messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOsata araabia keelt tähendaks Emmanuel Macroni sõnul võimalust paremini mõista miljoneid prantslasi, kelle sünnijärgne keel on araabia keel. Reform peaks aga alguse saama koolist. Õpetada rohkem araabia keelt tähendab kontrolli õpetajate üle. Me saaksime jälgida, kas nad annavad õpilastele meie riigi väärtussüsteemi edasi kontrollida nende keeleoskuse taset ja seega õppekvaliteeti, ütles Macron. Islamiuurija ja filosoof härra sykadnani ütles prantsuse meediale, et probleemi tuum ei ole keeles kui sellises, vaid hoopis mošeedes, mis on liiga konservatiivsed ja kinni minevikus. Snnipansoola. Araabia keele õppe suurendamisega me islamiäärmusluse ja radikaliseerumise vastu ei võitle. Araabia keel on justkui pantvangi võetud keel ja selle taga on islam ja fundamentalism, ütles Rasicadnani riikliku hariduse juht rinole. Vallo rääkis kohalikule meediale, et araabia keel on Prantsusmaal skisofreenilises olukorras. Ühest küljest on akadeemilises plaanis tegemist väga hinnatud keelega, kuid teisest küljest käib selle keelega alati kaasas immigrantide keele silt. Selle keele rääkijail on töölisklassi vaesem ja seega ka automaatselt ohtliku kontingendi pitser küljes, rääkis Levalla. Vasakpoolne ajaleht. Liberatsioon teeb Macrooni plaanid pihuks ja põrmuks. Leht kirjutab, et Macron tahaks justkui riiki tuua niinimetatud valgustatud islamit. Aga kuidas, jääb ebaselgeks. Leht tuletab meelde, et araabia keelt on valikainena võimalik Prantsusmaal õppida juba enam kui sajandi jagu ja et see on lihtsalt macroni katse saada endale paremäärmuslaste ja Marine Le peni valijate hääli eelseisvateks presidendivalimisteks 2022. aastal. Macroni plaanitav koduõppe keelustamine järgmisest aastast puudutab aga umbes viitekümmet tuhandet prantsuse last. Koduõpe oleks lubatud vaid mõjuvatel tervislikel põhjustel. Le Mond kirjutab, et selle taga mõte on eeskätt välistada religioosne endasse sulgumine, kuna koduõppel õpilased ei saa täiel määral osa kultuurist ja teiste oma vanustega suhtlemisest. Õigusteadlased ütlevad, et Macroni tahte läbiviimine saab raske olema, kuna seni kehtivaid seadusi on väga keeruline muuta. Macron esitab oma plaanid valitsuskabinetile üheksandal detsembril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse president Emmanuel Macron tahab islamiäärmusluse vastu võitlemiseks muuhulgas suurendada Prantsusmaa koolides araabia keele õpet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPilt näitab seda, et tulenevalt sellest, mis maailmas toimub, on, on välisnõudlus ära ukkumas või ära kukunud. See, milliseks see pilt kujuneb, tegelikult on raske öelda, sest et kõik muutub tundidega. Et kui siin veel nädala alguses mõned broneeringud kehtisid veel märtsi-aprilli, siis, siis on, on ka neid ära öeldud, nii et selles mõttes nagu noh, täna, mida me teame, on, et, et kukkumine on kuus-seitsekümmend protsenti ja, ja see ei puuduta mitte ainult märtsi, vaid me näeme, et, et et see ikkagi puudutab aprilli ja, ja, ja maid, nii et noh, piltlikult öeldes välisnõudlus on ära kukkunud. See ei puuduta küll nüüd hotelli nii palju, aga puudutab küll restorane ja söögikohti, et mis juhtub siis, kui ikkagi kruiisihooaeg sisuliselt Tallinnas ära jääb. Jah, ütleme kindlasti toitlustuskoht, aga see puudutab, ütleme siis transporditeenust, see puudutab giiditeenust, muuseume ja puudutab nii-öelda nagu teenindussektori tervikuna, et et kindlasti sellel on väga-väga suur mõju. On teil ka olemas omapoolsed ettepanekud, et mida valitsus ja riik saaks praeguses olukorras teha? Me eile saatsime erinevate, siis liitude poolt, kes on siis siin külalislahkuse või turismisektoris tegevad, saatsime tegelikult pöördumise peaministrile ja vabariigi valitsuse poole, et et kuidas siis tegelikult antud olukorrale reageerida ja seal on erinevad ettepanekud alates siis sellest alates maksude ajatamisest, kuni siis tegelikult töötukassa reservi kaudu siis inimestele töötasude maksmisest, kes on siis sunnitud minema kas siis sundpuhkusele või peavad olema karantiinis. Et selles mõttes me oleme väga konkreetselt kogu sektoriga teinud ettevalmistusi, aga teinud väga konkreetseid ettepanekuid, et nüüd ootame, kuidas, kuidas edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Liivamägi ütles Indrek Kiislerile, et välisturistide vool Eestisse on peaaegu lakanud ja hotellid on keerulises olukorras.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed viimased päevad on olnud üsna rasked, inimesed on olnud üsna suures ärevuses ikka keegi ei taha, et tema asutusest räägitakse nii negatiivses võtmes sest tegelikult tehakse ju suurepärast tööd ja inimesed on pigem sellisele sihile ja eesmärgile orienteeritud. Kas te kohtusite eile tea varrakuga ja millest te rääkisite? No tea, varrakuga tõepoolest oli kohtumine ülipõgus. Mul oli aega ainult kümme-viisteist minutit ja see oli pigem selline isiklik kohtumine, aga pikem jutuajamine tuleviku eesmärkidest pidi olema täna. Aga enne seda jõudis ta teha avalduse. Kes teda siis ikkagi survestas? Ta tundis, et nii asutus ise, kui ta isiklikult on sattunud nii tugevate rünnakute alla, et tal on õigem astuda siin kõrval Samas te maksite talle novembrikuu lõpus preemiat kahe kuu palga ulatuses tema kvaliteetse töö eest, et see ei lähe kuidagi kokku sellega, mis on nüüd siin eilse päeva jooksul toimunud. No kui me võtame ministeeriumi töökava ja seda, mida oodatakse, siis asutuselt, kui selliselt, mille juht on ta siis ma olen veendunud endiselt, et haridus ja teadusministeerium on teinud väga head tööd, meil on väga ambitsioonikad plaanid ka järgmiseks aastaks ka selle aasta tulemusena, kui me võtame suured paketid, alates kõrgharidusest kus uus kutsehariduse seadus, uus põhikooli gümnaasiumi seaduse alused, meil on olnud 100 sadade partneritega arutelu, kuhu me läheme edasi aastal 20 35 ja kõikide nende tegevuste eesotsas on loomulikult maja juhtkantsler, isiklikud suhted ja sellised üsna teravad noodid, mis nüüd on välja tulnud. Tol hetkel, kui me määrasime novembri seisuga neid kokkuvõtteid ei olnud sellisel kujul teada. Kas need noodid tulid maja seest või tulid ajakirjandusest? Seekord tulid nad pigem ajakirjanduse vahendusel, aga lõpuks jõudsid nad ka maja sisse, et kui alguses olid eestkõnelejad pigem lahkunud töötajad, siis viimaste tundide ja päevadega laienes ka see ring, kes tulid maja seest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Novembris ootamatult Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri ametist lahkumisest teatanud Indrek Reimand otsustas ümber. Minister Mailis Reps tunnistas, et ümberotsustamise taga on ministeeriumi kantsleri Tea Varraku lahkumisavaldus. Minister ei välista, et on veel ametnikke, kes plaanisid töölt lahkuda, kuid Varraku lahkumise järel otsustavad edasi tööle jääda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaardistati olukord, kus keskkonnatasud kasvaksid eeloleva 10 aasta jooksul kolm protsenti aastas ning teine stsenaarium pakkus aastas 25 protsendilist keskkonnatasude tõusu. Uuring näitas, et 25 protsendilise tasu tõusu korral põlevkivitööstuses loobuksid edasiste st investeeringutest, kinnitas Praxis analüütik Mari Rell. See väljendus kasumite vähenemises ning siit me võime edasi mõelda, et kas nad oleksid siis teinud neid planeeritud investeeringuid, mida me siin, et ilmselt mitte, et see oleks piiranud nende investeeringute tegemise või tõenäosus Mis juhtub ettevõtetega siis, kui see kasv on ainult kolm protsenti? Sel puhul ütleb tegelikult riik, et, et tema ei taha sekkuda, et las tööstus areneb nii, nagu ta areneb. Kui meil on eesmärk ikkagi põlevkiviõli tootmist arendada põlevkivi võimalikult efektiivselt ja kõrge lisandväärtusega kasutada siis tegelikult noh, see eesmärk ei oleks toetatud. Keskkonnaministeerium pakkus välja tasu tõusu kolmest kuni 10 protsendini, ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Valitsus tahab tasumäärade tõusu ära otsustada selle aasta lõpuks. Näiteks 2015. aastal maksab kaevandaja Eesti riigile põlevkivitonni pealt makse umbes kolm eurot. Ja see sellest kujunes selline tasakaalustsenaarium, mille sisuks on siis kõikide tasude aastane kasv kokku vahemikus kolm kuni 10 protsenti. Miks ta praegu on vahemikus kolm kuni 10 protsenti ja miks me ei räägi konkreetselt, ma ei tea, kas neljast protsendist, kuuest protsendist, viiest protsendist või kaheksast protsendist. On ikkagi põhjusel, et nii-öelda teise poole või tööstuse esindajad on kõik need võimalikud mõjunumbrid üsna värskelt kätte saanud ja, ja kokkuvõttes see tulemus, millega valitsusse minna, peab ikkagi saama läbi räägitud, nii et seda päris lõplikku ja ühte numbrit on tänasel kuupäeval veidi ennatlik öelda. Milline on aga Eesti maavarade ühingu juhatuse liikme Mihkel Puki seisukoht? Kolm kuni 10 protsenti tõusu on väga suur, vahemik on, et usutavasti noh, kui me nii-öelda statistilist keskmist vaatame, et siis see kuskil sinna kuue-seitsme protsendi juurde tõenäoliselt läheb kui nende prognoosida püüda, aga, aga ma arvan, et nende tasude määra tõstmine see, see fakt iseenesest ja see, see initsiatiiv ja suund, see on väga õige suund. See tegelikult paneb ettevõtjaid mõtlema selle peale, et kuidas efektiivsemalt toimetada, kuidas vähem ladustada, kuidas vähem keskkonna saastada, loomulikult see asetab nad ka surveolukorda. Aga, aga mõnes mõttes see ju ka nagu asja mõte on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeerium soovib tõsta maavarade kaevandamise eest makstavaid keskkonnatasusid kümme aastat järjest, 3-10 protsenti aastas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe peame arvestama tuumaenergia plusse, seda, et tuumaenergia on ikkagi üks peamisi energiaressursse ka Euroopa liidus, see on praegu 31 protsenti elektrist ja võib-olla ka rohkem. Me peame arvestama seda, et tehnoloogia poolest on siin rida kasvutegureid. Tuumajaam ei tooda, kasvuhoonegaase ei tooda vee ja õhusaastet varud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides. Peame arvestama seda, et ta on sobiv baasenergiast, tähendab, ta ei sõltu ööpäeva ja kuutsüklitest ja aasta aegadest ja nii edasi. Euroopa liidus üldiselt ollakse tuumaenergia kasutamise suhtes päris kogenud ja võiks öelda, et enamik kulutusi tehnoloogiale selles valdkonnas näitab just seda, et Euroopa liidul on siin kompetents ja vahendid tähendab vaieldamatult plussid, tugevad plussid on olemas. On ka riskid nii majanduslikud kui ka poliitilised ja nii edasi. Viimastel päevadel on neid ka mitmetes kirjutistes esile toodud, tulebki nende üle vaielda. Seda peabki tegema enne, kui jõuda otsusele, kas see tuumajaam tuleb või ei. Ja praegune kolme peaministri poolt vastu võetud deklaratsioon ikkagi annab suunise. Nende asjadega töötada, mitte ei, otsustajatetuumajaam tuleb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Edgar Savisaar tuumaenergiast Riigikogu infotunnis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nYana Toomi edu Keskerakonna Narva piirkonna juhi valimistel oli mäekõrgune, tema poolt hääletas 200 keskerakondlast ehk neli viiendikku valimiskoosolekule tulnutest. Yana Toomi vastaskandidaat, riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin sai kõigest 41 häält. Endise riigikogulase Eldar Fendijevi sõnul on tegemist Narva jaoks pretsedenditu tulemusega. Esimest korda on Narva piirkonnas valitud esimeheks persoon, kes ei ela Narvas. See on nagu võib-olla pretsedent. Miks Narva keskerakondlased Mihhail Stalnuhhinile Yana Toomi helistasid, räägib Narva haridusjuht Heli damovitš. Aktiivne poliitik, kes tegutseb mitte ainult seal kaugemal, aga konkreetselt siin inimene ei distantseeru kohalikest elanikkonnast. Kas Mihhail Stalnuhhin distantseerus kohalikust elanikkonnast siis Mihhail läks natukene tahaplaanile kuskil? Võib-olla ta tegutses, aga kõik ei teadnud seda, mida ta tegi, aga jana teod on näha nii et me kuuleme ja näeme, mida ta teeb. Yana Toomi tuli valimiskoosolekule toetama Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Eldar Fendijev arvates määras valimistulemustega parteijuhi toetus. Ja muidugi kui Edgar tuli ja tema poolt oli sõnastatud, et tema toetab, Yana muidugi see ka oli oma poolt tugi, ütleme nendele, kes kallasid, kas Mihhail Stalnuhhin või Yana toom. Yana Toomi valimisele Narva piirkonna esimeheks eelnes konflikt Keskerakonna peakontori ja Narva vahel, kuna Narva piirkonna juhatus toetas partei esimehe kohale Kadri Simsonit. Samas toimus Narvas ka linnapea vahetus ning volikogu keskfraktsiooni lõhenemine. Yana Toomi arvates vajavad Narva keskerakondlased juhti väljaspoolt Narvat. Kuna siin kisub pidevalt konfliktideks, arvasime, et on vaja inimest väljaspoolt, kellel on ka piisavalt autoriteeti ja kes enam-vähem saab olukorrast aru. Nii see otsus sündiski. Muutus ajaks Narva juhtimises, et ei oleks konflikte. Et me oleksime avatumad, et meil oleksid aktiivsed naistekogu, noortekogu, see nii-öelda kogu ja nii edasi ja me peame rohkem suhtlema linnainimestega. Paraku juhtus nii, et erakond muutus siin väga võimul olevaks, mitte et isoleeritud, vaid inimesi vist väga ei võetud kuulda, mis oli tegelikult suur viga. Valimised kaotanud Mihhail Stalnuhhin lahkus koosolekult enne hääletustulemuste avalikustamist Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakondlased Eldar Efendijev, Heli Adamovitš, Yana Toom; reporter Jüri Nikolajev.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeede ja sideminister Raivo Vare rõhutas pärast kohtumist Rootsi minister Monaeliniga, et lõpliku otsuse formuleerimine on valitsuse pädevuses ning Eesti valitsus on vastava otsuse juba teinud. Eesti valitsuse positsioon ei ole päästeoperatsioonide vastu. Eesti valitsuse positsioon on, et meie riikidel on meie parlamentide poolt heaks kiidetud ja seaduseks muudetud leping mis on väga selge ja üheselt mõistetav mille juriidiline analüüs meie valitsuse poolt ka tehtud ja juba siis, kui katastroofi ja selle tagajärgede uurimuse esimese osa ilmumine oli möödunud aasta lõpus. Ja see analüüs oli üheselt mõistetav. Selle analüüsi tulemusena jõudsime järeldusele, et ükskõik millised aktsiooni, mida võetakse ette seoses vrakiga või seal asuvaga on tegelikult vastuolus selle lepinguga. Ja see leping on ülim seadus. Ministri sõnul on otsuse tegemisel arvestatud hukkunute omaste organisatsioonide poolt läbi viidud küsitlustega. Eesti valitsus on asunud seisukohale, et hukkunute rahu ei tohiks pinnale toomisega häirida ning ministri arvates pole praegu ka alust seda otsust muuta. Rootsis tegutsenud analüüsigrupp aga on teatanud, et enamik rootslase soovib katastroofis hukkunute surnukehade ülestõstmist. Minister Vare sõnul tuleb otsuste tegemisel arvestada mõlema poole seisukohtadega. Kõik otsused, mis sellistel puhkudel tehakse, on alati mitte rahuldavad kellegi jaoks, see on arusaadav, see on paratamatu. Teatud joon tuleb alla tõmmata, selge joon, midagi ei ole teha, aga on ka inimesi samamoodi kannatanud inimesi, kes arvavad vastupidi seda soovi nende soovi tuleb samamoodi arvestada, samamoodi austada. Ja kas siin see loogika enamus, kas see on alati väga pidav ja kui ka on isegi siis kas see annab õiguse vähemuse soovi vastu talitada? See on eetiline dilemma, mille suhtes Eestis on vastavad organisatsioonid asunud eitavale seisukohale. Ei, ei anna õigust. Parvlaeva Estonia küsimustega tegeleva Rootsi minister Mona Salini sõnul ei olnud seekordse Eesti külastuse eesmärk mitte pidada läbirääkimisi, vaid kuulata Eesti valitsuse seisukohti. Rootsis pole vastavat otsust veel vastu võetud. Kui otsus on tehtud, tekib Mona salini sõnul ka alus pidada läbirääkimisi, kui selleks vajadus peaks tekkima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi minister Mona Sahlin Eestis arutamas reisiparvlaev Estonia ohvrite saatust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg politsei on tõenäoliselt olnud terve öö väljas jahtimas kurjategijat. Kuidas praegu seis on? Politsei on teinud väga tõsist tööd kogu öö, kuid hetkel on see töö jäänud tulemuseta. See tähendab, et kurjategija on endiselt tabamata. Kõiki vihjeid on kontrollitud ja siiamaani pole neist abi olnud. Kas on veel vihjeid, mida võib kontrollida? Jah, tõepoolest üks asi on need vihjed, mis tulevad telefoni teel tähelepanelikult kodanikelt, kuid keskkriminaalpolitsei jätkab ka jälitustegevust ning, ning ka sealt on saadud väga palju erinevat informatsiooni kurjategija võimaliku asukoha kohta ning kogu seda informatsiooni kontrollitakse siis praegusel hetkel, kuid jah, nagu öeldud, kahjuks ei ole kurjategijat veel tabatud. Mõistagi oodatakse ikka pidevalt abi. Ja loomulikult ka täna politsei jätkuvalt palub kodanike abi, et juhul kui keegi kuskil märkab liikumas sarnaste tundemärkidega isikut, siis palume võimalikult kiiresti ühendust võtta politseiga võimalikult kiiresti, sellepärast et eile näiteks mitme väga hea informatsiooni puhul oli ajaline nihe juba jäänud liiga suureks ning, ning ilmselt seetõttu ei õnnestunud neid päris hästi kontrollida. Nii et kui keegi veel ei, ei tea päriselt, mismoodi mees välja näeb, siis tänastes lehtedes on pilt ka. Tänastes lehtedes on pilt ning kindlasti kahele asjale tasuks tähelepanu pöörata, esiteks, et mees on mehe kohta suhteliselt lühikest kasvu, kõigest 168 sentimeetrit pikk ning tema, tal puudub üks esimene hammas ja, ja seda on juba suhteliselt raske varjata. Jah, sest juukse värvi võib muuta. Mis te arvate, kas ta on endiselt seal Kagu-Eestis piiri lähedal ja et kas ta on endiselt Eestis? Meil on tulnud informatsiooni väga erinevat ja kõike seda kontrollitakse, kuid praegusel hetkel ei tahaks täpsustada, kus me arvame teda olevat. Missugune nüüd on plaan tänaseks nii palju, kui ta seda öelda saate? Hetkel algab kohe üks nõupidamine, kus siis politsei peadirektor Harri tuul otsustab ära, kas üle-Eestiline politseioperatsioon täna jätkub või, või, või jääb asi ainult jälitustegevuse peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg kommenteerib Eesti Raadiole politseioperatsiooni käiku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeil päevil on keskkonnaametisse pöördunud palju murelike kodanike, kes on kahtlustanud, et ehk talvine ilm on veelindudele liiga teinud. Keskkonnaameti jahinduse ja veeelustiku büroo peaspetsialist Jan Simson kinnitas, et enamasti linnud siiski külmunud ega hädas ei ole. Veelinnud on sellised, et sobival talvel, kui kui veekogud üleni ära ei jäätu, jäävad nad suuresti Eestisse. Ja, ja probleemi nendel ei olegi, sest tegelikult külma nad ei karda ja, ja kui On vaba vett, kus nad sööki kätte saavad, siis on nende jaoks tegelikult kõik korras. Et rändale minek on nende jaoks omamoodi energiakulu ja, ja võimalusel nad üritavad seda siis mitte teha ja siin hakkama saada. Nüüd mõnikord, kui ilm läheb külmemaks, siis Nad saavad küll süüa vähem kätte, aga, aga selleks, et siis nagu nii-öelda seda energiapuudujääki kompenseerida, siis nad suure osa päevast lihtsalt puhkavad maga valdavalt magavad ki, enamus päevast ja, ja siis mööda liikuvad inimesed vaatavad, et luiged on ära külmunud jää peale. Veekogu ääres ei tohiks linde segada ega häirida. Jan Simson. Ilmselgelt nad hoiavad oma energiat kokku ja, ja puhkavad, ja kui nüüd inimesed liiga lähedale lähevad, siis nad pigem häirivad neid, sunnivad need linnud teise kohta liikuma ja see on nendele nii-öelda energiakuluks. Et kui seda väga sagedasti teha, siis pikapeale võib see hakata lind siis nagu liigselt kurnama ja, ja nad jäävad, jäävad nõrgaks. Veelind ei ole vaja üldse toita, tõdeb Eesti ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. Sellega on kaks probleemi, miks see inimesed tahavad head teha, aga pigem see mõjub halvasti. Üks on see, et nad ei saa sellest toidust, mida inimesed neile annavad piisavalt toitaineid ja võivad ära surra, hoolimata sellest, et neil kõht on täis. Ja teine pikaajalisem probleem on see, et sellega inimesed meelitavad neid talveks siia jääma, kuigi nad võib-olla ei, ei peaks siia talveks jääma. Et kui inimeste poolt enam piisavalt toitu neile ei anta talvel, et siis nad nõrkevad ja surevad ka, kui nad siia jäävad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Külmade ilmade ajal on mitmed inimesed mures vees või jää peal liikumatult püsivate veelindude pärast. Enamasti linnud lihtsalt puhkavad ja hoiavad nii kokku väärtuslikku energiat ning seetõttu neid segada ei tohiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMart Viisitamme kriminaalasi puudutab Pärnu tänavate hooldustööde riigihanke nõuete võimalikku rikkumist. Viisitamme kinnitusel on teiseks osapooleks varem Pärnu teid hooldanud aktsiaselts Baltifalt, kellele tema olevat üritanud luua soodsamaid tingimusi ka uuel hankel. Selle võitis siiski osaühing Rapla teed. Nii ei mõistagi Pärnu linnapea, milles teda süüdistatakse. Pärnu linnavalitsuses on selline süsteem, et ei ole võimalik riigihangete seadust tundvatele inimestele, et tegelikult ei ole võimalik mingeid erisoodustusi teha. See, mida täna kaitsepolitsei on süüks pannud, on tavaline menetlus, diskussioon, arutelud enne lõpliku otsuse tegemist Nende firmadega, kaasa arvatud Baltifalt. Ma ei ole suhelnud. Ülekuulamine kulges selles rütmis, et kõigepealt esitati kahtlustuse tekst kolmel leheküljel ja pärast seda me andsime ütlusi advokaadiga, siis kahtlustuse kohta tõime välja mõningad aspektid, mis on selles arusaamatud, kaasa arvatud kahju tekkimine ja ärisaladuse hoidmine. Kindlasti kui nüüd, kui oleme jõudnud rohkem aega saanud selle tekstiga tutvumiseks, oleme valmis ka pikemalt sellel teemal rääkima, kas ja küsis, mille poolest see hange erines mõnest teisest. Minu hinnangul on küll toimunud täiesti tavaline hankemenetlus, kus ikka ja jälle enne lõpliku otsuse tegemist arutatakse, küsitakse lisaküsimusi, et teha viimane ja lõplik, õige otsusTeie. Olete kindlalt seda meelt, et te ei ole milleski süüdi. Antud kaasuse puhul võib küll öelda, et nõuete rikkumist, et Baltifaldile teha soodustingimusi ei ole olnud ja kaasa arvatud sooviga ka tekitada varalist kahju. Kui kahtlustused tõendamist leiavad, näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse. Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri Pikkmaa kinnitas, et prokuratuur jõuab antud asjas seisukohale veel selle aastanumbri sees. Täna ju kahtlustus küll esitati, aga ülekuulamine lõppes ju sellega, et Mart Viisitamm väidab, et ta ei saanud kahtlustusest aru, see juba eel iseenesest tingib juba lähiajal uue kohtumise, Mart Viisitammega. Kahtlustuse esitamine ei tähenda, et eeluurimine on lõpule viidud ja tõendid, kõik on kogutud. Kahtlustus tähendab ju sisuliselt seda, et küsitakse Mart Viisitamme käest, mida ta arvab sellest kahtlustusest, kas ta tunnistab ennast sellest kahtlustus, sest süüdi või mitte, kui ta nüüd kahtlustusest aru ei saanud, siis see tingib, eks ole, nagu järgmise kohtumise. Aga mis puudutab nüüd lõplikku menetlusotsust, mida prokuratuur peaks selle aasta jooksul tegema, siis selle tahaks küll teha ja kindlasti ära öelda, see tähendab seda, et kas menetlus lõpetatakse, kuna ei ole kogutud piisavalt süütõendid või prokuratuur otsustab koostada süüdistusakti ja saate selle kohtusse. Pärnu abilinnapea Simmo Saar kuulatakse sama riigihanke asjus üle teisel detsembril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnapea Mart Viisitamm tunnistati kahtlustatavaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Andrus Ansip polnud ministrite vahetamisest rääkides nõus väitega, et tegemist on valitsusremondiga. Samuti lükkas ta tagasi kuuldused, et justiitsminister Kristen Michali tagasiastumine ja ministrikohtade vahetamine on seotud sellega, et Reformierakonna populaarsus on langenud. Ei langeta ei juhtimisotsuseid ega personali küsimusi, lähtudes populaarsusküsitluste tulemustest. On selge, et siis, kui minister on isiklike rünnakute all, on tema töö raskendatud ja kui ta ei saa oma tööd teha nii nagu peaks. No siis ongi ainus võimalus sealt tagasi astuda. Ansip ütles, et juhatuse liikmed pidasid tema esitatud ministrikandidatuure parimateks. Põhimõtteliselt ei olnud palju nimesid kaalumisel. Veel kord võeti teadmiseks, et Kaja Kallas ei soovi asuda ministri ametisse, kuna tal on aastane laps kodus. Justiitsminister kooskõlastab väga paljudes ministeeriumites tehtud seaduseelnõusid ja praegustest oludes ma pean väga vajalikuks seda, et justiitsminister oleks juba valitsuses töötamise kogemus. Hanno Pevkuril see kogemus on ja ta on olnud tugev ja hea minister. Ansip lisas, et Taavi Rõivas on saanud oma eelmistest ametitest nii juhtimiskogemuse kui ka teadmisi sotsiaalvaldkonnast. Ta on osalenud vanemahüvitise seaduse tegemises. Ta on osalenud ka riikliku viljatusravi programmi väljatöötamises. Taavi Rõivas on töötanud ka peaministri büroos. Ta on katnud sotsiaalvaldkonda. Taavi Rõivas ütles, et sotsiaalministri amet on kindlasti raske, aga ka huvitav väljakutse. Minu asi on teha kõik selleks, et olla sama hea sotsiaalminister, kui seda Hanno Pevkur on olnud, tema jälgedes on teistpidi jällegi väga kindel enesetunne sinna majja minna. Teadmine, et seda maja on hästi juhitud, on mul küll päris kindlalt olemas. Hanno Pevkur ütles, et sotsiaalministeeriumis on väga palju asju pooleli, avaldas lootust, et Taavi Rõivas neid jätkab. Samas on Pevkuri sõnul ka justiitsministeeriumis vaja mitme teemaga kohe kiiresti edasi minna. Kristen Michal ministeeriumi juhtimisega sai väga kenasti hakkama ja, ja seda on ka erinevad eksperdid ju nii-öelda tunnustan öelnud, et eks minu ülesanne on seda tööd jätkata, et siin juba järgmisel nädalal on ka üks eelnõu täitemenetluse koha pealt riigikogu saalis, kus ma pean siis seda ettekannet tegema, aga loomulikult ka palju suuremad küsimused, mis on siin viimastel nädalatel jutuks olnud, kus on inimeste põhiõiguste küsimused, samamoodi siis see, et, et milline on Eestis kriminaalmenetlus, teemasid on väga palju ja väga palju sisseelamisaega ei ole. Peaminister Andrus Ansip esitab uued ministrikandidaadid presidendile esmaspäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna juhatus nimetas justiitsministri kandidaadiks Hanno Pevkuri ning sotsiaalministri kandidaadiks Taavi Rõivase.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaku Viimsi või näiteks Rae valla küladest ühistranspordiga Tallinna kesklinna või mõnda teise linnaossa jõudmine on tänasel päeval veel üsna vaevaline. Tallinna ühistranspordivõrk on teistest eraldiseisev ning bussiliinid lõpevad enamasti linnapiiril. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et linnas uuritakse juba praegu, kuidas ühistranspordi võrku ajakohastada. Suvel oli tehtud analüüs ja presentatsioon, mis tõi välja, et selleks, et süsteem läheks käima tegelikult meie naaber omavalitsused peaksid rohkem panustama ka rahaliselt. Mina ei usu, et lähiajal iga omavalitsus leiab neid vahendeid. See peab olema tsentraalne. Selleks, et omavalitsus motiveerida neid vahendeid, tuleb riigis leida. Rae abivallavanem, Reformierakonda kuuluv Tanel Tammela ütles, et tema pole siiani täheldanud, et Tallinnal oleks tõsine koostöösoov liinivõrke ühildada. Me leiaksime kindlasti finantsvahendeid, meil on kindlasti huvi olemas ja see huvi tundub, et meie poolt on suurem kui Tallinnal. Nagu öeldud, paljud inimesed liiguvad ju meid linna, mitte vastupidi, et siis linnast vaevalt liigub kindlasti vähem inimesi, need linnivõrgud tuleks lihtsalt ühendada. Seda juttu on olnud ju pikalt ja pikalt, et mingeid samme, konkreetseid samme nagu siiani siiani nagu ei ole. Tallinna tehnikaülikooli transpordiplaneerimise emeriitprofessor Tago Antov ütles, et liinivõrkude ühendamise muudab keeruliseks Eesti ühistranspordisüsteemi keerukus. Peaaegu igas maakonnas on oma ühistranspordi keskus ning Tallinnas on ka eraldi ühistransporti, korraldab linnatranspordi aktsiaselts. Üks võimalus olekski Tago Antovi sõnul ühendada Tallinna linna transpordikorraldus Põhja-Eesti ühistranspordikeskusega. Kui me vaatame näiteks Helsingit, mida nimetatakse Suur-Helsingis, siis seal Helsingi Espo, Kauni ainen ja vanda seal on tegelikult ühistranspordi korralduse jaoks loodud ka selline ühine noh, korraldusskeem või, või ühine korraldaja, eks ole, ja ma arvan, et seda eeskuju võiks Tallinnas väga vabalt ka rakendada. Samamoodi põhimõtteliselt. Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Raimond Kaljulaid ütles, et Tallinna ühistranspordi korraldus tuleks kriitilise pilguga üle vaadata. Kui vaadata, kuidas Tallinnas ühistransport on korraldatud, siis peamiselt on see korraldatud siis läbi Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi, mis on linnale kuuluv ettevõte mille nõukogus on siis valdav enamus inimesi Keskerakonnast ja mida juhib siis ka samamoodi poliitiliselt määratud isik. Et ilmselt on Tallinnal olnud huvi kontrollida nii seda transpordikorraldust kui ka neid rahavoogusid, mis selles valdkonnas on. Kaljulaid sõnas, et Tallinna transpordi juhtimine peab olema senisest selgem ja läbipaistvam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul peaks Tallinna ja tema lähivaldade ühistranspordisüsteemide ühendamise protsessi vedama riik, sest omavalitsustel napib selleks raha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPetitsioonile alla kirjutanud 10000 inimest muretsevad, mis saab nende laste hariduse, st tulevikust. Petitsiooni mõte on peatada erakooliseaduse muutmine riigikogus, kuni on sisuliselt läbi arutatud kõigi huvigruppide seisukohad ning tehtud korralik mõjuanalüüs, ütles Heiki Haljasorg. Tartu katoliku kooli direktor. Põhiseaduslik õigus on paragrahv kolm, seitsme järgi. Lapsevanemal on õigus valida oma lapsele sobiv haridus. Ma arvan, et see on põhiseaduslik õigus, mida tuleks tagada. Mure kohta on ka see, et praegune seaduseelnõu tehtud ilma teadusuuringute ja mõjuanalüüsita haridusstatistika vajaks ka täpsustamist. Et kui ma toon näiteks meie Tartu katoliku kooli näite, siis meil on praegu õppemaks 37 eurot ja kui see tõuseks 91 euro võrra, kui Tartu linn võib-olla tulevikus enam ei saa maksta, siis see tähendab seda, et lastekodu lastel ja suure perede lastel on meie koolis päris keeruline käia, samuti ka loomeinimestel, kelle lapsed käivad. Et kõik Eesti koolid, sõltumata omandi vormist annavad head haridust ja mina arvan, et tegevustoetus ja pearaha võiks käia koos lapsega, mitte ei tohiks seda sõltuda omandi vormist. Praegu riigikogu menetluses oleva seaduseelnõu vastuvõtmine võib kaasa tuua hüppelise õppemaksu tõusu või lausa mitmete koolide sulgemise jätkab püha Miikaeli ja Kohila mõisakooli esindaja Tiina Riismann. See, mida ministeerium ütleb, et nad soovivad vähendada hariduslikku kihistumist, siis tegelikult see kindlasti see otsus suurendab seda sest õppemaksu tuleb paratamatult tõsta, ei ole see enam jõukohane võib-olla kõigile peredele, ka peredele, kus õpib rohkem lapsi koolis, et tõesti iga pere saaks teha selle valiku, kui see on nagu soov, näiteks panna laps kristlikku kooli, panna laps valduskooli või lihtsalt väikesesse kogukonna kooli. Noh, vanemad peavad saama realiseerida seda õigust, mis on antud põhiseadusega. Riigikogu esimees Eiki Nestor arvab, et selle petitsiooni juhtivkomisjon saab olema kultuurikomisjon. Kui üldiselt peab komisjon mingile otsusele jõudma poole aasta jooksul, siis erakoolide asjaga on kiire, sest eelnõu läheb Riigikogus juba homme esimesele lugemisele. Samal ajal käib komisjonis arutelu, kas lugemine peatada või mitte. Läheb vaidlusteks, lubas Nestor. Küllap läheb ja läheb ka ilmselt veel, ega siis teravad poliitilised küsimused, tekitavadki vaidluse ilma nendeta, paraku meie elu siin pole võimalik, komisjon lõpuks otsustab, mis sellest petitsioonist saab, aga antud petitsiooni puhul ma arvan, on mõistlik, kui käiakse sammu selle eelnõuga komisjonile, endal ka saate ju isegi aru, oleks väga narr, et seadus vastu võtta ja siis hakata alles arutama, mis seaduse me vastu võtsime.",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Avalikult haridusest\" eestvedajad andsid Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle erakoolide toetuseks kogutud allkirjad. Erakoolide senise rahastuskorra toetuseks anti ligi 10 000 allkirja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident rõhutas, et mitte mingil juhul ei ole tegemist poliitilise vetoga ja tema analüüsis seadust üksnes põhiseaduslikkuse kontekstis. Seda, et seaduses tegelikult esineb põhiseaduse riiveid, on möönnud peaaegu kõik, kes selle reformi teemal sõna on võtnud. Põhiseaduse riive iseenesest ei ole ka automaatselt takistav asjaolu, vaid küsimus on, kas need riived on põhjendatud ja kas need riived on ka proportsionaalsed. Analüüsides neid vastuolusid põhiseadusega, jõudsin ma järeldusele, et senist pensionisüsteemi nii ulatuslikult muutev seadus on vastuolus põhiseadusega mistõttu jätan selle seaduse välja kuulutamata ja saadan tagasi parlamenti selleks, et riigikogu seda uuesti arutaks ja leiaks võimaluse viia see vastavusse Eesti vabariigi põhiseadusega. President tõi välja rea põhjuseid, kus ta nägi seaduses põhiseaduslikke riiveid. Eelnõu on vastuolus nii põhiseaduse, preambuli kui sotsiaalriigi põhimõtetega teiselt poolt tekib mitmes kohas vastuolu subjektiivsete õiguste tasandil. Keskseks probleemiks on siin õiguspärase ootuse ja omandipõhiõiguse ebaproportsionaalne riive. Riik on andnud lubaduse, et inimestel on tööeas teatud õigused ja kohustused ja et tulevikus tekib vastavas osas õigus saada teisest sambast pensionilisa. Nüüd see süsteem likvideeritakse ja tehakse seda selleks, et anda osadele inimestele suuremat vabadust. Loomulikult tohib seadusandja seadusi muuta, aga see muudatus ei tohiks olla sõnamurdlik. Rahandusminister Martin Helme ütleb, et presidendi otsus oli ettearvatav, kuid vastupidiselt kinnitatud on tegu täielikult poliitilise otsusega ja poliitiliste etteheidetega ja presidendi põhjendused ei ole absoluutselt veenvad. Need põhjused, mida ta oma vetos välja tõi, on sellised põhjused, mille puhul noh, sisuliselt ei ole mõeldav, et parlament hakkaks seda seadust muutma. Mina küll ei näe, et me hakkaksime nagu tõsiselt kaaluma, et kas me neid tema poolt viidatud probleeme kuidagi siis seaduses ümber hakkaks tegema, et tegelikult ikkagi läheb see seadus uuesti kolmandale lugemisele ja uuesti presidendi lauale ja sealt siis riigikohtusse. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb ka, et seda sammu oli oodata. Presidendi põhjenduste puhul on aga tegu seguga poliitilistest, õiguslikest ja sotsiaalmajanduslikust argumentidest. Erinevalt Helmest seeder võimalikke muudatusi ei välista. Kõigepealt on vaja selle argumentatsiooniga tutvuda ja seejärel, kui see on läbi loetud, läbimõeldud läbi aruta, saab öelda, kuidas me edasi käitume. Kui seal on veenvaid õiguslike argumente, siis ma arvan kindlasti parlament on valmis seda eelnõud ka muutma ja seejärel uuesti siis presidendile saatma. Kui seal ei ole veenvaid argumente, siis on loomulikult võimalik parlamendi ka muutmata kujul vastu võtta. Seda ma täna ette prognoosima küll ei hakka. Nii Helme kui seeder arvavad, et mingit rabelemist ei tule, kuid menetlusega venitama ka ei hakata. Isegi riigikohtusse mineku korral peaks sügiseks kõik selge olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid jättis kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse välja kuulutamata. Tema hinnangul riivab see seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRistisalu loomisega laiendati Kadrinas taaskasutuse mõistet ning vanade ristide kunsti kaudu väärtustamise mõtte kandjad loodavad, et sellest ideest haaratakse kinni mujalgi, räägib kunstnik Teet Suur. Ma arvan, põhimõtteks oleks see, et nende ristidega üsnagi ettevaatlikult tuleb ringi käia ja ütleme ikkagi nad nii püsti asendisse jätta, et mitte mingeid erilisi vorme nendest kokku ei keevitaks nii-öelda, et rist jääks ikkagi ristiks, nagu ta mõeldud on. Kirikuõpetaja Meelis Lauri Eriksoni sõnul on ristisalu mõte tegelikult vanem kui infotahvlil mainitud 2015. aasta kevad. Neli aastat on aktiivselt tegutsetud selle idee teostuse nimel, aga, aga tegelikult asi algas vist 15 aastat tagasi, nii et ma tean vähemasti ühte inimest, kes oli alguses selle idee juures, on juba igavikus ja selles oli ka muide see asi, et kuna ei olnud nagu teada, et, et keegi oleks kuskil midagi sellist teinud varem. Seepärast me liikusime hästi aeglaselt edasi, hästi kobamisi, et, et noh, kuidas seda ikka kõige paremini ikka lahendada. Kunstnik Teet Suur tunnistas, et temale oli tegu väga keerulise teosega. Ühegi teise tööga, sellist fooni, mis on meile nähtamatus maailmas, et siin ta on kuskil olemas, millest me aru ei saa, aga sellega tuleb arvestada. Uurisime aga seda, mida arvavad ristisalust avamisele tulnud inimesed Gert Antsi. Väga huvitav ettevõtmine ja väga ilus on siin, nii et kiidan tegijaid, marebloompuu, see on väga ilus ja see mulle väga meeldib, sest kurb on vaadata neid vanu risti, millel on ju tegelikult on noh, väärtus, mitte vana raua väärtus, vaid päris väärtus. Ja kui nad olid surnuaias külili, kui nad olid õnneks koondatud sinna kabeliseina äärde vaid nad nüüd said sellise väljundi, see on suurepärane. Kadrina ristisalu ei ole veel lõplikult valmis, tööd tehakse valguslahenduse kallal, millega soovitakse panna ristidest langevad varjud pimeduses liikuma. Kadrina st raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunstiteos jõudis ideest teostuseni kohalike aktivistide mõttega Ristisalust, millega sooviti väärtustada kunagi vanadelt haudadelt eemaldatud raudriste.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNädal aega on olnud keerulisi arutelusid, keerulisi mõtisklusi. Minuga on ühendust võtnud hulk eesti kultuuritegelasi, kes on avaldanud toetust Signe Kivile palunud mul peaministrina teha kõik, et Signe Kivi jätkaks kultuuriministrina. Ja tõepoolest, sellel nädalal tegin ma ka Signe Kivi tõesti ettepaneku tõsiselt kaaluda võimalust jätkata tööd kultuuriministrina kuni valitsuse ametisoleku aja lõpuni. Mis oleks olnud ka nagu suhteliselt selles mõttes arusaadav, et tõepoolest kõigest kuus kuud on jäänud ja teatud ebakindlus, mis alati juhtkonna vahetusega kaasneb, ei tule ka kindlasti asjale kasuks. Aga Signe Kivi keeldus sellest ja palus mul oma tagasiastumisavalduse siiski vastu võtta. Ma olen tutvunud uurimismaterjalidega ja asjatundjate hinnangutega ja tahan kindlasti öelda, et peaministrina ei näe ma Signe kivi siis Kultuurkapitali nõukogu esinaisena vigu. Ka Signe Kivi ei räägi oma lahkumisavalduses mitte otsestest vigadest, vaid poliitilise vastutuse põhimõttest, mille kohaselt minister vastutab oma valitsemisalas toimuva eest poliitiliselt. Järgides seda põhimõtet, otsustasin eile õhtul sigekivi lahkumisavalduse vastu võtta ning saata selle presidendile. Signe Kivi on olnud kahe viimase valitsuse jooksul hea minister. Tema saavutuste loetelu on päris suur. Ma mainiksin vaid mõned olulised asjad. Kunstimuuseumi rahastamismudel on välja töötatud ja ellu viidud. Kunstimuuseumi ehitamine on faktiliselt käivitunud. Ringhäälingu maastik on korrastatud, paljud inimesed ütlesid, et seda ei juhtu iialgi, et te viite või avalik-õiguslikust televisioonist reklaami välja, ometigi see on juhtunud. Valmimas on ka loovisiku seadus. Järgmise aasta eelarve projektis on ette nähtud lisaraha muinsuskaitse jaoks. Täiendavalt ma rõhutaksin ka näiteks topimüüki, mis korraldati riigi jaoks väga edukalt. Kindlalt võib öelda seda, et Signe Kivil on olemas loovisikute usaldus, kultuurimaailma usaldus, ta lahkub, tehes uue avangu Eesti poliitilises elus. Mõttes poliitilise vastutuse endale, nii et ka see on siis nüüd uus samm Eesti poliitilises elus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Siim Kallas vabastas ametist kultuuriminister Signe Kivi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika Ühendriikide president Joe Biden tegi eile õhtul avalduse Afganistani sõja teemal. See oli tema esimene avalik esinemine pärast Talibani kiiret ja võidukat sõjakäiku Bideni ees oli sisuliselt võimatu ülesanne selgitada vaatepilti, mis avanes ka puulis esmaspäeval. Kuigi analüütikud ootasid Biden ilt süü omaks võtmist, keskendus ta kõnes pigem õigustuste otsimisele. Näiteks süüdistas ta tekkinud olukorras Afganistanis põgenenud presidenti ja teisi poliitilisi liidreid, samuti kaitsest otsust väed välja tuua just nüüd ja praegu. Ma pean taas küsima neilt, kelle arvates tuleks Afganistani pikemaks jääda. Mitu põlvkonda Ameerika poegi ja tütreid peame me veel saatma Afganistani kodu sõtta. Seda ajal, mil afgaani ei seisa enda eest mitme ameeriklase elu, on see väärt. Kui palju lõputuid ridu hauakive veel? Minu vastus on selge. Ma ei korda minevikus tehtud vigu, ütles Biden. Ta ütles kõnes, et USA jätkab Afganistani inimeste toetamist. Samas jättis ta selgitamata, mida ta selle all silmas peab. Seisame edaspidigi afgaani naiste ja tüdrukute põhiõiguste eest, nii nagu teeme seda üle maailma. Olen varem selgelt väljendanud, et inimõigused peavad olema meie välispoliitika keskmes mitte äärealadel, aga viis seda teha pole läbi lõputute sõjaliste operatsioonide, see tuleb saavutada läbi diplomaatia, majanduslike meetmete ja maailma kaasamise, sõnas Biden. Ameeriklaste lahkumist Afganistanist on võrreldud nende põgenemisega Vietnamist 1975. aastal. Bideni hinnangul pole see analoogia sobiv, sest administratsioon oli praeguse kaosega arvestanud ning diplomaadid suudetakse evakueerida. Kas avalikkus ka sellega nõustub, näitab juba ajalugu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeva hilisõhtul pöördus maailma poole Ameerika Ühendriikide president Joe Biden. Kõnes kaitses ta otsust lahkuda Afganistanist ning süüdistas kaose tekkimises Afganistani põgenenud valitsust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjaleht Eesti Ekspress avastas Reformierakonna sisevalimistel pettuse, mille käigus andsid e-valimiste teel häälega eakad inimesed, kes enda sõnul tegelikult valimistel ei osalenud. Erakond lubas pettusi uurida ning moodustas ka vastava komisjoni. Peaminister Andrus Ansip kinnitas pärastlõunal vikerraadios esinedes, et praeguseks on selgunud vähemalt 30 väidetavat pettusjuhtumit ning kõik need toimusid Lääne-Virumaal. Ega seal väga palju neid isikuid ei ole, kellel on võimalus inimeste oravavõrku logimise paroole vahetada. Erakonna peasekretäril on ühe konkreetse isiku seletus kirjalikus vormis olemas, kus ta tunnistab, et ta nimetatud teod toime pani. Ja Ta viitab küll ka sellele, et ta tegi seda kellegi tahtel ja teadmisel. Siin neid inimesi on vähem kui 20, kes saavad erakonna liikme parooli vahetada, kui erakonna liige on selle parooli unustanud. Ja tõepoolest, praegu tuleb tunnistada, et senise informatsiooni põhjal üks nendest inimestest on usaldust. Kuritarvitakonna juht ja piirkonna arendusjuht võiksid olla piirkonnas need inimesed, kes, kes saaksid seda teha. Enamasti on see ikkagi piirkonna arendusjuht, kes saab inimestele uusi paroole saata. Helistasin ka Reformierakonna Lääne-Virumaa arendusjuhile taimi Samblikule, kelle telefon oli täna pärastlõunal välja lülitatud. Eile ütles ta meie reporter Olev Kengile, et on valmis uurimiskomisjoniga koostööd tegema. Aga uurimisrühm koguneb meil esmaspäeva hommikul ja, ja kindlasti teeb Lääne-Virumaa maakonna organisatsioon igakülgset koostööd, et selgust tuua siis tekkinud olukorda. Kas selline olukord tuli teile üllatuseks? Piirkonna juht, Europarlamendi saadik Kristiina Ojuland kinnitas hommikul, et tema küll häälte manipuleerimisega seotud pole. Palusin Ojulandile selgitada, kuidas võis juhtuda, et tema poolt andis elektrooniliselt hääle üks Rakvere inimene, kellel pole arvutitki. Kogu valimisperioodi käigus, mis kestis poolteist nädalat, ma helistasin isiklikult, minu meeskonna liikmed, vabatahtlikud helistasid sadadele inimestele ja ainuke, mida mina isiklikult helistades küsisin, ma võin täiesti täiesti kindlalt öelda, ma küsisin toetust inimestel, kas nad on valmis minu poolt hääletama, aga mida ma ei saanud teha, oli see, et ma ei saanud ju kontrollida, kuidas nad hääletavad, sest minul mingisugust juurdepääsu inimeste hääletuskvootidele ei ole ja see on täiesti võimatu. Ja seetõttu on mulle täiesti arusaamatu üldse, kuidas sellised asjad saavad juhtuda, et veel kord, et selline juurdepääs isikuandmetele on erakonnas väga piiratud inimestel ja mina kahjuks nende hulka ei kuulu, et neid poode kasutada. Peaminister Andrus Ansip rõhutas, et laupäeval toimunud erakonna üldkogul polnud võimalik häältega manipuleerida, sest hääletamise ajal pole kellelgi võimalik vaadata, kui palju hääli on mõni erakonna liige. Valimistel seni saanud. Kristiina Ojuland väitis, et eelhääletamise ajal esines valimissüsteemis tehnilisi tõrkeid. Vaadates ka seda häälte arvu, mis ma sain, ei peaks mul mingit põhjust olema tegeleda mingite häälte ostmisega või sahkerdamise mahkerdamisega, et ma sain ikkagi erakonnas viienda tulemuse 21-st kandidaadist. Ja see tulemus oli üle-eestiline toetus ja ka kohapeal Tartus hääletas väga palju inimesi, aga mis mulle tegelikult muret teeb, on see, et valimiste ajal toimus meil tõesti Lääne-Virumaal päris palju selliseid tehnilisi küsitavusi, et et noh, inimesed, kellele ma näiteks ise helistasin, palusin, et kas nad mu poolt saavad hääletada. Nad ütlesid, nad ei pääse isegi oravavõrku sisse nende kootidega, mis neile on antud. Ja selle probleemiga pöördusin ka erakonna peakontori poole, arendusjuht tegeles sellega ja, ja seal oli tükk selgitamist Te saate meile kinnitada, et te ei olnud teadlik sellest, et osa inimeste e-hääled on võetud nii-öelda kasutusse Nende teadmata. Mitte kindlasti mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna esimees Andrus Ansip ütles, et partei juhatuse valimistel toimunud häältega manipuleerimise kohta on olemas juba esimene ülestunnistus erakonna liikmelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaravastased kuriteod moodustasid kuritegudest suurima osa ehk 38 protsenti. Mullu registreeriti neid 10190 ehk kolm protsenti vähem kui ülemöödunud aastal kuus protsenti kasvas vägivalla kuritegude registreerimine. Justiitsminister Raivo aeg ütles, et selle põhjuseks võib pidada avalikkuse kasvanud teadlikust perevägivallast ning politsei suurenenud tähelepanu sellele varem varjus olnud probleemile. Mullu registreeriti 4119 perevägivalla kuritegu, mida on võrreldes üle-eelmise aastaga 14 protsenti rohkem. Iga teine vägivalla kuritegu Eestis on perevägivalla kuritegu. Samal ajal on kõige raskemate vägivallakuritegude arv jätkanud langust. Mullu tapeti 23 inimest, mis on viie võrra vähem kui aasta varem, ütles justiitsminister. Aeg. Kui me siin võrdleme näiteks 1995. aastaga siis oli tapmist, mõrvade arv koos katsetega oli siis see number oli aasta jooksul 302 siis läinud aastal olid tapmised mõrvad koos katsetega 34. Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere mainis sellega seoses, et praeguseks on täiesti pildilt kadunud organiseeritud kuritegevuse omavaheline vägivaldne arvete õiendamine. Aastatel 1994 kuni 1996 oli tapmiste arv stabiilselt 300 ja 360 vahel ning olulise osa sellest moodustasid jõukude omavaheline arvete klaarimine ja palga mõrvad. Oluliselt tõusis küberkuritegude arv, mida registreeriti kokku 965. Kõige tüüpilisem arvutikuritegu on ohvri veebikonto hõivamine. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt märkis, et suurt osa küberkuritegusid on võimalik ise ennetada. Samuti siis on investeerimispettused, millest me oleme kuulnud ka palju, et vähemalt siis eelmisel aastal politsei andmetel siis vähemalt oli nende kahjusumma kokku kolm miljonit eurot, et kus ohvrid kannavad heauskselt raha kelmide kontole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu registreeriti Eestis 27 169 kuritegu, mida oli ülemöödunud aastaga võrreldes 0,2 protsenti rohkem. Kuritegude arvu 2009. aastal alanud langus on peatunud ja kolmel viimasel aastal on nende arv püsinud sisuliselt samal tasemel, selgub justiitsministeeriumi andmetest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit on lähema üheksa kuu jooksul loobumas Venemaa naftatoodetest. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen sõnas Strasbourgis peetud kõnes. Siis nad nõustusid loobuma Venemaa fossiilsete kütuste sõltuvusest. Viimases sanktsioonide paketis alustasime kivisöega, täna võtame ette meie sõltuvuse Venemaa naftast. On selge, et see ei saa olema lihtne, sest mõned liikmesriigid on Venemaa naftasaadusti sõltuvad, aga me lihtsalt peame seda tegema. Seega täna esitleme vene nafta keelamist Euroopas. See saab olema täielik keeld kogu vene naftale, ütles von der Laien. Keelu üleminekuperioodiks saab toornafta puhul olema kuus kuud ning rafineeritud toodete puhul üheksa kuud. Pikem üleminekuperiood antakse Slovakkiale ja Ungari le, kelle sõltuvus Družba naftatorust ei luba neile nii kiiret loobumist. Seejuures läks see ettepanek nüüd Euroopa Liidu riikide suursaadikute lauale aruteluks, mis võib erinevaid tähtaegu veel täpsustada, kuid kuuendas sanktsioonide paketis on olulisi detaile veel. Swifti maksete süsteemist visatakse välja kolm Venemaa finantsasutust. Moskva, krediidipank, Venemaa põllumajanduspank ning Sperpank. Viimane moodustab ligi ühe kolmandiku kogu Vene pangandusturust. Sanktsioonide alla jäävad edaspidi ka kõik Euroopa liidus registreeritud laevad, mis Venemaa naftat transpordivad. Siinsetel kindlustusfirmadel keelatakse kõigi Vene naftat vedavate aluste kindlustamine. Euroopa liidus keelatakse ka kolme suurema Vene meediakanali sisu edastamine kõigis vormides ning reisikeelu koos varade külmutamisega pälvib järjekordne nimekiri inimesi, kelle seas on ka Vene õigeusu patriarh Kirill, kes on Ukraina sõda õigustanud. Kuuendast sanktsioonide paketis on detaile veel, kuid need selguvad siis, kui Euroopa Liidu riigid on need lähiajal heaks kiitnud. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tutvustas Euroopa Liidu kuuendat Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti. Ta lubas Euroopa Parlamendis peetud kõnes, et Vene naftast loobutakse täielikult.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMillised on need peamised muudatused, kui nüüd välja tuua siin võib vaadata, et üldtoetuse koha pealt Eesti 200, mis ei ole nagu silma paistnud, on ka näha, et reiting on langenud, seevastu isamaa on tõusnud. Suuremate erakondade toetus siin pole oluliselt muutunud, et Reformierakond juhib 32 protsendiga kindlalt teisel kohal on EKRE, kelle protsent on ka viimased neli kuud olnud enam-vähem sellel tasemel, et, et nende reiting nüüd viimaste kuude jooksul pole langenud. Aga mis puudutab jah, Eesti kahtesada, siis nende reiting on viimased kaks kuud langenud ja no eks see ole seotud siis selle Reformierakonna reitingu tõusuga ja see, kes veel tõusis, see kuu oli Isamaa, et et võib-olla siis osaliselt ka Eesti 200 languse, st läks väikseks Isamaa reitingu tõusuks. Uuriti ka koalitsiooni eelistusi ja 38 protsenti, siis pooldab Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide liit aga 24 protsenti. Ei oskagi vastust öelda, kas see tähendab ka sellist pettumuse või isegi poliitilise passiivsuse tõusu. Kui vaadata seda, ei oska öelda nüüd täpsemalt, et kes need olid, et põhiliselt olid need ikkagi venekeelsed, kelle jaoks siis olukord on võib-olla mitte nii selge, aga eestlaste jaoks on siin selge koalitsiooni eelistus olemas. Eelistatakse siis Reformi ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni, et jah, et võib-olla ka see protsess on ise olnud ju segane, et, et siin küsitlus sattus perioodile osaliselt, kus veel isamaa oma seda eelistuste ei olnud välja ütelnud, et et ta võis otsustada ühte ja teistpidi, aga siis see selgus saabus eelmise nädala laupäeval ja võib-olla siis, kui nüüd teha see uuring, et võib-olla siis ka võib-olla seda ei oska öelda, protsent oleks väiksem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrreldes maiga juunis erakondade toetusreitingutes suuri muutusi ei toimunud. Veidi pikemas ajalises vaates jätkus Eesti 200 toetuse langus, samas kasvas toetus uue valitsuse moodustamisel kaalukeeleks olevale Isamaale. ERR-i tellitud tellitud Kantar Emori küsitluse tulemused näitavad, et Reformierakonda toetas juunis 32 protsenti valijaist. Järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 18 ja Keskerakond 15 protsendise toetusega. Parlamendivälise Eesti 200 toetus langes samuti 15 protsendile. Isamaa toetus tõusis mai seitsmelt protsendilt üheksale protsendile, mis on erakonna viimase kuue kuu parim tulemus. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus tõusis kuuga seitsmelt protsendilt kaheksale. Rohelisi toetas kolm protsenti valijaist. Kõige eelistatuim variant võimalikest võimuliitudest on Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie arhiivid kajastavad ajalugu laiemas mõttes ja ka kitsamas mõttes iga perekonna ajalugu niivõrd detailselt, niivõrd värvikalt, niivõrd mitmekesiselt, et kui inimene sellesse süveneb, siis on see tohutu positiivne elamus, positiivne nauding, mida me kõik saame teada. Meil on ka igasuguseid muid allikaid, me oleme talupoeglik rahvas ja see tähendab seda, et Eesti talupoja perekonna lugu oleks täiesti mõtet uurida ilma talu ajaloota, need põimuvad hästi toredasti ja palju läbi. Ja tõepoolest suhteliselt vähe oleme me õppinud kasutama näiteks kartograafilisi materjale. Tänu Rootsi omapärasele maksustussüsteemile, kus kõik maad, enne kui maksud peale panna, tuli mõõdistada, kaardistada, kirjeldada on meil olemas juba 1680.-st aastatest detailsed kaardid. Suhteliselt vähe on jälle vaadatud minu pärast kas või kohtumaterjale. Vaata eesti rahva kohta öeldakse, et ta on alati õigust taga ajanud. Vene keeles öeldakse umbes niimoodi, et utipeast. Nii et rõhutatakse südametunnistusel, et noh, inimesed püüavad omavahel nagu vähemalt ajaloost on püüdnud omavahel asja korda ajada. Istlased on harjunud kohtus käima. Sul ei ole õigus nüüd eraldi väga säravaks allikate rühmaks on näiteks passiraamatut tuleb välja, et ka omal ajal inimestele anti passi, kellele anti passi, mitte nende, kes kohapeal oli. Kogu elu oli üsna täpselt reglementeeritud, kui inimene tahtis kuhugi mujale sõita, sa ei passi väga hea ja mis seal passis kirjas on. No nii nagu tänavaeldakse passipilt, siis on suusõnane portree üleval, kuidas nad välja nägid, mis värvi juuksed neil olid? Kas olid eestlased pikad ja blondid ja olid küll allikate rida, kui seda mööda hakata edasi minema, on muidugi tõesti hästi pikk ja vist ei ole mõtet kogu seda raamatut isegi üritada ümber jutustada. Sellepärast et raamatut tuleb lugeda, mitte mitte ümber jutustada. Aga tahaksin veel juhtida tähelepanu sellele, et kui ka keegi uurib oma suguvõsa ajalugu, järsku avastab, et mingi allikas on puudu siis enamus neist on kompenseeritavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ülikooli ajalooprofessor Aadu Must iseloomustab oma raamatut \"Eestlaste perekonnaloo allikad\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimastel aastatel on hivi levik Eestis küll stabiliseerunud, kuid on endiselt uute nakatumisjuhtude poolest Euroopa kõrgemate seas, ütleb Tartu Ülikooli kliinikumi arstõppejõud doktor Pilleriin Soodla. Ta jääb kuskil alla 200 uue haigusjuhu aastas, mis on nagu oluline on see, et, et me räägime siin siis diagnoosi juhtudest, et see ei ole sama, mis nakatumist arv. Et siis seda me kahjuks ei oska öelda, kui palju tegelikult inimesi igal aastal nakatub lihtsalt me saame umbes 170 180 190 inimest aastas kätte. Kokku on aastate jooksul Eestis HIV diagnoositud veidi rohkem kui 10-l 1000-l inimesel ning enim on positiivse diagnoosi saanuid Harjumaal ja Ida-Virumaal. Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul võib Eestis olla ligi 40 protsenti HIV nakkuse juhtudest siiski tuvastamata tervise arengu instituudina, kus haiguste ja narkomaania ennetamise keskuse vanemspetsialisti Iveta Tomera sõnul on seni takistanud HIV nakkusega inimeste nii-öelda üles leidmist näiteks vähene teadlikkus. Või ollaksegi lihtsalt hoolimatud ja usaldatakse partnerit. Ma võin olla küll ise kindel, et oma käitumises oma valikutes, aga, aga ma iial ei saa ju olla kindel 100 protsenti kindel oma partneris. Soodla nimetab põhjusena ka valearvamusi ehk suur osa Eesti elanikest peab HIVi endiselt ainult süstivate narkomaanide haiguseks. Inimesed ei oska ise arvata ennast HIV riski grupp. 2000. aastal olid need narkootikumide süstimisega seotud nakatumised, aga praegu ikkagi enamasti levib hirm seksuaalsel teel ehk siis kaitsmata seksuaalkontaktiga ja väga kinnistunud on idee, et, et HIV ei ole tavainimese haigus, vaid on kuskil Ida-Virumaal narkomaanide probleem, aga see ei ole ammu enam nii. Samas ütleb Soodla, et viiruse olukord Eestis on praegu siiski parem kui näiteks 2000. aastal mis näitab, et nii testimise meetod kui ka ennetustöö on oma vilja kandmas. Samuti ka sellised üle-eestilised testimisnädalad on väga vajalikud. Et kivil on sellised hästi mittespetsiifilised sümptomid, et me ei pruugi seda alati lihtsalt inimese kaebuse järgi ära tundagi ja seetõttu ongi ainukene võimalus ivi testida verest ja, ja saada siis kindlalt teada, kas inimesel on seda või mitte. Nii et testimisnädalad on väga head informeerituse ja teadlikkuse tõstmiseks. Alati on nende testimisnädalate raames leitud üles ka mõni inimene, kellel on see viirus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alanud nädal on järjekordne HIV-testimisnädal. Iga-aastase üleeuroopalise testimisnädala raames alustas Tervise Arengu Instituut (TAI) ka teavituskampaaniaga, et teadvustada HIV-testimise vajadust ning kutsuda enda ja oma lähedaste tervise eest hoolt kandma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimine kulgeb päris heas tempos ja eelmisel laupäeval, tõepoolest, kui me selle aegade ülespanemise tegime, siis kella ühest tegelikult oli hoog raugenud, mistõttu mistõttu võtsime selle seisukoha, et paneme aegu jooksvalt ja jälgime seda rahulikult, et ei tekita siis laupäeval sellist tormijooksu ega ootusärevust, nii et me oleme praegu lisanud aegu jooksvalt ja nädala sees selle kohast infot sai ka sai ka jagatud, et nii ta on praegu. Mis seisus me täna oleme? Täna oleme selles seisus, et meil on 41,4 või natuke rohkem protsenti inimesi saanud oma vaktsiini süsti tehtud praegu vabu aegu oli, valdavalt on neid vabu aegu Ida-Virusse ja uute aegade avamisel me arvestame siis Harjumaa ja Tallinna elanikkonna nii-öelda vajadustega enim. Et uusi aegu avame siia piirkonna sutsuke. Aga kui me ütleme, et homme mingit massilist avamist ei tule, millal siis neid võib lisanduda taas? Neid on tegelikult lisandunud siin eilse päeva jooksul tänase päeva jooksul, et niimoodi on neid lisandumisi olnud praegu. Millal järgmised vaktsiini saadetised tulevad? Järgmine partii peaks praeguse seisukohalt jõudma esmaspäeval Eestisse, see on siis faier, aga see Faiser on meil juba nii-öelda noh, ära broneeritud ära jagatud, sest järgmise nädala töögraafikud on paigas broneerimisi praegu siis teeme ülejärgmises jälle ülejärgmisesse nädalasse, et järgmise nädala tööhoog on kenasti paigas, mulle tegelikult teeb head need iseenesest, et ajad, mis tulevad, need üldjuhul lähevad, välja arvatud siis Ida-Virumaa, nii et, et vaktsineerimissoostumus püsib, püsib kõrge ja head inimesed, et jätkuvalt võimalusel registreerida ennast vaktsineerimisele ja tulge vaktsineerima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädala keskel teatas COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer, et taolisest tööpraktikast, nagu eelmisel laupäeval, kui korraga paisati välja mitukümmend tuhat vaktsineerimisaega loobutakse. Edasipidi käib aegade väljapakkumine pidevalt. Kuidas praegu töö läheb?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIdee Järvamaal ja Kesk-Eestis tegutsevad kunstnikud kokku koondada käis välja sorge ehk Margus Tiitsmaa. Teda toetas Ulvi Oro ja nii möödunud aasta veebruaris oma kunstnike liit ametlikult ära loodigi. Praegu kuulub ühendusse 12 kunstnikku. Kunstnik Ulvi Oro selgitab. Mittetulundusühing võib-olla on hea lihtsalt, et asjaajamisel, et oleks juriidiliselt mingisugune üksus, aga muidu, et miks see Kesk-Eestile vaja on? Ega seda ei oskagi öelda, mingisugust kuuluvustunnet võib-olla, ja, ja, ja võib-olla täita natukene seda tühimiku, mis siin Tallinna ja Tartu vahel on. No kes sellesse liitu kuuluda saavad, kas kunstnik peab elama tingimata siin Kesk-Eestis, Järvamaal? Ei, meil ei ole üldse see nii määratletud, üsna vabas vabalt oleme suhtunud, praegu on meil inimesed, kes on huvi tundnud, kelle juured on võibolla Järvamaal olnud või kes on kolinud siia või elamise soetanud. Tegelikult ei ole me ette isegi sellist asja kirjutanud, et peaksin kindlasti elama, et võib-olla ka huvi lihtsalt ei arvama või noh, mingi seotus ikkagi on inimestel. Liidu peamine eesmärk on näituste korraldamine. Esimesel korral tõid oma tööd välja Eva Eliise Oll, Sven Erik Tamberg, Eva Vint, Eero iavuinen, Ulvi Oro, Mari Kartau, Marju poormeister, Raia Merilä, Margus Tiitsmaa, Meiland Sepp, Erki Kasemets, Enn Mikker, Andres Pleesi ja Kadri Poormeister. Kunstnik ja kunstikriitik Mari Kartau ütleb, et teda üldse ei üllata, et Kesk-Eestis on olemas nii palju kunstnikke või ambitsioon moodustada kunstnike ühendus. Ei absoluutselt ei üllata, sest kunagi olid ju näiteks paides väga suurejoonelised tegevuskunstifestivalid ja nii mõnedki inimestest, kes siin osalevad, osalesid omal ajal ka nendel. Ja minu meelest see on lihtsalt ühe traditsiooni selline veidi hillitsetum jätk minu jaoks. Kunstigaleriide külastamise keelu lõpuni saab Kesk-Eesti Kunstnike Liidu esimest näitust külastada ainult Türi kultuurikeskuse Facebooki akna kaudu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta aega Paides tegutsenud Kesk-Eesti Kunstnike Liit jõudis esimese näituseni. Türi Kultuurikeskuse galerii kahel korrusel on üleval 14 kunstniku tööd. Esialgu saab seda väljapanekut uudistada ainult interneti vahendusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuur töö on tehtud sirbi peatoimetaja kohusetäitja Kaur Kender paistab rahulolevat. Tuli selline nagu ta on, et sirp nagu sirp ikka, aga veidi stiilsem. Ma endiselt ei tahaks avalikult nagu inimeste nimesid ja kõiki arutada, aga need inimesed, kellega kellega me seda sirpi tegime, noh kõigile kõigile nagu meeletu tänusus, noh, ütleme, et investeerimispanganduses ei, ei tööta isegi inimesed sellise pinge all, kui seda sirpi tehti. Väga äge, väga äge kogemus. Sihtasutuse kultuurileht nõukogu esimehe Urmas Klaasi kommentaar. Ajaleht sirp on ilmunud, teda on kirjastus trükkinud 1500 eksemplari rohkem kui tavaliselt arvates avalikkuse suurt huvi. Nüüd, tänane tiraaž on 5000-le 1500 isaks 6500 eksemplari. Juba on helistatud ja pahandatud, et on otsa lõppenud. Aga nii või teisiti. Ma hindan teda kindlasti üle keskmise tugevaks numbriks ja järgmisel reedel ilgub uuesti. Mida ütleb vastukajade kohta Kaur Kender? Ma täpselt ei tea, ma ei ole veel vaadanud vastukajasid, aga arvan nagu nassin, taleb, et kui sa tahad olla nagu ehe, siis, kui sind ei morjenda massikriitika, siis sa ei tohi lasta ennast kõigutada, aga massikiitusest, nii et ma suhtun kuidagi niimoodi. Ükskõik kui hea see uus sirp on, ilmselt vaidlused kaadripoliitika ja selle teostamise vormide teemal ei vaibu. Kas ikka oli vajalik nii radikaalselt ja päevapealt toimetuse koosseisu muuta? Kaur Kender. Arvan, et see on absoluutselt ainuvõimalik, kui seal peatoimetaja, noh, mingigi idee või visioon on sellest, mida ta teha tahab, siis tal noh, need idee, ideed ja visioonid ikkagi on seotud nagu inimestega. Urmas Klaas leiab samuti, et kõik on normaalne, neli toimetajat küll koondati, aga nüüd on kõik rahulik. Ülejäänud sirbi toimetuse ei ole sealt keegi rohkem lahkumisavaldust esitanud ega kuhugi ära läinud. Juhatus on mind informeerinud, et osad inimesed on haiguslehel, aga täna on ikkagi see seis juriidiliselt, kus, kus on koondatud neli ja rohkemat ei ole keegi rohkem puudutanud. Milliseks võiks aga kujuneda loomeliitude koostöö uue kultuuriministriga Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv? Sõltumata sellest, kes saab uueks kultuuriministriks, kui ta oskab õppida oma eelkäija headest külgedest ja nende vigadest, siis võib ju loota head koostööd ja kui sinna juurde tuleb veel tahe suhelda, oma valdkonna inimestega neilt nõu küsida ja seda arvesse võtta, need on elementaarsed asjad, aga kui need on olemas, siis on hästi. Teine asi siinjuures on, eks ole see, et et need praegused probleemid, mis tõid endaga kaasa ministri tagasiastumise, Need tuleb loomulikult lahendada, võiks tõepoolest kiiresti nüüd kuulutada välja uue konkursi päris peatoimetaja leidmiseks ja, ja samuti peaks ümber vaatama sihtasutuse nõukogu koosseisu. Ega keegi ei olegi avaldanud ju kahtlust ega, ega pahameelt selle üle, et et sirbiga tehakse, tehakse uuendusi, pahameel on selles suhtes, kuidas neid tehti ja tolles, et need ei olnud kuidagimoodi välja kuulutatud. Milliseid otsuseid siis teeb sihtasutuse nõukogu ja millal saab teatavaks uue konkursi aeg? Urmas Klaas. Meie nõukogu me oleme otsustanud, koguneb neljapäeval, see on siis 28. novembril, kus me ka kõik vajalikud teemad läbi arutame ja oma otsused teeme. Kõige tähtsam on see, et seesama sirbi toimetus saaks rahulikult oma tööd teha, ajalehte välja anda ja ka nõukogu saaks teha oma tööd ning oma otsused langetada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lugejateni jõudis uue peatoimetaja kohusetäitja Kaur Kenderi meeskonna toimetatud Sirp. Lehe numbrid müüdi läbi vaatamata sellele, et tiraaži suurendati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna pärastlõunal Brüsselis oma meeskonna eelistused teatavaks teinud Euroopa Komisjoni järgmine president Jean-Claude Juncker märkis, et kuigi ta on elus kokku pannud palju valitsus, on Euroopa komisjoni volinike väljasõelumine märksa keerulisem. Töö, millele endine Luksemburgi peaminister kulutas kogu oma suve ennast nimetas Juncker täna ajakirjanike ees tagasihoidlikuks selliks, kes meeskonnamängijana hakkab koordineerima teiste volinike tööd. Euroopa Komisjoni tulevane president Jean-Claude Junckeri. Minu meeskonnas on üheksa endist peaministrit või asepeaministri 19 kuni 20 endist ministrit kuus kuni seitse jätkavad volinikutööd, kui arvestada ka Jüri Kadaineni. Samuti on minu meeskonnas kaheksa endist Euroopa Parlamendi liiget. See on täieliku poliitilise legitiimsusega komisjon, ütles Juncker. Peaministrid, ministrid ja parlamentäärid. Need on inimesed, kes on tegelenud ka kohalike probleemidega. Juncker märkis, et 11-l tema meeskonnas tööle hakkaval volinikul on tugev majandustaust ning kaheksal on oluline välissuhete pagas. Üheksa naisvolinikukandidaadi ametisse saamine oli tõsine võitlus, ütles Juncker, kelle sõnul veetis ta terve augusti peamiselt just sellega, tegeledes. Kolm Euroopa Komisjoni asepresidendi kohta kuuluvad kolm asepresidenti tulevad aga Tallinnast paarisaja kilomeetri raadiuses. Läti endine valitsusjuhi Valdis Dombrovskis hakkab hoolitsema euro ja sotsiaalse dialoogi ees. Tehnilise mõttes hakkab Dombrovskis alluvuses tööle Prantsusmaa endine rahandusminister Peer Moskovis. Digitaalse ühisturu eest vastutav komisjoni asepresident Andrus Ansip hakkab korraldama aga Günter röttingeri tööd. Minu tulevane töö saab olema seotud digitaalse ühisturu loomisega, aga samuti on ta seotud ka andmekaitsega küberturvalisusega ja ka e-valitsusega. Jean- Claude Junckeri pakutud struktuuri järgi ase presidentidel on küllalt laialdased volitused seda. Jean-Claude Junckeri pakutud Euroopa Komisjoni struktuuri peetakse nüüd viimase 30 aasta jooksul kõige suuremaks Euroopa komisjonis toimunud reformiks. Näete, et see on õigustatud ja on teil suured ootused sellele, et komisjon hakkab ladusamalt ja paremini tööle ja selliseid banaanikõveruse määratlemise algatusi, nagu me siin oleme varasematel aastatel näinud. Jah ma usun, et see uus struktuur võimaldab enamal määral fokusseerida tegevused prioriteetidele ja see võiks tähendada tõepoolest seda, et tühjade asjadega või, või, või ka mõttetute asjadega enam tegelema ei hakata. Soome endine valitsusjuht Jürki Katainen on asepresident, kes vastutab töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute eest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Andrus Ansip asub Jean Claude Junckeri täna avalikustatud Euroopa Komisjonis tööle asepresidendina, kes vastutab digitaalse siseturu eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHelsingi Tidrishoni kunstimuuseumi ootas kaheksa aastat, enne kui avanes võimalus Winsen Fan Hochi teostest näitust teha. Tidriseni muuseumi intensiivOtto Selen. Näituse korraldajale on Vanoh suur kala, keda väsitatakse ja kellesse panustatakse, rääkis Selen ülele. Hollandi Göller Mülleri muuseumis saadi laenuks ligi 40 joonistust Vanahohi noorusaegadest ja seetõttu kannab väljapanek nimetust Die taideliaksi kunstnikuks. Näitusel on siiski ka kaks õlimaali Vanhohi autoportree ja Soome oma adenõmi muuseumis üks kunstniku viimastest teostest tänav. See kujutab tänavat ühes prantsuse külakeses, kus vanhoh veidi hiljem ka suri. Muuseumi juhi Maria Tidriseni sõnul on Fanhohi näitus muuseumi kõigi aegade kõige kallim näitus. Koroona tõttu ei olnud kuni viimase hetkeni kindel, kas teosed üldse Soome saadakse. Nii kuulsad ja hinnalised teosed vajavad eri kohtlemist selleks, et kunstiteoseid ka tulevastele põlvedele alles hoida, kaitsta se neid valguse ja niiskuse eest. Kröller Mülleri muuseumi esindajad jälgisid teoste näitusele panekut netiühenduse kaudu. Pärast näitust jäävad van hoki teosed nii-öelda puhkama, selgitas Maria Tidrisen. See on erandlik, et oleme need saanud näitusele lausa viieks kuuks, nii et tõenäoliselt pannakse need pärast seda väljapanekut isegi paariks aastaks karantiini, ütles Tidrisen. Vincent Van Hochi näitus on Helsingis Tidriseni kunstimuuseumi lahti 31. jaanuarini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingi Didrichseni kunstimuuseum ootas kaheksa aastat, enne kui avanes võimalus Vincent van Goghi teostest näitus teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJuhan hindav näeb kogu skandaali taga kolmikliidu kooskõlastatud rünnakut Koonderakonna vastu. Me näeme seda omalt poolt vaadatuna lihtsalt selles, et on poliitilisi jõudusid, kes soovivad Koonderakonna kadumist Eesti poliitiliselt kaardilt, kui te meenutate, mil moel linnavalitsus vabastas ametist aap numme ja Jüri Oti usalduse kaotuse tõttu siis jäi meile arusaamatuks, milline see põhjendatud on. Järgmise korraldusega Nendesse asutustesse, mida nad juhtisid, see on siis keskkonnaametisse ja botaanikaaeda finantskontroll, see viitab sellele kõigepealt lööme. Seejärel uurime ja püüame leida põhjendusi. Meile tundub nõndamoodi, et see on inimeste represseerimine nende parteise kuuluvuse tõttu. Tulles nüüd konkreetselt korteriskandaali juurde, siis Juhan Hindom rõhutas, et lisaks advokaadibüroo Clikman ja Glikkmann antud õiguslikule hinnangule, millest muuseas võib välja lugeda ka päris erinevaid seisukohti on korteritehinguid vaadelnud veel mitmed advokaadibürood, näiteks Raidla ja Arumäe omad, samuti õiguskantsler Eerik Juhan Truuväli ning keegi neist ei ole näinud korteritehingutes midagi seadusevastast. Nii Hindo kui sepp kinnitasid, et tegu on protsessiga, mis on läbinud kõigi viimase aja kesklinna valitsuste tegevust ja on ebaõiglane ühte või kahte nime sealt eraldi välja tuua. Need on ühe protsessi kõik lülid ja kui me ühte osa sellest protsessist tunnistame ebaadekvaatseks, siis meile jääb kõik see äärmiselt arusaamatuks. Elmar Sepp kinnitas omalt poolt, et see protsess jätkub senini, tuues küll vaid ühe konkreetse, aga seejuures negatiivse näite ning sellest kõigest jäi siiski mulje, et Elmar Sepp on valmis möönma, et asi korteritehingutega polnud mitte päris puhas, aga ta pole nõus olema ainus märklaud. Kõige selle eelnõuaga ma ei soovi isiklikult kedagi süüdistada või midagi õigustada. Küll me aga soovime, et õiguslik hinnang antakse sel juhul kogu protsessile tervikuna, sealjuures ka tänase kestina valitsuse ja linnavalitsuse tegevusele mitte aga pisteliselt välja võetud tehinguid arvestades, kusjuures teisalt arvestatakse ka ametnike parteilis kuuluvust. Juhul kui õiguslik hinnang antakse protsessile tervikuna olen ma nõus kongis number 13 vastutust kandma teadmisega, et kõrvalkongides number 14 ja 15 teevad seda, härra Kiisler ja härra mõis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koonderakond selgitas oma seisukohta Tallinna võimuvõitluses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA ülemkohtu peakohtunik John Roberts vannutas 100 senaatorit vandekohtunikeks, kes hakkavad president Donald Trumpi üle õigust mõistma. Veidi enne seda kõndisid esindajate koja prokurörid läbi kapitooliumi senatisaali ja andsid ametlikult üle süüdistuspunktid, räägib USA esindajate koja prokurör, demokraat Adamsif residenttrump thas War echtel. Seega väärib president Trump tagandamist, kohtuprotsessi ametist kõrvaldamist ja igasuguse riigiameti hoidmise ja nautimise võimaluse kaotamist. President trumpi süüdistatakse võimu kuritarvitamises ja kongressi töö takistamises. Esindajatekoja demokraadid leiavad, et ta survestas Ukrainat uurima poliitilist rivaali Joe Bidenit ja hoidis samal ajal kinni sõjalist abi räägib USA president Donald Trump. See on täielik pettus, kogu see asi Ukrainaga räägib USA senaator, vabariiklane Tet-Kruuse. See ei ole kuidagi seotud Ukrainaga või telefonikõne ga. See on seotud sellega, et esindajatekoja demokraadid on vihased, et ameeriklased valisid Donald Trumpi. Eile avaldas USA valitsus vastutuse amet õigus analüüsi, milles leidis, et administratsioon rikkus sõjalise abi kinni hoidmisega seadust. Samal ajal on hakanud meediaga rääkima Trumpi isikliku advokaadi Rudi Juliani endine koostööpartneri LevBarnas, kes oli väidetavalt seotud ka Ukraina survestamisega räägib Lev Parnas. Mp. President Trump teadis täpselt, mis toimus. Ta teadis mu kõikidest käikudest, räägib valge maja pressiesindaja Stephen Grisam. See on mees, kellele on esitatud süüdistus ja kes on praegu kautsjoni vastu väljas. Barnas andis esindajate kojale ka dokumente, mille järgi võidi endist USA suursaadikut Marii Jovanovitši ebaseaduslikult jälgida. Ukraina on alustanud selle kohta uurimist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senaatorid vannutati president Donald Trumpi tagandamisprotsessi vandekohtunikeks. Tegelik õigusmõistmine peaks algama järgmisel nädalal. Samal ajal võitleb Trump uute süüdistustega, mille järgi ta teadis, et tema isiklik advokaat survestas Ukrainat koos abilistega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatide nägemuses võiks uutes suures omavalitsustes olla õigus luua osa valdu, millel oleks ligilähedased ülesanded praeguste valdadega. Nendes osavaldades tegutseks ka osa vallavolikogu ning vallavolikogu võiks vajadusel delegeerida osavaldadele ka õiguse võtta vastu õigusakte. Sotsiaaldemokraatide aseesimees Kajar Lember ütles, et nii saaks tagada kohapealse demokraatia ning selle, et otsustusprotsessid ei liiguks kuhugi kaugele. Lemberi sõnul võiks see osa vald ennekõike tegeleda näiteks sotsiaalhoolekande ja koolipidamise, aga ka heakorra ja näiteks teehooldusküsimustega. Eks seal ongi see sellise kogukondlikud temaatikad, eks ole, et olgu ta kohapealse rahvamaja toimimine, alghariduse temaatika või lõpuks kas või teede lükkamine jääb erinevatesse kategooriatesse, eks ole, kas ta läheb suure hankena üle maakonna või seal on ka nii-öelda väikehanked sees, eks ole, nüansse on tegelikult hästi palju ja noh, veel kord ma. Ma möönan, et need on igal pool nagu erinevalt kokku lepitavad, see ei ole küsimus, küsimus on meie puhul täna selles, et me ei taha kuidagi seadusesse panna, et kõik on mustvalgelt nagu paigas. Aga me tahaks vähemalt, et selline seaduseraamistik oleks olemas, mille sees on need asjad võimalikud. Endise regionaalministri Siim Kiisleri arvates pole küsimus selles, kas osavaldu lubada või mitte, sest need on juba praegu kehtivas seaduses lubatud. Aga küsimus on funktsioonides ja otsustuspädevuses. Osavallad võivad killustada liigselt omavalitsust ning see ei teeniks reformi eesmärke. Siim Kiisler. Meil täna on soov bürokraatiat vähendada, selgelt muuta avalikku haldust efektiivsemaks, paindlikumaks, kaasaegsemaks siis selline samm, kus sisuliselt tekiks osa valdade pealt üks tasand juurde, siis see oleks samm edasi minevikus. Kui selline otsustamine ära killustatakse, et öeldakse, et te olete küll üks vald, aga valla sees igaüks teeb ise oma otsuseid. Et noh, siis me ju teame, et tegelikult võimekus langeb, mitte ei kasva. Riigihalduse minister Arto Aas ütles, et sotsiaaldemokraatide ettepanekul on osavaldade idee reformi seadusesse kirja pandud. Otsustada nüüd lähtuvalt kohalikest oludest, et kui suurt rolli osavallale ette nähakse, aga me ei taha anda osavallale õigusaktide andmise õigust, me ei taha, et osavaldades oleks eraldi ametkond, et see peaks ikkagi olema ühes omavalitsustes üks täidesaatev, küll aga võiks osa valla tasandil kujundada ja anda arvamusi valla eelarve kohta planeeringute kohta, arengukava kohta, aga pigem sellise nõuandva ja esindusorganina, mitte mitte sellise ametkondliku aparaadi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kavandatava haldusreformi üheks suuremaks vaidluskohaks võib kujuneda see, kas omavalitsuskorralduses peaksid tulevikus olema erinevad tasandid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAndmehõive tulemusena on kohanime registrist erinevatel hinnangutel puudu kuni 200000 kohanime. Mis on aga tinginud nende puuduoleku? Vastab kohanimede nõukogu liige, Maa-ameti aadress, andmete büroo juhataja Mall Kivisalu. Kohanimedel on nimelt hästi palju variatsioone, et kui ühte kohta vaadelda, et kuidas teda hüütakse, siis võib-olla tal kaks-kolm, võib-olla kuni 10 nime või rohkemgi selle järgi seda hinnangut ongi antud, et valdav enamus olulisi nimesid on olemas, aga nende variatsioonid näiteks on puudu. Kohanimede nõukogu mullusest protokollist võib lugeda, et Eesti riik ei oma hetkel ülevaadet kohanimedega toimuva osas. Ta on mingil määral probleemiks just lähtudes objekti liikide kaupa, et, et ütleme näiteks need olulised kohanimed nagu näiteks tänavanimed ja külade nimed, valdade nimed, noh, need on loomulikult kõik olemas ja kaartidele korrektsed. Aga näiteks loodusnimede puhul on see asi hästi niimoodi noh, vaba, et, et osad on ja osad ei ole. Kuidas jõuavad aga kohanimed kaartidele ja mil moel need välja valitakse? Kõik kohanimed, mis kohanime registris on kantud, enamasti on läbinud ekspertide hinnangud, eksperdid on siis otsustanud, et milline nimi nendest siis mitmest nimest on siis kõige olulisem ja kõige õigem. Ja ülejäänud nimed lähevad siis mitteametlikuna. Jätkab kohanimede nõukogu liige, Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll Kõik, mis jääb ühe omavalitsuse territooriumil, on selle omavalitsuse määrata enam-vähem välja arvatud külanimed ja välja arvatud omavalitsuse enda nimi. Omaette peamurdmist pakub Google, mis kasutab oma kaartide tegemisel kohanimede puhul alternatiivseid allikaid. Google on muidugi pragmaatiline, et tema võtab põhimõtteliselt nimed, mis kasutuses on, aga ta ei menetle ka neid kasutuses olevaid nimesid ilmselt meie mõistes põhjalikult, vaid võib, sinna võib sattuda ka päris juhuslikke nimesid, mis mingites kellegi ütleme jututubades või kuskil välja võib tulla, et, et see, see, see, kuidas need nimed sinna satuvad, seda me tegelikult ei teagi. Ja Google saab küll kasutada Eesti riigi ametlike kohanimesid, aga ta ei ole vist küllalt ollas neid tegema, nii et need aadressid on sageli uuendamata ja, ja see on noh, tõenäoliselt väga raske protsess.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti riigil puudub ülevaade kohanimedega toimuvast, vastavast registrist on puudu suur hulk kohanimesid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe arvestame nendest suurematest reoveepuhastusjaamadest seda, seda sellist viiruse leiduv viiruse hulka inimese kohta ja see on alla läinud praktiliselt kõigis Eesti regioonides ja selle tõttu ka see viiruse keskmine tase inimese kohta Eestis on. On ka alla läinud, loomulikult veel ei saa öelda seda alati küsitakse, et kas juba on mingid regioonid, mis on nagu täiesti puhtad või, või, või kus viirus enam ei ole, et ega ta on ikkagi üldiselt üle Eesti veel laiali, aga allapoole ta läheb igal pool. Kuidas on võrdlus eelmise nädalaga? Me vaatame sellist üldist üldist suundumust, et kui siin märtsi alguses oli, oli viirus kõrge ja me lootsime, et ta hakkab nüüd kiiresti alla minema, siis alguses oli veel veel siin nädalaid, kus viirus oli veel kõrgel tasemel, eelmisel nädalal ta juba hakkas alla minema ja ja see nädal kinnitas, et see allaminek ikkagi jätkub. Kas on sellised kohad ka Eestis veel, mis on selgelt nii-öelda tumepunased või kus olukord on ikkagi väga hull? Ega me tegelikult ju ju, kui me ka seda nakatunute graafikut vaatame, siis Meile meeldib vaadata seda osa, kus see nakatunute graafik langeb. Aga ega ta tegelikult on ju veel päris kõrgel tasemel. Meie andmete järgi on, on olukord ju samasugune, ta ei näita, et nüüd üle Eesti. Me oleksime sellises rahuldavas seisundis, et eks ta ikkagi punane on praegusel hetkel küll. Reoveeleid on selline, mis näitab ikkagi viiruse kõrget levikut. Et seda, et viirus meil kuidagi kadunud oleks, ei saa ju praegu öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle-eestilise iganädalase reoveeseire uuringu tulemused näitavad koroonaviiruse leviku kahanemist. Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Uuringut juhtiv Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson ütles, et viiruse levik on siiski veel laialdane, aga kahanemise märke on näha igal pool.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskpäeval, kui viienda lumememmede paraadi ettevalmistustega algus tehti, kogunes Väätsa ja Paide vahelise maantee äärde sadu lumememme ehitajaid. Peakorraldaja Maarja Ahvelt julges oletada, et kohal on umbes 600 inimest. Sel korral ei mindud uut lumememmede rekordit püstitama. Olulisem oli miski muu. See aasta siis palusime eriskummalisi ja värvilisi ja igasuguseid uhkeid aga muidugi võib teha ka traditsioonilise lumememme. No meie seisame ühe suure uhke auto kõrval lumest auto kõrval, mida veel tehakse? Siin on erinevaid meeme, mis on internetis liikuma hakanud. Jaak Joala monumenti tehakse eespool, lumeunnid igasugused klõpsupakid, no siin on ikka väga palju vaatamist. Miks otsustasid kaasa lüüa terve suure sõpruskonnaga? Need on pigem töökaaslased, kõik, et mõtlesime, et esindame siis politseid ka. Tulime oma perega ja üks tütar ja teine tütar jooksis sinnapoole ja meil on tegelikult kõrval naabrid ka. See on nii tore üritus, me tegelikult oleme mitu aastat käinud siin ehitamas järjest, kui välja kuulutatakse, toimub, siis me ikka hea meelega tuleme. Ja ega vist praegusel ajal neid üritusi, kuhu niimoodi vabalt minna saab, väga palju ei ole. Jah, ega tegelikult küll jah, nii et hea võimalus, värske õhk ja ja kuhu saab sedasi koguneda, et, et saaks oma jah, vahemaad on suured, ma vaatangi siin on alles, siin on niikuinii kõrval naaber ja kolleeg, nii et. No kusagil siin kerkib Jaak Joala ausammas, aga teie panete rõhku taliujumise propageerimisele? Ka see on meie selle aasta suur kirg ja, ja siis mõtlesime, et kuna meile väga meeldib taliujumine, minule meeldib lapsed ei käi ujumas, siis mõtlesime, et propageerime tervist ja tervislik eluviis. Nagu juba jutuks oli, voolisid Paide politseinikud lumest politseiauto. Parlamendisaadik Lauri Läänemets aga tegi revolutsioonilise madruse, nagu ta ise ütles. Veel kerkis Väätsa tee äärde mitu lumeonni ning sadu lumememmesid. Lumememmede paraad Väätsa -Paide maantee ääres kestab täpselt senikaua, kuni vihm ja soojakraadid lubavad rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viiendat korda peetud Väätsa lumememmede paraadile kogunes korraldajate hinnangul umbes 600 lumememmeehitajat. Sel korral oli lumes lustimas eriti palju täiskavanuid, mis on ilmselge märk sellest, et hing igatseb vabadust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKopter asus Tallinnast Helsingi poole teele kell 12 40, mõni minut hiljem, umbes kell 12 43 katkes side ja lennumasin kukkus merre. Väidetavalt oli juhtunul ka pealtnägijaid. Siseminister Kalle Laanet ütles pressikonverentsil, et tema sai teate lennuõnnetusest kell 12 53, kuid siis ei teadnud ta veel, millise kopteriga on tegemist. Asi selgus kähku ja piirivalve kopter oli tõenäolise õnnetuspaiga kohal kell 13. Null kolm, veidi hiljem ka piirivalve alus, ütles päästetöid juhtiva piirivalveameti juht kindralmajor Harri Hein. Oma abi päästetöödeks pakkus kohe ka Soome, kuid esialgu polnud teada, kas ja millist abi on vaja, märkis siseminister Kalle Laanet. Kui piirivalve helikopter sündmuskohale jõudis, siis vee peal ei olnud peale helikopteri osade ja mitte midagi. Meil ei olnud selge veel, millist abi või millised jõud on meil omal olemas, millega me hakkama saame ja millist abi täpselt meil vaja oleks. Kell 14 15 oli mul telefonikõne Soome siseministriga, kus me arutasime päästeoperatsiooni läbiviimise koostöövõimalusi ja leppisime kokku nii, kui on Eestil vaja abi osutatakse seda Soome poolt. Kell 14 25. Teatasime Soome siseministrile, et me vajame abi otsinguteks. Ja kell 14 30 helistas meile tagasi härra Rajamägi, kes ütles, et Soome päästemeeskonnad on valmis Eestile abi osutama. Kell 14 40 teatati Soome piirivalvejuhi poolt, et tunni jooksul stardib kopter koos erituukritega, et abi osutada. Kell 15 40 teatati meile, et Eesti veteameti laev number 323 on sonari abil avastanud metallist objekti 1,8 miili kaugusel kaldast ja 48 meetri sügavusest. Veel nii palju lisaks, et otsustasime, et valitsuse kriisikomisjoni ei ole vaja kokku kutsuda. Ja enne, kui ei ole kopter üles tõstetud ei saa ju keegi väita, mis tegelikkuses juhtus. Saame nii palju väita, et eelinfo kontrollimisel kui me räägime terrorismist või diversiooniaktist või mis iganes, siis meil selline informatsioon puudub. Oleme palunud kontrollida kaitsepolitseil seda versiooni, see meil vähemalt informatsioon selle puudub. Eesti riigil. Lennuannetuse põhjuste väljaselgitamiseks moodustatakse vastavalt seadusele komisjon ja sellesse komisjoni kaasatakse spetsialiste ilmselt ka Soomest. Komisjon teeb oma töö ülima põhjalikkusega ära ja, ja siis me võime rääkida midagi lennuõnnetuse põhjustest. Praegu, kui kopterivrakki pole veel keegi näinud, on vara spekuleerida, miks õnnetus juhtus. Kuid meil ei ole mitte kõige vähematki informatsiooni sellest et mõni kopteril viibinud isik võiks elus olla. Ma avaldan sügavat kaastunnet kõigi hukkunute lähedastele. Nii rääkisid siseminister Kalle Laanet ja peaminister Andrus Ansip, kopteris viibinud inimeste nimesid siis veel ei avalikustatud. Seda tehakse alles siis, kui lähedastega on ühendust saadud, ütles siseminister. Eesti kodakondsuseid oli nende inimeste hulgas neli, lisaks Soome ja Ameerika Ühendriikide kodanikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "10.08.2005 kell 18.00 - Tallinna lahel kukkus alla Copterline'i helikopter.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinna suurhaigla põhiprojekt peab valmima 2023.-ks aastaks. Hanke eeldatav maksumus on 11 miljonit eurot. Hange kuulutati algselt välja märtsi lõpus, kuid peatati aprilli alguses huvide konflikti ja konkurentsieelise andmise kahtluse kontrollimiseks. Linn tellis advokaadibüroolt Sorainen analüüsi, mis tuvastas, et huvide konflikti oht ei teostunud ning linn riigihanke nõudeid ei rikkunud. Suurhaigla projekteerimise ja ehituse rahastamiseks soovib Eesti Euroopa taasterahastust saada 380 miljonit eurot. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei pruugi Euroopa komisjon aga kogu seda raha anda ning linn ja riik peavad mõtlema, kas ja kui palju saab lisaks oma raha haigla ehituseks kasutada. Me lähtume sellest, et Tallinna investeerimisvõimekus on keskmiselt 100 miljonit aastas, meil oleks võimekus veel võtta umbes 100 miljonit täiendavat laenu investeerimistegevusteks. Loomulikult meil on ka teisi plaane, mitte ainult Tallinna haigla. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et lõplikku taotlust pole Euroopa komisjonile veel esitatud, aga komisjon on märku andnud, et Tallinna haigla jaoks taotletav summa oleks ehk veidi suur. Aabi sõnul arutab valitsus Tallinna haigla rahastamise teemat ka riigieelarve strateegia läbirääkimistel. Meil need läbirääkimised käivad ja otsus tuleb järgmine neljapäev, nii et lähipäevadel tuleb lahendada ka riigipoolselt see küsimus. Palju, millistest vahenditest on riik juurde panema, kui tuleb see stsenaarium B ehk Euroopa Liidust sellel objektil tuleb vähem raha. Kindlasti peab ta käima käsikäes Tallinna linnaga, nii nagu algusest peale on kokku lepitud. Tallinna haigla eeldatav kogumaksumus on 520 miljonit eurot. Haigla peaks praeguse plaani kohaselt valmima 2027. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei pruugi Eesti Euroopa taasterahastust kogu soovitud 380 miljonit eurot Tallinna suurhaigla ehituseks saada. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 3. juuni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValge maja ja senati läbirääkijad loodavad jõuda erakondadeülese taristu kokkuleppeni selle nädala jooksul räägib valge maja pressiesindaja Jen saaki. President oli senatis 36 aastat, mistõttu kavatseb ta alati olla kõigega lähedalt seotud. Ta keerab käised üles ja soovib teada iga üksikasja, mida arutatakse. Ajakirjandusse lekkinud taristuplaani. Mustandi järgi soovivad senaatorid investeerida 360 miljardit dollarit maanteede ehitusse ja sildade parandusse. Lisaks kavatsetakse uuendada elektrivõrku, renoveerida lennujaamu ja suurendada vastupanuvõimekust kliimamuutustele. Plaan läheks kokku maksma üle triljoni dollari, mis on poole vähem kui valge maja. Esialgne ettepanek, räägib USA senaator, vabariiklane Linsy graiam. Strupresident Biden kui soovite triljoni dollari suurust taristu kokkulepet, siis see on vastuvõtmiseks valmis. Te lihtsalt peate käed külge lööma ja juhtima. Demokraatide progressiivse tiiva hinnangul ei ole aga taristuplaanis piisavalt nende erakonna eesmärke räägib USA senati eelarvekomitee esimees Berni Sanders. Kui tegeleme kliima, taristu, koduhoolduse ja laste hoiuga, siis võime luua miljoneid hästimaksvaid töökohti. Senaatorid peavad veel jõudma kokkuleppele, kuidas taristuplaani kulusid katta. Vabariiklased ei soovi tõsta jõukate tulumaksu ega muuta ettevõtete maksusüsteemi, nagu pakkus välja president Joe Biden. Valge maja aga lükkas tagasi vabariiklaste ettepaneku, mille järgi oleks järk-järgult tõstetud kütusemaksu ja kehtestatud elektriautode laadimistasud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja ja senati mõlema erakonna läbirääkijad üritavad jõuda kokkuleppele triljoni dollari suuruses taristuplaanis, mille eesmärk on uuendada riigi teid ja suurendada vastupanuvõimekust kliimamuutustele. Samas ei ole selge, kuidas kavatsetakse plaani eest maksta, sest seni on kõik teineteise ettepanekud tagasi lükatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOpositsioonil oli etteheiteid ministrile palju. Umbusaldusavalduse andis üle reformierakondlane Andres Sutt. Rahandusminister on valetades ja salates riigikogu presidenti, valitsuse liikmeid ja põhiseaduslikke institutsiooni halvustavas ning ühiskonna eri gruppe solvates tekitanud teadlikult ja süsteemset kahju Eesti riigile. Ta on kaotanud usalduse Eesti vabariigi ministrina. Rahandusminister on tegutsenud demokraatia ja õigusrikkumisete ja Eesti põhiväärtuste vastu sihikindlalt. Lepingu sõlmimine Ameerika advokaadibürooga on vaid üks põhjus, miks rahandusminister ei vääri valitsuse ministri kohta. Helme sõnul on umbusaldusavaldus absoluutselt sisutühi, aga põhjus on tal olemas. Kogu lugu on ju katse juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, et Eestis olid võimul sel ajal, kui toimus maailmas üks suuremaid rahapesemisi, tänased kaks opositsioonierakonda ja selle jaoks, et sellest mitte rääkida selle jaoks, et takistada tänasel valitsusel selle laga koristamist on välja mõeldud totaalne kabukiteater teemal mingisugusest mätsitud hankest ja Eesti mainet kahjustavast õigusabilepingust ja veel sisust. Ma ei kuulnud selles etteheidete reas ei fakte ega erilist argumenteeritust. Minu meelest oli seal terve hunnik just nimelt subjektiivsust ja terve hunnik valesid valetamise kohta. Aga ma ütlen lihtsalt, et, et, et oleks üheselt selge. Ma lükkan kategooriliselt tagasi kõik need süüdistused. Täna võttis üldse valetamise, aga ka solvamise teema paindlusest küllalt olulise osa ja siia üks näide, kuidas pooled välja öeldut mõistavad vastust Jüri Jaansoni küsimusele alustas Martin Helme nii. Näe, tuleb välja ikkagi, et mitte ainult ei ole kuulmisega, mõnel inimesel oli ka arusaamisega. Vastus Taavi Rõivasele, kui see arvas, et ta võiks Jaansoni ees vabandada. Kui te üritate nüüd siit püsti panna lugu, et mina, Jüri Jaansoni kuulmispuuet solvasin, siis, siis te üritate jälle ühte vale püsti panna. Ei ole solvanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas opositsiooni esitatud umbusaldusavaldust rahandusminister Martin Helme vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimesed mujalt Eestist on koroona ajal Ida-Virumaa üles leidnud ning spaapidajad ja hotelliomanikud on piirangute karmistamise pärast mures, ütles Ida-Virumaa turismiklastri asutaja, liige ja mäetaguse mõisa hotelli perenaine Terje Rattur. Kui ütleme, mõned aastad tagasi, oli ainult Harjumaa või Tallinna inimene see, kes siiapoole sattus, aga nüüd me näeme ka väga palju, et Tartumaalt ja ka Lõuna-Eestist, et mingisugune aeg tagasi nad ei osanud üles otsida neid Peipsi veerest nagu üles ülevalpool olevaid spaasid. Aga praegu on Tartumaa ja ütleme Lõuna-Eesti turistidel väga suur osakaal meie majutuses. Ratturi sõnul ei saa Ida-Virumaad lüüa ühe vitsaga. Selge on see, et Narvas, Sillamäel ja Jõhvis ja kusagil Kohtla-Järvel on ka suured koroonakolded, kuid suuremas osas on need kinnistes asutustes. Me oleme nagu väga palju meetmeid võtnud kasutusele ja tegelikult loodame ka, et valitsus hakkaks hoopis tegema nagu monitooringud Nende teenindava sektori ettevõtete hulgas, sest tõsi on, see on ka väga palju ettevõtjaid, kes nendele tingimustele nagu vilistavad. Ida-Virumaa spaasid ei suleta. Peaminister Jüri Ratas ütles eile Ida-Virumaal antud pressikonverentsil, et arvestada tuleb sotsiaalmajandusliku mõju ja ka mõju tööhõivele. Ratase sõnul on spaad lubanud kõiki nõudeid täita, et tagada klientide ohutus. Peaminister lisas siiski, et praegu tuleks püsida kodus, mida vähem kontakte, seda parem. Terje ratturi sõnul on siseturism kohalikele ettevõtjatele siiski väga tähtis. Täituvus on langenud ligi pool, nädalasisesed kliendid, kes on seminarituristid, nemad on nagu ära jäänud, sest et ettevõtjad, kes planeerib omal seminari või koosviibimist, tema ei võta terve meeskonna eest vastutust, et tuua teda kuhugi välja. Võib-olla asi ei olegi siin, et kas just Ida-Virumaale või üldse kuhugi mujale suumis tehakse need asjad ära, aga nädalavahetustel on meil ikkagi päris palju nõudlust. Ja kuna nüüd me oleme piirangud kehtestanud, ütleme ka täituvuse osas, et siis me näiteks laupäevastel päevadel peame ka inimestele ära ütlema, meil majas küll on ruumi, aga me ei täida seda sajaprotsendiliselt. Nii et teile oleks see löök, kui inimesed nüüd koroonahirmust tulemata jätavad. Loomulikult, sest et kevadel me saime aru, kui maja oli kinni kaks kuud, et mis on kulu ikkagi sellisel juhul, kui tegevust ei toimu ja praegu need kliendid, kes käivad, ei ole meid allapoole viinud sellest nullpunktist ja seda enam, et valitsusel ei ole mitte ühtegi meedet sellel korral välja pakkumaks ettevõtjale noh, nagu oli see töötoetuse meede, et see oli nagu väga abiks praegu nad ei tee seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal kehtivad tänasest täiendavad koroonapiirangud. Keelatud on nii noorte kui täiskasvanute huvitegevus ja harrastussport siseruumides, lubatud on ainult individuaaltunnid, kus inimene on üksinda koos juhendajaga. Ida-Viru turismiettevõtjad on olukorra halvenemise pärast mures.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTan pauer Eesti aktsiaseltsi juhatuse liikme Juhan Aguraiuja sõnul nende Võrumaal elavad kliendid ülisuurt hinnatõusu kartma ei pea, sest soojaettevõte kasutab lisaks kütteõlile ka hakkepuitu. Siin viimaste kuude põhjal, mis me saame öelda, on see, et ikkagi täna õli hind on kõige vähem tõusnud võrreldes elektrijaama siga. Ehk siis, et, et need tõusud on siin, mis me täna detsembri hinda näeme, on see viis protsenti tõusu ja, ja noh, et siin ei ole tegemist selliste ulmeliste tõusudega, võib-olla nagu mõnes teises kohas, mis põhineb ainult näiteks maagaasi, et me suure tõenäosusega jääme ikkagi seal iga kuu viie kuni 10 protsendi piirimaile, aga noh iga kuu alguses saame teada, mis see hind teeb. Põlva soojuse juhatuse liige Tarmo Kerotar ütles, et kuigi neil on gaasi hind fikseeritud järgmise aasta lõpuni, tõuseb kaugkütte soojahind just hakkepuidu kallinemise tõttu. Põlva vallas on nüüd ühine piir, hind, et kuhu kõik olemasolevad katlad kuuluvad. Nüüd on seis selline hetkel, et oleme sunnitud konkurentsiametile tegema hinnataotluse selles mõttes, et hakkepuidu hind on tõusuteel. Meid küll ka kolmandik, mis me gaasiga toodame, Põlva piirkonnas? Hinda ei mõjuta, järgmise aasta lõpuni küll, aga hake teeb seda juba esimesest jaanuarist. Hakke mõju avaldab tarbijaskonnale mõju, mis põhjustab siiski hinnatõusu ja see taotluse esitame kohe lähiajal konkurentsiametile ja siis selgub Põlva piirkonna uus hind ja see on eeldatavalt praeguste arvutuste kohaselt kuni 14 protsenti. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toasooja kallinemise põhjuseks on nii kütteõli kui hakkepuidu hinnatõus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast veidi üle tunni kestnud arupidamist tuli erakonna juht Kaja Kallas ajakirjanik ette ja teatas lakooniliselt. Me teeme ettepaneku alustada koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga. Kallas nentis, et üks põhjus, miks ei alustata läbirääkimisi Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega, on nende omavahelised vastuolud. Aga miks ikkagi Keskerakond? Esiteks kindlasti see, et kui me kahepeale esindame kahte kolmandikku valijaskonnast, siis, siis see oleks koalitsioon, mis kõige rohkem valijaid esindaks. Ja ma arvan, et see on kõige tähtsam argument ja teine on see, et kahekesi valitsedes oleks see valitsus stabiilsem. Kui üksmeelselt juhatus selle otsuse tegi Täna oli väga üksmeelne, kui ma esitasin kõik need plussid-miinused ühe või teise variandiga, siis see seisukoht oli väga ühtne. Kas ei ole nii, et selle manöövriga lihtsalt küpsetatakse sotse ja isamaad? No ütleme läbirääkimistel vähemalt vähemalt minu enda praktikas on alati see olnud, et kui sa siis ühe valid ja see ei ei õnnestu, siis teine ju kruvib oma hinna kõrgemaks, nii et ei, meie soov on ikkagi Keskerakonnaga jõuda tulemuseni ja koalitsioonilepinguni. Jüri Ratas tunnistab, et Reformierakond on läbirääkimistel tugevamal positsioonil ja et Keskerakond soovib koalitsiooni kuuluda, kuid kinnitab, et erakond seisab oma põhimõtete eest. Keskerakond ei saa kuidagi toetada maksukingitusi jõukamatele, see tähendab ka maksureformi muudatust. Meie soov on olnud, et maksureformi muudatused on alati seotud ebavõrdsuse sissetulekute puhul ebavõrdsuse vähendamisega ja loomulikult me soovime lähtuda erakorralisest pensionitõusust ja see seisukoht, et päevapealt mitte sisuliseks minnes haridusküsimustes teha lõikeid, et seda me ei toeta, me toetame kvaliteetset tasemel eesti keele õpet ja et see eesti keele õpe oleks lasteaedades ja ka teistes kooliastmetes. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et taoliste asjade käiku oli oodata, kuid siiski on ta puudutatud ja ei välista koalitsiooni ilma reformierakonnata. Me nüüd tunneme küll, et meil on igati ka vaba voli teistega läbi rääkida, sest et seni me pidasime korrektseks. Me ei pea paralleelselt teisi läbirääkimisi, nüüd on need asjad selged, nüüd on meil vabadus teha uusi valikuid. EKRE fraktsiooni juht Martin Helme leiab, et midagi halvemat kui pakutud variant ei olegi olemas. Laiemalt kommenteerides on siis Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus minu hinnangul Eestile üks kõige kõige hirmsam kombinatsioon üldse, et need on kaks põhimõtte lagedat liberaalset ja üsna globalistlikud agenda ajavat erakonda, millest üks on veel ka selgelt venemeelne, kõik halb, mis vähegi välja on võimalik mõelda. Selle valitsuse poolt hakkab tulema. Samas on Helme Keskerakonna osas tunduvalt leebem kui kõne alla tuleb Isamaa pakutud variant EKRE Isamaa, Keskerakond. Meie jaoks ei ole küsimus mitte kellega me teeme koalitsiooni, vaid selles, mida me saame sellesse koalitsioonileppesse sisse, et meie valijate huvid, meie valimislubadused oleks realiseeritud. Muuseas, ratas märkis, et mingid paralleelsed läbirääkimised nende puhul kõne alla ei tule, kuid ta möönas, et on olemas variant, et nad on lihtsalt pette manööver. Aga lõpuks sotside liider Jevgeni Ossinovski, kes ütles samuti, et taoliste asjade käiku oli oodata. Üks valik oli, oli selle vahel kas püüda kokku panna koalitsiooni, mis kindlasti on nii-öelda koostöö mõttes keerulisem, aga millel oleks potentsiaali olnud rohkem ära teha või siis minna sellist mugavusliidu teed, mida kindlasti Keskerakonnaga sellise turvalise 60 häälelise enamuse ga on võimalik teha ja täitsa ootuspäraselt. Reformierakond valis selle tee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna juhatus otsustas, et koalitsioonikõnelusi alustatakse Keskerakonnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValge maja hinnangul peaks Venemaa Aleksei Navalnõi kohe ja tingimusteta vabastama räägib valge maja pressiesindaja šen saki. Nii nagu igale Venemaa kodanikule, kehtivad ka härra Navalnõile Venemaa põhiseadusega antud õigused ja Venemaal on rahvusvaheline kohustus austada võrdsust seaduse ees õigust väljendusvabadusele ja rahulikule kogunemisele, räägib USA välisministeeriumi pressiesindaja Net Price. Me analüüsime väga põhjalikult halvenevat inimõiguste olukorda Venemaal, eelkõige seda, mis juhtus härra Navalnõiga ja nende inimestega, kes peeti massiliselt kinni, kui nad läksid pärast Navalnõi arreteerimist julgelt tänavatele. Loomulikult kavatseme selle kõigega arvestada, kui otsustame, milline on edaspidi õige poliitiline kurss. Kuus USA senaatorit tutvustasid määrust, millega soovitakse Venemaale kehtestada uued sanktsioonid. President Joe Biden on andnud märku, et ta kaalub sanktsioone, kuid praegu ei ole selge, millal plaanitakse nendega edasi liikuda. Price'i sõnul ootab administratsioon luurekogukonna hinnangut Venemaa viimase aja vaenulike tegevuste kohta. Sealhulgas analüüsitakse Navalnõi mürgitamist, võrguhaldusettevõte Solar Wins süsteemidesse tungimist mullustesse, presidendi valimistesse sekkumist ja pearaha pakkumist Afganistanis teenivate USA sõdurite eest. Samal ajal aga pikendasid USA ja Venemaa uue stardilepingut. Pricei arvates ei ole need sammud vastuolus. Isegi kui töötame Venemaaga, et edendada USA huvisid, hoiame neid samal ajal vastutavana hoolimatu ja vaenuliku käitumise eest. NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Tode Woltersi sõnul on USA äärmiselt mures, et Venemaa võib ära kasutada mingisugust väliskonflikti, et kodustel probleemidelt tähelepanu eemale juhtida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kaalub Aleksei Navalnõi mürgitamise ja vangistamise tõttu sanktsioonide kehtestamist Venemaale. Samuti on ameeriklased mures, et Venemaa võib kodustelt probleemidelt tähelepanu hajutamiseks astuda mingisugusesse väliskonflikti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti ajasurve Rail Balticu ja ka selle planeeringu mõttes on peal ja ma väga loodan, et valitsus leiab võimaluse nagu juba ennem jaanipäeva tõepoolest sellele teemale otsa vaadata ja käia välja siis selle lahenduskava. Või hakkab peale siis selline juntimine, et tegelikult ilmneb, et see planeeringu kraavi keeramine või noh, rail Balticu kraavi keeramine juba planeeringu baasis on tõsine kavatsus, et see on tõesti siis hindamise ja otsustamise koht. Teie jutust kõlab ikkagi läbi selline rahulolematus, et on see nii, et ei ole selle praeguse olukorraga rahul. Selles sellises kriisisituatsioonis ja väljumise kontekstis ka meie fraktsioon oleks olema, oleks pidanud kindlasti olema võib-olla teatud otsuste suhtes tähelepanelikum, et ega ma arvan, kellelgi ka erakonnas sisuliselt ei tee ju rõõmu need viimased sõnumid, kas või see erakondade rahastamise järelevalve temaatikal ja ja väga paljud inimesed tegelikult isamaas küsivad, miks seda siis nüüd siis nagu vaja justkui on, et et aga töö sisu peab olema kvaliteetne ja kui tekivad apsud, siis peame me suutma selle eest vastutada. Seesama erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni eelnõu ilmus väga ootamatult, kas fraktsioonis Isamaa fraktsioonis seda enne ka arutati avalikult? Isamaa fraktsioonis on sellest põgusalt räägitud, aga tõsi on see, et et noh, kus me minu arvates tegime vea, eks me fraktsioonis peame seda ka arutama, aga kui me läheme sellise eelnõuga välja kolme osapoole poolt, siis on väga mõistlik, et see on paberi peal ennem nagu fraktsiooni liikmete laual, kui me, kui me sellega läheme avalikkuse ette ja. Ma arvan, et nii mõnegi jaoks ikkagi see eelnõu saalis esitatuna EKRE poolt oli üllatus halvas mõttes mitte mitte heas mõttes, et inimesed on niigi ilmselt emotsionaalselt kurnatud ja, ja tulla välja sellise noh teemaga, mis ei ole Eesti ühiskonnas täna tõepoolest ühiskonna vaates olulisel kohal ja hakata sellega jahmerdama, ei ole minu isiklikus vaates õige.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Andres Metsoja ütles, et kaalub valitsusliidu toetamisest loobumist, kui valitsus ei tee selget otsust enne jaanipäeva Rail Balticu projektiga kiiresti edasi minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuni praeguseni tuli kogu gaas Moldova se Venemaalt, aga tarneleping lõppes septembri lõpus. Venemaa tõstis räigelt gaasi hinda, Moldova keeldus maksmast. Kuni uut lepingut pole, vähendas Gazprom gaasitarneid, sundides Moldovat välja kuulutama 30 päevase hädaolukorra. Läbirääkimised jätkuvad. Venemaa nõuab seniste tarnete eest võlatasumist ja ähvardab gaasiekspordi hoopis lõpetada, kui võlga ei tasuta ja detsembris uut lepingut pole sõlmitud. Moldova on võla vaidlustanud, kuid on nõus uuele lepingule alla kirjutama, aga ainult õiglase hinnaga. Moldova näeb gaasikriisi põhjusi hoopis mujal. Riigi uus juhtkond on pärast viimaseid valimisi Euroopa-meelne ja pooldab tihedamaid sidemeid Euroopa Liiduga. Paljud kahtlustavad, et kreml tahab karistada Moldova inimesi ja kasutab gaasitarneid Moldova hoidmiseks oma mõju all. Presidendi energeetika nõuniku sõnul tuleb vene väljapressimisele ei öelda ja kasutada võimalust vene mõju alt vabanemiseks. Moldova jaoks ei saa see kerge olema. Energia mõistes on Moldova Venemaaga väga tihedalt seotud mitte üksnes seetõttu, et sõltub 100 protsenti vene gaasist vaid ka seepärast, et Moldova oma gaasikompaniis kuulub enamus Vene Gazpromil ja üle 80 protsendi Moldova elektrist tuleb Venemaa omanduses olevast elektrijaamast Transnistrias Moldova separatistlikust piirkonnast, mida toetatakse nii majanduslikult, poliitiliselt kui sõjaliselt Moskvast. Moldovas leidub ka neid, kes näevad Euroopa poole vaatamises probleemi. Odava gaasi saamiseks tuleb Moskva poole vaadata, Moskvaga leping sõlmida, ütlevad nad. Uus valitsus näeb selles teatud ohtu. Pikka aega kestev gaasipuudus ja kõrged elektriarved võivad panna inimesi kahtlema suunas, mille uus valitsus on võtnud. Opositsioon süüdistab kriisis president Sandu, kes oleks pidanud nende arvates isiklikult Moskvasse sõitma ja uue gaasilepingu sõlmima. Sandu ütles, et lepingu üle peavad läbi rääkima kompaniid, mitte president. Praegu viibib Moldovas riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson. Küsisime, millised meeleolud kohapeal on. Moldova kindlasti alla ei anna, aga eelolevad nädalad ja kuud, see talv saab olema väga kriitilise tähtsusega Moldova uuele presidendile ja tema või ei ole parteile, kellel on parlamendis, et loomulikult Venemaa üritab energiahindadega gaasi hinda on ju tõstetud peaaegu neli korda lepingu lõppedes. Aga ma ütleksin, et see on ka suur võimalus Moldovale praegu lahti ühendada ennast vene energiasultrit. Või vähemalt vähendada seda ja ma usun, et ka Euroopa Liidu tugi selleks et Moldova jääks ellu sellel talvel, et Venemaa energiamõjutuse kiuste saab olema väga suure tähendusega kogu Moldova tulevikule.",
"role": "user"
},
{
"content": "Moldova pole jõudnud kõnelustel Vene Gazpromiga uue gaasiostu leppeni. Praegu Moldovat külastava Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Moldoval selles keerulises olukorras aga võimalus vähendada oma sõltuvust Vene energiakandjate tarnetest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle aasta viimases kvartalis puuritakse kaks auku jõhvi vallas Tallinna-Narva maantee lähistele ja üks auk Lüganuse vallas Uljaste järvest kirdesse. Eesti geoloogiateenistuse maapõue ressursside osakonna juhataja Tiit Kaasiku sõnul valiti puurimiskohad välja sealkandis aastaid tagasi tehtud uuringutele tuginedes. Jõhvi puhul me saame rääkida sellest, et sinna tehti esimesed puuraugud juba 30.-te lõpus siis esimese Eesti vabariigi ajal ja mõned täiendavad augud ka nõukogude ajal aga nüüd nõukogude ajal puuritud augud ei ole säilinud, kuna siis need puursüdamikud hävisid tules ja esimese Eesti ajal puuritud puursüdamikud on siis suures osas ära proovitud ja tegelikult pole ka sealt midagi võtta, et siis seetõttu on vajalik uued augud puurida, et saada värsket materjali. Uleste kandis oli samuti üks varasem puurauk olemas, kus siis leiti suhteliselt suur tsingi kontsentratsioon, mis meie nägemuses eeldab võib-olla natuke põhjalikumat ülevaatamist. Maasse puuritakse 60 kraadise nurgaga augud umbes 700 meetri sügavusele. Ülevaade puurimise tulemusena leitud maavaradest saadakse järgmise aasta lõpuks. Uurisime Tiit Kaasikult, mida aukude st leida loodetakse. Võib-olla alustaksin ulestest, et seal meil tegelikult on vähem infot, nagu ma mainisin võrreldes jõhviga, et, et et seal me teamegi, et seal on kõrged tsingikontsentratsioon, aga kuna tegemist on eelduslikult polümetallse maagistamisega, siis võib see lisaks tsingile olla ka mingisuguseid muid metalle, mida me hetkel siis ei teagi, et, et selleks meil olekski vaja värsket materjali, et me saaksime teha proove. Nüüd jõhvi puhul on kindlalt teada, et seal on olemas rauamaak, aga lisaks rauamaagile eelduslikult võib olla seal ka muid elemente, mis võib olla tänapäeval isegi on väärtuslikumad, võime rääkida seal samamoodi vasest, võib-olla tsingist, seal on ka mangaani. Eesti geoloogiateenistuse maapõue ressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik kinnitas, et uurimiseks tehtav puurimine maapõuele ohtu ei kujuta. Need augud ei ole keskkonnale ohtlikud, et võib-olla paralleeli saaks tuua tavaliste puurkaevudega, mida tehakse igapäevaselt igale poole, et, et need rajatakse selles mõttes sama logikaga, et, et ka Nendesse puuraukudesse pannakse manteltoru sisse, mis siis välistab sisuliselt erinevate põhjakihtide segunemise. Ja pärast kõigi uurimistööde lõpetamist need puuraugud suletakse. Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna allkirjastati leping, mille põhjal teeb inseneribüroo Steiger Eesti geoloogiateenistuse tellimusel Ida-Virumaal kolm puurauku, mille kaudu saadakse infot maapõues olevate maavarade kohta. Kokku läheb töö maksma veidi vähem kui pool miljonit eurot. Viimati uuriti Eesti maapõue üle 30 aasta tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSäästueelarve maht on 6,1 miljardit krooni just nii palju on kärbitud kavandatud tulusid. Kulude kärbe on väiksem 3,2 miljardit sest praegu kehtiv eelarve oli planeeritud ülejäägiga. Kärbete tegemisel on rahandusministeerium lähtunud esimese kvartali reaalset est andmetest maksude laekumise kohta, mida minister Ivari Padari sõnul on kinnitanud ka aprillikuu. Kõige suurem on eelarvekärbe sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonnas üle 990 miljoni krooni. Minister Maret Maripuu rõhutas siiski, et sotsiaalne turvalisus ei kannata. Mitte keegi ei pea kartma, et mõni toetus jääks välja maksmata et väheneksid pensionid või et arstiabi kättesaadavus muutub kehvemaks, et seda ei ole. Ministeeriumide lõikes on kärbitavate tegevus ja investeeringusummade vahekord erinev on ministeeriumi, kus tegevuskulude osa kogukärpest on 60 protsenti on neid, kus see on kaks-kolm protsenti. Ja see, mis puudutab järgmise aasta riigieelarve strateegia tegemist on olnud ka rahandusministeeriumi ettepanek, et riigieelarve strateegia tegemisel on aluseks miinus kaheksa protsenti, tegevuskulusid ja tegevuskulude külmutamine. Täpselt samamoodi olen ma teinud ka ettepaneku selle eelarve koostamisel oluliselt rohkem tegevuskulusid vähendada. See vaht, mis on viimaste aastatega siia vahele tulnud, selle vahul, peab tubli ja terve riisumise maha tegema riigiametnike otseselt nii tegevuskulud kui personalikulud tuleb kolmeks aastaks külmutada ja ma arvan, see on võimalik, küsimus on isegi mitte niivõrd külmutas kui ka konkreetselt, aga ärme ennast laseme ka väga ullutada niiöelda lihtsates lahendustes, kui probleemid on mõnevõrra suuremad, eks ju, siis ollakse alati ajalehe esikaaneline lihtsate lahendustega, nüüd on nagu justkui leitud verivajaja number üks, see on siis ametnikud. Ja kui me vaatame nüüd seda, et millistest kärbetest me saame rääkida, siis ka riigiametite puhul, siis on selge, et nende kärbetega õige valusaks minnes järgmisel aastal on see kärbete maht suurusjärgus 1,4 miljardit krooni. Õige valusaks minnes, mille puhul on niimoodi, et tõsiselt me peame vaatama seda, et, et mis on siis üldine administratiivne suutlikkus olukorras, kas või kui meil on tõsiselt hambus Euroopa Liidu vahendite kasutamine. Nii arutlesid tuleviku üle rahandusminister Ivari Padar ja haridusminister Tõnis Lukas. Kas sel aastal veel kord eelarvet kärpida tuleb või muutub, esitatud eelnõu veel parlamendimenetluse käigus, polegi nende sõnul kõige olulisem. Tähtsam on see, mis saab edaspidi, sest maksubaasis on tekkinud käärid. Täna on see aeg, kus me peame tegemagi kõige pöördelisi otsuseid, ka seda, et milline võib olla tulevikus Eesti riigieelarve proportsioon kuivõrd palju näiteks on seal käibemaksu osakaal ja tänases olukorras, kus me näeme, et käibemaksu osakaal on õige suur selles riigieelarve tulude poolest ehk siis tulubaasist kusagil neljandik siis on nagu selge, et vaata, kas see proportsiooni ei ole lihtsalt liiga ohtlikuks viidud. Täna on ka koht, kus me vaatame, et milline on meie selline maksubaas üldiselt, et kui me räägime oma 31-st koma ühest protsendist maksudest SKP-st ja teiselt poolt meil on nagu emotsionaalne soov elada skandinaavialikus, heaoluriigis on tekkinud käärid. Ühelt poolt me tahame elada heaoluriigis, me tahame arendada teadus, -arendustegevust, olla tark Eesti. Teiselt poolt on meil maksutöö madalad, mis on eelkõige omane nendele riikidele, kus neid pingutusi tehakse mõnevõrra vähem. Mis puudutab ka teadus-arendustegevust või mis puudutab ka siis sellist sotsiaalset võrdlust, et tänasel juhul on igal juhul on väga erinevateks poliitiliste diskussioonides koht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks negatiivse lisaeelarve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaamatukogudele pühendatud teema- aasta on jagatud nelja ossa Neist. Esimene keskendub raamatukogule kui kirjandus ja kultuurikeskusele. Aprillist juunini vaadeldakse raamatukogu rolli kogukonna keskusena. Suvekuudel minnakse tavapärastest ruumidest rohkem välja inimestele lähemale ning aasta lõpeb aruteludega selle üle, missugune on raamatukogude tulevik ning missugune on tulevikuraamatukogu. Kõiki teemasid läbiv põhimõte on see, et raamatukogu vajab inimene kogu oma elukaare vältel. Teema-aasta. Projektijuht Liina Valdre ütleb, et kirjavara kättesaadavaks tegemisel on raamatukogude roll aastaid olnud asendamatu. Kuid see pole ainus asi, millega raamatukogud tegelevad. Kuna tänapäeval on siin infoühiskonnas on raamatukogu roll väga suures muutuses ja erinevatele klassikalistele, lugemissaali ja laenutusteenustele on lisandunud nende digitaalsed variandid ja siis on suurenenud ka vajadus hoolitseda inimeste infotarbimispädevuse ja digipädevuse eest, et raamatukogu on palju uusi ülesandeid. Ja me püüame ka nagu nendele tähelepanu juhtida. Teema-aasta üks põhieesmärk võikski Liina Valdre sõnul olla see, et inimesed teadvustaksid ka teisi rolle, mis raamatukogudel on. Kui palju on inimesi, kes teavad, et toimuvad raamatukogude vahelised laenutused, et raamatukogud tegelevad koduteenindustega et milline on tegelikult raamatukogude roll inimeste aitamisel e-riigiga suhtlemisel. Et siin on jah, et siin on põhiline eesmärk on ikkagi tõsta seda teadlikkust, et inimesed näeksid ja teaksid, mis tegelikult raamatukogus toimub, et nad jõuaksid sinna, et nad ikka teaksid, kus on nende lähim raamatukogu. Möödunud aastal külastas vähemalt 15 aastastest Eesti elanikest raamatukogusid umbes üks kolmandik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta 2022 on Eestis kuulutatud raamatukogude aastaks. Nüüdisaegne raamatukogu pole pelgalt raamatute laenutamise koht, vaid ka oluline kogukonnakeskus ja digipädevuste õpetaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSolarise keskuse juures oli kohal mitu päästemeeskonda, kiirabid ja tuletõrje. Ala oli piiratud, politsei lindiga ja kedagi ligi ei lastud. Põhja-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Peeter Randoja andis esialgse kommentaari. Kolmandal tasandil kinosaalis on ripplagi täies ulatuses alla kukkunud ja hetkel toimuvad otsingutööd. Kannatanute kohta informatsiooni ei ole, ei ole kedagi avastatud, võib arvata, et kedagi ei ole, aga, aga päästjad peavad kogu selle saali läbi otsima. Maja ümber külmetasid mõned kaubanduskeskuse müüjad, kes olid pahased, et neile midagi ei teatatud. Ma ei teagi, mis siin juhtus, sellepärast et mina tulin bussi pealt, käisin vahepeal karpos paki järel ja siis lihtsalt majja ei lastud sisse. Kui palju teie pood kahju kannatas või kas üldse kannatas, on, ei oska ütelda. Solarise keskuse juht Anneli Palvadre Sinnamooni kinokompleksi teise kinosaali lagi ripplagi nimelt kukkus alla. Me ise eeldame, et see on seoses veeavariiga, mis on seal kuskil selle lae kohal, aga aga ei ole täpselt kindlad, need uuringud käivad praegu seal, et mis, mis tegelikult toimus, asuti kohale kohe päästeamet peale seda, kui see Cinnamonis juhtus. Me arvasime alguses, et see on ainult kinoruumides toimuv asi, et, et sel juhul ei olegi vaja keskuses kedagi evakueerida. Aga päästeamet siiski tehes oma tööd siiski väga korralikult otsustas, et see kõik on, on vaja evakueerida, sest see vesi hakkas ka läbi tilkuma keskuse aatriumi ja mõnedes üksikutesse poodidesse. Õnnetuse põhjuste kohta ei osanud midagi praegu öelda ka Tallinna linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonna juhataja Elvis Tõnisson. Ei oska praegu midagi öelda enne ekspertiisi tegemist põhimõtteliselt sinna ruumi ei lubatudki, nii et mingit seisukohta ei oska praegu küll öelda. Neid dokumente peab nüüd vaatama kasutusluba, anti välja jah. Solarise arhitekt Raivo Puusepp kinnitas, et õnnetust ei põhjustanud kindlasti arhitektuuriline viga. Ehituse peatöövõtja Merko ehitus ei osanud esialgu arvata, mis juhtus, kuid lubas teha kõik, et see võimalikult jutu välja selgitada. Merko ehituse juhatuse liikme Andres Agukase sõnul oli tegemist akustilise laega, mis paika pandud mitu kuud tagasi. Ta ei osanud öelda, kas tegemist oli veeavariiga. Keskuse juhi Anneli Palvadre sõnul lubati inimesed juba enne viit keskusesse tagasi. Kindlasti kontrollitakse vähemalt kõik kinosaali laed, seega jääb täna sinnamal suletuks. Kontserdisaalis toimuvad kõik asjad seepärast seal on absoluutselt teistsuguse konstruktsiooniga lagi ja keskuses ei ole ka selliseid ripplagesid mujal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärastlõunal kella kolme paiku kukkus Tallinnas, vastavatud Solarise keskuses alla ühe kinosaali vahelagi. Keegi kannatada ei saanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMustla elanik Maire Loomet on Tarvastu raamatukogu püsikunde, sest teda paeluvad krimi romaanid ja reisikirjad. See raamatukogu on nii hea koha peal, et kui mul on vaja minna kas turule või apteeki või poodisid, ma kindlasti tulen siit läbi. Vähemalt kolm korda nädalas, kui mitte rohkem. Siin on niisugused toredad inimesed, kes töötavad. Nendega saab kõigest rääkida, ma tulen, loen, lehti mul ei ole. Kodus ei käi lehti. Ja kui ma lehti loen, siis me saame arutada kõiki neid maailma asju ja paneme muidugi paika kõik kenasti. Siis on süda rahul. 162 aastat tagasi asutatud Tarvastu raamatukogu peetakse Eesti vanimaks pidevalt tegutsenud rahva raamatukoguks. Selle asutanud kohalik mees Hans Wühner soovis, et inimesed õpiksid kogu elu. Tarvastu raamatukogu praegune direktor Aili Anderson kinnitab, et kuigi raamatukogu roll on eriti viimastel kümnenditel oluliselt muutunud, eksivad need, kes ennustasid interneti tulekuga inimeste lugemisharjumuse hääbumist ja kadu. Raamatutes. Infotehnoloogia pool on juurde tulnud, et et sa ei võta enam ainult raamatut, raamatukast ei laenuta, vaid sa saad ka käia oma vaadata digilugus, e-riiki saad mitu teenust ja asju korraga ja meil ka siin näiteks mustlas on ka ju postipunkt, et saad ka paki kätte, nii et tuled raamatu kokku, mitu asja koos. Täna alanud raamatukogude aasta kuulutati avatuks just Tarvastu raamatukogus. Sel puhul oli kohal palju külalisi eesotsas kultuuriministri ja vallajuhtidega 153. rahva raamatukogus. Üle Eesti loeti ette mullu enam laenutatud Moodlemi raamatut, mitte ainult minu tädi Ellen või Piret Raua lasteraamatut tobias ja teine B. Eestis on ligi 900 raamatukogu. Raamatukogude teema-aasta projektijuht Liina Valdre ütleb, et raamatukogude aasta aitab mõista, et nüüdisaegne raamatukogu on midagi palju enamat kui raamatute laenutuspunkt. Esimestel kuudel me üritame näidata kirjandus ja kultuurikeskus täna raamatukogusid siis kogukonnakeskustena, suvel viime raamatukogu hoopis ratastel ja natukene oma ruumidest välja. Sügisel mõtestame natuke lahti tuleviku raamatukogu raamatuku muutunud rolle. Et on plaanis erinevaid konverentse, erinevaid üle-eestilisi ettevõtmisi. Kuigi lõpetada tahaks positiivsel noodil on Tarvastu raamatukogu aktiivseimal lugejal proua Mairel seoses kohaliku raamatukoguga ka üks väike mure. Ainult noori ei käi, nendel ei ole vist vaja, neil on kõik kas arvutis või või telefonis või ja raamatut lugeda on ju hoopis teine tunne, kui sealt arvutist vaadata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alanud aasta on Eestis kuulutatud raamatukogude aastaks. Teema-aasta avati Eesti vanimas järjepidevalt tegutsenud Tarvastu raamatukogus Viljandimaal. 500 lugejaga Tarvastu raamatukogu on paljudele kohalikele inimestele koht, kuhu astutakse sisse igal võimalusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna abilinnapea Aivar Riisalu sõnul on tekkinud jäätmemajanduses olukord, kus menetluses oleva jäätmeseaduse eelnõuga soovitakse kohalike omavalitsuste kohustuste mahtu suurendada õigusi ja ka raha omavalitsustele selleks juurde aga ei anta. Näiteks tähendab see riisalu sõnul järgmist. Väga suur teema, millega me rahul ei ole, on siis need niinimetatud pakendiringlus organisatsioonid, kus ringleb 50 miljonit eurot, siis seda pandi raha. Meie peame koristama neid konteinereid hoidma, nende ümbrust korras, ja siis nagu öeldakse, raha jagab erasektor oma nagu meeldivas turu jagamise situatsioonis, ehk selles mõttes noh, on olukord selline, meie vastutame, aga raha teenivad teised. Seega ütleb abilinnapea, et aus oleks, kui see, kes vastutab, peab saama ka jäätmemajandust kujundada. Riisalu sõnul on tehtud KOV-i poolt erasektorile ja ka ministeeriumile sel teemal koostööpakkumisi üks näiteks seesugune, et kohalikud omavalitsused võiksid algusest lõpuni tegeleda jäätmemajanduse korraldamisega, alustades nii kliendibaasi haldamise kuni prügi sorteerimiseni välja. Erasektori ülesandeks jääks siis riisalu sõnul kogu prügimajanduse logistiline pool. Paraku pole seda ettepanekut erinevatel tasanditel riisalu sõnul isegi mitte arutatud. Probleem on selles, et täna nagu kohalikult omavalitsuselt on pagunid kõvasti maha võetud ehk pigem nagu öeldakse, meil nendes regulatsioonides nagu väga suurt rolli hetkel ei ole, me võistleme erasektoriga tänu sellele, et Tallinna linnal on prügila ja on ka oma autobaas, võistleme kommertsalustel ja noh, ütleme nii, et Tallinnas mitte alati ei võida pakkumisi. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ütleb, et kriitika jäätmemajanduse korraldamise ja ka töös oleva eelnõu kohta tuleb üllatusena, sest kohalikud omavalitsused on soomlaisi sõnul kogu aeg kaasatud erinevate jäätmekäitlust puudutavate regulatsioonide ja eelnõude väljatöötamisse. Kui aktiivne nüüd üks või teine kohalik omavalitsus ise on olnud selles kaasamise protsessis, et see on nüüd omaette küsimus, et võib-olla kõik ei ole ise omalt poolt saanud nii palju aega või võimalust panustada. Rahastuse ja õiguste osas ütleb soomlais, et tulenevalt kasvõi õigusloomest ei saa kohalikele omavalitsustele täiendavaid kohustusi juurde anda, ilma et poleks kavandatud ka täiendavaid toetusmeetmeid kohustuste elluviimiseks. Praegu, kui me räägime ringlusse võtust, mille eelduseks on siis niisugune korrektne ja parem efektiivsem liigiti kogumine, mida korraldab siis kohalik omavalitsus, et siis me olemegi planeerinud sellist toetusmeedet läbi keskkonnainvesteeringute anda ligikaudu kolm miljonit, me saame siis suunata kohalike omavalitsuste jäätmekäitluse edendamiseks, kas siis toetada jäätmemajasid konteinerite vastu komposterite ostu?",
"role": "user"
},
{
"content": "Pöördumises keskkonnaminister Rene Kokale väljendavad suuremate kohalike omavalitsuste ja jäätmehoolduse koostööorganisatsioonide esindajad rahulolematust jäätmemajanduse korraldamise kohta. Nimelt tahavad ühispöördumisele allakirjutanud, et KOVidel oleks lisaks vastutusele rohkem ka õigusi, kuidas jäätmemajandust korraldada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaailma tervishoiuorganisatsioon WHO on hoiatanud uue koroonaviiruse pandeemia eest. Milline mõju võib sellel aga olla majandusele? Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul pole praegu veel võimalik arvulisi näitajaid välja tuua. Meile tuleb see mõju tõenäoliselt läbi väärtusahelate, et Hiina on tuntud kui suur tööstustootja ja sealt osa kaupu Eestisse kohale ei jõua. Samuti ka osa niisuguseid pooltooteid, mida kasutatakse siin sisendina, ei pruugi kohale jõuda. Ja siis see omakorda tähendab seda, et osades ettevõtetes on keeruline tootmist jätkata, kui ei tule pooltooted kohale. Teisest küljest jällegi, kuna Hiina tööstus tootmine on umbes samal tasemel nagu Eesti oma, sest tõenäoliselt on ka Eesti ettevõtteid, mis saavad täiendavaid tellimusi tänu sellele, et Hiinas ei toodeta ja siis ostetakse nendelt, kus probleeme ei ole, võib-olla Hiinast suurem probleem, võib-olla isegi see, kui nüüd teistes Aasia riikides, mis on arenenuma tööstusega, hakkab tööstus seisma jääma, et noh, näiteks siis Taiwanis, Singapuris ja Lõuna-Koreas, kus toodetakse mõnevõrra keerulisemaid elektroonikadetaile ja nende asendamine, siis saab olema juba keerulisem. Vabariigi presidendi majandusnõunik Heido Vitsur peab olukorda tõsiseks, sest inimeste massiline reisimine aitab ka viirusel levida. Kui me vaatame nüüd Hiinasse seal siiski haiguse tõttu ja haiguse soovist haiguse levikut piirata. Paljud sellised ettevõtted, paljud liikumised on blokeeritud, nii et see kõik on otsene mõju majandusele ja kuivõrd haigus ei jäänud Hiinasse ei jäänud Aasias, vaid on jõudnud ka Euroopasse, Ameerikasse, siis võib karta, et samasugused sammud tuleb mõnes kohas Euroopas ja Ameerikas ka ette võtta. Ja see tähendab kõik ärajäänud majanduskasvu sõltuvalt nüüd sellest, et kas nüüd Hiinas on tõesti tipp käes siis me võime vaadata, et see on paar kuud mis on selline raske aeg, pluss veel haiguse taandumise aeg, kui on nii, nii et mõõda, kuidas tahad, aga üks kvartal saab olema selline nigelam igal juhul juba.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul peab maailm uue koroonaviiruse leviku kontrolli alla saamiseks senisest rohkemat tegema ja valmistuma võimalikuks pandeemiaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe käisime üle terve Euroopa julgeolekumaastiku ja nentisime, et ees on suured muutused. Euroopa liit. Saab oma tugeva julgeoleku ja ka võib-olla isegi kaitsekomponendi ja küsimus on selles, kas on tegu Euroopa ühise armeega, nagu on sellest rääkinud Euroopa Komisjoni president Romano Prodi või on tegu alguses väiksemate üksustega, mida saab kasutada eelkõige rahuvalvemissioonidel. Ja üldiselt räägiti ikkagi sellest, et hetkel astutakse esimene ja väike samm ja jutt on rahuvalvemissioonide jaoks sobivatest mobiilsetest üksustest. Räägiti palju sellest, et Kosovo puhul ja ka Bosnia puhul ei oleks Euroopa ise hakkama saanud. Seetõttu oldi sunnitud väga palju lootma ameeriklaste abile, kuid selge on ka see, nagu mõned osavõtjad ütlesid, et see ameeriklaste abi ei tarvitse olla igavene. Ja eriti puudutab see niisuguseid väiksemaid regionaalseid kriise, kus ameeriklastel ei ole väga selgeid huvisid. Kas te jagate ka seda arvamust, mis saalis samuti kõlas, et niikaua kui Ameerika Ühendriigid on valmis tulema Euroopale appi Euroopa sisekriisi lahendama nii kaua Euroopa ga ei tööta välja sellist süsteemi, millega ta saaks ise oma muredega hakkama vaid pöörab alati pilgu üle Atlandi ookeani? No teataval määral see ilmselt niimoodi ka on. Teisest küljest Euroopa integratsioon areneb, meil on praegu juba, eks ole väga tugev ühisraha kontseptsioon. Ühisturu kontseptsioon on suhteliselt ühtne välispoliitika, Euroopa riikidel ja selge on ka see, et sellises ühistegevuses tekivad ka ühised huvid. Pikka aega on Euroopa riikide probleem olnud see, et huvid on niivõrd vastakad, et väga raske on kokku leppida ühtses tegevusplaanis. Ja loomulikult eriti kui see, kui jutt on sõjaväest või kaitseasjadest, siis peab tegevusplaan olema ühtne ja selge. Ei saa vaielda iga hetk kõigi asjade üle. Nüüd on niisugune ühtsus vaikselt tekkimas ja seda peegeldab ka asjaolu, et Euroopa on hakanud looma rohkem selliseid sõjaliste küsimustega tegelevaid institutsioone. Siin oli juttu Euroopa sõjalisest komiteest, kuhu kuuluvad kõrgemad sõjaväelased Euroopa riikidest ja ka Euroopa niisuguse julgeolekunõukogust suursaadikute tasemel. Kes siis arutaks poliitilisest vaatevinklist neidsamu probleeme. Nii et see asi areneb, aga võib-olla nüüd mitte väga tormiliselt veel. Kuid meile on kasulik kuulata erinevate riikide arvamusi, sest üsna pea oleme me Euroopa liidus ja mängime seda mängu kaasa. Me peame teadma, millesse me nagu öeldakse, sisse astume. Täna üks huvitavamaid termineid, mis sellel töögrupil kõlas, võiks olla vabalt eesti keelde tõlgituna toetav eemalejäämine. Kas te võiksite natukene seletada, mida see tähendab ja kinnitada või ümber lükata minu arvamust, et Eestile Euroopa julgeolekustruktuuris oleks tegelikult selline osalemine üks sobivamaid? See on tegelikult üks päris keeruline küsimus pika tagamaaga, nagu ikka kõik sellised küsimused. Laias laastus tähendab see seda, et kui Euroopa Liit otsustab mingisuguses kriisikoldes sekkuda siis võib riik seda poliitiliselt toetada, nii-öelda tõsta käe aktsiooni poolt, kuid siis teatada, et poliitilistel, majanduslikel või muudel põhjustel. Ta ise selles ei osale, kuid ta toetab Euroopa Liidu aktsiooni. Et poliitiline otsus tehakse igal juhul üheskoos konsensuse printsiibil, kuid siis võib nii-öelda praktilisest tegevusest välja astuda. Loomulikult oleks see ka Eestile sobiv, hoiab raha kokku vähe riske, aga probleem on muidugi jälle selles, et samamoodi mõtlevad ka kõik teised riigid ja et siis tekib jälle see küsimus, et kes peaks siis olema need rumalad jutumärkides, kes siis osalevad neis aktsiooni es, kui kõik astuvad kõrvale sellest ka täna päris põhjalikult arutati just sedasama küsimust, et kuidas see kõrvalejäämine mõjutab tegelikult nende kriiside lahendamist ja. Oli mitmeid erinevaid arvamusi, nagu on ka Euroopa liidus, see on üks klausel, mille üle on võib-olla kõige tulisemalt vaieldud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jüri Luige ülevaade konverentsi töögrupi tööst.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimase ööpäevaga tuvastati Eestis veel 58 koroonaviirusesse nakatunud, suri ka veel üks haige. Kokku on Covid 19 tõttu surnud 13 inimest. Haiglates on tänahommikuse seisuga 113 koroonahaiget, kellest 20 on intensiivravis. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga kõige rohkem uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal, kus neid lisandus 36. Järgnes Harjumaa üheksa juhtumiga Ida-Virumaa, nelja, Tartu ja Pärnumaa kumbki kahega ning Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Valgamaal ja Viljandimaal lisandus üks positiivse testi andnud inimene. Ühe nakatunu täpsed andmed on väljaselgitamisel. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tänase seisuga peaks kõigil soovi avaldanud kohalikel omavalitsustel, ametkondadel ja asutustel olema tagatud isikukaitsevahendite nädalavaru. Kindlasti oli ka haiglatele sellest palju leevendust. Teatud vahendite osas hakkas kriitiline varu lõppema. Nüüd me võime öelda tõesti, et ka haiglatel on nädala kahe varu kindlasti olemas. Vaadates ettepoole, kus meil on tulemas, siis suuremad saadetised julgen rahustada, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja haigla on kriitilise varuga varustatud. Pöörame tähelepanu muidugi Saaremaale ka sellest esimesest kogusest. Juba neljapäeva õhtul Saaremaa ja Muhumaa said nii kohalikud omavalitsused kui ka kauplused eraldi koguse, et näiteks müüjatele kaitseprillid, kitlid ja kirurgimaskid. Ma usun, et Saaremaa kauplustes kõik müüjad peaksid sellises varustuses nüüd olema. See on kuskil nädalavaru. Täiendame, kui vaja. Kokkuvõte on selline, et mis puudutab tarnetesse, siis me tõenäoliselt ikkagi lähema kuu osas võime olla kindlad ja järgmine nädal hakkame vaatama siis, kuidas järgmised tarned saavad olema, et kindlustada veel varusid. Aab lubas, et järgmisel nädalal jõuavad apteekidesse müügile kirurgilised maskid. Nende soetamisel soovita saab kasutada tervet mõistust. Järgmisel nädalal loodan väga, et juba nädala esimeses pooles on maskid apteegis müügil normaalse hinnaga. Praegu räägime läbi, kas on vaja piirata mingeid koguseid, ei keegi hakkaks kokku neid ostma, need on kindlasti jaemüügi hinnas alla euromask. Ma loodan isegi, et jupp maad alla. Terviseamet keskendub oma edasises tegevuses vastupanuvõimekuse suurendamisele kriisipiirkondades ja üksikute nakkusjuhtumite piirkonnas viiruse laiema leviku ärahoidmisele, räägib terviseameti kriisistaabi juht Ragnar Vaiknemets. Põhisõnum on vältimatu abi tagamine kogu Eestis, kuid eeskätt keskendume hetkel siis laialdase leviku piirkondadele Saaremaa, Võrumaa, Harjumaa, see tähendab seda, et me loome sinna võimekust eelkõige just intensiivravi voodite juures kuid ka üleüldiselt vältimatu abi toimepidevus. Et need piirkondlikud haiglad seal tuleksid toime siis ka selle nii-öelda kasvukõvera trendiga, mis, mida me kardame, mida me ootame siis ja teine meie põhifookus on tegeleda nende piirkondadega, kus seda laialdast levikut veel ei ole, et seda ära hoida. See on kõige tähtsam meie jaoks. Ja selle nimel töötavad kõik regionaalsed terviseameti osakonnad, kus siis tegeletakse iga positiivse koroona juhtumiga eraldi selgitatakse välja kõik nende lähikontaktsed. Rakendatakse täiendavaid isolatsioonijuhised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on koroonaviirus tuvastatud kokku 1018 inimesel, neist 13 on surnud. Uuel nädalal saabub apteekidesse käsimüüki 2 miljonit maski.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaatamata sellele traagilisele vahejuhtumile valitsus kavatseb jätkata seda missiooni. Ja valitsus kavatseb jätkuvalt taotleda meie riigikogu otsust ka meie missiooni pikendamiseks veel vähemalt aasta võrra. See on ühelt poolt poliitiline, aga teiselt poolt kahtlemata ka moraalne otsustus koos teiste koalitsioonipartneritega tegutseda selle nimel, et me saavutaksime selle eesmärgi mida on ette näinud rahvaste organisatsioon see vahejuhtum, traagiline, mis viib inimese elu, käib paratamatult selle tööga kaasas. Kuid see ei anna veel alust loobuda nendest eesmärkidest. Miks me oma mehi oleme saatnud väljaspoole Eestit ja ma veel kord kordan, võitlema ja seisma Eesti julgeoleku ees.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Juhan Parts kinnitab, et Eesti jätkab Iraagi missiooni ka pärast ühe sõduri hukkumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe soovitame teha võimalikult palju teenuseid ära onlinis kontaktivabalt šekin onlines kindlasti, kus me palume ka kinnitust, et reisija on terve ja teistmoodi on võib-olla ehk see, et veidi varem sadamasse piirivalve läbida ja laeval ikkagi pikivahet hoida. Milline võiks olla prognoos selle kohta, et millal nüüd liiklus täismahus Tallinki jaoks taastub? Nii palju, kui nüüd on ametkondadega olnud jutuajamisi, siis hetkel soovivad nii Soome kui Eesti valitsus saada tagasisidet praegusest piiratud reisijate liikumisest ja on eeldada, et kui need tagasisided on positiivsed ja viiruse levik ei võta uusi tuure üles siis me väga oleme lootusrikkad, et ehk õige pea me ikkagi suudame saada ka selle kuupäeva, millal Rootsi reisid võiksid alustada. Mida see vahepealne paus laevaliikluses Tallinkile majanduslikult tähendas, kui suur löök, kui suur mõõnaee oli? No kogu turismisektor on ikkagi väga kõvasti pihta saanud ja ehk kõige enam kannatanud. No Tallinki käibed on ka vähenenud erinevatel liinidel pea 80 90 protsenti, aga mille üle on hea meel, alates tänasest võib öelda, et meie pea pool laevastikust on taas liinidel. On ju kogu kriisi vältel olnud ka Regal staar ja siivind kaubavedudega Eesti ja Soome vahel ja Eesti ja Rootsi vahel ja samamoodi on ka Soome ja Rootsi vahel olnud kaubaveod kahe laevaga. Millal võiks taastada laevaühendus Rootsiga? Eesti ja Soome valitsused ja ametkonnad on meile öelnud, et nad pingsalt jälgivad praegu situatsiooni, milline on reisija liiklus nüüd peale piiratud liikumise avamist ja teevad siis loodetavasti õige varsti ka Rootsi kohta oma otsused. Kas Tallink on selleks kohe valmis või tuleb laevadega veel midagi ette võtta, kui see otsus Rootsi kohta tuleb? No Tallink on nüüd praegu juba piisavalt palju ette valmistanud, need samad meetmed hakkavad kehtima ka Rootsi liinidel ja me ootame ja oleme lootusrikkad. Kui tihedalt vähemalt esialgu Rootsi vahel laev võiks käima hakata. Oleme praegu planeerinud, et ilmselt esialgu üks kord nädalas nii Tallinn-Rootsi liin kui ka siis Riia Stockholmi liin see rahuldaks enam-vähem ka esmast vajadust. Nii palju, kui me oleme kliendiküsitluste kaudu klientidelt tagasisidet saanud",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest on taas lubatud reisimine laevadega Eesti ja Soome vahel. Reisimine on lubatud ainult tööreisideks või muul vältimatul põhjusel. Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout ütles, et otsust Rootsi-Eesti vahelise reisjateliikluse taasavamiseks oodatakse lähiajal ning Tallink on valmis kohe vastavalt reageerima. Laevadel palutakse jälgida kõiki ohutusnõudeid. Samuti taasavab tänasest laevaliikluse Viking Line, kuid piiratud mahus. Tänasel seitsmel Tallinki väljumisel kasutab võimalust pea 3000 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ravimivarude täpne suurus pole avalik. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütleb siiski, et hinnangud meie vajaduste kohta on olemas. Ja need lähtuvad ka sõjaolukorra hinnangust. Kui palju meil ühemomentselt võib tekkida kannatanuid, võib öelda, et jah, täna me ei ole selles mahus valmis. Ehk siis vajaduse hinnangud on suuremad kui see, mis päriselt olemas on. Just Eesti tänased ravimivarud saab laias laastus kaheks jagada. Esimese ja suurema osa moodustavad tervishoiuteenuse osutaja tegevusvarud. Nende kogumine on haiglate ja kiirabi endi vastutada. Ja on see siis olnudki selline kokkuleppeline või siis vastavalt tervishoiuteenuse osutaja enda äranägemisele ja võimekusele sõltuvalt tema teenuse osutamise mahust. Viimane määrus, mis pidi nende varude kogust reguleerima, kaotas kehtivuse 2000 seitsmeteistkümnenda aasta suvel. Analüüs uue määruse koostamiseks valmib selle aasta lõpus. Lisaks haiglate ja kiirabi tegevusvarudele peaks sama määrus paika panema reeglid riigi tervishoiuvarude le. Neid hoitakse praegu Tartu Ülikooli kliinikumis ja nende eest vastutab terviseamet. Tegelikult on selge, need varud peavad olema suuremad. Nende varude suurus oli tingitud eelkõige terviseameti eelarve võimalustest, et umbes iga aasta selline pool miljonit eurot on kulunud selliseks varude hoidmiseks ja uuendamiseks, aga tegelik vajadus on kordades suurem. Läinud aasta suvel hakkas sotsiaalministeerium otsima lahendust veel ühele põletavale probleemile, nimelt kui kiirabidel ja haiglatel on mingisugunegi varu, siis elanikkonnale mõeldud ravimivaru Eestis lihtsalt pole. Teiste sõnadega, kui meid tabab kriis, mis paneb ravimitarned täiesti seisma, saavad teadmata ajaga, kuid siiski üsna kiiresti otsa paratsetamool astmarohud paljud antibiootikumid ja veel terve hulk käsimüügi ja retseptiravimeid. See omakorda lisab koormust haiglatele. Ma arvan, et kaks aastat tagasi veel kui mõningad üksikud meie eksperdid isegi püüdsid välja öelda seda, et aga, aga kui tuleb sõda ja kui lähevad piirid kinni, et mis siis saab, eks ole, aga seda on rahuajal väga keeruline kommunikeerida ja selgitada, et sõbrad, et tegelikult nii võib juhtuda. Nüüd peetakse enam kui aasta hulgimüüjatega läbirääkimisi plaanitakse lanikkonna. Ravimivaru ei kavatse riik välja osta enne, kui seda päriselt tarvis läheb. Hulgimüüjatele on kavas maksta kompensatsiooni, et need oma ladudes suuremaid koguseid hoiaks. Me alustasime väga pikast perioodist ja sellisest kaks pluss neli kuud skeemidest hulgimüüjatega rääkimisel ja ega me tegelikult ei ole seda ideed lõpuni maha matnud ja, ja lihtsalt küsimus on tõesti kompensatsioonimehhanismides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestil pole elanikkonna jaoks mõeldud käsimüügiravimite ja antibiootikumide kriisivaru. Tervishoiuteenuse osutajatel on oma tegevusvarud, kuid nende suurust riik ei reguleeri ega kontrolli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKersti Sarapuu rõhutab oma tänases pöördumises, et parlamentaarset debatti ja põhjendamatuid isiklikke rünnakuid tuleb lahus hoida. Rünnakud ei ole minu poliitiku vastu, vaid rünnakud on meie ettevõtete vastu meie ettevõtete mainet kahjustatakse avalikkusele suunatud ühemõttelised süüdistused nõuavad seda, et meie perekond asuks ka kaitsele, sest meie perekonnas on peale poliitikute ju tegelikult perekonna liikmeid tunduvalt tunduvalt rohkem ja need pereliikmed on ikka väga tõsiselt häiritud, sest nad peavad iga päev oma klientidega suhtlema, peavad andma ka kõikidele teistele aru ja rääkima sellest, mis, mis, mis toimub ja kõik need samad protsessid, mis me siis ka kohtusse läheme, see on kõik perekonna kanda, nii et erakonda ja, ja poliitikat me siia sisse ei sea. Sarapuu jutust võib aru saada, et kohtusse minek on otsustatud, ehk tegelikult nad mingeid vabandusi ja väidete ümberlükkamisi ei oota ja ta lisab. Ma arvan seda, et ükskord tuleks aru saada, et ka poliitikud peavad oma sõnade eest vastutama, kui nad midagi ütlevad ja need on väga tõsised süüdistused. Kersti Sarapuu kinnitab, et kindlasti pole Jürgen Ligi esitatud väidetel mingit tõepõhja. Küsin Jürgen Ligilt, kas ta on kohtusse minekuks valmis. Ma olen vägagi valmis, et esiteks Eesti on õigusriik ja ma ei näe mingit võimalust, et opositsiooni saaks niimoodi kõrvaldada. Aga teine võimalus, kui kohus ei oleks õiglane ka, siis oleks see ohver asi asja väärt, sest et ka siis oleks vaja võidelda. Nii et noh, asja drastiline külg on selles, et mina ei ole kasutanud neid sõnu, ma ei ole kuidagi kriminaalsüüdistust esitanud ega ei ole kunagi oma nimel üldse rääkinud siin asjas siin on 45 saadikut ja enamus neist, kes on rääkinud, on, on olnud palju karmima sõnakasutusega kui mina. Et see on lihtsalt minu kui ühe juhtoina ründamine lootuses, et et opositsioon saab kompromiteeritud. Ükskõik, mida te nüüd täpselt öelnud olete, te olete valmis oma sõnadele alla kirjutama. Absoluutselt aga 45 inimest on kirjutanud minu sõnadele alla. Juba on mitmelt poolt kinnitatud, et tegu on katsega opositsiooni suukorvistada. Valitsuse pressikonverentsil küsiti peaminister Jüri Ratase seisukohta. Tänu jumalale, et Eesti on õigusriik ja see on iga Eesti elaniku õigus pöörduda, kui on vajadus siis kohtu poole ja edasi, nii. On kohtu hinnata, ma ei tea, kui küsimuse taust on see, et kas kuidagi Keskerakond on sidunud mingisugused poliitilised hääletused ja kohtusse pöördumise, siis vastus on ühene. Ei, ei ole. Sellised, ma ei tea, arvamused või mõtted on alusetud, on pahatahtlikud, aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu keskerakonna raktsiooni esimees Kersti Sarapuu ja tema abikaasa, endine Tallinnas abilinnapea Arvo Sarapuu nõuavad Jürgen Ligilt ja Martin Helmelt Sarapuude kohta tehtud väidete ümberlükkamist meedias, vastasel korral lubavad nad pöörduda kohtusse, et ja nõuda välja kahjuhüvitis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on Covid 19 vastu vaktsineerimisi tehtud ligi 45-le 1000-le inimesele. Kaks doosi on saanud 21312 inimest. Teatavasti vaktsineeritakse vastavalt kavale esimesena enim ohustatud elanikkonnagrupid, kuid peagi alustatakse ka kõigi soovijate vaktsineerimise. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Oskar Lepik rõhutas, et vaktsineerimine Eestis on kõigile vabatahtlik kuid ministeeriumi eesmärk on saada siiski võimalikult palju inimesi vaktsineeritud. Selleks on vaja, et inimene saaks teha teadliku otsuse, selleks on vaja talle anda läbipaistvat teaduspõhist korrektset infot ja seda ongi püütud pidevalt ka teha. Selleks alustab sotsiaalministeerium veebruari lõpus ka laiemat teavituskampaaniat elanikkonna hulgas. On plaanis kaasata sinna ka erinevaid meediaväljaandeid, raadiot, televisiooni, loodetavasti saame ka väli välipindadele reklaami panna ja muidugi sotsiaalmeedia. Eelmise aasta lõpus otsustas valitsus selleks eraldada 300000 eurot. Oskar Lepik ütles, et see raha ei kulu siiski ainult algavale kampaaniale. Ministeerium planeerib ka muid tegevusi jõudmaks võimalikult laia elanikkonna spektrini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõigi soovijate vaktsineerimise eel COVID-19 vastu alustab Sotsiaalministeerium selle kuu lõpus teavituskampaaniat vaktsineerimise kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPaari nädala pärast peaksid koolijütsid taas sammud koolimaja poole seadma. Milline on selleks ajaks kujunenud olukord koroonaviiruse leviku ja nakkusega Eestis, seda ei oska keegi öelda. Haridus ja teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul on praeguse seisuga siiski plaan kõik õpilased ja üliõpilased sügisest tagasi koolipinki kutsuda. Arvestada tuleb tervisekaitse nõudeid, mis sel hetkel kehtivad. Kindlasti ei hakka koolis me propageerima mingisuguseid suuri kogunemisi või külakuhjasid, et ka seal ikkagi see õppetöö peab olema nii läbi viidud, et oleks võimalikult vähe selliseid füüsilisi kontakte. Aga, aga praegu küll ei, ei näita olukord see vajadus selle järgi, et peaks hakkama koole distantsõppel hoidma. Laidmets lisab, et uue õppeaasta üheks märksõnaks on paindlikkus. Ehk kui koolis on koroonaviirusesse nakatunuid, proovitakse karantiini suunata esimese hooga pigem väiksem kollektiiv näiteks terve klass, mitte aga kogu kool. Laidmets räägib, et koolidesse saadetakse enne õppeaasta algust ka täpsemad juhendid. Praegu on juhendid terviseameti kooskõlastuse ootel. Kõige täpsemaid juhiseid saame me siis saata alles umbes nädal enne kooli. Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Salum ütleb, et kool on koosoleku võimaliku distantsõppe läbiviimise arutamiseks paika pannud. Siiski on Salumi soov ja lootus tavaõpe käivitub ja takistusi ei esine. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula räägib, et ametisoov ja tahtmine on samuti, et uuel õppeaastal saavad koolid töötada harjumuspärasel viisil. Juhul kui koroonaviiruse teine laine siiski tuleb, proovitakse võimalusel hoiduda koolide täielikust sulgemisest. Kui see hajutamisnõue on, siis on kindlasti väga palju erinevaid võimalusi, et lapsed käivad erineval ajal koolis, kas siis nädal aega koolis, nädal aega kodus või siis osad osadel päevadel, osad teistel päevadel ja et kindlasti on need kõik meetmed võimalik rakendada, aga selleks ongi september, kus me saame kõik täpselt paika panna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täpsemaid soovitusi praegu ministeerium koolidele aga andnud pole ning need peaksid valmima koostöös Terviseametiga lähinädalatel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii peaminister Andrus Ansip kui ka kaitseminister Jaak Aaviksoo avaldasid tänu kõigile, et eilne üheksanda mai tähistamine möödus rahulikult. Ma usun, et meile kõigile on väga hea meel selle üle, et me saame kirjeldada viimastel päevadel juhtunud lilleõite arvuga ühes või teises kohas ja mitte enam purunenud aknaklaasidega. Pronkssõdur on jõudnud kaitseväe kalmistule. Ma arvan, meil on mõistlik tänada kõiki neid, kes on Eesti vabariigi valitsuse otsuse vastu võtnud ja on valmis selles nägema võimalust edasi minna ja on loobunud võitlusest selle üleviimise vastu või lausa vastupidi selle tagasipööramise eest. Ma arvan, et suures osas on seega pronkssõduri saaga lõppenud. Pronkssõduri saaga tõi aga kaasa küberrünnakute laine, mis ei ole lõppenud. Oleme tõstatanud selle teema rahvusvahelisel tasemel ka kaitsealase koostöö raamides ja meie partneritelt oleme leidnud igakülgset mõistmist. Enamgi veel, see küberjulgeoleku teema on tõusnud ja tõuseb tulevikus veelgi kindlamini. Rahvusvahelise kaitse koostöö prioriteetide hulka. Mil moel täpselt seda peaks õiguslikult ja kaitsepoliitiliselt reguleerima arutama, on täna veel diskussiooni objekt. Kuid me oleme kõik tänase päeva seisuga aru saanud, et need ei ole käsitletavad lihtsalt huligaansusena. Need on käsitletavad rünnakuna riigi vastu. Kas küberrünnakut võiks või tuleks käsitleda NATO lepingu kollektiivkaitse sätte raames, tuleks samuti arutada, leiab kaitseminister. Ma arvan, et see küsimus peab lähiajal vastuse saama ja tõenäoliselt tõstatub see küsimus ka esmaspäeval Euroopa Liidu kaitseministrite kokkusaamisel Brüsselis. Järgmise nädala lõpul on aga Samaras kavas Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine. Millisel määral ja mis kujul peaks Eesti ja Venemaa teravnenud suhted meie valitsuse arvates seal kõne all olema? Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Euroopa liit juba teinud väga tugeva Eestit toetava avalduse ja kõiki varem Samara kohtumiseks kavandatud teemasid tuleks seal kindlasti käsitleda. Kuid ma olen seisukohal, et sellel kohtumisel tuleks ka öelda Venemaale, et teatud tegevused ei ole Euroopa Liidu strateegilisele partnerile kohased, ei ole Euroopa liidu poolt aktsepteeritavad. Kindlasti ei minda sellest juhtunust vaikides mööda, kuid meie oleme tänulikud selle toetuse eest, mis on juba tehtud ja Euroopa Liit valib ise selle vormi, missuguses vormis ta teema seal Samaras tõstatab?",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse pressikonverentsil räägiti pronkssõdurist ja küberrünnakutest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n28. mail alustati Pärnus ja täna on viimane õhtu Tallinnas lauluväljakul. Mikk Mikiver. Teist küüditamist mäletan ma valusalt eelkõige kahe klassikaaslase tõttu, kes pärast koolivaheaega enam kooli ei tulnud ja keda ma mitte kunagi enam ei näinud. Küll nägin ma mehi ja naisi, kes sealt tagasi tulid, nii nagu teie nägin, kuidas Siberi aeg ei olnud neid murdnud, kuidas nad elasid edasi, tegid oma tööd sirge seljaga. Täna surub teie kätt mees, kes on teie saatuse kaaslane, see, et see mees täna teid austan, see tõestab veel kord eestlase elujõudu. Kui see režiim tahtis teid hävitada, vähemasti murda, siis ta ei suutnud seda, sest just teie hulgas on võrsunud Eesti vabariigi president Lennart Meri, kes valmistab teile täna selle piduliku, aga ma arvan eelkõige südamliku kokkusaamise. 15. maakonnas on president Lennart Meri andnud neile, keda võõrvõim küüditas või muul moel represseeris üle murtud rukkilille märgi. Hommikul oli siia Tallinna üritusele end kirja pannud 2800 inimest. Seni on rahvarohkemad üritused olnud Pärnumaal, kuhu jäi üle 1000 märgi ja Tartumaal veidi alla 1000. Kõige vähem tuli presidendil kätt suruda Hiiumaal, kus märgisaanuid on 115. President Meri on rahul sellega, et valdav enamus rasked ajad üle elanud inimestest on optimistid. Kummalisel kombel vaid esimesel õhtul Pärnumaal tuli ette neid, kes oleks märgi ja käepigistuse rahasumma vastu vahetanud. Eesti mäletab, ei ole olnud meeleolu poolest sugugi leina üritus. Meie oleme ju võitja pool, meie rahvus on säilinud hoolimata Siberis sündinud ja vene lastekodudes kasvanud lastest ning hilisemast otsesest venestamispoliitikast märgiga meeles peetute hulgas on ka neid, kes sõja ajal lääne poole Tšehhi ja Poola vangilaagritesse Saksamaale Rügeni saarele sattusid. On ette tulnud palju ootamatuid kohtumisi ja teineteise leidmisi. Märgi saajale on sageli lillekimbuga tähelepanu osutanud ka oma pereliikmed, mis päevale südamlikkust lisanud. Paljud, kes presidendiga kohtuma tulid, andsid üle ka kirja poognad oma mälestustega küüditamise ajast vastates sellega Meri üleskutsele see, mis meeles tulevaste põlvede tarvis kirja panna. Ürituste sarja eel ütles president Meri, et me peame rääkima kõigist ohvritest, keda Eesti rahvas on toonud ja keda arvus on rohkem kui ühelgi teisel Euroopa rahvusel. Juudid, välja arvatud presidendi soov, oli represseeritud inimesed kokku kutsuda, neile otsa vaadata ja tõdeda. Meie oleme jäänud, aga need, kes meid küüditasid, on jumal tänatud, unustatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Lauluväljakul lõppes juuniküüditamise 60. aastapäevale pühendatud üritus \"Eesti mäletab\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLemmatu marja talu kaasomanik Kärt Karhunen ütles, et öökülm võttis küll ära esimesed õied, kuid eile saadi selle hooaja esimene saak, mis kasvatati loori all. Aga kui vaadata nüüd neid põlde, mis ei ole katteloori all, siis need hakkavad alles õitsema, et tõesti looduslikult tuleb saak, hilisem. Samuti on öökülm pahandust teinud teiste marjade õitele. Meil endal on küll vaarikad, aga see, et selle kohta ma ei oska ütelda ja mustad sõstrad samuti. Nad on ilusti õitsenud, aga mingi koha pealt külma õied ära võtnud. Mis saab siis, kui ilmad jäävad külmaks, kas siis tuleb hakata sööma välismaa maasikaid? Ei kindlasti mitte. Et marjad lihtsalt küpsevad rahulikult ja mitte nii kiiresti, et pigem just on, nendel on aega suureks kasvada rahus, küll nad ikka tulevad. Laari talu perenaine Kadri Neebokatt tõdes, et maasikataimed õitsevad ning avama saaki prognoositakse jaanipäevaks. Paljudel põldudel on ka katteloor ja sealt prognoosime juba kahe nädala pärast umbes saaki, et katteloori alust pinda ei ole külm kevad mõjutanud. Kuid avamaal on taim natukene hilisem. Kui eelnevatel aastatel on olnud. Energiakulude suurenemise tõttu on püsikulud tõusnud vähemalt 30 protsenti, mis kajastub lõpptarbija hinnas. Nii energiakulu sellest tulenevalt ka kõikvõimalikud sisendid ja olen suhteliselt kindel, et see kajastub ka suvel maasikahinnas sest kõik sisendid on suurenenud. Nii Laari talu kui ka Lemmatu talu esindajad tõdesid, et raskem prognoosida, milliseks kujuneb lõplik maasikahind sest tegurid, mis seda mõjutavad, on palju. Lemmatu talu kaasomandirhunen. Hinnad on tõusnud, aga me oleme ilusti oma kauba kätte saanud ja muidugi meie tavaliselt ostame lattu valmis omad omad väetised, et tunda mingisugust kindlustunnet ka sellel aastal. Sõda Ukrainas tõstis väetiste hindasid, kuid Eesti maasikakasvatajad varusid talvel vaja minema väetise ette. Veel kord. Laari talu perenaine Kadri Nebokat. Tõesti, me ei olnud seda teinud sügisel, vaid tegeleme sellega tavaliselt talvel või kevade alguses. Meil õnnestus kõik vajaminevad sisendid endale hankida, kuid hinnad on teised võrreldes aasta tagusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Küll aga on kodumaise maasika hind tänavu kõrgem kui eelmisel aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder ütleb, et suve lõpuga on näha väikest tõusu kaitsesüsti soovijate arvus. Kuigi kevadel jääb tänane tempo alla, tehakse päevas siiski 300 kuni 500 süsti. Nii viiel päeval nädalas, mil vaktsineerimiskeskus on lahti. No nii suure keskuse pidamine tõenäoliselt oma aktuaalsuse hetkel on ikkagi ammendanud, et et meil on suur töö seal tehtud, me oleme enamik inimesi selle ära vaktsineerinud ja me tõepoolest muudame vaktsineerimiskeskuse asukohta ja toome siis kogu oma vaktsineerimise, sellise paikse tegevuse oma haiglahoonesse puussepa kaheksa. Tartumaal on vaktsineeritud 72 protsenti inimestest, vaktsineerimas käivad praegu pigem nooremad. Kui me vaatame üldse hõlmatust vanusegrupiti, siis tegelikult selles vanusegrupis, mis on meil 18 kuni 29, siis seal tegelikult see hõlmatus on meil ikkagi alla 70 protsendi, nii et tegelikult need on need noored inimesed, kes meil siin siis kas õpivad töö, vad on muidu aktiivsed, et, et noh, me ikkagi peame püüdma neid veel tabada. Kui tudengite ja koolinoorteni plaanitakse jõuda õppeasutustes siis töötavatele inimestele peab Tederi sõnul vaktsineerimisvõimalusi pakkuma ka tööandja juures ja näiteks kaubanduskeskustes. Ka ei saa unustada eakamate vaktsineerimist. Satub ikka veel ka selliseid eakamaid inimesi sinna sisse, et me oleme siin, Tartu linnaga koostöös mõtlen mitmeid mitmeid erinevaid kordi, et kuidas me veel saame ikkagi veel teavet eakateni viia, et, et noh, meil ikkagi on seal mõnes vanusegrupis selline minekuruum veel. Lisaks keskusele on edukaks osutunud Tartumaal ringi sõitvad vaktsineerimisbussid. Me ikkagi täna näeme veel ka valdades täiesti selliseid eakaid inimesi, kes tõesti noh, nad ütlevad, et nendel ei ole olnud võimalust tulla vaktsineerima, siis ütleme siis kuskile nii-öelda suuremasse keskusesse Võrumaal ja Põlvamaal levib praegu koroonaviirus osaliselt madala vaktsiiniga hõlmatuse tõttu. Teder ütleb, et kliinikum oleks valmis ka Tartumaalt kaugemale sõitma, kuid täna pole nende abi veel palutud. Ma tean, et ka Põlvamaal ja Võrumaal on ka väga aktiivselt siin teised mobiilsed vaktsineerimisbussid olnud kaasatud ja siin ka kaitsevägi Võrumaal, et et võib-olla on ka see kaet nüüd siis nii-öelda ka saanud selle kivi tagant nii-öelda liikuma, et, et võib-olla lihtsalt ei ole olnud nagu meie abi vaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartumaal on vähemalt ühe koroonavaktsiini süsti saanud üle 86 000 inimese, vaktsineerimas käivad praegu peamiselt nooremad inimesed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPänakad teavad hästi, kuidas igal talvel, kui jää kandma hakkab, läheb harrastuskaluritel pidu lahti. Ahvenad tulevad siia püüdma ka lätlased ja neid on lahel ja jääl isegi rohkem kui kohalikke. See talv on olnud siiani täiesti jäävaba ja ahvenal on olnud selle võrra lihtsam elu. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Spilev. Tegelikult on ahvenaga lood üsna halvad siin praegu Pärnu lahes ja lähiümbruses. Et juba neljas aasta järjest on kalurite saagid kukkunud ja see saakide kukkumine on ikka täiesti varupõhine, et lihtsalt seda kala ei ole ja tekivad uued põlvkonnad, ehk siis nende noorkalade arvukus on siin järjestikustel aastatel olnud tavapärasest oluliselt madalam. Nii et see on väga hea ahvenavarule, et neid püüdjaid siin oluliselt vähem on olnud sel talvel. Spilev ütles, et jää puudumine on olnud hea kutselistele kaluritele, kes saavad oma mõrrad jäävabas vees püügile panna. Aga ega neilgi kerge ei ole olnud. Sel talvel, sellepärast et sügisest saadik on üks torm ajab teist taga ega siis sellises tormavas meres seda saaki saamas käia pole lihtne ja risk on suur ka püünistele, et igal juhul selline talv ahvenavaru jaoks on tõenäoliselt ikkagi hea. Aga kuidas on lood meie rahvuskala räimega rannas veel räimepüüki ei toimu, küll aga on mehed algust teinud juba tükk aega tagasi tindi püügiga, nii et tinti on küll praegu Pärnus juba kalapoest saadaval, värsket ja, ja oma rannatinti suuremad tindipüüdjad on ka praegu, viivad just sisse oma püüniseid, suuremaid püüniseid, nii et, et tindihooaeg on juba alanud ja et linnas peaks juba kergelt seda värske kurgi lõhna tunda olema. See, et, et rannas räime ei püüta, ei tähenda, et Eesti inimene peaks oma rahvuskalata siin istuma. Et räime tuleb praegu täiesti aktsepteeritavas koguses, siis traallaevadelt, kes toovad oma kala ju ka siiakanti ja läheb ka poodidesse ja turule müügile, nii et värsked traalräime on küll saadaval siit sama sealt Liivi lahest ja ka Läänemere avaosast. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie kasinatele ahvenavarudele mõjub hästi, et merel ja jõgedel pole siiani jääd olnud ja harrastuskalastajad pole saanud veealust kalapüüki harrastada. Kui jää nüüd lühikeseks ajaks tulebki, ei suudeta selle ajaga väga palju ahvenat välja püüda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandusministeerium proovib luua välisinvesteeringute taustakontrolliks ühtset mehhanismi seaduseelnõu väljatöötamis kavatsusele vastanud ministeeriumid kirjutavad kui ühest suust, et niisugust mehhanismi läheks tarvis. Siiski lisab justiitsminister Raivo aeg, et väljatöötamiskavatsuses võinuks täpsemalt selgitada, milleks niisugust kontrolli tegema hakatakse. Justiitsministri hinnangul vajab vastust küsimus, kui sageli on Eesti riigile väliskapitali vahendusel majanduslikku survet avaldatud või kuidas on välisrahaga mõjutatud meie avalikku korda. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi välisinvesteeringute nõunik Margus Pae kinnitab, et näited on olemas, kuid nendest avalikult ei räägita. Siiski rõhutab Pa, et lahendust ootab päris probleem. Et meil ei juhtuks olukorda, kus ühiskonna toimimise jaoks olulised teenused võiksid ühel hetkel olla sellise väliskapitali kontrolli all, mille tegelikku tausta ja, ja tegelikke motiive me väga hästi ei tea. Missugused on need ühiskonna toimimiseks tähtsad teenused, see küsimus ootab samuti sisustamist. Rahandusminister Martin Helme märgib tagasisides, et olulise ettevõtte profiil tuleb täpsemalt läbi mõelda. Väljatöötamiskavatsuses on ühte nimekirja pandud nii kaitsetööstusettevõte kui meediafirmad. Margus Pae ütleb, et mõni ministeerium sooviks seda nimekirja kitsendada, mõni laiendada. See ei saa olla midagi laiali valguvat, vaid ikkagi võimalikult täpselt fokusseeritud ja piiritletud valdkondade loeng. Ala. Kuidas see tausta uuring täpselt käib, on samuti veel lahtine. Martin Helme märgib, et kõigi varjatud seoste tuvastamine saab olema suur väljakutse. Margus Pae ütleb, et seda tööd ei jäeta ainult ministeeriumi ametnike hooleks. Tarvidusel kutsutakse appi ka julgeolekuorganid. No kavatses, on ikkagi võtta laiem pilt, et, et siin otsustusprotsessis ja nii-öelda selles menetluses oleks kaasatud kõik vajalikud osapooled, kellel on kasutada erinevat informatsiooni, et siis kogu see pilt nii-öelda üle välja kokku panna. Väljatöötamiskavatsuse järgi ei hakataks kontrollima ainult kolmandatest riikidest tulevaid investeeringuid, muidu võiks niinimetatud pahatahtlik raha peituda mõne Eesti või mõne teise Euroopa Liidu ettevõtte selja taha. Välisminister Urmas Reinsalu juhib aga tähelepanu, et Euroopa Liidu üks põhialuseid on kapitali vaba liikumine ja selle piiramisel peab olema väga tähelepanelik. Margus Pae. Teisalt on siiski olemas ka Euroopa Liidu aluslepingutes vastavad põhimõtted, millele toetudes ikkagi saab seda teha nii et see on nagu edasise sellise arutelu koht siin on. Võib-olla see tasakaal on see võtmesõna, mis võtab kogu selle teema kokku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki ministeeriumid nõustuvad mõttega luua mehhanism välisinvesteeringute taustakontrolliks, on paljud küsimused veel vastuseta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie mikrofoni juures on terve grupp tänasest pidupäevamarsist osavõtjaid ja palume neilt põgusa intervjuu. Admiral Aleksander Oriol, mees, kes alustas teenistust Nõukogude armees allveelaevaohvitseri ja komandörina ning läks erru laevastiku juhataja ametikohalt. Niisiis, admiral Oriol Üks meie pidupäevade aukülalistest, NSV Liidu kaitseministeeriumi delegatsiooni juht suurtükiväemarssal Konstantin Kazakov. Suure isamaa sõja päevil Tallinna ja Eesti vabastamise ajal teise löögiarmee suurtükiväe ülem, Tallinna vabastamise mist pälvis kõrgema ülemjuhataja tänu suurtükiväe marssal Konstantin kasako. Ja. Küllap tänasest pidupäevast osa võtvatest kindralitest vähemalt ealt kõige noorem kõige noorem kindral, lennuväe kindralmajor, kahe Nõukogude Liidu kangelase kuldtähega rinnal. NSV Liidu kosmoselendur Pavel Popovic. Ja veel teine kahekordne Nõukogude Liidu kangelane, kes võtab osa meie tänastest pidupäevadest Tallinnas. Elukindralleitnant Vassili Rakov. Tallinna vabastamise päevil oli ta balti laevastiku pikeerivate pommitajate polgukomandör.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna \"vabastamisest\" osavõtjate meenutusi: admiral Aleksandr Orjol, suurtükiväe marssal Konstantin Kazakov, kindralleitnant Vassili Rakov (tollane Tallinna laevastiku pikeerivate lennukite polgu komandör), kosmonaut Pavel Popovitš, reporter Feliks Kaasik, intervjuu vene keeles.Salvestatud 22.09.1984.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhtekokku üritab Narva volikokku pääseda kuus nimekirja, millest viiel on reaalne võimalus täiesti olemas. Mõni kuu tagasi taassünni läbi elanud keskerakonnal on valijale ette näidata rohelist värvi lipp, mida inimesed hästi mäletavad. Vanad ja tuntud tegijad, kes Narva elu järjepidevust ja stabiilsust sümboliseerivad kuid mida keskerakonnale pole siis värsket ja karismaatilist liidrit. Nimekirja esinumber ja linnapeakandidaat Mihhail Stalnuhhin teeb justkui oma salajast valimiskampaaniat ning teda pole isegi Keskerakonna valimisplakatitel. See-eest on särav ja karismaatiline liider olemas teisel Narva valimiste favoriidil Katri Raigi nimekirja. Raik kogus eelmistel valimistel Narvas suurima häältesaagi ning nüüd, kus tal on õnnestunud vahepeal linnapea olla, võib ta oma isiklikku rekordit isegi uuendada. Tema nimekiri on 85 kandidaadiga Narva pikim. Samas pole Raiki nimekirjas suurte munitsipaalasutuste juhte, kes tavaliselt piirilinnas palju hääli koguvad, nii et vaevalt nad valimised võidavad. Kuid volikokku pääsevad kindlasti erksa ja tuntud juhiga valimisliit, kes Narva valijate hääli jahtides edule võib loota. On elagu Narva ekslinnapea Aleksei Jevgrafovi. Nimekirja raudvaras on võimult tõrjutud endised keskerakondlased, kes on vahepeal isegi Ekre lipu all tegutsenud. Siiski oleneb elagu Narva väga suurel määral Jevgrafovi kogutud häältest ehk sellest, kui hästi valija parklaia laste mängu väljakuid ehitanud linnapea ikka mäletab. Eesti 200-l on Narvas 53 kandidaati. Ühelt poolt on neil esimese korra kohta väga tubli nimekiri, mis Narva valijate eelistustele vastab sotsiaaltöötajad, koolijuhid, õpetajad. Teisalt pole neil sellist ühtset ja narvakatele arusaadavat tunnust, mis valija südame põksuma paneks ja just südamega, mitte programme lugedes. Kohalik valija hääletabki. Teine erakond, mis uustulnukana Narvas hääli püüdma läheb, on EKRE ja väljavaateid on neilgi, sest Narva elanik on oma olemuselt ääretult konservatiivne viga jällegi selles, et valijale arusaadavaid loosungeid kannavad suhteliselt tundmatud inimesed. No mida ütleb Narva elanikule EKRE esinumber Janek Odinets. Valimisliit rahvaliit esindab valijat, kellele ei meeldi ametnikud, keeleinspektsioon ja tasulised huviringid. Kahtlemata saaksid ka nemad Narvas hääli, kuid kõigest kahe kandidaadiga volikokku pääsemislootust ei ole. Ühesõnaga kõik viitab sellele, et Narva valitsemiseks peaks oktoobris hakkama kokkuleppeid tegema. Kuid senine kogemus paraku näitab, et koalitsiooni siinmail ei püsi ja tavaliselt eelistatakse koostööle kirve selga löömist ja partnerist vabanemist Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas mitu aastat kestnud poliitiline segadus on tekitanud olukorra, kus esimest korda ei paista valimistel ühte suurt võitjat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOma otsuse muutmise eeldusena nõuab Türgi-Rootsilt ja Soomelt muuhulgas 33 Türgis terrorismis kahtlustatava isiku väljaandmist. Soome välisministri Bekka Haavisto sõnul saab väljaandmist arutada ainult Soome seaduste kohaselt ning esmalt peab Türgi esitama ametliku nõudmise. Lähiajal kavatseb Türgisse sõita Rootsi välisminister Ann Linde, et uurida lähemalt Türgi vastuseisu kahe riigi NATO liikmesusele. Mõlemad riigid kavatsesid Türgisse saata ka diplomaatide delegatsioonid, kes hakkaksid kohapeal kohtuma Türgi välisminister umi esindajatega, mitte otse välisminister Sausoluga. Praeguseks on Rootsi teatanud, et delegatsiooni Türgisse ei saadeta. NATO peasekretär Jens Stoltenberg on siiski rõhutanud, et Türgi ei takista Soome ja Rootsi NATOsse astumist. Soome peaminister, sotsiaaldemokraatliku partei juht Sanna Marin paneb Türgi ootamatut meelemuutust imeks. Marina tuletab meelde, et varem on president Ardo on isiklikult lubanud, et Türgi mingeid takistusi Soome ja Rootsi võimalikule NATO liikmesusele ei sea ega teeliitumisprotsessi ka mingil muul viisil raskemaks. Marini sõnul on Türgi sõnumid murettekitavad, kuid paanikaks pole siiski põhjust ning kannatlikus ja kõnelused aitavad probleemi lahendada. Samas on turvalisemaks muutunud kahe riigi olukord liikmesuse taotlemise ajal, sest Norra, Taani ja Island teatasid ühisavalduses, et on valmis toetama NATO liikmesust taotlevaid, Soomet ja Rootsit, kui neid riike peaks rünnatama. Avalduse tegi kolme riigi nimel Norra peaminister Junas Kaar tööre. Ühisavalduses märgitakse, et Soome ja Rootsi otsused NATO liikmesuust taotleda on suveräänsete riikide otsused ning Soomel ja Rootsil on õigus jätkata liitumisprotsessi ilma välispidise sekkumiseta. Avalduse teinud riigid lubavad ka Soome ja Rootsi taotlustele võimalikult kiiresti positiivselt vastata. Prantsusmaa presidendi kantselei teatas, et Prantsusmaa on valmis toetama Soomet ja Rootsit poliitiliselt ning tõhustatud sõjalise dialoogi kaudu kõikvõimalike ähvarduste ja agressiooni vastu. Ka Eesti, Läti ja Leedu välisminister tegid ühisavalduse, kus lubatakse balti riikide täit toetust Soome ja Rootsi NATO liikmesusele. Avalduses lubatakse aidata Soomet ja Rootsit taotlemisprotsessi ajal ning tagada taotluste võimalikult kiire heakskiitmine Balti riikides. Avalduses öeldakse, et Soome ja Rootsi NATO liikmesus suurendab julgeolekut Läänemere piirkonnas ja avab uusi võimalusi riigikaitse koostööks. Venemaa režiimi juht Vladimir Putin on teatanud, et Soome ja Rootsi liitumine NATOga ei ole Venemaale iseenesest oht. Ohuks peab Venemaa aga NATO infrastruktuuri laienemist mõlemasse liituvasse riiki. Putini sõnul leiab sõjatehnilise infrastruktuuri laienemine ilmtingimata Venemaa vastuse. Kuidas Venemaa NATO taristu laienemisele täpselt vastata kavatseb. Putin ei öelnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi presidendi sõnul pole kummalgi riigil mõtet oma delegatsiooni Türgisse ümberveenmiskõnelustele saata, sest Türgi oma seisukohta ei muuda. Samal ajal lubavad Põhjala riigid, Balti riigid ja Prantsusmaa Soomet ja Rootsit aidata, kui neile NATO-liikmesuse taotlemise ajal kallale peaks tungitama. Mõlema riigi parlamendid jätkavad täna arutelu NATO-sse astumise üle, Rootsi teatel esitatakse liitumisavaldus samal ajal Soomega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2019. Aasta lõpus detsembrikuus kuulutasime välja keskväljaku ideekonkursi ning selle tulemusena siis 2020. aastal valiti võidutööks baas ning praegu on 100 protsenti tegemist transpordimaaga. Aga soovime siis teha transpordimaa ja üldkasutatavaks maaks. Meie ruumi eksperiment on kolmel suvel näidanud seda, et inimesed vajavad vaba aja veetmiseks just eriti suvisel ajal ja ilusate ilmadega kohta, et kui siiamaani arvati, et suvel on Paide linn rahvast tühi, siis tegelikult ruumi eksperimendi ajal on näha, et inimesed armastavad veeta ka vaba aega suvel paides. No kui suur on tõenäosus, et see projekt ikka üldse läheb töösse, sest et on kuulda olnud ka teatavat vastuseisu Ja loomulikult, et tegelikult on ju tegemist väga suure projektiga ja, ja inimeste jaoks on meie keskväljak väga oluline. Ja siin ei saa öelda, et on õiged või valesid arvamusi, et igal inimesel oma arvamus ja sellepärast ongi avalik detailplaneering hea koht, kus inimesed saavad oma tahet ja, ja arvamust väljendada. Oletame, et täna detailplaneering algatatakse. Palju sellega siis aega läheb, kui läheb ehituseks? Kui kõik hästi läheb, siis keskeltläbi poolteist aastat kindlasti, kui me selle algatame, siis kindlasti aprillikuus me räägime uuesti volikogus avalikustamise teemadel, maikuus on ta avalik. Väljapanek on inimeste arvamuste küsimise aeg, ma arvan, et see kehtestamine, vastuvõtmine võib olla ehk parimal juhul jääb siis selle aasta lõpu poole ning kehtestamine siis ehk siis järgmiseks aastaks. Pihel, kas mida te ütlete nendele inimestele, kes kurdavad, et lõhutakse või rikutakse ära? Ilus ajalooline Paide keskväljak? Ajalugu ei, ei riku ega lõhu mitte keegi, et ma arvan, et keskväljak ei pea olema transpordiringristmik, et transport siia jääb, autod saavad siin liikuda, aga teeme natukene ruumi ka siin inimestel väljas vaba aja veetmiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide linnavolikogu arutab keskväljaku detailplaneeringu koostamise algatamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeping sõlmitakse kaheks aastaks, vedu jätkub samadel tingimustel sama sagedusega. Riigi toetus on kahe aasta peale 150 miljonit krooni ehk 75 miljonit aastas. Piletihind ei tõuse. Dotatsioonisummale võib riigi poolt siiski lisa tulla, ütles majandus ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip. Üheks suuremaks eri erisuseks on võimalik kütuseaktsiiside ühtlustamisest tulenev kütuse hinnatõus. Mis võiks olla, kui seadus vastu võetakse? Poolteist miljonit krooni järgmisel aastal? Üks teema, mis on meil jäetud selles lepingus küllalt lahtiseks puudutab laevade mereohutus nõuetele vastavusse viimist ja, ja nende kulutuste teatud mahus riigi poolt kompenseerimist. Et see jääb tulevaste läbirääkimiste teemaks. Saaremaa laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo teatas, et on lepinguga väga rahul, kuigi varem oldi teistsugustel seisukohtadel. Leping meid täielikult rahuldab leping on lõpuni läbi vaieldud. Ma ei saanud varem ka kunagi öelda, et leping jäi rahuldav. Normaalne protsess, käis. Võimalik ühisfirma, Tallinna sadam aga, aga pole selle lepingu küsimus. Leedo sõnul on see puht majanduslik küsimus. See on majandusküsimus ja me töötame selle ala, kui leitakse, et see on kasulik kõigile osapooltele, kindlasti see sünnib. Mis saab kahe aasta pärast vedaja leidmiseks korraldatakse riigihange ja siis juba 10-ks aastaks. Minister Andrus Ansip. Ja sellel hankel saavad osaleda kõik. Kas Saaremaa laevakompanii on see siis ühisettevõte, kui kunagi kellegi vahel selline ettevõte moodustatakse või kes iganes. Nii et see on avatud hanke? Järgmine hange arvestab sedagi, et valmis võib saada püsiühendus. Miks aga ollakse uue konkursi suhtes optimistlik, kui senised on ebaõnnestunud minister Andrus Ansip ja kantsler Marika Priske? No ju tuleb tagantjärgi öelda, et aega oli vähe ja, ja ilmselt ei olnud ka ettevalmistus piisav. Seaduse niiviisi muudetud, et me saame korraldada siiski avaliku konkursi, mis, mis on paindlikum ja, ja, ja niivõrd keerulise konkursi puhul riigihangete seadust täpselt järgida ja sealt nagu parimat pakkumist välja sõeluda nende reeglite järgi oli küll väga keeruline ülesanne, et avalik konkurss annab selles suhtes nagu oma tegutsemisvabaduse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusministeerium ja Saaremaa Laevakompanii kirjutasid alla lepingu praamiliikluse reguleerimiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise aasta lõpus Tartu linnavolikogu otsusega loodud sihtasutus Tartu 2024 eesmärgiks on tulemuslikult läbi viia Euroopa kultuuripealinna ettevalmistused ja kogu tiitliaasta programm. Kui veel sel kevadel polnud sihtasutusel juhti, siis praeguseks on kõik ametikohad mehitatud. Siiski pole meeskonna suurus lõpp lõplik, sest mida rohkem ideid ja kohustusi, seda rohkem läheb vaja ka inimesi. Kavandatavate plaanide elluviimiseks jätkab sihtasutus 2024, juhatuse liige Priit Mikk. Kindlasti me kasvame järk-järgult iga aastaga järjest suuremaks ja suuremaks, kultuuripealinn on suur ettevõtmine ja, ja tõesti, meie nii-öelda koormus kasvab iga päevaga, võib öelda, et siis sellest tulenevalt tekib ka nii-öelda ametikohti juurde. Sihtasutuse eelarve aastat 2020 kuni 2025 on 24,5 miljonit eurot sellest poolteist miljonit moodustab ligi 20 Lõuna-Eesti kohalike omavalitsuste panus. Miku sõnul on omavalitsustega koos loodud koostööleppe. Suure tõenäosusega kiidavad erinevad volikogud õpe ka sügise jooksul heaks. Seega ütleb Mikk, et omavalitsused on kultuuripealinna plaanidest ja tegevustesse hästi lülitunud. Ja see lepe käsitleb nii Euroopa kultuuripealinnaks ettevalmistamise protsessi kui ka osapoolte finantspanust ja loomulikult ka kultuuritöötajate võimestamist kultuuripealinna aastaks. Näiteks kaheksandal septembril toimub kultuurikorraldajate võimestusprogrammi kultuurikompass ja seda sedakord siis väljaspool Tartu linna Viljandis ja see on ette valmistatud Lõuna-Eesti maakondade kultuurijuhtide koostöös. Missugune saab olema 2024. aastal kultuuripealinna avasündmus? Seda on Miku sõnul praegu veel vara öelda. Töö programmi kallal käib üle vaadatakse nii mõtted, mis kandidatuuriraamatusse kirja pandi ja ka värsked ideed. Täiendavaid ideekorjajaid tuleb kindlasti veel aastal 2022 programm igal juhul täieneb veel, et, et see nii-öelda osa, mis on täna arenduses, et see ei jää kindlasti lõplikuks kultuuripealinna programmis.",
"role": "user"
},
{
"content": "2024. aasta kultuuripealinnaks valitud Tartus käib töö nii programmi kui ka vajaliku meeskonna kokku panemiseks. Missugune on praegune seis ja koostöö kohalike omavalitsustega ?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nÕpetajate vaktsineerimise kohta praegu kindlat ja selget plaani pole. Üldiselt on teada, et süstima hakatakse veebruari keskpaiku ning et vaktsineerimise protseduuri eest vastutab linnavalitsus. Eeldatavasti õpetajad ise kusagile minema ei pea. Vaktsiini koos süstijatega toovad kohale Narva haigla kiirabiautod. Praegu käib Narva koolides vaktsineeritavate nimekirjade koostamine. Kuidas on lood Narva Eesti gümnaasiumis, räägib kooli direktor Ota Grona safrei. Meil soovivad vaktsineerida praktiliselt kõik õpetajad. Ma ei tea, kui palju me nüüd just väga tugevalt kardame haigust. Aga see eneseisolatsioon, mis on juba mõnele õpetajale kolm korda kaela tulnud, on vaieldamatult väga tugev motivaator. Kui väikeses koolis käib küsitlus kiiresti Narva Eesti Gümnaasiumis on 24 õpetajat, siis suures koolis võtab see aega Narva Pähklimäe Gümnaasiumi enam kui 100-st õpetajast jõuti eile tööpäeva lõpuks küsitleda veidi üle poole vahetulemustest, räägib kooli direktor Vetšeslav Kunovalov. Hetkel ma saan öelda, et üks kolmandik töötajatest öelnud jah, tahaksin vaktsineerida. Koolijuht loodab, et küsitluse lõppedes võiks vaktsiini soovijate hulk küündida 50 protsendini. Vetšeslav KoNovalov möönab, et isegi vabatahtlik vaktsineerimine tekitab õpetajate seas palju küsimusi. Peamine küsimus on selles, kas vaktsineerimisest keeldumise korral kahtestatakse sanktsioonid või mitte, kas mind koondatakse ja nii edasi ja siis ma nagu koolidirektor selgitab, et vaktsineerimine on hea asi, sest see annab kindluse ja näiteks avaneb võimalus reisida, aga lõppude lõpuks inimesed teevad ise valekuld. Haridusministeeriumi teatel peaks täpsem ülevaade, kuidas õpetajad vaktsineerimise suhtuvad, selguma tuleva nädala alguses. Narva linnavalitsuse kultuuriosakond, kuhu koolid samuti nimekirju saadavad, loodab selgusele jõuda alles nädala pärast. Kui palju Narva koolides üldse vaktsineerimisele kuuluvaid töötajaid neid andmeid praegu linnavalitsusel pole. Samuti jäi veidi segaseks, miks tegelevad vaktsineeritavate nimekirja koostamise ga paralleelselt haridusministeerium ja linnavalitsus. Praegu tundub, et vaktsiini hakatakse tellima haridusministeeriumi ning vaktsineerima linnavalitsuse nimekirja alusel. Milline neist õigem ja täpsem on, selgub ehk siis, kui kiirabiautod Narva koolidesse jõuavad Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva haridustöötajate suhtumine vaktsineerimisse on kooliti väga erinev. Mõnes koolis soovivad vaktsineerimist pea kõik õpetajad, mõnes vaid kolmandik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiisipere Haapsalu rohuküla raudtee taastamise teema on jaganud läänlased uskujateks ja uskmatuteks neil, kel lootust hinges rohkem tegutsevad selle nimel, et rong sõidaks riisiperest edasi Haapsalu või rohukülani, nii nagu see sõitis kuni 1995. aastani. Ei kulla vastu. Käsi paneb. Väikemees paneb viipreisi, on väike tüdruk, väike tüdruk, vabadust ei ole hullud. Tänase ettevõtmise taga oli Haapsalu tuntud kultuuriaktivist Aita Mölder, kes lasi hiljuti trükkida raudtee ühenduse taastamist. Toetavad kleebised. Koos mõttekaaslase Raili Friedemanni ga saadi kohalikest ettevõtetest liiprilauad ja raudrööpad. Aktsiooni ideest teostuseni kulus kaks päeva ja mitte sentigi raha. Tänase aktsiooni korraldaja Raili Friedemann. Kuna meil oli ainult kaks päeva ette teatamist ja, ja ei oleks küll osanud arvata, et nii palju inimesi kohale tuleb ja kuidas südamega tehti ja kõigepealt olid vanad inimesed kohal ilmselt noortele oli kell 12 liiga vara, aga väga palju rahvast oli ja, ja hästi mõnus emotsioon. Läänlased ja ka hiidlased loodavad endiselt, et raudtee taastamine lülitatakse Eesti transpordi arengukava aastaks 2014 kuni 2020. Selle nimel tegutseb Lääne maavalitsuse juures komisjon, mis peab raudteeühenduse taastamist piirkonna jaoks eluliselt vajalikuks. Raudtee taastamise komisjoni koordinaator Merle Mäesalu. Täna me oleme sealmaal, kus me viimane ettepanek on majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile, et me enam ei räägi ja ei põhjenda ära, miks meil seda on vaja teha, sellepärast et me oleme sellest nii palju juba rääkinud, et positiivne on see ka, et regionaalminister on avaldanud siin mõni nädal tagasi toetuse meie Haapsalu raudteele ja seda nimetataksegi täpselt nii, et see on uue võimaluse andmine arengueeldus piirkonna ehk siis Lääne maakonna arenguks ja meie taga on tegelikult ka Hiiumaa. Taastamise komisjon on majandusministrile välja pakkunud nelja raudtee ehituse varianti. Kõige kallim on elektriraudtee ehitamine riisiberst rohukülani teine variant on ehitada elektriraudtee vaid Haapsalu. Nii kõige odavam oleks diiselrongiliikluse rohukülani või ainult Haapsaluni. Merle Mäesalu. Kõige odavam diiselrongivariant Haapsalule maksab sirka 26 miljonit eurot ja kõige kallim siis sirka 50 miljonit. Kuigi raudtee taastamisele pole valitsus veel kindlat jah või ei sõna öelnud, on majandusministeerium andnud mõista, et lähitulevikus riisiperest Haapsalu poole uut raudteed maha ei panda. Ivar Soopan, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus oli raudteeliikluse taastamist toetav aktsioon, mille käigus pandi maha sümboolsed liiprid ja rööpad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõnesid peeti Raekoja platsil kümmekond, sisult olid need sarnased, räägiti Eesti rahva kesisest sissetulekust, ahnetest, poliitikutest, ebaõiglusest ja sellest, et maal sureb elu välja. Nõuti valitsuse tagasiastumist ja räägiti ka kütuseaktsiisist. Suur osa meeleavaldajatest nõudis tagasi osa Petseri maast ja Narva tagusest alast, mõned tahtsid seadustada ravikanepit. Ekre riigikogu fraktsiooni nõunik Imre Mürk ütles, et tema hinnangul oli just aktsiisitõusu plaan see viimane piisk, mis katalüsaatorina rahva pahameele laviini käivitas. Alustuseks küsisin Imre Mürgilt, palju korraldajate hinnangul inimesi raeplatsil meelt avaldamas oli Imre Mürk. Ma arvan, et kuskil 500 ringis, aga see pole niivõrd oluline, kui see, mis mulle tohutult meeldib, et tartlased on avastanud oma põhiseadusliku õiguse avaldada meelsust ja teha tänavademokraatiat, ma arvan, et see on Eesti demokraatiale üldse väga turgutav, et inimesed oma meelsust avaldavad ja see on avalikkusele kasulik ja see on ka valitsusele kasulik. See see, mille vastu rahvas on see väga ebaõiglane ühiskonna maksustamine. Et meil on Euroopa üks kõrgeim tarbimismaksustamine Kunagine keskerakondlane, viimastel parlamendivalimistel Rahva Ühtsuse erakonnas kandideerinud Silver Kuusik nõudis lavalt valitsuse tagasiastumist ja saabus lavale, käes vigel või hang. Mul on häbi siin nende esiisade pärast, kes on selle riigi ja selle rahva nimel võidelnud ja me ei suuda mitte midagi rohkemat teha, kui me oleme kolme-neljasajakese siia platsile tulnud. Järgmine kord, kui tuleb selline üritus, olge head, võtke igaüks kaasa. Naabrinaine ja naabrimees, see vägi peab kasvama ja see rahvas peab ärkama. Ma luban, lõpetuseks, et see hang või vigel, kuidas keegi teda mõnes Eesti nurgas nimetab või mõni teine hang või vigel satub ühte kohta mõnel audia kaheksaga Eestit valitseval härrasmehel. Ja veel kord valitsus, astu tagasi. Valitsus, astu tagasi. Inimesed raeplatsil ei salanud, et küsimus pole baaris või mõnekümnes euros, mille aktsiisitõus 2019. aastal ühes kuus nende taskust viiks. Tegu pidi olema põhimõttelise vastasseisuga, mille vastu meelt avaldate kütuseaktsiisi vastu. Palju teid kütuseaktsiisi tõus mõjutas? Olete kindlasti välja rehkendanud? Minul läheks umbes kuus üle kahe euro, kuna mul on väikene auto Kiabi Kanto ja ma soovitaks parlamentääridele nendele istujatele ja muidusööjatele nendele osta. Kant 1,1 küsimus on kahes euros või põhimõttes põhimõttest, sest pensionäril see kaks eurot Läheb siia kaks eurot läheb prügivedamisele ja teada on, et prügivedajate kuningriigis on väga palju neid miljonäri, kes meie prügist elavad miljonitega. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus kogunes Raekoja platsile umbes 500 inimest, kes soovisid paremat elu, odavamat kütust ja uut valitsust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa tegin ettepaneku, et see linnavolikogu määrus number kolm viidaks põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega vastavusse, nimelt sisuliselt ei ole toimunud üldse linnaosa likvideerimist on toimunud lihtsalt linnaosa likvideerimise sildi all selle illegaalne ümberkujundamine, nimelt kuigi kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab üheselt, et on õigus asutada tada linnaosa või see likvideerida, küll aga on lubamatu sisuliselt linnaosad, säilitades nad mingisuguseks illegaalseks vormiks, ümber kujundada. Ma analüüsin seda teemat väga põhjalikult ja sisuliselt need linnaosad piirkondade nime all jäävad alles. Aga see on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 160 ja ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, et nii ei saa teha, sisuliselt on tegu trikitamisega, õigussüsteem on tervik, kõik seadused on omavahel ühendatud ja kui ühes seaduses on sätestatud, et kui on territoriaalne tee kontsentreeritud üksus, siis tuleb seda ka nimetada. Linnaosaks või osa vallaks ei saa kasutada mingisuguseid muid mõisteid, see loob kogu süsteemi vea. Nad peaksid sisuliselt taastama linnaosa, kui palju neid linnaosasid on, see on siis volikogu otsustada, aga linnaosad kui sellised, mis just sisuliselt praegu olemas on ja ka avalikku teenust osutab tavad ja saavad ka peale selle reformi jõustumist osutama, et see tuleb ka sätestada, nii nagu sätestab põhiseadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mitme päeva jooksul see oligi nüüd päeva jooksul, aga see võimalus, mis annaks siis võimaluse muud teha ka üks valimisringkond, see ei ole mingil juhul kooskõlas seadusega. See ei ole kooskõlas seadusega, sellepärast et antud juhul need piirkonnad kui sellised on oma olemuselt ju linnaosa. Nii et Tallinna volikogul on võimalus ainult teha tagasi linnaosad, mitte mingeid muid trikke. Tahate öelda? Küll jah, legaalne tee oleks see, kui seda ei tehta, eks siis tuleb mul kohtutee ette võtta oma ettepanekus, ma olen ka valimisseaduse lähtepunktist lähtunud, kuid olen tuvastanud, et vastav määrus on vastuolus just kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ja selle kaudu siis põhiseadusega. Ta loomulikult puudutab valimisi, seepärast seadused on omavahel seotud. Nii et volikogul on aega 20 päeva",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Indrek Teder tegi Tallinna volikogule ettepaneku viia linnaosade tegevuse lõpetamise otsus kooskõlla põhiseadusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuuseumide teevad sel nädalal ettevalmistusi, et hiljemalt järgmisel oma uksed külastajatele avada. Eesti Rahva muuseum kasutas kahekuuliste sunnitud pausi mitmete tööde lõpetamiseks, ütleb muuseumi direktor Alar Karis. Näitusesaalid oleksid võimalikult hästi ettevalmistatud ühelt poolt ja teiselt poolt, et külastaja, kui ta tuleb, et ta saab siit ka maksimum itte, et ta saabub muuseumisse, selgub, et pooled ekspositsiooni osad on kinni. Tallinna kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp lisab, et kriisi ajal tuli ilmsiks, et paljud, kes muidu muuseumis käijad ei olnud, tegid kaasa virtuaaltuuri. Mul on hea meel, et, et nad on leidnud oma publiku, tänaseks on seal käinud tugevalt üle 10000 inimese seda vaatamas ja The New York Times hindas meie virtuaalnäituste platvormi maailma parimaks. Need erinevad vormid jäävad teineteist täiendama. Kui sa näed virtuaalselt väga head näitust, siis seda enam soovid sa seda päriselt näha. Kadrioru kunstimuuseum kasutas juhust ja vahetas kahe kuu jooksul välja vana mööbli lihtsamini puhastatava vastu ning üle mitmekümne aasta sai ka parkett põranda lihvitud. Näituseplaane tuli samuti ümber teha, ütleb muuseumi direktor Aleksandra Murre. See aasta oli planeeritud Kadrioru kunsti Eesti muuseumis sellise kunstiPillerkaarena, et meil pidi aprillis olema avatud näitus Memlingi Rubensini, kuhu teosed pidid tulema Antverpenist, Belgia erakogust, aga loomulikult on selline murettekitav, kuidas me järgmine aasta saame ja sellist suurt ambitsioonikat projekti siia tuua, omamata sellist nii-öelda rammusat suve. Rammusat suve just piletitulu mõttes. Kadrioru lossis, mida suve jooksul külastab 70 80000 külastajat, millest ütleme 80 protsenti moodustavad turistid keda sel suvel ei tule. Tallinna kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp Rahalises mõttes on kahju näol siis tegemist ühe kopsakama, siis viiekohalise summaga, see kõik ei ole veel lõplik, me ju veel ei tea, kuidas siis publik taastub, kas inimesed käivad kunsti näitustele edasi? Ja ERMi juht Alar Karis See summa ikkagi on poole miljoni ja miljoni vahel, mis kaotsi läheb. Ja küsimus ei ole ju ainult eriolukorras. Probleemid, mis muuseumidel tekivad, ikkagi on, on pärast seda ehk külastajate arv tõenäoliselt jääb väiksemaks. Väliskülalisi jääb vähemaks, pluss eri nõudeid, mis on tehtud ka näiteks Eesti Rahva Muuseumi puhul restoranile. Alar Karise lisab veel, et pärast eriolukorda teevad kõik muuseumid ilmselt endale uue eelarve ja siis on juba valikute küsimus, mida teha ja mida mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muuseumitel jäi kriisi ajal kopsakas tulu teenimata. Sel nädalal hakkavad tasapisi uksi avama muuseumid. Enamik neist lubab külastajad sisse järgmisest nädalast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonakriis on mõjutanud majapidamisi erinevalt. On sektoreid, kus suurenes tööpuudus, on sektorid, kus toimus palgakasv ära jäänud reiside ja meelelahutuse arvelt on kasvanud säästud pankades ja piirangute leevenedes üha suureneb. Soov tarbida nii ütleb Eesti Panga ökonomist Jana Kask. Ja need säästud on kogunenud peamiselt pangahoiustele. Tänavu esimeses kvartalis lisandus hoiustele veel osa teise samba pensionifondide väljamaksetest. Muidugi, arvestades eluasemele suhteliselt kõrget hinnataset, siis võib arvata, et, et neid sääste kasutatakse eelkõige laenu omafinantseeringu Eluasemeturg on aktiivne osa eelmistes kvartalites tehtud tehingutest tulenes ka eelmisel kevadel edasi lükatud otsustest. Hinnad kasvavad kiiresti, nii uute kui vanemate korterite puhul. Kuna möödunud kevadise suure määramise tõttu pandi ka mitmed eluasemearenduse plaanid ootele, siis selline ajutine pakkumise vähenemine võis olla ka üks tegur, mis, mis hinna kasvu on toetanud. Pakkumise on lisandumas uusi eluruume. Eelmisel aastal näiteks anti ehituslubasid arvuliselt välja rohkem kui eelmisel 10-l aastal. Eesti pank on välja töötanud mudeli, mis näitab, milline võiks olla hinnatase. Arvestades majapidamiste sissetulekuid, intressimäärasid ja siis uute eluasemete lisandumist ülehinnatud, et tõenäosus on veidi suurenenud. Võrreldes 2018. ja ja 19. aastaga. Pankadevaheline konkurents viib intressimarginaali alla võidu pakutakse üha soodsamat laenu, see aga suurendab riske pangandussektorile, ütleb Jana Kask. Finantsstabiilsuse seisukohalt on riskiks see, kui laenumaht kasvab sissetulekutest liiga palju kiiremini ehk siis, kui võlakoormus liiga palju suureneb. Etteruttavalt võib võib öelda, et liiga suurt võlakoormuse kasvu me praegu ei näe ja ajalugu näitab, et just buumi ajal kiputakse tegema laenuotsuseid. Liiga liiga rutakad. Eluasemelaenud moodustavad pankade laenuportfellist 43 protsenti laenukasvu piiramiseks on Eesti pank valmis kehtestama pankadele eluasemelaenude väljastamisel kolm piirmäära. Esiteks on siis laenusumma ja tagatise väärtuse suhe ei tohiks olla suurem kui 85 protsenti ja siin me oleme teinud erandi KredExi käendusega antud laenudele, kus see piirmäär on 90 protsenti. Teiseks ei tohi laenusaaja, igakuiste laenumaksete ja tema netosissetuleku suhtarv olla suurem kui 50 protsenti ja kolmas tingimus on see, et, et laenu saab võtta kuni 30-ks aastaks. Need nõuded ei ole absoluutsed, pankadel on võimalik rakendada erandeid kuni 15 protsendi ulatuses kvartali laenumahust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eluasemeturg on aktiivne, hinnad tõusevad ja laenusummad kasvavad. Turuaktiivsust toetab ka pankade soodsam laenupakkumine. Eesti Panga ökonomist Jana Kask rääkis sel teemal tänasel panga veebiseminaril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nItaalias on kehtestatud väga kõva karantiin, 16 miljonit inimest ei tohi nagu põhimõtteliselt liikuda. Neljandik kogu Itaalia rahvaarvust praegu on isoleeritud. Eile öösel sai veel liikuda. Täna teatas Itaalia lennukompanii all italia, et katkestab Milano lennud, et rahvusvahelised lennud saavad tulla ainult Rooma. Me räägime kogu aeg inimestest, kes on karantiinis ja isoleeritud, aga nüüd on telefonil üks, kes on tegelikult siis nagu isolatsioonis ületoode Roomas on telefonil, mis sinuga juhtus. Eelmisel nädalal minul oli väga väike palavik, ülikool, kus ma hetkel ka loenguid oleksin pidanud pidama, pandi ju kinni, eks tõesti, üritan olla kodus ja nii-öelda siis vabatahtlikus isolatsioonis. Sa oled sunnitud käima toidupoes, kuidas itaallased siis nüüd võtavad kõiki neid korraldusi ja piiranguid, et kuidas inimesed suudavad säilitada vahemaad avalikes kohtades üks meeter. Mind üllatas eile kell üks, pühapäeval, kui tavaliselt kõik itaallased söövad, pood oli rahvast täis, konservide riiul oli praktiliselt täiesti tühi, see on nüüd täiesti uus pilt. Kuivaineid ostetakse kokku, WC-paberit, vett tõesti nagu valmistutakse. Nüüd tuleb pikka aega kodus olla ja mis oli võib-olla kõige huvitavam inimesed tõesti hoidsid seda ühe meetri distantsi järjekorras, et see oli nagu üllatav ja ma ütlen tõesti, et lõpuks võib-olla see hüsteeria ja see paanika on nüüd jõudnud ka Rooma. Itaalia peaminister on lubanud trahvida inimesi, kes rikuvad karantiinireegleid. Kuidas see praktikas võimalik üldse on? Hetkel mulle tundub siiski, et itaallased ikkagi üritavad täpselt niimoodi käituda, nagu on siis ette nähtud, et tõesti neid põsemusisid enam ei anta, ei kallistata, ei kätelda, kui vähegi võimalik, ei minda kodust välja. Televisioonides on kõik kampaania praegu käimas, et olge kodus, keskenduge teerige, pidage paastu ja olge õnnelikud. Me rääkisime sinuga viimati 26. veebruaril koroonateemadel ja siis ma küsisin, et miks Itaalia on see riik, kuhu koroona nii võimsalt tunginud on ja sa vastasid, et itaallased ei saa ise ka aru, et keegi ei oska õieti arvata. Kas nüüd osata se No Põhja-Itaalia kahtlemata on üks Euroopa arenenum piirkond tööstuslikult ja loomulikult on seal aastakümneid olnud väga tugev koostöö Hiinaga, nii et noh, ühest küljest see selgitab niisugust otsest takti Hiinaga, aga teine teooria võib-olla, mis siin alternatiivmeedias liigub, on see, et Itaalia oleks justkui mingis mõttes testriik demokraatlikus ühiskonnas, et vaadata, kuidas siis selle viiruse haldamisega ja selles situatsioonis demokraatlikus ühiskonnas toime tullakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia lennufirma Alitalia katkestab täna Milano lennud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinu jaoks on alates 2007.-st aastast selge, et koostöö Edgar Savisaarega on välistatud ja põhjus on ühemõtteliselt selge, ma ei usalda teda. Ja see täna meedias avaldab minu suhtumist temasse ei muuda mitte kuidagi moodi, kuidas on võimalik, et niisugune asi lekkis meediasse? Iseenesest ma arvan, et, et siin ei ole tegemist mitte mingisuguse riigisaladuse lekitamisega, vaid et ka minuni jõudnud informatsioon pärineb Keskerakonnast. Keskerakondlased on Neid jutte rääkinud juba pikemat aega ja siis, kui mõned keskerakondlased said teada, et väidetavalt on Edgar Savisaar küsinud kolm miljonit eurot erakonna rahastamiseks Jakuninit, kes on endine kõrge KGB ohvitser, siis mõne keskerakondlasel on mõõt täis saanud ja ta on informeerinud oma kaaslasi, riigi institutsioone, teiste erakondade esindajaid ja kas see informatsioon on tõene või mitte, see ei ole minu kommenteerida. Õiguskaitseorganid Eestis teevad oma tööd sõltumatutena, nad teavad, kas uurida ja kuidas uurida, ja peaministri nad muidugi suuniseid selleks ei vaja. Aga kui see peaks tõele vastama, kui peaks olema tõendatud, et Edgar Savisaar tõepoolest on erakonna rahastamiseks küsinud võõrriigi esindajatelt raha, no siis see on täiesti vastuvõetamatu Eesti poliitilisele kultuurile ja, ja niisugused asjad tuleb ühemõtteliselt hukka mõista, kas saab siis midagi ette võtta, Edgar Savisaare ka? No see on juba küsimus uurimisorganitele, mitte mulle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansipi kommentaar Kadri Kukele Edgar Savisaare rahaskandaalist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTööpäev algas koalitsioonipartneritele kenasti. Keskfraktsiooniga kohtunud peaminister Kaja Kallas otsis igatahes lepitust. Eelmisel nädalal suhted läksid väga pingeliseks seonduvalt sellega, et tõesti meedia kaudu siis suheldi, teinekord on lihtsam kui pingeid maha võtta sellega, et ise astuda üks samm ja öelda, et tõesti võib-olla läks valesti ja ma vabandan Aga asja sisust rääkides läks asi jälle keerulisemaks. Keskerakond soovib, et valitsus jagaks rohkem raha, kui on plaanis praeguses ligi 240 miljoni euroses meetmete paketis. Erakonna hinnangul peab riik maksma kinni pool kõigist gaasitarbijate arvetest pool kõigist kodustest elektriarvet ning lisaks sellele tasuma kõigi juriidiliste isikute elektrivõrgutasu. Seda jaanuarist kuni märtsini. Pärast koalitsiooninõukogu kohtumist tõdes Keskerakonna esimees Jüri Ratas, et kokkulepet ei sündinud. Eks neid arutelusid tuleb siis lähipäevadel või tundidel edasi pidada, sest et kui neid abimeetmeid ei tule, siis me arvame, et see on selgelt juhtimiskriis. Sellisel juhul. Uuesti koguneb koalitsiooninõukogu homme pärastlõunal. Kaja Kallas kordab aga mõtet, et enne uute toetusmeetmete otsustamist tuleb koguda infot ja analüüsida, missugune osa praegusest meetmepaketist ei tööta. Meil on praegu käimas veel arvutused, ma mõistan seda emotsiooni ja, ja seda frustratsiooni, mis on tekkinud, aga valitsuses peab olema ka ikkagi läbimõeldud otsused ja seda me püüamegi teha. Veel hommikul tõdes Kallas keskerakondlaste sõnul, et enne uute otsuste tegemist võiks oodata kaks-kolm nädalat. Pärastlõunaks olid tähtajad pisut lühemaks muutunud. Eks me katsume ikkagi sellel nädalal jõuda kokkulepeteni, ma loodan, et see hea tahe on olemas mõlema koalitsioonipartneri poolt. Kallase sõnul jõuti mõnes asjas siiski juba täna üksmeelele. Keskerakonna fraktsiooni juhi Jaanus Karilaiu sõnul nõustus Reformierakond nende mõttega viia nulli juriidiliste isikute elektrivõrgutasud. Selle hinnanguline maksumus on kuskil 35 40 miljonit eurot ja ettevõtjale on ta siis arves kuskil kuus-seitse protsenti. Karilaiu hinnangul ei tasu analüüsimiseks enam aega kulutada, selle asemel peaks hakkama kokku panema lisaeelarvet. Täna on see finantsvõimekus tegelikult Eesti riigil olemas, küsimus on ainult poliitilises tahtes ja me oleme seda tahet tegelikult oma koalitsioonipartnerile korduvalt ka edastanud, nii et homme on see päev, kas siis ka mõte jõuab kohale või mitte?",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioonipartnerid Keskerakond ja Reformierakond ei suutnud täna kokku leppida kas või kuidas pakutakse lisa kõrgete energiahindadega seotud toetuspaketile. Peaminister Kaja Kallas loodab kokkulepet nädala jooksul, Keskerakonna esimees Jüri Ratas räägib juhtimiskriisist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViimastel aastatel on Kagu-Eesti maapiirkondadest elanike väljaränne vähenenud, ütles Tartu ülikooli geograafiaosakonna kaasprofessor Karri Raagma. Viimased kümmekond aastat on nüüd Kagu-Eesti selline vähenemine vähenenud, et, et noh, kui vanasti oli siin kaks protsenti elanikkonna aastas, kukkus ära, nüüd vahepeal kukkus ikkagi selline poole protsendi kanti Kagu-Eestis on metsa ja mööblitööstuses saanud piirkonna suurim tööandja, mis otseselt mõjutab inimeste otsust jääda maale elama. Teades raagmaa. Nüüd vahepeal on juhtunud see, et tegelikult ka needsamad Kagu-Eesti mitmed maakonnad on siis valdav tööandja on praegu tööstus, et ei ole enam põllumajanduspiirkonnad, aga on tööstuspiirkonnad ja sellega on nüüd seoses väga huvitavad arengud, et esiteks on siis Eesti kõige suurem eksport vald praeguja. Ja nüüd seoses siin inimeste liikumisega Euroopas ja teatud turgude kinnipanekuga on on võimalik ilmselt ka, et, et selle, selle nii-öelda puitmajade ja mööbli ja kõige muu nõudlus kasvab, kasvab jätkuvalt, nii et tegelikult tööd peaks nagu juurde tulema. Võrumaal tulid koroonakriisi ajal paljud elama oma suvekodudesse, ütles Antsla vallavanem Avo Kirsbaum. Enamasti inimesed rändavad siis töö pärast et kas siis tullakse tööle ja, ja, ja tänapäeval on ka hästi moodsad, need igasugused kaugtöövõimalused vähemasti selle viiruspuhangu ajal päris paljud inimesed ju endale suvekodudesse või, või siis otsisid just teise kodu ja, ja siin hästi palju aega nagu veetsid. Kaugtöö tegemise võimalus soodustab inimeste maal elama jäämist Karri Raagma. Nii et praegu on Eestis väga huvitav, on küll selge, et noh, et linnade ümber on tihedam ja tiheneb veelgi, aga tegelikult tekib juurde ka selliseid üsna kaugel olevaid siis asulaid, kus siis rahvas tuleb juurde selle võrra siis peeneldatakse pikemalt. Aga nüüd tänu sellele, et meil on see hõivestruktuur on muutunud üha rohkem saab teha kaugtööd ja meil siin koroonaajal see kaugtöö peaaegu kahekordistus. Ühe aastaga siis tegelikult ka neid inimesi, kes niiviisi pikemalt peldavad ja töötavad ka suurtes linnadesse või hoopis välismaale, aga elavad siis nagu sellistes üsna maakohtades, seda tuleb juurde. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eesti maapiirkondade elanikkonna vähenemist on viimastel aastatel pidurdanud uute töökohtade loomine ning võimalus teha kaugtööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõhimõtteliselt teised riigid, välja arvatud Läti oli nõus sellega, mis tegelikult selles dokumendis olema hakkab, mis tippkohtumisel läheb meie riigijuhtidele kinnitamisele ja lao ümber olevat liitlasriigid ja nende esindajad kaitseministrite näol, siis proovivad siin lähipäevad leida lahendust ka Läti jaoks ehk mis oli Läti soov. Läti soov oli see, et neil saab olema tulevikus Läti territooriumil püsivalt brigaadi suurune liitlaste üksus mida ükski riik ei olnud valmis veel täna ennelõunal panustama. Praegusel hetkel on raamriigiks Kanada. Kanada on nõus küll panustama kuni 1000 pataljoni suurusüksuse suuruse üksuse, sinna, aga, aga mitte rohkemat, nii et et Läti ei olnud sellega rahul. Millised on need detailid Eesti osas ja kas Eesti on nendega rahul, valmis Madridis need ära kinnitama? Eelkõige on oluline Eesti jaoks see, et kõik aktsepteerivad, et me peaksime muutma oma hoiakut, ehk me peame ette nihutatud kohalolekust minema tugevdatud kaitse hoiakule. Mida see tähendab, see tähendab seda siis, et meil on olemas brigaadi suurune juhtimiselement. Meil on olemas diviisi suurune juhtimiselement. Meil on olemas rohkem liitlasvägesid Meie territooriumil kui täna. Aga me tahame, et meil oleks võitlusvõimeline diviis Eestimaa territooriumil võitlema koheselt Eesti territooriumi eest juhul kui neid oht varitseb päevast null, mis tähendab seda, et me ei hakka nagu vanas mõttes kui Venemaa meid ründab midagi tagasi võtma meie vaid, vaid me suudame kaitsta Eesti igat sentimeetrit koheselt. Ja see on põhimõtteliselt tänu ühendkuningriigi prantsuse ja taanlastega koostöös võimalik teha kõike. Loomulikult meie enda väed, meie kaks brigaadi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis lõppes NATO liikmesriikide kaitseministrite kohtumine, mis oli viimane ettevalmistus juuni lõpus toimuvaks Madridi tippkohtumiseks. Kas NATO idatiiva kindlustamise plaanid on nüüd lukku löödud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädalavahetusel oli haiglates natuke üle 600 koroonaviirusega, patsiendi kõige rohkem 681 oli neid terviseameti andmetel veebruari viimastel päevadel. Päev-päevalt nakatub koroonasse järjest vähem inimesi. Koroonaviiruse levikut jälgiv kasvustrateegia Indrek Saul ütles, et kõige parema pildi koroonaviiruse levikust annab praegu reoveeuuring. Kuna koroonaviiruse osakeste sisaldus reovees langeb, siis peab Sauli sõnul vähenema ka raskete haigete arv. Eesti haiglates. Kui ma vaatan seda eelmise aasta sügise haiglaravi tippu, mis oli siin novembri alguses kuskil 600 siis ta tuli paari nädalaga langes juba poole võrra ja siis hakkab see langemine, see hakkab, eks ole, nagu pidurduma, et on selline laugja selline kellukakõver, nii et kuu kaks ja siis on tõenäoliselt haiglates juba suhteliselt rahulik. Viroloog ja endine teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et tema ei ole juba mõnda aega osade piirangute nagu näiteks koroona passi otstarbekusest aru saanud. Lutsari sõnul tuleks mõelda ka meelelahutusasutustele seatud kella 11. piirangu ja kohustusliku maski kandmise kaotamise peale. Seda kõike ei tuleks teha ka järsult ja üleöö, vaid järk-järgult. Ja mitmed teised riigid, noh, vaatame Taanit või Rootsit, et nad on ka umbes seda teed läinud, et ei ole, et noh, täna on väga range piirangud ja homme ei ole mitte midagi, et et seda, seda nõndanimetatud ventiilimeetodit, kuhu, kuhu juurde siis kuulub ka see, et, et kui olukord ikka läheb hulluks, siis tuleb uuesti seda ventiili nagu kinnipoole keerata, aga, aga kui me teisi riike vaatame, siis minu parima teadmise juures ei ole ükski nendest, kes nüüd piiranguid on leevendanud, ei ole neid uuesti tagasi pidanud panema. Lutsar ütles, et tõenäoliselt jääbki koroonaviirus tulevikus meie hulgas ringlema. Iga järgnev koroonaviirusesse haigestumine tundub inimestel aga mööduvat leebemalt. Ilmselt selliseid nullipäevi nullipäevi ei tule, aga mingi nakatunute hulk jääb ja eks see koroonaviirus otsib ka teed, kuidas ellu jääda, see no seda ta peab tegema, see on paratamatus. Ja tulevad kindlasti kindlasti ka uued uued tüved, mis on praegu paistnud ala, ei püsinud väga kaua, alfa oli üks, neli kuud, delta vallutas Eestit kuus kuud praeguseks peaaegu ära kadunud. Et noh, vaatame kaua see Omikron on, et noh, kuskil tundub, et pool aastat üks variant peab vastu ja siis tuleb kuskilt mingi uus variant. Endise teadusnõukoja juhi sõnul ei ole veel teada, kui tihti tulevikus peaks ennast koroonaviiruse vastu kaitse pookima ning kas praegustest vaktsiinidest piisab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusesse haigestumine ja haiglaravil olijate hulk jätkab suures plaanis langemist. Endise teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul võiks piiranguid hakata nüüd järk-järgult leevendama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelmise aasta kokkuvõte me saime just valmis ja see näitab väga ilmekalt seda, et kuidas erinevad reisijate vood Euroopa liitu on vähenenud, ka näiteks Schengeni viisataotlejate arv on kukkunud peaaegu viis korda enamgi veel, et, et kui aasta varem oli seal üle 15 miljoni viisataotleja, siis eelmisel aastal oli neid ainult 2,7 miljonit. Ja kui me vaatame Euroopa ja maailma suurimat politsei andmebaasi Schengeni infosüsteemi, siis ka selle kasutuspäringute arv on kukkunud peaaegu poole võrra, et, et kui varasemalt rääkisime seal kuuest miljardist päringust aastas, siis see on kukkunud seal kuskil kolme miljardi peale ja eelkõige just seetõttu, et piiridel liikumist on jäänud oluliselt vähemaks, et piirid on põhiline koht, kus neid kontrolle tehakse. Ja noh, kolmas selline andmebaas, mille andmestiku me haldame, on varjupaigataotlejate infosüsteem eurota, et seal on olnud väike kasv varjupaigataotlejate arvu osas. Aga näiteks süsteem näitab seda, et illegaalsete piiriületajate arv, keda süsteem on registreeritud, on kukkunud pea kaheksa protsenti. Mis teie järgmised projektid nüüd on? Meie järgmised projektid on üle euroopaline entriexit süsteem, mis peaks valmima järgmise aasta maikuuks. See on nüüd selline süsteem, millega asendatakse passidesse templite löömine ja hakatakse keskset arvet pidama Euroopasse, sisenejate väljujate üle. Ja teine süsteem, mille me kavatseme valmis saada järgmise aasta lõpuks, on elektrooniline reisiluba. See on mõeldud nüüd kõikidele nendele inimestele, kes tulevad viisavabadest riikidest, Euroopa Liitu, et noh, näiteks USA-st või Suurbritannias see süsteem on hästi sarnane ameeriklaste poolt kasutatavale tae. Kas see, et andmebaasid, mida kasutatakse piiride kontrolliks ja kuritegevuse vastu tegutsemiseks ei suhtle üksteisega, on see ikka suur probleem? Loomulikult on see suur probleem, et eelkõige identiteedi halduse. On olnud juhtumeid, kus on inimesed erinevate identiteeti erinevate nimedega kantud süsteemidesse, noh näiteks kui me räägime siin 2015 aasta terrorirünnakust Berliinis, siis see isik, kes selle toime pani, temal oli 14 erinevat identiteeti erinevates siseriikides, kõike riiklikes andmebaasides ja Euroopa Liidu andmebaasides. Et noh, mida me püüame teha, nüüd on see, et Me arendame välja uued kesksed komponendid ja üks nendest on jagatud biomeetria, selle asja mõte on nagu see, et kui inimeste kohta biomeetria andmebaasis sisestatakse oleks võimalik paremini neid suuri andmekogusid hallata ja nendest ka asisemaid järeldusi teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaepideemia tõttu kukkus eelmisel aastal Euroopa Liidus viisataotlejate ja piiriületuste arv.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikontrolli raport tehti avalikuks juba kaks kuud tagasi täna peatus riigikontrolör üksnes teatud pidepunktidel ja rõhutas vastutust raha kasutamisel ja selle kasutamise kontrollimisel. Ikka ei saada veel aru, et pole olemas mingisugust müstilist riigiraha mis tuleb, ei tea kust ja läheb, ei tea kuhu. On olemas meie maksumaksjate raha, mille oleme Eesti riigile usaldanud, et ta sellega võimalikult mõistlikult ja kõigi huvides ringi käiks ja toimetaks. Mihkel Oviir tõi näiteid kasutult seisvast riigivarast ja halvasti sõlmitud lepingutest ning nentis. Raha väär või vastutustundetu kasutamine on tagajärg. Probleemid, millele riigikontroll on osutanud, saavad alguse suhtumisest. On ametnikke, kes mõtlevad, et kui nad seadusi ei täida, ei juhtu midagi ja enamasti tõesti ei juhtugi. Sest küsimus, kes vastutab millegi tegemise või tegemata jätmise eest, jääb lihtsalt õhku. Aga just vastutuse küsimus on tegelikult keskne kogu riigiametis. Vastutus tuleb iga tööülesande puhul teha konkreetseks ja kui seda ei ole tehtud, siis vaatavad ministrid, kantslerid, ministeeriumiametnikud ja teised sellele kui asjale, millega peaks tegelema keegi teine, aga mitte tema. Tagajärjeks on see, et keegi ei tegele ja töö on tegemata. Selline olukord, soodustus ka riigi julgeolekuvarust, vilja ja gaasimaskide tiltrite vargus. Arutledes poliitilise, juriidilise ja administratiivse vastutuse teemadel tõi Mihkel Oviir välja ettevõtte nõukogu rolli. Maailma praktika näitab, et ettevõtte nõukogu vastutus üha suureneb. Omaniku esindajana vastutab nõukogu nii strateegilise juhtimise säästlikkuse kui ka kõikvõimalike riskide maandamise eest. Riigikontrolörina olen ma veendunud, et riik peab esitama viljasalve nõukogu liikmete vastu hagi ja nõudma neilt solidaarselt välja kahjumiljonid, mida meie kõigi rahakotist on nende ükskõiksuse ja ebaprofessionaalsuse tõttu kaduma läinud. Tuleks minna riigikohtuni vajadusel muidugi, et tekiks pretsedent. Siis saab selgeks, kas olemasolev seadus on puudulik ja seda tuleb muuta või on seda vaja lihtsalt rakendada. Küsimustele vastates diskuteeriti päris pikalt, kui suur on ikkagi riigiametnike, sealhulgas ka riigikontrolli ametnike vastutus võrreldes nõukogudega. Aga üldiselt valitses pessimistlik meeleolu, olukord ei parane, valitseb karistamatus, seadusi rikutakse kogu aeg, sealhulgas praegu aktuaalset riigieelarve seadust. Lõpetuseks ütles Mihkel Oviir, et rõhutab kolme r-i riik, raha ja ratsionaalsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontrolör Mihkel Oviir andis Riigikogus ülevaate riigivara kasutamise kohta 2003. aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ajaloos 38. valitsuse esimene istung tõtt-öelda oli väga meeldiv, et selle istungi esimene päevakorrapunkt oli väga oluline otsus. Valitsus üksmeelselt kiitis heaks Euroopa ühinemislepingu, mis tähendab, et homme on meie riigi peal kõik võimalused see Ateenas Euroopa erakorralise ülemkogul alla kirjutada. Koalitsioon tervikuna toetab Euroopa Liidu lepingut, toetab Euroopaga ühinemist, toetab seda väga erinevatel põhjustel, see annab võimaluse uue hoo andmiseks Eesti majandusele, selle järgi inimeste heaolu parandamiseks. Eesti riik saab sellise rahvusvahelise kaalu, mida Eesti riigil ja rahval pole varem olnud. Ja kolmandaks ja võib-olla kõige olulisemaks on ikkagi see, et me saame kindluse nendele väärtustele, mis tegelikult selle kontinendi ühineb. Aastatuhandeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus valitsus pidas oma esimese istungi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridusminister Mailis Reps kinnitas pressikonverentsil, et kommenteeris kurikuulsas vene teleintervjuus ainult ühte kooli, mis on miljonäri loodud, missugust Eestiski pole ja seda ta ka ütleb, ütles Regnumile pole ta ühtki intervjuud andnud ja mis puutub Eesti meedia kritiseerimisse, siis selle konteksti olid puhtalt lastelaagrid ja koolid ja selles seoses avaldas ta tõepoolest kahetsust, et nende kohta pole infot. Minu ainuke kommentaar ongi see, et mul on siiralt kahju, et meie väga professionaalsed poliitikud, endast lugupidavad poliitikud Eestimaal on uskunud rohkem vene propaganda kui siis usaldanud oma poliitikuid. Loomulikult ei ole mul mingisugust põhjust kohtades neljas rajoonis väga tublide kooliinimestega, kes püüavad anda oma lastele kõige paremat. Ei ole mul mitte mingisugust põhjust arvata ümber Euroopa parlamendi või Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee seisukohti. Selline intervjuu kokku lõikumine selliselt, nagu see sõnum on tahetud välja anda, on loomulikult väga professionaalne, aga see loomulikult ei kajasta kuidagi ei minu isiklikku ega minu kui valitsusliikme arvamust. Ma kindlasti ei olnud ennem ega ka täna arvamusel, et marimaaga on kõik korras. Mailis Reps möönas ka, et tegi visiidi ajal vigu. Ma tunnistan täiesti selgelt selles osas oma ebaprofessionaalsust, et mul ei olnud piisavat sidet Eestiga, ma ei teadnud, milline huvi selle teema vastu on tekkinud ja milline kõmu on sellega tekkinud. Teine asi, mida ma näen täiesti selgelt, et oleks pidanud tõenäoliselt teistmoodi tegema vene pressis, ma oleks pidanud rääkima tõenäoliselt inglise keeles, tõenäoliselt oleks võib-olla olnud võimalik seda vähem selliselt ära kasutada ja kolmas noh, tüüpiline viga, rääkisin liiga palju, sest sest ma vastasin umbes 10-le küsimusele ja loomulikult oli võimalik sealt siis niimoodi välja võtta, kuidas vaja oli. Haridusminister rääkis hommikul ka peaminister Andrus Ansipiga ja selgitas talle kujunenud olukorda. Repsi sõnul küsis peaminister väga konkreetselt, kas ta ikka on kursis kõikide Euroopa Parlamendi ja Euroopa nõukogu avaldustega ning ütles kindlalt, et usaldab oma ministreid. Peaminister Andrus Ansip on puhkusel ning teda me kätte ei saanud, kuid tema büroo kinnitusel kuulas ta haridusministri selgitused ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algab Mailis Repsi Marimaa skandaal. Haridusminister Mailis Reps lükkab ümber jutud tema hinnangutest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜha selginevas pandeemia taevas plahvatas äike, mida poleks kuidagi oodanud. Kõuemürina tõi Keskerakonna EKRE ja Isamaa algatatud seadusemuudatus, mis likvideeriks erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni ehk Eeri Ott ka ja annaks selle ülesanded riigikontrollile. Omavahel rääkides näitavad keskerakondlased nüüd Isamaale Isamaa inimesed Keskerakonnale ja EKRE rahvas osutab mõlemale valitsus partnerile. Aga kõik üritavad jätta muljet, et nemad ei ole selle seaduseelnõu põhiautorid. Miks seda üldse vaja oli? Arusaamatu E-riott ka mõned inimesed on olnud küll ehk liiga emotsionaalsed oma väljendustes kuid muidu on komisjon teinud head tööd, mida näitab ka see, et kõik kohtusse jõudnud vaidlused on lõppenud eriot ka võiduga. Soov likvideerida EriOtt ka on valitsusliidu poliitiline tahe. Ent nüüd saab sellest kõige rohkem pihta Keskerakond, kelle minevikust on leida mitmed hämara rahastamise näited. Samuti saab määritud Isamaa, kelle tuumvalijad ei mõista, milliste väärtuste eest Isamaa ikkagi praeguses valitsuses seisab. EKRE-t kahjustab see kõige vähem, sest nemad saavad rääkida, kuidas Eri Ott, kas on tugev sotsiaaldemokraatide mõju ja nii polegi see komisjon usaldusväärne. Jüri Ratase valitsuse poliitilistel oponentidel on aga vaba voli visata õhku kahtlus, et kõige taga on Keskerakonna soov lasta raugeda eri ettekirjutusel, mis võtaks peaministri parteilt üle miljoni euro. Keskerakond vaidlustas erioid ka ettekirjutuse ja kohus hakkab seda septembris arutama. Kas erakondade rahastamise järelevalve on Eestis kindlatel jalgadel? Jah, nii palju, kui praegune seadus selleks võimalusi annab, kas midagi saaks paremini teha? Jah, kindlasti. On ju absurdne, et erakondade rahastamise järelevalvajad ei saa küsitleda näiteks 50000 eurot mõnele parteile annetanud inimest kelle ametlikust sissetulekust ei selgu kuidagi võimalus nõnda suureks helduseks. Aga niisugust võimalust ei taha eriOtt ka likvidaatorit pakkuda ka riigikontrollile. Niisiis miks lõhkuda praegune kord põhjust nagu polegi? Olukord meenutab poliitilist kiusu, mida meie põllumehed peavad taluma EKRE valimisloosungite tõttu sest valitsus keeldub maasikapõldudele lubamast uusi välismaiseid hooajatöölisi Eriott ka puhul näib, nagu varjutaks poliitiline usaldamatus või vim varem loodud järelevalvekomisjoni vastu ratsionaalse mõtlemise.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võimuliidu plaan likvideerida Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon määrib eelkõige Keskerakonna ja ka Isamaa mainet, leiab poliitikavaatleja Toomas Sildam nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPraegu liiguvad maailmas enamasti vaid transpordilennud ning koroonakriisist tingituna ennustab väljaanne Flite radar, et sel aastal kukub lennureisijate arv võrreldes eelmise aastaga enam kui poole võrra. Mõni riik on reisilennud täielikult peatanud, mõnes siiski osalende toimuvad, kuid ka need sõidavad tihtipeale tühjana. Sellises olukorras pole loomulikult ka ettevõtetel midagi muud teha kui lihtsalt oodata, et piirid avaneksid ning lennuliikluse taastamisel oleks taas mõtet. Kõik see on aga tekitanud juba praegu lennufirmadele suured laenud ning ettevõtted koondavad lausa tuhandeid inimesi. Näiteks sin. Atlantik teatas eile, et koondab oma 10-st 1000-st töötajast enam kui 3000 ning lõpetab opereerimise atweeki lennujaamas. Uudis tuli vahetult peale seda, kui ka briti Sharways teatas katwikis töö lõpetamise. Ka British AirWas plaanib suurt koondamist kokku 12000 inimese 42-st 1000-st töötajast. Warsi Atlanticu juht teatas, et ettevõte on 36 aasta jooksul üle elanud mitu kriisi kuid midagi sellist pole veel nähtud, vahendab BBC. Samas ütles ta, et ka peale üheksa 11 katastroofi ning globaalset majanduskriisi rakendatavarnaseid meetmeid ning paari aasta jooksul suudeti õnneks inimesed taas tööle võtta. Samas pole tema sõnul teada, milliseks kujuneb koroonaviirusest tingitud kriis. Ühendkuningriigi pilootide ühing Palpa nimetas Atlantiku teadet šokeerivaks ning ütles, et see on riigi lennundusele valus löök. Selline on aga olukord väga paljudes kohtades maailmas. Riikidelt võtavad laenu pea kõik riiklikud lennukompaniid. Euroopa suurima rahvusliku lennufirma Lufthansa lennugraafik on umbes kahe kuuga langenud tegevjuhi sõnul 65 aasta tagusesse aega ehk aega, mil Lufthansa loodi. Ettevõte peab kõnelusi Saksa liiduvalitsusega ning ka Belgia, Austria ja Šveitsiga, et saada enam kui 10 miljardi euro ulatuses laenu. CNN vahendab, et Lufthansa kaotab praegu miljon dollarit tunnis ning esimese kvartali miinus on enam kui 1,2 miljardit eurot. Lennunduskriisist välja tulemine algab vaikselt siis, kui piire hakatakse avama ning inimesed saavad taas reisida, näiteks ilma et peaksid olema pikas karantiinis. Seejuures võtab reisiliikluse taastumine veel pikalt aega, sest inimesed püsivad veel mõnda aega ettevaatlikud. Eesti puhul saab esimese positiivse märgina öelda, et alates 13.-st maist on võimalik lisaks Helsingile, Minskile ja Frankfurdile lennata ka Air Balticuga Riiga ning lennufirmaga Visar Kiievisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusest tingitud kriis viis maailma suurimad lennufirmad enneolematult kurba seisu. Ettevõtted on sunnitud koondama tuhandeid inimesi ning võtma üüratuid laene.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse teadusnõukoja liige, psühholoog Andero Uusberg ütles, et riigikantselei uuringu järgi eakate koroonavaktsineerimisega kogu Eestis üldiselt probleeme pole. Murekoht on peamiselt Ida-Virumaal. Põhjused kõhklemise minu jaoks, selle, selle uuringu nagu najal ei ole kuidagi müstilised ja maagilised, et ikkagi peamine kõhklemispõhjus on hirm kõrvaltoimetes, mis siis rohkem või vähem käib koos astroZenecaga spetsiifiliselt või siis vaktsiinidega. Üldiselt. Pelgalt vaktsiini riski ja haigus riski näitajatest rääkimine inimesi ei veena, märkis Uusberg. Tema sõnul tuleks inimestega suhelda personaalselt ja seda peaks tegema perearst. Kindlasti usaldusväärsete inimeste osalus selles vestluses vaktsiinis kõhklejaga, et, et uuringute järgi väga paljude inimeste jaoks on usaldusväärsem nende enda perearst. Et jah, et võib-olla selline massvaktsineerimine on kiirem, aga perearsti kaudu vaktsiini pakkumine on, on teadaolevalt üks, üks tõhusamaid viise. Kuidas inimest julgustada seda, seda vaktsiini saama. Ma arvan, teine usaldusväärne inimene on lähedane, palju potentsiaali on, on nendel skeemidel, kus kus vaktsineerimisvõimalust pakutakse, noh, selles mõttes nagu tandemitele tööealine elanik tuleb oma oma vanemaga koos vaktsineerima, siis nad saavad mõlemad oma vaktsiini kätte. Tandemina vaktsineerimist ka Ida-Virumaal katsetatakse, kinnitas täna tervise ja tööminister Tanel Kiik kriit. Reklaamiagentuuri projektijuht Konstantin Puri märkis samuti, et Vene päritolu inimene vajab personaalset lähenemist ja usaldusväärset eestkõnelejat. Peale perearstide tuleks leida ka mõni avaliku elu tegelane, keda kohalikud usuvad ja usaldavad. Üks neist on ka näiteks doktor Arkadi Popov, kuigi temaga tehtud kampaaniat pidas puuri ebaõnnestunuks. Sellise natuke nõukogude aegse plakatiga, et ala tule vaktsineerima, et see tänasel päeval ei tööta. Et me peamegi lähenema personaalselt praegu need vene inimesed, kes seal elavad, nad arvavad, et vaktsiini kõrvaltoimed on hullem kui Covid ise ja see samuti ka takistab vaktsineerimist vene inimesed ei taha mängida vene ruletti. Buri tõdes, et paraku paljud ida-virumaalased ootavad siiski ka sputniku vaktsiini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal on praegu üle 80-aastastest vaktsineeritud 27 protsenti ja 70-79-aastastest 39 protsenti, mis on Eesti madalaimad näitajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi viimase aja nakatumisnäitajad on häirivalt kõrged, ei kaota terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma lootust. Nakatumise arvudega liigume me veel kasvutrendis ja, ja kuigi haigestumise juurdekasvu langus on pidurdunud juba viimased kaks nädalat, siis me prognoosime, et haigestumise langus trend võiks alata juba sellel nädalal, aga osaliselt on see siis seotud ka testimise vähenemisega seeläbi siis, et antigeeni kiirteste enam täies mahus PCR testidega üle ei kinnitata, mis tähendab, et need nakatumise statistika ei jookse meile ka täiel määral enam kokku ja seetõttu tõttu haigestumise olukorra kohta on edaspidi õigem järeldusi teha just haiglaravi arvu pealt. Haiglaravi vajavate patsientide arv on meil nüüd varasema perioodidega võrreldes kiiremas kasvus. Kuna haigestumine on kasvanud vanemaealiste inimeste seas, lisandunud on ka uusi hoolekandeasutuste koldeid, kus me siit nüüd ka lähinädalal ootame veelgi suuremat juurdekasvu, siis haiglaravi koormuse le. Üldise statistika kohaselt satub haiglasse umbes üks protsent nakatunuid ja see toimub teatud ajanihkega, nii et haigla patsientide arv võib kasvada veel mõnda aega. Enamik haiglasse sattunuid on tavapäraselt vaktsineerimata, vanemad inimesed aga suureneb ka nende arv, kelle teisest süstist on möödas mitu kuud. Tõhustasdoosi ei ole aga tehtud. Üks oluline asjaolu on veel. Lisaks suurenenud haiglaravi vajadusele on probleemiks ka intensiivistuv tervishoiutöötajate haigestumine. Ida-Tallinna keskhaigla peatab sellel nädalal oma plaanile ravi, kuna personal on haigestunud. Valitsust nõustava teadusnõukoja liige, Põhja-Eesti regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets lisas, et PERHis oli täna hommikul Covidi tõttu eemal 220 inimest ja lisas haiglate koormuse kohta. Praegu me võib-olla näemegi seda haiglaravi tippu, aga võib ka juhtuda nii, et, et see haiglaravi tipp on alles tulemas, mis tundub mulle tõenäolisem. Et ilmselt siin veebruari keskpaigaks on 500 patsienti Covidiga haiglates ja kui meil tõesti jah, siin eelmise laine ajal oli 600, selline tundus piiriks olevat, siis tuletan meelde, et sel hetkel meil töötajate defitsiiti ei olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Tallinna Keskhaigla peatab tänasest plaanilise ravi, sest suur hulk haiglapersonalist on haigestunud koroonaviirusesse. Terviseamet prognoosib koroonahaigestumise langustrendi algust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVastu võetud niinimetatud pensionireformi seaduse puhul on üks asi täiesti selge. Ma ei lähe seda poliitiliselt vetostama, kohe kindlasti mitte. Minu arvamus selle valitud poliitikameetme sisu kohta ei ole üldse oluline. Seadusandjal on õigus oma poliitikat ellu viia ja me oleme oma riiki ehitanud nii et just sotsiaalvaldkonnas on see õigus. Eriti lai vabariigi president ei ole ühegi seaduse poolt ega ka ühegi seaduse vastu. Küll on aga riigipea põhiseaduse st tulenev ülesanne hoida meie õigusruumi põhiseaduse vaos. Sestap ma analüüsisingi mulle saadetud seadust üksnes põhiseaduse ja üksnes selle võimalike riivete kontekstis. Seda, et seaduses tegelikult esineb põhiseaduse riiveid, on möönnud peaaegu kõik, kes selle reformi teemal sõna on võtnud täiesti, sõltumata sellest, kas nad on olnud toetajate või siis vastaste leeris. Sest põhiseaduse riive iseenesest ei ole ka automaatselt takistav asjaolu, vaid küsimus on, kas need riived on põhjendatud ja kas need riived on ka proportsionaalsed. Analüüsides neid vastuolusid põhiseadusega, jõudsin ma järeldusele, et senist pensionisüsteemi nii ulatuslikult muutev seadus on vastuolus põhiseadusega mistõttu jätan selle seaduse välja kuulutamata ja saadan tagasi parlamenti selleks, et riigikogu seda uuesti arutas ja leiaks võimaluse viia see vastavusse Eesti vabariigi põhiseadusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid jättis kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse välja kuulutamata. Tema hinnangul riivab see seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSisuline debatt on täna sel teemal seda eelnõud edasi viia. Eesmärk oli ju, et erakondade rahastamise järelevalve läheks tugevamaks ja viia see riigikontrolli juurde. Täna see debatt on parallüseeritud, aga et see teema jääks nagu patiseisu siis võttis Keskerakonna fraktsioon oma allkirja tagasi sellel eenäol. Kui Isamaa ja EKRE tahavad edasi vedada seda debatti, siis on see võimalus ja ka Keskerakond tegi valiku, et me oleme nõus tugevdama ka tänast siis erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni. Aga kuidas täpsemalt, et see erakondade järelevalve ei jääks sellisesse tupikseisu? See töörühm on meil Keskerakonna ja Reformierakonna vahel neljapäeval, nii et detailid ja suunad täpsemalt. Kuidas edasi, selgub neljapäeval. Aga sellelt eelnõult on erakond oma allkirja tagasi võtnud. Nii et sisuliselt ikkagi võib oodata uut eelnõu, aga juba Keskerakonna Reformierakonna poolt. Just, ja mis keskendub siis juba suure tõenäosusega, aga see sõltub kokkuleppest siis tänase erioodika tugevdamisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond esitas põhiseaduskomisjonile teatise, et nad võtavad oma allkirja Erakondade Järelvalve Komisjoni likvideerimise eelnõult tagasi. Eelnõu esitati eelmise aasta mais kolme koalitsioonierakonna poolt ja selle menetlemine jooksis ummikusse sotsiaaldemokraatide 50 tuhande muudatusettepaneku tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsioonikõneluste osapooled kinnitasid, et valitsemisprogrammis on kokkuleppele jõutud, kuid ei rohelised ega Isamaa ja Res Publica Liit ei ole rahul pakutud ministrikohtadega. Reformierakonna esimees Andrus Ansip. Isamaa Res Publica liidule pakkusin eile siseministri kaitseministri, sotsiaalministri ja põllumajandusministri kohta ning riigikogu esimehe kohta Isamaa Res Publica liidule sobib riigikogu esimehe koht ja põllumajandusministri koht, kuid Isamaa Res Publica liit sooviks endale ka kindlasti välisministri kohta haridus teadusministri kohta ja majandus kommunikatsiooniministri kohta, kusjuures välisministri kohta soovitakse, ütleksin ultimatiivselt. Urmas Paet on välisministrina väga hästi töötanud. Eesti maine on hea. Ma pean järjepidevus välispoliitikas väga oluliseks ja seetõttu pean vajalikuks Urmas Paeti jätkamist välisministrina. Mart Laar Isamaa ja Res Publica liidust rõhutas, et nemad ei ole riigikogu esimehe kohta küsinud, vaid teinud teise valiku. Nii nagu see tava on, on tõesti võitjal erakonnal kahtlematult õigus peaministri kohale ja nii nagu nii Eestis kui ka mujal maailmas demokraatlik tava on, teeb teiseks jäänud erakond seejärel oma valiku. Me oleme valiku langetanud, see on välisministri koht. Ja see ei tähenda seda kuidagi viisi, et me oleksime öelnud, et meile ilmtingimata peab tulema riigikogu juhatuse koht. Mart Laar ei usu, et Reformierakonna jäikus välisministri küsimuses tuleneb erakonna mõne juhtiva liikme soovist alustada kõnelusi hoopis keskerakonnaga. No, mul on seda juttu ka räägitud ja nimetatud ka nimesid, kes need on? Või kes selle poolt hääletasid, noh, ma ei võtaks seda juttu tõsiselt, ma arvan, et see on erakordselt vastik laim. Ma seda ei tahaks uskuda. Andrus Ansip lisas, et vaidlus ei tule ka sellest, nagu ei sooviks ta oma valitsuses näha Mart Laari. Kõigil peaministritel on õigus vetostada kõiki kandidaate ja iseenesest on peetud mõne valitsuse moodustamisel heaks tooniks seda, et endised peaministrid valitsusse ei kuulu. Mina, vastupidi, pean jälle oluliseks seda, et koalitsiooni erakondade liidrid oleksid ka esindatud valitsuses. Mõlemad pooled jäid oma seisukoha juurde ja avaldasid lootust, et vastaspool oma positsiooni üle vaatab. Ja nagu ma juba ütlesin, kõigi kohtade üle, me oleme valmis rääkima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioonikõnelustel on erimeelsused ministrikohtade jaotamisel. Reformierakonna esimees Andrus Ansip (Paet on hea). IRL liider Mart Laar (meil on õigus valida).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSinna esitati 169 muudatusettepanekut, sotsiaalkomisjon praegu vaatab neid muudatusettepanekuid läbi ja kuna tõesti neid muudatusettepanekuid on väga palju siis kahtlemata see eelnõu menetlemine ei toimu nii kiiresti, kui muudatusettepanekuid oleks, ma ei tea, 10 või 15. Nii et läheb natukene sotsiaalkomisjonil rohkem aega. Kõik need muudatusettepanekud läbi vaadata, läbi hääletada ja tulla suurde saali. Aga kahtlemata, eks meie eesmärk on turvalisema ühiskonna poole, kus rahvas usaldab politseid ja, ja selles mõttes on sotsiaalkomisjonile täna tähtis roll. Et, et kõik need hirmud, mis on ühiskonnas praegu tekkinud, et ühelt poolt nagu maha võtta, aga teiselt poolt ka inimesed tunned ja usaldaksid politseid, et politsei neid endiselt kaitseb. Kas sellest võib järeldada, et esialgsel kujul see eelnõu vastu ei võeta? Ja selles mõttes me täna tegime juba sotsiaalkomisjonis väikese muudatuse seoses sellega, et seal eelnõus oli sees haiguspäevade hüvitamise pikendamine et haiguspäevade ja me tõstsime selle nüüd ühte teise eelnõusse seoses sellega, et see on ajakriitiline. Et praegu on ju niimoodi, et ajutine meede, et haiguspäevad hüvitatakse kuni selle kuu lõpuni teisest haiguspäevast ja kui nüüd riigikogu ei kiida heaks ja ei pikenda, siis alates esimesest maist taas oleks alaline meede, tähendaks, et neljandast päevast hakatakse siis inimestele hüvitama haiguspäevi, mis tänases reisituatsioonis on tegelikult vastutustundetu ja, ja seetõttu me selle tõstsime nüüd praegu välja, nii et võib öelda, et jah, metsi on esialgselt juba muudetud, aga see muudatus on pigem inimestele vajalik ja kui me seda ei oleks teinud, siis Eesti ühiskonnas oleks palju laialdasem negatiivne mõju. Aga see, mis puudutab nüüd neid politseiõigusi, mille üle kõva poleemika on käinud Need on kõik käesolevas eelnõus endiselt sees, sest me oleme praegu muudatusettepanekute läbivaatamisel ja ei välista, et erinevad muudatusettepanekuid ühte või teistpidi vaadatakse ja muudetakse, aga sotsiaalkomisjon ei ole veel jõudnud muudatusettepanekute hääletuse juurde.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel ajal palju poleemikat tekitanud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse uuendamine sai niipalju parandusettepanekuid, et sealt hakatakse punkte välja võtma. Seaduseelnõu tuleb nüüd ringi teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiit raadiouudiste toimetusest ei ole sugugi keeruline minna Aktuaalse kaamera poole peale tuleb ainult liikuda väga ettevaatlikult, sellepärast et siginat ja saginat on palju. Kes pakib kaste lahti, kes valmistab ette õhtust saadet? Uudistetoimetuse juht Urmet kook, sahmerdad siin täna, punane kampsun seljas ringi, teed graafikuid, viid asju õigetele kohtadele, aga kas õhtuse eetri pärast süda valutab ka? No ikka valutab sellepärast et see on väga suur tehnoloogiline muutus. Mis meil toimub, et see ei ole lihtsalt ühe uue stuudiokujunduse tegemine, vaid me ehitasime Aktuaalsele kaamera uue stuudio sisuliselt nullist täiesti üles, täiesti uute tehnoloogiliste lahendustega täiesti uue tehnikaga, nii et kas see kõik ka toimib, eks ikka natuke, seda valutab. No see uus stuudio on väga-väga kiivalt hoitud saladus. Eile avaldas meie portaal ühe foto sellest täna õhtul kell pool seitse näevad kõik, missugune see välja näeb, mis vaataja jaoks kõige suurem. Ma kuulsin, et üks meediaväljaanne olevat pannud isegi 500 eurot välja selle eest, kes toob neile varem need pildid kätte, milline stuudio välja näeb, aga õnneks on kõik pidanud. No selle stuudio suurim muutus on see, et Ta me ei ehita enam plastmassist vineerist plekist, sellist permanentset stuudiokujundus valmis, mis siis tuleb iga kolme aasta tagant nagu muutma hakata, nagu ta avaks, on vaid, et see toetub neljale suurele ekraanile ja nende ekraanide kaudu on lihtne stuudioidentiteeti muuta. Aga. See hääl, mis siia meie mikrofoni nüüd sisse tuli, selgub, et Margus Saar käivitas tolmuimeja, et diivan puhtaks rookida. Sa oled tassinud täna siin tugitoole, tõmmanud tolmuimejaga diivaneid puhtaks, kas sa oled ametit vahetand? Ei, meil oli niimoodi kokkulepe, et mõned inimesed aitavad kolida ja mina olen see, kes aitab kolida ja siis me võtsime vanast majast ikka mõned armsaks saanud mööblitükid ka kaasa. Oli pisar ka silmas, kui ära tulid? Ei, pisar ei olnud, aga järsku mingil hetkel tuli selline tunne, et et kas tõesti 30 aastat on selles stuudios tehtud saateid? Ma olen peaaegu et pool aega seal kaasa löönud. Siis mõtlesin, et et huvitav, kas Endel, Sõerde vaim tuleb meiega kaasa? Või ootab meid siin Valdo Pant? Täna õhtul sa eetris ei ole, aga mis on su suurim hirm, kui sa eetrisse peaksid minema? Tead, ei ole veel seda pimesi tunnet veel sees, et kui vana stuudios oli niimoodi, et lähed nagu oma koju ja teed ukse lahti ja nüüd ma siin olen ja ma tean küll, kuidas kõik asjad käivad siis praegu veel lähed nagu külla ja katsud selle asja ära teha. Ja Margus, aitäh sulle ja jätka tolmuimeja tõmbamist. Aktuaalse kaamera pearežissöör Rait Roland Veskemaa istus mõni aeg tagasi rahulikult arvuti taga, nüüd jooksid ringi mööda ruume, kuidas närv on sees ka õhtuse saate eel. Muidugi on närv sees, tunne on selline, nagu läheks meeskonnasõidus olümpiamängudele. Et treening on tehtud, aga me ei tea, milliseks kujuneb ilm ehk kas valitud suusamäär on õige, väga uhke eetrigraafika saab olema ja kogu stuudio on väga selline virtuaalne, et on see sinu unistuste stuudio ja kahtlemata on see unistuste stuudio, sest et seda on kaks aastat planeeritud ehitatud. Me oleme korjanud ideid erinevatel Euroopa telekanalitelt ja me oleme võtnud nii-öelda parima üle ja loomulikult on see minu unistuste stuudio. Mida sa seal näiteks teha saaksid, mida sa väga tahaksid panna kõigile ekraanidele, meie erinevad korrespondendid, nende lülitused, et meil on korrespondendid, võrust, Washingtoni on korraga eetris, kui meil on selleks põhjust, noh näiteks midagi sellist. Priit Kuusk tänaõhtune ankur on närv sees ka. Ma pean tunnistama, et sellised ärevuse hood tulevad ja lähevad. Aga ma võin kihla vedada, et niikuinii midagi untsu läheb, sõltumata sellest, et me oleme palju harjutanud ja palju proove teinud, sest et me sisuliselt ikkagi istusime Moskvitšist kosmoselaeva. Seda peab küll ütlema, et hästi suur virrvarr on esialgu, minu arust on iga uus uus asi ja uus algus on lahe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusringhäälingu uuditsetoimetuste kolimine ühte majja on lõppenud. Õhtul läheb esmakordselt eetrisse \"Aktuaalne kaamera\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee, mida soomlased välja pakkusid, see 80 võib tõesti olla väga raske saavutada, aga kui me vaatame Taanit, siis Taani vaktsineeritute protsent on praegu 71, kui see arvutada kogu elanikkonna peale ja mis hakkab silma, ütleme, riskigruppides on need vaktsineeritute protsendid ikka väga-väga kõrged. Et seal kohati ulutuvad nad 100-ni ja kohati on seal mõned protsendid 100-st puudu. Et need kaks faktorit, jah, eks me saame ju vaadata ka, et mis Taanis juhtuma hakkab, kui nad nüüd mõne päeva pärast oma piirangud ära võtavad ja eks me sellest saame ka lähtuda, aga jah, see niisugune kõrge vaktsineerituse tase on üks eeldus. Ma vaatasin vaktsineerimise numbreid ja eelmine nädal oli ikka väga kurvastav, et põhimõtteliselt me vaktsineerisime sama palju inimesi kui selle aasta kaheksandal nädalal veebruarikuus, ehk see on nüüd kevade ja suve kõige kehvem tulemus, et miski ei aita, inimesed ei taha miskipärast minna vaktsineerima. Jah, inimesed miskipärast ei taha ja, ja ma ei teagi, kus see retsept on, et tõesti, kui me vaatame põhjamaid, nii nagu ma juba ütlesin, et et, et kõik meie ümber olevad Põhjamaade, Taani, Rootsi, Norra, nad on kõik, ütleme 60 pluss on on ikkagi väga kõrged protsendid ja ja kuna 60 pluss kõik on vaktsineeritud, siis ta tuleb ka väga, väga aktiivselt nooremates vanusegruppidesse ja noh, seal päris 100 ei ole saavutatud, aga nagi väga kõrged näitajad on ka ka nooremates vanusegruppides, et jah, seda nagu nagu raske öelda, et vaktsiin on tasuta. Jah, vaktsiin täielikult nakatumist ära ei hoia, see on teada olnud kogu aeg. Ehk me võib-olla väga oleme seda tahtnud, aga, aga seda nüüd praegused vaktsiinid ei ole veel võimelised tegema, aga aga rasket haigust hoiab ta väga hästi ära. Kõik andmed, mis maailmast tulevad, räägivad sedasama juttu, ükskõik kas see on ühendkuningriigist, Ameerika ühendriikidest, Iisraelist või ka Eestist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Indrek Kiisler küsis Eesti teadusnõukoja juhilt Irja Lutsarilt, kas ka Eestil on reaalne Soome koroonastrateegia eesmärgi poole liikuda?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTervis paagrupi juht Jaan Ratnik ütleb, et neil olid tööd, mis praegu veel osaliselt käivad juba varem kavas ja iseenesest on tore, et koroonaaegsed kinniolekut sai kasutada selleks, et müra rikka tööd enne ära teha, kui külastajaid saab hakata vastu võtma. Jaan Ratnik. 2020. Aasta alguses oli meil just just valmis saanud paberi peal suur projekt, kuidas renoveerida terviseparadiisis see territoorium, mis siis puudutab inimeste toitlustamist, alates köögist, a lakaat, restoranis, Buffet restoranis ja täiendavalt siis sellele alale veel murda meie mere ääres asetsev hotell välja mere poole. Paari kuu pärast üllatatakse kliente uute restoranide, laste, mängualade ja terrassidega merepoolsel õuealal kogu koroona põhjustatud halva kõrval. On rätiku sõnul positiivne, et neil õnnestus kvalifitseeruda KredExi kriisimeetmele kriisiaegsele investeerimislaenule. Viikingil aga õnnestus majast välja kolinud apteegiruumidesse rajada kaks sviiti. Kuna apteeki pääses tänava poolt, on sviitidel oma privaatne sissepääs. Sviidid sobivad peredele ja just pereturism on viimase aastaga kasvanud. Mõistagi ootavad spaad siseturistide kõrval soomlasi, lätlasi ja kõiki, kel luba liikuda. Riikingi tegevjuht Kairi Lusik. Juunis se broneeringud juba tuleb, nii kui vee keskused saab lahti teha, siis eestlased ei ole meid unustanud. Aitäh kõigile. Lätlased, kes on vaktsineeritud, võivad juba ilma eneseisolatsioonita käia edasi-tagasi. Neid on muidugi kahjuks vähe, et Läti on meist maas vaktsineerimisega, aga loodame parimat ikkagi natuke väike valguskiir, Soome nähtavasti lükkub juulisse, aga mõned Soome autod on juba siin ringi liikunud. Loodame parimat, et juulis, augustis me ikkagi põhjanaabritega suuremalt kohtume. Ka Jaan Ratnik kinnitas, et soomlastest kliendid on spaadele olulised ja neid oodatakse väga nagu kõiki teisigi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitu Pärnu spaad kasutasid koroonaaegset kinniolekut ehitamiseks. Tervise Paradiis laiendab restorani ja rajab terrasse, Viiking ehitas apteegi asemele kaks sviiti, kuhu pääseb tänava poolt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on üle 40000 üksikvanema, kellele endine partner peaks maksma elatisraha. Samal ajal on Eestis üle 8000 elatisvõlgniku. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm usub, et paljud neist oleks tegelikult valmis oma lapsi toetama. Praegune lapsele makstav miinimumelatis on seotud miinimumkuutasuga ja see miinimumkuutasu summa on nüüd viimastel aastatel väga kiiresti tõusnud ja sellega seoses siis on tõusnud ka miinimumelatise summa, mis siis käib väga paljudele elatise maksjatele üle jõu. Juba läinud sügisel tutvustas justiitsministeeriumi eelnõu, mis võtaks valemist miinimumpalga välja. Selle asemele pakub ministeerium poole keskmisest lapse ülalpidamiskulust. Aasta tagasi tehtud uuringu järgi on see 180 eurot. Sellele summale lisataks kolm protsenti keskmisest palgast ja lahutataks pool lapsetoetust ehk kui praegu on miinimumelatis 292 eurot, siis alates järgmise aasta jaanuarist oleks see 193 eurot. Niimoodi leitud summa pole veel lõpp lõplik. Arvesse võetakse ka see, mitu elatist saavat last peres kasvab. Novembris pakkus ministeerium, et teisele lapsele võiks maksta koguni 30 protsenti vähem elatist kui esimesele pärast hoogsat tagasisidet on latti pisut kõrgemale tõstetud ja uue eelnõu järgi saab teine laps 15 protsenti vähem elatist. Ja elatise summad ei vähendata, kui on tegemist mitmikega ja ka laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Elatise summat vähendatakse ka siis, kui laps elab osa ajast selle vanema juures, kes peab elatist maksma. Algses eelnõus pakuti, et iga teise vanema juures veedetud päeva eest võiks elatise summat vähendada ühe protsendi võrra see tähendab vähem kui kaks eurot. Uus mõte on vähendada elatise summat proportsionaalselt koos veedetud ajaga. Ehk siis, kui laps elab näiteks võrdselt mõlema vanema juures, siis reeglina ei pruugigi olla vajadust üleüldse elatise väljamõistmiseks. Paljude jaoks peaks elatis automaatselt vähenema. Eelnõu eelmise versiooni järgi pidanuks elatise maksja pärast seaduse jõustumist kohtusse pöörduma ja elatise vähendamist eraldi taotlema. Nüüd on eelnõule lisatud rakendussäte, mis paljude jaoks selle töö ise ära teeb. Kui enne eelnõu jõustumist on kohtulahendiga välja mõistetud elatis, mis jääb vahemikku 193 kuni 292 eurot kuus siis loetakse uueks elatise summaks eelnõu jõustumisest alates 193 eurot kuus ühe lapse kohta. Et see ongi selleks, et need kümned tuhanded pered ei peaks uuesti oma kohtuvaidlusi läbi tegema. Kui last kasvatav vanem uue miinimumelatisega ei nõustu, võib ta ise kohtusse pöörduda ja suuremat elatist nõuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeeriumis valminud eelnõu vähendaks oluliselt eraldi elavalt vanemalt nõutavat elatist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuna seni võimul olnud saadikuid uude koalitsiooni pole kaasatud, lubavad uued tegijad põhimõttelise muutusi, kõneleb Võru linnapeakandidaat nimekirjast Anti Allas. Varasemad linnavõimud on päris palju panustanud parkidesse alleedess väljakutesse, monumentidesse ja me ei nagu ei kritiseeris seda. Aga me leiame, et täna on viimane aeg rohkem panustada inimesse. Ja Võru linnavolikogu aseesimehe kandidaat Anneli Ott Keskerakonnast. Kui me vaatame nüüd neid kolme programmi, millega kõik need kolm nimekirja, kes täna koalitsioonis on välja tulid, siis tegelikult need programmid ühtivad omavahel kõige paremini. Küsisin Võru linnavolikogu esimehe kandidaadilt Tõnu Jõgilt valimisliidust Võru väärib võimekust, mis on nende esimene lubadus? Kõige üldisem lubadus võib-olla seda sümboliseerib meie välja öeldud lubadus, et me avame linnavalitsuse uksed inimestele ehk siis me kavatseme rohkem olla linnainimeste poole näoga. Kolme peale kokku on uuel koalitsioonil siiski vaid üks koht rohkem kui Reformierakonnal ja IRLil. Arvestades Võru varasemaid poliitikasuundumusi on selline ülekaal üsna habras. Viimati piirdus Reformierakonna opositsiooni minek vähem kui aastaga. Tõnu Jõgi. Tegelikus poliitikas on juhtunud igasuguseid lugusid, aga kui me kogu aeg ainult kardame kõige halvemat, no siis tegelikult ei saa edasi minna. Ja Anti Allas Ma ennustan sellele koalitsioonile pikka tulevikku, sellepärast et ma olen täiesti veendunud, et see lepe on Võru inimestele kõige parem, mida oleks erinevatest kompensatsioonidest võimalik sõlmida. Selleks ajaks, kui koalitsioonilepe Võrus reede õhtul allkirjad said, olid senised linnavalitsejad linnast juba lahkunud, kuid rahvusringhäälingule teadaolevalt kavatsevad nemadki esmaspäeval ühe koostööleppe alla kirjutada. Reformierakonna ja IRLi saadikute vahel. Ametikohad linnavalitsuses pole veel lõplikult jaotatud, kuid asjaosalised lubavad, et abilinnapeade arvu ei tõsta nad mingil juhul. Igor Taro rahvusringhäälingule võrust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrus tuleb uus koalitsioon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.