani kaitsevad. Ilmastik on seni soosinud ukrainlasi, sest teede lagunemise aeg on kestnud arvatust pikemalt. Aga veel eraldi Mariupolist. Ukrainlased on osutanud üle mõistuse tugevat vastupanu linnas küll viimase nädala aja jooksul on siis Vene Föderatsiooni üksused suutnud linnas erinevates nii-öelda vastupanukolletes erinevaid üksusi isoleerida aga viimaste päevade jooksul siis peamised üksused, kes Mariupolisse veel jäänud on, on siis kõik koondunud asostalli tehase territooriumile. Linnas on veel mõningaid väiksemaid vastupanukoldeid, aga suurem vastupanu siis ikkagi sellel samal asostalli tehasel, mida siis viimastel päevadel Vene Föderatsiooni strateegilised pommitajad Tu 22 on õhus pommitanud punkrite vastaste pommidega juhitamatute pommidega eesmärgiga siis need viimased kindlustused purustada ja seeläbi siis vallutada linn. Ja nagu ma mainisin, siis ainuüksi kogu sellest koosseisust 12 pataljoni taktikalist gruppi ründavad Mariupolit ja see on päris suur jõud, mis siis vabaneks juhul kui Mariupol päeva lõpuks suudetakse vallutada?",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg andis pressikonverentsil ülevaate viimastest julgeolekualastest arengutest Ukrainas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEile istus valitsus mitu tundi koos ja arutas, kas ja missuguseid koroonapiiranguid Eesti vajab. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et erinevate võimalike meetmete nimekiri on pikk. Mis hõlmas nii avalike ürituste osalejate piirarvusid maski kandmise küsimuse nii-öelda laiendamist, samamoodi ka erinevaid lisameetmeid töökohtadel, järelevalve tõhustamisel, testimisvõimekuse tõstmisel? Valitsuse arutelude juures viibis ka terviseameti peadirektor Üllar Lanno. Iga minister üritab ellu jätta seda oma haldusalas sees olevat tegevusgruppi ja toob laua peale järjest uusi võimalusi, et pakkuda välja alternatiive juba sõnastatud lahendustele ja see kompromiss ongi raske, tekkisid mõned pisikesed sellised ebakõlad, mis, mis teisipäeval ma usun, et saavad lahenduse. Haridus ja teadusminister Mailis Reps ütles täna Vikerhommikus, et suure tõenäosusega tuleb tagasi ka kaks pluss kaks reegel ehk inimesed peavad hakkama vähemalt osades kohtades vahet hoidma. Üleüldise maski kohustuse kehtestamiseks valitsuses aga toetust ei ole, sest õues viirus nii hästi ei levi. Aga et kaubanduskeskustes kitsastes ruumides ja ühistranspordis noh, see on ikka väga suure tõenäosusega, et see tuleb teisipäeval otsustamiseks ja noh, siis on küsimus, mitu päeva on vaja ülemineku aega selleks, et kõik saaksid ette valmistada. Reps lisab, et maski kohustusest rääkides arutab valitsus ka erandeid. Lapsed on väljas teatud puudulikkuse puhul on väljas, et need on kõik need, mis on Lääne-Euroopa läbi vaielnud ja sellele pöörab tähelepanu õiguskantsler. Belgias on maski kandmine kohustuslik juba kaua aega. Kui oktoobri algul tehti reegleid leebemaks ja nõuti maski ainult siseruumides siis nüüd tuleb kanda seda ka tänaval. ERRi Brüsseli korrespondent Joosep Värk ütleb, et Belgias on näo katmine muutunud sotsiaalseks normiks. Loomulikult saaks ette heita seda, et kuidas maski kantakse, kus neid hoiustatakse. Kui palju kantakse ühte maski ja kõike seda, aga avalikus ruumis kantakse maske. Eestis on arutatud ka selle üle, kust vaesem rahvas maski saab. Kaubandusvõrgus maksab üks ühekordne mask umbes 70 senti. Joosep Värk ütleb, et Belgias leiab mitmeid veebikülgi, kus õpetatakse maski ise valmistama. Teine asi on ka see, et mask ei pea olema see meditsiiniline või selline sinine mask, mida me ette kujutame, vaid see võib olla ka sall tegelikult, mida sa kannad, seda lihtsalt tuleb siis pesta, seda tuleb vahetada. Itaalias peavad maske kandma kõik, välja arvatud päris väiksed lapsed ja need, kes parajasti sporti teevad. Itaalias elav ajakirjanik Ülle Toode ütleb, et ka seal on maski kandmine muutunud päris tavaliseks ja ehkki valitsus on kehtestanud ka mitmesaja eurosed trahvivõimalused, kannab suurem osa inimesi maski vabatahtlikult. Riik inimestele küll maske ei jaga, kuid vaesemaid aitavad erinevad vabaühendused. Väga paljud eraettevõtted, pangad annetavad siis niisugustele abiorganisatsioonidele kas või siin Rooma linnas, hommikuti on tänavatel näha siis niisuguseid inimesi, kes siis vestlevad inimestega, kes võib-olla siis juba ootavad nendelt organisatsioonidelt abi ja neile jagatakse siiski maske.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval koguneb valitsus, et jätkata arutelu, missuguseid piiranguid inimestele seada. Muuhulgas võidakse otsustada siseruumide maskikohustus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKubija hotelli ja spaakeskuse juhi Aigar Pinna sõnul on olukord ettevõtte jaoks raske. Kahe nädala jooksul, mil spaa suletud, suunatakse aga hotelli kliente rohkem talispordiga tegelema. Tegelikult on see nii meie kui see sektor kõvasti pihta saanud. Meil pole ka suvest või kevadest saati lubatud üle 50 protsendi täituvust niimoodi, et me oleme selles suhtes tõsise, tõsise küsimuse ees. Kuidas edasi? Tõsi ta on, et meil basseini ei ole, aga meie ümbruses olemas fantastilised suusarajad nii kubja kubja, hotelli ligidal paiknevate suusaade näol, küteaurus olevate mäesuusanõlvade näol vabas õhus, meil on tegevust küllaga. Värska kurtravi keskuse juht Vello Saar ütles, et veekeskuse sulgemisest olenemata jääb avatuks Värska sanatoorium. Tõesti, veekeskuse majas me pühapäeva õhtul kustutame, tuled ja keerame uksed lukku ja loodame, et see kaks nädalat on see aeg, mille järel me saame seal uuesti siis teenuse osutamise alustada. Aga sanatooriumi poole pealt me toimetame oma toimetusi siis ravide osutamisega jätkuvalt edasi. Vaagen küll lossispaa juhi Piret Karu kinnitusel jäävad Taagepera lossis, hotelli ja restoran avatuks. Peamegi kiiresti mõtlema, kuidas siis ellu jääda, hetkel need kaks nädalat, kuigi meie sauna ja spa keskus on kinni siis alates esmaspäevast, kuna meie hotell ja restoran jäävad siis avatuks. Et pakuksime siiski neile klientidele, kes tulevad meie juurde siia puhkama, nii hoolitsuse ja siis ka näiteks privaat sauna võimalust, et kas siis kahekaupa või perekonniti, aga et, et see võimalus ikkagi oleks. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapiirangute tõttu sulgevad alates esmaspäevast uksed spaad ja veekeskused. Keerulisse olukorda saattunud Kagu-Eesti ettevõtted keskenduvad taaskord teiste teenuste pakkumisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVirtuaalkeskkonnas toimuval võistlusel osalevad üle Eesti 16 tantsukooli. Võistlejad annavad küll üksteisele hindeid, kuid võitja selgitab välja siiski žürii. Tantsulahingu idee autor Kanni Kallaste usub, et koroona piirangute tingimustes on võimalik leida siiski loovaid lahendusi. Planeeritud võistlused on olude sunnil edasi lükatud või ära jäänud, mis tingiski siis olukorra, kus oli vaja see tühimik nii-öelda täita. Ja kui muu elu ja toimetamised on olude sunnil veebi kolinud, siis tuligi mõte, et tegelikult on ju võimalik ka tantsulahingud ehk siis tantsuvõistlust pidada veebis. See võistlus saabki alguse nüüd 11. jaanuaril ja kestab märtsi keskpaigani. Selle aja jooksul toimub viis erinevat lahingut. Antakse viis erinevat teemat, mida osalejad peavad siis tantsuliselt lahendama hakkama ja üle nädala ette antud keskkonda üles laadima. Kannisso sõnul on oluline, et kinni peetakse kehtivatest koroonareeglitest, mistõttu saavad osalejad võistlusülesandeid lahendada ka stuudiost. Väljas viibides. Etteantav ülesanne on sõnastatud nii, et seda annaks tantsuliselt tõlgendada erinevalt. Et usun, et noored on ääretult leidlikud ja, ja et saame selle võistluse käigus väga omanäolisi etteasteid ja tantse näha. Virtuaalse tantsulahingu saatejuht Lotto Vana kinnitas, et videoklippide abil innustatakse osalejaid olema loovad ja isikupärased. Meie siis juhime siis ülesandeid, mida tantsijad siis peavad kahe nädala jooksul täitma ja et need oleksid arusaadavamad ja et loovus, ka neil siis hakkaks paremini tööle, et me anname väikseid vihjeid, väikseid näpunäiteid, võib olla, mida peaks vaatama, see annab võimaluse tantsijale taaskord lavale saada. Kus eelmisel aastal siis võib-olla nii palju ei õnnestunud olla, kui oleks tantsija tahtnud. Raadio uudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlvamaal tegutsev tantsustuudio Meie Stuudio on kokku kutsunud üle-eestilise virtuaalse tantsuvõistluse \"Virtuaalne tantsulahing\". Võistluse korraldajad tahavad anda tantsuhuvilistele võimaluse taas esineda ning end võistluses proovile panna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa teen ühe sammu korraga, jah, täna ma kinnitan, et ma läksin toetajaliikmeks ja läksingi toetajaliikmeks sellepärast et anda need oma kogemused ja ideed, mis mul on juristina tippjuhina saadud julgus, ma arvan, kaasa rääkida ühiskondlikel teemadel ja, ja võib-olla kõige rohkem see tahtmine ehitada seda Eestit, mida ma kujutan ette oma lastele, lastelastele ja ka oma vanaemale. Et need teadmised ja oskused anda parempoolsete heas mõttes teenistusse ja toetada neid, aga mis puudutab pikka perspektiivi, siis vara öelda üks samm korraga hetkel on ikkagi olnud minu motivatsioon see, et, et kõrvalt ei tahaks kauem vaadata seda, mis toimub ja nii palju, kui ma saan aidata seda, et, et selline teatud populism ja räuskamine ikkagi ühiskonnas väheneks, siis, siis ma teen seda toetuse kaudu. Oma teates te ütlesite ka, et tulevikus hakata rääkima siis parempoolsetest nii-öelda meie vormis, et kas see tähendab seda, et hakata aktiivselt kaasa lööma selle ühenduse juhtimises. Seda see hetkel ei tähenda, see tähendab hoopis seda, et minu jaoks on alati sisu olnud olulisem kui vorm, panustamine ja meeskonnatöö olulisem kui iga hinna eest millegi juhtimine. Ma tahaks nende ideedele anda oma ideid, juurde, oma kogemust juurde. Ma toetan neid. Kas on tõenäoline, et te tulevikus liitute ka erakonnaga isamaa? Ma ei spekuleeri siit ette ajas, et, et hetkel on oluline hoopis see, et Isamaa valitsussuunal ei ole see isamaa, mis on olnud, ma arvan, paljude inimeste peas pikka aega. Ja pigem kui parempoolsed on ettevõtnud nõuks muuta isamaa selliseks Eestist hoolivaks, tugevaks, konservatiivseks jõuks tagasi ja parempoolsed oma sellise maailmavaatega sobisid mulle nende toetamiseks. Kas te näete parempoolsetes tegelikult sellist perspektiivi, et nad kas siis isa isamaas sees või ka kuidagimoodi eraldi poliitilisel areenil kasvatasid oma mõjukust? Selles ma ei kahtle üldse, et nad on suutelised muutma isamaad kõige paremas mõttes ja, ja tõesti võtma ka sellise kandva juhtiva rolli Eesti jaoks selles mõttes, et hoida Eestit ikkagi sellise avatud riigina ja, ja targa ja eduka riigina edasi. Ma arvan, et täna ongi Eestis hetk, kus need, kes on oma ala profid. Need võiksid minna poliitikasse ja võtta suunapoliitikasse seda, mida rohkem on seal prohve väga erinevatest eluvaldkondades, seda kiiremini hakkavad ka muutused aset leidma. Kas te kavatsete kandideerida ka kohalikel valimistel? Ei torma üldse ajast ette, et hetkel panustan sellega, mis mul on ja siis vaatame edasi, mis tulevik toob.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine peaprokurör Lavly Perling astus Isamaa liikmeühenduse Parempoolsed toetajaliikmeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütleb, et lisaeelarves kiireks internetiks mõeldud 15 miljonit eurot jagatakse kaheks. Kuue miljoni euro abil peaks juurde tulema neid aadresse, kus internetiga liituda saab. Erinevalt senistest suurprojektidest riik enam tehnoloogiale piiranguid seada ei plaani. Kaabli vedamise kõrval võivad ettevõtted laiendada ka traadita internetivõrku. Kindlasti on täna ka paljudes kohtades selliseid kohti, kus oleks vaja uut masti panna või, või mõnele mastile uusi seadmeid panna. Aga samas ka on palju piirkondi, kus on veel valgus, kaabel laiali vedamata, et see kuus miljonit on nagu ettevõtete baasil, et ettevõtted konkureerivad siis, mis piirkonda nad suudavad, kui palju punkte luua, et, et seal oleks võimalik tarbijatel siis liituda. Suurem osa rahast ehk üheksa miljonit eurot jagatakse koka sõnul hoopis lõpptarbijatele. See raha on mõeldud neile, kel piltlikult on Kaabliots juba värava taga. Aga kes pole veel liitumislepingut sõlminud? Ka elektrilevil on eelmine aasta veetud pea 10-le 1000-le kliendile ots kuhugile, aga liitujaid on tegelikkuses alla 2000. See näitab seda, et tihti jääb ka liitumine raha taha kinni. Elektrilevi uute teenuste juht Oliver Ruus selgitab, et liitumisvõimaluse kasutamata jätmisel on veel teisigi põhjuseid peale raha paljudel Pole ülikiiret interneti lihtsalt praegu veel vaja. Aivar Kokk lisab, et see, kas elektrilevi rajatud võrk uue meetme abil ikka liituda saab, polegi veel praegu päris kindel. Aga põhimõtteliselt peaks ka liitumistoetus olema selline, mis ei sõltu ei teenusepakkujast ega tehnoloogiast. Väga paljud ettevõtted pakuvad ju läbi õhu, interneti ja maapiirkondades. Tihti ongi pea 85 protsenti võimalik head internetti pakkuda läbi õhu, et ei pea olema see valguskaabel hetkel juba kodu juures. Seni on kokku lepitud, et ühe liitumise hind, mida riik toetab, ei tohi ületada kolmesadat eurot. Detailid, kuidas ühe või teise meetme raames raha jagatakse või kes täpselt ja millal seda taotleda saab, pole siiski veel paberile jõudnud. Aivar Koka sõnul on poliitikute vahel kokku lepitud üldisemad põhimõtted muuhulgas seegi, kui kiire internetiühenduse loomist toetatakse. See vähemalt peab olema 30 megabitti sekundis, et siis see rahuldaks enamus peredel ja ettevõtetel vajava internetikiiruse. Oliver Ruus leiab, et riik peaks siin ambitsioonikam olema. Kui me juba riigi vahendeid kaasame, siis me peaksime vaatama ette mitte üks aasta-kaks aastat, vaid pikemalt, et see tagatav võimsus oleks suurem, muidu me oleme kahe-kolme aasta pärast tagasi seisus, kus 30 megabitti kättesaadav, aga tegelik vajadus on 70 megabitti sekundis, et tuleb hakata jälle tegema võrguinvesteeringuid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aprilli keskel vastu võetud lisaeelarves on viisteist miljonit eurot selleks, et viia maapiirkondadesse kiiret internetti. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütleb, et selle raha eest ei korraldata uut viimase miili projekti. Suurem osa rahast läheb hoopis selleks, et inimesed saaks liituda juba olemasoleva võrguga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna kevadel esitati erakondade rahastamise järelevalve komisjoni saatust käsitlevale eelnõule 50000 muudatusettepanekut oodati huviga, mis saab nüüd. Nii palju ei tulnud sotsidelt 5800, Reformierakonnalt 3500, aga protseduuri umbeajamiseks piisab ka neist. Mõlemad opositsioonierakonnad rõhutavad, et tegevuse eesmärk on sundida koalitsioon rahvahääletuse mõttest loobuma. Indrek Saar. Tegemist on referendumiga, mida ühiskond ei soovi, mida ühiskonnal ei ole vaja ja eriti tänasel päeval sellega tegeleda on ääretult küüniline, kui me peaksime oma energia koondama sellele, et hakkama saada viirusega, mis ühiskonda laastab. Ja millised on sotside muudatusettepanekud? Seal on väga palju erinevaid ettepanekuid, sest ettepanekute päritolu on ka erinev, et päris palju on neid, mida inimesed on meile kirjutanud sest me juba novembris palusime inimesed teeksid oma muudatusettepanekuid ja siis on ka selliseid muudatusettepanekuid, kus näiteks on selle referendumi jaoks välja pakutud erinevaid kuupäevasid ja nii edasi. Kaja Kallas ütleb, et see hääletus on nii mõttetu, naeruväärne kui ka julm parandused panekute valmimist, kommenteerib ta. Nii. Meie plaan oli selline, et Reformierakonna fraktsioonis on 34 saadikut ja iga saadik mõtles siis ligi 100 küsimust, mida võiks siis rahvalt küsida selle asemel? Mõni läks hoogu, kirjutas rohkem, mõni jäi pidama vähema numbri peale, aga igal juhul kokku neid kuskil 3500 tuli, ükski neist ei ole formaalne, kõik nad on väga sisulised, et kui meie arvates see küsimus, mida küsitakse, on mõttetu, siis võib pakkuda selle asemel nii-öelda teisi küsimusi, aga nagu ma ütlesin, et selle eesmärk on tõepoolest see rahvahääletus ära hoida. Kallas ütleb, et nende saadikud soovivad ka kõiki oma ettepanekuid komisjoni ise tutvustada. Küsin, kuidas planeerida oma tegevust. Põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets. Kõigepealt praktilisest töökorraldusest on see, et me täna siis loendame need ettepanekud üle, proovime õhtuks saada õige numbri kätte, siis me grupeerime ja süstematiseerime neid ja eks kõige rohkem siis ragistatakse ajusid sellega, milline juriidiline vastus peaks sellele olema. Sest ega riigikogu ei suuda istuda tuhandete ettepanekutega kümneminutiliste vaheaegadega. Ehk olukord on tõsine selles mõttes, et riigikogu ei saa oma tööd teha, kui ta peaks neid muudatusettepanekuid arutama. Põhiseaduskomisjon koguneb kindlasti ka järgmisel nädalal. Poolametsa seisukoht on, et praegu on ratsionaalsel eelnõude menetlemisel põhi alt ära löödud. Parlament aga peab saama oma tööd teha ja on vaja vastust, kuidas seda saavutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsioon esitas abielureferendumi eelnõule ligi 10 000 muudatusettepanekut Täna õhtul sai täis abieluteemalise rahvahääletuse eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes on kombeks sõlmida üleriigilisi kollektiivlepinguid, mida järgivad kõik valdkonna ettevõtted. Juba mitu aastat on tööandjad rääkinud, et kokkuleppeid tuleks sõlmida igas piirkonnas või isegi igas ettevõttes eraldi. Näiteks Helsingis on tööjõud kallim kui kuskil kõrvalisemas külas Ida-Soomes. Praegu tuleb aga igas maanurgas maksta sama palka. Metsaettevõtted tegid nüüd otsustava sammu ja teatasid, et nemad enam üleriigilisi lepinguid ei tunnista ja iga ettevõte lepib ise oma töötajatega, palgas ja töötingimustes kokku. Ametiühingute keskliidu juhi Jarko Eloranda sõnul on metsatööstuses kollektiivlepinguid sõlmitud 100 aastat, nüüd aga lõhuti see süsteem ära. Teised tööandjad on aga metsatööstuste Liidu otsusest elevil. Tehnoloogiatööstuste Liidu tööturu juht Miina Helle nimetab metsatööstuste otsust ajalooliseks. Ka teiste ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul on üleriigiliste kollektiivlepingute aeg läbi. Vaja on suuremat paindlikkust. Valitsusse kuuluv vasakliit tuli kohe uuesti välja oma ettepanekuga kehtestada seadusega miinimumpalk, millest vähem maksta ei tohi. Praegu ühtset alampalka Soomes kehtestatud ei ole, kõik sõltub kollektiivlepingutest ja neis on madalamad tunnipalgad kaheksa kuni 10 eurot. Võrdluseks. Eestis on sel aastal alampalk kolm eurot ja 48 senti tunnis. Peaminister Sanna Marin sotsiaaldemokraatlikust erakonnast alampalga kehtestamist ei toeta. Ka ametiühingud ei pea seda mõistlikuks. Valitsus ei ole siiani kollektiivläbirääkimiste osapool olnud ja peaminister avaldas lootust, et tööandjad ja töövõtjad jõuavad ka edaspidi omavahel kokkuleppele. Metsatööstusliidu otsust kommenteerides ütles Marin, et oleks oodanud ettevõtjatelt praegusel raskel ajal rohkem vastutustunnet. Sedasama ütles ta ka veidi aega tagasi, kui metsaettevõte OPM teatas oma jämsa tehase sulgemisest ja 600 inimese koondamisest. Marini sõnul ei peaks viiruse kriisi ajal nii käituma. Aga tegelikult ega poliitikud pole ju ainsad, kes viirusekriisi ära kasutavad. Ühest küljest on hundiseaduste aeg, nagu valitsused ise eeskuju näitavad. Teisalt on ümberkorraldused paljudel puhkudel ainus võimalus ellu jääda. Saab näha, kui paljud tööandjad võtavad nüüd eeskuju metsatööstusest ja hakkavad igas ettevõttes eraldi kollektiivlepinguid sõlmima. Soomes on kollektiivleping põhjalik ja keeruline mitmesajaleheküljeline dokument, mille koostamiseks igas ettevõttes ei pruugi oskusi ja aega olla. Ametiliitudesse kuulumine on Soomes palju rohkem levinud kui Eestis, aga viimasel ajal on üha rohkem neid, eriti välismaalt pärit töötajaid, kes ametiühingusse ei astu. Ka seda saab näha, kas kohalik kokkuleppimine vähendab ametiühingut tema jõudu, nagu tööandjad prognoosivad või hoopis suurendab seda. Sest töötajad märkavad peagi, et üheskoos saab parema Need tingimused välja võidelda kui igas ettevõttes eraldi läbirääkimisi pidades.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome Metsandusettevõtete Liit ei tunnista enam ametiühingutega sõlmitud üleriigilist kokkulepet, tõenäoliselt püüavad nüüd ka teised tööandjad ametiliitude mõju vähendada. Valitsusse kuuluv Vasakliit peab vajalikuks, et töötajate kaitsmiseks kehtestatakse seadusega alampalk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜlehomme otsustavad Ameerika Ühendriikide kodanikud, kes on järgmised neli aastat ilmselt maailma mõjukam mees, kas vabariiklane Donald Trump või demokraat Joe Biden. Kõik on veel võimalik. Võita võib trump. Võita võib Biden, mida nimetatakse ka Bideni maalihkeks ja tulemuse lõplik selgumine võib jääda venima. Eesti suursaadik Washingtonis Jonatan Vseviov meenutas hiljutises intervjuus, et Ameerika presidendivalimiste jälgimine on võimalik kolmel tasandil. Esiteks Ameerika kodanikud, kes omavad hääleõigust ja kes keerulise valimissüsteemi läbi otsustavad lõpuks oma riigi järgmise presidendi nime. Teiseks välispoliitika huvilised kogu maailmas, nemad saavad kellelegi pöialt hoida, võivad sotsiaalmeedias või mujal avaldada oma mõtteid, aga neist ei sõltu midagi, sest hääleõigust neil ei ole. Ja kolmandaks riigid ja valitsused, kes hea tava aga ka terve mõistuse järgi ei sega ennast teiste maade siseasjadesse isegi mitte liitlaste siseasjadesse. See tähendab, et kuni valimistulemus pole lõplikult ja ühemõtteliselt selge, ei pane mõne valitsuse minister oma pintsakure väärile ühe või teise presidendikandidaadi toetus märki ja ei saada neist kummalegi õnnitlussõnumit. Pärast võib kiirustamise pärast piinlik olla ja mitte ministril endal, vaid tema riigil. Selline verbaalne väline tasakaalukus ei tähenda aga, et riikidel oleks ükskõik, kellest saab USA järgmine president. Viimased neli aastat on valge maja tähendanud ka Euroopale ettearvamatust välispoliitilisi uperpalle ja Atlandiüleste liitlassuhete tugevuse korduvat kompamist. Võib ju öelda, et otseselt midagi hullu pole juhtunud. Näiteks NATO tegutseb endiselt, aga umbusk Euroopa suurte ja Washingtoni vahel ei ole hea tulevikuväetis. Lõpuks muudab see nõrgemaks meie kõigi laiapindse julgeoleku. Kas järgmise aasta jaanuaris jätkab Ühendriikide presidendina Trump või alustab Biden on valge maja ovaalkabinetis tema töölaual ikka kaustad pealkirjadega Covid-üheksateist, majandus, kriis, Hiina, Venemaa Lähis-, Ida kaubandus ja majandussuhted. Kõik teemad muide, on negatiivsed või vähemalt probleemsed. Muidugi võiks seal olla ka kaust Euroopa, aga mitte probleemina, vaid lähedase liitlase ja sõbrana. Kui toimub Bideni maalihe vaatab demokraatidega mehitatud valge maja, uus administratsioon praegusest rohkem Euroopa riikide sisse õiguste ja vabadust hoidmise poole. Ungari ja Poola muutuvad USA-le vähem tähtsateks ning Euroopa suured rohkem tähtsad. Siis ongi nii, nagu Eesti välisminister Urmas Reinsalu on kohalikke otsuseid selgitada korduvalt tsiteerinud Ühendriikide eelmist presidenti Barack Obama. Valimistel on tagajärjed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks päeva enne USA presidendivalimisi on kõik veel võimalik ja enne valimistulemuste lõplikku selgumist peaks poliitikud hoiduma avaldustest kummagi kandidaadi aadressil, leiab ajakirjanik Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕiguskantsler Ülle Madise tegi riigikogule ettepaneku anda nõusolek Mailis Repsilt saadikupuutumatuse ära võtmiseks. See omakorda annab võimaluse jätkata tema suhtes toimuvat kohtumenetlust, jätkab õiguskantsler Madise. Õiguskantsleri ettepanek ega riigikogu nõusolek ei tähenda, et inimene on süüdi. Eestis kehtib põhimõte, et inimene on kuriteos süüdi ikka siis, kui kohus on ta süüdi mõistnud ja see otsus on jõustunud. Nii et pärast tänast Läheb küsimus kohtumenetluse ja kohus on see, kes selgitab välja tõe ja see oli ka proua Repsi enda soov. Edasi läheb harilik kohtumenetluse. Riigikogu liikme volitused ei peatu, ta jätkab riigikogu liikme tööd ja juhul, kui kohus peaks ta süüdi mõistma, siis volitused lõpevad. Eesti vabariigi praktikas. On neid juhtumeid olnud erinevaid, et riigikogu liikmed on nii süüdi kui ka õigeks mõistetud, nii et veel kord kehtib süütuse presumptsiooni põhimõte. Ettepaneku poolt jätta Reps imuniteedist ilma hääletas 56 riigikogu liiget, vastu hääletanuid ja erapooletuid ei olnud. Miks aga jätsid hääletamata keskfraktsiooni liikmed, vastab fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. Ja see oligi põhjus, et, et me oleme ka varasemalt niimoodi käitunud. Ja hommikul kell pool 10 oli meie fraktsiooni koosolek, me juba teadsime ette, et on olemas hääled koos üle 51 hääle ja nii oligi. Nii, et Keskerakonna hääled ei oleks midagi siin otsustanud ja tänaseks on saadikupuutumatus ära võetud Mailis Repsilt ja tal on siis võimalus kohtus tõe ja õiguse eest seista. Möödunud sügisel selgus, et toonane haridus ja teadusminister Reps kasutas ministeeriumi vara ja tööjõudu oma pere huvides. Lisaks lasi ta maksumaksja kinni maksta oma sünnipäeva peo. See aga kulmineerus ministri tagasiastumise ja kriminaalasjaga. Viimase 30 aasta kestel on Repsi 11. parlamendi liige, kes saadikupuutumatusest ilma on jäänud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu 56 liiget olid selle poolt, et Mailis Reps saadikupuutumatusest ilma jätta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervise ja tööminister Tanel Kiik sõnas vikerraadio saatel uudis pluss, et valitsuskabinet menetleb vaktsiinikahjustuste fondi loomist üheskoos patsiendikindlustuse fondi loomisega. Peaminister Kaja Kallas ütles eelmisel reedel, et vaktsiinikahjustuste fondi loomine saadaks ühiskonda signaali, justkui on vaktsineerimisega seotud ulatuslikud kahjud. Kallase väljendatud arvamuse kohaselt suurendaks fondi loomine veelgi rohkem vaktsineerimisega seotud hirme. Tanel Kiik ütles aga, et eilsel valitsuskabineti arutelul oli fondi loomise osas selge üksmeel. Vaadates olukorda, kus meil on Covidi tõttu hospitaliseeritud üle 10000 inimese ja surnud üle 1600 inimese siis loomulikult karta tuleb viirust ja haigust, mitte vaktsiini. Aga nende üksikute juhtumite puhul sellise õiglase hüvitamise mehhanismi loomine on mõnes mõttes riigi väärikuse küsimus. Kiige sõnul oleks õigus hüvitist taotleda inimestel, kellel koroonavaktsiini tõttu on ilmnenud potentsiaalselt, kuid kestev tervisekahjustus või töövõimelangus. Printsiibis räägime kindlasti nii-öelda rasketest tõsistest tervisekahjustest ehk et me räägi nii-öelda, ma ei tea peavalust või palavikust, lühiajalised ilmnevad tavapärastest vaktsiini toimetest immuunreaktsioonist, vaid ikkagi nendest olukordadest, kus inimesel tekib potentsiaalset, kuid kestev tervisekahjustus, töövõime langus või mõni muu sarnane traagilisem juhtum. Ehk kindlasti see nende õigus ei saa olema, võibolla siis ma ei tea tuhandetel, vaid pigem räägime kas kümnetest, äärmisel juhul sadadest juhtumitest aasta peale. Tanel Kiik ütles, et raha kahjude hüvitamiseks hakkab tõenäoliselt tulema maksumaksjatelt. Seda küsimust aga alles arutatakse. Suure tõenäosusega see raha tuleb ikkagi lõpuks läbi maksumaksjate, et küsimus on lihtsalt selles, kas see maksumaksjad maksavad seda läbi riigieelarve nii-öelda otse sinna või tuleb see läbi ravimite hinna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus plaanib vaktsiinikahjustuste fondi eelnõu saata Riigikokku juba sel aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.