messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnnast arvele võtnud sõjapõgenikele teeb sobiva kooli või lasteaia koha pakkumise Tallinna linn. Selleks on aga praegu vajalik, et perekond oleks leidnud püsiva elukoha ehk kelle vanemad on leidnud koha eluruumides, mitte hotellides. Tallinna haridusasutusteja Andres Pajula. Praegu on kooli kohta pakutud üle 500-le lapsele ja lasteaiakohta üle 200-le lapsele. Haridus ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna esindaja Triin Rass ütles, et tõenäoliselt kujuneb lasteaiakohtade vajadus kõige suuremaks Tallinnas ja Harjumaal. Tänase seisuga me teame, et 92 last on meil tänaseks juba erinevates piirkondades, lasteaedades, selgelt on see põhirõhk on ikkagi Harjumaal ja Tallinnas, kus on siis kõige rohkem lapsi. Aga me teame täna, et Meil on üle Eesti kokku hinnanguliselt 3000 vakantset lasteaia kohta. Ja Tallinn on andnud meile teada. Nendel on pakkuda lasteaiakohti umbes 1000-le lapsele, et see tempo, millega lapsed liiguvad alushariduse, on praegusel hetkel üsna selline aeglane. Nii, meil ei ole täna veel võib-olla sellist väga head ja selget pilti ja selle kohta, kui suureks see nõudlus ja millistes piirkondades võiks osutuda. Et Tallinn kindlasti ja Harjumaa kindlasti saab olema see, kus lasteaiakohti on vaja kõige enam, aga eks see sõltub ka hästi palju nendest peredest ja nende vajadustest, et täna võib-olla pered on ka veel nii palju traumeeritud ja alles tegelevad muude olmeküsimustega, et nad ei ole jõudnud ka võibolla oma alushariduse vajadusest näiteks märku anda. Ross ütles ka, et sõjakoldest põgenenud laste hariduskulud kompenseerib riik. Siin tuleb ikkagi riik, appi on võetud vastu otsus, et sõjapõgenike laste haridusasutuste pidajatele siis nende eest siis see õppekoha kulude katmiseks makstakse toetust, see katab siis ära nii osalustasu, lapsevanema osa, kui ka siis toidukulu, et lapsevanemad tõesti praegu lasteaias käimise eest ei küsita raha. Andres Pajula selgitas, et lühikeses plaanis on Tallinna linnal kavas päevakoolid ja adoptsiooniprogrammid kuid probleem on selles, et me ei tea, kui palju lapsi Eestisse jääb, sest sügisel läheb käiku pikem plaan ja siis tuleb lapsed paigutada juba Eesti koolisüsteemi. Sügisel on lastel võimalus aga jätkata ka Ukraina koolide e-õppe. Selle võimaluse on loonud Ukraina riik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle Eesti on praegu 3000 vaba lasteaiakohta. Ukraina põgenike vajadust lasteaiakohtade järele on raske prognoosida, kuid esimesed 92 last juba käivad lasteaias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsialgu augustis toimuma pidanud, siis koroonaviiruse tõttu septembrisse lükatud ja sealt omakorda nüüd, seitsmeteistkümnendaks oktoobris määratud valimise on justkui peaminister Jasina Arderni tõetund. Üsna tormise esimese ametiaja jooksul on ern peegeldanud hea tahtesõnumit, teda on kiidetud tugeva ja kaastundliku juhtimise eest rahututel aegadel. Meenutame näiteks terrorirünnakut Krisicis valge saare Vakari vulkaani purset ja lõpuks koroona hakkama pole aga saadud üha süveneva vaesusega. See oli üks tema peamistest valimislubadustest, kui ta 2000 seitsmeteistkümnendal aastal võimule tuli. Kriitikud ütlevad, et kümnete tuhandete inimeste vaesusest väljatoomine nõuab enamat kui lahket kätt, naeratust ja karismat. Inimestel pole piisavalt raha, et osta esmatarbekaupa. Vanemad jätavad oma toidukorra vahele, et lapsed söönuks saaksid. Nii kirjeldab viie lapse ema oma keele oklandist. Ta kaotas kaks nädalat enne esimest koroonaviiruse laine töö. Nüüd saab ta tööotsijale ette nähtud 250 uus-meremaa dollarit nädalas, mis tema sõnul ei kata isegi poolt üürisummat. Lapsed ei käi koolis, sest nad ei suuda hankida koolivormi ega osta koolilõunat. Osta ei saa värsket puu ja köögivilja, arstivisiite lükatakse tulevikku ja arved jäävad võlgu. ÜRO lastefondi septembri alguses välja antud aastaaruandes võrreldi 41 suure riigi laste heaolu alates enesetappudest, tervisest kuni hariduse ja keskkonnani, Uus-Meremaa on 35. kohal. Peaminister vaidles vastu, et UNICEFi raportis ei võetud arvesse 5,5 miljardi dollari suurust perepaketti, mis tema sõnul on 18000 last vaesusest välja toonud. Mõttekoja infomeetriks vanemökonomist Braol ütleb, et riigi eluaseme toetusele kvalifitseeruvate inimeste arv oli aastatel 2014 kuni 2016 4000. Praegu on see 20000. See pole mitte ainult kodu või eluaseme puudus, vaid ka olemasolevad on ebakvaliteetsed. Ja veel üks näitaja, et asi on halb, on nõudlus toidupakkide järele. Kolm aastat tagasi andis uus Meremaa hoolekandesüsteem kolme talvekuu jooksul 100000 toidupakki. Praegu on see arv vähemalt 500000 kolme aasta jooksul viiekordne kasv. Seega kinnistab praegune koroonapandeemia ebavõrdsust ja see on eelolevate valimiste võtme teema. Viimane küsitlus näitas Arderni leboristlikule parteile 50 protsendilist toetust, kuid aasta alguses oli see lausa 61 protsenti. Uus-Meremaa oli Covidi vaba 102 päeva, kuni eelmisel kuul tabas Oaklandi teine laine. Niisiis, kui Jassind Ardern võidab teise ametiaja, tuleb tal tegeleda majanduslanguse, eluasemekriisi ning turismi ja kaubanduse tagasitoomisega kõigega, mis jäi lõppeval ametiajal tegemata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus-Meremaal on laupäeval parlamendivalimised. Peaminister Jacinda Ardern on valmis selles ametis jätkama. Tema populaarsust kinnitavad ka arvamusküsitlused, kuigi koroonaviiruse puhang on toetust veidi vähendanud. Viiruse varju on aga jäänud mitmed siseriiklikud probleemid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma tõdes pressikonverentsil, et koroona haigestumus on aasta algusest saadik püsinud stabiilselt kõrgel tasemel. Laste kooli mineku järel hakkas kasvama ka nende haigestumus. Nakatumisega on seotud terviseameti põhjapiirkonnas 10, lõunapiirkonnas 21, idapiirkonnas kaks ja Lääne piirkonnas neli kooli. Härma sõnul on praegune pilt see, et nakatunud õpetajad viivad nakkuse tagasi õpilastele Eestisse sisse toodud juhtude osakaal on jäänud kahe-kolme protsendi juurde. Eelmisel nädalal oli selliseid juhtumeid 111, sealhulgas 48 Venemaalt. Haiglaravi vajavate inimeste arv on püsinud 400 ringis, ütles Härma. Ja hospitaliseerimist vajavate inimeste vanus on hakanud langema tõsisemalt haigestuvate nooremate inimeste osakaal on ka tõusnud. See on siis nii 40 kuni 60 vanusegrupis surmajuhtudest nii palju, et eelmisel nädalal lisandus 47 surmajuhtu. Kasvutrend oli siis 38,2 protsenti liigume selges kasvutrendis ja keskmine vanus 78,2 aastat. Kõikidel inimestel anamneesis olid kaasnevad terviseprobleemid. Eestis on nüüdseks esimese vaktsiinidoosi saanud üle 20400 inimese. Mõlema vaktsiinidoosi oli hommikuse seisuga saanud 841 inimest. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri maris Jesse sõnul mõjutavad vaktsineerimise kulgu enim tarnitavad kogused ja ebamäärasus, millised need võivad olla lähinädalatel. Ministeerium avaldas täna ühtlasi uuendatud vaktsineerimisplaani, märkis Jesse. Laienes meil riskirühma määratlus, kõige suurema diagnoosigrupina tuli sinna juurde viimase viie aasta jooksul insuldi läbi põdenud inimesed aga täpsustasid ka mõned teised rühmad ning ka vanuseliselt siis krooniliste haigustega rühmad, nii et, et praegu on nende täiendustega siis riskirühma suurus kasvanud varasemalt 260000 360000-le. Riskirühmade vaktsineerimine hakkab toimuma perearstikeskustes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal lisandus Eestis 3543 uut koroonanakkuse juhtu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegune kriisiaeg tekitab muresid ning süvendab hirme ja teadmatust. Doktor Reigo Repo Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinikus tõdes, et lõhe stressi taluvate ja sellega halvasti toime tulevate noorte vahel on süvenenud, kuid seda juba pikema aja vaate lõikes kui koroonapandeemia. Ma ütleksin, et noh, ütleme, et pöördumiste arv, võib-olla suurenenud võiks olla praegu võrreldes eelmise aasta kevadega vaadates nüüd osakonna numbreid võib-olla üks, 10 20 protsenti võib-olla keskmisest rohkem ambulatoorse ravi osas ka võib-olla otseseid paralleele on raske tuua, sest et eks me kogu aeg püüame oma tööprotsesse ka kohandada ja paremaks teha, et meie tänasel päeval see, kuidas meil tööd käib, ei ole ju täpselt see, mis eelmisel aastal. Kriisiaja mõju kinnitab ka sotsiaalministeeriumis läbi viidud uuring. Ministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Kätlin Mikiver. Vastanutest siis üle poolte ja siin me räägime vanusest, siis 15 kuni 24 esineb depressiooni sümptomeid. 41-l protsendil oli ärevushäired ja 72 protsendi lausa siis vaimse tervise kurnatuse sümptomeid. Aga need on siis nii-öelda tõesti, et need sümptomid see ei tähenda kohe, et oleksid siis diagnoositud midagi. Uuring näitab, et kasvanud on ka üldine stressitase. Kui oktoobris tunnistas selle tõusu 37 protsenti noortest vastanuist, siis märtsis juba 52 protsenti. Kogu elanikkonna hulgas ilmnevad koroonakriisist tuleneva vaimse kriisi mõjud ajavahemiku peale. Neid numbreid võime näha sügisel või aasta pärast, nentis Mikiver. Sotsiaalministeeriumis välja töötatud vaimse tervise roheline raamat rõhub ennetusele. Nii näiteks seatakse perearstide juures sisse vaimse tervise nõustaja koht. Perearstide teraapiafond saab juurde miljon eurot. Haridus ja teadusministeeriumi kaudu saavad lisaraha koolipsühholoogid. Samuti on abi tugiorganisatsioonidest nagu peaasi.ee või lasteabi. Veel kord. Kätlin Mikiver. Meil on tegelikult praegu olemas ka rajaleidja keskused, mis koole toetavad ja rajaleidjate keskuste juures on samamoodi erinevad spetsialistid olemas, kes siis aitavad erinevate õppenõustamise teemadega. Igal juhul on ka juba praegu mingites osades vähemalt see abi kättesaadav ja julgustame siin kindlasti võtma ühendust ka nagu rajaleidja keskustega. Kui oma koolis ei ole seda tugipersonali rayaleidja.ee leheküljelt või siis on ka need need telefoni number siis seitse, kolm, viis null 700. Et see on siis sellise õppe osas nõustamise telefon, kus saavad nii õpilased kui lapsevanemad nõu küsida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriis on süvendanud lõhesid stressiga toimetulevate ja stressi halvasti taluvate noorte vahel. Sotsiaalministeerium panustab vaimse tervise probleemide ennetusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFIS on võtnud aluseks ikka nii-öelda politsei uurimise tulemused, tähendab seda, et ikkagi kui politsei nii-öelda sellist jõudu ja haarangut ja uuringut poleks olnud, kui palju see pis siis oleks suutnud ise seal tuvastada ja, ja muidugi siis see üllatus, üllatus on siis kasvuhormoon võis aimata, aga mis see nagu tõendatud, aga praegu kasvuhormooni siis kasutamist nii Tammjärve kui veerpalu puhul ja Alaveri kui vahendaja puhul on nüüd noh, nad ei ole seda edasi kaevanud, tähendab nad selle otsusega nõus olnud terani samamoodi. Algo Kärp palus koostöö tegemise eest kergemat karistust ja selle taga sai, kas seal on kõik igati arusaadav ja selles vaates mõistetav. Kärbiosa on arusaadav, tegelikult aga arusaadav see, et, et, et ta tõesti tegi koostööd, aga muidugi, selles otsuses on ka alguses viidatud, et, et ta ennetas võimalikku kriminaaluurimise alla sattumist sellega, et ta ennast ise üles andis, et võib nüüd mõelda, et, et kas siis tema isik ja tema teod olid juba nii-öelda teada ja varem või hiljem oleks ta sinna uurimise alla läinud, et see jääb nüüd tema enda südametunnistusele, aga põhimõtteliselt see on otsuses mainitud, aga siiski hinnatakse tema nii-öelda sellist enda initsiatiivi ja ka nii-öelda neid ütlusi, mis ta, mis ta on andnud ja ju siis teistel ei olnud ka alust siis paluda FISilt siis nii-öelda karistuse vähendamist, nagu kärb seda tegi, et ta sai poolteist aastat siis väiksema karistuse. Nüüd, kui on teada, et otsuseid ka edasi ei kaevata, kas siis me saame öelda, et see osa kogu sellest asjast on nüüd lõppenud ja sellele on joon alla tõmmatud? Jah, sportlaste osas päris kindlasti Alaver osas päris kindlasti Bolteranin kui nii-öelda osaliselt tiim Haanja liige ka kindlasti et nüüd jääb küsimärgiks siis nii-öelda Andrus Veerpalu kui oma poja treener ja kui ka siis polteranimi treener üks treeneritest tema siis osavõtt kallutamine ja selle tõendamine ilmselt see, see on nüüd sellise lähituleviku saaga, siis mida me jääme ootama?",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) Seefeldi dopinguskandaali juhtumite lühikokkuvõtetest selgus, et veredopingut kasutanud Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv tarvitasid ka kasvuhormooni. Neile mõlemile määrati nelja-aastane võistluskeeld, mida nad ei vaidlustanud. Samuti jõustusid Algo Kärbi ja treener Mati Alaveri suusatamise juures tegutsemise keelud. Algo Kärp palus rahvusvaheliselt suusaliidult kergemat karistust koostöö ja ülestunnistuse eest ja selle ta ka sai. Tema võistluskeeld kehtib järgmise aasta septembrini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa olen pidanud eelnevaid kohtumisi ja saanud kinnitust, et on veel seadusandlike akte, mis mis omavad lootust edasi areneda, kuni tuleb järgmine komisjon. Ja olen saanud ka kinnituse, et niisama ma sinna nii-öelda ametit õppima ei lähe, vaid saan ka selget rakendust, aga eks detailsemalt tuleb nüüd siis neid kõnelusi pidada peale seda, kui on selge, millised Euroopa parlamenti valitud volinikud oma mandaadi vastu võtavad ja milliseid jätkavad kuni oma ametiaja lõpuni volinikena neid kokku on ju viis. Milline oleks teie unistuste pärisportfell? Mis valdkonda tahaksite volinikuna kõige enam endale saada? Noh, ilmselt kõige loogilisem oleks mõni valdkond, mida ma eesistumise ajal ise katsin ja neid on kolm, et majandusareng, ettevõtluse, tööstus siis energeetika ja transport, see majandusarengu ettevõtlustööstus on siis ühe volinikuportfellis Peaminister Ratas peab Junckeri järglase juures head lobitööd tegema, et Eestist pärit volinik võimalikult mõjuka portfelli saaks. Ja loomulikult peaministri tugi on väga oluline. Kui te ei saaks volinikuks, kas te oleksite minister? Siis ma ilmselt jätkaksin riigikogu fraktsiooni juhina. Ma arvan, et, et ka riigikogu, selline töövõime ja tugev toetus, valitsus koalitsioonil on ülioluline saate Eestist. Tahan arenguhüpet. Ma olen olnud Eestist ära ja tean, et natukene aega eemalolek võib inimesele lisada selliseid kvaliteete, mida pikka aega kodus sama tööd tehes ei pruugi lisanduda. Kes saab teie asemel Keskerakonna parlamendifraktsiooni esimeheks? Seda peab fraktsioon otsustama, et esimese hooga ilmselt kujuneb nii, et kui ma kuskil keset suurt suve ära lähen, peavad seda ülesannet täitma aseesimehed, kes on siis Kersti Sarapuu ja Siret Kotka Repinski. Kui suured on need Siim Kallase ja Andrus Ansipi voliniku saapad, mis nad teile maha jätavad? Need on teistsugused, need on nii-öelda meeste kingad, mis mulle lõike poolest ei sobi, nad on endiste peaministrite jäljed. Tegelikult me ei tea, et kas sellist positsiooni nagu Ansipil on järgmine Euroopa Komisjoni president üldse loob.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks Kadri Simsoni nimetamise Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks järgmisse koosseisu ning ka praegusse koosseisu juhul, kui vabaneb Eestist nimetatud liikme koht. Praegune volinik Andrus Ansip kinnitas, et läheb europarlamenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLahtiste uste poliitika balti riikide suhtes omandas hoopis konkreetsemalt. Ja see tähendab seda, me peame endale aru andma oma kohustustest ja oma õigusest. Ja mulle tundub, et see oli ka maksimum, mida Eesti kui ka Läti kui ka Leedu võisid oodata enne NATO 50 aastast juubeli kohtumist Wat. Ja peale selle me kõnelesime ka maailma ja eriti Euroopa üldist seisundist seoses selle kriisiga Kosovos, mis mitte kedagi ei rõõmusta, aga mis on osutanud, et Euroopas on ikka veel koldeid, kus inimõigusi ja tervete rahvuste õigusi ei austada, nii nagu seda Euroopa põhimõtet Euroopa ajaloolise Eesti, Läti ja Leedu täiesti konkreetsed ja tugevad",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti president Lennart Meri kohtus enne NATO tippkohtumist USA riigisekretäri Margaret Albrightiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus tõi volikogu ees eriplaneeringu lõpetamise põhjustana välja puudused planeeringumenetluses avaliku huvi ja veel mitu punkti. Enefit green, juhatuse esimees Aavo Kärmas, kes samuti volinik ees esines, kriitikaga ei nõustunud ja esitas arendaja poolsed vastuargumendid, jätkab Aavo Kärmas. Täna ei ole otstarbekas seda Eliroalehingut lõpetada ja, ja sellepärast, et tegelikult peale selle algatamist aasta aega tagasi ei ole ilmnenud mingeid asjaolusid, mis sunniksid seda tegema. Tuulepargi vastu koguti umbes 1100 allkirja, kuid seni pole selge, kas kõik allakirjutanud elavad üldse vallas või kui palju nimesid on nende hulgas topelt. Volikogu peaks tuulepargi eriplaneeringu saatuse kohta otsuse tegema jaanuaris peetaval istungil jätkab Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur. Ja eks siis vallavalitsus võtab nii sisulises kui juriidilises osas neid vastuväiteid kaaluda. Esitab oma kaalutlused ka volikogule. Arutame seda teemat siis uuesti nii volikogu komisjonidega kui ka kohaliku kogukonnaga ja jaanuaris võtab kohalik omavalitsus siis vastu kaalutlusotsuse. Risti tuulepargi rajamine maksaks eeldatavasti umbes 150 miljonit eurot. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Nigula vallavalitsus tutvustas neljapäeva õhtul volikogule eelnõu, mis näeb ette Läänemaale Risti lähedale plaanitava tuulepargi eriplaneeringu lõpetamist. Arendaja Enefit Green hinnangul ei ole eriplaneeringu lõpetamiseks alust. Volikogu teeb otsuse jaanuaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridusminister Jürgen Ligi ütles riigikogu infotunnis, et kui puuduvad riigi kompensatsioonid erakoolide toetuste le, siis ei saa välistada nende sulgemist. Vajadus hariduskulusid kärpida tuleneb riigikogu 2011. aasta otsusest, millega sunniti kohalikud omavalitsused tasuma erakoolide tegevuskulusid. Riigikohtu hinnangul oli tegemist põhiseaduse vastase sammuga ning riik peab omavalitsustele korvama 14 miljonit eurot. Erakoolide hulka kuuluvad muuhulgas ka koolid erivajadustega lastele. Haridusminister um rõhutab, et haridustoetust makstakse kõikidele koolidele võrdselt, olgu need siis munitsipaalriiklikud või erakoolid. Jürgen Ligi. Kas see riigikohtu otsus sellest tuleneb mingisuguseid mingisuguseid sulgemisi? Ei, mitte kuidagi ei saa seda välistada, et sulgemisi koolide koolivõrgus on kogu aeg, seda on nii, nii riigikohus ka omavalitsustes, aga süsteemi, kus riik maksab riik, keskvalitsus maksab kinni kõik kulud pluss saab võtta õppemaksu. Ei saa lugeda jätkusuutlikut, seda ei saa lubada, riigil ei ole see jõukohane, riigile on, ma ei näe praegu hariduse eelarves ka vähimatki šanssi kinni maksta seda 14 miljoni tagantjärele, mida riigikogu otsus siis tegi, see viga, et pandi omavalitsustele sund, see on, tuleb kohtuotsusel siis kõrvaldada ja see 14 miljonit, millest te rääkisite, loomulikult tuleb välja maksta tagasiulatuvalt, aga kui me jätame selle süsteemi samasuguseks kontrollimatuks, sel juhul me peame hakkama sõna otseses mõttes õpetajate palku vähendama ja selle sellega ma kindlasti nõus ei ole. MTÜ Rosma haridusseltsi esimees oli Raie ütles Mirjam Nutovile, et Põlvamaal Rosmal tegutseva Johannes Käisi nimelise kooli jaoks on erakooli tegevustoetus elulise tähtsusega. Me ei ole ainult siin kogukonna kool, et meie kooli toovad lapsevanemaid oma lapsi 50 kilomeetri raadiusest. On peresid, kes on oma elukohaks valinud Põlvamaa just selle kooli pärast. Ja me oleme 25 aastat tegutsenud, mis te täna selle raha eest teete? Mõned näited, see raha läheb täna põhiliselt abipersonali ülalpidamiseks, see raha läheb koolihoonete kütmiseks. Suuremad investeeringud tulevad lapsevanemate rahastusest. Nii et ligi plaan praegu suruks teid põlvili täiesti kindlasti, kui see peaks tõesti nii minema, et tegevuskulude toetust me enam ei saa otse riigilt või läbi omavalitsuste siis praeguse info kohaselt ma ei näe muud võimalust, kui meie kool tuleks sulgeda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridusminister Jürgen Ligi ütles Riigikogu infotunnis, et kui puuduvad riigi kompensatsioonid erakoolide toetustele, siis ei saa välistada nende sulgemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti liinilendurite assotsiatsiooni esimees Rauno Menning nentis, et hoolimata pilootide korduvatest püüetest sõlmida uus kollektiivleping pole Estonian Air selleni jõudnud ja läbirääkimised venivad. Uue lepinguga on aga kiire, sest vana muutub tühiseks juba veebruaris. Rauno Menning. Me ei näe, et ilma aktsiooni, et oleks võimalik läbirääkimiseni jõuda, oleme üritanud kolm aastat jõuda rahumeelse lahendusele. Me ei ole jõudnud läbirääkimistesse sellesse faasi, et me saaks nagu sõlmida kollektiivlepingu. Ettevõte on selle protsessi nii-öelda käivitanud, teatades kollektiivlepingu ülesütlemisest. Estonian Airi juhatuse esimehe Jan Palmeri sõnul on pilootide avaldus ettevõttele täiesti ootamatu. Me oleme väga, väga üllatunud, et nad tulid selle streigiga praegu välja, sest me oleme nendega rääkinud ja pakkunud välja kuupäeva, mil maha istuda ja neid asju arutada üheksandal jaanuaril. Ka riiklik lepitaja on püüdnud pilootide ametiühinguga kohtumist kokku leppida, et arutada pakkumist, mis me oleme lendurite ametiühingule teinud. Kollektiivlepinguga soovivad piloodid reguleerida lennuohutust, tagavat ja üleväsimust, vältivat töö ja puhkeaega sotsiaalseid garantiisid, mis hõlmavad koondamise, regulatsiooni ja vanemusjärjestust, mis tagab ettevõttes kogenud pilootide kaadri ning korra ja läbipaistvuse pilootide edutamisel ja koondamisel. Rauno Menning ütles, et loodetavasti asi siiski streigini ei jõua ja Estonian Airiga suudetakse enne kokkulepe saavutada. Ma tahaks siin rõhutada, et meie soov on ettevõtte juhtkonnaga juhatusega istuda laua taha ja leida lahendus, mitte et me ootame seda streigi kuupäeva. Ühesõnaga, te loodate, et te jõuate kokkuleppele enne streigi alustamist? Jah, jah, me panime lihtsalt täna piiriposti ni paika, kus alates millest hakkab juhtuma, me oleme ettevõttega rääkinud pikalt sellest, et meie jaoks hakkab aeg ümber saama, aga ettevõte ei ole võtnud seda piisavalt tõsiselt. Mis saab aga lendudest, kui streik siiski toimuma peaks? Jan Palmeri sõnul tegeleb ettevõtte plaani koostamisega ja lähem info peaks saabuma varsti. Loomulikult, me püüame hoida käigus nii palju väljalende kui võimalik pilootide abil, kes soovivad töötada, samuti korraldada reisijate lennud sihtkohtadesse natuke teistmoodi ümber. Täna on töö selleks veel hoos ja loodame, et saame öelda võimalikult palju, mis lendude saab. Estonian Airi lendurite streik algab plaani kohaselt seitsmendal jaanuaril kell pool kuus hommikul ja tööseisak kestab kuni kollektiivlepingu sõlmimiseni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Estonian Airi piloodid teatasid täna, et alustavad 7. jaanuaril streiki, et saavutada kollektiivlepingu sõlmimine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti rahvas sai ükskord ometi õiglase hinnangu kommunismile ja ma arvan, et see on oluline meile selleks, et vabaneda minevikuvarjudest ja, ja minna edasi tulevikku. See on see otsus, mida on kaua oodatud ja mul on väga hea meel, et see ära tehti. Vastuväited sellele on ainult ühes suunas, et peaks rääkima rohkem ka natsistlikest kuritegudest. Olete te sellel seisukohal nagu täna ka põhiettekandja oli, et me oleme sellest tegelikult juba küllalt rääkinud, sellele on ametlik seisukoht antud. Jah, ja noh, ma arvan, et need teatavad muudatused, mis sinna dokumenti läksid, ka sedasama suunda tugevdasid ma arvan, et need vastuväited, mida siin riigikogu vasakult viivalt esitati, sellele eelnõule, olid otsitud ja demagoogilised ja näitasid nende inimeste väga nõrka Eesti mineviku ja ajaloo tundmist. Kas praktikas nüüd sellele peaks ka järgnema mingid muud sammud, aitab see midagi mingile käitumisjoonele või kasvõi seaduste muutmisele või administratiivsetele muutustele kaasa? Ma arvan, et tegemist on sellise ikkagi põhimõttelise hinnanguga kahtlematult hakkab mõjutama, kui see on antud ühte või teist otsust ühte või teist suhtumist. See oli umbes samasugune nagu omal ajal, kui räägime omandireformi ajaloost, hakkas see ju väga väikestest deklaratsioonidest väga väikestest otsustest pihta, mis hiljem hakkasid muutuma üldiseks käitumisnormiks. Küsimus ei ole ju mitte siin ainult kommunismi kuritegelikuks kulutamiseks, vaid üldse ka võitluses põhimõttelageduse vastu nende inimeste tunnustamiseks, kellel on jätkunud aateid, kellel on jätkunud põhimõttekindlust ka rasketel aegadel iseendaks jääda ning oma aadete eest võidelda. Ja need on sellised väärtused, mis ei sõltu nüüd ühest või teisest otsusest, vaid mille väärtustamine on oluline selleks, et üks rahvus suudaks püsida. Ja ma selles dokumendis näengi vägagi palju just seda eetilist tausta, mis vast aitab muuta ühel või teisel alal meid kõiki natukene paremaks, natukene aatelisemaks. Ja iga väikene samm selles suunas oleks kasulik. Kas see võiks tähendada ka nii-öelda loosungit ei, endiste kommunistidele? Ma ei arvaks, et nüüd seda avaldust saaks tõlkida mingisugusesse konkreetsesse poliitilisse keelde mida kasutada nüüd konkreetses poliitilises vägikaika vedamises. Seda avaldust on pidevalt selles kahtlustatud, kuid nii see tegelikult ei ole. Tegemist on ikkagi põhimõttelise hinnanguga ja. Selle suunas astumisega, et sellised sammud, selline kurjus, kadedus ja tigedus enam Eestis kunagi võimule ei tuleks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu avalduse, milles mõistab hukka Nõukogude Liidu okupatsioonirežiimi kuriteod Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui esmaspäeval tuvastati 81 inimese nakatumine koroonaviirusega, siis teisipäeval sai kinnituse juba 96 inimese nakatumine. Viimati teatati nii paljudest uutest juhtudest kolmandal juunil, siis aga kestis nakatumise langustrend. Viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100000 elaniku kohta on kasvanud alates juuli algusest, mil see oli 28 ning jõudnud nüüdseks 57-ni. Terviseameti andmetel kasvas eelmisel nädalal uute juhtude arv võrreldes üle-eelmise nädalaga pea veerandi võrra ning kasvas ka nakatumiskordaja R, mis on üle Eesti nüüd 1,2 kuni 1,3. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul prognoositakse praegu, et juuli lõpp ja augusti algus peaks tooma juba üle 500 nakatunu nädalas. Kui me samamoodi kui kasvutempo jätkub sellisena, nagu ta praegu on olnud siis kooli minnes ehk siis septembri alguses oleks viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta juba 200. Vanuserühmiti vaadatuna paistab silma, et enim on nakatunud just noorte täiskasvanute hulgas ehk siis 20 kuni 40 aastaste hulgas, kellel siis teadupoolest on, on kõige rohkem sotsiaalseid kontakte, kes läbivad rohkem selliseid meelelahutusüritusi. Praegu on täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga ligi 55 protsenti. Vähemalt ühe doosi on saanud üle 605000 inimese ning rohkem kui 528000 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Perearstide seltsi juhatuse liige doktor Karmen Joller ootab, et valitsus teataks vaktsineerimise hoogustumiseks selgelt, milliste piirangutega peavad alates oktoobrist arvestama vaktsineerimata inimesed. Loomulikult põhiõigusi ei tohi riivata, arstiabi peab olema kättesaadav kõigile ja nii edasi. Aga sellised toredad üritused nagu kinod-teatrid, needsamad lastelaagrid ja nii edasi ja nii edasi peaksid olema ikkagi ainult vaktsineeritud inimestele. Ja lisaks meie seisukoht on see, et vaktsineerimine tuleb teha kohustuslikuks kõikidele, kes töötavad haavatavate inimestega, näiteks sotsiaaltöötajad, kes külastavad vanainimesi, või ka meedikud, kes tegelevad haigetega ja nii edasi, et seda me ootame valitsuselt ja väga ootame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusega nakatumine on Eestis taas tõusuteel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul saab iga inimene nakkuse levikust tulenevaid ohtusid leevendada vaktsineerimisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni prognoos on meie viimasest ametlikust prognoosist mõnevõrra negatiive pekitiivsem, aga samas meie jaoks, eks midagi sellist totaalselt üllatavat selles prognoosis ei ole. Komisjoni prognoositavad arengud on suhteliselt lähedal sellele, mida meie oma viimase ametliku prognoosi riskistsenaariumis ette nägime. Ning tõenäoliselt tulebki juba sarnaselt Eesti pangaga, kes on öelnud välja, et ei maksa enam vaadata nende ametlikku prognoosi, vaid rohkem riskistsenaarium, et ka meie liigume vaikselt sinna suunda. Te ütlesite, et mõnevõrra negatiivsem on, missuguste numbrite osas oli negatiivsem, kui, kui ministeerium ise on arvanud. Põhiliselt just kõik nagu suuremad näitajad alates majanduskasvust ja lõpetades eelarve positsiooniga. Kui Euroopa Komisjoni majandusprognoosis näeme, et nad ootavad 2009. aastal Eestilt 4,7 protsendilist majanduslangust siis meie ametlik prognoos selle järgi ootasime kolm pool protsenti majanduslangust, aga samas oma riskistsenaariumis ootasime viit protsenti ning eelarve defitsiidi osas. Kui valitsus kinnitas konvergentsiprogrammi ning riigikogu kinnitas käesoleva aasta riigieelarve siis nendes mõlemas sai oodatud käesoleva aasta eelarve. Defitsiidiks võiks kujuneda veidi rohkem kui poolteist protsenti SKP-st. Euroopa komisjoni avaldatud prognoos pakub juba 3,2 protsenti defitsiiti. Selles osas meil ei ole endal veel prognoosi olemas, kuid suure tõenäosusega ta sinna samma kanti ka jääda võib. Ning sellest tulenevalt ongi valitsus ja rahandusministeerium võtnud endale eesmärgiks juba siin kevadel kiirelt leida täiendavaid kokkuhoiuvõimalusi. Et me ei ületaks Maastrichti kriteeriumidega kõikide Euroopa Liidu liikmesriikidele ette nähtud eelarve defitsiiti. Piirangud kolm protsenti SKP-st.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni majandusprognoosi kommenteerib Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe kuldmedali müüakse esmaspäeva õhtul kella kuue paiku kuulsas Londoni oksjonimajas Southbys, kus seda äri aetud juba ligi 300 aastat. Kokku läheb oksjonil müüki 18 Erika Salumäe spordimeenet, mille koguväärtuseks ennustab omanimelise oksjonifirma juht. Grehambad olevat natuke rohkem kui 40000 eurot. Me oleme ennustanud, et mõlemad olümpiakullad müüakse üheksa kuni 12000 naela eest tükk, mis on hea hind. Paljud olümpiakullad, mis me oleme siin müünud, pole nii kõrge hinnani kerkinud. On võimalus, et oksjon läheb homme edasi ning hind võib kerkida, kuid me ei tea seda. Ennehomset kahest kullast erilisem on Barcelona mängude oma, mis 1992. aastal oli Eesti jaoks esimene olümpiakuld pärast taasiseseisvumist. Eesti olümpiakomitee president Neinar Seli sõidab homme hommikul Londonisse kindla eesmärgiga tuua kuldmedalid koju tagasi. Kuid Grean Bart sõnab, et ka teistest riikidest on medalite vastu huvi tuntud. Teistest riikidest saab olema huvi, sest ta on maailmatasemel sportlane ning olümpiavõitja olümpiaesemete kogumine on populaarne kogu maailmas. Kindlasti saab olema teiste kollektsionääride poolt huvi, kuid ma väga loodan, et esemed ostetakse Eesti ostjate poolt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis lähevad oksjonile Erika Salumäe olümpiamedalid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜleminekutoetuste teema on Eesti põllumeeste seas kirgi põhjustanud ka varasematel aastatel. Selle aasta eelarvesse võideldi viis miljonit eurot juurde pärast seda, kui põllumehed korraldasid detsembrikuus traktoritega suurmeeleavalduse Tallinna kesklinnas. Kokku saadi üleminekutoetuste jaoks selleks aastaks 10 miljonit eurot. See raha peaks nimelt osaliselt kompenseerima Eesti põllumeestele makstavaid madalamaid euroliidu otsetoetusi võrreldes Lääne-Euroopa põllumeestega. Aga 2021. aasta eelarves ei planeerita üleminekutoetusi üldse. Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ei hoidnud oma nördimust tagasi. Pettumust valmistab valitsuse suhtumine põllumajanduse siseriiklikesse toetustesse ehk niinimetatud üleminekutoetustesse, mis on tegelikult olnud igal aastal eelarveprotsessis selliseks oluliseks indikaatoriks valitsuse suhtumisest põllumajandussektorisse, et sellel aastal tuleva aasta eelarvesse on üleminekutoetuseks ette nähtud null eurot, mis on kindlasti väga suur, väga suur pettumus põllumajandustootjatele ja seda eelkõige kontekstis. Praeguseks on juba kuuendat kuud piimaturul olukord, kus Eesti piimatootjatele makstav piima hind on madalam kui tootmiseks tehtavad kulutused. Maaeluminister Arvo Aller tunnistas, et järgmise aasta eelarve prioriteedid on mujal kui põllumajanduses. Tõepoolest on selle aasta erilised märksõnad tervishoid siis riigikaitse siseturvalisus ja ka tuleva aasta see pensionite tõus, et need on nagu neli märksõna, mis olid selle poliitiliste läbirääkimiste aluseks. Jah, Euroopa Liidu pindalatoetused küll tulevad tunnistama, et ka järgmine aasta toetuste tase ei ole järele jõudmas Euroopa liidule. Et see on selline mõtlemiskoht ja küsimuste koht, et me ettepanekuna seda tegime, et üleminekutoetust lisada sinna lisaeelarve paketti maaeluministri poolt see esitati, hetkel on ta ootel siis, et jah, teda hetkel ei kajastu riigieelarves. Palju te küsisite muidu selle eelarverea peale. No see oli see maksimum, mis oli 15 miljonit, oli see rida seal? Piima kokkuostuhinnad on juba pool aastat madalamad, kui on olnud piima omahind. Kas valitsus on valmis sellise olukorra jätkudes ka piimatootjaid aitama? Nüüd eelnevatel aastatel, mis on erakorralised toetused olnud, see on üldjuhul olnud Euroopa Liidu eelarvest, et riigieelarvest erakorralist toetust praegu eraldi reana ei ole, et seda tuleb igakordselt küsida. Vabariigi valitsuselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta eelarves pole ettenähtud raha põllumeestele üleminekutoetuse maksmiseks. Maaeluminister Arvo Aller tunnistas, et soovis küll selleks saada 15 miljonit eurot, kuid valitsuses otsustati teisiti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimase kolme aastaga on keskkonnainvesteeringute keskus energeetika valdkonnas enim toetust ehk 32 miljonit eurot jaganud Harjumaal Ida-Virumaale jõudis sama ajaga 7,3 miljonit eurot. Keskuse toetuste ja teenuste valdkonna juht Aire Aarike Trutin. Jah, taotlusi tuleb vähem, seda ei saa otseselt öelda, et kui nad nüüd esitatud on, et nad oleksid vähem edukad. Et aga neid laekubki vähem ja näiteks ettevõtete ressursitõhususe meetmes ka seal on väga, pigem on siis sellised suurettevõtted olnud, kellest osad on ka toetust taotlenud, aga paljudel vist see. Kuna suurettevõtete riigiabimäär on väike 25 protsenti toetust, siis paljudele see võib-olla pole atraktiivne olnud. Lisaks on mureks keelebarjäär Põhiinfo on meil eesti keeles, kuigi on meil ka kodule olemas, nii inglise kui vene keeles ja samamoodi me ikkagi ka vene meedias oleme infot levitanud. Samamoodi oleme teinud erinevate meetmetel on ikkagi toimunud niisugused infopäevad just Ida-Virumaal. Kasvõi ressursitõhususe meetmes oli selline suur infopäev, kus ikkagi tutvustasime ettevõtetele neile kõiki võimalusi. Ja huviliste ring oli tookord päris suur. Aga noh, reaalseid taotlusi laekus ikkagi kahjuks vähe. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütleb, et keskuse ehk kikimeetmed on ikkagi läinud õigesse kohta. Kik energeetika vahenditest on Ida-Virumaa seal kuskil viienda koha peal toetuste väljamaksmise osas, nii et täiesti auväärne koht, tõsi küll, seal Harjumaa ja Tartus on eespool, aga eks nendes kohtades elab ka rohkem elanikke ja võib-olla ka selliseid väiksemaid asulaid rohkem, kuhu siis need energeetikameetmed on paremini sobinud ja nende järgi vajadus suurem on olnud. Lisaks toob tatar välja Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi, mis läheb suuruses 340 miljonit eurot kõik Ida-Virumaale. Eesti rohelise liikumise juhatuse liige Madis Vasser muretseb, et ka selle fondi kasutamist võib pärssima hakata taotluste vähesus. Võib juhtuda olukord, kus kohalikud ikkagi ei suuda seda ära taodelda nii-öelda, et see rahalaev istub seal sadamas, aga aga keegi ei tule pardale või ei võta seda välja. Et see on asi, millele peaks nagu juba ennetavalt mõtlema, kuidas need inimesed saada sinna paja juurde. Ma tean, et mingites omavalitsustes ongi näiteks spetsiaalne inimene palgatud, kes siis aitab neid projekte kirjutada ja ja hoiab inimestel natuke rohkem kätt, et see on täiesti ilmselt mõistlik rahakasutus, sest et tuleb mitmekordselt tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnainvesteeringute Keskus on viimase kolme aastaga Ida-Virumaale andnud kokku üheksa miljonit eurot toetusi. Tartumaale on sama ajaga läinud pea 26 miljonit eurot. Vahe üks põhjusi on asjaolu, et taotlusi tuleb Ida-Virumaalt vähem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKomisjonile oli esitatud 956 parandusettepanekut, millele lisandusid täna komisjoni esimehe Aivar Koka poolt esitatud viis ettepanekut. Kõik opositsiooni ettepanekud lükati traditsiooniliselt tagasi. Aga mis siis läbi läks? Aivar Kokk. Sisulised ettepanekud, mis komisjoni poolt enamus kokku leppis, on see, et fondide väljumise etteütlemise aeg viidi vähemalt viie kuuni kui praegu. Seaduseelnõus on üks kuu fondide laenulimiidi suurendamine tänased 10-l protsendilt 25-ni. Et oleks ühekordne väljamakse ja et pensionifondide t välja võetud summa ei lähe maksuvaba tulu arvestusse. Neljapäevasel suurel koosolekul käidi välja veel terve rida erinevaid initsiatiive. Üks nendest tähtaegade edasilükkamine. Aivar Kokk ütleb, et seda on ka tehtud. Kuupäeva me lükkasime edasi, kui see on esimene jaanuar 2021 on see koht, kus aeg, kui saab avaldusi esitama hakata ja esimene makse on esimene september 2021, nii nagu pensionikeskuse aktsiaselts selle ettepaneku tegi ja nii nagu ka fondi haldurid ütlesid, et nad jõuaksid kõik oma tööd ära teha. Nii ka täna eelnõu parandusettepanekuna kirjas. Ning mis saab nüüd edasi? Edasi on ma usun, et järgmine nädal me võime oodata eelnõud koos parandused suures saalis hääletamisel. Opositsiooni sajad muudatuse tepanekud annavad häid võimalusi arutelu venitamiseks. Viimasel ajal on taolisel puhul kombeks olnud siduda arutelu valitsuse usaldushääletusega mis kogu protseduuri tunduvalt lühendab. Ilmselt juhtub nii seegi kord, aga ettepanek peab tulema valitsuselt. Seetõttu ei ütle komisjon välja ka konkreetset päeva, millal eelnõu suurde saali läheb. Ilmselt on ta päevakorras siiski kolmapäeval, kui aeg arutelusid ei piira.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu rahanduskomisjon lõpetas pensionireformi seaduse parandusettepanekute menetlemise. Suures saalis on seadus ilmselt järgmisel nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus algatas riigi eriplaneeringu mullu mais, selle eesmärk oli teha selle sobivaim asukoha leidmine Tartumaal või Viljandimaal ning detailse planeeringu lahenduse koostamine. Kuna kohalikud elanikud, Tartu linnavalitsus ja volikogu on tehase rajamise vastu, otsustas valitsus tänavu juunis algatada eriplaneeringu lõpetamise riigihalduse. Minister Janek Mäggi sõnul kuulati enne tänase otsuse tegemist ära kõik osapooled ning arutelu valitsuses oli pikk ja põhjalik. Kõik osapooled ei olnud selle lõpetamisotsusega rahul, eelkõige siis Est-For soovisid seda jätkata. Praegusel hetkel on aga ka EstFori juhid tunnistanud, et Tartu ja Viljandimaal seda teha ei ole võimalik. Mägi sõnul oli üleval ka küsimus, kas laiendada riigi eriplaneeringut uutele aladele, sest Viru-Nigula ja Saarde vald on pooldanud uuringute alustamist. Samas polnud tema sõnul piisavalt selgust, kas või kuidas oleks seda võimalik teha, kuna see eeldaks ilmselt mitme kohaliku omavalitsuse ühissoovi. Otsustasime selle eriplaneeringu lõpetada. See ei tähenda, et sellist tehast kunagi Eestisse ei tule või analoogset asja. See ei tähenda seda, et valitsusel puudub huvi ettevõtjatega koostööks. Huvi on säilinud piisavalt selgelt tänasel hetkel nendes kohalikes omavalitsustes kus vallavolikogud on seda arutanud ja ka mõned otsused teinud. Et millised need lahendused seal võiksid olla, ei ole. Peaminister Jüri Ratase sõnul saavad ettevõtjad tehase rajamise võimalusi uurida ka ilma riigi eri planeeringuta. Tema sõnul on ühtlasi väga oluline, et selliste võimaluste uurimisel oleks kohaliku kogukonna toetus. Ma usun, et see päev Eestist tuleb, kui selline tehas siia rajatakse ja ma arvan, et see ei ole mitte vale suund. On teatavasti võimalus ka, et see viiakse läbi üldse läbi kohaliku omavalitsuse planeeringu omavalitsusteta seda tehast rajada on võimatu ja nende toetuseta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas lõpetada Est-For Investi tselluloositehase kavandamiseks Tartumaale ja Viljandimaale algatatud riigi eriplaneeringu. Valitsuse teatel lõpetati riigi eriplaneering ülekaaluka avaliku huvi tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRalli Estonia meediajuht Margus Kiiver ütleb, et täna käivad tööd, et üritusele anda viimane lihv. Ralliradu jagub tänavu üle 300 kilomeetri sadakond rohkem kui mullu. Kiiver loodab, et pealtvaatajaid tuleb 24000 mis on ka nakkusohu maandamiseks terviseametiga kokku lepitud piirarv. Pigem võib-olla kui me nüüd nagu selle koroona poole kõrvale jätame, siis väga oluline asi on see, et siin ees ootamis kuum nädalavahetus, et et kindlasti vett väga palju juua ja erinevates pealtvaatamisalades on, on olemas tegelikult nii nii vett kui ka kui ka siin erinevaid putukatõrjevahendeid, siis ma olen siin näinud ka erinevaid videosid kiiruskatsete, kus praeguse kuuma ga on ka parmud väga-väga kurjad ja väga palju on neid. Nii et sellisteks asjadeks tegelikult võiks kõik pealtvaatajad vaikselt ette valmistada. Tartu hotellide London Pallase Sofia juht Verni loodmaa ütleb, et veel on nädalavahetusel tube saada. Kui tavapäraselt ühe nädalavahetuse majutuse eest peab välja käima keskmiselt 70 eurot peab see nädalavahetus maksma 140 eurot. Nii-öelda kalastajaid, kes eelmisel aastal oma majutuskohtade hinnad panid jaburalt kõrgeks, siis minu arvates sellel aastal selliseid pakkumisi on, on oluliselt vähem. See, et tubade hinnad tavapärasest on kõrgemad tänu kõrgemale nõudlusele, see on üsna loomulik. Aga kui me nüüd võrdleme näiteks neid hindu teiste linnade majutushindadega, siis Rally Estonia nädalalõpu hinnad Tartus on võrreldavad ja ehk isegi kohati pisut madalamad kui tavalise nädalavahetuse hinnad. Pärnus. Kuigi populaarne üritus pakub kriisis kannatanud Tartu hotellidele leevendust, jääb loodmaa sõnul siiski mureks tööjõupuudus. See ebakindlus, mis viimase aasta jooksul on valitsenud meie tööstus harus, see on teinud inimesed väga ettevaatlikult. Ma arvan, et see tööjõupuudus, millest räägivad erinevad tööstusharud, erinevad sektorid Eesti majanduses, see on meie tööstusharus ehk külalislahkustööstuses. Tegelikult veel enam võimendam. Tartus on ralli ajaks liiklusele suletud Roosi tänava ja muuseumi tee lõigud. Ralli Estonia kestab 14.-st 18. juulini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval algab Tartus autoralli maailmameistrivõistluste Eesti etapp. See toob Tartusse hulga külastajaid nii Eestist ja ka välismaalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi olnud väga suur, kuigi ma arvasin, et või lootsin, et dok vähemalt selle aasta otsa veel töötab, aga ma olin ka uk-iga kaks-kolm kuud tagasi juba arutlenud sellel teemal, et mis seisus nii mina kui tema võiks olla kahe nelja-viie aasta pärast näiteks. Ja siis ta nägi seda kindlasti ühe võimalusena, et ta töötab kuskil mujal. Nii et kui 31. oktoobril nõukogu otsustas teha juhatuse esimehele veel aastaks ettepaneku jätkata, siis te juba aimasite, et võib tulla eitav vastus. Mitte ainult me ei aimanud, vaid ka ma nõukogus sellest rääkisin, et OK-i ja ka teistel juhatuse liikmetel on erinevaid pakkumisi tehtud ja nad kaaluvad neid asju. Nüüd jätkab juhatuse esimehe kohustes Sandor Liive. Kui kauaks ta jääb, kas aastaks olete temaga juba ai. Ta ei ole juhatuse esimehe kohustus, aga ta on juhatuse esimees, saab olema esimesest detsembrist. Nii on tänane nõukogu otsus. Ja see tähendab siis aastaks ajaks võite neid lepingutingimusi ka natuke avada. Kas ta jääb sama töötasu peale, mis oli Gunna rokil? Töötasu on sama, nii nagu on juhatuse esimehe töötasu Eesti energiast. Ja ka muud tingimused. Muud tingimused on põhimõtteliselt endised, see oli ka läbirääkimiste nagu üks tingimus, et ütleme, kui lepingut üheks aastaks pikendatakse, siis tingimused jäävad samaks. Kuidas te peate nüüd õigeks aasta pärast toimida? Mina isiklikult arvan, et ja loodan, et peaks tulema võimalikult haavatud hästi ette valmistatud konkurss, kus on väga selgelt välja öeldud omaniku ootused ja tulevad väga selgelt hästi ette valmistada kandidaadid, kes põhjendavad, kuidas nad kavatsevad seda ellu viia. Mina isiklikult nüüd tagantjärgi möönan seda, et võib-olla jäi natukene vähe aega konkursi väga edukaks läbiviimiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia juht Gunnar Okk lahkub ametist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänase seisuga on siis tuludeklaratsiooni esitanud circa 713000 inimest ja hinnanguliselt siis umbes 40000 inimest on veel praeguse seisuga esitamata. Kui vaadata nüüd siis seda, et kui palju on esitatud elektrooniliselt, siis 98 protsenti inimestest on elektroonilise deklaratsiooni teinud mis on parem kui varasematel aastatel, et varasematel aastatel stabiilselt siis suurusjärgus 95 protsenti oli see osakaal. Nii et võib öelda, et ka eriolukorra tõttu on siis rohkem inimesi pöördunud elektroonilise deklaratsiooni poole ja kasutanud seda võimalust numbritest veel, et kokku siis tagastamisele kuulub tänase seisuga 182 miljonit eurot millest me 170 miljonit oleme juba inimestele tagasi maksnud ja juurde siis tuleb maksta inimestel circa 46 miljonit eurot ja seda siis 55-l 1000-l inimesel. Kas see 40000 puuduvat deklaratsiooni on tavapärane või on kuidagi see aasta erinev? Võrreldes varasema aastaga see aasta on ikkagi erinev, et sel aastal see number on kindlasti oluliselt suurem ja, ja see on ka mõistetav seetõttu, et teenindusbürood on olnud kinni, et paberil deklaratsiooni ei ole olnud võimalik esitada alates siin märtsi keskpaigast juba see on ka üks põhjus, miks me oleme siis peale tänast ametliku deklaratsiooni esitamise tähtaega valmis võtma ka deklaratsioone vastu ilma siis sanktsioonide ta teenindusbürood avame peale eriolukorra lõppu. Ja, ja vähemalt juuni lõpuni siis paberil võtame deklaratsioone vastu ja elektrooniliselt samamoodi võtame siis vastu deklaratsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on tuludeklaratsiooni esitamise ametlik tähtaeg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigipreemiad andis kätte peaminister Andrus Ansip, kes hindas oma tervituskõnes laureaate väga kõrgelt. Te olete hoidnud meie lippu kõrgel hoolitsedes meie emakeele eest muusikutena, kunstnikena, teadlastena, sportlastena, Teie olete need, kes on andnud meile võimaluse tunda end uhke ja väärika rahvana. Elutöö eest said riigi teaduspreemiad akadeemik Mihkel Veiderma ja professor Lembit Allikmets. Tänukõne pidanud Mihkel Veiderma osutas teadlaste järelkasvu vajadusele. Noortes teadusliku lähenemise ja mõtlemise arendamine On meie, ülikoolide ja teadusasutuste üheks kõige tähtsamaks ülesandeks Me loodame, et meie riik ja ühiskond senisest tugevamalt ja üksmeelsemalt toetab ülikoole, teadusasutusi, teadust kui tervikut nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Johann Viedemanni keeleauhinna sai Heldur niit kui Eesti kirjakultuuri hoidja, mitme põlvkonna autorite õpetaja ja heade toimetamist avade edendaja. Haridus ja teadusminister Mailis Reps ütles, et Heldur Niidu keeleteenete mahutamine ühte lõiku käib üle jõu või on koguni võimatu. Valdkondade kokkupuutekohti ja seoseid tunnetava eesti keele väljendusvõimaluse kindla käega valitseva heldur niidu silma ja sule all väikese vahe kõrvalt on arenenud kogu Eesti humaniora keel sisu tihedaks ja täpseks, lihtsaks ja elegantseks. Kõrges eas Heldur Niit ütles auhinna eest tänades, et tema teada on see auhind ainus oma taoline maailmas ning et ta peab seda tunnustuseks toimetaja institutsioonile ja tal on hea meel, et toimetajatöö tähtsusest on valitsuse tasemel aru saadud. Tavaliselt toimetajatööd ei märgata. Ja kui seda märgataksegi, siis jääb ometi teadmata kui ulatuslik on olnud see töö, mida toimetaja päev päeva kõrval isetult ma rõhutan, ise on teinud, on teinud seda Eesti kirjakultuuri vääristamiseks meie hästi korrastatud ilusa emakeele, selle mõttetäpsus ja väljendusrikkuse saavutamiseks. Riigi kultuuripreemia elutöö eest said Jaan Kross ja Jaak Soans, spordi peapreemiad Svetlana Lusovaja Tširkova ja Andres Lutsar.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riiklike preemiate kätteandmine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAleksei Navalnõi puhul võib öelda, et Vene võimul ehk kremlil on kaks varianti, kas kinni võtta opositsiooni poliitikud kohe lennujaamas või lasta teda sõita ikka koju ja mitte teda kohe nagu trellide taha panna. Ilmselt valib või esimese variandi ehk Navalnõi võetakse kinni juba kas kohe lennuväljal või lennujaama hoones ja eesmärk on eeskätt selles, et mitte lasta Nanõi suhelda oma toetajatega, kes juba kogunevad ka lennujaamas lennujaama administratsioon juba hoiatas, et kõik filmimine ja mingi massiüritused on lennujaama territooriumil keelatud. Politsei on samuti valmis Naval neid vastu võtta ja palju konge on lennujaama juures, praegu vaatame mis variant tegelikult võim valib, aga tundub, et Navalnõi võetakse kinni, viiakse politseijaoskonda ja pannakse äkki kohe istuma vähemalt 15 ööpäeva näiteks selle eest, et tema olles Saksamaal ei teavitanud Vene vanglaameti karistust enistust oma viibimiskohast ja sellega rikkus tingimisi karistuse reegleid. Vaatame praegu, kui Navalnõi lahkus Venemaalt meditsiini kapslist, siis ta oli lihtlit opositsiooniär, nüüd ta tuli tagasi juba opositsiooni juhina, ehk nagu Putini rivaalina sellega kreeml otsustab ki, mis Nanõiga teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene opositsiooniliider ja juhtiv Kremli kritiseerija Aleksei Navalnõi on lennukiga teel Moskvasse, olles taastunud Saksamaal augustikuisest närvimürgirünnakust. Meie Moskva korrespondent Anton Aleksejev avab tausta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa ülemkogu esimene päev pole veel lõppenud, sest liidrid vaidlevad endiselt kliimaeesmärkide üle. Nii nagu kardeti, kujunes see tõeliseks nii-öelda mammut päevaks, sest suuri teemasid oli palju. Esimesena suudeti neist ära lahendada Euroopa pikaajalise eelarve ja taasterahastu küsimus, kus Poola ja Ungari ga leiti kompromiss. Ungari peaminister Viktor Orban oli pärast kokkuleppe saavutamist üsna joviaalses meeleolus. Tema sõnul ei mäleta ta oma kolmekümneaastasest poliitikukarjäärist nii pingelisi läbirääkimisi kui eile. Aga meie ees on endiselt takistusi, sest ka riikide parlamendis peavad kokkuleppe kinnitama, ütles Orban. Hiljem viibutas ta näppu ka Hollandi peaministri Mark Rüte suunas. See Hollandi tüüp pole kindlasti meie sõber, ütles Orban. Keeruliste arutelude vahel räägiti kiirelt läbi ka lihtsamad teemad. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis ülevaate koroonapandeemiast ja vaktsiini strateegiast. Tervitati ka koostööd Ameerika Ühendriikide uue administratsiooniga ning pikendati taas Venemaa- vastaseid sanktsioone, kuid õhtu kaks. Kõige pikemat arutelu oli kliimamuutuste ja Türgi teemadel. Kliima osas oli liikmesriikide seas pigem ühine arusaam, et aastaks 2030 peab Euroopa Liit vähendama kasvuhoonegaaside heidet 55 protsendi võrra. Saatan peitus pigem detailides. Seetõttu ongi nüüd juba mitmeid öötunde kliimakokkulepet edutult otsitud. Omajagu teistsugusem oli vaidlus Türgi suhete üle, sest siin olid erimeelsused just sisulist laadi. Kreeka ja Küpros nõudsid karmimaid sanktsioone, kuid mitmed teised liikmesriigid ei tahtnud oma NATO liitlase vastu liiga karmid olla. Õhtu jooksul kirjutati järelduste dokument ümber mitmeid kordi, sest seisukohad olid üksteisest liiga kaugel. Kuid lõpuks leiti kokkulepe, mis ütleb, et Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Jasep Barell peab koostama märtsiks raporti otsustamaks järgmised sammud. Euroopa ülemkogu jätkub täna ka aruteludega Euroopa Liidu lõunanaabruse tuleviku, turvalisuse ja terrorismi, Astravetsi, tuumajaama ja muude teemade üle. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu esimese päeva aruteludel jõuti kokkulepeteni nii pikaajalise eelarve ja taasterahastu kui Türgi suhtes. Kliimaeesmärkide üle vaidlevad liidrid senini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaseks oli 12-st esialgsest erakondade kandidaadist jäänud järele neli ja õhtuks pidi alles jääma kaks. Kõigi poolt võis leida poolt ja vastuargumente. Kas peaks jääma konkurentsi Toomas Hendrik Ilves, keda on toetanud mitu erakonda ja kelle nimi figureerib küsitlustes kõrvuti Arnold Rüütliga või Jaak Aaviksoo, keda ei saa süüdistada selgetes parteilistes eelistustes ja kes olgem valvsad, käis hundisilmale Edgar savisaarel külas või Ene Ergma, keda küll toetab ametlikult ainult Res Publica, kuid kelle maailmavaade ja stiil võib sobida mitmetele või on Manitski, keda arvati välja kukkuvat juba eelmine kord. Kuid äkki ongi tema see must hobune ja jääb konkurentsiga nüüd nõupidamine kestis suhteliselt kaua ja esimene väljuja ning järelikult ka kommenteerija oli Tõnis Lukas, Isamaaliidu esimees. Praegu on jäänud sõelale Ene Ergma ja Toomas Hendrik Ilves. Ma arvan, et erinevad erakonnad põhjendas id seda erinevalt, aga aga tegemist on ju esiteks rahva poolt armastatud kandidaatidega. Eriti puudutab see Toomas Hendrik Ilvest ja Ene Ergma näitab talle tugevat konkurentsi ja ilmselt on parlamendierakondadele päris hästi vastu võetav. Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik oli enne tänast vooru öelnud, et nelja kandidaadi hulgas on sõelal ka Keskerakonna sobiv. Küsisin, kas ta on sõelal ka nüüd, kui järele on jäänud kaks kandidaati. Seda on nüüd raske öelda, nende nelja sees see kindlasti oli. Seda me arutasime. Aga kas ta ka praegu on, seda otsustab peatus. Te tahate öelda, et see, keda te ennem silmas pidasite, seda siiski nendega kahe hulgas ei ole. Ma ei taha seda öelda. Ma ei ole seda öelnud, aga see tuleb nii välja. Ta ei tule välja. Kuidas Keskerakond hindaks seda protsessi, mis praegu toimus? Protsessi hindame äärmiselt konstruktiivseks ja minu arvates see on poliitikas omaette väärtus, mida me siin oleme teinud. Hinnang arutelule sotsiaaldemokraatide esindajalt Eiki Nestorilt. Minu meelest need kaks kandidaati täitsa selgelt eristasid kui kõige tugevamat väga suuri erimeelsusi ei olnud nendel kohtumistel siiamaani, kus, nagu on sõelutud välja kaks kandidaati, nüüd ei ole olnud võib-olla nii palju läbirääkimiste kohta enam. Eks, kolmas augus selle võrra tuleb keerukam sellepärast et et poolt on väga tugev kandidaat meie poolt ja teiselt poolt on ka hea kandidaat meie kandidaadid on vast lisaks sotsiaaldemokraatide toetusele ka kahe teise erakonna toetus olemas. Lisaks rahva toetus, mis on veel kõige tähtsam. Aga Ene Ergmal on kindlasti võib-olla laiem põhi siin näiteks riigikogu. Res Publica esimees Taavi Veskimägi rõhutaski asjaolu, et nüüd, kuni kolmanda augustini pole oluline mitte niivõrd ühe erakonna eelistus kui vajadus teha tööd, et see kandidaat, kes pinnale jääb, saaks ka Riigikogus 68 häält. Mõlemad kandidaadid meie hinnangul võiksid järgmisel viiel aastal Eesti vabariigi presidendi ülesandeid täita ja minu meelest annavad nad ka võimaluse töötada selle nimel, et 68 häält siin Riigikogus leida ja riigikogus president ära valida. Meie eesmärk on jätkuvalt ja ma arvan, et tänane voor andis siin pigem positiivset lootust selleks, et Riigikogus president ka seekord ära valitakse. Meie oleme jätkuvalt selle eesmärgi küljes kinni, et riigikogus president ära valida ja, ja teeme tööd selle nimel, et, et kas siis ühele või teisele kandidaadile need vajalikud 68 häält leida on vähe kasu, kui me oleme oma kandidaadi küljes kinni ainult või väga tugevalt klammerdume Toomas Hendrik Ilvese külge, pigem nüüd tuleb tööd teha, et üks nendest kandidaatidest saaks ka 28. augustil, kui siin toimub presidendivalimiste esimene voor või vähemalt järgnevates voorudes riigikogus need vajalikud hääled, et aga presidendiks valida, muidu on see ju kõik olnud protsess protsessi pärast, nii et nüüd tõsine töö alles mõneti algab, et leida vajalikud hääled.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakonnad valisid parlamendivooruks välja kaks presidendikandidaati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane otsus tähendab, et Elering saab sünkroniseerimise esimese etapi töid katta 75 protsendi ulatuses Euroopa Liidu rahaga. Ühtlasi oli see ka kaasfinantseerimise maksimaalne määr. Ülejäänud 47 miljonit eurot on Eleringil juba olemas tänu riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonituludele. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et praegu käivad ettevalmistused ning esimese etapi tööd peaksid algama järgmisel aastal. Sünkroniseerimise esimene baas kätkeb eelkõige liiniehitustöid, nende liinide rekonstrueerimist, mis hakkavad Viru ja Balti alajaamadest lähevad üle Sirgu ja Tartu Valmiera suunas ehk siis sisuliselt olemasolevat Eesti-Läti ühenduste rekonstrueerimine. Mis on siin just hea öelda, et nii või teisiti me oleks pidanud need liinid rekonstrueerima ka järgmisel kümnendil olukorras, kui me oleks Venemaa ühtse elektrisüsteemi osana jätkanud. Ettevalmistuste teises etapis rajatakse teine Leedu-Poola ühendus, praegu pole veel teada, kui suureks kujuneb selle rahastamisel Eesti osa. Otsuseni loodetakse jõuda selle aasta jooksul. Veskimägi märkis, et järgmised etapid ei ole siiski nii kulukad kui esimene sünkroniseerimis. Kogukulu ulatub balti riikide peale kokku üle poole miljardi euro. Veskimägi kinnitas ühtlasi, et tänase otsuse järel võib öelda, et Venemaa elektrisüsteemist eraldumine ei too Eesti tarbijatele võrgutasu tõusu. Et see kindlasti tagab seda, et, et võrgutasu sünkroniseerimise läbi Eesti tarbijatele ei kasva, pigem on siin võimalus võrreldes sellise tavapärase olukorraga, kus me Venemaa elektrisüsteemis oleks edasi talitlenud ka siis oleks vaja neid liine rekonstrueerida. Pigem see võib potentsiaalselt tähendada võrgutasu langust. Balti riikide eesmärk on sünkroniseerida elektrisüsteemid Kesk-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta lõpuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti elektrisüsteemi haldur Elering saab Euroopa Liidult esimeses järgus 141 miljonit eurot Eesti elektrissüsteemi sünkroniseerimiseks Kesk-Euroopa sagedusalaga. Balti riikide eesmärk on eralduda Vene süsteemist 2025. aasta lõpuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPublik võttis Tallinna noored muusikud Moskva muusikamajas toimunud galakontserdil soojalt vastu. Lõpulugu õhtud Moskva lähistel lauldi saalist kaasagi kuid mõistagi ei olnud see lõbus kontsert, nagu alguses plaaniti. Lauldi patriarh Aleksius teise mälestuseks ja talle mõeldes. Moskva linnapea Juri luškovi sõnul on Moskval ja Tallinnal head kultuurisuhted. Moskvas on juba toimunud üks mitme 1000 osavõtjaga laulupidu, kus koore juhatasid ka Eesti dirigendid. Kahe pealinna majandussuhted praegu eriti tihedad ei ole, kuid siin on põhjuseks see, et suhted Eesti ja Venemaa vahel ei ole eriti head. Linnadevahelises lepingus tuleks Luskovi sõnul rohkem tähelepanu pöörata kommunaalküsimustele ehk sellele, mis ja kuidas mõjutab elu linnas. Nende jaoks, kes töötavad linnas, on elektrienergia, veekanalisatsiooni, prügiveo ja ühistranspordi küsimused väga olulised. Tähtis on leida seejuures inimeste jaoks kõige paremad lahendused ning teha seejuures tarku otsusi. Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul liiguvad kahe linna suhted edasi konstruktiivselt. Ma ei räägiks siin parandamisest, aga suhteid edasi arendada võib kindlasti no eeskätt ikka kultuurivaldkonnas. Ma arvan, et see on peamine. Järgmisel aastal on siis tulemas Moskva kultuuripäevad Tallinnas ja muidugi Koos Tallinna linnavalitsuse delegatsiooniga on Moskvas kaasas ka hulk Eesti ettevõtjaid. Tiit Vähi sõnul toetas tavad kultuurikontaktid ka ärisuhteid kahe linna vahel. Silmas peab pidama, et eesmärk ei saa olla taastada minevikku, vaid koos vaadata tulevikku. Heaks näiteks on siin vähisõnul Euroopa kõige suurem erasadam Sillamäe sadam. 50 protsenti Eesti kapitali, 50 protsenti vene kapitali, see on edasivaatev. Ma tahaks, et me kõik vaatame tulevikku nii Eesti kui ka Venemaa. Ma leian, et, et tähtsad on tulevikus demograafilised probleemi, eriti väikeriigi Eesti jaoks. Ma leian, et tulevikus on väga tähtsad kliimaprobleemid. Tähtsad on tehnoloogia, probleemid, energiaprobleemid, tähtis on ka logistika transport. Miks sellepärast, et inimesed elavad suurtes linnades, suurtes linnades tarbitakse, aga nii palju ei toodeta. Ma arvan, et just eks ole, eesmärki peavad olema õiged. Eesmärgid peavad olema suunatud positiivsele eesmärgid peavad olema suunatud tuleviku peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskvas jätkuvad kontsertide ning näitustega Tallinna kultuuripäevad, mis avati teisipäeva õhtul galakontserdiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegusel hetkel meil on haiglas üheksa last, kellel on koroonaviirus positiivne ja sinna juurde ka tegelikult nende emad-isad, kes on samamoodi positiivsed, kuna tegemist on suuremas osas väikelaste ja imikueas lastega, siis nad on oma vanematega koos ju haiglas. Noh, lapsed on hakkunud kodust ja nad on koos ka siis ka haigete vanematega haiglas. Aga mis põhjusel need lapsed on haiglasse pandud, miks nad kodus ei saa põdeda? Tänasel päeval meie sellest hulgast, kes meil siin haiglas on, on üheksa last, kes on alla ühe aastased, kes on tõesti esimese elukui imik on näiteks olemas. Et nad võib-olla ei olegi niivõrd raskes seisundis, kuivõrd, kui ta on palavikuhaige imik, kes ei söö kes vajab veenikaudset vedelikravi, siis ta tõesti on ka haiglas või ei saa tema kodus hästi palaviku alla, aga siis ta vajab haiglaravi. Ehk siis need nii-öelda tavapärased külmetuse sümptomid, mis lihtsalt väikestel lastel on palju tõsisemad kui täiskasvanutel. Just ehk et koroona lastel tegelikult on sarnane iga viirushaigusega tekib palavik, tekib kurguvalu, tekivad ka niisugused lalingiidi nähud siia juurde ka siis osad on ka siis peavaluga, on ka neid, kes oksendavad koroona tõttu ehk et lai skaala erinevatest sümptomitest, mis kuuluvad viirushaiguste juurde. Kas seda saate ka öelda, et mis see trend on seoses sellega, et koroonahaiged, lapsed vajavad haiglaravi, et kas neid on juurde tulnud, on neid vähemaks jäänud või on see olnud kogu aeg stabiilne, selline? Möödunud aastal Tallinna lastehaiglas keskmiselt oli igas kuus noh, ütleme 20 kuni 40 haiget siis praegu aastal 2022 jaanuaris, meil oli 90 haiget ja veebruaris tänase päeva seisuga meil on haiglas olnud 74 koroona haigusega last, et see number tõuseb väga järsult. Aga sinna sisse on siis arvestatud ka need lapsed, kes ei ole koroona pärast haiglas, vaid on lihtsalt nakatunud, kuid nad võivad olla ka mingil muul põhjusel ravil. Seda küll jah, aga, aga noh, ütleme, et kui nad tulevad haiglasse ka muu põhjusega ja need on koroonapositiivsed, siis me siiski ravime neid koroonaosakonnas ka siis, kui kirurgilised haiged Kui kaua need lapsed koroona tõttu haiglas peavad viibima keskmiselt? Meil on keskmine haiglaravi päev on kolm, ehk et suuremat osa lastest saame noh, paari-kolme päevaga nii palju stabiilseks, et nad saavad minna kodusele ravile. Pikemalt on vajanud haiglaravi need, kes see siis tõesti on kopsupõletikus või siis ka noh, muude haiguste tõttu. Nad on vajanud pikemat ravi ja koos sellega nad on olnud ka koroonapositiivsed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusega nakatunud lapsed satuvad üldjuhul haiglasse siis, kui nad on väga väikesed ja peavad siis ravil viibima mõne päeva. Samas on viirusega nakatunud lapsi haiglas üha rohkem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjalooline ja võiks öelda, niisugune emotsionaalne päev oli täna Läti seimis, mis oli politseinikest ümber piiratud, poolteist aastat ei ole Läti parlament saanud kohapeal istungeid pidada ja on tulnud kasutada valdavalt siis E-platvormi, et nakkusohtu vältida. Täna siis üle hulga aja tõepoolest õnnestus saadikutel suurde saali koguneda, kuid nende rõõm jäi ülikeseks. Paraku president Egils Levits jõudis oma kõneseemil ära pidada ja natuke jõuti ka tõsisemaid teemasid veel lisaks presidendikõnele arutada, siis tuli vaheaeg ja siis äkki ilmus välja populistist saadik Aldis Kurbsems, kes teatas, et tal on küll test olemas et ta on negatiivse proovi andnud, aga ta ei taha seda seimis mitte kellelegi näidata ja riputas sellele üles siis sotsiaalmeediasse Läti seimi liikmetest on 95 vaktsineeritud, viis on vaktsineerimata ja kehtib üldiselt põhimõte, et hoonesse ei pääse siis keegi, kes kas pole vaktsineeritud või ei näita seda tõendit ja siis tõepoolest tuli seimil jälle üle minna siis internetipõhisele töövormile ehk siis e-platvormile ja nüüd siis arutatakse, mis siis Kobsemsiga edasi saab. Aga Kobsems on üks nendest, kes on siis asutanud oma partei. Neid uusi parteisid on Lätis tekkinud nüüd juba kolm. Siin võib näha rahulolematust siis praeguse poliitilise maastikuga, eks need piirangud on kõiki ära väsitanud, aga on ka erimeelsused rahanduse poliitika suhtes ja samamoodi häirib kõiki ka see, et praegu siis valitsusparteide ja sealhulgas ka presidendi populaarsus langeb. Mis on muidugi noh, murettekitav on see, et nende kolme tulija hulgas või kolme uue partei hulgas on siis ka mille on asutanud oligarh ja endine poliitik Ainars Slesser, noh, ta ise küll selle partei juhiks ei saa, aga ta vähemalt on oluline niiditõmbaja. Noh, saame näha, kas ja kuidas tagasitulek poliitikasse siis õnnestub ja üks oluline märk on veel ka see, et kuigi venemeelseks peetav koosmeel on Lätis praegu jätkuvalt kõige populaarsem partei, on ka nende toetus hakanud langema ja me näeme uute parteide asutajate seas ka nende liikmeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti seim kogunes sügishooaja avaistungile. Läti poliitikamaastikul on toimunud aga muudatusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on juba kolmas kord, kui Euroopa riigijuhid kogunevad erakorraliselt videokõne teel, et rääkida koroonapandeemiast. Varasema kahe kohtumise keskmes on olnud pigem viiruse laiema leviku takistamine ehk piirangud ning testimine. Sedakorda on aga liidritel võimalik juba keskenduda selle alistamisele ehk vaktsineerimisele. Kuigi eelmise korraga võrreldes on see märgatav muutus, et kõikjal liikmesriikides kaitsesüste tehakse, tuleb siiski rääkida ka probleemidest. Siin on võimalik riigijuhtidel väljendada oma frustratsiooni, et jaizeri vaktsiini tarned viimasel nädalal vähenenud on. Näiteks Itaalia on juba lubanud juriidilisi samme vaktsiinitootja vastu kuid arutelu keskmes on siiski see, kuidas hakata lähikuudel vaktsineerima aina suuremaid inimhulki. Euroopa komisjon on viimastel päevadel välja käinud eesmärgid vaktsineerida märtsiks 80 protsenti 80 aastastest inimestest ja tervishoiutöötajatest ning suveks 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Et seda saavutada, tuleb Euroopa riikidel teha enneolematuid jõupingutusi. Seepärast arutatakse ka võimaliku koroonavaktsiinipassi või sertifikaadi loomist. Selle alusel oleks vaktsineeritud inimestel võimalik hõlpsamini reisida ilma eneseisolatsioonita. Samas pole loota, et sellised tõendid lähinädalatel kasutusele võetaks. Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel ütles varem sel nädalal, et kuigi sertifikaadi on hea idee, siis tekitaks nende liigvarajane kasutuselevõtmine vaid frustratsiooni. Seda nende inimeste seas, kes sooviksid, aga ei saa ennast vaktsineerida. Kuid arutelu teemasid on teisigi. Üks osa probleemidest on seotud uute reisipiirangutega, mis puudutavad kolmandaid riike, sealhulgas Suurbritanniat. Kuivõrd levimas on viiruse uued tüved, siis peab liit leidma ühiseid meetmeid nende leviku peatamiseks. Samuti arutatakse seda, kuidas tulevikus jagada Euroopa Liidust ülejäävaid vaktsiine lähinaabruses vaesematele riikidele. Ent kuna maailmas juhtub igal nädalal miskit ootamatut, on koroonateemalistel video ülemkogudel ka varasemalt arutletud teisi teemasid. Sel korral võib arutlusele tulla ka Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõvi ahistamisega seonduv. Kas ja kui palju seda arutatakse, selgub juba täna Eesti aja järgi kell seitse algaval ülemkogul. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riigijuhid arutavad neljapäeval koroonapandeemiaga seotud probleeme. Videokõnes peetaval Euroopa ülemkogul räägitakse ka vaktsiinipassidest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeerandit maailma maast kasutatakse praegu loomade karjatamiseks. Laboriliha ehk loomarakkudest kasvatatud liha saaks õigetes tingimustes kasvatada, aga kasvõi Lasnamäe keldriski. Varem ka ise laboriliha kasvatanud riskiinvestor Mari-Liis Holmi sõnul kulub laboriliha kasvatamiseks ka vähem ressurssi. Kuna ainult kasvatatakse see osa loomast, mis ära tarbitakse, siis näiteks lõhe puhul või tuunikala puhul tavatootmises läheb 50 protsenti nii-öelda muudeks kasutuseesmärkidest. Kui, kui inimese toit Laboriliha on Holmi sõnul ka tervislikum. On võimalik personaliseerida neid toidutooteid näiteks muuta rasvhapete tasakaalu, muuta erinevate mineraalainete tasakaalu. Kuna loomi ei pea enam tapma, siis võib tulevikus toidulauale sattuda ka ohustatud liike nagu näiteks tuunikala, mille varud on viimastel kümnendikel ülepüügi tõttu drastiliselt vähenenud. Praegu on maailmas ligikaudu 80 ettevõtet, mis raku baasil liha aretavad. Ameeriklased kasvatavad kanafileed, hollandlased loovad veiseliha, austraallased aga känguru liha. Tulemas on ka esimesed lambaliha ja molluski ettevõtted. Kõik siiski rakkudest kasvatatud tehislihast nii vaimustuses ei ole. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles, et eeskätt lahendab laboriliha rikka maailma probleeme. Sa muutud pepsiks söögi vastu, siis kui sul piisavalt süüa on. Kui sa süüa piisavalt ei ole, siis sa ei hakka valima ja siis sa sööd selle kana või, või, või sealiha ära. Aga kui sul on liiga palju juba süüa ja siis hakkad mõtlema, et noh, et oleks hea, kui kedagi tapma ei peaks. Maimets ei usu, et laboriliha kunagi tavalisest lihast odavamaks muutub. Suuresti on see seotud rakkude kasvatamiseks vajaliku veiseloote vadakuga, mille liitri hind on ligemale 1000 eurot. Hea alternatiiv vadakule aga praegu tema sõnul puudub. Noh, investoritele tuleb alati rääkida mesijuttu, et ülehomme on need hinnad all nagu noh, alati öeldakse, vaadake, arvutid, esimene arvuti oli ka nii kallis. 10 aastaga läksid arvutihinnad nii palju alla, kõik kasutasid seda, siin ei kehti see siin, mina ei usu seda. Seda kehtinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimese riigina maailmas, tulid Singapuris eelmise aasta detsembris restoranis müügile kanapalad, milles sisalduv liha on kasvatatud rakkudest. Toiduametite heakskiitu ootavad pingsalt veel kümned ettevõtted nii USAs kui Euroopas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome valitsusse kuuluva Keskusta erakonna liikmed Lapimaal nõuavad sotsiaaldemokraadist ministri Krista Kiuru lahkumist ministri kohalt. Nende hinnangul on rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Kiuru reisipiirangutega üle pingutanud. Seetõttu kaotavad lapi turismiettevõtjad sadu miljoneid eurosid ja hinnanguliselt 8000 inimest Lapimaal jääb tööta. Näiteks Briti suurreisifirma Tui on tühistanud kõik novembri ja detsembri reisid Soome, kuna reeglid muutuvad pidevalt ja Soome kehtestanud karmid piirangud. Keskuste juhtivad liikmed partei Lapi piirkonna üleskutset ei toeta, aga möönavad, et Lapimaa ettevõtjate olukord on hull. Välisministeerium nendib aga, et isegi kui piiranguid leevendataks, ei tooks see kaasa turismi elavnemist, sest enamikus riikides on reisipiirangud. Eesti on nende 10 riigi seas, kust Soome enimturiste saabub, aga ka Eestis on ju antud soovitus praegu mitte reisida. Schengeni reeglite järgi tohib piirid sulgeda kuueks kuuks ja see tähtaeg on Soomest täis saanud. Valitsus arutab järgmisi samme neljapäeval. Euroopa minister Tüti Tupurainen avaldas üles veendumust, et reisipiirangute pikendamist õnnestub põhjendada sest, et arsenali. Mina isiklikult ei pea tõenäoliseks, et Euroopa Liit sunniks liikmesriiki praegu keset seda pandeemiat tegema sellist piirikorraldust, mida riik ise õigeks ei pea. Usun, et kui Soome hästi oma otsust põhjendab, leiame mõistmist, ütles Soome minister. Ka Eestis jälgitakse Soome otsuseid ärevusega mitte ainult seetõttu, et tahaks Soome sõita, vaid ka sellepärast, et Soomest saabuvad turistid on Eesti majandusele olulised. Lähiajal pole piirangute tühistamist ilmselt loota, aga isegi kui piirangud mõne kuu pärast leevenevad või kaovad, ei pruugi inimestel enam reisimiseks raha olla. Soomes tuleb iga päev teateid sadade inimeste koondamisest. Aalto ülikooli majandusteadlaste hinnangul mõjutab koroonakriis majandust veel väga kaua, sest muuhulgas on pandeemia ajal vähenenud tootlikkus. Aalto ülikooli majandusteaduse emeriit professor Mati Pohjola rõhutab ajalehes Helsingin Sanomad, et praegustes optimistlikes, prognoosides sisemajanduse kogutoodangu kasvust peetakse silmas lähiaastat. Pandeemia mõju on aga palju pikaajalisem ja jälgida tuleks seda, millal SKT kasvab suuremaks kui enne kriisi ja missugune on majanduse kasvutempo pärast esimest taastumisetappi. Majandusteaduse professor Otto Toivanen lisab veel ohumärke. Esiteks on kolmekordistunud Soomes nende ettevõtete arv, mis on tegevuse lõpetanud ega maksa enam oma töötajatele palka. Teiseks on uute ettevõtete asutamine vähenenud võrreldes 2019. aastaga kolmandiku võrra, see tähendab, et töökohti juurde ei tule. Soome majandusteadlased soovitavad igal juhul panustada teadus-arendustegevusse, investeerida haridusse ning lihtsusta da haritud tööjõu sisserännet. Et kriisi lühiajalised negatiivsed mõjud ei muutuks pikaajalisteks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus kavatseb pikendada koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud reisipiiranguid. Soome välisministeerium nendib, et isegi kui piiranguid leevendataks, ei tooks see kaasa turismi kiiret elavnemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtepää vallavanem Jaanus Parkala ütleb, et erasektori pitsitav kriis pole veel valla eelarvesse jõudnud ja sestap pole mõtet kärbetega rutata. Me oleme juhindunud riigi suunistest, et riik on tõesti tungivalt soovitanud hetkel mitte palku kärpida, mitte investeeringuid kärpida, selleks et raha vereringe säiliks. Samal ajal otsitakse Eestimaa südames hoolega kärpekohti, räägib Paide linnapea Priit Värk. Teoorias on see ettepanek, hea, et ärge kokkuhoidu tehke, aga reaalne elu on selline, et valmistame praegu ette esimest lisaeelarvet. Loomulikult sõltub siin palju sellest, et kui palju tuleb riigi poolt abi raha, palju see kata, aga kindlasti ta ei kata kõike ja tuleb teha kokkuhoidu. Priit Värk ütleb, et värsked andmed märtsikuu maksulaekumisest olid oodatust koledamad. Meie kõikides hallatavates asutustes tähendab koolid, lasteaiad ja kultuurimaja, seal tuleb majandamiskulusid kärpida juhtidel seitse pool protsenti. Kindlasti tuleb meil osad investeeringud ära jätta. Palgakulude kallale Paide linn veel läinud ei ole, kui vähegi võimalik, võetakse need ette viimasena. Samas näiteks Tartu vallavanem Jarno Laur ütles juba läinud nädalal, et lasteaednikel praegu eriti tööd ei ole ja sestap tuleks nende palka ajutiselt 20 protsenti vähendada. Räpinas valmistuvad 50 protsendiliseks palgakärpeks kultuuritöötajad. Türi vallavanem Pipi-lissieman ütleb, et nemadki valmistusid palku vähendama, kuid esialgu loobusid sellest. Hiljem seda teha on palju valusam, sest kui inimene teeb täis koormusega tööd, siis tema palgakärbe on kindlasti oluliselt ebaõiglasem, kui see oleks olnud eriolukorra ajal. Palgakärpest loobus Türi siemani sõnul riigi soovitusel, aga kärpekohtasid otsib vallavalitsus edasi. Negatiivse lisaeelarve plaanib sieman volikogusse viia hiljemalt juunis. Kuigi meil on tõepoolest ka äraootav seisukoht, me täpselt ju ei tea, kui suur on näiteks tulumaksuala laekumine, aga me oleme päris kindlad, et see tuleb ja me tõepoolest ei taha oodata aasta teise pooleni, kus oleks väga palju keerulisem veel kokku hoiukohti leida. Luunja vallavanem Aare Anderson ei kahtle, et kriis lõpuks maksulaekumistesse jõuab. Aga praegu on vallal korralik rahapuhver ja Anderson kiirustamiseks põhjust ei näe. Tema on pigem samameelt Otepää vallavanema Jaanus Parkalaga. Otsuseid saab teha siis, kui olukorra pilt ehk kriisi sügavus selgem. Kui see langus on selline pikemaajalisem ja ulatuslik, siis tuleb loomulikult plaanid vaadata üle tuleb vaadata üle ka investeeringute koha pealt, kas mingeid asju saab edasi nihutada, kas mingeid asju saab ära jätta? Noh, kindlasti saab seal muutusi teha ja tegevuskulude poole pealt tuleb muidugi ka vaadata, aga, aga seal on ilmselge, et kui me soovime, et kõik meie asutused nagu ka homme edasi töötavad, siis ega seal väga suuri võimalusi ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud omavalitsused üritavad kärpeid vältida, mõni valmistab siiski ette negatiivset lisaeelarvet. Valitsus soovitab valdadel-linnadel riigi eeskuju järgida ja kärpimist vältida. Mõned omavalitsused võtavad nõu kuulda, mõned valmistavad ette negatiivset lisaeelarvet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFoolium mütsid inspireerituna peaminister Andrus Ansipi väljaütlemistest protestimaskid ja loosungid täitsid vabaduse platsi. Meeleavalduse avas mittetulundusühingu Eesti internetikogukonna juhatuse esimees Elver Loho. Ütleme kogu maailmale, et eesti rahvas ei käitu nii halvasti, nagu käitub meie peaminister. Me oleme siin sellepärast, et seista ACta vastu kõigi nende ebamääraste ja ebaselget punktide vastu, mis seal kirjas on. Aga me ei ole ainult sellepärast siin me seisame siin kõigi ülbete ametnike vastu, kelle ettekujutus suhtlemisest on solvangud rahva suunas. Me seisame siin kõigi ülipeate poliitikute vastu, kes naeruvääristavad avalikult oma rahvast. Öelge, palun, mis teid selle akta juures kõige enam häirib? Võib-olla see ongi halb, et selle juures ei ole midagi selge, osa sellest on juba noh, juba algusest peale salastatud ja sellepärast ei tohikski vastu võtta ühtegi niisugust lepingut, mis võib ükskõik mis olla. Minu meelest lihtsalt ei ole võetud kuulda eksperte, poliitikuid, nemad nagu ei ole eksperdid. Nii arvasid noored platsilt ja filmimees Artur Talvik Mitmed mu tuttavad on esitanud retoorilisi küsimusi, et kus see Eesti tegelik kodanikuühiskond on, miks nad ei hakka vastu, kui nende õigusi riivatakse, kui nendega käituvad poliitikud arrogantselt üleolevalt dialoogi pole absoluutselt olnud, see on see koht, kus kodanikuühiskond peab tõusma ja ütlema, et halloo, et ei tehta nii olulisi otsuseid ilma meieta. Aga kohal olid ka europarlamendi liige Kristiina Ojuland ja riigikogu liikmed Juku-Kalle Raid ja Igor Gräzin. Mida arvavad Aktast nemad? Juku-Kalle Raid? Iga asjaga ei maksa pimesi nõus olla, eriti kui selle asja sügavam sisu pole teada. Ja Akta puhul paraku see nii on. Kristiina Ojulandi sõnul hakkab europarlament arutama ACta teksti järgmisel nädalal ja ratifitseerimiseni ei jõua enne varasügist. Tegelikult nüüd ongi poliitikute asi ja juristide asi seda seletada rahvale ja analüüsida Eestis isiklikult ma leian, et, et seda teda ei ole ilmtingimata vaja sest meil on seadusandlus olemas, mis kaitseb kaubamärke. Lühidalt öelda, kiirustada pole kuskile ja kui sa midagi teed, see tegemine kukub alati paremini välja, kui sa natuke mõtled. Nii lõpetas Igor Gräzin.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaduse platsil protestiti ACTA vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajanduse kukkumisega vastamisi seisev valitsus kiirendas kriisieelarve ja majanduse päästepaketi koostamist ning lubas selle juba teisel aprillil anda arutada riigikogule, kes koguneb siis täiendavale istungile. Ligi kahe tunniseks kulgenud riigikogu vanematekogu tänane koosolek visandas kriisieelarve arutamise ja vastuvõtmise ajakava. Parlamendi spiiker, kaks aseesimees ja viie fraktsiooni juhid nõustusid, et kui valitsus esitab uue eelarve eelnõu teisel aprillil, siis selle esimese lugemise saab teha kuuendal aprillil, teise lugemise nädal hiljem, 13. aprillil ja seadusena vastu võtta 15. või 16. aprillil. Teisel pool videosild oli vanematekogu koosolekul ka peaminister Jüri Ratas, kes andis teada, et valitsus kiidab uue eelarve ja majanduse päästepaketi lõplikult heaks. Teise aprilli hommikul ja kaks tundi hiljem annab need üle parlamendile. Kuna tegemist ei ole ainult riigieelarve muutmisega, vaid Eesti majanduse, pääste või vähemalt leevendus paketiga tahavad seda kindlasti lisaks riigikogu rahanduskomisjonile arutada ka majandus, sotsiaal ja kultuurikomisjonid. Aega selleks on paar päeva enne eelnõu esimest lugemist ning nädal esimese ja teise lugemise vahel. Opositsioonipoliitikud näevad sel aastal kolme või veel rohkema miljardi euro sügavus eelarveauku. Nad on lubanud olla valitsusele kriisi aja konstruktiivne partner kuid palunud vastu kahte asja. Esiteks, et valitsus oleks majanduse tuleviku hindamisel sama aus, nagu on seda Eesti pank enda prognoosis, mille järgi võib meid oodata kuue protsendi vinduva stsenaariumi korral kuni 14 protsendiline majanduslangus. Ning teiseks soovivad opositsiooniparteid, et kriisieelarvesse ei kirjutataks sisse võimuerakondade valimislubadusi. Ent valitsuses on kolm erakonda ja oma võimalikke valijaid nad ei unusta. Nii võib juhtuda, et uuest eelarvest leiame ka näiteks isamaale olulise pensioni teise samba, riigipoolsete sissemaksete peatamise ja EKRE soovitud aktsiiside langetamised. See tähendab, et paljudes küsimustes konsensus parlamendis ei tule. Aga ilmselt on tegemist kobareelnõuga, kuhu liimitakse kokku nii uus miinusmärgiga eelarve, majanduse, päästepakett ja mitmete seaduste muutmised. Nii saab koalitsioon panna Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide ette lihtsa küsimuse. Võtke või jätke. Ja järgmine sõnum on samuti lihtne. Kui jätate, on teile ükskõik, meie inimeste elud, sissetulekud ja majanduse päästmine tõsine väljakutse valitsusele ja tõsine kahvel opositsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval koguneb täiendavale istungile riigikogu ja valitsus annab siis üle lisaeelarve eelnõu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil oli tõesti täna see arutelu koalitsiooninõukogus, kuidas inimesed tulevad toime väga kõrgete energiahindadega, me neid arutelusid jätkame täna, selge on see, et niisugust ühisosa võib leida selles, kus on energiakulude hüvitamine ehk see olemasolev instrument, et seda laiendada ja tõsta siis seda lävendit. Praegusee on natukene alla 700 euro. Kui me räägime käibemaksu alandamisest seal 20-l protsendilt üheksale protsendile, mida Keskerakond peab õigeks, siis selles osas kokkulepet täna ei ole. Kas selle lävendi osas on kokkulepe olemas? Selle lävendi osas on see kokkulepe, et seda ollakse valmis arutama ja tõesti seda arutada saab, ainult ma arvan, tõstmise suunas, nii et aga kui küsida, et mis see uus piir võiks olla, siis ma arvan, et see uus piir võiks olla seal mediaanpalga juures minimaalselt. Aga minu meelest võiks tõsiselt arutada ka, et see võiks anda inimestele leevendust, kes Eestis teenivad keskmist sissetulekut. Ehk siis me räägime, keskmine palk on Eestis praegu pea 1600 eurot. Jah, et keskmine palk võtta, kolmas kvartal on seal natukene alla 1600, eks need lävendid pannakse paika läbi netosissetuleku, nii et kas ta on seal mediaani juures, mis on hetkel kusagil 1100 eurot või keskmise palga juures, siis ta on natukene väiksem kui 1300 eurot neto palk. Aga kuidas arvestatakse selle juures perekonna suurust? No need arutelud, nagu ma ütlesin, täna jätkuvad, et need kriteeriumid nende üle tuleb arutelu pidada, sini kokkuleppeid hetkel ei ole. Kõigepealt täna saab valitsus ülevaate minu teada erinevate ettevõtete poolt ja kindlasti koguneb ka vajadusel koalitsiooninõukogu. Juhul, kui te nüüd lävendi tõstmises kokkuleppele saate, millal see kehtima hakkab Ka see tuleb lõpuks paika panna. Täna me teame seda, et vähekindlustatud peredele see kehtib juba alates selle aasta sügisest, kui kütteperiood algas, see, kuidas ta hakkab kehtima nüüd kõrgendatud lävendi puhul, ka see tuleb ära märkida. Hetkel peaks olema esimesest septembrist kuni 31. märtsini järgmisel aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänahommikusel koalitsiooninõukogu arupidamisel Keskerakond ja Reformierakond konkreetseid kokkuleppeid energiahindade leevenduste suhtes ei teinud, küll aga selgus, et Reformierakond ei ole nõus langetama elektri käibemaksu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlustame linnapea Romek Senkraanius, aga juttu sellest, kui kaugel on silla projekteerimine ja millal ehitamiseks läheb. Eelprojekt on valmis ja selle alusel saab ehitusloa välja anda. Samuti on põhiprojekt koostamisel ja see peaks juuni lõpuks siis valmis olema. Juulis kavatseb linn ehitushanke välja kuulutada, aga silla jaoks ostab linn osa politseimaja kinnistust. Valmib sild mahasõidud, aga et liiklus tulevikus oleks veel sujuvam, siis oleme vaadanud liiklusskeemi selle pilguga, et ühendus sillal ei oleks ainult laia tänavaga, vaid otseühenduse saaksime ka pika tänavaga, kes soovivad siis uuelt sillalt siis liikuda mai poole või randa, et neil oleks selgem otsetee riigi kinnisvara aktsiaseltsi huvi on Tammsaare tänava äärte saada linnalt kaks kinnistut, mille pindala on umbes viis ja pool 1000 ruutmeetrit. Osa politseimaja kinnitust, mida linn osta soovib, on palju väiksem. Selle suurus on umbes 2000 ruutmeetrit, me kahjuks vahetust ei saa teha ja oleme kokku leppinud, et me teeme sellised üheaegsed, müügid riigi kinnisvara. Aktsiaselts müüb Pärnu linnale teekinnistu, mis maksab 95000 ja Pärnu linn võõrandab riigi kinnisvara aktsiaseltsile uue politseimaja töötajatele, parkla rajamiseks ja tollimajaks. Kaks kinnistut, mis kokku maksavad umbes 240000 eurot. Tehingud on plaanis teha lähiajal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnusse peatselt rajatava silla tarvis teeb linn Riigi Kinnisvaraga tehingu, ostes osa politseimaja kinnistust. See on vajalik, et rajada silla juurest tänavalõik Pikale tänavale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu on Tartus kaks jäätmejaama, üks Selli tänaval ropkatööstuse linnaosas ja teine jaama tänaval Annelinna ülejõe piirkonnas. Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on rõõmus ostab, et linlased on jäätmejaamad omaks võtnud, sest kogumiskohtade külastatavus on ajas pidevalt kasvanud. Siiski on praeguste jaamadega ka mure. Nimelt külastab jaama tänava kogumiskohta ligi kolm korda rohkem inimesi kui selli tänava jaama, mis omakorda on viinud esimese ülekoormuse ni jätkab Raimond Tamm. Autode järjekord praktiliselt ulatub ikkagi väravast välja, kui nüüd jaama tänava jäätmejaama külastada ja see omakorda tähendab seda, et ka teenindajad, kes on jäätmejaamas kohapeal, et nendel puudub võimalus iga kliendiga seal personaalset tegeleda, siis tekib omakorda olukord, kus inimesed territooriumil üritavad ise ära arvata, et kuhu ja mis jäätmed lähevad, mis omakorda toob jäätmete liigiti kogumisele kaasa probleeme. Selline liiga suur külastatavus nii-öelda selle teenindusvõimekuse kohta kindlasti on meie jaoks täna väljakutse. Nii Tamm kui ka Tartu linnavolikogu majanduskomisjoni esimees Verni loodmaa ütlevad, et kolmas jäätmejaam võiks eelkirjeldatud probleemi vähemalt leevendada. Kuhu aga võiks siis uue jaama luua? Raimond Tamm? Täpsustada elanikkonna paiknemisega seonduvalt, milline see asukoht võiks olla, samuti see, et milliseid jäätmeid oleks mõistlik selles jaamas koguda, et ta vähendaks siis koormust just olemasolevates jäätmejaamades. Alles pärast sellist analüüsi on võimalik täpsemalt öelda, et millisel kujul, kus asukohas see jäätmejaam võiks paikneda? Loodma sõnul tuleb asukohana kaaluda ilmselt kahte kohta. Tõenäoliselt see ongi niimoodi, et kas siis kuskile Veeriku kanti, kus on ka tegelikult ju väga palju elanikke ja kus tegelikult ka hoogne elamuehitus jätkub ja seal on ka siis endine Tähtvere vald lähedal või siis teine küsimus on ka see annelinkus tegelikult on ka, on ka puudus, nii et see saab olema tõenäoliselt kaalukeeleks. Nii loodma kui Tamm sõnavad, et uue jäätmejaama maksumust praegu öelda ei osata. Samuti ei hakata spekuleerima sel teemal, kas kogu kulu tuleb kanda linna eelarvest või saab rakendada näiteks ka Euroopa raha. Küll aga võib Tamme sõnul kogu projekti maksumust mõjutada näiteks see, kas luuakse mehitatud jaam või mõeldakse innovaatilisemalt. Et äkki on võimalik seal koguda selliseid jäätmeid, mille osas inimestel ei ole kahtlust, et kuidas täpselt neid paigutada, kuidas neid sorteerida ja seeläbi siis vähendada ka ülalpidamiskulusid. Jäätmejaamaga seonduvalt võib olla selline hea videolahendus mis aitaks silma peal hoida olukorral sellise mõistliku liigiti kogumisega võikski olla selle uue jäätmejaama lahendus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus on valmis saanud uus jäätmekava. Muuhulgas on kavas rajada Tartu linna kolmas jäätmejaam.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvaliidu esimees Karel Rüütli oli juba varem öelnud, et võtab erakonna kongressi otsust ettepaneku kohta ühineda sotsiaaldemokraatliku erakonnaga kui usaldushääletust. Kongress seda ei toetanud ja täna teatas ki Rüütli erakonna juhatusele, et nii tema kui ka rahvaliidu aseesimehed Ene Tomberg, Kajar Lember ja Anto Liivat astuvad ametist tagasi. Me leiame seda, et ettepanek, mida siis erakonna juhtkond tegi erakonnale, kus sotsiaaldemokraadid Rahva et võiksid ühineda ei olnud mitte kitsa ringi erahuvi, vaid seda toetas väga selgelt juhatuse enamus, volikogu seda toetasid väga paljud omavalitsusjuhid, väga paljud põllumehed, ettevõtjad ja nii edasi, me leiame jätkuvalt, et Eesti vajab tugevat alternatiivset jõudu ühest küljest täna siis võimul oleva Isamaa, Res Publica Liidu Reformierakonna liidule, teisest küljest Keskerakonnale ja me leiame, et kindlasti selles suunas tasub edasi tööd teha, et, et see kolmas jõud tekiks ja kindlasti kõik need inimesed, kes leiavad, et see plaan väärib edasiarendamist, võiksid ühel hetkel sellega ühineda. Tänasel erakorralisel koosolekul tegi rahvaliidu juhatus vaid ühe otsuse. Erakonna peasekretär Tarvo Sarmet. Juhatus otsustas seda, et Mai Treial on esimehe kohusetäitja kuni volikogu toimumiseni seitsmendal ju nill siin ei tekkinud hääletamise vajadust. Kuna konkurents sellele kohale puudus kohus täite kohale rahva põhikirjale, siis volikogu kutsub kokku kongressi, määrab ära koha aja ja päevakorra. Ajutisi aseesimehi Rahvaliidu juhatus ei valinud oma edasise tegevuse kohta ei tahtnud Karel Rüütli täna veel sedagi öelda, kas ta kutsub sotsiaaldemokraatidega ühinemist pooldavaid rahvaliitlasi erakonnast lahkuma. Ma kindlasti leian, et, et Eestis on vaja tekitada demokraatlik, eestimeelne, regionaalset ja sotsiaalset tasakaalu otsiv hooliv erakond, küll lähitulevik näitab, kuidas täpselt siis minu plaanid välja näevad. Ma arvan, et see on lähima paari nädala küsimus. Te olete praegu ka riigikogu saadik ja te olete ise öelnud seda, kui näiteks Tarmo Mänd lahkus rahvaliidust, et tuleks riigikogust lahkuda, mida te kavatsete ise teha, kas te jääte riigikokku? Noh, eks see, mis nüüd täpselt fraktsioonist saab, seda kindlasti arutame fraktsiooni koosolekul, siis, kui fraktsioon koguneb esmaspäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliidu juhatus astus ametist tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMis nägu see Prantsusmaa uus valitsus siis on? Ligi paar nädalat ametis olnud meeskond koosneb kokku 31-st ministrist. Neist 17 on naised. Prantsuse ajakirjanduse väitel on uuel valitsusel endise presidendi Nicola Sarkozy vari. Ühelt poolt on peaminister Jan Casteks tagasihoidlik mees. See nelja lapse isa on hoidnud end kaugele suurtest pealkirjadest ja lehtede esikülgedest. Ta on endine Lõuna-Prantsusmaa, 6000 elanikuga väikelinna linnapea, kes kevadel kerkis esile kui riigi koroonakriisist väljajuhtimise üks peamisi strateegia selle maapiirkondades mõjuka mehe missiooniks nimetatakse 2015. aasta terrorirünnakutest hiljem Kollavestide ja pensionireformi protestidest lõhenenud Prantsusmaa kokkutraageldamist. Kuid miks siis ikkagi Sarkosi vari? Esiteks oli kasteks üle-eelmise presidendi Nicola Sarkosi lähikondne kuid see on vaid üks detail suuremas pildis. Jangastekil on endise peaministri Eduard Filipiga üks silmatorkav sarnasus. Nii nagu kasteks praegu kerkis ka Philipp 2000 seitsmeteistkümnendal aastal valitsuse etteotsa üllatuslikult. Macron il on niisiis julgust teha pealtnäha ootamatuid valik. Just nimelt pealtnäha majandusleht Le Figaro kirjutab, et Macroni valik on läbipaistev panna valitsuse etteotsa mees, kel pole muud ambitsiooni kui olla hea tippametnik. Kohusetundlik ja truualam. Leht võrdleb Macron käiku ajaga, mil võimul oli George pidu, Valeri iskart või Nikola Sarkozy ehk mehed, kellele meeldis tipus olla, laskmata end segada võimalikest ambitsioonikatest alluvatest. Annab jumal ameti, annab ka mõistuse, öeldakse Le Mond kirjutab, et ainus, mis tõestab, kas teksti legitiimsust peaministri ametisse sobivuse on tõsiasi, et president ta sellesse ametisse nimetanud on. Üks on kindel tagasihoidlik Jean Castex ei varjuta Emmanuel Macroni loodetavat taaslendu 2022. aasta presidendivalimiste taevasse. Kui vaid keegi selle koroonakriisi probleemi enne ära lahendab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa valitsuse vahetusega tahab president Emmanuel Macron kohaliku meedia hinnangul rohkem võimu enda kätte koondada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiina kultuuri ja turismiministeerium ei põhjendanud oma soovitust Austraaliasse mitte minna ühegi näite. Austraalia kaubandusminister pidas seda soovitust alusetuks ja lausa valeks. Tõsi on see, et asiaadid on sattunud eri riikides solvamise objektiks, sest just Hiinast algas koroonaviiruse levik. Hiina ministeeriumi soovitusel on aga tugev mõju Austraalia turismisektorile, mis moodustab riigi SKP-st kolm protsenti. Eelmisel aastal tuli Austraalias se kõige rohkem turiste just Hiinast 1,43 miljonit. Kui eelmine aasta oli Austraalias rekordiline turistide mõistes, siis sel aastal oodatakse riiki koroonaviiruse piirangute tõttu kolmandiku võrra vähem külalisi. On alust arvata, et Hiina kodanikud järgivad riigijuhtide soovitusi reisimiseks. Soovitus on seotud Ganberra üleskutse ga korraldada rahvusvaheline uurimine koroonaviiruse alguse ja leviku kohta, mida Peking on jõuliselt vastustanud. Kahe riigi suhted on muutunud üha kehvemaks, kuigi Hiina on Austraalia suurim kaubanduspartner. 38 protsenti Austraalia ekspordist jõudis eelmisel aastal Hiina. Suurimad artiklid olid maavarad, piim, liha ja vein. Mais aga kehtestas Peking Austraalia odrale imporditariifid ja blokeeris lihaimpordi. Pekingi käigud on seda valusamad, et Austraalias on sel aastal oodata esimest majanduslangust 30 aasta jooksul. Pingeid lisas Austraalia valitsuse kava anda välisinvesteeringute järelevalvele suuremad õigused piirata välisinvestori tegutsemist riikliku julgeolekuga seotu tatud sektoris. Praegu kontrollib Austraalia välisinvestorid austa siis, kui tegemist on välisriigi valitsuse ettevõttega. Tulevikus on plaan kontrollida kõiki investoreid sõltumata investeeringu suurusest. Esimene häirekell lõi 2015. aastal, kui strateegilise Darwini sadama omanikuks sai Hiina kommunistliku partei ja armeega seotud ettevõte. 2016. aastal blokeeris aga tänane peaminister Scott Morrison rahandusministrina Hiina konsortsiumi soovi osta 100000 ruutkilomeetri ulatuses karjamaad, sest selle ühe serv jooksis kokku raketikatsetusalaga. Veelgi olulisema veto pani Morrisson aga valguskaabli ettevõtte müügile Hiina kompaniile, mille põhjus selgus hiljem. Nimelt käis uus Lõuna-Walesi osariigi kaablitest läbi politseiside ja USA raketikilbi ühendus satelliitidega. Austraalia oli ka kaks aastat tagasi esimene, kes hoiatas Hiina viis G lahenduste kasutamise eest. Ja möödunud neljapäeval leppisid Austraalia India peaminister kokku üksteise sõjaväebaaside kasutamises laevade ja lennukite tankimiseks ja hooldamiseks. Kahe suure demokraatliku riigi kokkulepe on vastusamm Hiina mõjuvõimu kasvatava tee ja vööndi initsiatiivil eelkõige Aasias.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina soovitas oma kodanikel vältida Austraaliasse reisimist, tuues ametlikult põhjuseks diskrimineerimise ja rassilise vägivalla seoses koroonaviiruse pandeemiaga. Kahe riigi suhted on viimaste aastatega muutunud üha teravamaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nDemokraatide asepresidendikandidaat Kamala Harris pidas kõne Joe Biden i koduosariigis el Averis. Ta kritiseeris teravalt president Donald Trump i tegevust koroonaviirusega võitlemisel mainides, et kõige rohkem on kannatanud vähemused. Sellel viirusel ei ole silmi, aga siiski teab ta täpselt, kuidas me näeme ja kohtleme teineteist. Olgem selged. Rassismi vastu ei ole vaktsiini, räägib endine USA esimene leedi ja välisminister Hillary Clinton. Ma mõtlen tüdrukute ja poiste peale, kes näevad ennast Ameerika tulevikus Kamala Harrise pärast. Mustanahaline naine ja Maika ja India immigrantide tütar ja meie kandidaat USA asepresidendiks, see on meie riigi lugu, murda maha takistusi ja laiendada võimaluste ringi. Endine president Barack Obama meenutas oma kaheksat ametiaastat. Ta rõhutas, et Biden oli oluliste otsuste puhul alati viimane nõuandja ja see tegi temast parema riigipea. Samuti ütles Obama, et ta ei eeldanud, et tema järeltulija jätkaks sama visiooni ja poliitikaga kuid lootis, et trump võtab presidendi ametit tõsiselt. Pea neli aastat ei ole ta üles näidanud mingisugust huvi töötamise vastu. Ta ei ole üles näidanud huvi ühise pinna leidmise vastu. Ta ei ole üles näidnud uvi, et kasutada selle ameti vinget võimu teiste, mitte enda ja oma sõprade aitamiseks. Ta ei ole üles näidanud huvi, et kohelda presidendi ametit muud moodi kui järgmist tõsielusarja, mida ta saab kasutada vajaliku tähelepanu saamiseks räägib USA president Donald Trump. The her es pekasav president Obama. Ma olen siin president Obama ja Joe Bideni pärast, sest kui nad oleksid head tööd teinud, siis ma poleks siin kongressi. Kolmandal õhtul pöörasid demokraadid muuhulgas tähelepanu relvaseadustele, immigratsioonile ja naiste õigustele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA demokraatide erakonnakongressil võttis senaator Kamala Harris ametlikult vastu asepresidendi kandidatuuri. Virtuaalsel kongressil pidas teiste seas kõne endine president Barack Obama, kelle sõnul soovib praegune riigipea Donald Trump vaid tähelepanu võita ja pole huvitatud töötamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMittetulundusühinguna tegutsevas uuskasutuskeskuses on täheldatud, et viimastel aastatel on virulased kasutatud asjadele uue elu andmisel muutunud aina teadlikumaks, räägib uus kasutuskeskuse jõhvi poe juhataja Angela Eelma. Seda on tunda, et inimesed ei häbene tuua neid oma asju ja nad ei häbene ka osta juba nagunii-öeldes kasutatud asju, anda uus ringlus, absoluutselt kõike ostavad ki täiesti seinast seina. Kes ostab rohkem lasteasju, kes ostab raamatuid, kes ostab nõusid. Praegu on väga aktuaalne nõude teema, et ostetakse seda vana kooli nõud, mida siis omamoodi nad järelturul kuskil edasi müüvad, kes enda tarbeks jätab, et see on läinud praegu väga hinda. Virumaa inimeste kasvav soov kasutatud esemeid ära anda on julgustanud seitsmeteistkümne aastase ajalooga sotsiaalsel ringmajandusettevõttel panna kogumisbuss käima ka Virumaal. Maikuu esimese bussiringi ajal annetasid endale kasutuks muutunud asju kümned inimesed, räägib jõhvilane Anna. Kuna kodus On palju asju, mis lastel on väikseks jäänud, siis otsustasime, et toome need siia, järsku kellelgi läheb vaja. Olen ka ise mõnikord ostnud kasutatud asju, eriti lastele. Lapsed ju kasvavad. Jaavad väga kiiresti soetan taaskasutusest lastele jalutuskäikudeks asju, mida ei ole kahju lasta ära trööbata. Lisaks soodsatele hindadele hindavad uus kasutuskeskuse poodidest ostjad sedagi, et sealt võib leida palju unikaalseid asju. Uus kasutuskeskuse jõhvi poe juhataja Angela Eelma. Ja nad on ainulaadsed asjad, sest et ma ostan ühe asja ja ma rohkem sellist ei pruugi saada kuskilt mujalt, et muidu ma lähen tavapoodi ja ostan selle ühe kleidi seal mitu erinevat numbrit, mitu erinevat kogust, aga uuskasutuskeskuses sa saad ainulaadse asja. Uuskasutuskeskusel on Eestis kokku 16 kauplust, neist kolm Virumaal jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimesed nii toovad müüki kui ka ostavad varem kasutuses olnud asju aina parema meelega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n34 liikmeline metsanduse arengukava juhtkogu moodustati möödunud aasta juunis ning selle esimees oli keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku lamp. Juhtkogu pidanuks algse kava järgi esitama tänavu jaanuaris keskkonnaministrile eelnõu metsanduse arengukavast aastani 2030. Tähtaeg pikenes hiljem septembrisse, kuid arengukava ei valminud ka selleks ajaks. Lisaks on ministeeriumil juba neljal korral läbi kukkunud keskkonnamõju strateegilise hinda ja, ja muude mõjude hindaja leidmise hange. Keskkonnaminister Rain Epler tõdes esmaspäeva õhtul riigikogus, et kuigi huvigruppe on kaasatud laialdaselt, ei ole arutelu viinud osapooli üksteisele lähemale, vaid pigem on pika ja mahuka protsessi ajal toimunud veelgi suurem polariseerumine. Kuna tänane juhtkogu on kujunenud pigem eriarvamuste vahetamise ja mitte kompromisside ja kokkulepete otsimise kohaks, siis otsustasin praeguse juhtkogu tegevuse lõpetada. Ma plaanin kindlasti kokku kutsuda uue juhtkogu, kuid enne seda plaanin nõu pidada ministeeriumi ametnike ja väliste ekspertidega, et täpsustada uue juhtkogu rolli protsessis. Ma isiklikult arvan, et arengukava sisulise ettevalmistamisega peavad tegelema valdkonna eksperdid ning juhtkogu peaks olema see organ, kes protsessis tempot hoiab ja vaidlusküsimuste ja eriarvamuste puhul töötab kompromissi leidmise nimel. Laiali saadetud juhtkokku kuulunud riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et juhtkogu töö takerdus lõpututesse vaidlustesse peamiselt raiemahtude küsimuses. Eks see peamine vaidlusteema ikkagi käis selle üle, et kui suure kaitse all peaks olema majandusmets kas puud tohib raiuda või ei tohi raiuda muudes küsimustes, mulle vähemalt tundus, et suuri vaidlusi ole, et kõik nagu soovivad ikkagi loodust hoida, aga need, kellel on majandusmetsad, soovivad seal oma majandustegevusega jätkata. Aga nii-öelda looduskaitsjad leiavad, et ka majandusmetsad peavad olema kõik kaitse all. Riigikogu keskkonnakomisjon ootab Savisaare sõnul nüüd ära ministri järgmised sammud. Lõpliku otsuse, kas pikendada kehtivat arengukava või jätkata lühiajaliselt ilma arengukavata ja toetuda olemasolevatele seadustele, teeb riigikogu. Savisaare arvates vajab valdkonda ka kindlasti uut hingamist. Vana arengukavaga selles suhtes ei ole mõtet edasi minna, sest sektoril on eelkõige vaja kindlust mõlemal poolel. Nii nendel, kes soovivad seda metsa iga hinnaga kaitsta, kui ka nendel, kes soovivad seal majandada. Ja kui me nüüd ütleme, et see arengukava ma ei tea, kestab veel kaks aastat, kuni jõutakse kokkuleppeni, siis see ei anna seda kindlust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaminister Rain Epler saatis laiali metsanduse arengukava juhtkogu. Juhtkogu pidanuks algse kava järgi esitama tänavu jaanuaris keskkonnaministrile eelnõu metsanduse arengukavast aastani 2030. Tähtaeg pikenes hiljem septembrisse, kuid arengukava ei valminud ka selleks ajaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti teatel on koolidega seotud viirusepuhangud kasvanud. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne härma sõnul võib viiruse levikut koolides pidada mõõdukaks. Meil ikka erinevaid haigestumisi on, mis on seotud koolidega ja koolitöötajatega, aga selliseid koolipuhanguid olulisi nii palju ei ole, et ühest küljest on see hea näitaja, et koolides ta väga hästi ei levi. Aga, aga nii-öelda ennetava tegevusega, et kui me tõesti näeme, et meil on koolides haigestumisi ikka siin-seal tulevad ja koolidega seotud, neid haigestumisi on, et siis noh, mõistlik oleks ennetava tegevusega üks selline seire peale teha. Selleks, et saada viiruse levikust paremat pilti ette, tegigi terviseamet Tallinna ja Harjumaa koolide töötajatele ettepaneku vabatahtlikuks proovi andmiseks. Kokku avaldas soovi lasta ennast testida 4000 inimest pea 70-st asutusest. Registreerunutega võtab ühendust Synla ja määrab proovi andmise aja. Marianne Härma. Eile hakati neid proove võtma, tänaseks on juba 18 asutust ära testitud, seni veel positiivseid tulemusi ei ole. Aga eks see nüüd kulgeb ki, kuidas meil tulevad haigestunud testima ka, et siin on oluline aru saada, et alati võtavad testimisjärjekorras prioriteet peedi haigussümptomitega inimesed, nii et kui meil tuleb palju haigeid päevas, siis nemad pääsevad eelisjärjekorras testima ja seejärel siis tulevad need teised sinna järgi. Seetõttu on praegu raske öelda, millal kõik proovi andmiseks registreerunud koolitöötajad oma proovi vastuse teada saavad. Raske öelda, ma loodan, et selle ikka saab nädalaga tehtud. Et see oleks väga hea, kui järgmiseks nädalaks meil juba tulemused on. Sarnast metoodikat ehk asümptomaatiliste töötajate laialdast testimist on varem kasutatud tervishoiu valdkonnas. Härma sõnul ei ole praegu mõnes teises valdkonnas samasugust lausproovide võtmist kavas, kuid olukord võib muutuda. Hindame seda praegu põhiliselt sellega, mis on mõju nii-öelda tervele ühiskonnale. Et hetkel, kui me näeme, et peamiselt haigestuvad inimesed perekondades töökohal ja siis ka nüüd koolides või siis on koolidega seotud haigestumise, et siis vaatame, mis on nii-öelda mõju ühiskonnale kõige suurem",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet tegi mõne aja eest Tallinna ja Harjumaa koolide töötajatele üleskutse tulla tasuta koroonaviiruse proovi andma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nERR-i raadiomaja jõudistemaja vahelisele alale ehitatavasse uude telemajja kolivad ERR-i telestuudiod ja teletoimetuse ning konkursi lähteülesanne oli realistlik ja optimaalsete kuludega. Rajatav lahendus, mis arvestab muinsuskaitse eritingimustega, oleks mugav, nüüdisaegne energiasäästlik ja ka madalate kasutuskuludega. Konkursile laekus 25 tööd. Võidutöö puhul tõstis žürii esile põhjalikult läbi töötatud lahendust ning kõrge tasemega ja professionaalset vormistust. Žüriisse kuulunud linna peaarhitekt Hendrik Mänd ütleb, et uue hoone puhul on oluline see mahutada olemasolevate väärtuslike hoonete vahele ja arvestades linnaruumi Ühest küljest meil on raadiomaja, mis on ju arhitektuurselt väga väärtuslik objekt ja teisest küljest Kreutzwaldi tänava klassikaline, teatud mõttes ees Kadrioruli tänavaruum ja lisaks sellele siis Gonsiori tänava poolt koolimaja ja koolimaja ees olev spordiväljak, et kuidas moodi neid seoseid kõige paremini siduda minule imponeeris võidude puhul just eelkõige see kuidasmoodi, see kvartal oli selle hoone poolt üheks tervikuks seotud. Et tekkisid võimalused pääseda Raua tänavalt Raua põiktänava kaudu Gonsiori tänavale jalakäijatele samamoodi oli loodud arusaadav ja väärikas sissepääsuala Kreutzwaldi tänava poole. Ühest küljest küll peavalu, aga teisest küljest ka lisaväärtust annavad siis need terrassid, mis on kavandatud hoone katusele, mis võimaldavad siis teha saateid väliruumis, mis tänapäeval on võrdlemisi populaarne. Indrek Rünkla Kadarik Tüür arhitektidest tõdeb, et töö oli keeruline. Seal on nagu mitu asja, mida pidi, eks ole kogu aeg silmas pidama ja kompromisse tegema, et sellele lisaks, et telemaja peab tootma programmi sellele lisaks ta võiks olla, eks ole, ka maja, mis on avalik, milles on inimestel kuidagi noh, selline tunne, et nad on nagu teretulnud ja et, et, et see on nagu meie rahvusringhääling ja ühtlasi siis tema side linnaga, eks ole, see noh, maja seal linnas, et see oleks nagu võimalikult kutsuv, hea ja tervitav, ütleme nii. Rünkla sõnul määras väga palju maja asukoht Krunt on ise kitsas, eks ole, kahe olemasoleva maja vahel, seal on veel need muinsuskaitselised eritingimused, noh kui seda programmi sinna kohta laotada, ega siis nagu tekibki selline olukord, et igal pool tuleb kuidagi vaadata, et mis asi, mille üles kaalub, et noh, kus koha peal neid kompromisse teha. Võidutöö oli kokkuvõttes parim seetõttu, et ühendatud on nii visuaalne tervik kui ka funktsionaalsed vajadused, ütleb ERR-i juhatuse esimees Erik Roose. Olime ka oma tootmisinimesed sinna žüriisse tegevusse kaasanud ja, ja noh, nemad olid kriitilise hindamise alused, ikkagi see asi meile kõik sobiks nii visuaal. Kogu see üldine läbimõeldus kui ka praktilisus olid pisut paremad, võibolla kui järgnevatel Millal maja valmis saab? See sõltub nüüd riigieelarve strateegiast ja uuest valitsusest, aga kui tuleb otsus, et see ehitusraha uuest aastast uude eelarvesse panna, siis põhimõtteliselt kuskil ütleme, kolme kuni nelja aastaga on võimalik parimal juhul see asi valmis teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Žürii valis Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ideekonkursi võitjaks kavandi nimega \"Roheline lina\", mille autor on Kadarik Tüür Arhitektid. Hoone järgib eelkõige muinsuskaitse nõudeid, sest see saab mahutatud olemaoslevate väärtuslike hoonete vahele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelles mõttes ma olen temaga nõus, et kui me vaatame haigestumuse näitajaid siis jah, et midagi ei saa salata, et kui meil sellised numbrid haigestumise osas on, nagu me täna näeme, et iga päev on vähemalt üle 1000 ja 1500 on juba niisugune harjumus pärane number, siis meil on põhjust eeldada, et see number jõuab ka 2000-ni. Ja kui me mõtleme sellest, et noh, circa seitse protsenti nendest inimestest vajavad haiglaravi ja mõtleme seda, et haigus tegelikult liigub ka nooremate inimeste suunas, siis tõesti risk on väga suur ja haiglaravi võimekus kindlasti pannakse meil proovile. Aga võrreldes kevadise Itaaliaga meil on nagu väike eelis selles, et me tunneme seda haigust paremini. Me oskame selle haiguse vastu noh, paremini seista ja noh, meil isikukaitsevahenditega olukord on ikka tunduvalt parem, kui meil oli eelmisel kevadel, et need on olulised tugevused, aga ma olen absoluutselt nõus Arkadi Popoviga selles mõttes, et selline haiguse levik, nagu meil praegu on, vajab kiire, kiiret jõulist sekkumist, et teda pidurdada, sest vastasel juhul meil tervisesüsteemile noh, see tulev koormus on, on tõesti võrreldav siis potentsiaalselt selle kevade Itaalias toimunuga. Kui statistikat vaadata, siis alla viiekümneaastaste osakaal haiglaravil olevate patsientide seas on umbes 10 protsenti, et see on nagu selge viide selle kohta, et see haigus räsib vanemat põlvkonda, et kas see on nagu viide sellele ka, et kogu vaktsineerimine tuleb suunata vanematele inimestele, haigematele, inimestele, kellel on mingid kaasnevad haigused. Kui me nüüd vaatame seda, et mida me täna näeme siis me näeme tegelikult seda, et vanemate inimeste haigusnäitajad võrreldes teiste haigusgruppide ga nooremate inimestega on, nad on ka kasvanud, aga nad on kasvanud aeglasemalt kui nooremate inimeste vanusgrupid. Et praegu selle vaktsineeritustaseme pealt, mis meil täna on, on raske kindlalt väita, et kas vaktsineerimine on olnud see, mis on ainus põhjus mis seda mõjutab, aga on põhjust arvata, et kuna vanemaid inimesi on ikka tunduvalt rohkem vaktsineeritud, et siis vaktsineerimine aitab kaasa sellele, et kõige eakamad inimesed haigestuvad vähem raskemini, aga veel kord, et seda nüüd hetkel väita, et me oleksime selle tulemuse juba saavutanud on natukene, aga sellist suhtarvu me näeme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Tallinna keskhaigla juht doktor Arkadi Popov kirjutas nädalavahetusel, et kui Eesti piirangute ranguse indeks jääb samaks, ootab meid kahjuks varsti Itaalia mullune suremuse ja haiglaravi vajaduse stsenaarium.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParteijuhtidel tuli rääkida, milline peaks olema Eesti aastal 2040, kuidas selle ideaalini jõuda ja millised väärtused meid edasi viivad. Reformierakonna esimees Taavi Rõivas. Liitlased koos meiega on tugevamad kui meie vastasvõistkond, siis nii kaua on ka see püsimise eeldus kindlasti väga tugev. Teiseks, me peame järjekindlalt pingutama selle nimel, et Eesti majanduskeskkonnas teha õigeid valikuid. Kui mõelda, siis me peame panustama oma ressursile. Kõige suurem ressurss siin Eestis on inimvara ja mõeldes ka neile inimestele, kes 25 aasta pärast on siis ühiskonna edasikandjad ja me peaksime panustama haridusse. Nii rääkis Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ja nüüd sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski. Me peaksime püüdlema selle poole, et Eestit oleks vaja. Eeldus õnnestumiseks on rahvusvahelist, mine ja avatus, mida me siiani oleme teinud, üht-teist oleme saavutanud, pikk tee on veel minna. EKRE esimees Mart Helme ja vabaerakonna esimees Andres Herkel. See Eesti, mis tulevikus peaks tulema ja ma usun, et uued kommunikatsioonivõimalused annavad selleks ka väljavaateid peaks olema niisugune, kus on võimalik teha kaugtööd, kus on võimalik elada ja tegutseda ka väljaspool suuri linnu. Meil sel ajal ei ole nii palju riigi, keskvõimu ja tsentraalselt antud seadusi vaja, sest kogukonnad ja inimesed võiksid palju rohkem ära teha, me vajame küpsemat, ühiskonda ja sellist koostöökultuuri. Isamaa ja Res Publica liidu esimees Margus Tsahkna Et iga samm, mis me teeme, mõtestatud tegevus selles suunas, et me seda kokkulepet suudaksime pidada, mis me oleme põhiseaduse preambulis kokku leppimas. Teine on see, et võtta suured eesmärgid ja kaks miljonit eesti keelt kõnelevat inimest ei ole minu arvates liiga suur eesmärk väga pikas perspektiivis. Inimesed, kellega pärast mõttevahetust rääkisin, kiitsid arutelu sõbraliku õhustiku. Liia Viks Imavere st ja Triin Heinaste paidest. Mulle oli üllatuseks, et kõik need mehed ja see üks naine, kes siin seisid, olid väljas nagu ühe asja eest ühtemoodi mõtlesid ja olid sõbralikud. Ei olnud väga palju vaidlusi ja üldiselt jättis lihtsalt hea mulje, võrreldes näiteks eelmise aasta debatiga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Arvamusfestivali eileõhtuses viimases mõttevahetuses sõnastasid parlamendierakondade esimehed ühise meeskonnana nägemuse tuleviku Eestist aastal 2040.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii täna sid Tallinna Ülikooli koolid lõpetavad rektorit Rein Raud, kes oma ametiaega kirjeldavas kõnes märkis, et viimase viie aasta jooksul on tunduvalt kasvanud nii kodumaiste kui välismaiste üliõpilaste arv, samuti teadusliku töö osakaal ja maht. Ülikool areneb. President Toomas Hendrik Ilves soovis ülikoolile uusi sihte, sealhulgas aruteludes kõrghariduse tuleviku üle. Iga rektor peab tänases Eestis tõusma hommikul üles küsimusega mida olen ma teinud ja mida saan ma täna teha selleks, et Eesti noorte esimene eelistus ülikooli valikul oleks Eesti ülikool. Ja teiseks ei tohi temas kustuda idealisti. Et just Eesti ülikool võiks pakkuda maailma parimat haridust. Vähemalt tahta oleks kapitulatsioon. Haridusminister Jaak Aaviksoo märkis, et lootused ja ootused on suured, sest mõndagi on saavutatud. Tema kõik on õigused vastu. Väljakutsed on väga tõsised. Üleilmseures ja demograafiline auk väikeses plaanis ei ole lihtsalt eduks. Et seda magusam. Vastne rektor Tiit Land ütles mõni tund enne piduliku tseremooniat antud intervjuus tulevikuplaanide kohta. Meie uue rektoraadi märksõnadeks saab olema stabiilsus ja kvaliteet. Et me ei hakka muutma muutmise pärast midagi, eks need muutused tulevad töö käigus, kui me näeme, et on vaja muuta. Aga ma leian, et praegu on struktuur, nagu Tallinna Ülikooli struktuur on akadeemilised, üksused, on instituudid, see on näidanud, et see on optimaalne, tagamaks ülikooli arengut ja muutuste alla muidugi kuuluvad ka nüüd infrastruktuuri või keskkonnaareng, et jah, tõepoolest seal me muutume. Kui praegu vaadata Narva maantee äärset krunti, mis asub Tallinna Ülikooli Narva maantee 25 maja kõrval Kadrioru suunas, siis seal käib praegu suurehitus. Meil on kaks suurt objekti, et muutused ennekõike tulevad meie füüsilises keskkonnas ja mis on ka väga olulised ülikooli edasise arengu jaoks. Mis puutub uude rektoraati, siis on seal senise kahe asemel kolm prorektorit. Lisaks ametisse jäävale akadeemilisele prorektorile. Priit Reiskale on uuteks prorektoriteks arendusprorektor Eve Eisensmidt ning teadusprorektor Kadri Niglas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land pühitseti ametisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas sa tead, kuidas aru saada, kas sa näed und või oled ärkvel? Tuleb kontrollida sinu ümbruses olevaid asju. Kas kõik töötab nii nagu päriselus. Kas sa pead ühe korra asemel keerama oma ukse lukku kolm korda. Näiteks üks, kaks, kolm. Ostad pileti, valid pakiautomaadi, saad sõnumi, lähed pakile järele, siis jõuad koju, otsid kõrvaklapid kotipõhjast üles ja hakkab pihta. Soovitavalt enne uinumist. Räägi mind magama. Idee ja teksti autor Kirill Havanski ütleb, et tegemist pole ei näite ega kuuldemänguga. See on helilavastus, mis toimub iga teatripileti ostnud inimese kodus. Kui me räägime narratiivist, siis see on rongisõit läbi erinevate lugude läbi erinevate hetkede mälestuste, kus inimesed tunneksid ennast ära. Fookuses olid eelkõige jah, sellised lood, mis inimesele sooja tunde tekitasid, sest et selle tüki eesmärk on tegelikult inimest magama panna küll mitte igavusest, aga kuidagi aidata tal järgmisel päeval parema tundega ärgata. Etenduse pääsmed jõuavad publikuni posti pakiga, mida saadetakse tellijaile laiali ainult 150, selgitab audiolavastuse kunstnik Saskia Epp Lõhmus. Siin paki sees on uneliiv midagi, mis aitab teatri kuulajatel magada või hoopis ilusaid unenägusid näha. Et igal juhul selleks, et etendust kuulata, tuleb see pakk lahti võtta. Jah, kindlasti, aga õigel ajal. Paide teater tegeleb sedasorti lavastustega ajal, kui ühiskonda aina hakatakse rohkem lahti keerama. See ei ole veel selge, kas need piirangud kaovad, et praegu oleme sellises hallis alas. Ei tea täpselt, mida homne päev ees ootab ja tahtsime pakkuda inimestele pimedatel novembriõhtutel sellist kogemust, kus saab olla kodus, kus saab enda koduvõlu avastada, sest et tihti unustame ära, et ilu peitub väikestes asjades.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide teatris esietendub täna audiolavastus \"Räägi mind magama\", mis viib kuulaja une-eelsele rännakule tema enda kodus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna haigla vanasadama trammitee, rohuküla, raudtee kaks meditsiinikopterit ja terve hulk ühekaupa odavamaid, kuid Eesti arengu mõttes veel olulisemaid investeeringuid ettevõtete arengusse ja digitaristusse. Kõik see plaaniti ära teha Euroopa Liidu taasterahastu 982 miljoni euro eest. Meie majanduse läks läinud aastal aga oodatust paremini. Niisiis saame tegelikult 120 miljonit eurot vähem ja kõik plaanitu läheb järjest kallimaks, räägib rahandusministeeriumi projektijuht Triin Tomingas. Ilmselt me siin võime arvestada mitmesajamiljonilise puudujäägiga, aga peame ootama ära hanke. Taasterahastu on karmide reeglitega fond, kõik, mis Eesti seal lubab, peab tähtajaks tehtud saama, muidu pidurdab Euroopa komisjon ka teiste projektide väljamakseid. Halvimal juhul jääb Eesti osa rahast lihtsalt ilma. Ehkki hange tega oleks aega järgmise aasta lõpuni, tuleb valikud plaanijate, mis välja võtta, varem ära teha, mis sest, et Euroopa komisjon soovitab kõigega lõpule minna ja selleks taasterahastu fondist hoopis laenu võtta. Mis on atraktiivne võimalus eeskätt riikide jaoks, kes ise turult laenates saaksid märksa kehvemad laenutingimused. Eesti jaoks siin sellist eelist ei ole, mistõttu meie RF-i laenu võluvitsaks ei pea seoses hinnatõusuga kaitsekulude ja energeetika julgeoleku kui investeeringutega on surve riigieelarvele ilmselgelt kasvanud, mistõttu me peame oma võimalustele hoolikalt otsa vaatama. On selge, et rahu ajal tehtud plaanid ei pruugi tänastes oludes enam ei rahaliselt ega ka ajaliselt realistlikud olla ja need tuleb kriitiliselt üle vaadata. Otsused võiks Tomingase sõnul tulla lähikuudel, kärped kavandatakse rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumide koostöös, lõpliku otsuse teeb aga vabariigi valitsus. Lisaks rahale on oluline ka ajakava ehk paralleelselt tulebki maandada riske. Et mõni projekt, mis on juba praegu venima hakanud, ei jääks raha saamist tõkestama. Suuremad riskid on just suuremate projektidega, mille maha kriipsutamisega saaks ka ühekorraga suurema kokkuhoiu. Kõige mõistlikum ilmselt tundub lähtuda just nimelt sellest ajafaktorist ja vaadata võib-olla selliste suurte projektide poole, kus ajafaktor võib osutuda suuremaks riskiks ja leida siis võimalusel rahastamisvõimalusi muudest allikatest, aga loomulikult on võimalik üle vaadata ka siis nii-öelda selliste väiksemate või pehmemate tegevuste mahud. Aga me peame loomulikult arvestama sellega, et selle RRF-i raamistiku puhul on ülioluline tagada 20 protsenti digiinvesteeringuid ja 37 protsenti kliimainvesteeringuid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik hakkab koostama kärpekava senisele taastekavale, mille abil plaaniti rajada nii haigla, trammitee kui raudtee. Nüüd uutes oludes on raha kõvasti puudu ja midagi seniplaanitut peab tegemata jätma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeine asi on Venemaal alaliselt elavate Eesti kodanike hulk mis on umbes 20000 inimest. Ma siin tuginen selles arvus viimasele valimisnimekirjale, kus oli pisut üle üle 19 1000 inimese, see, see on kuskil kõigub seal 20000 all. Nii et, et see on siis hulk noh, ütleme niimoodi, et pooled neist elavad seal Petseri kandis ja siis teine pool sellest on jagunenud laiali üle Venemaa. Kas saatkonna poole ja ka siis meie Peterburi konsulaati ja, ja ka Pihkva konsulaati on ka inimesed pöördunud, et saada koju? Jah, ja ja mitte ainult meie inimesed, vaid ka Euroopa Liidu kodanikud ja just praegu käimas oleval koosolekul Schengeni kolleegidega annan ma ülevaate Eesti piiripunktide tööst ja, ja võimalusest kasutada Eesti kui transiitmaad, et ja neid pöördumisi on ja neid pöördumisi on, on päris palju. Sisuliselt ju lennuühendus Venemaaga on katkenud. Omavaheline lennukus on katkenud. Ma ei ole veel lugenud seda uudist, et Türkis Airlines i lennud oleksid Venemaal katkenud, et et või et ei oleks ühendust Istanbuliga, mis oleks praegusel hetkel tõesti ainuke toimiv ja kõige lühem tee Euroopasse vähemalt. Kas teie saatkondadesse konsulaatidesse on ka vene kodanikud pöördunud sooviga saada viisasid, kuidas selle väljastamine praegu käib? Viisasid me väljastame hetkel tavakorras kõigile soovijatele, me menetleme neid nii nagu Euroopa Liidu ja Eesti normatiivaktid seda ette näevad, et selles suhtes ei ole mingisuguseid erisusi. Ja Vene kodanikud pöörduvad meie poole mitte ainult viisa. Saamisega vaid ka soovida Venemaalt lahkuda seoses nende pingeliste sündmustega. Palju neid inimesi on olnud? No meile tuleb umbes praegu sadakond pöördumist elektronposti teel ja kuna telefoniliin on nagu totaalselt umbes, siis me avasime ka ka teise liini, et meil on kergelt niisugune kriisistaabi moodi asi siin kokku pandud, et vähegi üritada hakkama saada nende telefonikõnede tulvaga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Moskva saatkonna konsulaartalituse direktor Tarmo Punnik ütles, et lühiajalisel külaskäigul on Venemaal suhteliselt vähe Eesti kodanikke, sest endiselt kehtivad koroonaviiruse tõttu Venemaale sisenemise piirangud. Näiteks veebruaris registreeris oma ajutise Venemaal viibimise 44 kodanikku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeeter Jürgens palju õnne 80. juubeli puhul. Mis te ise arvate, mis on aidanud teid nii kaua laval püsida? See töö on niivõrd huvitav ja see on aidanud mind laval olles, mulle meeldib see meeletult. No see, see, see on lihtsalt maailma vapustavaim töö, ma olen enne, kui siia teatrisse tulin, olen otsinud ametit endal noorena otsisin igasuguseid ameteid, kümmekond ametit, käisin läbi kummalisi ametit, nahaparkalist tantsu õpetajana ja kultuurimaja kunstijuhini. Ja siis juhuslikult sattusin ühe väikse episoodi peale, siin teatris kutsuti väikest prantsuse revolutsionääri tegema. Ja siis ma mõtlesin, no ma proovin. Aga ma ei uskunud, et see mulle sellise vapustuse toob. Sest selle revolutsioonise aeg tuli see juhuslik sisseõppimine, püstol, roll, Elle punases lillekeses. Õudne koletis, kes muutub hiljem imeilusaks printsiks. Ja see etendus, mis oli, see murdis? No teie kolleegid on öelnud, et viimasel 15-l aastal te olete aina olnud tippvormis tänaseni välja, kas te ise ka tunnetate seda, et et praegu ongi kõik väga hästi? Vot see enesetunnetus on väga raske, mu, kas ma seda ise tunnen, ma ei tea. Mul on lihtsalt vedanud, mul on sattunud niivõrd head lavastajad, niivõrd head autorid, niivõrd head materjalid on. Ja no seal on paratamatus, et kui on hea materjal, hea lavastaja, ta teeb. Ta murrab kõik ära ja mul on õnneks vedanud, mina ei oska ise mitte midagi, mul on see, kes lavasta teeb minu arust selle, ehk et nagu Jaak Allik ütles, täna te olete üks lõputu kahtleja, on see hea või halb? Nojah, ma kahtlen muidugi, sest ma ei ole endas kunagi kindel, ma ei tea. Suured head roll, no näiteks mul meeldis see meeletult sireli kassid. Me tegime üle kolme kuu proove. Mulle meeldis meeletult see töö, sellepärast et ma iga prooviga ma nägin, kuidas ma suudan ka ise ennast murda, mitte ainult, et lavastaja ei murdnud mind, vaid ma suutsin ka iseendas igasuguseid asju muuta ja ja leida endas ja see leidmine, see on endas leidmine, see on väga kihvt tunne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna möödub 80 aastat Eesti vanima tegutseva meesnäitleja Peeter Jürgensi sünnist. Ugala teater korraldas ligi 200 lavastuses mänginud näitlejale üllatuspeo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMida ma teada sain, oli see, et Euroopa komisjoni liige Valdis Dombrovskis on rääkinud ka oma Austraalia kolleegiga ja selgitanud, miks Euroopa Liidu üks liikmesriik sellise sammu tegi, milline on see vaktsiini ekspordimehhanism ja millised on probleemid AstraZenecaga? See otsus ei tähenda, et need 250000 doosi jääksid nüüd Itaaliale. Need kuuluvad endiselt AstraZenecale ja võivad lõpuks jõuda Austraaliasse. Aga enne peab AstraZeneca täitma oma kohustused Euroopa liidu ees. Küsisin ka Euroopa komisjoni käest, et mida siis tähendab see Euroopa komisjoni tervisevoliniku Stella kirja kitse poolt varem öeldud sõna, et Euroopa komisjon kasutab seda blokeerimismehhanismi juhul kui Euroopa Liit ei saa oma osa nendest vaktsiinidest, seda, mis meile mõeldud on, et kas siis on infot justkui kuhugi mujale tarnitakse ja meie ei saagi. Euroopa Komisjoni kõneisik Erik Mamer vastas mulle, et Euroopa liit ei soovi vaktsiin endale krahmata. Aga viimaste kuude uudised sellest, kuidas Astra Zenecani esimeses kui teises kvartalis ei suuda oma kohustusi täita Euroopa Liidu ees annab ka tegelikult põhjuse, miks blokeerida sellist eksporti. Ja ta rõhutas ka seda, et samal ajal Euroopa Liit on teinud koostööd selleks, et arengumaad saaksid koroonavaktsiini, ehk siis me ei soovi, et oleks nii-öelda Euroopa Liit esimesena ja tegelikult sama ütles ka Saksamaa tervishoiuminister Jens Spaan täna, kuigi ta rõhutas, et sellist otsust peavad kõik liikmesriigid väga hoolikalt kaaluma, sellepärast et sellel võivad olla väga pikad tagajärjed. Ja ma tahaks lisada ka seda, et, et see ei ole üllatav, et just Itaalia oli esimene, kes sellise otsuse tegi, sellepärast et nende peaminister Mario Dragi oli ka eelmisel Euroopa ülemkogul väga häälekas vaktsiinide teemal ja see võib olla ka tema soov näidata, et Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Emanuel Macrooni kõrval on nüüd Euroopa liidus veel üks suur mängija, kellega tuleb arvestada. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon andis täna pressikonverentsi, kus selgitati vaktsiinitarnete blokeerimise juhtumit. Nimelt blokeeris Itaalia AstraZeneca vaktsiinisaadetise Austraaliasse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti üks väheseid elektrifitseeritud rongiliine kulgeb praegu näiteks Tallinna Aegviidu vahel aktsiaselts Eesti raudtee. Elektrivõrkude ameti juhataja Andrus Alas ütleb, et järgmise etapina on prioriteediks elektrifitseerida lõik Aegviidust läbi Tapa Tartu. Ehitustöödega mainitud lõigus plaanitakse alustada 2022. aastal. Tööd kestavad 2024. aasta lõpuni. Kas elektrifitseerimisega alustatakse või aegviidu poolt, see selgub tehnilise lahenduse valmimisel, jätkab Andrus Alas. Tehnilise lahenduse me peaksime nüüd saama ilmselt ikkagi nagu järgmise aasta jooksul kokku. Asjade järjekord ongi niimoodi, et kõigepealt tuleb tehniline lahendus, mille me siis koos selle töövõtjaga üle vaatama. Kui me selle ära kinnitame, siis selle tehnilise lahenduse alusel me lähme eelprojekti tegema. Need asjad peaksid hakkama siin lähima paari aasta jooksul konkreetselt juurde saama. Selle aasta maikuus kuulutati välja ka hange, mille kaudu loodetaksegi leida partner, kes koostaks kogu elektrifitseerimise tehnilise lahenduse ja eelprojektid kuni ehituslubade taotlemiseni. Hetkel oleme kolm nii-öelda parimat pakkujad kvalifikatsiooni mõttes välja valinud ja neile on ettepanekud tehtud hinnapakkumiste esitamiseks, nii et see protsess peaks meil kõigi eelduste kohaselt siin sügisel lõpule jõudma ja sõlmima siis eelprojekteerimise ja, ja kavandamislepingu. Ehitustööde projektide tegemiseks ja tööde teostaja leidmiseks on vaja ka välja kuulutada teine hange. Sellega läheb Alase sõnul veel aega. Et see on meie täiesti teadlik valik olnud neid asju mitte kokku omavahel siduda. Kokku soovib riik elektrifitseerida ligikaudselt 800 kilomeetrit raudteed. Projekti kogumaksumus on ligi 300 miljonit eurot. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütleb, et projekti suurimaks kuluks on just ehitustegevus. Nii uute liitumiste kui ka kogu kontaktvõrgu loomine. Kust ja kuidas 300-le miljonile eurole kata ete allikad leitakse, selgub sest sõnul järgmisel aastal, kui riigieelarve strateegia arutelu taas päevakorras on. Võimalusi projekti rahastamiseks on sestri sõnul siiski mitmeid. Kasutatakse tulevasi Euroopa Liidu finantsperioodi vahendeid. Kui nüüd neid vahendeid kasutatakse, siis on vaja ka kaasrahastust Eesti riigi enda poolt, sest sealne määr on kuni 70 protsenti siis Euroopa Liidu vahendite arvelt, et siis 30 protsenti tuleb sel juhul leida kas Eesti raudteel või Eesti riigieelarvest otse sel on võimalik ka kasutada CO kahe vahendeid, sealne rahastusmäär on paindlikum, seal on võimalik kasutada kuni 100 protsenti CO kahe vahendeid. Sisuliselt on võimalik ka osaliselt hakata kasutama näiteks seda niinimetatud õiglase ülemineku mehhanismi, mis on täiesti uus toode Euroopa mõttes.",
"role": "user"
},
{
"content": "2019. aasta suvel võttis valitsus vastu otsuse elektrifitseerida enamus Eesti raudteevõrgust 2028. aasta lõpuks. AS Eesti Raudtee esindajate sõnul on riik andnud ka lubaduse et ligi 300 miljoni euro suurune projekt rahastuse saab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTranspordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa ütles, et kuna ehitusmaterjalid on Vene-Ukraina sõja tõttu märkimisväärselt kallinenud, siis muutuvad kallimaks ka ehitushanked. Ranma sõnul on transpordiameti selle aasta eelarve teede remont limiseks ja ehitamiseks umbes 190 miljonit eurot. Sellest umbes kolme neljandiku ulatuses on transpordiamet lepinguid juba ka sõlminud või hankekeskkonda hankeid üles pannud. Ülejäänud hanked pandi aga hetkel kuni aprilli lõpuni seisma. Uusi hankeid me üles ei pane, need, mis riigihangete registris siis täna on, nendega me läheme lõpuni välja, avame need hanked ära, vaatame, millised hinnad sealt siis välja kujunevad, see viimane 25 protsenti jääb siis nii-öelda meile praegu puhvriks. Kus me siis vaatame ja ootame neid hindu ja kompenseerimisi ja vaatame, kas meil on võimalik veel midagi juurde turule tuua või mitte, aga ma väga tahaks loota, et midagi, midagi oleme nõus, midagi oleme võimelised tooma, aga kindlasti see maht võrreldes siis aasta alguse plaaniga on väiksem. Konkreetsed ehitusobjektid, mis edasi lükatakse, selguvad randmaa sõnul neljapäeval. Nende hulgas on nii taastusremonte, rekonstrueerimisobjekte kui ka liiklusohtlikke kohtasid. Eesti taristu. Ehituse liidu juhi Sven Pertensi sõnul on Eesti taristu ehitus sisenemas kriitilise faasi, kus mahud võivad eelmise aastaga võrreldes väheneda kuni 40 protsenti. Kuigi hinnad on kallimad, vajavad teed tema sõnul siiski remontimist. Ta tõi võrdluse hambaraviga, kus samuti väikeste hambaaukudega tegelemise edasilükkamisel tekivad lõpuks suuremad probleemid. Edaspidiselt seisab ikkagi siis valdkonna ette väga suuri probleeme ja väljakutseid, et kus kohast ja millal see raha tekib ja mis siis saab ka nendest inimestest, kes valdkonnas töötavad, et kui, kui neile tööd ei tagatisiis, nad on sunnitud leidma endale mingit muud tegevust. Keskerakondlasest majandus ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas ütles, et praegu on veel keeruline öelda, mis mahus peaks valitsus sekkuma. Enne on tema sõnul vaja, et turuolukord selgineks. Laen oleks tema sõnul siiski üks võimalik viis, kuidas reageerida. Kui me mõtleme tagasi siin COVIDi algusesse, siis tollane valitsus päris tugevalt panustas teede ehituse rahaliselt selleks, et turgu nii-öelda rahustada, et anda signaal, et, et töö töödega minnakse edasi ehk et siin on nagu nüüd erinevad olukorrad selles mõttes, et tänane olukord on ikkagi tingitud suurest hinnatõusust ja siin kindlasti teatud ulatuses võiks olla ka mõistlik laenu võtmine, ma arvan, et meie taha see kindlasti ei jääks. Eelmises valitsuses, nagu ma ütlesin, siis seda ka tehti. Aas lisas, et Reformierakonnaga tuleb lisaeelarve käigus kokkuleppele jõuda. Hetkel veel koalitsioonis sellist meedet arutatud ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taavi Aasa sõnul oleks teatud ulatuses mõistlik võtta teede ehitamiseks laenu, kuid enne tuleb oodata, kuni turuolukord selgineb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJõulud on vähem kui kahe nädala pärast uurisin, mida kavatsevad vanemad panna laste kingipakkide sisse ning millised on populaarsed kingisoovid laste seas. Kõigepealt käisin Tartu naerumaa lasteaias, kus lapsed rääkisid, millised on nende kingisoovid, mida sina sellel aastal jõuludeks soovid? Nina ta teda kommi, suurt pollipaka, komplekti draakonit, ma soovin tanki pulditanki ühte tanki, kus osa kaks last, istute eelsa jäätisemasinad, soovin need koroona ära, kaoks lumekera. Pere, minu nimi on BarKärner ja mina soovin mängu Nina kilpkonna ja siis suur Batmani mänguasja, mille sees on männibaas ja mina soovin endale kooli jaoks uut seljakotti ja soovin näha päkapiku. Küsisin Juku mänguasja keskuses ostlevatelt lapsevanematelt, millised on nende plaanid laste jõulukinkidega. Kui palju plaanide teie sellel aastal jõulukinkidele kulutada? Umbes 100 euri? Paarisaja euro ringi vast ikka tuleb 100 eurot maksimaalselt kindlat summat ei olegi, et nagu, mis neile meeldib, et selle ma nagu neile kingin, olenemata hinnast. Mul on tegelikult kingitused juba ostetud, ma arvan. Keskmiselt läks selle peale 25 kuni 30 eurot. Ja mis teie plaanite lastele jõuludeks kinkida? Laps väga soovis lumetõuka. Valin siin praegu mudelautosid ja tundub, et tuleb ka beebioda ja, ja ilmselt eks neid väiksemaid asju tuleb siin veel kogu aeg tegelusmänguasju, midagi vist kindlalt otseselt ei ole, aga mingit arendavad pigem seguseid mänguasju. Mul on kaks last, poiss ja tüdruk. Tüdrukul olid erinevad nukud ja poisil pusled. Hetkel populaarsetest mänguasjadest räägib Juku mänguasjakeskuse vanemklienditeenindaja Riina Paloots, millised mänguasjad on siis praegu siin populaarsed? No ennekõike ikkagi lego, see lego on nii väikestele tupla kui ka need suurematele tüdrukutele poistele ikka olnud siin läbi aste ka sel aastal ikkagi hästi populaarsed, aga samas on ka poistele palju uusi puldiautosid, helikopterid on endiselt populaarsed, droonid, barbid siis ikkagi nukkudest, on praegust jälle nagu tagasi hästi ja pollipokk väiksematele poistele siis see pahv patroll, mis on siis praegust hästi populaarne ükskõik kas siis lauamänguna või ka siis nende autodena ja nende tegelaskujudega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lastel seostub tihti jõuludega valge habemega jõuluvana ning värviliste paberite sees kingitused. Tartu Naerumaa lasteaia lapsed; Juku mänguasjakeskuse ostlejad; Juku mänguasjakeskuse vanemklienditeenindaja Riina Paloots.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöötuna registreerimine püsib endiselt kõrge. Uusi töötuid oli eelmisel nädalal circa 2400, et kui me võrdleme näiteks eelmise aasta märtsi-aprilliga siis võeti arvele umbes 1200 uut töötut nädalas, siis jah, viimastel nädalatel on see töötuna registreerimine püsinud umbes kaks korda kõrgem. Kui palju töötuid on üldse eriolukorra ajal juurde tulnud? Kokku siis võrreldes eriolukorra algusega ehk 12. märtsiga on töötute arv kasvanud rohkem kui 8000 inimese võrra. Ehk et kui 12 märts oli arvel 36700 töötut, siis nagu ma ka ütlesin, et eilse seisuga on neid 44800 ehk et kuskil 22 protsenti on siis see töötute arv kuu ajaga suurenenud. Kui palju kollektiivse koondamise teateid eelmisel nädalal laekus? Eelmisel nädalal esitas kollektiivse koondamisteate töötukassale kuus asutust ja hõlmates siis 79 töötaja koondamist. Et eelmine nädal võib-olla oli jah, siis mõnevõrra vaiksem koondamisteadete poolest, aga eelmisesse nädalasse jäi ka siis teatavasti vähem tööpäevi, kuna oli suur reede. Aga jah, et alates eriolukorra algusest, siis on kollektiivsest koondamisest meile teatanud 66 asutust ja enam kui 1300 töötaja koondamist on see siis puudutanud. Eelmise nädala teated tulid hulgi ja jaekaubanduse asutustelt töötlevas tööstuses ning majutuse ja toitlustuse tegevusala ettevõtetelt. Kui palju on laekunud töötasu, hüvitise avaldusi? Eelmisest esmaspäevast alates siis töötukassa on töötasu hüvitise avaldusi vastu võtnud ning esimese nädalaga on avalduse esitanud enam kui 4300 tööandjat ja enam kui 25000 töötaja eest on need avaldused siis esitatud ja hüvitis on siis määratud juba eelmise nädala jooksul enam kui 3900 tööandjale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Registreeritud töötute arv on nädalaga kasvanud 5 protsenti, kuuga 22 protsenti ja aastaga 39 protsenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuru-uuringute aktsiaseltsi küsitlus toimus kuuendal, seitsmendal aprillil, kui koroonakriis oli juba täies hoos. Sotsioloog Tõnis Tamberg ütles, et ootas põnevamaid tulemusi. Ise salamisi ma arvasin seda, et koalitsioonierakondade reitingud natukene muutuvad rohkem, eks meil muidugi tulevik hakkab näitama, kuidas see koroona viirus ja kõik see, mis kandub sellest edasi ka majanduse hakkab valitsusparteide usaldusväärsus ja ka toetust mõjutama, aga praegu hetkel ja me ei saa öelda seda, et oleks toimunud olulisi muudatusi. Poliitikauurijate sõnul tõuseb kriiside ajal tavaliselt toetus valitsevatele erakondadele. Näiteks Soomes tõusis peaministri partei sotsiaaldemokraatide toetus võrreldes eelmise küsitlusega kolm protsenti. Itaalias kasvas toetus peaministrile lausa 10 protsenti. Saksamaal on Angela Merkeli kristlikud demokraadid juurde saanud seitse protsenti. Eestis ei ole valitsuserakonnad toetust juurde kogunud. Ka vastaspool ei maga ja nad teevad kriitikat. Äriringkonnad on teinud siin mõningad kriitikat valitsuse aadressil aga et kui me vaatame kõiki teisi küsitlusi, mida selle kriisi ajal on läbi viidud, siis me näeme seda, et hinnang valitsuse tegevusele on olnud kõrge ja, ja need sõnumid on ikkagi nii Eesti kui ka muukeelse elanikkonna siis kohale jõudnud. Saadakse aru sellest, et need meetmed, mida valitsus on kasutusele võtnud viiruse piiranguks ei ole naljaasi ja need on ikkagi põhjusega. Eestis on valitsuses oleva EKRE toetus aprillikuise küsitluse järgi 17 protsenti, mis on võrreldes märtsi 20 protsendiga madalam. Aga Tõnis Tamberg ütles, et see ei näita trendi. Kui me vaatame seda, et riigikogu valimiste ajal oli EKRE tulemus 17,8 protsenti häältest, et siis see 17 18 19 see üks 20, mis oli eelmine kuu, on ikkagi aktiivselt püsinud. See näitab seda, et selle erakonna selja taga on väga kindel valijaskond ja nad ei ole kuskilt mujalt oluliselt toetajaid juurde saanud. Järjekindlalt on toetust aga juurde kogunud Eesti 200, kes praegu parlamendis ei ole. Neid toetab viimase küsitluse järgi 11 protsenti ja Stanbergi hinnangul kasvab nende kandepind veelgi. Võimul olevatest ja ka riigikogus olevatest erakondadest oleks väsinud ja püütakse leida mingisugust alternatiivi. Üks muidugi on ka see, et alati on sellel erakonnal, kes nii-öelda otsustamise juures ei ole lihtne teha kriitikat. Stanbergi sõnul saab suuremaid muutusi erakondade toetuses näha tõenäoliselt siis, kui kriisi mõju majandusse jõuab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahvusringhäälingu tellimusel tehtud Turu-uuringute aktsiaseltsi arvamusküsitlus näitab, et võrreldes märtsiga pole valimisealiste Eesti kodanike erakondlikud eelistused oluliselt muutunud. Jätkuvalt on populaarseim Reformierakond, mida toetab 27 protsenti kodanikest, kel on valimiseelistus. Keskerakonna toetus on 24 protsenti ja EKRE toetus 17 protsenti. Sotsiaaldemokraatide toetus on 8 ja Isamaa toetus 7 protsenti. Kokku toetab koalitsioonierakondi aprillis 49 protsenti ja opositsioonierakondi 34 protsenti valimiseelistusega kodanikest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti avalik-õigusliku ringhäälingu kriisi üheks põhjuseks on aastatepikkune arenguvajaduste eiramine ja alafinantseerimine riigi poolt, tõdes ringhäälingunõukogu. Aastal 2000. Sel samal aastal eraldas riik ringhäälingule vähem raha kui aastal 1998. Ja kuigi mullu kiitis riigikogu ühegi sisulise muudatuse ta heaks Eesti televisiooni ja Eesti raadio arengukava, tuleb täna nentida, et käesoleva aasta riigieelarves on raha eraldatud 35 protsenti vähem kui oleks vaja arengukavas määratletud eesmärkide täitmiseks. Endiselt on lahendamata põhiline valu küsimus, see on avalik-õigusliku le ringhäälingule rahastamise kaudu antav positsioon, leiab ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar ning meenutab ringhäälingunõukogu ja riigi suhteid iseloomustades üht tuntud muinasjuttu. Me oleme pidevalt tundnud ennast nagu väike Peeter, selles tuntud muinasjutus, kus suur Peeter ehk siis riigivõim ütleb, et nüüd teeme niimoodi, et enne sööme sinu oma ja siis pärast sööme minu oma ja siis, kui me oleme selle enda osa ära teinud, siis ütleb suur Peeter ehk riik meile, et nojah, nüüd mina sulle oma osa ei annagi. Sellise olukorra peamine põhjus on sinissaare hinnangul arusaamise puudumine. Puudus on üldlevinud ja ta kahjuks ulatub ka poliitika tippudeni. Võib-olla liidrite tasandil. Ringhäälingunõukogu liige hagi Shein näeb arusaamise puudumise taga kaht asjaolu. Siim Kallas on 94. aastal öelnud, et ta ei näe mingit vajadust, et Eestis üldse mingit avalikku ringhäälingut eksisteeriks. Kõik tuleks privatiseerida, turg reguleerib kõik, see on see lause, esimene tuleneb sealt. Teine problemaatika tuleneb meie vähesest demokraatlikust kogemusest ära kannatada, üks täiesti poliitiliselt sõltumatu, ent ometi riigi poolt finantseeritav institutsioon nõuab demokraatia alles kangelastegu ja ma arvan, et meie erakonnad ei ole selleks praegu veel valmis. Res Publica, Reformierakond ja rahvaliit märgivad koalitsioonilepingus, et võtavad valitsusperioodil vastu seaduse, millega pannakse alus uue rahvusliku tele ja raadioorganisatsiooni tekkeks. Praeguse Eesti raadio ja Eesti televisiooni asemele. Ringhäälingunõukogu liikmete Andres Jõesaare ja Hagi sein kommentaar tulevikule. Sooviks on see, et ei tehtaks sellist poliitikat, et tehtud, mõeldud seda oleme proovinud päris palju, aga need mõtted, mis pärast tegemist on tulnud, on tavaliselt nukrad. Mõtted. See ära mainitud televisiooni raadio ühendamine on põhimõtteliselt asendustegevus. Kui me hakkame mõtlema, kui palju see võiks mõjutada reaalselt seda, mis raadios kuulda on ja televisioonis näha on, siis ma arvan, et selle mõju programmile on ausalt öeldes olematu. See ei ole see, millega tegeleda tuleb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ringhäälingunõukogu tegi tööst kokkuvõtteid, sest uus parlament muudab ka nõukogu koosseisu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseminister Mart Helme ütles pärast kokkusaamist ja tulevase autodroomi alaga tutvumist, et kui probleemid paikusel lahenevad, siis autodroom kindlasti tuleb. Helme pidas silmas kohalike elanike vastuseisu, kes autodroomi ehitusloa kohta vaidlustasid. Aga see vaidlus on lõppenud ja kohus leidis, et ehitusluba on välja antud seaduslikult. Mart Helme. Sel hetkel, kui me saame juriidilise kindluse, et ei toimu enam mingeid edasikaebamisi, et kõik need probleemid on lahendatud siis me saame minna selle asjaga edasi. Need spekulatsioonid, mis on olnud, et, et paikused kolitakse kõik ära ja viiakse Väike-Maarjasse ja autodroom tuleb ka ainult väikeMaariasse, need ei pea paika. Väike-Maarja spetsiifika on teine, ta on ikkagi päästeametikeskne ja seal autodroom on jah, praegu hetkeseisuga parem ja ka parema perspektiiviga, sest seal saab kasutada ka autodroomi suurte tuletõrjemasinate ja muude masinate õppesõiduks. Aga kui siin probleemid lahendatakse, siis siin on ju põhimõtteliselt reserv maa olemas. Helme ütles, et kui kõik on juriidiliselt korras, on tema kui ministri ülesanne vaadata, et endale vajaliku saaksid nii päästeamet kui ka politsei.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Mart Heme käis täna Pärnu linnajuhtide kutsel Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse õppeüksuses, kus arutati juba pikka aega tõsise teemana päevakorras olnud kooli tarvis rajatava autodroomi küsimust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHankevõistlusel osales lisaks Tallinna sadama tütarfirmadele ka Saaremaa laevakompanii tütarfirma Väinamere liinid. Hankekomisjoni esimehe Jaak Aabeli sõnul oli Tallinna Sadama pakkumine madalama maksumusega, samuti on nende pakutavad laevad uued. Ka tütarfirma Väinamere liinid pakkumises olid täna käigusolevad laevad. Ainuke peamine hindamiskriteerium oli madalam hind ja see oli Tallinna sadama tütarfirmade puhul selgelt madalam. See on teenuse maksumus 10 aasta jooksul alates siis 2016 kuni 2026 aasta. Madalam hind tähendab seda, et Eesti riik maksab dotatsiooni 10 aasta jooksul Tallinna Sadamale 200 miljonit eurot. Seda on aga ligikaudu 60 miljonit vähem, kui praegune operaator pakkus. Tallinna sadam ehitab Saaremaa ja Hiiumaa liinidele 2016. aasta esimeseks oktoobris neli uut parvlaeva kummalegi liinile kaks, ütles sadama nõukogu esimees Remo Holsmer. Meil on hetkel sõlmitud kolme laevaehitajaga eelkokkulepped ja konkreetsemalt milliste laevaehitajatega neist me jõuame lepingusse sellest me informeerime siin lähinädalate jooksul. Et see plaan on, on see, et ühelt laevaheitjalt osta kaks kraami ja teiselt täiendavalt kaks praami. Kas täiesti välistatud on see, et te ostate praeguse operaatori laevad? Sellist ettepanekut ei ole Tallinna Sadamale praegust praamide omanik teinud. Saaremaa laevakompanii juhatuse esimees Tõnis Rifk oli oma ettevõtte kaotus tunnistades napisõnaline. Et kui riigil on ikka tahtmist, on ju siis riik oma tahtmise ellu viida ja praegu riik oma tahet väljendab. Kas teil on kavas selle hanke hanke konkursi tulemused vaidlustada? Riski kinnitusel said nad aga juba tund aega pärast teadet, et hanke võitja on Tallinna sadam ühe telefonikõne, kus sooviti kahte laeva osta. Millised on aga praeguse operaatori võimalused üldse seda hanget vaidlustada? Ikka kõikidel pakkujatel on oma õiguste kaitseks võimalik vaidlustada, et ma ei oska öelda, kui, kui tõenäoline see on, eks ole. Ja, ja millistel alustel see võiks olla üldse, eks. Sel juhul tuleb see nii-öelda selgeks vaielda, seejärel peakski olema siis selge, et kuidas, kuidas asjad on ja seejärel saab sõlmida lepingu. Kui kindel on aga Tallinna sadam, et laevaehituslepingud ikkagi sõlmitakse? No esimene lepingu sõlmimine saab olema juba homme, et, et kui see on tehtud, siis me kindlasti anname sellest teada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaa ja Saarema parvlaevade opereerimishanke võitis Tallinna Sadam, kes lubab ehitada 2016-ks aastaks neli uut laeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimesi, kes veel sooviksid tulla Eestisse ja meie käest selle kohta küsivad abi ja nõu on meil praegusel hetkel veel 32 ja umbes kolm korda rohkem inimesi, ehk siis üle 100 inimese on meile teatanud, et nad on otsustanud kriisiaja üle elada siis välismaal ehk et nad jäävad ajutiselt sinna riiki, kus nad parasjagu viibivad. Kuidas nende Uus-Meremaal viibivate eestlastega on, kas neil on üldse šanssi koju saada? Uus-Meremaal oli meil umbes kümmekond inimest, kes soovivad tagasi tulla ja neist enam kui pooltele. Me oleme nüüd saanud leida niisuguse lahenduse. Nad saavad kasutada Euroopa Liidu erilende selleks, et jõuda siis siia ja Euroopast, siis omakorda liikuda Eesti suunas. Eelmisel nädalal me rääkisime sellest, et kasvanud on nende inimeste hulk, kes tahaksid Venemaalt Eestisse koju saada. Kuidas nendega on. Selle kohta me saame väga palju küsimusi just meie infotelefonile ja siin me lihtsalt annamegi nõu ja selgitame, et kellel on võimalik Venemaalt lahkuda ja kellel mitte. Et palju tekitas probleeme see, et Venemaa omaenda kodanikke ei luba riigist välja, kaasa arvatud siis, kui see kodanik tegelikult omab elamisluba Eestis. Ja tema elu ongi Eestis. Kas mõni üllatus on veel viimastel päevadel teid tabanud, et kuskilt veel keegi Eesti elanik avastab, et ta tahaks koju? Tuleb üksikuid selliseid inimesi, kes otsustavad mitu korda ringi alguses arvavad, et soovivad tulla, siis omakorda arvavad, et soovivad jääda paigale ja siis jälle omakorda otsustavad, et ei, vist ikkagi sooviks ära tulla. Aga need 32, kes meil on teada, et ikkagi nüüd tõesti otsustavad ja soovivad tulla Eestisse nendega kõigiga, me suhtleme isiklikult. See nüüd ongi lähipäevade küsimus, kas õnnestub neil veel leida midagi, mis kodu poole toob, või nende jaoks ongi olukord, kus nad peavad leidma variandid oma asukohariigis püsimiseks ja oodata, millal siis taas lennuühendused taastuvad?",
"role": "user"
},
{
"content": "Endiselt ei ole kõik Välisministeeriumiga ühendust võtnud välismaal viibivad eestlased koju saanud. Kui palju neid on ja kus nad on?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaailma esimese Kihnu keelse aabitsa jutud on kirjutanud Evi Vesik, Reene Leas ja Külli Laos. Esimene abetstand, et, et loodame, et tuli hästi välja ka selle kihnu keele hoidmise koha pealt ka kasutast ta meid oma lapsepõlvest ning meite laste elust, no me oleme õpetajad ka, kõik, siis me kirjutan, oleme need jutud, et, et meie jaoks on ikka tähtis see, et kui õpetaja tundi läheb, et siis on võtta niisugune terve õppekomplekt omaga juure. Kihnu keel, siiamaani on niisugune suuline või noh, räägitav keel on, et kõnemeloodia, see või intonatsioon, et see on Kihnu keele juures väga tähtis, et peaks olema võib-olla audioraamat seal pisike tüevihk võin ka seal juures olla. Külli Laos ütles ka, et Kihnu laps hakkab selle Aabetsa järgi õppima. Kui lugemine ja tähed selged, on. Et lugema jätmine nende Kihnu tähe nimedega, mis ei ole täna, mul on võimalik, aga tore ahkuda, jääme et ette meie kuni ronie Re Lea. Tegemine me oleme, kutsus külla naabrinaise. Vahest kui aega oli, siis mõni lugu sai ikka seda sise kahepeale ka kirjutatud, et see raamat ja meie arvates no neid elus alla tulnud, see on ikka paljude inimeste kujundajale suur aitäh mind loomulikult kunstnikule. Kunstnik on Kihnus sündinud Uno Roosvalt Kihnu lapse esimene lugemisraamat on ühtlasi ka tema esimene kunstiraamat. Ma sain koondada oma Kihnu pildid kõigepealt ühte raamatusse Kihnu lapsed nagu paistavad silma õuedes ja rannas ja metsa vahel ja et ehk annab neile ka midagi nendest eelmistest aastatest, kuidas Kihnu maa ja, ja Kihnu saar on muutunud. Minu nimi on Kaisa ja ma olen seitsmeaastane. Mis jutt sulle meeldib kõige rohkem? Tähe jutt. Meitel on tõmbuaidas seal, kus koer Minu õunavagu on Üks väga mahukas raamat on elumõnu ehk Kihnu naiste käsitöö antoloogia mustrikirjad on kokku kogunud ja hoidnud Ärma Roosi. On sadu mustreid, kas te olete nad ise läbi kudunud kõik ja need on koetud ja need on mul kõik alles olemas ja suvel, kui turistid käivad, siis mul on oma sünnikodus seal kõiki välja pandud, need on üle 100 kindaid ja üle 100 on poolsukad. Paar tükki olen ise ka kombineerin kokku ja ka päris uued, mitte see, et üks ühe tee, et.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kihnu Kultuuri Instituudi toel on valminud \"Aabets\", \"Elumõnu\" ja \"Kihnu Jõnnust Kihnu Virveni\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakond pidas täna sügiseste kohalike valimiste eelse ürituse, mille käigus nimetas ka Tallinna linnapeakandidaadi avalikkusele varasemalt teada olnud informatsioon pidas ehk linnapea kandidaadiks valiti Kristen Michal, praegune riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Michal käis kandidaadiks nimetamise järel antud intervjuus välja ka kõik senised kampaaniapunktid, eestikeelne haridus, Tallinna juhtimiskorraldus ja korruptsioon ning lastega perede ja eakate hooldus. Michal kinnitas, et mitmed praegused Tallinna poliitikad jätkuvad, aga võetakse ka uusi suundi. Iga-aastane eakate toetamine jätkub, olgu see öeldud ja kindlasti ka ühistranspordi osas selline korraldus, nagu ta täna on, see küll tuleb seda edasi arendada, et meie idee on tegelikult ikkagi trammiliinid, moodsad trammiliinid viia veel neljas suunas, mis on siis Haabersti ehk Sõismäe poole Mustamäe poole, Lasnamäe poole ja Pirita poole. See mõte on ikkagi ekspertidega, et kui inimesed ühel hetkel hakkavad rohkem kasutama ühistransporti, siis see vähendab autostumist, vähendab võimalust turvaliselt rohkem liikuda, mis on tegelikult tänapäeva maailmas probleem. Nii et ma arvan, et see on tegelikult selline tuleviku Tallinn, mida me tahame, me tahame paremat Tallinnat. Lisaks sõnas Michal, et senistele linnaosade halduskogudele antakse võimule saades juurde volitusi ja vahendeid. Lisaks Reformierakonnale lähevad ka kõik teised Keskerakonna rivaalid sügisel välja selle peale, et Edgar Savisaare ja Keskerakond ei suuda enam Tallinnas absoluutset enamust võtta. See tähendab, et võimalik, eks alternatiivseteks linnavalitsuseks on vaja luua koalitsioon, kes on Reformierakonna partnerid. Michal konkreetset vastust ei anna, kuid loodab, et võimalikud partnerid alla valimiskünnise ei jää. Sel juhul jaotuksid nende hääled proportsionaalselt sissesaajate vahel ehk tõenäoliselt võidaks sellest enim Keskerakond. Partnerite suhtes on kidakeelne ka Reformierakonna esimees Hanno Pevkur, kes samuti Tallinnas kandideerib. No tavaliselt ikkagi tibusid loetakse pärast seda, kui hääled on kokku loetud ja siis on näha ka seda, et millised koalitsiooni üldse on võimalikud. Pärast möödunud aasta lõpus Riigikogus opositsiooni jäämist on Reformierakonnal olnud üpris hea koostöö parempoolsete opositsioonijõudude vabaerakonna ja EKRE ga. Kahe nädala eest kommenteeris Hanno Pevkur võimalike riikliku ja kohaliku tasandi partnerlussuhteid. Nii. Loomulikult opositsioonis me püüame oma tegevusi niivõrd-kuivõrd koordineerida, aga loomulikult on meil väga palju ka neid punkte, kus EKRE positsioonid ei ole meile vastuvõetavad. Eks põhiküsimused seoses Euroopa meelsusega ja ja võib-olla selliste väga äärmuslike seisukohtadega, et eks aeg näitab, mis ja kuidas ka EKRE poliitikas muutub, selleks et nad nii-öelda päris parketikõlbulikuks Eesti poliitikas saaksid. Kohalike volikogude valimised toimuvad käesoleva aasta 15. oktoobril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond pidas täna sügiseste kohalike valimiste eelse ürituse, mille käigus nimetas ka Tallinna linnapeakandidaadi. Avalikkusele varasemalt teada olnud informatsioon pidas ehk linnapeakandidaadiks valiti Kristen Michal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVärskete andmete järgi tuvastas Saksamaa 1278-l inimesel uue koroonaviiruse. Eile oli tuvastatud 1628, kuid nädalavahetuste arv jääb kuue 700 ligi. Nädalas teevad saksa laborid keskeltläbi 875000 testi, millest eelmisel nädalal 9800 osutusid positiivseks. Need on viimaste nädalate kõrgeimad numbrid alates kevadest. Saksa labori on Deutsche Welle teatel tunnistanud, et piir on käes ja rohkem teste ei jaksata analüüsida. Arvestades, et puhkusehooaeg on lõppemas ja üha enam inimesi saabub koju, on probleem kerkimas. Viimased kaks nädalat on Saksamaal kehtinud reegel, et kõrge riskiga riigist saabunud on pidanud esitama tõendi viirusevabadusest või laskma end tasuta testida. Tervishoiuminister Jens paan tegi ettepaneku, et tuleks kehtestada viiepäevane karantiin ja seejärel teha test, mis negatiivse osutudes tähendaks karantiini lõppu. Avalikus küsitlused toetavad testimise jätkamist, mille kasuks otsustavad aga liidumaad, selgub heal juhul neljapäeval, kui kantsler Angela Merkel peab videokõne liidumaa peaministritega. Juba on teada, et suur pidu Oktoober fest jääb ära, et takistada viiruse levikut. Tervishoiuminister paanipüstitas järgmise teema ajalehes Raini Sepost. Ta ei suuda ette kujutada karnevali hooaega sel talvel epideemia ajal. See on kibe, aga nii on. Tsitaadi lõpp. 11. novembril tavaliselt algab niinimetatud viies aastaaeg tähendab veebruarini kestvat sündmusterohket aega, mis tõotab suurt tulu ka turismisektorile. Köll ja Düsseldorf kaotaksid sellest kõige enam ning Saksamaa karnevali assotsiatsioon kutsuski mitte keelama kõike, sest seal on kohutavad majanduslikud mõjud. Tavaliselt on peolised kulutanud kaks miljardit eurot ning sellest ilmajäämine annab tunda. Kuidas aga levib viirus? Kontserdi ajal uuris Martin Luteri ülikool Laipsigis poplaulja imezo esinemist. Tuli maski tagant vaatama 1400 inimest, keda eelnevalt testiti ja kellel ei tuvastatud koroonaviirus. Pealtvaatajatel on koroona äpp ja nüüd tuleb oodata, kas viirus hakkas levima. Samasugust katset tahab Washington Posti teatel teha ka Belgia, Taani ja Austraalia ning jalgpalliklubi Berliini Uni on, palus 3000 eelnevalt testitud fänni lubamist tribüünile. No teeks uuringu ja kui kõik läheb hästi, siis saaksid tühja tribüüni asemel lubada rohkem inimesi mänge vaatama. Sest spordivõistlusel jääb midagi puudu küll, kui kaasaelavaid hõikeid pole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal on nädala algus toonud kaasa koroonaviirusesse nakatunute arvu suure tõusu, Robert Kochi Instituudi andmeil on nädalavahetusega võrreldes kasv kahekordne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa eesti rahvas. Kümnekonna päeva pärast pühitseme 140 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost mida me peame oma rahvuskultuuri kõrgsündmuseks. Me aga unustame sageli või ei teagi seda, et see esimene laulupidu aastal 1869 tähistas meie pärisorjusest vabastamise viiekümnendat juubelit. See tähendab, et veel 190 aastat tagasi olime orjad. Olime päris orjad otseses mõttes. Priius, nagu me tollal nimetasime orjusest pääsemisest oli eestlase esimene samm vabaks saamise teel. Ja see tee oli sajandist pikem. Sel teel oli valus käia. Veel eelmise sajandi alguses puudus meil vabadus. Vabadus ütelda, kirjutada ja laulda seda, mille järgi hing kisendas. Puudus õigus saada emakeeles haridust ja ise valida oma valitsust. Polnud lubatud mõtelda, mida tahtsime. Puudus õigus elada täisväärtuslikult oma keeles. Nende täna nii loomulikuna näivate vabadust eest pidid meie esivanemad võitlema. Nad pidid minema sõtta, nad pidid surema ja haavata saama. Nad päästsid 90 aastat tagasi Võnnus ja pool aastat hiljem idarindel. Eesti rahva. Nad võitsid meile eluõiguse riigina. Kui me esivanemad oleksid siis kaotanud jäänuks meie osaks üle elada Stalinlikud jubedused teise maailmasõja eelsetel kümnenditel. Mõelgem oma rahvuskaaslaste saatusele toonases Nõukogude liidus. Mõelgem oma hõimukaaslastele ingerlastele. Kas me seisaksime täna siin? Kas me räägiksime eesti keeles? Kas me naudiksime võimalust? Ei vabadust kritiseerida oma valitsust, avaldada pahameelt selle valikute, olgu poliitiliste või esteetiliste üle. Sestap tuleb igal eestlasel mõista vabadussõja tähendust ja tähtsust. See oli tõesti sõda vabaks saamise eest. Vabaduse saab raiuda kivisse ja klaasi sõnasse ja laulu. Ent seda tehes peame alati meeles, et vabadus pole odav. Tasuta või niisama. Seepärast kutsun igaüht üles homme võidupühal et viiksime kimbulilli oma kihelkonna oma kodukandi lähima vabadussõja monumendi jalamile. Alles siis adub igaüks meist, et samast mullast samast kohast, kus ka ise pärineb tulid need mehed ja naised, kes andsid Eesti rahvale vabaduse. Nii mälestame neid mehi ja naisi, tänu kellele oli meid 20 aastat tagasi vabaduse taastamiseks veel piisavalt palju alles. Mõtle siis täna ja homme hetkeks sellele, mida vabadus sinule tähendab. Ja ütle mõttes tänusõnad nendele, kes selle vabaduse sulle tõid. Aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Toomas Hendrik Ilvese kõne Vabadussõja võidusamba avamisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHärra Manitski oma kõnes ÜRO peaassambleel lükkasite te tagasi Venemaa välisministri Andrei Kozorevi süüdistused inimõiguste rikkumisest Eestis ja samas rõhutasite võõrvägede kiire tingimusteta ja täieliku väljaviimise vajadust. Millised olid otsesed reageeringud teie kõnele? No ega otse kohe seal mingit reageeringut ei ole, see läheb protokolli ja ma arvan, et see kõne üldiselt võeti hästi vastu. Nii, ma tõlgendan, reaktsioon, et kõige tähtsam Meil on muidugi koervägede väljaviimine, tõstetakse ka üles hiljem siin sügise jooksul ÜRO peaassamblees. Ja see ettevalmistustöö koos lätlaste ja leedulastega käib. Mul oli ka samal päeval kohtumine selle sügise sektsiooni peaassamblee presidendiga, kes on Bulgaaria välisminister, kus me seda asja arutasime ja tema kantseleis käib ka töö meie balti resolutsiooni ettevalmistamisega. Viimasel ajal on ÜRO peaassamblees käima läinud, noh, võime öelda sõnasõda Venemaa ja Balti riikide vahel, kas see annab lootust, et balti riikide probleemid muutuvad ka tähtsaks maailma? Avalikkuse silmis ma ütleks, et nad on juba tähtsad küsimused, sest siin viimase poole aasta jooksul on neid küsimusi alaliselt arutatud igas rahvusvahelisel suuremal kohtumisel. On see siis olnud Brüsselis, Strasbourgis, Münchenis või Helsingis ja küsimus on Helsingi dokumendis paika pandud ja mida nüüd on vaja, see on, et ka tuleb lõplikult võõrvägi välja viia ja nii kaua, kui see Helsingi kokkulepe ei ole saavutatud, siis me peame järjepidevalt meelde tuletama. Ja kui me ka nüüd ÜROs selle toetuse saame, siis ma arvan, et väljavaated on päris head. Venemaa välisminister Andrei Kosolev on väitnud, et see, et Balti riigid on nii ÜRO peaassamblee reageerinud, näitab, et meil on õigus. Kuidas te selles väite Suhtu sellest ma ei saa üldsegi aru, millised olid veel teie viimase visiidi ülesanded. No meil oli kohaliku ajakirjandusega korrespondendid, New York Timesist, Washington Postist, nendega oli kohtumine. Ma kohtusin ÜRO hoones teiste välisministritega ja delegatsioonijuhtidega. Meil oli ka New Yorgis pikem kohtumine Ameerika. See on üks juristide organisatsioon mis on avaldanud ka oma arvamusi inimõiguste ja kodakondsuse küsimustes ja Eestit kritiseerinud. Kas te suutsite muuta nende hoiakuid selles osas, kus puht faktilised vead on, sai muidugi need ära parandatud ja ma usun, ka nende arusaam on muudetud, sest kui me saame võimalust arutada ja asjalikult läbi vaadata, siis meil tõesti ei ole midagi varjata inimõiguste. Osas ei kodakondsuse seaduses ja kes seda lähemalt uurib, tal ei ole ka mingeid etteheiteid Eesti vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO peaassambleelt saabus tagasi välisminister Jaan Manitski, kes pidas seal ka kõne seoses inimõiguste rikkumise süüdistustega ja võõrvägede väljaviimisega. Usutlus pärast naasmist lennujaamas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõlevkiviõlitööstus on räsinud koroonaajast tulenev naftatoodete nõudluse langus, mis on põhjustanud naftaturul hinnasõja rohkem kui 1600-le inimesele tööd anda. VKG on maikuus pidanud töölepingu lõpetama 35 inimesega. Ettevõtte juhatuse esimehe Ahti Asmani sõnul on konkurentsis püsimiseks vaja toodangu oma hinda hoida madalal, mis tähendab kulude, sealhulgas tööjõukulude optimeerimist. Kahtlemata selle kõige madalama nafta hinna juures meie tulud ei kata kulusid ja investeeringuid kokku, aga me oleme seisukohal, et iga ettevõte peab olema ka halbade ks aegadeks valmistunud ja ma arvan, iga mõistlik ettevõte omab teatud reserve ja, ja nafta hinna kõik kumine pole esimene kord, ehk siis VKG on nii mõnegi kriisi üle elanud ja kõigist nendest kriisidest õppinud, et töötame loomulikult me jälgima nafta turgu, aga eks me loodame, et siin kolmas neljas kvartal ikkagi mingi taastumine aset leiab. Ahti Asmann ei pea riigipoolset põlevkivitööstusele tehtud 14 miljoni euro suurust maksusoodustuste paketti niivõrd soodustusteks, vaid ütleb, et keerulisel ajal loksuvadki asjad oma õigele kohale. Ta tõi näiteks, et sarnaselt põllumajanduse ga peakski kaevandustes kasutataval tehnikal olema sooduskütus. Kindlasti me ei pea seda maksusoodustuseks, kui maa all töötavad kaevandusmasinad saavad, et kasutada erimärgistuse kütust, aga ma arvan, et see otsus oli riigi poolt kahtlemata õige. Heal ajal need maksumäärad olid kehtestatud ja need olid ikkagi liigseks koormaks põlevkivitööstuse le. Kahtlemata kui tootmine seiskub, siis vähe sellest, et makse maks laekub riigieelarvesse oluliselt vähem. Ma arvan, suur hulk töötuid inimesi on riigieelarvele lisaks veel koormaks, nii et ma arvan, õige otsus oli. Kokkuhoiupoliitika toel ei peaks Ahti Asmani hinnangul VKG käesoleva aasta toodangu maht võrreldes eelmise aastaga langema, vaid pigem kasvama Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "VKG juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on suurettevõtetes väikesed koondamised keerulisel ajal paratamatud. Suuremaid koondamisi põlevkivikeemiaettevõtte juht ette ei näe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParlament alustas sellest, et käsitles probleemi olulise tähtsusega riikliku küsimusena põhiettekande teinud keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi ja teadlase esindav Tarmo Soomere iseloomustasid Läänemere olukorda ning tõid välja võimalikud ohud Eestile. Tarmo Soomere. Otsesed ja kaudsed ohud Eestile nende küsimuste ignoreerimisest on võrdlemisi selged ja lihtsad. Potentsiaalsed, toksiliste või mis tahes muus mõttes Läänemere keskkonda mõjutavate ainete, ka toitainete vabanemine pesetetest ei ole vaadeldud, mis saab toksiliste ainetega edasi. On ju teada, et paljud ained kontserteeruvad toiduahelas. Ning Mart Jüssi ettekande resümee. Tänaseks ei ole kujunenud Läänemere ruumis ühist arusaamist selle keskkonnaseisundist, seda ohutavatest teguritest ja vastutusest, mida puudulikult kallutatud otsuste tagajärjed võivad kaasa tuua. Kutsun üles kõiki selle gaasitrassi arendusga seotud keskkonna aspekte täie tähelepanu käsitlema ja mitte tegema otsuseid, mis on kahjuks meie elukeskkonnale ja võivad pöördumatult rikkuda meie tulevikku. Seostatult eelneva aruteluga võttis riigikogu vastu ka avalduse, milles kutsub Läänemere äärseid riike tõsiselt gaasijuhtme rajamisega seotud keskkonnariske kaaluma. Fraktsioonide esindajate sõnavõtud olid avaldust toetavad, kuid erinesid siiski sisult mõned mõtted. Roheliste esindaja Valdur Lahtvee oli kategooriline. Tänaste ESCO konventsioonist lähtunud konsultatsioonide käigus avalikustatud gaasijuhte projekti keskkonnamõju hindamise aruannet ja selle kohta toodud sõltumatutest hinnangutest toodud teaduslike argumentide põhjal leiab erakond Eestimaa roheliste fraktsioon, et projektiga kaasnevad kumulatiivsed mõjud on negatiivsed ja liiga suured, et gaasitoru rajamist üldse lubada. Keskerakondlane Rein Ratas Arvan, et nord Streami gaasijuhtme kavandamise keskkonnamõju hindamine on tehtud ebaloogiliselt tükeldatuna. Ta ei arvesta mõjustatavate riikide keskkonnaohte ja kumulatiivsete mõjude hindamine on ilmselt mitterahuldav. Reformierakondlane Peep Aru küsis, kuidas edasi ning vastas Eesti osaleb kindlasti ka edaspidi Nord Streami gaasijuhtme piiriüleses keskkonnamõju hindamises. Keskkonnariskides mõjutatud riigina peame kasutama täies mahus riigile omistatud õigusi ning nõudma päritolu riikidelt gaasijuhtmega seotud keskkonnaaspektide arvestamist. Ning rahvaliidu esindaja Villu Reiljan Meie võimalused on kahjuks sellesse protsessi sekkuda suhteliselt väikesed, meie majandusvööndit ei läbi ja vaatamata sellele, need mõjud tulevad vaieldamatult meie peale, kui seal midagi juhtub. Me peame loomulikult väga aktiivselt ja jõuliselt sellesse protsessi sekkuma, et kui need mõjud selleks ikka tulevad meile vähemalt need kahjud kompenseeritakse. Riigikogu avaldus võeti vastu 64 poolt häälega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas täna mitu tundi Läänemere gaasijuhtme rajamisega seonduvat ja leidis, et Eestile kujutab see gaasitrass ohte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTšehhi senati asespiiker erirusika nimetas vastuvõetamatuks sündmused, mis järgnesid Marssal IvanGunevi monumendi kõrvaldamisele Prahas. Linnajuhtidest kolm pidid politsei kaitse vastu võtma, sest oli tõsine oht nende elule Nendest kõige suuremasse ohtu sattus monumendi asukoha linnaosajuht Undrei kolar, kes kaks nädalat püsis avalikkuse ja perekonna eest peidus. Tšehhi valitsus ei ole seni avalikult kinnitanud, et Prahasse saabunud vene agendikohvris oli ritsiini ja et eesmärk oli linnajuhid tappa. Kuna tavaliselt ka luure ei soovi avalikult infot kinnitada, siis tuleb toimunu lahtiseletamisel toetuda üksnes salajaste allikatel põhinevatele ajakirjanduse artiklitele. Tšehhi valitsus on valinud teistsuguse käitumise kui Eesti. Kui meil jääb keegi Venemaa heaks luuramisega vahele, siis annab kaitsepolitsei sellest ka avalikkuses teada. Tšehhi luure on valinud vaik ei tee ning nii jäetakse poliitikud pimesi kobama, kui neilt juhtunu kohta arvamusi küsitakse. Teisalt näitab Marshall nevi sama lugu, kuidas Moskva taas surub peale oma narratiivi. Pealegi on nii suure ohvri toonud rahvas ikkagi kas ja see on ametlik retoorika, millest Kreml ei loobu. Samas kui koonda nii suur kangelane ja mitu Vene linna tahtsid tema monumenti endale saada juba eelmisel aastal, siis miks Venemaa välisministeerium ei aidanud seda vahendada? Välisminister Lavrov justkui ei teadnudki pakkumisi, mis viimase viie aasta jooksul Praha poolt tehti. Seda, et kaitseminister Šoigu ei teadnud, on veel arusaadav, kuid rumalasse olukorda ta jäi, kui nõudis monumendi saatmist Venemaale. Muidugi iseküsimuseks jääb, kas kuju kõrvaldamine teise maailmasõja 75. aastapäeva eel oli kõige targem tegu, kui tšehhid ilmselt ei uskunud, et Moskva sellele niivõrd teravalt reageerib, mis jällegi näitab, millises inforuumis elatakse. Ajalugu on selleks, et mäletada, õppida mitte selleks, et selles elada. Praha elanikud olid tõepoolest punaarmeele tänulikud, et nad aitasid vabastada Tšehhoslovakkia ja Praha Natsi-Saksamaa käest ning lõid 1945. kuni 48. aastal selle tõestuseks ka monumente. Kuid Marssali monument valmis alles 1980. aastal ning see sümboliseeris okupatsiooni, sest Nõukogude Liidu väed püsisid riigis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšehhi parlamendi ülemkoda kiitis eilsel hääletusel heaks avalduse, millega mõistis hukka Venemaa ja Hiina sekkumise riigi siseasjadesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui vaid mõne kuu eest oli klassiruumis muusikatunni läbiviimine võimatu, siis möödunud nädalal said Värskas sadakond muusikaõpilast iga päev õpetajate juhendamisel pilli harjutada ja samas ka laagri sõpradega mõnusalt aega veeta. Viiuliõpetaja Kaido Välja jutustab, kuidas laagris õppetöö li korraldatud. Kõik lapsed saavad siin individuaalseid eriala tunde, meil on laagris pea 100 last ja iga päev erialatund. Kokku tuleb 400 individuaalset erialatundi. Lisaks on kõikidel lastel võimalus ka esineda, see on vabatahtlik, keegi neid ei sunni. Igal õhtul toimuvad ka kontserdid. Umbes 70 soolonumbrit on nende päevade jooksul kõlanud. Mis siin laagris kõige huvitavam oli? See, et ma mängisin selles laagris esimest korda Veolat ja et mul on liiga palju vaba aega. Mulle meeldis see, et ma sain olla perega koos ja sain pilli mängida. Mulle meeldis see, et eriala kõrvalt sai palju ujumas ka käia ja igasugu muid lahedaid asju teha. Lapsed õppisid viie päeva jooksul oma lood selgeks. Laager lõppes värskas ja Põlvas toimunud kontserdiga, kus muusikast tundsid rõõmu nii noored ise kui ka nende publik. Raadiouudistele värskast Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskas toimus üleriigiline noorte keelpillimängijate suvelaager-kursus. Põlva muusikakool koostöös Eesti Keelpilliõpetajate Ühinguga korraldas juba 23. korda taolise õpilaste ja õpetajate suvise kokkusaamise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsuse algatatud 33 seaduse muutmise eelnõu vajalikkust ei eita keegi, aga konkreetselt küsimusi ja kahtlusi muidugi on. Täna oli saadikute ees parandusettepanekuid ja komisjoni tööd tutvustamas õiguskomisjoni liige Andrei Korobeinik. Eelnõu ühendab endas kriisimeetmeid ja puudutab väga erinevaid valdkondi abipolitseinike volitused, koolieksamid, välismaalaste õigused, andmekaitse ja palju muud. See oli ka põhjus, miks arutelu võttis palju aega. Üheksanda aprilli peetud komisjoni istungid algasid kell 14 ja lõppesid kell 20 40. Peamine debatt käis endiselt selle üle, mis on kriisimeetmed ja mis on poliitilise agenda elluviimine. Päris üksmeelele nendes küsimustes komisjoniliikmed ei jõudnud, aga mitmes kohas olid muudatusettepanekute abil põhimõtteliselt poliitilised kompromissid, mis leidsid toetuse nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poolt. Muudatusettepanekuid oli kokku esitatud 47, neist tehnilisi oli üsna vähe. Enamus olid sisuliselt ja ka arutelu oli väga sisuline. Valitsuskoalitsioon võttis tagasi vaidlusi ja õiguskantsleri kriitikat põhjustanud ettepaneku juurdepääsu laiendamiseks delikaatsetele isikuandmetele eriolukorras. Nagu märkis komisjoni esimees Jaanus Karilaid, jääb praktikas kehtima praegune olukord ja riigil puudub õiguslik alus haigestunud inimeste nimekirjade edastamiseks politseile. Täna jäi eelnõu teine lugemine riigikogu tööaja lõppemise tõttu pooleli, sest eelnevalt oli parlament tunde vaielnud eelmise eelnõu inimeste terviseandmeid avalikustava punkti teemal. Jutt käis eelnõust, kus muuhulgas täiendatakse häirekeskuse ülesandeid ja nimetatakse nende hulgas abi ja infoteadet menetlemist, mis tähendab ka kriisi infoteenuse osutamist. Opositsioon kinnitab, et terviseandmete avamine vabatahtlikele, kes on abiks kriisi telefonile üks-kaks neli seitse vastamisel, on vale samm. Opositsiooni parandusettepanekud hääletati siiski maha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli teisipäeval teisel lugemisel kobareelnõu, mis peab aitama lahendada eriolukorra tingimustes üles kerkinud probleeme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuru-uuringute aktsiaseltsi küsitlusele vastanutest maksis 65 protsenti sagedamini maksekaardiga kui sularahas ning ainult kaardiga. Maksjaid oli 12 protsenti. Neid, kes kasutasid ainult sularaha, oli üheksa protsenti ning sularaha kasutas maksekaardis sagedamini 14 protsenti vastanutest. Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga langes sularaha igapäevaste kasutajate hulk viie protsendi võrra. Kaks aastat tagasi oli neid 16, tänavu aga 11 protsenti. Sagedasemad sularaha kasutajad olid Lõuna-Eestis ja Virumaal ning kõige enam tehti seda Ida-Virumaa linnades. Suurema sissetulekuga inimesed kasutavad sularaha harvem ja väiksema sissetulekuga inimesed sagedamini. Eesti Panga makse ja arveldussüsteemide spetsialist Tiina Soosalu ütles, et Eesti on kaardimaksete osakaalult Euroopas juhtriikide seas. Kui me vaatame Euroopa võrdlust, siis on ainult neli-viis riiki, kus makstakse kaardiga veel rohkem. Need on Põhjamaad, Soome, Rootsi, Taani, Holland ja Eesti ongi kohe nende järel. Aga kui tulla nüüd sularaha juurde, siis tõepoolest sularaha ei ole ka kuskile kadumas. Et kui me nüüd vaatame üldstatistikat, siis eestlane võtab keskmiselt 250 eurot ATM-ist välja iga kuu. Nii et sularaha meeldib meile endiselt. Enamikul laekub palk või pension pangakontole, sularaha sai seda vaid viis protsenti vastanutest. Soosalu sõnul on viimase 10 aasta jooksul see osakaal püsinud küllaltki muutumatuna. Sissetuleku sularahas saamise põhjustena tuuakse välja nii tööandja kui enda soovi ja ka pangakonto puudumist. Sularaha kättesaadavus ei ole 69 protsendi vastanute hinnangul muutunud. Väga hea on see 11 protsendi arvates hea 53 protsendi hinnangul ning rahuldavaks pidas seda 33 protsenti. Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringujuht Karin Reivart. Kõige sagedamini on ikkagi põhjused, miks sularaha kasutatakse, see, et mõnes kohas ei ole võimalik kaardiga maksta ja kas ei tööta need terminalid aga ühtlasi ka inimesed osadele lihtsalt meeldib sularaha välja võtta ja kasutada poes seda et oleks parem ülevaade või siis ka eraisikute vahelised mingid arveldused ja toimuvad siis sularahas, aga natukene ka säästetakse tõenäoliselt väike säästuvaru on inimestel sularahas ka kodus olemas. Uuring viidi läbi augustis ja septembris. Küsitleti 909 kümmet kolme leibkonda ning vastajad olid üle 18 aastased.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõige enam maksavad sularahaga üle 60-aastased inimesed, Lõuna-Eesti ja Virumaa elanikud ning üksikud pensionärid. Suurema sissetulekuga inimesed kasutavad sularaha harvem ja väiksema sissetulekuga inimesed sagedamini. See selgus Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringust, mida tutvustati Eesti Pangas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsiteks, see kandidaat peab vastama teatud omadustele, tal peab olema politsei töö kogemus, tal peab olema kogemus asutust juhtida ja ta peab olema ka autoriteetne õiguskaitseorganite ja julgeolekuasutuste töötajate hulgas ja need omadused on minu arust kõige paremad. Raivo Aegil. Praeguse kaitsepolitsei peadirektori Aldis Aluse ametiaeg lõpeb 15. juunil. Aldis alus on ju töötanud kaitsepolitseis algusest peale ja ka viimased 12 aastat seal juhtival kohal sellest veel viimased viis aastat peadirektori kohal ja võib-olla kui inimene töötab kogu oma elu ühes kohas on vaja ka teatud muutusi tema elus ja ka selle asutuse juhtimises ja sellepärast on võibolla parem, kui uue peadirektorina jätkab Raivo aeg. Siseminister tunnustas Raivo Aegi senist tööd. Jüri Pihli sõnul oli paljuski aegi juhtida ka Eesti taasiseseisvusaja suurima avaliku võimuvastase väljaastumise ohjamine ning korratuste lõpetamine möödunud aasta aprillis. Seda, et politsei töö juhtkonna vahetuse tõttu võiks kannatada, Pihl ei karda. Kui Raivo aeg peaks saama aktsepteeritud valitsuse poolt, kui uus kaitsepolitsei peadirektor, siis tema asemele. Mina pakuksin praegust põhja prefektuuri juhti Raivo Küüti, kes on samuti väga lugupeetud politseijuht ja väga lugupeetud ametnik politseinike hulgas ja ta on vääriline järgnera Raivo Aegile. Siseministri sõnul ei oota ta uuelt kaitsepolitsei juhilt suurte muudatuste läbiviimist. Esiteks ei ole ju siin mingisugune nagu, ütleme, kriisijuhtide vahetus, vaid lihtsalt üks ametiaeg sai täis ja algab ametiaeg uuele juhile. Eks iga juht, kui ta läheb kuskile asutusse tööle, vaatab, mis seal on, mida on vaja muuta, kas on vaja muuta, samas ma ei ütleks, et seal oleks vaja väga palju muutusi, sest ka viimase aasta jooksul on ju ka kaitsepolitseis muutusi toimunud. Eks ta jääb ikkagi ühelt poolt selliseks julgeolekuasutuses, kes tegeleb Eesti riigi julgeoleku tagamisega ja teiselt poolt ka tähtsamate kriminaalasjade menetlemisel on ta siis korruptsioon, terrorismialased kuriteod või mõned muud sellised kuriteod, mis on kui suure ühiskonna ohtlikkusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Jüri Pihl esitas Kaitsepolitsei peadirektori kohale Raivo Aegi kandidatuuri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina on Eestile ekspordimahult 18. kaubanduspartner, impordi arvestuses 22. peamiselt tuuakse Ukrainast metalli, kuid metalli tuuakse hulga rohkem Soomest, Venemaalt, Poolast ja ka näiteks Lätist. Kaubandus ja tööstuskoja jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv viib kokku Eesti ja Ukraina ettevõtjaid. Tema sõnul on seni sõjaohu mõjud olnud kaudsed. See otsene mõju jah, et, et nüüd nagu mingi vidin jääb tulemata ja et mingi tööstusharu kukub meil kokku, et seda nähtavasti ei ole. Aga jah, kaudselt d on, on sellel kriisil on nähtavasti ka Eestile, et, et noh siin juba Tallinna börsigi vaadates, eks ole, et, et ma arvan, et need kõikumised, mis siin on käinud, no tegelikult ka no börsidel laiemalt, eks ole. Et noh, räägime küll siin keskpankade intressitõusust ja, ja millest veel. Aga ma arvan, et ikkagi väga oluline faktor on siin ka just see sõjaoht Ebakindlus toob kõikumised börsil, kuid Ukraina ärimehed ei kahtle ega kõhkle ka Kiievi Eesti saatkonnanõunik Vahur Soosaar toob esile ukrainlaste meelekindluse. Rpean Business Associateni hiljuti läbi viidud küsitlus ettevõtte juhtide seas näitas näiteks, et ligi 45 protsenti ettevõtetest on valmis tegutsema ka siis, kui Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse laieneb ja vaid seitse protsenti olid arvamusel, et, et invasiooni korral peavad nad oma tegevuse lõpetama. Eesti IT-ettevõtte küberneetika arendab Ukrainale andmevahetuskeskkonda juhatuse esimees Oliver Väärtnõu ütleb, et Ukrainas projekti katkemist ei kardeta. Jah, mina ilmselt ettevõtte juhina pean oma peas mängima läbi stsenaarium, et juhul, kui seal tekib konflikt, et mis siis juhtub, aga täna tavapärase töö tasemele ei ole selliseid signaale nagu tugevaid ohusignaale, vaid mingisuguseid nii-öelda töökorralduse ümbertegemise signaale kindlasti antud. Ettevõtlus ja IT-minister Andres Sutt nendib, et Ukraina majanduse otsene tähtsus on Eestile üsna väike. Siiski ei tohiks kaudseid mõjusid alahinnata, hoiatab sutt. Kaudsed mõjud on kindlasti väga-väga ulatuslikud, kui sõjaline konflikt peaks peaks puhkema. Eesti ettevõtetele on ka olulised Ukraina töölised. Ühtpidi on võimalik, et ebakindlus ajendab ukrainlasi rohkem Eestist võimalusi otsima. Teistpidi on kindlasti ka see võimalus, et osa nendest inimestest, kes täna siin töötavad, otsustavad erinevatel põhjustel tagasi pöörduda Ukrainasse ja noh, sel juhul on, on kindlasti vaja leida kuskilt töökäed asemele ja tänast tööturu olukorda teades ükskõik mis sektoriga me siin räägime, et tegelikult on igal pool tööjõudu puudu. Kumb variant tõeks saab, ei oska sutt öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina ärid pole Venemaa ähvarduste tõttu hinge heitnud. Ka on Eesti ja Ukraina majanduslikud sidemed tagasihoidlikud. Seetõttu on seni sõjaohu mõju Eesti majandusele olnud kaudne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga hinnangul kahaneb Eesti majandus tänavu 2,5 protsenti. See oleks palju pehmem langus, kui koroonakriisi puhkedes kardeti ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeks kergemaks ka kriisist väljumise. Keskpank prognoosib, et kui vaktsineerimine osutub edukaks ja viiruse levik saadakse järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla, hakkab majandus uue aasta teises kvartalis taas kasvama ja kogu aasta majanduskasvu s kujuneb 2,9 protsenti. Eesti Panga president Madis Müller ütles, et tänavune kolmas kvartal näitas, et Eesti majandus on piisavalt paindlik ja suudab kiiresti taastuda. Sellest lähtub ka meie prognoosi baasstsenaarium sellegipoolest. Kuna nüüd see viiruse teine laine on olnud üsna tugev, siis tööpuudus tõenäoliselt veel siiski tõuseb. Samas ettevõtetel on piisavalt palju jõude seisvat ressurssi ja ka laenutingimused on soodsad, ehk siis, et kui see nõudlus tagasi tuleb, et siis võiksid taastuda nii töökohad kui ka ettevõtted taas oma võimsuse kiiresti rakendada. Ühtlasi on Eesti pank hinnanud, et kui pensionireformi tulemusel võtab veerand teises sambas olijaist välja kokku umbes 650 miljonit eurot kiirendab see majanduskasvu ajutiselt umbes 0,6 kuni 0,7 protsendi võrra. Keskpanga hinnangul võiks Eesti majandus 2022.-ks aastaks naasta pikaajalisele jõukohasele kasvurajale. Mülleri sõnul oleks riigil siis ka mõistlik tulud ja kulud taas tasakaalu saada. See on ka üks murekoht, mis meile silma paistab, kui me vaatame riigieelarve strateegiat, et see eelarve puudujääk on tekitamas püsiva ebakindlade ja kulude vahel. Püsikulud on piisavalt palju tõusnud, et, et riigieelarve püsib puudujäägis kogu prognoosiperioodi jooksul kuni aastani 2023, ehk siis et pikas perspektiivis, kui sellise eelarvepoliitikaga jätkata, et siis juhul kui me ei taha, et, et püsivalt riigivõlg suureneb, siis oleks vaja kas maksukoormust suurendada või siis siiski proovida riigi kulutusi vähendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Pank prognoosib, et majandus saavutab koroonakriisi eelse taseme järgmise aasta teises pooles. Prognoosi põhistsenaarium eeldab, et viiruse levik saadakse järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla ja piirangud eemaldatakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhja prefektuuri narko ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro ütleb, et paari aasta eest probleemiks olnud ventanüüliturgu suudetakse nüüd üldiselt kontrollida. Tõesti on siin tabatud mitmeid isikuid pidevalt, kes tegelikult on organiseerinud ja tahtnud seda turgu, mis siin ütleme enne 2000 seitsmeteistkümnendat aastat tegelikult oli ka sellises tõesti väga suures mahus ja kus seda kuritegelikku tulu oli võimalik palju teenida, seda turgu uuesti kuidagi ellu äratada. Et kindlasti see, see tahe tegelikult on olemas olnud ja, ja siin on lihtsalt mitmete asjaolude tõttu on õnnestunud siiamaani pärssida, aga kindlasti see on pidevalt tegevuse tulemus ja, ja see politsei tegevus on tegelikult siin ainult üks osa sellest. Küll aga pole narkootikumide turg kontrolli all võrdselt iga aine puhul. Seal tuleb teha ikkagi vahet erinevatel ainegruppidel, erinevatel vanusegruppidel, et mitte kõigis valdkondades me ei ole nii edukad kui nii-öelda esmapilgul võib tunduda, et, et kui me räägime jah, siin selliste ventanüülide ja, ja näiteks siis alfa, PVP, Ufa tarvitamisest või kättesaadavusest, et seal tõesti võib siin ikkagi viimaste aastatega võrreldes nagu pigem positiivset trendi näha, aga samas, kui me ikkagi vaatame siin kanepi ja muude ainete tarvitamist, siis, siis seal kindlasti ei saa väita, et, et oleks see kuidagi oluliselt vähenenud. Raskeid ning eluohtlikke narkootikume tuuakse üldiselt sisse piiri tagant ning Eestis neid väga ei toodeta. See transportimise võimalus on lai, et kes on tõesti siin, käib omal käel naaberriikides uimastite järel, kes tellib neid näiteks postiga, loodab heale õnnel, et äkki tulevad läbi, et ja kes siis nii-öelda sõltub siis sellisest juba organiseeritud kuritegelikust tegevusest, kus tõesti juba kaubavedude varjus tuuakse väga suuri mürgiseid koguseid sisse. Eriolukorra ajal uimastite tarvitamine ning riiki toomine vähenes, kuid nüüd on Pikaro sõnul juba kriisieelne aeg taastunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel aastatel on narkootikumide kasutamine Eestis pigem vähenenud. Küll aga ei saa seda öelda iga aine kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTTÜ Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht nentis, et nende kooli kiputakse seostama eelkõige põlevkivitööstuse ga. Kuigi koolis antav haridus pole ammu enam ühe tööstusharu keskne. See on väga huvitav, et Virumaa kolledžit seostatakse põlevkiviga, et just praegu ma tulen kohtumiselt Ida-Viru keskhaigla juhtkonnaga, kus me leidsime väga palju ühiseid koostöökohti erinevate arukate süsteemide, erinevate temperatuuri mõõtmisprojektidega. Meie leppisime kokku, et meie õppejõud lähevad sinna stažeerima, et me saadame tudengeid sinna praktikale, nad on valmis meie meeskonnapraktikat juhendama, tegelikult on meil väljakutseid väga palju ja, ja seda enam, et nüüd seoses õiglase üleminekuga ilmselt laieneb ka ettevõtete ring, kes Ida-Virumaale tulevad ja kui ma räägin meie erialadest, need on ju tegelikult põlised insenerierialad, mehaanika, energeetika, IT ja keemia tehnoloogia, et neid spetsialiste läheb lõputult vaja. Alanud õppeaastal valmistavad koolijuhile kolledžis rõõmu mitu asja. Ja positiivne on sellepärast, et meie sisseastuja arv ei vähenenud, ehk on stabiilne. Kui ma võrdlen eelmise paari aastaga, siis õppurid on sama palju. Positiivne on see, et natuke on tõusnud päevaõppurite arv, see tähendab need, kes on lõpetanud siis nüüd värskelt või siis natuke varem gümnaasiumi. Ja muidugi positiivne on see, et meil on tulnud õppima kaks kuldmedalisti, kaks hõbemedalisti ja kaks kumlaude kutsehariduskeskuse lõpetajat. Sel aastal võtsime vastu ka rekordarv äriinfotehnoloogia magistriõppekava Kohtla-Järve rühma, kus meil alustas siis õpinguid 24 õppurit. TTÜ Virumaa kolledž pakub ka täiendus ja ümberõpet. Kolledži direktor Mare Roosileht. Praegu me oleme tohutult suure panuse pannud täienduskoolitusele elukestev õpe on hästi oluline ja meil on riiklik koolitustellimus selle peale, nii et sügisel ma kutsun üles kõiki-kõiki-kõiki. Meil on 38 kursust sel sügisel, kus on võimalik siis tasuta õppida. Tõsi küll, väga tõsiselt tuleb suhtuda ja need kursused tuleb ka lõpetada. Kohtla-Järvel on tehnilist kõrgharidust antud üle poole sajandi Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolledži direktor Mare Roosileht nentis, et nende kooli kiputakse seostama eelkõige põlevkivitööstusega, kuigi koolis antav haridus pole ammu enam ühe tööstusharu keskne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõimalus teisest pensionisambast lahkuda on aasta esimestel päevadel kasutanud umbes 12000 inimest. Samas joosti tormi kolmanda samba soodustingimustel avamisele, sest alanud aastal avatud kogumiskontodele enam raha väljavõtmisel soodustingimused ei kehti. Pea iga kolmas konto avati alaealisele. Pensionikeskuse juhatuse liige Kristi isa. Eelmise aasta seisuga liitus siis kolmanda sambaga kokku 80485 inimest kellest 74 protsenti tegi oma liitumisavalduse detsembrikuus. Aasta lõpuks oli kolmanda sambaga liitunud kokku ligikaudu 155000 inimest. Võrdluseks. 2019. aastal lisandus 5907 kolmanda samba kontot 20. aastal. Liitunute hulgas oli alaealiste osakaal 28 protsenti. Nii et see alaealiste osakaal on ikkagi suhteliselt kõrge sellel aastal, et just nende soodustingimuste lõppemise tõttu arvatavasti kui palju on eestlastel kolmandasse sambasse pensionivara kogutud Kolmandasse sambasse on kogunenud eelmise aasta lõpu seisuga 251 miljonit eurot millest 51 miljonit lisandus just eelmise aasta jooksul. Võrdluseks. 2019. aastal lisandus kolmandasse sambasse 44 miljonit eurot. Kuidas on lood nüüd teise sambaga, et kui pensionireform esimesel jaanuaril jõustub ja saab hakata raha ka teisest sambast välja võtma? Kuidas praegu seis on, et on juba taotlusi esitatud? Jah, tõepoolest, alates esimesest jaanuarist on võimalik raha väljavõtmise avaldusi esitada ja hetkeseisuga oleme selliseid avaldusi saanud sirka ka 12000 ringis. Ja nüüd esimeses perioodis on võimalik siis avaldusi esitada kuni märtsikuu lõpuni, et inimestel on rahulikult aega teha oma otsus ja siis vormistada see",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle aasta algusest kehtivad mitmed kogumispensioni puudutavad muudatused. Näiteks on alates 1. jaanuarist võimalik teha avaldus teisest pensionisambast lahkumiseks ja sinna kogunenud raha väljavõtmiseks. Teisalt oli detsembri lõpuni võimalik liituda soodustingimustel vabatahtliku kogumispensioni ehk kolmanda sambaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel nädalal sai Rumeenia uue valitsuse, seda oodati pikisilmi ka Brüsselis, sest valitsus nimetas lõpuks uue volinikukandidaadi. Selleks sai Euroopa Parlamendi liige Adina Joanovalean. Sellest, kuidas läheb Rumeenia, Ungari ja Prantsusmaa uutel volinikukandidaatidel parlamendis, sõltub edasine asjade käik samuti sellest, mis ikkagi saab Suurbritannia tooliga, mille täitmisega peaminister Boris Johnson ei ole kiirustanud. Euroopa Komisjoni tulevane volinik Kadri Simson. Kui kõik ees ootavad protseduurid, lähevad libedalt, ehk et Euroopa parlament kuulab ära kolm alles jäänud kandidaati annab neile kohe peale esimest kuulamist heakskiidu, siis on võimalik, et uus komisjon alustab esimesel detsembril. Loomulikult. Sellega peab kaasnema ka veel otsus, et Suurbritannia vaatamata edasi lükanud Brexitile oma esindajad komisjoni ei peagi saatma. Kadri Simson veetis lõppenud nädala Eestis Brüsselis käivad samal ajal tulevase keeruka eelarveperioodi arutelud. Euroopa Komisjoni endine volinik Andrus Ansip. Midagi head, see ei tähenda, et, et uus komisjon ei saa nendesse läbirääkimistesse sukelduda, siis mitte päris algstaadiumis, aga, aga siis, kui on veel õige aeg Eesti jaoks uue komisjoni ametisse nimetamine, kui see lükkub veel edasi, siis, siis see on Eesti jaoks ju päris halb, sest et praegu on ikka täiesti selge, et Eestil pole oma volinik viie kuu jooksul. Aga kui see on kuues kuu seitsmes-kaheksas kuu veel juurde, nagu siin spekulatsioone on ringlemas siis see minu meelest on Eesti jaoks väga halb, sest et samal ajal komisjon arutab järgmise eelarveperioodi eelarve küsimusi Eestit laua ümber ei ole. Euroopa Komisjoni tulevane volinik Kadri Simson Need kuud on olnud väga määrava tähtsusega järgmise eelarveperioodi kokkuleppimisel ja tõepoolest, see on väga kahetsusväärne, et Eesti ja ka Rumeenia ei ole selle laua taga, mis tähendab, et meil on raskendatud informatsiooni kättesaamine, sest paljud koosolekud toimuvad ainult volinike endi vahel. Ja need riigid, kes laua taga ei ole, peavad siis info saamiseks tuginema kellelegi teisele. Eelarve vaidlustes siiski kokkuleppeid veel ei paista ja uuele komisjonile näib jäävat aega kaasa rääkimiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi uus Euroopa Komisjon oleks pidanud ametisse asuma novembri alguses, on see edasi lükkunud vähemalt kuu võrra, sest kõik volinikud ei ole saanud parlamendi heakskiitu. See tähendab seisakuaega Euroopa Liidus ja seda et uus komisjon ei osale aktiivselt eelarvearuteludes. Eestil läheb juba viies kuu ilma oma volinikuta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusringhäälingu tellitud ja Turu-uuringute aktsiaseltsi läbi viidud erakondade populaarsusuuring näitab, et võrreldes detsembriga on Reformierakond oma populaarsust kasvatanud, Keskerakonna toetus on kahanenud. Nii on Reformierakonna toetus jaanuaris toimunud küsitluse järgi kasvanud 21-lt protsendilt 27-le protsendile, mis viib ta ka liidripositsioonile. Keskerakonna toetus on võrreldes detsembriga vähenenud 25-lt protsendilt 20-le. Kuigi muudest rahvustest valijad toetavad jätkuvalt kõige enam keskerakonda, on Keskerakonna toetus selles sihtrühmas võrreldes detsembriga langenud 59-l 43-le protsendile. Politoloog Tõnis Saarts seletab seda sellega, et seni keskerakonda valinud muukeelsetel elanikel on järjest raskem Keskerakonnaga samastuda. Täna ikkagi Keskerakonna jaoks on tõsine küsimus või niisugune noh, vastuolu, et suhteliselt nooremapoolne liberaalne eliit seda juhib, aga samal ajal valijaskond enne vene poolel on noh, oma väärtusruumilt oluliselt konservatiivsem ja ja teistsugune, kui see erakond, juhtiv noor eestikeelne eliit. Toetust võis kahandada ka abieluteemalise referendumi ümber toimuv, mis omakorda on kasvatanud EKRE toetust muukeelsete valijate seas. Uuringute järgi vene segmendis leidis väga laialdase toetust see, et abielu defineerida mehe ja naise vahel, kuna seal konservatiivseid inimesi on on enam kui eesti emakeelega inimeste hulgas, siis kahtlemata EKRE mõjus selle algatuse ga venekeelsetele inimestele pigem sümpaatsed, mitte ebasümpaatsed, nii et, et siin võib olla ka selle abielu referendumi järelkaja. Eesti 200, mis veel detsembris oli erakondade seas populaarsuselt kolmas, on jaanuaris oma positsiooni loovutanud EKREle. Eesti 200 toetus on vähenenud 20-lt protsendilt 14-le. Samas tõusis EKRE toetus detsembrikuiselt 14-lt protsendilt seitsmeteistkümnele. Tõnis Saartsi sõnul on ajutiselt Eesti 200 taha liikunud toetajad pöördunud tagasi vana eelistused Reformierakonna juurde. Me teame, et Eesti 200 ju võistleb oma valijate pärast nii Reformierakonna, sotsiaaldemokraatidega, osaliselt ka isamaaga ja Reformierakonna toetus nüüd tänu sellele, et nad on peaministripartei ja ja, ja ilmselgelt neis sündmustes, mis siin lahti rullusid jaanuari keskel, kus valitsusvahetus võitjate poolel, siis võib aimata, et mõned Eesti 200 toetajad, kes ajutiselt juurde tulid, võib-olla detsembris, siis on läinud Reformierakonna poolele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse lagunemine ja uue moodustamine tõid kaasa suured muutused erakondade reitingutes. Kasvas Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus, kahanes aga Keskerakonna ja Eesti 200 toetus. See selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli viroloogia professor Andres Merits selgitab, et muteerumine on igasse viirusesse sisse kirjutatud ka ühe inimese organismis loob viirus endast miljardeid erinevaid variante, aga levima hakkavad neist variantidest ainult üksikud Need, mis on viirusele endale kasulikud. Üks selline nimetusega B üks üks seitse on Suurbritannias levinud alates septembrist. Tänaseks on sellega nakatunud kümneid tuhandeid britte. Kas see on millegi poolest inimkonnale ohtlikum, selle kohta leiab Meritsa sõnul õige vähe infot. Süstemaatiline analüüs on väga poolik, ma olen näinud ühte ainsat teadustööd, mis on pärit vist eilsest või üleeilses päevas. Aga see üks teadustöö pani Suurbritannia valitsuse ja seejärel suure osa Euroopast muretsema. Väidetavalt levib uus viiruse tüüp kuni 70 protsenti kiiremini kui seni tuntud koroonaversioonid. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrjeosakonna juhataja Hanna Sepp ütleb, et praegu on see ainult hüpotees. Me näeme, et selles piirkonnas, kus mutatsiooni proportsionaalselt rohkem levib, on ka suurenenud haigestumuse tõus, aga siinkohal me ei saa tõsi, kindlalt seostada, et see haigestumise tõus oleks seotud selle mutatsiooniga. Ehk et kõik need meetmed ja reageeringud, mis on praegu vastu võetud, ongi just sellise ettevaatusabinõu printsiibil vastu võetud. Euroopa Liit on Suurbritannia põhimõtteliselt karantiini pannud Eestis B üks üks seitse nimelist viiruse varianti avastatud pole. Hanna Sepp selgitab, et viiruse mutatsiooni kindlaks tegemiseks tuleb kaardistada selle geneetiline kood. Teiste sõnadega tarvis on viirus segveneerida. Meil sellist rutiinset sekveneerimist ei ole läbi viidud, see sekveneerimiste hulk on olnud üsna madal, aga pärast nüüd neid uudiseid me kindlasti püüame sekveneerimist hulkasid, tõsta. Juhul, kui Eestist uus viirusetüvi leitakse, siis on järgmine oluline küsimus, kas ta jõudis siia hiljuti või on ta siin juba pikemat aega ringelnud. Selle teadasaamiseks võidakse üle vaadata ka osad varasemad koroonaproovid. Kui see on tõesti meil juba viimased paar kuud inglises olnud, siis me tõesti peame järgima neid meetmeid, mis me seni oleme oluliseks pidanud, et olulisi selliseid muudatusi selle viirusetüvega kaasa ei tuleks. Aga kui tuleb välja, et B üks, üks seitse alles hiljuti Eestisse jõudis, kas siis see muudaks meie jaoks midagi veel kord, Hanna Sepp? Inglismaal tänu sellele avastusele on väga palju erinevaid uuringuid käima lükatud ehk et kui me leiame sealt mingi olulise tõestuse, et see viirus oleks kuidagi tõesti paremini kiiremini leviv, et oleks kuidagi ohtlikum, siis kindlasti me peame mõtlema, et kas me saaksime oma meetmeid kuidagi tõhustada selle viiruse tüve suhtes, aga seni, kuni meil sellist teadmist ei ole, siis tuleb ikkagi järgida juba juba teada-tuntud ennetusmeetmeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia sõnumid uuest hoogsamalt levivast koroonaviiruse tüvest on kogu Euroopa muretsema pannud. Meie eksperdid ütlevad, et teadmisi uue viirusetüve kohta on vähe, praegu tegutsetakse pigem hüpoteeside najal. Terviseameti teatel hakatakse nüüd hoolsamalt uurima, missugused viirusetüved meil levivad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVallavalitsuse liige, vallavanema asendaja Ülo Olm kinnitas meie raadiouudistele, et Märjamaa vallavalitsus otsustas tänasel istungil koolijuhi leidmiseks korraldatud konkursi tühistada. Samuti tehakse ettepanek katseajal vabastatud direktorile Kalle Uusmaale koolijuhi ametis jätkata. Ülo Olm. Konkurssi ei tule. Kes vahepeal nüüd maha võeti, selle direktoriga me teeme kokkuleppe menetluse ga saadame töövaidluskomisjonile otsustamiseks. Kui töövaidluskomisjon kinnitab, siis läheb sama direktor tagasi. Öelge siis, millal direktor saab jätkata oma senist tööd? Ei saa enne öelda, enne, kui töövaidluskomisjon teeb oma otsuse. Täna saadame välja nendele ja kui kaua nendel see otsustamine aega võtab, ma ei tea. No kokkuvõttes, mis te arvate, oli kõike seda janti vaja. Ma arvan, et ei olnud. Kelle poole näppu vibutate, siis? Eelmise vallavanema kohta, kes tegelikult ka umbusaldusest avaldati sellepärast see oligi seotud sellega. Suur pööre sai võimalikuks pärast eelmise vallavanema Merlin Suurna umbusaldamist, kes oligi direktori mahavõtmise taga asja eelnevalt vallavalitsusega arutamata. Kalle Uusmaa, mida te nüüd plaanite ette võtta, kas olete üldse valmis jätkama koolidirektorina või selle pakkumise uuesti vastu võtma? Ja olen valmis, kui selline pakkumine tehakse ja see on konkreetne. Esitasite avalduse töövaidluskomisjonile, mida te taotlete või mida te küsite? Töövaidluskomisjoni poole pöördusin selleks, et töövaidluskomisjon aitaks tuvastada tehtud otsuste õiguspärasust eetilisust ja, ja vastavust seadustele. Märjamaa vallavolikogu on juba kuulutanud välja konkursi uue vallavanema leidmiseks. Volikogu liige Villu Karu selgitab nüüd, miks otsitakse vallavanemat just konkursi korras. Konkursi otsus oli uue koalitsiooni kokkulepe et saada kõiki rahuldavat tulemust, mis ei tekitaks siis palju vaidlusi valitakse siis konkursil vallavanema kandidaat. Ja kes siis valib vallavanema? Selge see, et kandidaat, kes konkursil on nii-öelda välja valitud esitatakse siis volikogu istungile hääletamiseks. Uuelt vallavanemalt nõutakse juhtimiskogemust ja tal peab olema kõrgharidus. Avaldusi oodatakse seitsmenda veebruarini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplamaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kriis Märjamaa koolidirektori vallandamise ümber võib saada lahenduse, kui katseajal ametist vabastatud Kalle Uusmaa on nõus koolijuhina jätkama. Märjamaa vallavalitsus tühistas konkursi koolijuhi leidmiseks, volikogu on asunud otsima ka uut vallavanemat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMale MM-tiitlimatš pidanuks aset leidma juba eelmisel aastal, kuid koroonapandeemia sundis edasi lükkama sellegi sündmuse valitsev maailmameister norralane Magnus Karlsen ning väljakutsuja venelane Jan Nemad on sisuliselt eakaaslased. Teineteisega puutusid nad malelaua taga kokku juba lapseeas. Karlseni tee absoluutsese tippu kujunes kiiremaks 30 aastane norralane on tiitlit enda käes hoidnud 2013.-st aastast. Karlsen tõdeb, et tiitlimatšide mängimise varasem kogemus on muutnud kogu protsessi tema jaoks lihtsamaks. Lõppude lõpuks taandub kõik sellele, mida sa malelaua taga teed. Ma arvan, et ka yanil on nüüdseks olemas kogemus MM kandidaatide turniirilt. Tänu oma intensiivsusele on see parim ettevalmistus, mida tiitlimatšiks on võimalik saada. Paljudel jani meeskonda kuuluvatel inimestel on ka tiitlimatši kogemus. Iga turniiri puhul kehtib see, et kuni esimese käiguni oled sa närvis ja erutunud aga kui asi jõuab päriselt malemänguni, on kõigega palju lihtsam toime tulla. Ma usun, et tiitlimatš ei tee mind eriliselt närviliseks. Tiitlimatši toimumispaik on Dubai, kohtumine koosneb 14-st partiist. Palusime prognoosi Eesti esimaletajalt Kaido külaotsalt. Komisjon selline mängija ja sellise iseloomuga, kes kes nagu ei karda väga, et, et tihtilugu Karlseni on jah see asi, et tema vastased nad kippusid need partiisid kaotama, enne kui need partiid pihta hakkasid. Pomjahit võib-olla see sündroom ei, ei kummita nii väga, vähemalt nii, et selle taha nagu ei tohiks tema võimalused kinni jääda. Venemaa maletaja pole maailmameister olnud 14 aastat. Kas praegune tiitlimatš omab külma sõjaperioodiga võrreldavat poliitilist kaalu? Eesti maleliidu juhatuse esimees Margus Sööt? On ka male juhtfiguurid, rahvusvahelise male Föderatsiooni juhtfiguurid jätkuvalt Venemaa taustaga, see mäng on seal populaarne, see mäng on au sees. Aga sellist poliitilist ületähtsustamist mina tänases päevas enam küll ei teeks või ei tahaks teha, pigem ma arvan, ei ole enam sellist situatsiooni, võib-olla, kus omal ajal keres pidi pidi osalema, et Venemaal oli nagu kindel eesmärk omada maailmameistrit. Kaido külaots tõdeb, et Jan Nemad meeskonna võimsus tõestab, kui tõsiselt venelased tiitlimatši suhtuvad. Ei ole koonerdatud ressurssidega male tiitel, jah, ma julgen väita küll, et on, ka tänasel päeval on venelastele venelastele tähtis, oleks suur pidupäev, kui ta, kui ta tagasi tuleks, siis nendele. Tiitlimatši auhinnafond on kaks miljonit eurot, millest võitja saab 60 protsenti ja kaotaja 40 protsenti. Maailmameister on selge hiljemalt 16. detsembril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Dubais algas male MM-tiitlimatši esimene partii. Vastamisi on valitsev maailmameister Magnus Carlsen ja Jan Nepomnjaštši.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimene põhiettekandja, Tallinna linnapea Edgar Savisaar nentis, et Eesti majandus on praegu anomaalne ning et valitsus toetab inflatsiooni ja et suurima tõuke hinnatõusule andsid aktsiiside tõstmine ja käibemaksutõus. Mis muutis Eesti majanduse anomaalseks? Kõigepealt muidugi aktsiiside ja käibemaksu tõstmine. Edasi käibemaksumäära tõstmine 18-lt protsendilt 20-le protsendile kandus ka otse üle hinnatõusuks. Palju arutleti selle üle, kuivõrd saab hinnatõusu ärahoidmiseks teha valitsus. Arvo Sarapuu Keskerakond. Loomulikult on valitsusel võimalik mõjutada oma hinnatõusu oma riigis fiskaalpoliitikaga loomulikult on võimalik vähendada käibemaksu loomulikult võimalik vähendada aktsiis. Seega on tõesti võimalik hoida hinnatõusu mõistlikuna. Kas aga tahetakse, see on juba hoopis teine küsimus. Ja reformierakondlase Urmas Klaasi vastus. Loomulikult ei saa keegi eitada hinnatõusu, kuid me peame nägema, kus on selle põhjused. Inflatsiooniallikana eristavad majandustegevuselgelt välis ja sisetegureid. Kõige rohkem on tõusnud kütuste ja toiduainete hinnad. Küsime, kas see on midagi unikaalset või ainult Eestit puudutav. Ei, nende kaubagruppide hinnatõus on otseselt seotud hinnatõusuga maailmaturul, ehk me räägime välisteguritest. Samal ajal kui üks ettekandja Juhan Särgava leidis, et riik saab hoida kontrolli all elektri hinda, nentis teine nimelt Heido Vitsur. Mul on kahju ütelda, et Eesti energia odav hind eestlastele on kahjuks vähemalt nähtavaks tulevikuks. Minevik. Vitsur põhjendas oma seisukohta turu avanemisega. Tõsi, IRL-i esindaja Urmas Reinsalu oli siin veidi optimistlikum. Meie seisukoht on, et. On võimalik alandada ja see on väga oluline hinnasisend ka ülejäänud hinnatõusude koha pealt. Meie hinnangul oleks võimalik taastuvenergia tasu alandamise kaudu saavutada näiteks kodutarbijatele lõppelektrihinna langus kusagil seitse kuni kaheksa protsenti. Ja Reinsalu leidis, et mõndagi on võimalik ära teha. Tähtis on vältida esiteks liigset maksustamist, teiseks tähtis on tegelik järelevalve reguleeritud hindade üle ja kolmandaks tähtis on tagada tegelik konkurentsikeskkond erinevate teenuste kaupade turul. Roheliste esineja Marek Strandberg ütles, et ühinemisega Euroopa Liiduga oleme me sisenenud maailma kõige kallimasse kaubamajja ja kõik on ootuspärane. Ainsaks lahenduseks sellise noh, kaupade ja teenuste vaba liikumisega seotud maailmaga ühteheitmise puhul mismoodi toime tulla hinnatõusudega ei olegi ühtegi muud teed, kui kasvatada oma tööviljakust, kulutada mõistlikumalt oma aega ja panustada selle peale, et investeeringud, mida ühiskond teeb, oleks igas mõttes jätkusuutlikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas täna riiklikult olulise küsimusena hinnatõusu mõju Eesti inimeste toimetulekule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii kõlab helilõik kunstniku Kristina Normani loodud videost, mis käsitleb pagulaskriisi. Ühtlasi on Normani teos ka üks kallimaid uue meediakunstilisi töid, mis Tartu kunstimuuseumi kogusse viimasel 10-l aastal soetatud on. Ostuhetkel maksis see üle 10000 euro. Lisaks videotele on kunstimuuseumi kogus ka näiteks maale, fotosid, skulptuure ja isegi graffitit. Näituse aruanne publikule Tartus kunstiostud üks kuraatoritest Julia Polu Janekova ütleb, et peamiselt on tus kunsti kogumisel järginud kolme suunda. Eesti kaasaegne kunst 90 tänase päevani, teine on väliseesti kunst, mis on seotud ajaloolise perioodiga ja kolmas on Mati, millise kogu, mille kaudu on tulnud väga huvitavat välismaalt kunstnikud, aga samal ajal on väärtuslikud ja on seotud Eesti kunstnike prussa. Nii näiteks on Miiliuse kogude kaudu Tartu kunstimuuseumisse jõudnud maineka ja nimeka installatsioonikunstniku Ilja Kabakovi graafikasari, mida Polu Janekova sõnul ei õnnestunud kunstimuuseumi varasemalt läbi oksjonite kunagi osta. See on 50 graafikalehte, mis ei saa näidata eraldi, seepärast on väga keeruline näitamiseks teos, sest 50 Akolm lehti, see on väga palju ruumi, kui sa mõtled, miks see olukord on nii huvitav, sest me oleme alati keskendunud ikkagi Eesti kunstile. Eesti juurtega kunstnikud, aga meieni on ikkagi jõudnud väga huvitavat maailma keele staari. Üks nendest on Kabakov ja see on minu jaoks selline ootamatu olukord. Miks aga üldse kunstimuuseumi kogu inimestele näidata? Polujanenkovi sõnul on siin kaks põhjust. Esiteks, tegemist ei ole muuseumile kuuluvate kunstiteoste, vaid rahvale kuuluva koguga, sest anne või ostude taga on inimesed ise või siis nende raha. Ja kuna muuseum ei tegele mitte kunagi müügiga, siis on oluline polu janekovi sõnul aeg-ajalt rahvale aru anda, mis peitub muidu igapäevaselt nii-öelda kinniste uste taga. Teisalt annab kogu aga ülevaate Eesti kunsti ühest perioodist selle tehnikatest ja suundadest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest alates saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata viimase 10 aasta jooksul Kunstimuuseumi kogusse ostude ja annetuste kaudu lisandunud teoseid. Ülevaatenäitus \"Aruanne publikule. Tartmusi kunstiostud\" annab võimaluse aimu saada, mis tehnikad on olnud populaarsed ja tähtsad eesti kunstis ning jälgida, mis teemad on autoritele kõige rohkem huvi pakkunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlaealise töötamise toetus on perioodiliselt makstav toetus, mida makstakse kalendriaasta esimeses kvartalis. Eelmise kalendriaasta eest ehk käesoleval aastal saavad toetust taotleda kõik tööandjad, kes eelmisel aastal maksid palka 13 kuni kuueteistaastastele noortele. Toetuse saamise tingimuseks on töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja Reet Raua sõnul see, et tööandja on alaealistele töötajatele kokku maksnud brutotasu vähemalt 1000 eurot. Kui palju alaealisi nagu tööl oli see ja oma tähtsust tähtsust omab see, et rutotöötasu kokku oleks 1000 eurot, toetus on siis sellest makstud brutotöötasust 30 protsenti, ehk siis, kui me nüüd rääkisime sellest 1000-st eurost, siis 1000 euro pealt maksame 300. Seesugust statistikat, kui palju 13 kuni 16 aastaseid noori üldse erinevate ettevõtete poolt on, tööle võetud, Raua sõnul ei ole. Kui tugineda aga eelnevatel aastatel makstud toetustele, siis Raua sõnul Näiteks 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli 4200 ja alaealist siis, kes olid nagu tööl ja tööandja sai toetust ja siis 2018. aastal oli see arv 6000. See on kasvanud. Raud ütleb, et kasvanud on ka tööandjate huvi alaealise töötamise toetuse vastu. Kui 2000 seitsmeteistkümnenda aasta eest maksti toetust ligi 200-le ettevõttele, siis 2018. aasta st said toetust ligi 375 tööandjat. Alaealise töötamise toetus on riigi abi, mida kaasrahastada adeakse Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondist. Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Illisson ütleb, et toetuse puhul on oluline järgida riigi abi reegleid, sest alaealise toetust makstakse tööandjale ja seega tuleb jälgida, et riigivahenditest rahastatud abimeede ei annaks abi saajale ebaproportsionaalselt suurt konkurentsieelist. Samas viitab Illison, et tegemist on siiski vähese tähtsusega abiga. Kolme aasta peale on meetme jaoks arvestatud 2,7 miljonit eurot. Viimaste töötukassa poolt esitatud andmete järgi, mis pärinevad eelmise aasta maikuust, on toetust makstud veidi üle 8700 noore eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööandjad saavad kolmandat aastat järjest küsida töötukassalt alaealise töötamise toetust. Toetuse eesmärk on suurendada 13-16aastaste noorte töötamise võimalusi, soodustada nende tööharjumuse- ja kogemuse saamist ning motiveerida ka ettevõtjaid alaealiste tööle võtmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKahepäevane NATO välisministrite kohtumine oli üle aasta esimene kord, mil ministritel tekkis võimalus silmast silma kohtuda. Sellest tekkinud elevust oli selgelt näha ka ametnike ja poliitikute sotsiaalmeediapostitustest. Entusiasmile vaatamata arutati kahel päeval siiski mitmetel tõsistel teemadel. Eesti välisminister Eva-Marie Liimets andis ERR-ile intervjuu vahetult pärast Ameerika Ühendriikide välisministri Anthony Blinkeniga kohtumist. Tema sõnul kinnitas Blinken üle juba varem president Bideni poolt öeldud. See oli tõepoolest suurepärane võimalus kohtuda välisminister Blinkeniga. Meil oli see kohtumine mitmepoolne. Me osalesime seal koos Läti ja Leedu välisministritega. Minu hinnangul läks see kohtumine suurepäraselt. Välisminister Plinken kinnitas, et USA jätkab pühendunult panustamist meie regiooni julgeolekusse ja samuti on nad äärmiselt pühendunud, et panustada NATO tulevikku. Et NATO oleks edasi ka tugev ja tegeleks nii seniste ohtudega kui ka tulevikku suunatud ohtudega. Lisaks käsitlesime mitmeid teisi teemasid, sealjuures arutasime Venemaaga suhteid ka Hiinaga suhteid ja meie jaoks ka väga olulisena koostööd kolme mere initsiatiivi raamistikus, kus USA kinnitas, et nemad on jätkuvalt huvitatud selles initsiatiivi kaasa lööma ja samuti initsiatiivi fondi panustama ja, ja siis tulevikus vastavalt ka meie infrastruktuuri arengutesse kaasa lööma. Ministrite kohtumisel räägiti ka NATO tulevikust ja Afganistani missioonist, mida ka 20 aastat pärast algust kuidagi lõpetada ei taheta. Ka seekord ei pannud ministrit kirja kuupäeva, millal NATO väed sealt lõplikult lahkuvad. Täna hommikul räägiti aga suhetest Venemaaga, kus välisminister Liimetsa sõnul ollakse realistlikud. Venemaa suhtes olid liitlased väga ühel meelel ja samal ühel meelel võib öelda, et olid ka Euroopa kõrge esindaja kui ka Rootsi ja Soome välisministrid ja meile kõigile teeb muret see, et Venemaa on jätkuvalt agressiivse hoiakuga enda naabrite vastu niimoodi destabiliseerides regiooni julgeolekut, Venemaad me käsitleme NATOs ohuna, selles osas olid kõik liitlased ühel meelel. Samal ajal me kindlasti peame oluliseks, et Venemaaga jääb uks avatud dialoogiks, kui Venemaa on sellest huvitatud, nii et selles kontekstis on NATOs nii-öelda kaherööpmeline poliitika. See kohtumine oli ka üks viimaseid ettevalmistusi NATO tippkohtumiseks, mis toimub suure tõenäosusega Brüsselis selle aasta juunis. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis lõppes NATO välisministrite kohtumine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohustuslikud nõuded üritustele on 2000 inimese piirmäär ning publiku hajutatus. Siiski planeerivad festivalide korraldajad võtta kasutusele lisameetmed. Viljandi pärimusmuusika festival sellel aastal tavalisel kujul toimuda ei saa. Seekord saavad kuulajad nautida pärimusmuusika päevasid pärimuse Volgaks. Kontserdipäevade programmijuht Tarmo Noormaa rääkis, et viiruse leviku ärahoidmiseks on neil plaanis kontaktivaba piletite kontroll. Eelistame kontaktivabasid lahendusi, kõik piletid on ostetud tegelikult eelmüügist ja tuleb tullakse kohale, siis e-piletitega neid siis käinitakse kontaktivabalt. Korraldajad suhtlevad nõuete ja viiruse leviku tõkestamise tagamiseks kultuuriministeeriumiga ja terviseametiga. Intsikurmu festivali administratiivjuht Mihkel Kübar kommenteeris, et neil on festivalil olemas turvameeskond ning nad konsulteerivad kohaliku terviseameti ning vallavalitsusega. Meil on loomulikult on meil turvameeskond, kellega me koos vaatame siis üle kõik erinevad nõuded, mis on vaja ja kõik igasugused tingimused, et jooksev vesi oleks kätepesemise võimalus, desovahendid ja nii edasi ja nii edasi. Ka arvamusfestivali korraldaja Kaspar Tammist kinnitas, et tiim peab nõuetest kinni. Plaanis on võimaldada kätepesupunktid ja desinfitseerimisvahendid ning samuti on ka turundustegevuses pandud rõhku distantsi hoidmisele ning sellele, et festivalile tuleksid ainult terved inimesed. Ütleme kätepesu punkte, et saaks voolava vee ja seebiga pesta käsi ja, ja selles mõttes ma siis arvamusfestivali alal siis inimestele, siis erinevate plakatitega nagu, tuletame meelde, et ikkagi nagu järgida nii enda hügieeni, kui järgida siis vahehoidmist inimestega ja, ja loomulikult me ka kommunikatsioonis paneme rõhku sellele, et festivalile tuleksid ainult ja ainult terved inimesed. Korraldajad ütlesid, et usaldavad nõuete vajalikkuse küsimuses eksperte. Siiski ütles tammist, et tema arvates võiks festivalile olla lubatud rohkem inimesi. Minu jaoks on, on nagu küsimus noh, üleüldse, kui vaadata laiemalt ja, ja näiteks võtta mingisugused hästi suured kaubanduskeskused, kus käib ju päevas rohkem kui 2000 inimest läbi ja kus toimub ka teatav segunemine, poemüüjate ja kliendi ma ei tea, klienditeenindajad ja siis klientide vahel ja pesuni siseruumis, aga kui meil on välisruumis, on ju, kus õhk kogu aeg liigub, vahetub, ei ole sellist probleemi, et ega tegelikult võiks ju inimesi olla rohkem lubatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juuli lõpus ning augustis toimuvate festivalide jaoks käib aktiivne ettevalmistus. Töömaht on aga sel aastal eriti suur, kuna arvestama peab ka koroonaviirusest tulenevate nõuetega, et viiruse levikut tõkestada. Korraldajad teevad iga päev tööd, et tagada üritusel osalejatele maksimaalne võimalik ohutus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAbielu ja pulmakombestik uurinud Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Merili metsvahi sõnul kehtis 18. sajandi Eesti ja Liivimaal Rootsi kirikuseadus, mis reguleeris kooselu ja muid eluvaldkondi talurahva kommetest. Viimane aga täit pilti ei anna. Talurahvas ise pidas pulmi tähtsamaks kui laulatust. Selle kirikuseaduse seisukohast oli ju kihlus tähtsam kui kosjad. Kirikuseadus keskendub kihlusele ja laulatusele, ütleme aga talurahvas ise tema jaoks oli 18. sajandi vältel nagu see põhiline, mis eelnes siis selle abiellumise olid kosjad. Mis oli tema seisukohast siis kõige tähtsam niisugune kahe suurpere või kahe perekonna või hõimu vaheline niisugune kokkulepe. Ja siis pulmad? 18. sajandil olid tavaks mitmekordsed kosjad. Esimeses etapis läks seejuures külla mitte kosilane ise, vaid kosja sobitaja, kes kuulas maad, kas peretütar on kosilasest huvitatud. Teises etapis läks külla juba kosilane ise, võttes kaasa kosjaviinad. Kosjadele eelnes ehalkäimine, mille käigus liikusid noormehed küla peal ringi ja tutvusid neid aitade juures ootavat neidudega. Kosjade ja pulmade vahele mahtus kiriklik laulatus, mis omakorda eeldas, et pruut pidi näitama katekismuse tundmist. Metsvahi märgib, et sellega oli talurahva raskusi ja pruutpaar ei pruukinud kõigest, millest pastor rääkis, hästi aru saada. Eesti ja Liivimaa talupoegade pulmad olid värvikad ja nende vastu tunti huvi ka väljaspoolt, jätkab Merili metsvahi. Väljaspoolse vaatlejal olid need meeletult vaatemängulised ja põnevad, et see oli nagu, mis see Rootsi kuningas käis Eestis neid ükskord kuskil seal Virumaal jälgimas pulmi nagu mingit vaatemängu või etendust, aga tegelikult see, mis tähendus sellel kõigel oli, et igal elemendil oli oma tähendus, pulmalaulud, regilaulud, mida pulmas laulud ja need olid ju meeletult tähtsad. Enamik pulmapidustusi toimus novembris ja detsembris, mil oli veel piisavalt alles suvel ja sügisel kogutud toiduvarusid. Pulmarituaalid keskendusid rohkem naisele, kelle jaoks see oli elu tähtsaim sündmus, milleks naine oli valmistunud alates lapsepõlvest. Talurahva a seas oli levinud praktika, et naise surma puhul kosis lesestunud mees naise õe metsvahi märgib seksuaalsuhe naise õega enne temaga abiellumist võis lõppeda surmanuhtlusega. Samuti võidi surmanuhtlus kahtlust rakendada, kui kasuvanemal tekkis seksuaalsuhe kasulapsega. Sel juhul raiuti patustajal pea maha ja tema keha põletati tuleriidal. Selline karistus kehtis 18. sajandi lõpuni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänapäeva Eestis on suvi pulmade aeg, 18. sajandil peeti aga pulmi novembris ja detsembris, mil oli veel piisavalt alles suvel ja sügisel kogutud toiduvarusid, kirjutab Tartu Ülikooli teadlane oma värskes artiklis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohus nimetas pankrotihalduriteks Toomas Saarma ja Andreas Palmitsa ning määras esimese võlausaldajate üldkoosoleku 15.-le jaanuarile. Millised on esimesed tegevused Toomas Saarma. Esmased ülesanded on see, et tuleb saata praegu teated välja võlausaldajatele selle kohta, et on pankrot välja kuulutatud, et nad saaksid ka oma nõuded esitada pankrotimenetluses ja diatid, kellele esitada. Teiseks on oluline võtta vara valitsemine üle ja teha veel kordselt nike vara ülevaatus, inventuur pankrotivara osas ja valmistuda siis esimeseks üldkoosolekuks, et anda võlaosatajatele ülevaade esimesel üldkoosolekul nii varade kui kohustuste kohta veel kordselt, mis siis on selleks ajaks välja selgitatud, et võlausaldajad saaksid juba üldkoosolekul teha vastavaid otsuseid ettevõtte tegevuse likvideerimise osas. Estonian Airi vastu on nõudeid esitanud ühtekokku 222 võlausaldajat ligikaudu 113,5 miljoni euro väärtuses. Ettevõttel on varasid umbes 11,4 miljoni euro väärtuses. Kümnekordne vahe muidugi pankrotihaldurite elu lihtsamaks ei tee. Estonian Airi on esindanud vandeadvokaat Asko Pohla. Kas tema tegevus on nüüd lõppenud? Meie roll oli tõepoolest õiguslikult toetada nende küsimuste lahendamist, mis siin kuni nüüd pankroti väljakuulutamiseni tekkisid ja vajaduse korral on võimalik sellist abi ka jätkata, aga see nüüd sõltub juba sellest, millised soovid ja millised vajadused on pankrotihalduritel. Seejuures tuletab Pohla meelde, et pankrotihaldurid tegutsevad, aga ka võlausaldajad ei tohi istuda käed rüpes. On vaja esitada kõigil võlausaldajatel oma nõuded ja võib-olla siis kõige tähtsam ongi see, et need nõuded tuleb korrektselt esitada, seda saavad teha kõik võlausaldajad, ka töötajad, ka Eesti vabariik, kõik, kes on võlausaldajad ja edasi toimub nende nõuete kaitsmine juba siis järgmisel võlausaldajate üldkoosolekul ja see kaitsmine tähendab seda, et seal siis saab selgeks, kellel milline nõue lõpuks jääb selles pankrotimenetluses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju Maakohus kuulutas välja Estonian Airi pankroti. Võlausaldajate üldkoosolek toimub 15. jaanuaril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee, kes tahab Tartust rongiga näiteks Valka sõita, peab kõigepealt teisele perroonile pääsema. Vaksalihoones viib trepp maa alla kahe rööpapaari alt läbi ja siis uuesti üles. Aga ratastooliga tuleb minna jaamahoone kõrvale. Kaldteele, kes sealt alla saab, leiab end silmitsi sellesama trepiga, kust hoogsam samm mõne sekundiga üles viiks. Ratastooli jaoks on sinna seatud invatõstuk läinud aastal paigaldatud uus aparaat on igati asjalik. Vaksali limpsi ja maiustusi müüv Tiina tõdeb siiski, et aeg-ajalt tuleb tal inimestele appi minna. Kui inimesed teda ei käitle õigesti ehk et nad näiteks ei sõida selle tõstukiga sinna päris lõppu üles, siis läheb aku kiiresti tühjaks või tõstuk läheb lihtsalt häiresse, et pärast seda ei saa enam sõita. Hättajäänule võib appi tulla turvamees, aga vajadusel saab ta ka Tiinale helistada. Siis juhatatakse inimene tuldud teed tagasi ja ees ootab umbes 250 meetrine ratastoolisõit Tallinna poole. Sealt võib tee rööpapaaride vahele, kus tuleb jälle jaama poole veereda. Teise perrooni otsas on kaldtee, mida muidu turvalisuse pärast kasutada ei tohi. Aga häda korral päästab Tiina kaldtees oleva värava tabalukust lahti ning inimene jõuabki lõpuks rongile. Selles, et niisugust seiklust tegelikult ei peaks inimestele pakkuma, leppisid linn ja Eesti raudtee kokku, kui juba mitu aastat tagasi, aga paremat lahendust leitud ei ole. Näiteks 2000 seitsmeteistkümnendal aastal arutlesid muinsuskaitseameti raudteefirma juba võimaliku lifti värvi üle, aga see mõte jäi soiku, räägib Eesti raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin. See lift, mis mahuks sinna kitsastesse oludesse ära, ei rahulda kindlasti Tartu linna nii-öelda soove. Umbes aasta tagasi tutvustas raudteefirma linnale uut lahendust. Selle järgi oleks rööbaste alla täiesti uus tunnel kaevatud, aga mitte vaksali juurde, vaid sadakond meetrit eemale sinna, kus raudteeni jõuab. Tiigi tänav Tartu abilinnapea Reno Laide ütleb, et vaksalihoonest eemal asuv tunnel võib asjatult segadust tekitada. Põline tartlane, igapäevane rongiga sõitja, tema võib teada mitmendal teel, rong läheb, aga see info tegelikult on ju jaama hoones. Umbes niisugusele mõtete põrgatamisele ongi aastat kulunud. Riho Vjatkin ütleb, et nüüd on riigifirma juhtkond andnud selge ülesande probleem ära lahendada ja küpsemas ongi uus plaan. Trepp, kus praegu on invatõstuk, lammutatakse ära ja selle asemele tuleb kaldtee. Ja kus sa saad nii jalgrattaga kui ka invavahendiga liigelda ja, ja seal saab ka nii-öelda inimene kõndida, siis kuna need olud on seal nii kitsad, siis nüüd me oleme töötamas lahendust, mis võimaldab seda sinna sinna teha nii-öelda. Selle aasta pühendab Eesti raudtee plaanide joonistamisele. Ehituseks saab minna positiivse nii-öelda finantseerimise korral järgmisel aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast aastatepikkust arutelu hakkab Eesti Raudteel ja Tartu linnavalitsusel tekkima visioon, kuidas ratastoolis inimesed mugavalt rongile aidata. Paari aasta pärast võib valmis saada kaldtee.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu on strateegia paika pandud 2025. aastani. Miks on Eestil vaja Aafrika strateegiat, on see ennekõike välispoliitika või majandus või mis see on? See puudutab nii välis kui julgeolekupoliitikat, majandust, äridiplomaatiat, arengukoostööd ja humanitaarabi ja ka konsulaarvaldkonda. Eestil on olnud Aafrikaga juba päris pikad ja head suhted ja eriti viimastel aastatel oleme näinud väga suurt huvi meie e-valitsemise ja e-riigi ülesehitamise kogemuse vastu. Millised need konkreetsed arengusuunad või tegevuskava selles strateegias kirjas on? Näiteks välis ja julgeolekupoliitikas me kindlasti soovime jätkata suhete tugevdamist Aafrika riikidega kahepoolselt ja, ja ka ÜRO organisatsioonides ja me jätkame ka osalemist sõjalistel operatsioonidel saheli piirkonnas ja kindlasti tihendame ka küberjulgeolekualast koostööd Aafrika riikidega, siis äridiplomaatias. Majandussuhetes on kindlasti väga oluline avada Eesti ettevõtetele uksi Aafrika mandril. Aafrika riigid on läbi tegemas digi ja rohepööret ja siin on Eestil, mida pakkuda. Eesti on tegelikult arengukoostööprojekte ellu viinud juba üle 20 aasta. Kas mingil määral puudutab strateegia ka põgenike probleeme? Ja pagulased on suur probleem ja meie huvi ongi tegelikult aidata kohapeal ehk siis lähteriikides lahendada rändega seotud probleeme. Et kui me aitame Aafrika riikides koostöös kohalike partneritega heaolu parandada, siis siis ei ole ka põhjust selliseks suureks rändekriisiks. Aga see kahtlemata on pikaajaline protsess. Võib-olla on oluline ka ära mainida, et Meil on plaanis avada saatkond Keenias loodetavasti järgmisel aastal. Nii et Me plaanime ka oma diplomaatilist kohalolekut suurendada Aafrika mandril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestil on olnud mitmete Aafrika riikidega pikad ja head suhted, eriti tuntakse huvi meie e-valitsemise vastu. Välisministeerium tutvustab Eesti Aafrika regioonistrateegiat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBelgia pole enam suletud, nii nagu ka mõnes teises Lääne-Euroopa riigis vähendati sel nädalal koroonapandeemiast tulenevaid reegleid. See tähendab, et avati ka kõik teised kauplused lisaks toidupoodidele. Sel puhul kogunesid brüsseli kesklinna tuntud poe tänavale suured inimmassid, et enne kohalikke jõule vajalik kätte saada. Nimelt tuleb hollandikeelsele kultuuriruumile omane jõuluvana sinterklaas lastele külla juba sel nädalavahetusel. Kohalikes elanikes tekitab poodide avamine erinevaid emotsioone. Linna peale. Koeraga jalutama tulnud Carloti hinnangul tuleb olla ettevaatlik. Ja jaa. Ma olen sellest elevil, aga me peame siiski olema ettevaatlikud. Ja käima poes ainult siis, kui midagi väga vaja läheb. Ma ei lähe lõbusoppamisele, ütles šarlot. Temast isegi ettevaatlikum oli postipakki vastu võtma tulnud Vanetta. KoosMa. Ei arva, et see on hea meede, kui aus olla. Sest liiga palju inimesi on koos ja see on meelelahutuslik. Üldist olukorda ei võeta arvesse, sest jõulud on lähenemas, ütles Vaneta. Kuivõrd ka Belgia peaminister Alexander Dekroo on välja öelnud, et sel aastal tulevad jõulud teisiti, seisavad inimesed dilemma ees, kas kohtuda perega või mitte. Šarloti sõnul on seis eriti keeruline vanavanematega. Ja perede Mu Vanaema on üksi, oleks tore temaga kohtuda, aga ma ei tea, kuidas see võimalik on. Vanema daamiga õues aja veetmine ei tundu ka hea idee. On keeruline leida tasakaalu, et ta saaks. Olla turvaliselt, aga mitte üksi. Ma tunneksin ennast süüdi, niisiis kui ma teda külastaksin, kui ka ei külastas, see on keeruline, ütles Charlot. Justkui jõulukingina oli eile Belgias ka nakatunute arv alla 1000. Nii madal oli see viimati 16. septembril. Riigi sulgemise tuleneva koroonastatistika dramaatiline langus on Belgia nakatumisnäitaja toonud Eestiga samale tasemele. See tähendab, et eilsest võivad inimesed poodidel lisaks külastada ka ujulaid ja muuseume. Samas on riigi valitsus öelnud, et edaspidi kavatsetakse hoolikamalt jälgida reisijaid, kes tulevad kõrge nakatumisnäitajatega riikidest. Riigi uus koroonapoliitika ongi varasemast karmim, sest kolmandat lainet enam ei soovita. See tähendab, et järgmine reeglite lõdvendamise ring tuleb alles uuel aastal ja ka siis ei tehta drastilisi muutusi, sest valitsus on hoiatanud, et piirangud jäävad kuni laialdase vaktsineerimiseni. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgia avas taas kõik poed, muuseumid ja ujulad. Samas on valitsus keelanud n-ö lõbustusšoppamise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEkre volikogu esimehe kandidaat Aivar Õun viitteist vajalikku poolthäält Elva vallavolikogu uuelt koosseisult ei saanud. Vallas valimised võitnud Isamaa linnapeakandidaadi Juhani Jäägeri sõnul koalitsioonilepe siiski ohus ei ole. Absoluutselt tõsi, et inimesed seda koalitsioonilepingut iseenesest ei ole vaidlustanud absoluutselt, et selge on see, et poliitikas selleks, et minna koalitsiooni, selleks tuleb teha kompromissi nende kompromisside osaks. Paraku on alati ka see, et, et igal poliitilisel jõul on õigus mehitada oma kokkulepitud ametikohti. Uus hääletus toimub järgmisel esmaspäeval, jääger kandidaati enne ei nimeta. Volikogu aseesimehe kandidaat keskerakondlane Peeter Laasik ütleb, et Keskerakond toetab endiselt koalitsioonilepet. Juhtiv partner on meil isamaa, selles koalitsioonis ja teisena suurused on EKRE, eks nemad peavad oma persooniad nüüd läbi arutama ja nendega välja tulema. No ma arvan, et on selge, et kui üks kandidaat on kaks korda läbi hääletanud ja ei ole saanud toetust, siis on mõttekas ja mõistlik leida sobivam kandidaat, see on ju loogiline. Aivar õun ütles, et ka EKRE soovib koalitsiooniga jätkata ja uus volikogu esimehe kandidaat selgub esmaspäeval. Täpsemalt ei olnud õun nõus olukorda kommenteerima. Kuigi kolmikliidul on valimistulemuste järgi 17 mandaati, teatasid Juhani Jäegerile juba enne istungit kaks Isamaa liiget, et nemad õuna poolt ei hääleta. Me oleme valmis seda koalitsioonilepingut täitma ja koalitsiooni tegema 15 inimesega ja see ongi meil siis tänane hetkeseis. Nii mindi napi enamusega esimesele volikogu istungile esimeest valima. Istungil kukkusid koalitsiooni ridades ära veel kaks häält. Priit Värv, kes kuulub opositsiooni jäänud valimisliitu. Sinu, Elva vald ootab tugevamat koalitsiooni. Mitte keegi ei ole ju selle poolt, et panna kokku hästi hästi õbluke ja õrn koalitsioon ühehäälelise enamusega, mis kõigub juuksekarva otsas, mille tõenäosus on võib-olla kuu-kahe-kolme võib-olla nelja pärast laguneda. Et see ei ole mõistlik, see on aja raiskamine, ressursi raiskamine ja, ja hulka otsuseid ja häid asju jääda vahepeal tegemata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaid ühe hääle enamusega koalitsiooni tulevik otsustatakse järgmisel esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle igasuvise probleemi põhjuseks on lagunevad makrovetikad ja lagunemise põhjustab omakorda eelkõige toitainetest rikas vesi, mis lahte juurde voolab nii sadevesi kui Pirita jõevesi. Lisaks on oma mõju sellele, et meres olev vetikamass liigub pidevalt vaikselt ranna suunas. Teaduslikus keeles kõlab see nii. Meresüsteemide instituudi teadur Ants Erm. Probleem on siis rannalähedase ala jutrofeerumine, see tähendab vetikamattide tekkimine meres ja nende transport rannale mille tagajärjel siis, nagu te ise kõik olete näinud, moodustuvad selles. Kenas puhkerannas ja spordirannas lagunevad ja haisu tekitavad levitavad vetikavallid. Kuid nagu ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, ei aita põhjuste teadmisest on vaja leida ka lahendusi. Niisiis oligi Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi uuringu eesmärk ühest küljest protsessi ja selle põhjuseid analüüsida aga ka otsida võimalusi rannikuala ja merevee seisundi parandamiseks. Lahendusvõimalusi pakutakse mitmeid ants Herm toob välja kaks. Üheks ranniku seisukorra parandamise võimaluseks oleks jah tõepoolest vetikamattide mehaaniline kokkukorjamine vastava tehnika abil nende tekkimise kohas väljalaskude vahetusest läheduses ja võib-olla seda ei peakski tegema pidevalt, seda peaks siis jälgima või panema vastavad andurid, et millal ühesõnaga seal see kohamine hakkab. Teine võimalus on siis toru panemine, süvave väljalasu tegemine, millega siis vana sadama ja Pirita rannalõigus suvist koormus saaks vähendada üldkoormus kuni 70 protsenti ja maksimumkontsentratsioone kuni suurusjärgu. Variandid oleksid ka kõigi sademete juhtimine, kanalisatsiooni sademevee puhastamine või isegi rannajoone muutmine, aga oma maksumuse tõttu ei saa neid mõtteid tõsiselt võtta. Tõsi, üks ja mitte eriti väike detail on kogu selle asja juures veel põhiosa seda toitainete rikast vett ei tule sugugi sadeveetorudest, vaid Pirita jõest ja seda juba toruga kaugemale ei suuna. Aga instituudi direktor Jüri Elken ei lase ennast segada ja ütleb, et lisaks Pirita jõele on tegelikult probleem ka Soome lahe seisund. Üldiselt. Nii et meil tuleb ühtaegu tegeleda nii Läänemere globaalprobleemidega kui ka kohalikega, aga selge on, et kui toru sademevee, kollektori otsas veti ka matid on, siis kui me need torud tõstame teise kohta, siis need matid sinnasamasse ei jää ja nad ei saa ka sealt randa tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeeriumis tutvustati Tallinna lahe uuringu tulemusi lahendamaks igasuvist rannikuääre ebameeldiva lõhna probleemi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLihula mõisas peetavate ajalooklubi ürituste sarja taga on vana-Läänemaa ajalooselts. Ajaloo teaduse värskemat seisu tuleb laiemale üldsusele tutvustada, leiab ettevõtmise eestvedaja, arheoloog Mati Mandel. Praegu on Lihula-Pärnumaa koosseisus, kuid siin on fookuses Läänemaa, millest on läinud ajaloo jooksul mitu korda suuri tükke teiste maakondade alla jätkab Lihula ajalooklubi eestvedaja Mati Mandel. Tegelikult me räägime ka siin Läänemaa vanast suurusest, mis ulatus Pärnu jõest nõvani ja merest kuni märjamaani ja ka inimesi käib meil veliselt näiteks Haapsalust, Taeblast, Virtsust väga mitmetes kohtades. Enam kui 10 aasta jooksul on Mati Mandel kutsunud Lihulasse loenguid pidama palju tuntud Eesti ajaloolasi. Eesti kontekstis on haruldane, et ajaloohuvilised saavad ühes väikses kohas järjepidevalt selliseid esinejaid näha. Jätkab ajaloohuviline Jürgen Kusmin. Üks pool on see, et me saame oma koduümbruse kohta rohkem teada, tuleb meelde kohe loeng kiviaegsest asustusest, Läänemaal väga palju põnevaid, konkreetseid kohti, uusi teadmisi ja teiselt poolt selline laiem pilt, et nagu täna oli loeng Poola arhiividest me keegi ei satu sinna kunagi, aga see tuuakse nii mõnusalt pühapäeva lõunaks koju kätte tänu Matile. Talvel käivad seltsilised koos kord kuus, suviti on paus pikem, kuid siis korraldatakse ühiseid ekskursioon, rääkis Mati Mandel. Lisaks on välja antud kolm artiklikogumikku ning neljas on praegu koostamisel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Lihula.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle kümne aasta kogunevad Lihulas regulaarselt kohalikud ajaloohuvilised, et kuulata Eesti ajaloo tippspetsialistide esinemisi. Eesti kontekstis on haruldane, et ühes väikses kohas on olnud nii pikalt ja järjepidevalt võimalik saada värsket infot ajaloo kohta vahetult sellega tegelevate uurijate käest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSel aastal oleme eriti oodanud, kuidas kultuur meid kõnetaks. Üks väike kontsert, üks väike laulupala, üks etendus kas või veebi vahendusel on muutnud meie meeleolu paremaks, nii ütles kultuuriminister Anneli Ott. See kriis ja see väga-väga teistsugune aasta, kus me võib-olla eeldasime, et need toetused jäävad teinekord isegi väiksemaks. On hoopis inimesed teistmoodi käitunud. Te olete hoopis rohkem panustanud selleks, et Eesti kultuur elaks, et meie loomingulised inimesed tunneksid ennast turvaliselt ja nad saaksid pakkuda meile seda, mida me kõik tegelikult vajame, et olla õnnelikumad, tugevamad, et olla rahvusena tugevamad. Et me hoiaksime rohkem kokku. See tunne, et keegi väljaspoolt lisaks poliitikale ja riigile toetab, ei ole mitte midagi iseenesestmõistetavat, aga toetada kultuuri ka vabatahtlikuna ettevõtetega me teeme midagi palju suuremat, me lihtsalt oleme tublimad. Ja ma arvan, et see on täiesti õige tee. Tunnustuse sai 21 ettevõtet, kolm ettevõtet tunnustatud sta kultuurisõbra tiitliga Need on Jazzkaare ja ERSO aasta toetaja BMW Estonia, kes võttis sel aastal oma tiiva alla ka Fotografiska. Teiseks Viljandi pärimusmuusika festivali toetaja preemia, Tallinna külmhoone ja kolmandaks Helmut Meerits eraisikuna etenduskunstide toetamise eest. Erinevalt väga paljudest siinviibijatest ma väga täpselt ei tea, mis jaoks kultuur küll oluline on. Aga kui me vaatame elus endas ringi, et, et siis me näeme, kuidas sambasaaga Viljandis kütab kirgi või siis teatristatistikat või vaidlusi ilusate ja vähem ilusate majade üle, nii et, et see kõik räägib sellest, et, et kultuur on oluline ja, ja et seda toetada, siis ei peagi seda väga täpselt pulkadeks lahti võtma. Raha on küll oluline, aga ka see pühendatud aeg on oluline. Jazzkaare korraldaja Anne Erm märkis kultuurikorraldajate nimel, et kultuur on kallis ja seda nii hingele kui majanduslikult. Nii korraldajad kui ka riik ei saa eeldada, et kultuuri toetamine on erasektori kohustus. Nende otsused tulevad vabadest valikutest. See on alati tähelepanu ja tunnustust väärt. Ja loodan, et Eesti sponsorluskultuur on nüüd liikumas sinnapoole, kus kultuuri ja spordi toetajate leidmine läheb lihtsamaks ja vähem peaks põhjendama, miks kultuur on oluline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium andis täna kätte eelmise aasta kultuurisõbra auhinnad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Tallinna linnapeaks kandideerinud Eerik-Niiles Kross on kuulutatud seoses Arktik si kaaperdamisega rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Pärast valimisi asus ta tööle kaitseminister Urmas Reinsalu nõunikuna. Peaminister Andrus Ansip ütles, et õigusriigis on lubamatu politiseerida kriminaalmenetlust, kuid seda on siiski tehtud ka riigi tasandil. No paraku jah, ma pean nimetama ka kahte valitsuse ministrit, tõe väljaselgitamine peaks olema igale valitsuse ministrile esmatähtis ja alles seejärel tulevad erakondlikud huvid, solidaarsus oma kaaslasega ja kõik muu. Ja praegu. Eesti vabariik on sisuliselt ka politiseerinud selle teema. Ma täiesti mõistan neid, kes ei pea võimalikuks praeguses situatsioonis Eesti vabariigile meie prokuratuurile uurimise üle andmist. Me ei ole käitunud kõige paremal viisil. Ansipi sõnul on kõige olulisem antud küsimuses selgitada tõde ning enne ei saa krossi ei süüdi ega süütuks tunnistada. Riigiprokurör on selle kaasuse kohta öelnud, et täna ei ole meil piisavalt alust Eerik-Niiles Krossi kahtlustada kaaperdamiseks. Ja minu jaoks kõik sõnad selles lauses on olulised ka täna ja piisavalt. Aga paraku me oleme Eestis kah politiseerinud seda uurimist ja sisuliselt andnud riikliku kaitse ühele isikule, vähemalt avalikkuse silmis kelle suhtes pole kõiki uurimistoiminguid läbi viidud. Peaminister ei nimetanud küll ministrite nimesid, kuid tõenäoliselt pidas ta silmas kaitseminister Urmas Reinsalu ja siseminister Ken-Marti Vaherit IRList, keda kumbagi täna valitsuse pressikonverentsil polnud. Samasse erakonda kuuluv majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on arvamusel, et riik peab igal juhul oma kodanikke kaitsma. Ma olen uurinud seda Artisi asja, noh kodanikud, minu arust see on täielik jamps, on nüüd ma tegin poliitilise avalduse. Küllap noh, kõige ideaalsem olukord oleks, kui sellist asja ei oleks üldse tulnud ette. Samas jällegi kui ükskõik milline Eesti kodanik satub sellise olukorda, kus ta maailmas tegelikult rünnata ei tule, oletame, tal ei ole mitte mingit pistmist sellega, kes teda siis kaitseb. Anonüümne ametnik. Ka kavkast minu arust meie kohustus on kaitsta oma kodanikke. Jah, ebameeldiv, et Kross on justkui erakonna liige jälle, et, et justkui teeme vahet. Aga ma arvan, peaks kaitsema niimoodi kõiki oma kodanikke.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti on politiseerinud Eerik-Niiles Krossi teema leidis Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.