text
stringlengths
1
314k
jaduguru, alluuri siitaaraamaraaju jalla, chintapalle mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina chintapalle nundi 27 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 96 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 26 illatho, 108 janaabhaatho 36 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 53, aadavari sanka 55. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 108. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 585179.pinn kood: 531111. vidyaa soukaryalu sameepa balabadi, praadhimika paatasaala chintapallilonu, praathamikonnatha paatasaala lothugeddalonu, maadhyamika paatasaala lothugeddalonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala chintapallilonu, inginiiring kalaasaala maakavarapaalemloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala paaderuloonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. tractoru saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. assembli poling steshion gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam jadugurulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 13 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 21 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 21 hectares moolaalu
గ్రాము (ఇతర ఉచ్ఛారణ: గ్రామ్మ్‌ ;ఎస్.ఐ.ప్రమాణ గుర్తు: g) అనేది మెట్రిక్ ప్రమాణాల వ్యవస్థలో ద్రవ్యరాశికి ప్రమాణం. వాస్తవంగా " మంచు ద్రవీభవన ఉష్ణోగ్రత వద్ద ఉన్నప్పుడు1 ఘనపు సెంటీమీటరు ఘనపరిమాణంలో గల శుద్ధ జలం బరువు 1 గ్రాముకు సమానం; ప్రస్తుతం గ్రాము అనేది ఎస్.ఐ ప్రమాణాల వ్యవస్థలో ఒక కిలోగ్రాము ద్రవ్యరాశిలో 1000 వ వంతు ద్రవ్యరాశి. ఈ ప్రమాణాన్ని ఇంటర్నేషనల్ బ్యూరో ఆఫ్ బెయిట్స్ అండ్ మెజర్స్ సంస్థ నిర్థారించింది. ఈ సంస్థ కిలోగ్రాము ద్రవ్యరాశిని గ్రాములలో నిర్థారించలేదు. కానీ ప్లాంక్ స్థిరాంక సంఖ్యాత్మక విలువ kg⋅m2⋅s−1. ఆధారంగా నిర్థారించింది. అధికారిక ఎస్.ఐ. సంజ్ఞ అతర్జాతీయ ప్రమాణాల వ్యవస్థ (ఇంటర్నేషనల్ సిస్టం ఆఫ్ యూనిట్స్) గ్రాము గుర్తును "g" గా గుర్తించింది. అంతరాళంలో ఈ విలువను "640 g" గా, సంప్రదాయకంగా ఆంగ్ల భాషలో "640 grams" గా సూచిస్తారు. ఎస్.ఐ ప్రమాణాల వ్యవస్థ గ్రాము గుర్తును ""gr" (గ్రెయిన్ కు గుర్తు), "gm" (ఇది గ్రామ్-మీటరుకు గుర్తు), లేదా "Gm" (ఎస్.ఐ పద్ధతిలో గిగామీటరుకు గుర్తు) లను అంగీకరించదు చరిత్ర గ్రామ్మ్‌ (gramme) అనే ప్రమాణం ను ఫ్రెంచ్ నేషనల్ కన్వెన్షన్ 1795 డిక్రీ ఆధారంగా తీసుకుంది. దీనిని మెట్రిక్ వ్యవస్థలో 1793లో గ్రావెట్ పరిచయం చేసాడు. వారు ఒక ఘనపు సెంటీమీటరు నీటి బరువును ఒక గ్రాముగా నిర్వచించారు. ఫ్రెంచ్ పదమైన గ్రామ్మ్‌ ను లాటిన్ పదం "గ్రామ్మా" నుంటి తీసుకున్నారు. తరువాత ఈ పదం గ్రీకు పదమైన (grámma) నుండి తీసుకున్నారు. దీనిని "ఒక ఔన్సు ద్రవ్యరాశిలో 24వ వంతు" గా తీసుకున్నారు. ఇది నవీన వ్యవస్థలో సుమారు 1.14 గ్రాములకు సమానం. ఈ పదం 400 AD లో కూర్చబడిన "కార్మెన్ డి పొండెరిబస్ ఎట్ మెన్సురిస్" (బరువులు, కొలతలకు సంబంధించిన పద్యం) లో కూడా ప్రస్థావించబడినది. అదే కాలంలో గ్రీకు (grámma) కూడా అదే అర్థంతో ఉపయోగించబడినట్లు సాక్ష్యాలున్నాయి. 19వ శతాబ్దంలో సి.జి.ఎస్. ప్రమాణాలు (సెంటీమీటరు - గ్రాము - సెకను) వ్యవస్థలో మూల ప్రమాణంగా నిర్థారించారు. ఈ సి.జి.ఎస్. వ్యవస్థ 1901లో ప్రతిపాదించబడిన ఎం.కె.ఎస్ వ్యవస్థతో సహసంబంధం కలిగి ఉంది. 20 వశతాబ్దంలో గ్రాము స్థానంలో కిలోగ్రామును ద్రవ్యరాశికి మూల ప్రమాణంగా తీసుకున్నారు. దీనిని 1960 లో ఎస్.ఐ. ప్రమాణాల వ్యవస్థ వచ్చిన తరువాత జరిగింది. ఉపయోగాలు ప్రపంచ వ్యాప్తంగా ప్రస్తుతం గ్రాము ను వంటలు, షాపింగ్ లో ద్రవాలు కాని పదార్థాల ద్రవ్యరాశిని కొలిచే ప్రమాణంగా ఉపయోగిస్తున్నారు. చట్టబద్ద అవసరాలకు ఆహార ఉత్పత్తులపై పోషకాహార లేబుళ్ళకు చాలా ప్రమాణాలు 100 గ్రాములకి సాపేక్ష విషయాలను పేర్కొనడం అవసరం, ఫలితంగా వచ్చే సంఖ్యను బరువు ద్వారా శాతంగా చదవవచ్చు. ఇతర ప్రమాణాలలోకి మార్పులు 1 గ్రాము (g) = 15.4323583529 గ్రెయిన్ (gr) 1 గ్రెయిన్ (gr) = 0.06479891గ్రాములు (g) 1 అవాయిదుపోయిస్ ఔన్సు (oz) = 28.349523125 గ్రాములు (g) 1ట్రాయ్ ఔన్సు (ozt) = 31.1034768 గ్రాములు (g) 100 గ్రాములు (g) = 3.527396195 ఔన్సులు 1 గ్రాము (g) = 5 కారట్లు (ct) 1 గ్రాము (g) = 8.98755179జౌళ్ళు (J) ( ద్రవ్యరాశి-శక్తి సమతుల్యం ప్రకారం) 1 అన్‌డేసిమోగ్రామ్మ్‌ = 1/11 గ్రాములు = 10−11 గ్రాములు. 500 గ్రాములు (g) = 1 జెన్ (చైనా ప్రమాణాల వ్యవస్థ ప్రకారం) . నోట్సు మూలాలు బాహ్య లంకెలు భారమానము
baniyapur saasanasabha niyojakavargam Bihar rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam siwan jalla, maharaj‌ganj lok‌sabha niyojakavargam paridhilooni aaru saasanasabha niyojakavargaallo okati. ennikaina sabyulu moolaalu Bihar saasanasabha niyojakavargaalu
1919 వ సంవత్సరంలో భారతదేశమునందు బ్రిటిష్ ప్రభుత్వము అమలు చేసిన ఇండియా రాజ్యాంగ చట్టములో ఇమడ్చబడ్డ సంస్కరణల నే మాంటేగూ-షెమ్సఫర్డు సంస్కరణములనబడినవి. ఆ చట్టము లోని సంస్కరణలను కలిగియున్న నివేదిక తయారుచేసిన వారిద్దరు పేర్లతో ప్రసిధ్దిచెందిన సంస్కరణలు. 1917 లో ఇంగ్లండ్ లోని బ్రిటిష్ ప్రభుత్వపు మంత్రివర్గములో భారతదేశ వ్యవహారములు చూచుచుండిన విదేశ రాజ్యాంగమంత్రి ఎడ్విన్ శామ్యుయల్ మాంటెగూ (Edwin Samuel Montagu) మరియూ 1916-1921 మధ్య భారతదేశములో గవర్నర్ జనరల్ (వైస్రాయి) గా నుండిన లార్డు షెమ్సు ఫర్డు (Frederic John Napier Thesiger, 1st Viscount Chelmsford) కలసి తయారుచేసిన నివేదిక. ఆ నివేదికలోని సంస్కరణలు గల రాజ్యాంగ చట్టము జూన్ 1918 లో ఇంగ్లండు పార్లమెంటునందు ఆమోదించబడి 1919 మద్యలో భారతదేశములో అమలుచేయబడింది. కానీ అప్పటికే; 1909 లో ప్రవేశపెట్టిన మింటో-మార్లే సంస్కరణల ఫలితముగా నెలకొల్పబడ్డ శాసన సభలు, ప్రజాప్రభుత్వవిధానము పేరట బ్రిటిష్ ప్రభుత్వమువారు చేయుచున్న నిరంకుశ తీర్మానములు, నిర్ణయములను మేదాశక్తుల పత్రికా విమర్శనలతో ప్రజలలో రాజకీయ పరిజ్ఞానము విఛక్షణా శక్తి కలిగించబడినవి (చూడు మింటో-మార్లే సంస్కరణలు ). తత్ఫలితముగా ఉద్భవించిన జాతీయ చైతన్యత, స్వాతంత్ర్య కాంక్షలను అణచివేయుటకు అనేక విధములుగా బ్రిటిష్ ప్రభుత్వము రాజ్యతంత్రములు చేయసాగెను. 1919 మొదటిలో బ్రిటిష్ ప్రభుత్వమువారు అవలంబించిన నిరంకుశ చర్యలు; మార్చి 1919 న ప్రవేశపెట్టబడిన రౌలట్ చట్టం (Rowlatt Act) లో పొందపపరచబడిన అతినిరంకుశ అతివిశేష నిబంధనల శాసనమును అమలుచేయుట, ఏప్రిల్ 1919 లో జరిగిన జలియన్ వాలా బాగ్ కాల్పులు, పంజాబ్ లో విధించిన సైనికపరిపాలన మార్షల్ లా మొదలగు నిరంకుశ చర్యలు భరించిన ప్రజలు ఆ వెంటనే ఉపశమనముగా బ్రిటిష్ ప్రభువులు చేసిన ఆ మాంటేగూ-షెమ్సఫర్డు సంస్కరణల ద్వారా ప్రజాప్రభుత్వ విధానములు (శాసన సభలు, ఎన్నికలు) కలిపించినప్పటికీ అవి అన్నీకూడా గవర్నర్ జనరల్ యొక్క నిరవధిక నిరంకుశ నిర్నయములకు లోబడియుండినవి. గవర్నర్ జనరల్ యొక్కనిరంకుశాధికారములేమియును ఆ సంస్కరణలు తొలగించియుండలేదు. ఏమాత్రము తక్కువకూడా చేయలేదు. సరికదా శాసనసభకు ఎన్నుకోబడిన సభ్యుల నిర్ణయాలసైతము (ప్రజాబిప్రాయములపై) త్రోసిపుచ్చగల అధికారము కొద్దిపాటేయున్న ఆధికారసభ్యులకు కలిగియుండినది. ఆ తరువాత 1931లో జరిగిన గాంధీ-ఇర్విన్ సంధి వడంబడికల ద్వారా మరికొన్ని సానుభూతికమైన ఉదార చర్యలుగూడా దేశములో రగులుకున్న క్రోధాగ్ని, స్వరాజ్యకాంక్ష అనే మంటలను ఆపలేకపోయినవి. ఆ సంస్కరణలు 1919 కన్నా ముందుగాకనుక వచ్చియున్న యడల బహుశా కాంగ్రెస్సు వారు ఆమోదించి ప్రజాదరణ కూడా పొందియుండేవేమో. మాంటెగూ సంస్కరణలను ప్రస్తావించిన సందర్భము, ఉద్దేశ్యము, భాతదేశములో కలిగిన స్పందనము 1914- 1916మధ్య ఐరోపా ఖండములో జరిగిన మొదటి ప్రపంచయుద్దము (ఐరోపాసంగ్రామము) లో బ్రిటిష్ సామ్రాజ్యము వారి మిత్రమండలికి విజయము కిలిగినది. రష్యా ఓడిపోవటం, జర్మనీ దేశము విఝంభించటము జరిగినది (చూడు మొదటి ప్రంపంచ యుద్దం ). ఆ యుద్దము తరువాత యూరోప్ దేశీముల మధ్య గొప్ప ఏర్పాటులు జరిగినవి. ఐరోపామహాసంగ్రామములోని సభ్యదేశములలో భారతదేశము కూడా సభ్యదేశముగా పరిగణించబడి సంగ్రామ సమనాలోచనలయందును, 1917-18 మధ్యజరిగిన సామ్రాజ్య కార్యాలోచన సభలయందును, మిత్రమండలి సభలయందును కూడా భారతదేశానికి ఒక స్ధానమొసగబడింది. ఆ సభ్యదేశముల మద్య జరిగిన సంధి ( పారీస్ సంధి చర్చలు, వర్సాలిస్ సంది), వప్పందములమేరకు అనేక చిన్నచిన్న జాతీయులయొక్క స్వాతంత్ర్యముకూడా కాపాడబడునని ప్రకటింపబడింది. స్వయం నిర్ణయ సూత్రము ప్రచారములోకి వచ్చింది. దక్షిణాఫ్రికానుండి అప్పుడే భారతదేశానికి వచ్చేసిన గాంధీజీ మహాసంగ్రామమునకు బ్రిటిష్ వారికి సహాయమొనరించుటకు భారతీయ సైనికులను ప్రోవుచేసి బ్రిటిష్ సామ్రాజ్యప్రభుత్వము పట్ల భారతదేశ సానుభూతిని ప్రకటించియుండెను. ఆ ప్రంపచమహా సంగ్రామములో భారతసైనికులు ధైర్యసాహసములతో బ్రిటిష్ సామ్రాజ్య విజయముకొరకు పోరాడిరి. ఆట్టి త్యాగముచేసి యోగదానముచేసిన భారతదేశానికి స్వరాజ్యమిచ్చెదరని ఆశించిరి. 1917 ముందుగా భారతదేశ పర్యటనకువచ్చిన ఇండియా వ్యవహారాల బ్రిటిష్ విదేశాంగమంత్రి ఎడ్విన్ మాంటెగూకు స్వరాజ్యము కోరుచూ లక్షలకొలది సంతకములతో మహజరు (విజ్ఞప్తి) సమర్పించటమైనది. భారతదేశములో పురోగమించుచున్న స్వరాజ్య కాంక్ష, ఆందోళన పరిస్థితులు గమనించి ఇచ్చటి గవర్నర్ జనరల్ షెమ్స్ ఫర్డుతో కలని నివేదిక తయారు చేసి 1917 ఆగస్టు మాసములో బ్రిటిష్ పార్లమెంటులో ప్రసంగములో భాతదేశమునందు క్రమేణ ప్రజాపరిపాలన వ్యవస్థలు, పధ్దతులు ప్రవేశపెట్టి చివరకు పూర్తి స్వపరిపాలిత మైన స్వరాజ్యదేశముగా నుండవలెనని సూచించాడు. కానీ ఆ ఉద్ఘోషణ అచ్చటి రాజకీయనాయకులకు నచ్చకనివేదికలోని సూచనలను రాజ్యాంగ చట్టములో ఇమర్చినప్పుడు సంకలనముచేసి 'స్వపరిపాలిక ప్రభుత్వము' బదులు 'బాధ్యతాయుత' ప్రభుత్వముగా మార్చి 1919 రాజ్యాంగ చట్టముగా అమలుచేశారు. 1917 జూన్ నెలలో ఇండియా వ్యవహారాల మంత్రి గానున్న ఎడ్విన్ మాంటెగు భారతదేశానికి చేయవలసిన రాజ్యాంగ సంస్కరణల చిత్తుప్రకటనను సమీక్షించునప్పుడు అప్పటి బ్రిటిష్ ప్రదాన మంత్రి లాయిడ జార్జి భారతదేశపు మాజీ వైస్రాయి, తత్కాలీన వార్ కాబినట్ మెంబరుగా నున్న లార్డ్ కర్జన్కు ఆ చిత్తు ప్రకటనను సవరించి మెరుగు పరచమనగా ఆ చిత్తు ప్రకటనలో 'స్వపరిపాలన' అను మాటను మార్చి 'బాధ్యతాయుత స్వపరిపాలన' గా చేసిన ఘనత లార్డు కర్జన్ దొరకే. మాంటెగూ భారతదేశయాత్ర ఫలితమే ఆ రాజ్యాంగ చట్టమని సంతసించుచు ఎంతో ఉత్సాహముతో ఎదురుచూచున్న భారతీయులకు అట్టి ప్రస్తావనకు భారతదేశము లోని బ్రిటిష్ ప్రభుభక్తులు సంతృప్తి చెందారుగాని రాజకీయ పరిజ్ఞానముకలిగిన మేదావులను నిరాశచెందిరి. చాలమంది కాంగ్రెస్స్ నాయకులు, కార్యకర్తలు ఆ సంస్కరణలను నిరాకరించవలెనని కోరిరి. అయిననూ అప్పటి అగ్రనాయకుడైన లోకమాన్య తిలక్ మరియూ అప్పటికి కొలదికాలము క్రిందటనే దక్షిణ ఆఫ్రికానుండి భారతదేశము వచ్చి స్వరాజ్య ఆందోళనలో ప్రవేశించిన గాంధీజీ ఆ రాజ్యాంగమును స్వీకరించి ఇంకా ముందు పూర్తి స్వరాజ్యము కొరకు పోరాటము సాగించవచ్చునని ప్రజలకు నచ్చచెప్పిరి. 1916 సంవత్సరములో హోమ్ రూల్ స్వరాజ్యోద్యమము (Home Rule League) అను సంస్థను స్థాపించిన అనిబిసెంట్ అప్పటిలో జైలునుండి విడులై వచ్చి1917 లోజరిగిన కలకత్తా కాంగ్రెస్సుమహాసభకు అధ్యక్షతవహించెను. ఆమె చేసిన స్పందన ఉల్లేఖన "ఈ సంస్కరణములు బ్రిటిష్ వారు ప్రసాదించుటకుగాని భారతీయులు స్వీకరించుటకు గాని యోగ్యమైనవి కావు" ఉల్లేఖన సమాప్తం. మాంటెగూ సంస్కరణలప్రకారం నెలకొల్పబడిన శాసనసభలకు 1920 అక్టోబరులో జరిగిన ఎన్నికలు బహిష్కరింపబడెను. 1919 ఇండియా రాజ్యాంగ చట్టమునకు పీఠిక మాంటెగూ పార్లమెంటులో చేసిన ప్రకటన తదనంతరం మాంటెగూ-షెమ్సు ఫర్డు సంస్కరణల శిఫారసు నివేదికను పొందుపరచి రాజ్యాంగచట్టముగా 1918 లో బ్రిటిష్ పార్లమెంటులో ఆమోదము పొంది 1919 లో అమలుచేసిన చట్టములోని అంశముల తెలుగుసేత ఉల్లేఖన " భారతఖండము సామ్రాజ్యాంతర భాగముగ భాద్యతాయుత స్వపరిపాలనను పొందుటకు స్వపరిపాలిత సంస్ధలను క్రమ క్రమముగా నేలకొలిపి అభివృధ్ధి యుటయు, భారతీయ ప్రభుత్వము యొక్క అన్ని శాఖలలోను భారతీయులు పాల్గొనుటకవకాశమిచ్చుటయుపార్లిమెంటువారి యుద్దేశ్యమైనందునను, వృధ్ధిక్రమాణుగుణములగు మజీలల ప్రకారమే ఈయుద్దేశ్యమును నెరవేర్చుట యుక్తమైనందునను , అందుకొరకు కొన్ని ఏర్పాటులిప్పుడు గావింపవలయును. ఎప్పుడేప్పుడేయో విధముగ అభివృధ్ది గావింపవలెయునో పార్లమెంటువారే నిర్ణయింతురు. ఏలన భారతవర్ష ప్రజలయొక్క క్షేమాభివృధ్దిభారము పార్లిమెంటుపైనే గలదు. ఈక్రొత్త యవకాశము లెవరికి కలుగజేయబడుచున్నవో ఆ ప్రజల సహాకారమునుబట్టియు బాధ్యతలను నిర్వహించుటయందు వారికి కల శక్తినిబట్టియు పైనచేప్పబడిన విషయములను పార్లిమెంటువారు నిర్ణయింతురు. "భరతఖండమునందలి పరగణాలలో స్వపరిపాలనా సంస్థలు వృధ్ధిచేయబడిన కొలదియు కేంత్రప్రభుత్వముయొక్క ప్రభుత్వకర్తవ్యములకు భంగకరములుకాకుండగ సాధ్యమైనంతహెచ్చు స్వాతంత్ర్యములు పరగణాల కీయబడును" ఆ రాజ్యాంగచట్టమును బ్రిటిష్ సార్వభౌముడు భరతఖండ వైస్రాయికి పంపిన రాజ్యనిర్దేశ పత్రములో మాయధినివేశరాజ్యములందు భరతఖండము తన యర్హస్థానమును పొందుటకుగాను సామ్రాజ్యాంతర్భాగమగు రాజ్యముు వృధ్దిక్రమానుగుణమైన బాధ్యతాయుత స్వపరిపాలన సిధ్ధికొరకు పార్లమెంటువారు సూచించిన విధానములు పరిపూర్ణత్వు నందుటయో మా యభిమతము అనియూ ఉదహరింపబడియున్నది" ఉల్లేఖన పూర్తి. మాంటెగూ భారతదేశ యాత్ర తరువాత అతను బ్రిటిష్ పార్లమెంటులో చేసిన ప్రకటన చూచినతరువాత అధినివేశ స్వరాజ్యము (డొమీనియన్ స్టేటస్) కలుగజేయబడునని ఎదురుచూచుచున్న భారతదేశప్రజలు, కాంగ్రెస్స్ నాయకులకు ఆసంస్కరణతో వచ్చిన రాజ్యాంగచట్టమునందు అట్టి ఘోషణలేకపోవటం, స్వరాజ్యమునకు బదులు బాధ్యతాయుతస్వపరిపాలన అని యుండుట చాలా నిరాశకలుగజేసినది. (చూడు అధినివేశ స్వరాజ్యము ) 1919 రాజ్యాంగ చట్టమునందలి సంస్కరణాంశములు (1) ఇంగ్లండు బ్రిటిషసామ్రాజ్య ప్రభుత్వమువారి ఇండియా వ్యవహారాల విదేశాంగమంత్రి భారతదేశ పరిపాలనా పద్ధతులను నియంత్రణచేయును (2) వైస్రాయి (గవర్నర్ జనరల్) కార్యనిర్వాహక సమితిలో కనీసము ముగ్గురు సభ్యులు భారతీయులై యుందురు (3) సర్వోఛ కేంద్రశాసన సమావేశము (ASSEMBLY) రెండుగా (BICAMERAL) ; ఇంపీరియల్ శాసన సభ (కేంద్ర శాసన సభ) మరియూ స్టేట్ కౌన్సిల్ అను రెండు సమావేశములుగా విభజింప బడియున్నవి ఇప్పటి లోక సభ, రాజ్యసభ లాగ (4) ఇంపీరియల్ శాసన సభలో 140 సభ్యులుందురు వారిలో 100 మందిని ఎన్నికలద్వారాను, 25 మంది అధికారులు మిగతావారలు నిర్ణిత (నామినేటెడ్) సభ్యులు. (5) స్టేట్ కౌన్సిల్లో 60 మంది సభ్యులుందురు. ఆ 60 లో 33మంది సభ్యులు ఎన్నికపైన 47 మంది నిర్ణయించబడిన సభ్యులుగనూ నుండిరి (6) శాసనసభలామోదించిన తీర్మానములు త్రోసిపుచ్చుటకు, శాసనసభలను సమావేశపరచుటకు, వాయిదావేయుటకు, ఆపుటకు, రద్దుచేయటకు గవర్నర్ జనరల్ కు విశిష్ట అధికారములు ఉన్నాయి. వారిదే చివరిమాట. (7) దేశానికి తగిన శాసనములను నిర్మాణము చేయు హక్కు కేంద్ర శాసనసభకు కలదు (8) దేశ పరిపాలనలో ద్వందపరిపాలన (DIARCHY or DYARCHY) పద్ధతి నిర్మించబడుట. పరిపాలనా విభాగములు; ఆర్థిక, సైనిక, న్యాయపరిపాలన విభాగములను గవర్నర్ జనరల్ పరిపాలక వర్గముకులోబడి పనిచేయును. మిగత విభాగములు; ఆరోగ్య, విద్య, వ్యవసాయ, గ్రామపరిపాలన విభాగములు మాత్రమే ప్రజాప్రతినిధులైన మంత్రులక్రింద పనిచేయును. ప్రజాప్రభుత్వవిధానములన్నీ వైస్రాయి నిరవధిక నిరంకుశాదికారము క్రిందే, 1919 వ సంవత్సరపు రాజ్యంగ చట్ట సమీక్ష 1919 సంవత్సరపు రాజ్యాంగ చట్టము ద్వారా ప్రవేశపెట్టిన ప్రజాప్రభుత్వ విధానములన్నీ కళ్ళనీళ్ళ తుడుపులేనన్న విషయము ఆ చట్టము ద్వారా కలుగజేసిన శాసనసభలకు మొదటితడవ ఎన్నికలలో మోతీలాల్ నెహ్రూ, చిత్తరంజన్ దాస్ మొదలగు రాజకీయ మేదావులు నిలబడి శాసనసభలలో పాల్గొని ప్రజాభిప్రాయములు అమలుజరుప ప్రయత్నించిన తరువాతనే తెలియవచ్చినది ఆ ప్రజాప్రభుత్వ వ్యవస్థలు, పధ్దతులన్నీ బూటకమని. శాసనసభకు అతీతమై ప్రభుత్వ యంత్రాంగము పరిపాలనను నిరంకుశముగా నిర్వహించుచుండెను. శాసనసభలనబడినవాటిలో ప్రజలు ఎన్నుకున్న సభ్యుల కన్నా నియామకసభ్యుల పలుకుబడికలిగియుండుటవలన వారి దే పై చేయిగానుండెను. 140 మంది సభ్యులు గల శాసనసభలో 40 మందే నియామకసభ్యులైనప్పటికీ శాసనసభతీర్మానములను పరిపాలకవర్గమున కనుకూలముగా మళ్లించుటకు ప్రోద్బలముచేయట జరుగచుండెను. పరిపాలకవర్గ అంగీకార తిరస్కారములకను గుణముగా శాసనసభ తీర్మానములుండునటుల నియామక సభ్యులు రాజకీయం చేయగలుగుచుండెను. 1919 సంవత్సరపు రాజ్యాంగ చట్టములో మాంటెగూ సూచించిన కొన్ని ప్రజాహితములుగా కనపడు సంస్కరణలతో పాటుగా వైస్ రాయికు నిరంకుశాదికారములియ్యబడియుండెను. 1923 సంవత్సరములో ఉప్పుపన్నును తొలగించమని శాసనసభ తీర్మానించగా వైస్రాయి తీర్మానమును ధిక్కరించి ఉప్పుపన్ను స్ధిర పరచి విధించాడు. అందుచేతనే గాంధీజీ నాయకత్వములోఉప్పుసత్యాగ్రహము చేపట్టెను. ఈ చట్టముద్వారా ప్రవేశపెట్టబడిన ద్వందపరిపాలనా యంత్రాంగము (BICAMERAL) వలన అనేక అనర్ధకములు కలిగి ప్రజలకు నిష్ప్రయోజకమైయున్నవి. ప్రజాప్రతినిధులైన మంత్రులవశమైన పరిపాలనా విభాగములకు ధనసంచయము గవర్నర్ పరిపాలకవర్గముక్రిందయుంచబడినది, మంత్రుల క్రింద పనిచేయవలసిన ఐ.సి.యస్ ఉద్యోగులు కార్యదర్శులు గానుండుట, వారు గవర్నర్ చే నియమింపబడి గవర్నర్ పరిపాలక వర్గ వశమైయుండుట, మంత్రులశక్తులై నిరధికార మూర్తులగ చేయబడిరి. కేంద్రశాసనసభ వారికిని పరిపాలకవర్గమునకును రాజ్యాంగవివాదములు ఉద్బవించుచుండెను. శాసనసభాధ్యక్షుడైన గవర్నర్ జనరల్ పక్షపాతబుద్ధితో పరిపాలకవర్గమువారి కనుకూలమగు నిరంకుశ నిర్ణయములుచేయుచుండెను. ప్రజలహక్కులనణచివేయబడినవి. నిజమైన స్వరాజ్యమీయకుండా బ్రిటిష్ సామ్రాజ్యము భారతదేశమును బానిసదేశముగనే పరిపాలించి లబ్ధిపొందుటకై ఆ మాంటెగూ స్సస్కరణల రాజ్యాంగ చట్టమును నిర్మించిరి. ఇవికూడా చూడండి జస్టిస్ పార్టీ మూలాలు భారతదేశంలో బ్రిటిషు పాలన
chotta char dham, himalayas praantamlooni Uttarakhand‌loni ooka mukhyamaina hinduism teerthayaatra sarkyuut. Uttarakhand rashtramloni garhwal praanthamlo unna yamunotri, gangotri, kidhar‌nath, badrinath sarkyuut nalaugu pradeeshaalaloo idee okati. chotta char dham‌ku dani peruu vachey avaksam unna podavaina char dham‌loni nalaugu gamyasthaanaalalo badrinath kudaa okati. akshaya truteeya samayamlo chotta char dham yaatra praarambhamie, deepawali panduga 2 rojula tarwata bhay-beige (bhay dooj) roejuna mugusthundi. mee, juun‌ nelallo paryatakula sanka adhikanga Pali. juulai chivaraloo, augustulo bhaaree varshala kaaranamgaa roed‌black‌lu/kondachariyalu virigipade avakasalu ekkuvaga untai. 2013 Uttarakhand varadhalu samayamlo nilipiveyabadina varshika chotta char dham yaatra 2014 mee nelaloe tirigi prarambhamaindi. Uttarakhand prabhuthvam teeskunna churukaina caryala kaaranamgaa sandarsakula sanka merugupadindi. 2022loo kevalam 2 nelallo (10 juun - 10 augustu), 2.8 mallan (28 lakshalu ) yaatrikulu yea dham‌lanu sandarsinchaaru. 2022 nevemberu varku recordusthaayilo 41 lakshala mandhi yaatrikulu chotta char dham‌nu sandarsinchaaru. ippatike 14 lakshala mandhi yaatrikulu kidhar‌nath‌nu sandarsinchagaa, 6 lakshalamandi gangotrini, 5 lakshala mandhi yamunotrini sandarsinchaaru. yea edaadi ippatike dadapu 15 lakshala mandhi yaatrikulu badrinath‌nu sandarsinchaaru. yea seeson‌loo 2023loo char dham yaatraku vishesha spandana labhinchindi, kevalam 44 rojullone 21 lakshala mandhi yaatrikulu sandarsinchaaru. teerthayaatra teerthayaatraku Haridwar ledha rishikesh ledha dehraduun nundi pravesam Pali. yamunotri, yamunaa nadi muulam, yamunaa devatha adipati. gangotri, ganges (ganges nadi) muulam, ganges devatha adipati. kidhar‌nath, ikda hinduism Dewas shivuni rupaanni 12 jyotirlingalalo okatiga poojisthaaru, idi Uttarakhand‌loni puncha kidhar devaalayaalalo kudaa modhatidhi. badrinath, 108 divyadeshaalalo okataina badreenaaraayanuni amsamlo hinduism Dewas vishnhuvu sthaanam. sambandhitha yatralu char dham moolaalu Uttarakhand char dham devalayas
tummella, Telangana raashtram, jogulamba gadwala jalla, rajoli mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina rajoli nundi 18 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Kurnool nundi 49 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata mahabub Nagar jalla loni vaddepalli mandalam (jogulamba gadwala jalla)loo undedi. ganankaalu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 558 illatho, 2555 janaabhaatho 1588 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1293, aadavari sanka 1262. scheduled kulala sanka 694 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 576381.pinn kood: 509126. 2001 lekkala prakaaram graama janaba 2187. indhulo purushula sanka 1112, streela sanka 1075. gruhaala sanka 404. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali.balabadi joolakallonu, maadhyamika paatasaala peddha taandrapaaduloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala vaddepallilonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu karnooluloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic kurnoolulo unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala vaddepallilonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu karnooluloonuu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo bhugarbha muruguneeti vyvasta Pali. muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vaanijya banku gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam tummellalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 254 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 45 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 8 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 16 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 45 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 113 hectares banjaru bhuumii: 115 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 989 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 457 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 760 hectares neetipaarudala soukaryalu tummellalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 150 hectares* baavulu/boru baavulu: 187 hectares* itara vanarula dwara: 422 hectares ikda tumilla lifft irigation prajectu Pali. utpatthi tummellalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, jonna rajakiyalu 2013, juulai 23na jargina graamapanchaayati ennikalallo graama sarpanchigaa govindamma ennikayindi. moolaalu velupali linkulu
someshwaram (kaikalur) someshwaram (rayavaram)
pellam chebithe vinali 1992 mee 15 na vidudalaina telegu cinma. shree jayabheeri art prodakctions baner pai vijayalakshmi, padmaja vaani lu nirmimchina yea cinimaaku kodi ramkrishna darsakatvam vahinchaadu. harshith, muralimohan, castumes krishna pradhaana taaraaganamgaa natinchina yea cinimaaku kao.chakraverthy sangeetaannandinchaadu. katha yea katha ooka kutunbam girinchi. indhulo purushulu thama bharyala kante unnatamainavaarani bhaawistaaru. kanni bharyalu andaruu samanamani chebuthaaru. yea chitramlo ooka muuga ammay prameeyam will purushula, streela Madhya jaruguthai. migilina katha aemitante, yea bhaarya elaa kalisipoyi muuga ammay prananni kaapaadindhi. bharya, bharthalu samanamani purushulaku arthamayyela chesindi. taaraaganam harshith munia castumes krishna vai.vijaya giribabu shivajiraja rajeevi saagarika kovy sarala jayalalita babumohan muralii mohun srikant meekaa saankethika vargham darsakatvam: kodi ramkrishna stuudio: shree jayabheeri art prodakctions paatalu : ganesh patro nirmaataa: vijayalakshmi, padmaja vaani; swarakarta: chakraverthy (sangeetam) vidudhala tedee: mee 15, 1992 samarpinchinavaaru: murali mohun paatalu pagalu vary ratri vary endukundaalii.... pellam chebithe vinali.. ny kallaku gantalu veyali... deevenalicche shraavanalakshmi haaratulichhe shravana gauri teaneji soku adhirindhi chudaro.. moguddu chebithe vinali.. magamaharajuku gn anali... moolaalu baahya lankelu
2008 samvatsaranike nandy avaardulanu 24 oktober 2009na Hyderabad‌loo prakatinchaaru. nandy avaardulu 2008 vijaetala jaabithaa suchanalu
nokha saasanasabha niyojakavargam Rajasthan rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam Bikaner jalla, Bikaner lok‌sabha niyojakavargam paridhilooni yenimidhi saasanasabha niyojakavargaallo okati. ennikaina sabyulu moolaalu Rajasthan saasanasabha niyojakavargaalu
అశోక్ సింఘాల్ (15 సెప్టెంబరు 1926 – 2015 నవంబరు 17) విశ్వహిందూ పరిషత (వీహెచ్‌పీ) మాజీ అంతర్జాతీయ అధ్యక్షుడు. ఈ బాధ్యతలను 20 సంవత్సరాలుగా చేసి అనారోగ్య కారణాలతో డిసెంబరు 2011 నుండి వైదొలగారు. ఆయన స్థానంలో అప్పటి నుండి ప్రవీణ్ తొగాడియా ఆ బాధ్యతలను నిర్వర్తిసున్నారు. సింఘాల్ అనారోగ్యంగా ఉన్నప్పటికీ మరణించిన ఒక నెల ముందువరకు తన సేవలనందించారు. జీవిత విశేషాలు సింఘాల్ ఆగ్రాలో జన్మించారు. ఆయన తండ్రి ప్రభుత్వోద్యోగి. సింఘాల్ 1950 లో బనారస్ హిందూ యూనివర్సిటీ ఇనిస్టిట్యూట్ ఆఫ్ టెక్నాలజీ నుండి మెటలర్జికల్ ఇంజనీరింగులో పట్టభద్రులైనారు. ఆయన 1942 నుండి రాష్ట్రీయ స్వయంసేవక్ సంఘ్ (ఆర్.ఎస్.ఎస్) లో ఉన్నారు. ఆయన గ్రాడ్యుయేషన్ అయిన తదుపరి ఆర్.ఎస్.ఎస్.ప్రచారక్ గా పూర్తికాలం పనిచేసారు. ఆయన ఉత్తర ప్రదేశ్లో వివిధ ప్రాంతాలలో పనిచేసారు. ఇందిరా గాంధీ విధించిన ఎమర్జెన్సీకి వ్యతిరేకంగా యూపీలో పెద్దఎత్తున ఉద్య మం మొదలుపెట్టి జైలుకెళ్లారు. న్యూఢిల్లీ, హర్యానాలో ప్రాంత ప్రచారక్ గా కూడా పనిచేసారు. 1980లో ఆయన వి.హెచ్.పికి జాయింట్ సెక్రటరీగా నియమింపబడ్డారు. 1984లో ఆయన ఆ సంస్థకు ప్రధాన కార్యదర్శిగాను, తరువాత అధ్యక్షునిగాను పనిచేసారు. ఈ పదవిలో 2011 వరకు కొనసాగారు. అయన బ్రహ్మచారి. ఆయన మంచి గాయకుడు కూడా. పండిత ఓంకార్‌నాథ్‌ ఠాకూర్‌ వద్ద హిందూస్థానీ గాత్ర సంగీతం నేర్చుకున్నారు. తమిళనాడులోని మీనాక్షీపురంలో 1981లో వందలాదిమంది దళితులు ఇస్లాం తీసుకున్న సంఘటనలు హిందూ సమాజంలో కలకలం రేపగా, ఈ ధోరణికి అడ్డుకట్ట వేసేందుకు సింఘాల్‌ రంగంలోకి దిగారు. దళితుల కోసం సింఘాల్‌ నేతృత్వంలో వీహెచ్‌పీ ప్రత్యేకంగా 200 గుడులు నిర్మించి వారిచేత ఆలయ ప్రవేశాలు చేయించింది. దీని తర్వాత మతమార్పిడులు ఆగిపోయాయని ఆ సంస్థ పేర్కొంది. 1984లో ఢిల్లీలో సింఘాల్‌ ఆధ్వర్యంలో తొలి ‘ధర్మ సంసద్‌’ జరిగింది. అక్కడి నుంచి రామజన్మ భూమి ఉద్యమం వేడెక్కి అయోధ్యవైపు అడుగులు పడ్డాయి. సింఘాల్‌ నేతృ త్వంలోని కార్‌సేవకులు 1992 డిసెంబరు ఆరున అయోధ్య లోని బాబ్రీ మసీదును కూల్చివేశారు. రామాలయ ఉద్యమం తోపాటు గోరక్షణ ఆందోళనలో తమకు స్ఫూర్తినిచ్చిన సింఘాల్‌ను వీహెచ్‌పీ నేతలు మార్గ దర్శిగా, దార్శనికుడుగా భావిస్తారు. ఆయన హయాంలో 40 దేశాల్లో వీహెచ్‌పీ శాఖలు ప్రారంభమ య్యాయి. హైందవ ధర్మ పరిరక్షణ కోసం తన యావజ్జీవితాన్ని ధారబోసిన సింఘాల్‌.. అయోధ్యలో భవ్య రామమందిర నిర్మాణం తన చిరకాల స్వప్నమని గతంలో అనేకసార్లు ప్రకటించారు. మరణం శ్వాసకోశ సంబంధిత వ్యాధితోపాటు ఇతర అనారోగ్య సమస్యలతో బాధపడుతున్న ఆయన శనివారం నవంబరు 17 2015 న ఆస్పత్రిలో మరణించారు. మూలాలు ఇతర లింకులు http://indianexpress.com/article/india/india-news-india/ashok-singhal-vhps-guide-and-visionary/ 2015 మరణాలు 1926 జననాలు విశ్వ హిందూ పరిషత్ సభ్యులు ఉత్తర ప్రదేశ్ వ్యక్తులు
సిర్సా లోక్‌సభ నియోజకవర్గం భారతదేశంలోని 543 పార్లమెంటరీ నియోజకవర్గాలలో, హర్యానా రాష్ట్రంలోని 10 లోక్‌సభ నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం పరిధిలోకి తొమిది అసెంబ్లీ స్థానాలు వస్తాయి. లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలో అసెంబ్లీ స్థానాలు ఎన్నికైన పార్లమెంటు సభ్యులు మూలాలు హర్యానా లోక్‌సభ నియోజకవర్గాలు
ghan‌puur, Telangana raashtram, wanaparty jalla, ghan‌puur mandalaaniki chendina gramam. idi sameepa pattanhamaina mahabub Nagar nundi 28 ki. mee. dooramlo Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata mahabub Nagar jalla loni idhey mandalamlo undedi. ganankaalu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram 1635 illatho, 7742 janaabhaatho 2322 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 3995, aadavari sanka 3747. scheduled kulala sanka 1084 Dum scheduled thegala sanka 356. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 575777. pinn kood: 509380. vidyaa soukaryalu gramamlo ooka praivetu balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaalalu iidu, praivetu praadhimika paatasaalalu nalaugu, prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu remdu, praivetu praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaalalu remdu unnayi. ooka prabhutva juunior kalaasaala Pali.sameepa prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala mahabub nagarlo unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic mahabub nagarlo unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala mahabub nagarlo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ghan‌puurloo unna okapraathamika aaroogya kendramlo ooka doctoru, 9 mandhi paaraamedikal sibbandi unnare. ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru, okaru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. naluguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo6 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. embibies kakunda itara degrey chadivin daaktarlu iddharu, degrey laeni daaktarlu naluguru unnare. remdu mandula dukaanaalu unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu ghan‌puurloo postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier modalaina soukaryalu unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham unnayi. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo aatala maidanam, granthaalayam, piblic reading ruum unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam ghan‌puurloo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 688 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 53 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 31 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 12 hectares banjaru bhuumii: 868 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 666 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 1440 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 95 hectares neetipaarudala soukaryalu ghan‌puurloo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 95 hectares utpatthi ghan‌puurloo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, raagulu chetivruttulavaari utpattulu vastraalankarana graama charithra ghanpur praantaanni ippayiki 800 ella kritam kaakatiyula saamantulu paalinchinatlu telustundhi. vaariloo gona buddareddy kumarudu gona ganapareddy okaru. ithanu tana thandri peruu meedugaa gopaul‌peta mandalam, buddaram gramamlo buddeshwaralayam nirmimchaadu.alaage ghanapuram graamamloonuu ganapateeswaraalayam nirmimchaadu. ikda ganapateeswaraalayam undatam, yea praantaanni ganapareddy paalinchadam valana yea gramaniki ganapuram ani peruu vacchindi. yea gramaniki eshaanyamlo ettaina remdu guttalanu kaluputuu ganapareddy kootanu nirmimchaadu. yea kota kaaranamgaa ganapuraaniki khillaghanapuram anu peruu sthirapadipoyindi. yea pattanhaanni tana kaasiiyaatraloo bhaagamgaa 1830loo sandarsinchina yaatraacharitrakaarudu enugula veeraaswaamayya yea praantaanni girinchi apati vivaralu namoduchesaru. appatikee yea pattanhaaniki ganapuram aney vaaduke vunnattu aayana kaasiyaatracharitra gramtham dwara thelusthondi. idi jaagiiru gramamani, konda kindhi uuru, konda medha durgamu undaedani vraasaaru. kota durgamangaa undannaaru. basthi gramamani prasamsimchaaru. aithe gramamlo yenni illunna chinnachinnagaane undevanna vivaram vraasaaru. graamaallo chaavillunnaayi. anni padaarthaaluu dorukunna apatlo gramamlo nitiki vipareethamaina eddadi undedi. baavulu lothugaa, neee uppaga undedannaru. ganapuram khillaa yea graama sameepamlo ettaina kondalu medha prassiddhi chendina kota Pali. deeniki ganapuram khillaa ani peruu. ganapuram guttalu yea gramamlo tommidhi guttalu unnayi. vatiki devuni gutta, humanity kondayya gutta, veerannagutta, bagare gudu, venkayyagutta, choudammagutta, chandragutta, murrayyagutta, durgangutta ani perlu unnayi. yea chivari guttalanu kaluputune ganapareddy kootanu nirmimpachesaadu. ganapuram kotalu ganapuramloni guttalaku anusandhaanamgaa kaakateeya saamantaraajulu mattithoo gramaniki nalaugu kilometres dooramlo edu kotalu nirminchaaru. vatiki medikota, bandakota, veerannakota, aagaaramkota, takkillakota, vavillakota, barvanikota ani perlu unnayi. gana samudram gramaniki sambamdhinchina kotalaku samipana aati raajulu ooka peddha cheruvunu nirminchaaru. deenike ganasamudram ani peruu. puraathana masjeed gramamlo puraathana masjeed Pali. gramaniki chendina bustand sameepamlo yea peddha masjeed kanipistundhi. kalaatmakamaina nirmaanamtho koodina yea kattadam prasthutham shidhilaavasthalo Pali. graama rajakiyalu 2013, juulai 31na jargina graamapanchaayati ennikalallo graama sarpanchigaa samyanayak ennikayyadu. gramamlo pramukha kreedaakaarini antarjaateeya sepak takra kreedaakaarini navata yea gramaniki chendina vyakti. gramaniki chendina raalla peddha gopaul, seshammala kumarai ayina navata palu jaateeya, antarjaateeya potilaloo paalgonnadi. dakshinha korealo jarugutunna asiya kridalaku Telangana nundi (haidarabadu minahaa) bhartiya brundaaniki empikaina ekaika kreedaakaarini.. graama saasanam yea gramamlo paata chedabavi daggara gala stambhampai nalaugu vaipula chekkabadina saasanam Pali. idi saka savatsaram 1451 khara falgun bahulha vidiya guruvaaram (usa.sha. 1528) nadu veyinchabadindi. dheenini yaarali kumarudu muwak tana putrapoutraadulaku manchi jarugutakai ooriloo baavini tavvinchi, saasanam veyinchaadu. saasanam stambhampai remdu vaipula 7, 7 panktulu choppuna, moodo vaipu 6 panktulu, naalugo vaipu 1 punkthi verasi motham 21 pankthulalo saasanam Pali. moolaalu velupali linkulu
p.kao.mallepalli, Telangana raashtram, nalgonda jalla, chintapalle mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina chintapalle nundi 14 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina haidarabadu nundi 87 ki. mee. dooramloonuu Pali. jillala punarvyavastheekaranalo 2016 aktobaru 11na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata nalgonda jillaaloni idhey mandalamlo undedi. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 221 illatho, 932 janaabhaatho 662 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 465, aadavari sanka 467. scheduled kulala sanka 242 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 577172.pinn kood: 508373. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu unnayi.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala kurmedulonu, praathamikonnatha paatasaala kurmapallilonu, maadhyamika paatasaala kurmapalliloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala godakondlalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu devarakondalonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala hyderabadulonu, polytechnic‌ devarakondalonu, maenejimentu kalaasaala nalgondaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram devarakondalonu, divyangula pratyeka paatasaala haidarabadu lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam gramamlo bhugarbha muruguneeti vyvasta Pali. muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 6 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam p.kao.mallepallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 66 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 30 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 95 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 10 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 6 hectares banjaru bhuumii: 331 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 124 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 317 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 144 hectares neetipaarudala soukaryalu p.kao.mallepallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 48 hectares* vaatar‌shed kindha: 96 hectares utpatthi p.kao.mallepallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pratthi, aamudaalu moolaalu velupali lankelu
షాబాద్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, రంగారెడ్డి జిల్లా, షాబాద్ మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది సమీప పట్టణమైన హైదరాబాదు నుండి 62 కి. మీ. దూరంలో ఉంది. జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో 2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత రంగారెడ్డి జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 3511 ఇళ్లతో, 14927 జనాభాతో 6605 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 7614, ఆడవారి సంఖ్య 7313. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 3596 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 196. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 574715 విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు 15, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఆరు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు మూడు , ప్రైవేటు ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు మూడు, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రైవేటు మాధ్యమిక పాఠశాలలు మూడు ఉన్నాయి. ఒక ప్రైవేటు జూనియర్ కళాశాల ఉంది.ఒక ప్రైవేటు ఇంజనీరింగ్ కళాశాల ఉంది.సమీప ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల చేవెళ్ళలో ఉంది. సమీప వైద్య కళాశాల మొయినాబాద్లోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు హైదరాబాదులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల హైదరాబాదులో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం షాబాద్లో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు.సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో6 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఒక ఎమ్బీబీయెస్ డాక్టరు, ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీ చదివిన డాక్టరు ఒకరు, డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు నలుగురు ఉన్నారు. ఐదు మందుల దుకాణాలు ఉన్నాయి. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు షాబాద్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు ఉన్నాయి. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో ఆటల మైదానం, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం షాబాద్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 351 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 200 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 250 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 749 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 2417 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 600 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 400 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 1636 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 2636 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి షాబాద్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు ప్రత్తి, మొక్కజొన్న, జొన్న మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
థానే జిల్లా, భారతదేశం మహారాష్ట్ర లోని జిల్లా.(హిందీ:ठाणे जिल्हा) ఒకటి. 2001 గణాంకాలను అనుసరించి జిల్లా జనసంఖ్య 11,060,148. 2014లో ఠాణే జిల్లాలో కొంతభూభాగం వేరుచేసి పాల్‌గర్ జిల్లా రూపొందించబడింది. తరువాత జిల్లా జసంఖ్యలో మార్పు వచ్చింది. 2011 గణాంకాలను అనుసరించి జిల్లా జనసంఖ్య 8,070,032. జిల్లాలో మున్సిపల్ కార్పొరేషన్ కళ్యాణ్, మిరా-భయందెర్, భివాండీ, ఉళస్నగర్, అమ్బర్నాద్, కుల్గవొన్-బద్లపుర్, షహపుర్, నవీన ముంబై మొదలైన ప్రధాన నగరాలు ఉన్నాయి.. భౌగోళికం జిల్లా 18°42' నుండి 20°20' ఉత్తర అక్షాంశం, 72°45' నుండి 73°48' తూర్పు రేఖాంశంలో ఉన్నాయి. . చరిత్ర 1817లో ఠాణే జిల్లా ప్రాంతం పేష్వాల నుండి బ్రిటిష్ ప్రభుత్వం స్వాధీనం చేసుకుంది. తరువాత ఈ ప్రాంతం ఠాణే కేంద్రంగా ఉత్తర కొంకణి జిల్లాలో భాగంగా మారింది. అప్పటి నుండి సరిహద్దులలో మార్పులు జరుగుతూనే ఉంది. 1830లో ఉత్తర కొంకణి జిల్లా దక్షిణ కొంకణి జిల్లాలోని కొన్ని ప్రాంతాలను కలుపుకుని విస్తరించబడింది. 1833 నాటికి జిల్లా పేరు ఠాణాగా మార్చబడింది. 1853 నాటికి మూడు సబ్‌దివిజన్లు (పెన్, ప్లేస్, మహాద్) అంధేరీ, కొలాబాలోని రెవదండా గిరిజన ప్రాంతాలు ఠాణా జిల్లాలోని కొలాబా సబ్ కలెక్టరేటుగా రూపొందించబడింది. 1869లో కొలాబా సబ్ కలెక్టరేటు జిల్లాగా రూపొందించబడింది (ప్రస్తుత రాయిగఢ్ జిల్లా). పునర్విభజన 1866లో ఠాణే ఉపవిభాగాల పునర్విభజన, పునర్నామకరణ చేయబడ్డాయి. సంజన్ (దహను), కొల్వన్ (షహాపూర్), నరసాపూర్ (కర్జత్) గా పునర్నామకరణ చేయబడ్డాయి. వద పెథాకు తాలూకా అంతస్తు ఇవ్వబడింది. 1861లో సల్సట్టే నుండి ఉరన్ మహల్ వేరుచేయబడి పంవెల్‌లో చేర్చబడింది. 1883లో పనవెల్ మహల్స్ (ఉరన్, కరంజ లాడ్) ప్రాంతాలు కొలాబా జిల్లాలో చేర్చబడ్డాయి. 1891లో కొలాబా జిల్లాలో కర్జత్ చేర్చబడింది. 1917లో బంద్రా కేంద్రంగా సరికొత్త మహల్ ఏర్పాటుచేయబడింది. 1920లో సల్సెట్టే రెండు తాలూకాలుగా (ఉత్తర సల్సెట్టే, దక్షిణ సల్సెట్టే) గా విభజించబడింది. దక్షిణ సల్సెట్టేలో ఉన్న 84 గ్రామాలు ఠాణే జిల్లా నుండి వేరుచేసి సబర్బన్ జిల్లాలో (ప్రస్తుత ముంబయి శివారు జిల్లా) చేర్చబడ్డాయి. 1923లో ఉత్తర సల్సెట్టేని కల్యాణ్ తాలూకాలో ఒక మహల్‌గా చేయబడి 1926లో ఠాణే అని నామకరణ చేయబడింది. కల్వే - మహింకు పాల్ఘర్‌గా పేరు మార్చబడింది. 1945లో బాంబే సబర్బన్ జిల్లాలోని 33 గ్రామాలు ఠాణా జిల్లాలో మార్చబడ్డాయి. 1946లో అరారే మిల్క్ కాలనీ ఏర్పాటు జరిగినప్పుడు ఈ గ్రామాలలో 14 బాంబేసబర్బన్ జిల్లాలో చేర్చబడ్డాయి. స్వతంత్రం తరువాత స్వతంత్రం వచ్చిన తరువాత 1949లో జవ్హర్ రాజాస్థానం ప్రత్యేక తాలూకాగా మార్చి ఠాణే జిల్లాలో విలీనం చేయబడింది. 1956లో గ్రేటర్ బంబే సరిహద్దులను విస్తరించిన సమయంలో బొరివలి తాలూకాలోని 8 పట్టణాలు 27 గ్రామాలు ఠాణా తాలూకాలోని ఒక పట్టణం, ఒక గ్రామం బంబేసబర్బన్ జిల్లాకు బదిలీ చేయబడ్డాయి. 1960లో బాంబే రాష్ట్రం పునర్విభజన చేసిన సమయంలో 47 గ్రామాలు, అంబర్గావ్ తాలూకాలోని 3 పట్టణాలు గుజరాత్ లోని సూరత్ జిల్లాకు బదిలీ చేయబడ్డాయి. మిగిలిన 27 గ్రామాలను ముందుగా దహనులో చేర్చబడ్డాయి. తరువాత 1961లో ప్రత్యేక మహాలుగా (తలసారి) మార్చబడింది. 1969లో కల్యాణ్ జిల్లా తాలూకా రెండు తాలూకాలుగా (కల్యాణ్, ఉల్లాసనగర్) విభజించబడ్డాయి. భౌగోళికం జిల్లా కొంకణ్ జిల్లా ఉత్తరభాగంలోని మహారాష్ట్ర దిగువ భుములలో ఉంది. జిల్లాలో ఉలాస్ బేసిన్, వైతమలోయ భూభాగాలు ఉన్నాయి. జిల్లా ఉత్తరంలో సహ్యాద్రిపర్వత మైదానం ఉన్నాయి. జిల్లా మద్యలో ఉలాస్ లోయ ఉంది. ఉత్తర దక్షిణాలుగా వ్యాపించి ఉన్న సన్నని పర్వతావళి దిగువభూములను పశ్చిమ సముద్రతీర భూభాగం నుండి వేరుచేస్తుంది. థానే సముద్రఖాతం సముద్రానికి సమాంతరంగా సాగుతూ ఉంది. వీటి మద్య దూరం 6-10 కి.మీ దూరం ఉంది. జిల్లాలో ఈ పర్వతాలు ఏకాంతంగా అక్కడక్కడా నిలిచి ఉంటాయి. నదులు జిల్లాలో ప్రధానంగా ఉలాస్, వైతర్నా నదులు ప్రవహిస్తున్నాయి. ఉలాస్ నది లోనావాలా సమీపంలోని తుంగర్లి ఉత్తర భాగంలో జన్మించి భోర్ఘాట్ వైపు ప్రవహిస్తుంది. ఇది వసై క్రీక్ వద్ద సముద్రంలో సంగమిస్తుంది. ఉలాస్ నది 135కి.మీ పొడవున ప్రవహిస్తుంది. ఈ నదులకు పలు ఉపనదులు ఉన్నాయి. వీటిలో బార్వి, భత్స నదులు ప్రధానమైనవి. = వైతర్నా నది కొంకణ్ భూభాగంలో ప్రవహిస్తున్న నదులలో పొడవైనదైన వైతర్నా నది నాశిక్ జిల్లాలోని త్రితంబక్ పర్వతం వద్ద జన్మిస్తుంది. గోదావరి నది కూడా నాశిక్ లోని త్రియంబక్ పర్వతాలలో జన్మిస్తుంది. వైతర్నా నది షహపూర్, వదా, పాల్ఘర్ మీదుగా ప్రవహించి అరేబియన్ సముద్రంలో సంగమిస్తుంది. జిల్లాలో వైతర్నా నది 154కి.మీ పొడవున ప్రవహిస్తుంది. ఇది జిల్లా ఉత్తరభూభాగం అంతా నీటిపారుదల సౌకర్యం కలిగిస్తుంది. వైతర్నా నదికి పలు ఉపనదులు ఉన్నాయి. వీటిలో పింజల్, సూర్య, దహెర్జా, తంస మొదలైన ఉపనదులు ఉన్నాయి. క్రీక్స్ పశ్చిమ సముద్రతీరంలో పలు చిన్న క్రీక్స్ ఉన్నాయి. వీటిలో ఆటుపోట్లద్వారా సముద్రజలం ప్రవహిస్తుంది. కొన్ని ప్రాంతాలలో ఇవి ఆక్రమణకు గురౌతున్నాయి. వీటిలో భివంది, చించాని, దహను క్రీక్స్ పెద్దవి. క్రీక్స్ అంటే సముద్రం చుచ్చుకుని ముందుకు రావడం వలన ఏర్పడే జలాశయాలు. ద్వీపాలు ఠాణే జిల్లాలోని సల్సట్టే ద్వీపం ఉత్తర భాగంలో ఉంది. దీనిని ప్రధాన భూమి నుండి ఉలాస్ నదీజలాలు, ఠాణే క్రీక్ వేరుచేస్తున్నాయి. ఇది ద్వీపనగరం అయిన ముంబై నగరంతో అనుసంధానమై ఉంది. వసై తాలూకాలో అమ్లా ద్వీపం ఉంది. ప్రవేశంలో వైతర్నా ఉప్పూనీటి కయ్య ఉంది. . సరసులు జిల్లాలో సహజమైన సరసులు లేవు. ముబై నగరానికి మంచునీరు సరఫరా చేయడనికి నిర్మించిన మానవనిర్మిత సరసులు ఉన్నాయి. భివండి ఉత్తర భూభాగంలో తంసా నది మీద తంసా సరసు నిర్మించబడింది. ఈ ఆనకట్ట సా.శ. 1892లో నిర్మించబడింది. దిగువ వైతర్నా నది ఆధారంగా నిర్మించిన మోదక్ సాగర్ ఆనకట్ట సా.శ. 1957లో నిర్మించబడింది. సా.శ. 1972లో ఎగువ వైతర్నా నది ఆధారంగా వైతర్నా సరసు నిర్మించబడింది. ఎగువ భాస్తా నది మీద భాస్తా సరసు నిర్మిచబడింది. 1981లో షహపూర్ వద్ద ఆనకట్ట నిర్మించబడింది. ఉష్ణ గుండాలు వసై తాలూకాలోని తంసా నది ముఖద్వారంలో పలు ఉష్ణ గుండాలు ఉన్నాయి. ఇవి అక్లొలి, గణేశ్పురి, వజ్రేశ్వరి గ్రామాల సమీపంలో ఉన్నాయి. (మద్వన్ తాల్ - పాల్ఘర్), సతివలి (సఫలే తాల్ - పాల్ఘర్) ). ఉష్ణగుండాలలో నీటి ఉష్ణోగ్రత 42°-55;°C. సరిహద్దులు వాతావరణం వాతావరణం విభాగాలు జిల్లాలో 7 తాలూకాలు ఉన్నాయి విభాగాలు జిల్లాలో 6 మునిసిపల్ కార్పొరేషన్లు ఉన్నాయి : (థానే, కళ్యాణ్ (భారతదేశం), - దోంబివలి, ఉల్హస్నగర్, భివాండీ-నిజాంపూర్ (మున్సిపల్ కార్పొరేషన్), మిరా-భయాండర్ కలిసి నవీ ముంబై., 2 ముంసిపల్ కౌంసిల్స్ ఉన్నాయి. (అంబర్నాథ్, కుల్గయోన్ బద్లపూర్). జిల్లాలో 18 అసెంబ్లీ నియోజకవర్గాలు ఉన్నాయి. ఇవి మూడు పార్లమెంటు నియోజకవర్గాలలో భాగంగా ఉన్నాయి. భివాండీ రూరల్ (ఎస్.టి), షహపుర్ (ఎస్.టి), భివాండీ వెస్ట్, భివాండీ ఈస్ట్, కళ్యాణ్ వెస్ట్, ముర్బద్ నియోజకవర్గాల భాగం భివాండీ (లోక్ సభ నియోజకవర్గం). అమ్బర్నాద్ (ఎశ్.ఛి), ఊళస్నగర్, కళ్యాణ్ ఈస్ట్, దొంబివలి, కళ్యాణ్ గ్రామీణ, ముంబ్ర-కల్వ నియోజకవర్గాల భాగం కళ్యాణ్ (లోక్ సభ నియోజకవర్గం) మిరా భయందర్ (విధాన సభ నియోజకవర్గం) | ఒవల-మజివద (విధాన సభ నియోజకవర్గం), కొప్రి-ఫచ్పఖది (విధాన సభ నియోజకవర్గం) థానే (విధాన సభ నియోజకవర్గం) బెలపుర్ (విధాన సభ నియోజకవర్గం), ఐరొలి (విధాన సభ నియోజకవర్గం) నియోజకవర్గాల భాగం థానే (లోక్ సభ నియోజకవర్గం). 2011 లో గణాంకాలు 2001 గణాంకాలు దక్షిణ తాలూకాలు అధికంగా నగరప్రాంత తాలూకాలు. జిల్లాలో మరాఠీ భాష, వలసల కారణంగా జిల్లాలో ఉర్దూ, సింధి, గుజరాతీ, హిందీ భాషలు వాడుకలో ఉన్నాయి. దూరప్రాంత తాలూకాలలో ప్రాంతాలలో మరాఠీ ప్రధాన భాషగా ఉంది. ప్రజలు పశ్చిమ సముద్రతీరంలో కోలీ ప్రజలు అధికంగా నివసిస్తున్నారు. తూర్పు తాలూకాలలో వర్లి ప్రజలు అధికంగా జీవిస్తున్నారు. వీరు గృహకుడ్యాల మీద చిత్రించే చిత్రాలకు ప్రత్యేక గుర్తింపు ఉంది. ఆర్ధికం 2001 గణాంకాలను అనుసరించి జిల్లాలో శ్రామికుల సంఖ్య 11,961,704. జిల్లా జనసంఖ్యలో ఇది 47.37%. వ్యవసాయం, వ్యవసాయ సంబంధిత పరిశ్రమలలో 51.75% పనిచేస్తున్నారు. వస్తువుల తయారీ, సర్వీస్, కుటీర పరిశ్రమలలో 6.19% శ్రామికులు పనిచేస్తున్నారు. మిగిలిన 30.69% శ్రామికులు ఇతర వృత్తులలో పనిచేస్తుంటారు. శ్రామికులలో స్త్రీలు 22.89% ఉన్నారు. వ్యవసాయం కరీఫ్ పంటలలో ప్రధానమైనవి వరి, చిరుధాన్యాలు పండించబడుతున్నాయి. మినుములు, పెసలు, కులిత్ వంటి పప్పుధాన్యాలు పండించబడుతున్నాయి. జిల్లాలో వరి ప్రధాన పంటగా ఉంది. జిల్లాలో ప్రధానంగా పల్ఘర్, భివాండీ, ముర్బద్, షహపుర్, వడ, విక్రమ్గద్, దహను తాలూకాలలో వరి పండించబడుతున్నాయి. జిల్లా ఉత్తర భూభాగంలోని జవహర్, ముర్బద్, విక్రమ్గద్, షహపుర్, మొదలైన తాలూకాలలో వరి, చిరుధాన్యాలు, గోధుమలు, పప్పుదినుసులు పండించబడుతున్నాయి. పండ్ల తోటలు దహను తాలూకా పడ్లతోటలకు ప్రసిద్ధి. ఘోల్వద్ వద్ద సపోటాలు పెద్ద ఎత్తున పండొంచబడుతున్నాయి. పాల్గర్, తలసారి తాలూకాలలో కూడా సపోటా పండ్లతోటలు కనిపిస్తుంటాయి. ఈ ప్రాంతంలో పండించబడుతున్న సపోటాలు దేశంలోని ఇతర ప్రాంతానికి ఎగుమతి చేయబడుతూ ఉంటారు. జిల్లాలో అదనంగా జామ, మామిడి, బొప్పాయి, ద్రాక్ష, కొబ్బరి తోటలు ఉన్నాయి. వాసై, పాల్గర్ తాలూకాలలో పలు రకాల అరటిపండ్లు (రాజేలి, తంబెలి, ముతెలి, వెల్చి జాతులు) పంటకు ప్రసిద్ధి. జిల్లాలో సీజన్ అనుసరించి బోర్, అడవి బేరీ, లిచీ పండ్లకు ముంబయి మార్కెట్లో గిరాకీ అధికంగా ఉంది. జిల్లాలో కూరగాయలు కూడా అధికంగా పండించబడుతున్నాయి. కూరగాయలలో వంకాయలు పెద్ద ఎత్తున పండించబడుతున్నాయి. దహను తాలూకాలో గులాబీ తోటలు కూడా ఉన్నాయి. పరిశ్రమలు రాష్ట్రంలో అధికంగా పారిశ్రమీకరణ చేయబడిన జిల్లాలో ఠాణే జిల్లా మూడవ స్థానంలో ఉంది. జిల్లాలో బృహాత్తర, మధ్యతరహా పరిశ్రమలు 1548, 18,480 చిన్నతరహా పరిశ్రమలు ఉన్నాయి. ఈ పరిశ్రమల నుండి ప్రధానంగా డ్రగ్స్, టెక్స్టైల్స్, సంసంజనాలు, ప్లాస్టిక్స్, రబ్బర్, స్టీల్, ఫార్మాస్యూటికల్స్, ఇంజనీరింగ్, ఎరువులు, ఎలక్ట్రానిక్స్, కెమికల్స్, ఐరన్ & స్టీల్ ఉత్పత్తి చేయబడుతున్నాయి. ఠాణే - బేలాపూర్ - కల్యాణ్ జిల్లాలో అధునాతన ఆధునిక పరిశ్రమలు ఉన్నాయి. ఇవి అమ్బర్నాద్, భివాండీ, బద్లపుర్, తారాపూర్, పల్ఘర్, వాసి, ముర్బద్‌లలో ఉన్నాయి. జిల్లాలో దాదాపు 4,000 పరిశ్రమలు జిల్లాను పారిశ్రామిక కేంద్రంగా మారుస్తున్నాయి. ఇక్కడ ప్రధానంగా మెషనరీ, మెషిన్ టూల్స్, ఎలెక్ట్రిక్ మెషినరీ టూల్స్ కాక మిగిలిన ఇనుము, స్టీలు పరిశ్రమ, లోహపు ఉత్పత్తులు తయారుచేయబడుతున్నాయి. పారిశ్రామిక సమూహంలో ప్రధాన రవాణ, బాయిలర్లు, రిఫ్రిజిరేటర్లు, యంత్ర పరికరాలు, కంప్యూటింగ్, అకౌంటింగ్ యంత్రాలు, ఆహారం, వస్త్ర పరిశ్రమలు పారిశ్రామిక యంత్రాలు, రసాయనాలు, కాగితం, సిమెంట్ పరిశ్రమలకు యంత్రాలు తయారు చేయబడుతున్నాయి. రసాయన పరిశ్రమలు జిల్లాలో బేసిక్ ఇండస్ట్రియల్ రసాయనాలలో ఎరువులు, కూరగాయల, జంతు నూనెలు, కొవ్వులు, పెయింట్స్, చెక్క వస్తువులపై వేసే రంగులు, క్షీరవర్దినులు ఇతర రసాయనిక ఉత్పత్తులు ఉన్నాయి. ఈ పరిశ్రమలు ప్రధానంగా ట్రాన్స్-థానే క్రీక్, Belapur రోడ్ పారిశ్రామిక ప్రాంతంలో కేంద్రీకరించి ఉన్నాయి. ఫైజర్, లుబ్రిజొల్ భారతదేశం లిమిటెడ్, పాలియోలేఫిన్స్ ఇండస్ట్రీస్ లిమిటెడ్, నొఇసిల్, భి.ఏ.ఎశ్.ఎF (భారతదేశం) లిమిటెడ్ హెర్దిల్లీ కెమికల్స్ లిమిటెడ్, స్టార్ కెమికల్స్, ఇండొఫిల్ ఇండస్ట్రీస్ లిమిటెడ్, ఫీనిక్స్ కెమికల్ వర్క్స్ వంటి బృహాత్తర, మధ్యతరహా పరిశ్రమలు రసాయన తయారీ, రసాయనిక ఉత్పత్తులు తయారు చేయబడుతున్నాయి. వాగిల్ ఇండస్ట్రియల్ ఎస్టేట్, పోఖ్రాన్ రోడ్ అమ్బర్నాద్, డోమ్బివిలిలో కూడా రసాయనిక పరిశ్రమలు ఉన్నాయి. చేనేత కాటన్, ఇతర నేత పరిశ్రమ కేంద్రాలు ప్రధానంగా భివాండీ, థానే కళ్యాణ్ లలో కేద్రీకృతమై ఉన్నాయి. భివాండి చేనేత పరిశ్రమకు ప్రసిద్ధి. చేనేతకు ఆదరణ లోపిస్తున్న కారణంగా నేతవారు పవర్‌లూమ్‌కు మారవలసి పరిస్థితులు ఎదురౌతున్నాయి. చేపల పరిశ్రమ జిల్లాలో చేపల పరిశ్రమకు ప్రాధాన్యత ఉంది. జిల్లా పశ్చిమ తీరంలో ఉన్న వాగులు, కయ్యలు చేపల పరిశ్రమకు అనుకూలిస్తున్నాయి. జిల్లాలోని ద్వీపాలలోని చేపలపరిశ్రమను సముద్రతీర చేపల పరిశ్రమ అధిగమిస్తుంది. జిల్లాలో చేపల పరిశ్రమ 75% ప్రజలకు ఉపాధి కల్పిస్తుంది. జిల్లాలో 110 కి.మీ పొడవు ఉన్న సముద్రతీరం చేపల పరిశ్రమకు అనుకూలంగా ఉంది. జిల్లాలో చేపల పరిశ్రమ దహను, పొఖరన్-ఉచ్హెలి, నవపుర్, మురబె, సత్పుతె, దతివరె, అర్నల, వాసి, ఉరన్ ప్రాంతాలలో కేంద్రీకృతమై ఉంది. ఆహార తయారీ పరిశ్రమ జిల్లాలో ఆహార తయారీ పరిశ్రమలలో ధాన్యం మిల్లు ఉత్పత్తులు, బేకరీ ఉత్పత్తులు, కోకో, చాక్లెట్, చక్కెర మిఠాయి, ఉప్పు, మంచు, ఖుర్బానీ, తయారీ, మాంసం సంరక్షణ, పాల ఉత్పత్తులు, క్యానింగ్, పండ్లు, కూరగాయలు, క్యానింగ్, యొక్క సంరక్షణ సంరక్షణకు, చేపల ప్రాసెసింగ్ ప్రధాన పాత్ర వహిస్తున్నాయి. పాలు వంటి ఆహార, అధిక ప్రోటీన్ ఆహారం ఉత్పత్తులు తయారుచేసే పరిశ్రమలలో రప్తకొస్, బ్రెట్, కో, ఫైజర్ లిమిటెడ్, క్యాడ్బరీ ఫ్రై (భారతదేశం) లిమిటెడ్ జిల్లాలో భారీ, మధ్యతరహా కంపెనీలు ప్రధానమైనవి. వుడ్ ఉత్పత్తులు జిల్లాలో వుడ్ సంబంధిత ఉత్పత్తులలో ప్లైవుడ్, పొర, చెక్క బాక్సులను, పీపాలు, వెదురు, బెత్తం బుట్టలను, పోగులను, పారిశ్రామిక మ్యాచ్లను, కార్క్ & కార్క్ మొదలైన ఉత్పత్తులు ప్రధానమైనవి. తారాపూర్ ఆటామిక్ పవర్ అణుశక్తిని ఉపయోగించుకుని విద్యుత్తును ఉత్పత్తి చేస్తున్న " తారాపూర్ ఆటామిక్ పవర్ స్టేషను" జీల్లాలో ఉపస్థితమై ఉంది. దీనికి ప్రభుత్వ, ప్రైవేట్ బ్యాంకులు, ఇతర ఫైనాంషియల్ సంస్థలు నిధిసహాయం చేస్తుంది. జిల్లాలోని ఆధిక్యతలో ఉన్న ప్రభుత్వ బ్యాంకులలో " బ్యాంక్ ఆఫ్ మహారాష్ట్ర " మొదటి స్థానంలో ఉంది. జిల్లాలో దీనికి 60 శాఖలు ఉన్నాయి. . ప్రయాణసౌకర్యాలు ఠాణే ముంసిపల్ కార్పొరేషన్ 1989 ఫిబ్రవరి 9 నుండి స్వంతంగా పబ్లిక్ ట్రాంస్‌పోర్ట్ సర్వీసులు (ఠాణే ముంసిపల్ ట్రాంస్‌పోర్ట్. టి.ఎం.టి) ప్రారంభించింది. టి.ఎం.టి సంస్థకు 45 మార్గాలలో 289 బసులు ఉన్నాయి. ఈ సంస్థకు 2 బస్ డిపోలు, 8 బస్‌స్టాండులు ఉన్నాయి. ఇందులో ఒక రోజుకు 2.8 లక్షల ప్రజలు ప్రయాణిస్తున్నారు. . 2006లో మీరా భయందర్ ముసిపల్ కార్పొరేషన్ (ఎం.బి.ఎం.టి) సంస్థకు స్వంత ట్రాంస్‌పోర్ట్ సర్వీస్ (మిరా- భయందర్ - ముంసిపల్ ట్రాంస్‌పోర్ట్) ఉంది. కల్యాణి దొంబ్వి కాత్పొరేషన్ తన స్వంత ట్రాంస్‌పోర్ట్ సర్వీస్ (కల్యాణి - దొబ్వి ముంసిపల్ ట్రాంస్‌పోర్ట్) కె.డి.ఎం.టి ఉంది. మహారాష్ట్ర స్టేట్ రోడ్ ట్రాంస్‌పోర్ట్ కార్పొరేషన్ (ఎం.ఎస్.ఆర్.టి.సి) బసులు ఠాణే నగరాన్ని ఇతర నగరాలతో అనుసంధానిస్తుంది. రైలు మార్గం బ్రిహన్ముంబై ఎలెక్ట్రిక్ సప్లై, ట్రాంస్పోర్ట్ (బి.ఇ.ఎస్.టి) ముబై, భయందర్, ఠాణే రైళ్ళను నడుపుతూ ఉంది. జిల్లాలోని రైలుమార్గం మొత్తం పొడవు 345.73 కి.మీ. ఇది జిల్లా పశ్చిమ, మద్యభాగంలో నిర్మించబడి ఉంది. వెస్టర్న్ రైల్వే నెట్వర్క్ జిల్లాలోని వసై, పాల్ఘర్, దహను తాలూకాలను కలుపుకుంటూ పయనిస్తుంది. సెంట్రల్ రైల్వే నెట్‌వర్క్ జిల్లాలో ఠాణే, కల్యాణ్, ఉలాస్నగర్, షహాపూర్‌లను కలుపుకుంటూ పయనిస్తుంది. వెస్టర్న్ రైల్వే లోకల్ ట్రైంస్ చర్చ్‌గేట్ రైల్వేగేట్ వద్ద ఆరంభమై ధాను రోడ్డు రైల్వే స్టేషను వరకు నడుపబడుతున్నాయి. సెంట్రల్ రైల్వే లోకల్ రైళ్ళు చత్రపతి శివాజి టెర్మినల్ నుండి కల్యాణ్, అంబర్నాథ్, బదల్పూర్, కర్జత్, కసర లను కలుపుకుంటూ నడుపబడుతున్నాయి. 1994లో దివా జంక్షన్ నుండి వసై వరకు కొత్త మార్గం నిర్మించబడింది. ఈ అనుసంధాన మార్గం సెంట్రల్ రైల్వే, వెస్టర్న్ రైల్వేలతో కలుపబడుతూ ఉంది. ఈ రైలు మార్గం పొడవు 41.96 కి.మీ. కొంకణ్ రైల్వే నెట్‌వర్క్ కూడా జిల్లా గుండా పయనిస్తుంది. లోకల్ రైళ్ళు శివాజీ టెర్మినల్, ముంబై నుండి పాంవెల్‌లను కలుపుకుంటూ పయనిస్తుంది. నౌకాశ్రయాలు జిల్లాలోని పశ్చిమ సముద్రతీరంలో దహను, సత్పతి, మహిం, కల్యాణ్, వసై, ఉత్లన్ వద్ద నౌకాశ్రయాలు ఉన్నాయి. ఈ నౌకాశ్రయాల మద్య ఫెర్రీ సర్వీసులు నడుపబడుతున్నాయి. జిల్లాలోని ఠాణే, మిరా, భయందర్, పలు ఇతర పట్టణాలలో మీటర్డ్ ఆటోరిక్షాలు లభిస్తుంటాయి. మీటర్డ్ టాక్సి సర్వీసులు ఠాణే, మిరా, భయందర్, పలు ఇతర పట్టణాలలో లభిస్తుంటాయి. విమానాశ్రయం ప్రస్తుతం జిల్లాలో విమానాశ్రయం లేదు. క్రీడలు జిల్లాలో థానే పట్టణంలో " దాదాజి కొండదేవ్ స్టేడియం " ఉంది. ఇక్కడ క్రికెట్, బ్యాడ్మింటెన్, టెన్నిస్, టేబుల్ టెన్నిస్ ఆడాడానికి అవసరమైన వసతులు ఉన్నాయి. మూలాలు బయటి లింకులు Thane District website Thane District e-gazetteer Thane City Portal వెలుపలి లింకులు మహారాష్ట్ర జిల్లాలు 1833 స్థాపించబడిన రాష్ట్రాలు, భూభాగాలు కొంకణ్ డివిజను 1833 స్థాపితాలు
sarvaya paalem, shree potti sreeramulu nelluuru jalla, kaavalli mandalaaniki chendina gramam. moolaalu
ఆషాఢ శుద్ధ తదియ అనగా ఆషాఢమాసములో శుక్ల పక్షము నందు తదియ తిథి కలిగిన 3వ రోజు. సంఘటనలు 2007 జననాలు మరణాలు 2007 పండుగలు, జాతీయ దినాలు బయటి లింకులు ఆషాఢమాసము
mahankali 2013 marchi 8na vidudalaina telegu chitram. daa.raajasheekhar, madhurima pradhaana paathradhaarulugaa jeevita darsakatvamlo terakekkina chitram. yess.yess.movies pathakama Eluru surendra reddy, Una. padmana reddy, yess.orr.murali lu nirmimchina yea cinimaaku yess.chinnaa sangeetaannandinchaadu. katha mahankali (raajasheekhar) oa pooliisu adhikary. videsalloounde arshad bhay anni takala vidrohakara vyaparalu naduputuu tana bhayamlo batakaalani bomb pelullu kudaa jaruputuntaadu. ola arshad pai pattu sadhinchi atanini patkoni chattam mundhu nilabettalanna dheekshatho mahankali panicheestuntaadu. arshad binami jayakka (naleeni) sangamlo peddamanishigaa chelamani avutu atadu cheppina panlu cheyistuu umtumdi. mahankali dorikina nerasthulanu vadalakumdaa ene couture cheshuntadu. arshad vyaapaaraalannintiki addukatta vese prayathnam cheshuntadu. homem minister, sudershan reddy ( ziva) sahakaramtho arshad thoo pooraadu tuntaadu. mahankali, jayakka illu, factorylanu sodhaa chessi amenu arrest chestad. jayakka arrest aapakapothe homem minister sonta oorilooni bandhuvulanu champutanani arshad bediristhaadu. homem ministeru vaddhani vaarinchinaa arrest chessi teesukelutuu undaga, jayakka anooyaayulu daadi chestaaru. aa daadiloo iddharu amayakulanu ene couture chesadanna nepamthoo mahankaalini suspended chestaaru. mushkarulatho kalisi panichestunnadane abhiyogamtho jailuku pamputaaru. mahankali preeyasi tanishaa (madhurima) hathya chosen varini vetadi champutadu arshad. apati nundi mahankali arshad tharapuna panicheeyadaaniki poonukuntaadu. poeyina udyogam ventane atadikitirigi osthundi. tana satruvulaina nayak mutaanu nirmuulinchamani arshad chepagaa, mahankali alaage chestad. ola ola athadi nammakanni pomdi chivariki athadi piene tana dhyeyaanni elaa saadinchukunnaadanedi climax. natavargam daa.raajasheekhar madhurima ziva pradeep rawat raghuu vinodh kumar Bharhut nalini unpurna saanketikavargam sangeetam: chinnaa nirmaatalu: Eluru surendhar reddy, Una.parandhamareddy darsakatvam; jeevitha raajasheekhar moolaalu bayati lankelu chitra sameeksha 2013 telegu cinemalu jeevita natinchina cinemalu raajasheekhar natinchina chithraalu
నందికొండ పురపాలక సంఘం,తెలంగాణ రాష్ట్రంలోని నల్గొండ జిల్లాకు చెందిన స్థానిక స్వపరిపాలన సంస్థ. ఇది ఇంతకముందు నాగార్జున సాగర్ ఆనకట్ట ఎడమవైపున ఉన్నహిల్‌కాలనీ, పైలాన్‌కాలనీ అనే పేర్లుతో కలిగిన ప్రాంతాలుగా ఉండేది.పురపాలక సంఘం ఏర్పడకుముందు నాగార్జునసాగర్‌ ప్రాజెక్టు నిర్మించిననాటినుండి హిల్‌కాలనీ, పైలాన్‌కాలనీల నిర్వహణ భాధ్యతను, ఇన్నాళ్లూ ప్రాజెక్టు నిర్వహణ నిధులతోనే ఎన్నెస్పీ అధికారులు నిర్వర్తించారు. చరిత్ర ఈ ప్రాంతం బౌద్ధ మతం ప్రభావానికి పేరుగాంచింది.ఉభయ తెలుగు రాష్టాలలో అత్యంత ప్రాచుర్యం పొందిన పర్యాటక ప్రదేశాలలో నాగార్జునసాగర్ ఆనకట్ట ఒకటి. ఈ ప్రాంతం నిర్వహణ అంతకుముందు నాగార్జున సాగర్ ప్రాజెక్ట్ డ్యామ్ అథారిటీ క్రింద ఉంది. కానీ తరువాత రాష్ట్రంలో కొత్త మునిసిపాలిటీలను ఏర్పాటు చేస్తున్నట్లు ప్రకటించిన తరువాత, ఇది మునిసిపాలిటీగా మారింది.నాగార్జునసాగర్‌ ప్రాజెక్టు నిర్మాణ సమయంలో ఇంజనీరుల, ఉద్యోగులు, కాంట్రాక్టర్లు, కూలీలు నివాసముండేందుకుగాను తాత్కాలికంగా హిల్‌కాలనీ, పైలాన్‌కాలనీ, రైట్‌బ్యాంకు కాలనీలను ఏర్పాటు చేయబడ్డాయి. ఆంధ్రప్రదేశ్‌ రాష్ట్రం నుంచి తెలంగాణ విడిపోయిన సమయంలో రైట్‌బ్యాంక్‌ కాలనీ ఆంధ్రప్రదేశ్‌లోకి వెళ్లింది.హిల్‌కాలనీ, పైలాన్‌కాలనీలు రెండు తెలంగాణలో పరిధిలోకి వచ్చాయి.ఇది నాగార్జునసాగర్ అసెంబ్లీ నియోజకవర్గం, నల్గొండ లోకసభ నియోజకవర్గం పరిధిలో ఉంది. పురపాలక సంఘ కొత్త కార్యాలయం నూతనంగా నిర్మించిన పురపాలక సంఘం కార్యాలయ భవనాన్ని ఇంధన శాఖా మంత్రి జి,జగదీశ్వరరెడ్డిచే ప్రారంభంచబడింది. అభివృద్ధి పనులు నందికొండ పురపాలక పరిధిలో 28కోట్ల రూపాయలతో నిర్మించనున్న వివిధ అభివృద్ధి పనులకు 2022 మే 14న తెలంగాణ రాష్ట్ర ఐటి, పురపాలక శాఖ, పరిశ్రమల శాఖామంత్రి కేటీఆర్ శంకుస్థాపన చేశాడు. ఇందులో 8 కోట్ల రూపాయలతో రోడ్ల విస్తరణ (ఇరువైపుల మోరీలు, సెంట్రల్ లైటింగ్), 1 కోటి రూపాయలతో డిజిటల్ లైబ్రరీ, పైలాన్‌కాలనీలో 1 కోటి రూపాయలతో ఆధునిక బస్టాండ్, 1 కోటి 50 లక్షల రూపాయలతో ఇంటిగ్రేటెడ్ కాంప్లెక్స్, 4 కోట్ల 50 లక్షల రూపాయలతో 600 మంది కూర్చునేలా ఆడిటోరియం, 9 కోట్ల రూపాయలతో సిసి రోడ్లు, హిల్‌కాలనీలో 9 కోట్ల రూపాయలతో మహిళలకోసం వెజ్-నాన్ వెజ్ మార్కెట్, 1 కోటి రూపాయలతో వైకుంఠధామాలు ఏర్పాటు చేయనున్నారు. ఈ కార్యక్రమంలో తెలంగాణ రాష్ట్ర శాసనమండలి చైర్మన్ గుత్తా సుఖేందర్ రెడ్డి, రాష్ట్ర విద్యుత్ శాఖామంత్రి జి. జగదీష్ రెడ్డి, పర్యాటక సాంస్కృతిక శాఖామంత్రి వి. శ్రీనివాస్ గౌడ్, ఎమ్మెల్సీ పల్లా రాజేశ్వర్ రెడ్డి, ఎమ్మల్సీ ఎంసి కోటిరెడ్డి, నాగార్జునసాగర్ ఎమ్మెల్యే నోముల భగత్, తుంగతుర్తి ఎమ్మెల్యే గాదరి కిశోర్ కుమార్, మిర్యాలగూడ ఎమ్మెల్యే నల్లమోతు భాస్కర్‌రావు, దేవరకొండ ఎమ్మెల్యే రమావత్ రవీంద్ర కుమార్, ఎమ్మెల్సీ తక్కెళ్లపల్లి రవీందర్ రావు తదితరులు పాల్గొన్నారు. ఎన్నికల వార్డులు పురపాలక సంఘం పరిధిని 12 ఎన్నికల వార్డులుగా విభజించబడ్డాయి. ఇవి కూడా చూడండి నాగార్జునసాగర్ నాగార్జునసాగర్ నుంచి శ్రీశైలం విహార యాత్ర నాగార్జునసాగర్ టెయిల్ పాండ్ మూలాలు వెలుపలి లంకెలు నల్గొండ జిల్లా పురపాలక సంఘాలు
akkula gaari palle, vis‌orr jalla, lingal mandalaaniki chendina gramam. moolaalu velupali lankelu
nede vidudhala 2023loo vidudalaina telegu cinma. aika fillm phaaktari baner pai najurullah khan, mastan khan nirmimchina yea cinimaaku ramya reddy pannaala darsakatvam vahinchaadu. asif khan, mouryani, kaasi viswanatha, appaji ambarisha pradhaana paatrallo natinchina yea cinma phast ucc mariyu phast lyrically paatanu 20 dissember 2020na vidudhala chesar. nede vidudhala cinma triler‌ni ja‌na‌va‌ri 26na dharshakudu maruti vidudhala chesudu. nateenatulu asif khan mouryani kaasi viswanatha appaji ambarisha maadhavi tnr adurs anand peela gangadhar jabardas navin ashoka vardhan rasagna saankethika nipunhulu baner: aika fillm phaaktari nirmaatalu: najurullah khan, mastan khan katha, skreen‌play, darsakatvam: ramya reddy pannaala sangeetam: ajoy arasada paatalu:srimani cinimatography: sea hitch mohun chary aditing: saiee badu talari fites anji art dirctor sea hetch ravi kumar siji : orr ankoji raao moolaalu 2023 telegu cinemalu
tanagaji saasanasabha niyojakavargam Rajasthan rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam alwar jalla, dausa lok‌sabha niyojakavargam paridhilooni yenimidhi saasanasabha niyojakavargaallo okati. ennikaina sabyulu moolaalu Rajasthan saasanasabha niyojakavargaalu
ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్ర చలనచిత్ర, టెలివిజన్, నాటకరంగ అభివృద్ధి సంస్ధ ప్రతి సంవత్సరం సినిమా, టెలివిజన్ రంగాలతోపాటు నాటకరంగానికి కూడా నంది పురస్కారాలను అందజేస్తుంది. వివిధ విభాగాల్లో ఉత్తమమైన వాటిని ఎంపిక చేసి బహుమతులు అందజేస్తారు. దీనినే నంది నాటక పరిషత్తు అంటారు. ప్రత్యేక తెలంగాణ ఉద్యమం జరుగుతున్న కారణంగా 2013 నంది నాటక పరిషత్తును నిర్వహించడంలో ఆలస్యం జరిగింది. దాంతో 2013, 2014 సంవత్సరాల నంది నాటకోత్సవాలను ఒకేసారి నిర్వహించారు. 2015 మే 16 నుండి 30 వరకి, రాజమండ్రి లోని ఆనం కళాకేంద్రంలో నంది నాటక పరిషత్తు - 2013 జరిగింది. 15 రోజుల పాటు జరిగిన నాటకోత్సవంలో ఒకరోజు 2013 నాటక ప్రదర్శనలు, మరోరోజు 2014 నాటక ప్రదర్శనలు జరిగాయి. విజేతలకు జూన్ 1న ఆంధ్రప్రదేశ్ మఖ్యమంత్రి నారా చంద్రబాబు నాయుడు గారి చేతుల మీదుగా బహుమతుల ప్రదానం జరిగింది. నందమూరి తారక రామారావు రంగస్థల పురస్కారం నాటకరంగానికి విశేషమైన సేవలందించిన వారికి నందమూరి తారక రామారావు రంగస్థల పురస్కారం పేరిట ఒక లక్ష రూపాయల నగదు పారితోషికంతో ఘనంగా సత్కరిస్తున్నారు. 2013 సంవత్సరానికి గాను పేపకాయల లక్ష్మణరావు (పౌరాణిక నాటకం) గారికి అందజేశారు. జ్యూరి సభ్యులు పద్యనాటకాలు: ఆర్. సత్యనారాయణ రాజు (రసరాజు, తణుకు), దేవారపు ప్రతాప్ గౌడ్ (కర్నూలు), కె. సత్యంనాయుడు (విశాఖపట్నం). సాంఘిక నాటకాలు: చిట్టాశంకర్ (మచిలీపట్నం), కె. మహేంద్ర చక్రవర్తి (భీమవరం), ఆలపాటి లక్ష్మీ (హైదరాబాదు). సాంఘిక నాటికలు: ప్రొ. ఎస్. పద్మనాభయ్య (తిరుపతి), టి. మధుకుమార్ (విజయవాడ), పి. దేవి (హైదరాబాదు). పిల్లల నాటికలు: చిక్కాల బాలాజీరావు (చిత్తూరు), షేక్ జాన్ బషీర్ (హైదరాబాదు), స్వర్ణగౌరి (హైదరాబాదు). ప్రదర్శించిన నాటక/నాటికలు చిత్రమాలిక ఇవికూడా చూడండి నంది నాటక పరిషత్తు - 1998 నంది నాటక పరిషత్తు - 1999 నంది నాటక పరిషత్తు - 2000 నంది నాటక పరిషత్తు - 2001 నంది నాటక పరిషత్తు - 2002 నంది నాటక పరిషత్తు - 2009 నంది నాటక పరిషత్తు - 2014 నంది నాటక పరిషత్తు - 2015 నంది నాటక పరిషత్తు - 2016 నంది నాటక పరిషత్తు - 2017 మూలాలు ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్ర చలనచిత్ర, టెలివిజన్, నాటకరంగ అభివృద్ధి సంస్ధ అధికారిక అంతర్జాలం నాటక ప్రదర్శన చిత్రమాలిక నంది నాటక పరిషత్తు
lav gem 1995 marchi 17na vidudalaina telegu cinma. krishnasai cumbines pathaakam kindha mutapuri krishna muurti nirmimchina yea cinimaaku em.yess. kota reddy darsakatvam vahinchaadu. meekaa srikant, ali, indraja lu pradhaana taaraaganamgaa natinchina yea cinimaaku koti sangeetaannandinchaadu. taaraaganam srikant ollie, indraja, divi, kota shreeniwas raao, brahmaandam kaneganti, gundu hanumantha raao, sreelakshmi, madhusree, tejashree, sudhir badu, chittibabu (haasyanatudu), silk smita janaki, lekshmi, sudhir badu, manchaala sooryanaaraayana, kambhampati subramanya, akula prasad, veenhugoopaal, subbaaraavu, thilak, veeriah , srinivaasaraavu, maheshs, fatenagar shreenu, krishna muurti saankethika vargham katha, skreen‌play: emm‌yess kota reddy sambhaashanhalu: shankaramanchi paartha saarathi sahityam: vannelakanti, jonnavithula, guduru vishwanatha shastry, di. naryana varma plebyack: espy balasubramanian, manoe, chitra, radikaa, simdhu sangeetam: koti cinimatography: ti.surendra reddy aditing: kao. rangopal reddy kala: p. ramamohan fites: Una. narsingarao choreography: mukku raju, naagaraaju, shreenu castumes: pentala mohun samarpakudu: z. sudhir badu nirmaataa: mutupuri krishna muurti dharshakudu: em.yess. kota reddy moolaalu baahya lankelu
kalhanudu 12va shataabdilo rachinchina raajatarangini kaavyaniki telegu saahityamlo anuvaadaalu, antakanna minnagaa anusrujanalu erpaddaayi. kaasmiira raajataranginiloni kashmira raajula itivruttaalu, swabhaava chitranalu, chaaritrikata telugulo saahityakaarulanu akarshinchindi. telugulo supratishtulaina vishwanatha satyanarayna, pilaka ganapatisastri, vidwan visvam taditarulu raajatarangini anuvaadaalu, anusrujanalu chesar. usa.sha.1148-50llo samskruthamloo raajatarangini rachana jarigindani parisoedhakula nirdharana. anuvaadaalu muulaaniki vidheyamgaa untu theluguloki anuvartinchadaanni tenigimpu ledha anuvaadham antaruu. yea prakaaramae paluvuru bahubhaashaavettalu, panditulu raajataranginini anuvadinchaaru. kocherlakota raamachandhra venkatakrushnarao raajataranginini theluguloki adae paerutoe anuvaadham chesar. svayampaakula venkataramana sarma theluguloki shree raajatarangini aney paerutoe champuu prabandhamgaa anuvadinchaaru. idi remdu bhaagaalugaa mudritamayindi. modati edu taramgaalu ooka bhaagam, enimidava taramgam okkati okabhagam. vidwan visvam theluguloki raajataranginini anuvadinchaaru. renduchinthala lakshmeenarasimha shastry telugulo raajatarangini paerutoe padhya kaavyamgaa anuvadinchaaru. okati nunchee yedava taramgam varku puurtigaanuu,ashtamatarangam kontabhagam varku anuvaadham chesar. anusrujanalu vishwanatha satyanarayna aaru navalalni kashmira raajatarangini aadhaaramga rachincharu. kaasmiira rajavamsa navalale aney searies‌ni yea raajataranginiloni palu taramgaallo kadhala aadhaaramga vraasaaru. aa navalale ivi: yashovati - mahabaratha yuddhakaalam aati kaasmiira rajayina gonandudu tarvati muudu taraala raajula ithivruthamtho navala vraasaaru. paatipettina naanhemulu - kaliyugarambham aati kaasmiira raajula kadhanu tisukuni paatipettina naanhemulu rachincharu. mihirakuludu - mihirakuludane kroorudaina kaasmiira raju gurinchina ithivruthamtho vraasaaru. sanjeevakarani kavalalu - kaasmiira raajyaanni prataapaaditya maharaju paripalisthunna kaalamlo jargina oa vidduuramaina kadhanu aadhaaram cheesukuni yea navala vraasaaru. bhramaravasini kaasmiira pattamahishi navalanu pilaka ganapatisastri kalhanuni raajataranginiloni prataapaaditya maharaju kaalamlo jargina kadhanu aadhaaram cheesukuni rachincharu. chaithra purnima paerita prachuritamaina pilaka ganapatisastri kathaasankalanam kudaa raajatarangini kathalane aadhaaram cheesukuni vundhi. kastoori muralikrushna motham raajataranginini pratibimbimchaelaa 16 kathalanu vraasaaru. kaasmiira raajatarangini kadhalu paerita yea kadhala sankalanam veluvadi prakhtaati pondindi. panuganti lakshmi narasimharao chuudaamani nataka itivruttaanni kalhanudu rachinchina kaasmiira raajatarangini nunchi vinayaadityudane raju, damodarasarma aney mantrila yathaarthagaathanu sweekarinchi pemchi rachincharu. moolaalu telegu sahityam
vaddipaamula,Telangana raashtram, nalgonda jalla, saaligouraaram mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina saaligouraaram nundi 5 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina nalgonda nundi 35 ki. mee. dooramloonuu Pali. jillala punarvyavastheekaranalo 2016 aktobaru 11na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata nalgonda jillaaloni idhey mandalamlo undedi. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 60 illatho, 240 janaabhaatho 112 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 123, aadavari sanka 117. scheduled kulala sanka 105 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 576663.pinn kood: 508210. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala‌lu saaligouraaramlo unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala nakirekallonu, inginiiring kalaasaala nalgondaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala narcut palliloonu, polytechnic‌ nalgondalonu, maenejimentu kalaasaala nakirekallonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram nakirekallonu, divyangula pratyeka paatasaala nalgonda lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 9 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam vaddipaamulalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 2 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 6 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 4 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 1 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 43 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 56 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 17 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 81 hectares neetipaarudala soukaryalu vaddipaamulalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 81 hectares moolaalu velupali lankelu
తెలుగు జాతీయ దినపత్రిక వార్త తెలుగు దినపత్రిక. దీనిని 1996లో సంపాదకులు ఎ.బి.కె.ప్రసాద్నేతృత్వంలో హైదరాబాదుకు చెందిన పారిశ్రామికవేత్త గిరీష్ సంఘీ సోదరుల యాజమాన్యంలో ప్రారంభంలోనే హైదరాబాదు, విజయవాడ, విశాఖపట్నం, కర్నూలు, కరీంనగర్, మహబూబ్ నగర్, ఖమ్మం, నెల్లూరు, నల్గొండ మొత్తం తొమ్మిది కేంద్రాలనుండి ప్రచురితమైంది. తరువాత 19కేంద్రాలకు విస్తరించింది. సంపాదకత్వ చరిత్ర ఎ.బి.కె.ప్రసాద్ సంపాదకత్వం నుంచి తప్పుకొన్న తరువాత కె.రామచంద్రమూర్తిని ఎడిటర్ గా నియమించారు. రామచంద్రమూర్తి 2002 సంవత్సరంలో రాజీనామా చేసి ఆంధ్రజ్యోతి సంపాదకుడుగా వెళ్ళిపోయినప్పుడు టంకశాల అశోక్ తెలుగు వార్త సంపాదకత్వ బాధ్యతలను స్వీకరించారు.. ప్రాచుర్యం పొందిన శీర్షికలు ఎ.బి.కె. ప్రసాద్ - నిబద్దాక్షరి ధాశరధి రంగాచార్య- వేదం జీవననాదం, జీవనయానం నాగసూరి వేణుగోపాల్ -ప్రకృతి-వికృతి మూలాలు బయటి లింకులు వార్త జాలస్థలి తెలుగు పత్రికలు 1997 స్థాపనలు దినపత్రికలు ప్రస్తుత పత్రికలు
dakshinha bhaaratadaesam loni Kerala rastramuloo adhikaara bhaasha, (മലയാളം) nalgunnara kotla mandhi prajalu matlade yea bhaasha bharatadesa. adhikaara bhashalalo okati 22 maalaayaalaam matlade varini malayaaliilu antaruu. aruduga keraleelu anikuudaa antaruu. dakshinha bhartiya desamlo telegu. tamila, qannada bhashala tarwata maalaayaalaam athyadhika mandhi prajalu matladutaru, maalaayaalaam draavida basha kutumbaaniki chendina bhaasha. matlade bhaasha. raase vidhaanam rendoo tamila bhashaku chaaala daggaraka unnayi, malayaalaaniki sonta lipi Pali. basha parinaamam. maalaayaalaam dakshinha draavida basha kutumbaaniki chendina naveena bhaasha tamilam. kannadam, kota, kodagu bhashalu kudaa yea basha upakutumbaaniki chendinave, veetilo tamilaaniki malayalamtho polika ekuva. tamila. malayaala bhashalaku muulamaina aadata tamila, malayaala bhaasha tommido sathabdam nundi verpadatam praarambhamie aa taruvaata naalugaidu sataabdaalugaa renduga cheelipoyindani namakam-ola maalaayaalaam tamilam nundi verupadi swatanter bhashaga velasindi. maalaayaalaam avatarinchina tholi dhasalaloo tamilam adhikaara bhaasha. panditha bhaasha kaavadam will dani prabavam chaaala ekkuvaga Pali , malayaala samaakamloe bramhanula rakatho bhaasha medha samskrutha prabavam hecchindi. conei samskrutha prabhaavamlaeni kodum maalaayaalaam anu swachchamaina malayaala mandalikam ippatikee keralalooni konni chotla vyavaharamlo Pali. namboodreelu Kerala samskruthika jeevitamlo adugupettadam. arabbula varthaka sambandhaalu, keralapai portugeesu dandayatra, saamantaraajyaala sdhaapana anek romans, semetic, indo , arin bhaashaagunaalu malayaala bashalo imidipovadaniki dhohadham chesaayi-sahithya abhivruddhi. malayaalamlo labhyamaina prapratama likhitha aadhaaram usa sha.ki chendina vaayappalli saasanam. 830aadata malayaala saahithyaanni muudu rakaluga vargeekarinchavachhu. avi. tamila pattu riithiloo krutulu samskrutha saampradaayamlo manipravaalam krutulu malayaalamlo jaanapadha gayaalu iravaiyava sathabdam chivari varku malayaala kavitvamloe yea muudu vargala prabavam kanabadutundi pottu riithiloo athi pracheenamainadiga. ramacharitam 'manipravaalamlo', vaisikatantram 'prasiddhigaanchinavi' yea remdu pannemdava sataabdamunaku chendinavi. prasthuthamu labhyamavuthunna athi prachina malayaala gadhya rachana. bhashakoutilyam 'idi chaanakyuni ardhashaastram pai sarala malayaalamlo vraayabadina vyaakhyaanam'. vibhinna kaalaala malayaala gadyam vaervaeru bhashala prabavam kaligi umtumdi. ola prabhaavitam chosen bhashalu tamilam. samskrutam, praakrutam, paalhee, heebroo, hiindi, urdoo, arabek, percian, syriac, portugeesu, datch, phrenchi, aamglam , pratuta malayaala saahityamlo padyaalu. navalale, naatakaalu, jeevita charitralu, sahithya vimarsalu virivigaa unnayi , va shataabdi tholinaalhlhaloo sahithya punarujjeevana yugavaitaalikulugaa mahakavitrayam aavirbhavinchindi. 20aa mahakavitrayam kumaran. ashan, vallattol naryana menon, ulloor parameswara aiyer, lu‌lipi. malayaala aksharamaala chudandi akhila bhartiya brahmi lipi nundi gramddhi lipi dwara vatterutu gundrapati vraata (gaaa malayaala lipi eae sataabdamloo avatharinchindhi) telugulaagaa malayaala lipi kudaa. gaaa umtumdi syllabic antey viiru kudaa samyuktaaksharaalugaa vraastaaru, melo malayalamloni vividha svalpamga wade samyukta padamulaku gala pratyeka aksharaalu tolaginchabadinavi. alaage anni hachulatonu ukaaram okelaga pravartanchelaa chesaru. udaharanaku antaku mundhu. ku 'loo uvattu'gu 'loo uvattu verela undevi'malayaalamlo prasthutham use aksharaalu unnayu. veetilo ye acchulu. migilinavi hallulu, nealo kothha vraata addhatini pravesa pettaaru. yea kothha paddathi. loni motham aksharaalanu eala nundi eni tagginchindi typeset ila cheeyadam valana malayaala lipi typuriterla medha computers keebordula medha imadagaligindi. nealo chitrajakumar. kehech husseen sthaapinchina , rachana akkashare vedi 'aney samshtha mettam ealaku paibadi samyuktaaksharaalu gala faantulanu' tiruvanantapuramlo vidudhala chesindi deenitho baatu ooka. nu kudaa vidudhala chesaru editor software eeka maelo viitinae phri saftaver fouundation. richaard stalman, crinda kochinlo vidudhala chesaru GNU License bashalo antaraalu. bayati prabhaavaalu, prantham kulam, vrutthi, saamaajika stayi, Gaya, lanu batti uchchaaranaa padhathulu , register loo taaratamyaalu kanipistaayi, vocabulary, and distribution of grammatical and phonological elements samskrutam yokka prabavam braahmanha mandalikalalo adhikamgaanu. harijana mandalikalalo atyalpamgaanuu umtumdi, aamglam. syriac, laitin, portugeesu bhashala nundi aruvutecchukunna padealu kraistava maandalikamloonuu , arabek, urdoo padealu muslim maandalikamlo virivigaa kanipistaayi , maalaayaalaam samskrutam nundi velakoddi namavachakalu. vandalaadi kriyaapadaalu, konni , aruvutecchukunnadi indeclinables konni padealu samskrutam nunchi malayaala bhashaku cherukunnayyi. samskrutam tarwata malayaala bhaashan atyadhikamgaa prabhaavitam chosen bhaasha aamglam. adhunika malayaala bhaashalooni vandalaadi. anglabhasha samanvitaale individual lexical items and many idiomatic expressions pranaalika. abhivruddhi , adhikaara bhashaga paatasaalalu , kalashalaloo bodhana maadhyamamgaa maalaayaalaam abhivruddhi chendutunnadi, bashalo shaastreeya paribhasha nemmadigaa abhivruddhi chendutunnadi. udaara swabhaavulaina malayaaliilu thama bhaashathoo sahaa itarabhaashalu sahajivanam saaginchadaaniki allappuduu ahvanincharu. itara bhaashalato jargina yea parasparale malayaala bhaasha yokka vruddhi anek reethulalo dhohadham chesaayi. chudandi. Kerala The lists of Malayalam words and words of Malayalam origin at Wiktionary, the free dictionary and Wikipedia's sibling project oyaratu chandu menon ottapalem bayati linkulu moolaalu Information on Malayalam language at Department of Public Relations, Government of Kerala Unicode Code Chart for Malayalam (PDF Format) Ethnologue report for Malayalam Malayalam Dictionary by Unicode Malayalam Online Dictionary Romanised to Unicode Malayalam transliterator draavida bhashalu bhartia bhashalu bangla ledha bengali bhartiya upakhandamuloni turupu bhagamunaku chendina ooka indo
రీటా డెబ్బర్మ త్రిపుర తరపున ఆడుతున్న ఒక భారతీయ క్రికెట్ క్రీడాకారిణి. ఆమె 14 జనవరి 1995న జన్మించింది. ఆమె త్రిపుర జట్టు, తూర్పు మండలం, ఇండియా గ్రీన్ జట్ల తరపున ఆడింది. ఆమె 2015-16 రాష్ట్రాల మధ్య జరిగిన 4 మహిళా ట్వంటీ 20 ఒక రోజు పోటీలలో రీటా త్రిపుర మహిళా క్రికెట్ జట్టు తరపున ఆడింది. 3 జనవరి 2016న ముంబై తో మొదటి పోటీ ఆడింది. మిగిలినవి విదర్భ, ఉత్తర ప్రదేశ్, సౌరాష్ట్ర జాట్లతో ఆడింది. మహిళా ఒక రోజు పోటీలలో ఆమె మహారాష్ట్ర, అస్సాం, ఢిల్లీ, కేరళ, జార్ఖండ్ రాష్ట్ర జట్లతో ఆడింది. ప్రస్తావనలు భారతీయ మహిళా క్రికెట్ క్రీడాకారులు జీవిస్తున్న ప్రజలు 1995 జననాలు భారతీయ క్రికెట్ క్రీడాకారులు మహిళా క్రీడాకారులు
Jaisalmer saasanasabha niyojakavargam Rajasthan rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam Jaisalmer jalla, Barmer lok‌sabha niyojakavargam paridhilooni yenimidhi saasanasabha niyojakavargaallo okati. ennikaina sabyulu moolaalu Rajasthan saasanasabha niyojakavargaalu
Sheopur Madhya bharathadesamlooni madhyapradesh rashtramloni ooka Kota. idi Sheopur jalla paripalana pradhaana kaaryaalayam. Sheopur nundi gwaaliyaruku nyaro gage railu margam Pali. yea pattanham saampradaayakamgaa chekka bommalaku prassiddhi chendhindhi. chambal nadi pattanham nundi 25 ki.mee. dooramlo pravahistondi. ravaanhaa Sheopur‌ku sameepa vimaanaashrayam Gwalior. rel Sheopur kalan railway staeshanu Gwalior lyt railwayloo bhaagamgaa undedi. ippudu idi central railwayloo bhaagam. 610 mimee gejitho umdae 200 ki.mee. yea maargaanni modhata Gwalior maharaja nirmimchaadu. yea maarga nirmaanam 1909 loo Sheopur varku puurtaimdi. yea railu maargaanni prapancha vaarasatva pradaesamgaa bhartiya prabhuthvam pratipaadinchindi. roddu margam: Sheopur nundi Gwalior, morena, Sawai Madhopur, Shivpuri, baran, kota, Bhopal laku buses nadustaayi. Sheopur Gwalior nundi 210 ki.mee, morena nundi 180 ki.mee, kota nundi 110 ki.mee., Sawai madhopur nundi 60 ki.mee. dooramlo Pali. bhougolikam Sheopur oddha, samudra mattam nundi 229 meetarla ettuna Pali. sheetoshnasthiti yea praanthamlo sagatu varshapaatam samvatsaranike 750 mi.mee. garista ushnograta 49 degreela celsius, kanista ushnograta 2 degreela celsius untai. janaba 2001 bhartiya janaganhana prakaaram, Sheopur janaba 1,05,026. janaabhaalo purushulu 53%, strilu 47%. Sheopur sagatu aksharasyatha 72%. idi jaateeya sagatu 76% kanna takuva: purushula aksharasyatha 76%, streela aksharasyatha 56%. Sheopur‌ janaabhaalo 17% mandhi 6 samvatsaraala kante takuva vayassu galavaaru. moolaalu Coordinates on Wikidata Madhya Pradesh nagaraalu pattanhaalu
nandabalaga aandhra Pradesh raashtram, Vizianagaram jalla, terlam mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina terlam nundi 15 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina bobbili nundi 16 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 867 illatho, 3756 janaabhaatho 1223 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1898, aadavari sanka 1858. scheduled kulala janaba 277 Dum scheduled thegala janaba 324. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 582555.pinn kood: 535568. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. ooka prabhutva juunior kalaasaala Pali.sameepa balabadi terlaamlo Pali.sameepa prabhutva aarts / science degrey kalaasaala bobbililonu, inginiiring kalaasaala piridiloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, polytechnic‌ komatipallilonu, maenejimentu kalaasaala vijaynagaramlonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala bobbililonu, aniyata vidyaa kendram terlaamloonu, divyangula pratyeka paatasaala Vizianagaram lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam nandabalagalo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. paaraamedikal sibbandi iddharu unnare.sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu nandabalagalo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam nandabalagalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 466 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 47 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 45 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 665 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 376 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 333 hectares neetipaarudala soukaryalu nandabalagalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 333 hectares utpatthi nandabalagalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, verusanaga, gogu devalayas ikda durga alayamu Pali. ooka naati nanada, balaga graamalanu cherchi nandabalaga peruu erpadindi. ippudu nandabalaga Mathura janardhanavalasa, Mathura ramannavalasalato kalsi panchayatiga Pali. moolaalu velupali lankelu
{{సమాచారపెట్టె వ్యక్తి | name = చొప్పల్లి సూర్యనారాయణ | residence = | other_names =చొప్పల్లి "హరికథా కంఠీరవ" | imagesize = 200px | caption = చొప్పల్లి సూర్యనారాయణ | birth_name = చొప్పల్లి సూర్యనారాయణ | birth_date = 19 సెప్టెంబర్ 1905 | birth_place = విజయనగరం జిల్లాలో చొప్పల్లి | native_place = | death_date = | death_place = | death_cause = | known = సుప్రసిధ హరికథా కళాకారుడు , రంగస్థల, సినిమా నటులు | occupation =1929లో మద్రాసు ఆకాశవాణి కేంద్రంలో హరికథకుడు | title = | salary = | term = | predecessor = | successor = | party = | boards = | religion = | wife = | spouse= | partner = | children = | father = వైణిక విద్వాంసుడైన చొప్పల్లి నరసింహం | mother = సూరమాంబ | website = | footnotes = | employer = | height = | weight = |image=చొప్పల్లి సూర్యనారాయణ భాగవతార్.jpg}}చొప్పల్లి గా ప్రసిద్ధిచెందిన చొప్పల్లి సూర్యనారాయణ భాగవతార్' సుప్రసిద్ధ హరికథా కళాకారుడు, రంగస్థల, సినిమా నటుడు. ఈయన విజయనగరం జిల్లా లోని చొప్పల్లి గ్రామంలో సెప్టెంబరు 19 1905 తేదీన జన్మించాడు. వైణిక విద్వాంసుడైన చొప్పల్లి నరసింహం, సూరమాంబ ఈయన తల్లిదండ్రులు. ఆనాడు విజయనగరం మహారాజైన ఆనంద గజపతి నాటక సమాజంలో నటించి ప్రజల, ప్రభువుల మన్ననలు పొందినవాడు నరసింహం. తండ్రి ప్రోత్సాహం చొప్పల్లిని నటునిగా తీర్చిదిద్దాయి. విజయనగరం మహారాజా కళాశాలలో ఎస్.ఎస్.ఎల్.సి. పాసయ్యాడు. తర్వాత శ్రీవాణీ విలాస్ అమెచ్యూర్ కంపెనీలో చేరి అనాసపురపు గోపాలరావు సరసన రసపుత్ర విజయం నాటకంలో వీరమాత పాత్ర పోషించి మొదటిసారిగా రంగస్థల ప్రవేశం చేశాడు. తర్వాత ప్రహ్లాదలో నారదుడు, లవకుశలో లక్ష్మణుడుగా పాత్రలు పోషించాడు. తర్వాత ప్రసిద్ధ నటులైన యడవల్లి, పారుపల్లి, ఆంజనేయులు మొదలైన వారితో కలిసి ద్రౌపదీ వస్త్రాపహరణం, గయోపాఖ్యానం, సక్కుబాయి మొదలైన నాటకాలలో నటించాడు. ముఖ్యంగా సక్కుబాయిలో శివయోగి, పాండవ'' నాటకంలో ధర్మరాజు పాత్రలు ఆయనకు అఖండమైన ప్రఖ్యాతిని చేకూర్చాయి. చొప్పల్లి తొలినాటి చలనచిత్ర రంగంలో ప్రవేశించి సక్కుబాయి (1935) సినిమాలో శివయోగి పాత్రను, ద్రౌపదీ వస్త్రాపహరణం (1936) లో ధర్మరాజు పాత్రను, కచ దేవయాని (1938) లో శుక్రాచార్యుడుగా, రుక్మిణీ కళ్యాణంలో అగ్నిద్యోతనుడుగాను, మీరా బాయి (1940) లో రూపగోస్వామి మొదలైన పాత్రలు ధరించి కీర్తిని గడించాడు. 1929లో మద్రాసు ఆకాశవాణి కేంద్రంలో హరికథకుడిగా ప్రవేశించి అనేక హరికథ లను గానం చేశాడు. పండితుల చేత "హరికథా కంఠీరవ" అనే బిరుదును పొందాడు. మూలాలు తెలుగు సినిమా నటులు తెలుగు రంగస్థల నటులు 1905 జననాలు విజయనగరం జిల్లా రంగస్థల నటులు విజయనగరం జిల్లా సినిమా నటులు విజయనగరం జిల్లా హరికథా కళాకారులు
చెరుకువాడ, పశ్చిమ గోదావరి జిల్లా, ఉండి మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన ఉండి నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన భీమవరం నుండి 12 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1511 ఇళ్లతో, 5639 జనాభాతో 952 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 2843, ఆడవారి సంఖ్య 2796. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 954 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 131. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 588614.పిన్ కోడ్: 534199. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఐదు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రైవేటు ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల దుంపగూడెం లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు భీమవరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం ఉండి లోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల, సమీప వైద్య కళాశాల, ఏలూరు లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం చెరుకువాడలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో 3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు నలుగురు ఉన్నారు. రెండు మందుల దుకాణాలు ఉన్నాయి. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా, చెరువు ద్వారా కూడా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు చెరుకువాడలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామ పంచాయతీ 2013 ఈ గ్రామ పంచాయతీకి జరిగిన ఎన్నికలలో శ్రీమతి జయమంగళ కుమారి సర్పంచిగా గెలుపొందారు. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం చెరుకువాడలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 180 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 771 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 771 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు చెరుకువాడలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 771 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి చెరుకువాడలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి==గణాంకాలు== గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 5483. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 2771, మహిళల సంఖ్య 2712, గ్రామంలో నివాసగృహాలు 1445 ఉన్నాయి. మూలాలు
nirmal bommalu ledha nirmal koyyabommalu koyyatho cheyabadunavi. ivi Telangana rastramulooni aadhilaabaadu jillaku chendina nirmal pattanhamloo tayaarucheyabadinanduna viitiki nirmal bommalu aney peruu vacchindi. nirmal pattanham koyyabommalaku prassiddhi. charithra yea bommalaku sumaaru 400 samvatsaraala charithra Pali. karralatoo koyyabommalu chessi chitramyna bommalu cheeyadam ekkadi pratyekata. karralanu saekarinchadam, vatini arabetti tagina rupalaku chekki bommalugaa teerchididdadam, vatiki painting cheeyadam, vikrayinchadam kondaru tarataraalugaa chesthunnaaru. pakshulu, janthuvulu, phalalalanti koyyabommalake kakunda varnachitraalaku kudaa nirmal perugaanchindi. 1830llo yea praantaanni darsinchina yaatraacharitrakaarudu enugula veeraaswaamayya nirmal bommala girinchi chaaala vraasaaru. nirmal bommalu, panchapaatralu vantivi chaaala prasiddhamainavani paerkonnaaru. aithe atiparichayam will kaliga udaaseenatatoo thama bommala vishishtata thaamu teliyakunnarani, andhuke ooka intloo choosinava nirmal panchapaatralu vaadukalo kanipinchatledani vraasaaru. 1955loo nirmal koyyabommala sahakara samshthanu erparacharu. rashtrapatiche awardee kudaa pondinaaru. nirmal samsthaanaanni paripalim china nimma nayudu desam nalumuulala nunchi kalaakaarulanu nirmalku rappinchi chethi kalalanu abhivruddhi parichaadu. dheentho nirmallo 17va saatabdamlo nirmal koyya bommala parisrama prarambhamaindi. nakashi kulaniki chendina kalaakaarulu yea bommala tayaareeloo nimagamai vitini tayyaru chestaaru. nijam navaabu oosaari nirmal pattanhaanni sandarsinchadaaniki vacchina sandarbhamlo ayanaku sakala laanchanaalatho navaabu swagatam paliki kotaloki ahvanincharu. navaabu simhaasanamlo koorchogaane pienunchi aayanapai poolavarsham kurisindi. avi maamul puulu kaavu bagare puulu. achu bagare puvvulanu maripinche puula Barasat kuripinchaaru. ayithe avi bagare pushpaalu kaavu. bagare pushpalla bhraantini kaliginchae vidhamgaa nirmal kalaa karulu srustinchina krutrima pushpalavi. mehar raj malvekar thayaarii vidhaanam ekkadi kalaakaarulu tayaaruchaesina bommalu sahajatvam uttipadela undi manadesamlone kaaka antarjaateeyamgaa kudaa khyaatini gadinchaayi. yea bommalanu adavulalo labhinche "ponika" karranu upayogistaaru. vanamoolikalu, sahajamaina rangulanu upayoginchi yea bommalanu sajivanga undaetatlu tayaaruchestaaru. anevalla yea bommalu andarinee aakarshistaaru. poniki karranu techi kaavalasina riithiloo vatini tayyaru cheskoni bomma aakaaraaniki malustaaru. chintaginjala pinditoo tayyaru chosen jigurutho chinna chekka mukkalanu kaavalasina riithiloo chekki aa bommalaku atikinchi swarupam kalpisthaaru. aa taruvaata bommanu yendalo arabetti rangulu vestaaru. adavullo dorike aaku pasarlu, sahaja varnaalu upayoginchi bagare varnanaanni tayyaru chestaaru. vividha aakaralu yea kalaakaarulu tayyaru chese bommallo pakshulu, janthuvulu, kuuragayalu, drakshapandlu, lavamgaalu, yalakulu, aggipette, sigarettlu taditaramainavi untai. yea kalaakaarulu tayyaru chosen lavamgaalu, yalakulu, tamalapaakulu, ciggerette pettelanu chusthe sahajatvaanni maripistaayi. deeniki thoodu yea kalaakaarulu vese paintings kudaa goppagaane untai. muni kopam will silaaruupam dalchina gandharvakanya, yuddarangamlo sreekrushnudu arjununiki chese gtaa bodhanalu, prakruthi sahajamgaa yerpadina chithraalu, deevathaa chithraalu nirmal kalaakaarula chaturataku addamgaa nilustunnaayi. ammakalu hyderabadloni lepaakshi emporiums dwara America, rashyaa, arabian, malaysian, iranian, dubaayi, switzerlaand, simgapuur, taditara dheshaalaku nirmal bommalanu egumati chesthunnaaru. pramukha aan Jalor vyapara samshtha amejaan.kalm telanganaloni pramukha utpattulanu eeka nundi thama aan Jalor nundi ammenduku siddamayindi. chithramaalika moolaalu itara linkulu NIRMAL TOYS AND PAINTINGS-1 NIRMAL TOYS AND PAINTINGS-2 Nirmal Handicrafts || Shramaika Jeevanam - 05-07-2014 - 99tv nirmal bommalu Sun 24 May 23:35:41.95733 2015 madipalli rajkummar nirmal kotalu, koyyabommalu bhartia hastakalalu Telangana bhaugoollika gurtimpulu
kothapally, Telangana raashtram, sangareddi jalla, gummadidala mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina gummadidala nundi 16 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina sangareddi nundi 40 ki. mee. dooramloonuu Pali. jillala punarvyavastheekaranalo 2016 aktobaru 11na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata medhak jillaaloni jinnaram mandalamlo undedi. punarvyavastheekaranalo dinni kotthaga erpaatuchesina gummadidala mandalamloki chercharu. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 368 illatho, 1559 janaabhaatho 374 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 787, aadavari sanka 772. scheduled kulala sanka 389 Dum scheduled thegala sanka 84. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 573897.pinn kood: 502313. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi.balabadi gummadidalalonu, maadhyamika paatasaala nallapalliloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala jinnaaramloonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu narsaapuurloonuu unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala narsaapuurloonu, vydya kalaasaala, polytechnic‌lu sangaareddiloonuu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram raamachandhraapuram, medaklonu, divyangula pratyeka paatasaala haidarabadu lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam kottapallilo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam gramamlo bhugarbha muruguneeti vyvasta Pali. muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam kottapallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 27 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 17 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 2 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 63 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 50 hectares banjaru bhuumii: 45 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 167 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 143 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 120 hectares neetipaarudala soukaryalu kottapallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 110 hectares* cheruvulu: 10 hectares utpatthi kottapallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, mokkajonna, pratthi moolaalu velupali lankelu
ఇందర్ శేఖర్ రెడ్డి, తెలంగాణకు చెందిన భారతీయ మాజీ క్రికెట్ క్రీడాకారుడు. 2001 నుండి 2006 మధ్యకాలంలో హైదరాబాదు క్రికెట్ టీం తరపున పదిహేడు ఫస్ట్-క్లాస్ మ్యాచ్‌లు ఆడాడు. జననం శేఖర్ రెడ్డి 1980 డిసెంబరు 20న తెలంగాణ రాష్ట్ర రాజధాని హైదరాబాదులో జన్మించాడు. మ్యాచ్‌లు ఫస్ట్-క్లాస్ 2001-02 మధ్యకాలంలో ఫస్ట్-క్లాస్ క్రికెట్ లోకి ఆరంగ్రేటం చేశాడు. 2006 డిసెంబరు 9 నుండి 12 వరకు హైదరాబాదులో గుజరాత్ క్రికెట్ జట్టుతో జరిగిన మ్యాచ్ లో చివరిసారిగా ఆడాడు. 17 మ్యాచ్‌లలో 13.55 సగటుతో 271 పరుగులు చేశాడు. 1 అర్థ సెంచరీ చేశాడు. అత్యధిక వ్యక్తిగత స్కోర్ 53తో నాటౌట్ గా నిలిచాడు. బౌలింగ్ లో 3,088 బాల్స్ వేసి 24.26 సగటుతో 49 వికెట్లు తీశాడు. ఉత్తమ బౌలింగ్ 4/28. లిస్టు-ఎ 2001-02 మధ్యకాలంలో లిస్టు-ఎ క్రికెట్ లోకి ఆరంగ్రేటం చేశాడు. 2007 ఫిబ్రవరి 16న హైదరాబాదులో కర్ణాటక క్రికెట్ జట్టుతో జరిగిన మ్యాచ్ లో చివరిసారిగా ఆడాడు. 32 మ్యాచ్‌లలో 11.90 సగటుతో 131 పరుగులు చేశాడు. అత్యధిక వ్యక్తిగత స్కోర్ 20తో నాటౌట్ గా నిలిచాడు. బౌలింగ్ లో 1,715 బాల్స్ వేసి 30.17 సగటుతో 40 వికెట్లు తీశాడు. ఉత్తమ బౌలింగ్ 5/28. ట్వంటీ20 2007, ఏప్రిల్ 03న విశాఖపట్టణంలో గోవా క్రికెట్ జట్టుతో జరిగిన మ్యాచ్ తో ట్వంటీ20 క్రికెట్ లోకి ఆరంగ్రేటం చేశాడు. 2010 అక్టోబరు 15న హైదరాబాదులో కేరళ క్రికెట్ జట్టుతో జరిగిన మ్యాచ్ లో చివరిసారిగా ఆడాడు. 6 మ్యాచ్‌లలో 23 పరుగులు చేశాడు. అత్యధిక వ్యక్తిగత స్కోర్ 23తో నాటౌట్ గా నిలిచాడు. బౌలింగ్ లో 126 బాల్స్ వేసి 19.33 సగటుతో 6 వికెట్లు తీశాడు. ఉత్తమ బౌలింగ్ 3/20. మూలాలు బయటి లింకులు జీవిస్తున్న ప్రజలు 1980 జననాలు హైదరాబాదు జిల్లా వ్యక్తులు హైదరాబాదు జిల్లా క్రీడాకారులు క్రికెట్ క్రీడాకారులు
saavar‌gav, Telangana raashtram, kamareddi jalla, jukkal mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina jukkal nundi 12 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina deglur (Maharashtra) nundi 40 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Nizamabad jalla loni idhey mandalamlo undedi. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 132 illatho, 697 janaabhaatho 325 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 356, aadavari sanka 341. scheduled kulala sanka 187 Dum scheduled thegala sanka 286. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 571122.pinn kood: 503305. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali.balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu jukkallo unnayi.sameepa juunior kalaasaala jukkallonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala bichkundaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala hyderabadulonu, polytechnic‌ nizamabadlonu, maenejimentu kalaasaala bodhanlonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram bodhanlonu, divyangula pratyeka paatasaala nizamabad lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. angan vaadii kendram, aashaa karyakartha gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam savargaavlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 37 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 8 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 279 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 279 hectares utpatthi savargaavlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu jonna, pesara, minumu moolaalu velupali lankelu
nas‌dack stoke maarket () ooka amarican stoke exchanges. idi nuyaark lonae unna nuyaark stoke exchange taruvaata prapanchamloo athi peddha stoke exchanges. yea exchanges Nasdaq, Inc. aney samshtha sthaapinchindi. idhey samshtha nas‌dack nordic (poorvam omcs gaaa prassiddhi), nas‌dack baltic aney stoke‌maarket nett‌varey‌lanu naduputondi. charithra 1971–1999 nas‌dack (NASDAQ) anede naeshanal associetion af securities dealers automated cotations (National Association of Securities Dealers Automated Quotations") ku sankshiptha roopam. idi 1971loo naeshanal associetion af securities dealers samsthachae praarambhinchabadindhi.yea samshtha nas‌dack nundi tana pettubadulanu 2000-2001loo upasamharinchukundi. nas‌dack stoke maarket‌nu Nasdaq, Inc.aney samshtha svantadaarugaa nirvahistunnadi. yea samshtha sherlanu 2002 juulai 2 nundi swantha stoke exchangelo list chesthunnadhi. 1971, phibravari 8loo yea stoke maarket praarambhamainappudu idi prapanchamloo mottamodati alektraanik stoke maarket. modatlo idi vaanijyaaniki kaaka kevalam "cotation sistom‌"ku Bara alektraanik addhatini upayoginchedi. . kaalam gadiche koddi nas‌dack automated treading sistom‌nu avalambinchindi. idi americaaloo aan-Jalor treading praarambhinchina modati stoke‌maarket‌gaaa perugadinchindi. yea stoke exchanges micrsoft, apple, sisko, oraacle, del vento kotthaga abhivruddhi chendutunna companylanu aakarshimchi vaati aadhuneekarana koraku ai.p.oku sahakarinchindhi. 1992loo yea stoke exchanges landon stoke exchanges‌thoo chetullu kalipi kapitle maarket koraku modati antarjaateeya bandhanaanni yerparachindi. 2000–prasthutham 2000, marchi 10va tedeena nas‌dack suuchii 5,132.52 unnanatha sthaayiki cherukuni epril 17 natiki 3227 paayintlaku padipoyi, tharuvaathi 30 nelalaloe 78 shaathaaniki padipoindi. 2018 janavari 3va tedeena maarket‌ charithraloo tolisari nas‌dack‌ 7,000 paayimtla mailuraayini adhigaminchi nilichimdi. 2017 chivaraloo intradelo yea sthaayiki cherukunnappatiki muginpu samayaaniki venakadugu vesindhi. pradhaanamgaa teknolgy indices‌ 1.4 saatam purogaminchadamto adhikanga 103 Ballari (1.5 saatam) jump‌chessi 7,007 oddha mugisindhi. 2006loo yea samshtha licenses‌d jaateeya securities exchanges sthaayiki chaerukumdi. 2007loo yea samshtha omcs samsthathoo viliinamai tana perunu nas‌dack omcs groupe‌gaaa maarchukundhi. yea stoke‌exchanges‌ jaabitaalo namoodhu kavalante aa kompany uunited state securities und exchanges commisison oddha registar cheesukuni vundali, kaneesa asthulu, mooladhanam, piblic waalu, shere holderlu vundali. yea samsthaloo prasthutham 3295 companylu listingulo undaga vatilo 4 bhartia companylu unnayi. 2016 navambaruloe adena fried‌man yea samshtha cheef opeerating ophphicer padavi nundi cheef ecsicutive ophphicer‌gaaa padoonnatini pondinchi. americaloni pradhaana stoke ekchenji naduputunna tholi mahilagaa aama recordu srushtinchindi. 2016loo yea samshtha companyla listingu sambandhitha lavadevila dwara 272 mallan dollars sampaadinchindi. bhartia companylu nas‌dack‌loo list avutuna bhartia companyla jaabithaa: varshika sagatu vruddhiretu 2015 juun natiki nas‌dack stoke maarket adi 1971 phibravarilo praarambhamainappati nundi 9.24 saatam varshika sagatu vruddhiretunu saadhinchindi. 2009 juun aati aardika mandyam taruvaata prathi yeta 18.29 saatam vruddhi chendutuu Pali. moolaalu stoke maarket 1971 sthaapithaalu nuyaark kendramga unna samshthalu aardika samshthalu antarjaateeya varthakam
doshi nirdoshi 1990, decemberu 14na vidudalaina telegu chalanachitra. di.v.ios.entor‌prises pathakama di.v.yess. raju nirmaana saarathyamlo vai. bageshwararao darsakatvam vahimchina yea chitramlo suman, shobhan badu, lizji priyadarshan pradhaana paatrallo natinchagaa, vidyaasaagar sangeetam andichaaru. natavargam suman shobhan badu lizji priyadarshan saiee kumar chalapati raao brahmaandam subhaleka sudhakar tatineni rajseshwari vankaayala satyanarayna badu mohun mehrishi raghava surendra sumitra kinner sabnam embikevi prasad raao chaitan prasannakumar sriharimurthy jayabhaskar gadiraju subbaaraavu jennee hemanth kumar thilak subbaraya sarma mister rajesh saanketikavargam darsakatvam: vai. bageshwararao nirmaataa: di.v.yess. raju katha, chitraanuvaadam, matalu: paruchuuri sodharulu sangeetam: vidyaasaagar chayagrahanam: v. jairam kuurpu: kao. baburao nirmaana samshtha: di.v.ios.entor‌prises paatalu yea chithraaniki ramesh nayudu sangeetam andinchagaa sirivennala paatalu raashaadu. ammadeeni tassadiyya okatiki okati kalipithe ittage tellaarlu manasu marigi shilale karige moolaalu itara lankelu suman natinchina chithraalu shobhan badu natinchina cinemalu 1990 telegu cinemalu telegu kutumbakatha chithraalu saiee kumar natinchina chithraalu chalapati raao natinchina chithraalu brahmaandam natinchina cinemalu badu mohun natinchina chithraalu paruchuuri bradars cinemalu
గుంజరి,ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం, పార్వతీపురం మన్యం జిల్లా, సాలూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన సాలూరు నుండి 40 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 10 ఇళ్లతో, 38 జనాభాతో 1 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 16, ఆడవారి సంఖ్య 22. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 38. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 582358.పిన్ కోడ్: 535591. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి మక్కువలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల కొదమలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల సాలూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల సాలూరులోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల బొబ్బిలిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లిమర్లలోను, పాలీటెక్నిక్‌ పణుకువలసలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల కోమటిపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం సాలూరులోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విజయనగరం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉంది. అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. వార్తాపత్రిక, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం గుంజరిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
gopalapuram paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabitaanu ikda icchaaru. mandalamlu gopalpur - AndhraPradesh raashtram loni paschima godawari jillaku chendina ooka mandalam. gramalu gopalapuram (allagadda) - Kurnool jillaaloni allagadda mandalaaniki chendina gramam gopalapuram (badvel) - Kadapa jillaaloni badvel mandalaaniki chendina gramam gopalpur (aswapuram) - Khammam jalla jillaaloni aswapuram mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (gaarla) - Khammam jalla jillaaloni gaarla mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (hanamkonda) - Warangal jillaaloni hanamkonda mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (veepanagandla mandalam) - mahabub Nagar jillaaloni veepanagandla mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (turkapalli) - nallagonda jillaaloni turkapalli mandalaaniki chendina gramam. sea.gopalpur - Kadapa jillaaloni kamlapuram mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (peddamudiyam) - Kadapa jillaaloni peddamudiyam mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (addamki) - prakasm jillaaloni addamki mandalaaniki chendina gramam. pachavabala gopalpur - prakasm jillaaloni ponnaluru mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (kodooru, krishna) - krishna jillaaloni kodooru mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (chintalpudi) - paschima godawari jillaaloni chintalpudi mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (jeelugumilli) - paschima godawari jillaaloni jeelugumilli mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (ravulapalem) - turupu godawari jillaaloni ravulapalem mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (anakapalle) - Visakhapatnam jillaaloni anakapalle mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (parvatipuram) - Vizianagaram jillaaloni parvatipuram mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (makkuva) - Vizianagaram jillaaloni makkuva mandalaaniki chendina gramam. jirayati gopalpur - Srikakulam jillaaloni veeraghattam mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (palasa) - Srikakulam jillaaloni palasa mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (pathapatnam) - Srikakulam jillaaloni pathapatnam mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (paalakonda) - Srikakulam jillaaloni paalakonda mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (raajaam) - Srikakulam jillaaloni raajaam mandalaaniki chendina gramam. gopalpur (saravakota) - Srikakulam jillaaloni saravakota mandalaaniki chendina gramam.
Hyderabad lav stoeri, 2018 phibravari 23na vidudalaina telegu romaantic comedee cinma. nnr fillms india privete lemited byaanarulo yess.ene. reddy nirmimchina yea cinemaki raj sathya darsakatvam vahinchaadu. indhulo rahul ravindran, reshmi menon, jiah natinchagaa, suniel kashyap sangeetam samakuurchadu. 2015loo vidudhala kaavalasina yea cinma 2018loo vidudalaindi. natavargam rahul ravindran (caarthik) reshmi menon (bhagyalakshmi) jiah shekar (vaishnavi) raao rameshs (gopaul raao) sana (caarthik talli) suryah (caarthik thandri) ambati ramaaprabha shafi taagubotu rameshs shekar melkote dhann‌raj raccha ravi nirmaanam 2014 chivarloo prakatinchabadina yea cinma, konni kaaranaala will nirmaanamlo aalasyam ayindhi. paatalu yea cinimaaku suniel kashyap sangeetam samakuurchadu. 2015, janavarilo paatalu vidadalayyaayi. khawwali (gaanam: suniel kashyap) emainado (gaanam: hemachandra) jazzy poovva (gaanam: suniel kashyap, mansa) hurt atack (gaanam: hemachandra) suupar gurl (gaanam: shravana bhargavi) yea naelapai (gaanam: lipsika) vidudhala, spandarana "Hyderabad lav storei cinma gajibiji lagaa Pali" ani nyuu eandian ex‌presse ani rasindi. "pradhaana taaraaganam natana, katha baagundhi. comedee sarigaaledu" ani aseanet pathrika rasindi. moolaalu bayta linkulu 2018 telegu cinemalu telegu premakatha chithraalu ramaaprabha natinchina chithraalu
anchal telegu chalanachitra nati. sinimaaranga prastanam 2009loo vacchina masth cinma dwara telegu sinimaarangamloki adugupettina anchal, 2011loo taneesh heeroga natinchina kodipunju cinematho haroine gaaa marindi. tamilamlo kudaa konni cinemallo natinchindi. shobhanala kanipistundadamto juunior‌ shobhanagaa gurthimpu pondindi. dakshinhaadina anni basha chitralloo natinchabotundi. natinchina chitraala jaabithaa lav‌lee (2012) kodipunju (2011) masth (2009) moolaalu telegu cinma natimanulu tamila cinma natimanulu jeevisthunna prajalu
rashtra saagu neeti projectula talaraatanu maarchae tiirpu mari koddhi gantallo veluvadanundi. dasaabda kalaniki paigaa krishna nadi jalaala vivaadaalatoe satamatamavutonna raashtraaniki ooradimpu labhistunda... eguva rastrala demandley neggutaya aney uthkanta nepathyamlo justices brizatio kumar tribunal thudhi avaardunu prakatinchanunnaaru. aidella sudeergha vaadopavaadaala tarwata krishna nadhii jalaala pampinhii., neeti labhyata., viniyogampai veluvaduthonna tiirpu choose andhra., Karnataka., Maharashtra prabhutvaalu., prajalu asaktigaa yeduru chustunnaaru. muudu rastrala Madhya aarani chichuku kaaranamayina krishna nadeejalaala vivaadhaaniki ettakelaku parishkaaram labhincanundi. migulu jalaala pampinhii., vaasthava neeti labhyata., almatti prajectu ettuto paatu palu keelaka vivaadaalni parishkarinche disaga tribunal avaardunu (tiirpu) prakatinchanundi. 35ella kritam bachawat tribunal awardee prakaaram jarugutonna neeti viniyogampai vivaadaalu mudaradamtho 2004loo kendram erpaatu chosen brizatio kumar tribunal 2006 phibravari nunchi pania praarambhinchindi. supriim kortu maajii nyaayamuurthi justices brizatio kumar thoo paatu alahaabaad highcourtu maajii nyaayamuurthi espy srivatsava., qohl kataa highcourtu maajii nyaayamuurthi dickethe lato koodina tribunal thudhi therpunu repu prakatinchanundi. nijaniki yea edaadi janavari 31 naatike tribunal avaardunu prakatinchaalsi unnaa vaadhanalu poorthikaakapovadam., almatti etthu nirdhaaranalo andhra., Maharashtra prabhuthwaala abhyantaraalatho tiirpu veluvadatamlo jaapyam jargindi. krishna nadhii jalaala vishayamlo 30varku abhyantaraalanu tribunal pariseelinchinaa vatilo nadhii jalaala pampinhii., labhyata., migulu jalaalapai hakkulu ippudu pradhaanaamsaalu kaanunnaayi. bachawat tribunal avaardunu prakatinchina samayamlo noorellalo 75 samvatsaraala neeti labhyata aadhaaramga ketayimpulu cheeyadamtoo paatu migulu jalaalapai porthi hakkulni rashtranike ketaayinchindi. eguvana unna Maharashtra., karnaatakalu dheenipai abhyantharam vyaktham chestunnayi. bachawat tribunal loo perkonnatlu neeti labhyata 2060 tmclu kadhani., 50ella labhyata aadhaaramga 2612tmcla neee krishna basin loo labhistondani Karnataka vaadistondi. Maharashtra kudaa 112ella labhyata aadhaaramga aa motham 2600 tmclani aa prakaaramae kotthaga rashtralaku ketayimpulu undaalani pattubadutondi. maroovaipu mana raashtram vaasthava neeti labhyata 2402tmclalani., andhulo 75ella nikara labhyata chusthe 2057 tmclalani., raashtraaniki migulu jalale raavadam ledani vaadistondi. mro vaipu almatti etthu vishayamlo kudaa muudu rastrala Madhya bhedaabhipraayaalunnaaya. almatti prajectu etthu 519.6 meters unnapude tamaku mumpu untoondhi kanuka prajectu ettunu penchadaaniki etty paristhitulloonu angeekarinchamani Maharashtra theelchi chebuthoondhi. prajectu neeti nilvanu 516 meterlake parimitam cheyalana vaadistondi. Karnataka mathram almatti prajectu ettunu 519.6 meterlaku supriim kortu anumatinchindani vaadistondi. dheentho paatu krishna nadhiloo dadapu 517 tmcla migulu jalaalu untunnaayani., vatilo kudaa karnaatakaku vaataa dakkaalani vaadistondi. migulu jalaalanu nilwa cheskunela prajectu ettunu 524.256 meterlaku anumatinchaalani demanded chestondi. motham medha muudu rastralu thamakunna saagu bhuumii., ayakattu neeti avasaralanu batti neeti ketaayimpu jarapaalani demanded chestunnayi. yea vidhamgaa Karnataka 2218.7tmclu., Maharashtra 1168tmcl., AndhraPradesh 2225tmcla neetini ketaayinchaalani demanded chestondi. dheentho tribunal ku nadhii jalaala pampinhii vyavaharam kaththi medha vyavaharamla marindi. migulu jalaalapai nammakamthoo rashtra prabhuthvam praarambhinchina saagu neeti praajektulaku brizatio kumar avaarduloo antha motthamloo nillu dakkakapote aa motham buudidaloe posina panneerayye pramaadam Pali. modhata viniyoginchukuntunna variki modati hakku suutraana nadhii jalaala pampinhii jarapalantu vaadistoenna raashtraaniki tagina nyayam jarugutunda ledannadi ippudu uthkanta kaligistondi. 1961 natiki rashtramlo viniyogamlo unna saguniti praajektulaku neeti rakshana kalpinchadaniki praadhaanyata ichina bachawat tribunal meraku ketayimpulu konasagutaya..., eguva rastrala vaadanalatoe brizatio kumar ekibhavistara ledha annadhi ippudu andari mundunna prasna. ended vith p too sea graphics choose..... raashtram..............bachawat awardee ketaayimpu..........motham AndhraPradesh..............800tmcl 811 Karnataka................700tmcl.................734 Maharashtra...............560tmcl................585tmcl motham................2060tmcl...........................2130tmcl raashtram.................. nadhii pariivaahaka prantham....................... prayana dooram.....................neeti labhyata Maharashtra.............26,805chadarapu maillu............................186maillu..................760.9tmcl Karnataka...............43,734chadarapu maillu............................300maillu..................962.5tmcl AndhraPradesh.............28,719chadarapu maillu............................358maillu..................336.6tmc nyayabaddha samshthalu
కనుపర్తి, వైఎస్ఆర్ జిల్లా, చెన్నూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన చెన్నూరు నుండి 10 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కడప నుండి 16 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 397 ఇళ్లతో, 1535 జనాభాతో 2853 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 758, ఆడవారి సంఖ్య 777. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 329 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 234. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 593339.పిన్ కోడ్: 516162. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల చెన్నూరులోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల బయనపల్లెలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల చెన్నూరు లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కడపలో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం కానుపర్తిలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కానుపర్తిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 2267 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 125 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 8 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 451 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 451 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కానుపర్తిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది బావులు/బోరు బావులు: 451 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి కానుపర్తిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, వేరుశనగ, పసుపు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
bitra srinivaasaraavu pramukha chithrakaarudu. ithadu 1924loo bhattiprolu gramamlo bapaiah, venkamma dampathulaku janminchaadu. ithadu pramukha cinma art dirctor gottimukkala koteswararaavu oddha chitrakalanu abhyasinchadu. 1951loo bhattiproluloni ti.em.raao unnanatha paatasaalalo chitrakalopadhyayudiga cheeraadu. taruvaata Guntur hinduism kalaasaala haiskululo chitrakalopadhyayudiga panichesaadu. ithadu gaandheyavaadi. yeppudu khddru vastraalane dharinchevadu. ithadu endaro vidyaarthulanu chitrakaarulugaa tiirchididdaadu. guntoorulo adivi baapiraju peruu medha unna kalaapeetam punaruddaranhaku todpaddadu. ithadu vaesina tailavarna chithraalu hinduism collegeelo, Vijayawada ghandy kondameedi museum‌loo unnayi. ithadu chithrinchina konni tailavarna chithraalu: sarasvathi kodandaramudu gtopadesam potti sreeramulu gaandhi nehruu andhrakesari jillelamudi amma modalainavi. sanmaanaalu 1956loo kollipara gramamlo neelan sanjeevareddiche sanmanan. 1961loo guntoorulo kaasi krishnamaachaaryula pattaabhisheka mahotsavam sandarbhamgaa madhyapradesh guvernor‌gaaa panichaesina burgula ramakrishnarao chetula meedugaa sanmanan. 1970loo Vijayawada ghandy kondapai rastrapathi v.v.giri chetha sanmanan. moolaalu 1924 jananaalu chitrakaarulu Guntur jalla chitrakaarulu
గుడివాడ (గ్రా) కృష్ణా జిల్లా, గుడివాడ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన గుడివాడ నుండి 6 కి. మీ. దూరంలో ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1676 ఇళ్లతో, 6285 జనాభాతో 1037 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 3060, ఆడవారి సంఖ్య 3225. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 561 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 129. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 589447.పిన్ కోడ్: 521301. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఐదు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రైవేటు ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల గుడివాడలో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల విజయవాడలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు గుడివాడలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం గుడివాడలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విజయవాడ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు, ఒక నాటు వైద్యుడు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం గుడివాడ (గ్రా)లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 507 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 12 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 30 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 486 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 42 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 486 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు గుడివాడ (గ్రా)లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 486 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి గుడివాడ (గ్రా)లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మినుము పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు నూనె, అల్యూమినియం ఉత్పత్తులు, బియ్యం గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 4542. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 2249, స్త్రీల సంఖ్య 2293, గ్రామంలో నివాసగృహాలు 1121 ఉన్నాయి. మూలాలు గుడివాడ మండలంలోని గ్రామాలు
anantagiri mandalam, AndhraPradesh raashtram, alluuri siitaaraamaraaju jillaaloni ooka mandalam. yea mandalaaniki kendram anantagiri . mandalam kood:4845. mandalamlo 284 revenyuu gramalu unnayi. indhulo 37 nirjana gramalu unnayi. aviponu 278 revinue gramalu unnayi. mandalam loni gramalu revenyuu gramalu karaiguda liddangi saraiguda bondyaguda koonapuram kittalingi bonduguda karakavalasa -3 beesupuram kaatika vantalamamidi chappadi dekkapuram kontyasimidy kontyaguda bediliguda getuvalasa eguvamamidi pedduru borra kummarivalasa thokuru boraboravalasa boringuvalasa pooluguda kapativalasa baliyaguda gondiguda ranjaliguda sariyapalli bhimavaram sankuparti chippapalli garugubilli singavaram ballakota gottipadu rajupaka chittampadu china konela vai.yess.orr. puram kotaparti - 1 bongija -1 booruga rampally sottadivalasa kotapartivalasa peda rabba china rabba gadila lova gudem orr. t. puram peda konela dabbalapadu katimanuvalasa boodi katturi mandaparti seethampeta saaravaani paalem tattavalasa lanjalaguda laxmipuram -1 pandirimaamidivalasa nandikota kondiba gadiguda thokavalasa nadimivalasa dumbrivalasa saada jakariguda jamuguda kosamamidi singarabba ninnimaamidi ballamamidi nisaniguda bodaguda seesaguda limbaguda kothavalasa-1 diguvasobha sorasapoduru pooluguda-2 eguvasobha seesamanda kamlapuram heetaguda laxmipuram 2 baliyaguda talaripadu regam teneputtu nandigummi paatakota malingavalasa tadiguda mondijanguda mardaguda anantagiri kothavalasa-2 gatuguda dandabaadu kambavalasa-1 doraguda bhagamarivalasa tenteliguda muvvamvalasa rayavalasa mulyaguda pooluguda-3 pempuduvalasa kodamaguda karakavalasa-1 damuku nandanapuram cherukumadata chittamvalasa kantipuram kothavalasa-3 kottavalasa samareddipalem shivlingapuram dhiguva kambavalasa teegalamada panasamaanuvalasa damsarai bangarampet pallamvalivalasa marrimanuvalasa tummanuvalasa thotavalasa varakavaadu dabbalapalem dabbalapadu-2 vantinivaanipaalem jeelugulapadu kittayyathota chilakalagadda vekayyapalem kashipatnam cheedivalasa -1 kambavalasa-2 gangavaram kotturu krishnapuram medaparti busipadu karivesu karakavalasa -2 miriti dungada porlu voothamaamidi maddipadu palabandavalasa cheedivalasa -2 cherukubidda eguvamallelu diguvamallelu nelapalem karaiguda nimmavoota gumma vanjalavalasa eetamaanuvalasa dhanukota nandulavalasa bhalluguda pedabidda mangagumma chimiti kadarevu mettavalasa errametta vantanagaruvu velagalapadu pulusumamidi boorugulapaadu lungaparti rayipadu marrivalasa wootagedda gorregummu gangudivalasa kumburti patthi damsalavalasa maddigaruvu jendaagaruvu valasi nimmalapadu diguvasonabha painampadu moolapatnam banjoda mettavalasa -2 mandruvalasa gommangipadu vengada cheedivalasa -3 bandavalasa penamarti donkaayiputtu nakkalamamidi pandirimaamidi -1 taragam addateegela vantarbha jampaputtu buddigaruvu jalada voobalu tenkalavalasa kothavalasa -4 kivarla raallagaruvu gangavaram tangellabanda bongija-2 bonuru gaddibanda -1 cheedivalasa-4 pandirimaamidi -2 putikaputtu cheedigaruvu gajjelagaruvu billakamba kudiya pedabayalu -1 boddaputtu gummanti-1 velamamidi poderti tankota tunisebu bandakonda patipalli bembi maadrebu dayarti sariya makanapalli rachakilam tamuta dibbapalem revallapalem pedagangavaram kottarevallapalem jeenapadu valasalagaruvu gaddibanda -2 kotaparti-2 velagalapadu mallampeta ballagaruvu gummanti-2 kondenkota regulapalem pedakota porlubanda chatakamba borrapalem pinakota cheedimetta chintapaka chitrallapalem pedaburugu-1 kottanguda onukonda pedaburugu-2 chindugulapadu solabongu tattapudi poorulabanda pedabayalu-2 malipaadu nunemamid gamanika:yea mandalamlo 37 nirjana gramalu unnayi.vatini parigananaloki teesukoledu. moolaalu velupali lankelu
గుర్రపువలస,ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం, పార్వతీపురం మన్యం జిల్లా, సాలూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం ఇది మండల కేంద్రమైన సాలూరు నుండి 9 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 132 ఇళ్లతో, 538 జనాభాతో 313 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 265, ఆడవారి సంఖ్య 273. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 521. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 582408.పిన్ కోడ్: 535591. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి.బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు మఖాసమామిడిపల్లిలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల సాలూరులోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల బొబ్బిలిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లిమర్లలోను, పాలీటెక్నిక్‌ పణుకువలసలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల కోమటిపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం సాలూరులోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విజయనగరం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉంది. అలోపతి ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్ ఉంది. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం ఉంది. జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం గుర్రపువలసలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 72 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 86 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 2 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 10 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 3 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 138 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 109 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 43 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు గుర్రపువలసలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 25 హెక్టార్లు* చెరువులు: 17 హెక్టార్లు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
అమ్మోనియం క్లోరైడ్ అనునది ఒక రసాయన సమ్మేళన పదార్థం. ఇది ఒక ఆకర్బన సమ్మేళన పదార్థం . భౌతిక రసాయనికధర్మాలు దీని యొక్క రసాయనిక సంకేతపదం NH4Cl. అమ్మోనియం,, క్లోరిన్ మూలకాల సంయోగం వలన ఈ సమ్మేళన పదార్థం ఏర్పడినది. ఇది తెల్లని ఘన స్పటిక రూపలవణం. ఈ సమ్మేళనం నీటిలో అతిత్వరగా కరుగును. సజల అమ్మోనియం క్లోరైడ్ ద్రావణం కొద్దిగా ఆమ్ల లక్షణాలను కలిగి ఉండును. సహజసిద్ధంగా ఏర్పడిన ఖనిజ అమ్మోనియం క్లోరైడ్ ను సాల్ అమ్మోనియాక్ అని పిలుస్తారు. రాకాసి బొగ్గు నిల్వలపై స్వభావ సిద్దంగా ఏర్పడు ఈలవణము, రాకాసి బొగ్గు (coal) నుండి విడుదల అగు వాయువుల ఏర్పడును. కొన్ని రకాల అగ్ని పర్వతాల జ్వాలముఖి అంచుల వద్ద గుర్తించారు. కొన్నిరకాల మధురసాలలో మంచి సువాసనని ఇచ్చుటకు వాడెదరు. హైడ్రోక్లోరిక్ ఆమ్లం, అమ్మోనియా వాయువు యొక్క రసాయనిక చర్య వలన అమ్మోనియం క్లోరైడ్ ఉత్పత్తి అగును. వనరులు/ఉత్పత్తి సాల్వే విధానం (Solvay process) లో సోడియం కార్బోనేట్ ను ఉత్పత్తి చెయ్యునప్పుడు అమ్మోనియం క్లోరైడ్ కుడా ఏర్పడును. CO2 + 2 NH3 + 2 NaCl + H2O → 2 NH4Cl + Na2CO3 ఈ సాల్వే విధానాన్ని అమ్మోనియం క్లోరైడ్ సమ్మేళనం ఉత్పత్తి చెయ్యుటకు మాత్రమే కాకుండా, పారిశ్రామిక ఉత్పత్తి పద్ధతులలో/ప్రక్రియలలో వెలువడు అమ్మోనియా పరిమాణాన్ని తగ్గించుటకై కూడా ఉపయోగిస్తారు. వ్యాపార పరంగా అమ్మోనియా (NH3) వాయువును ఈథర్ హైడ్రోజన్ క్లోరైడ్ వాయువుతో లేదా హైడ్రోక్లోరిక్ ఆమ్లం (ద్రవ స్థితి) సమ్మేళనం /సంయోగం చెందించి అమ్మోనోయం క్లోరైడ్ ను ఉత్పత్తి చేయుదురు. NH3 + HCl → NH4Cl రసాయనిక చర్యలు అమ్మోనియం క్లోరైడ్ ను వేడి చేసిన ఉత్పతనం (sublime) చెందుతుంది. NH4Cl → NH3 + HCl అమ్మోనియం క్లోరైడ్ బలమైన క్షారాలతో చర్య జరిపినప్పుడు అమ్మోనియం వాయువును విడుదల చేయును. NH4Cl + NaOH → NH3 + NaCl + H2O అదే విధంగా అధిక ఉష్ణోగ్రత వద్ద క్షార లోహ కార్బోనేట్ లతో రసాయనిక చర్య జరిపి అమ్మోనియా, లోహ క్లోరైడు లను ఏర్పరచును. 2 NH4Cl + Na2CO3 → 2 NaCl + CO2 + H2O + 2 NH3 5% (బరువు ప్రకారం) అమ్మోనియం క్లోరైడ్ యొక్క pH విలువ 4.6 నుండి 6.0 వరకు ఉండును. కొన్ని రసాయన పదార్థాలతో అమ్మోనియం క్లోరైడ్ జరుపు చర్యలు ఉష్ణ గ్రాహాక (endothermic) లక్షణాన్ని కలిగి ఉండును. ఉపయోగాలు అమ్మోనియం క్లోరైను అధిక మొత్తంలో నత్రజని వనరుగా రసాయనిక ఎరువు లలో వాడుచున్నారు. ప్రపంచంలో ఉత్పత్తి అగు అమ్మోనియం క్లోరైడ్ లో 90 %ను రసాయనిక ఎరువులలో వాడుచున్నారు, ముఖ్యంగా ఆసియా దేశాలలో వరి, గోధుమ సాగుచేయు ప్రాంతపు ఎరువులలో. 18శతాబ్ది కాలంలో బాణసంచు (pyrotechnics) తయారీలో ఉపయోగించేవారు. కాని కాలక్రమేనా దీనికన్నా సురక్షితమైన, తక్కువ చెమ్మ పిల్చే రసాయనాలను అమ్మోనియం క్లోరైడ్ కు బదులుగా వాడటం ప్రారంభించారు. కళాయి పూత/తగరపు పూత (tin coated), గాల్వనైజింగు,, టంకం (solder) పనులలో స్రావకం (flux) గా ఉపయోగిస్తారు. అమ్మోనియం క్లోరైడ్ ను దగ్గు మందులలో expectorant గా ఉపయోగిస్తారు. తీవ్రమైన మెటబోలిక్ అల్కలోసిస్ చికిత్సలో అమ్మోనియం క్లోరైడ్ ను అసిడిఫైయింగు కారకంగా ఉపయోగిస్తారు. సాల్ అమోనియాక్ అను పిలువబడు అమ్మోనియం క్లోరైడ్ ను పలు దేశాలలో ఫుడ్ అడిటివ్ గా చేర్చెదరు. పశువుల దానాలో పోషక సప్లిమెంట్ గా వాడెదరు. ప్రయోగశాల లలో ఉష్ణోగ్రతను తగ్గించుట కై కూలింగ్ బాత్ లలో అమ్మోనియం క్లోరైడ్ ను ఉపయోగిస్తారు. అమ్మోనియం క్లోరైడ్ ద్రవాన్ని అమ్మోనియాతో కలిపి బఫ్ఫర్ ద్రవము (buffer solutions) గా ఉపయోగిస్తారు. జింకు-కార్బన్ విద్యుత్తు ఘటకాలలో (batteries) ఎలాక్ట్రోలైట్ గా ఉపయోగిస్తారు. శాంపోలలో, ప్లయ్ వుడ్ ను అతికించు జిగురులలో, శుభ్రపరచు ద్రవ్యాలలో ఉపయోగిస్తారు. అమోనియం క్లోరైడ్ ను జౌళి పరిశ్రమలలో రంగుల అద్దకంలో (dyeing ), టాన్నింగ్ (tanning) తదితర ప్రక్రియల లలో వినియోగిస్తారు. మూలాలు అమ్మోనియా సమ్మేళనాలు అకర్బన సమ్మేళనాలు
sanjays ral, odishaaku chendina bhartia cricket atagadu. kudicheti vaatam bats‌man, kudicheti af‌brake bowlar gaaa raaninchaadu. jananam sanjays ral 1976, aktobaru 6na odishaaloni Cuttack loo janminchaadu. cricket rangam sanjays raul stroc‌fully midle aurdar bats‌man gaaa raaninchaadu. 1998 praarambhamlo pakistan‌loo bhaaratadaesam 'Una' paryatanaloo bhaagamgaa antarjaateeya cricket loki adugupettadu. 1998loo torantoloni skiing & curling club‌loo pakistan‌thoo tana remdu vandelu aadaadu, conei remdu match‌lalo bagaa raninchalekapoyadu. dhesheeya seeson 1996/97loo 644 parugulu chessi 37 wiketlu teeskunnadu. odisha tharapuna baatting, bowling sagatulalo agrasthaanamlo nilichaadu. odilo professionally match referiga chesudu. Tripura tharapuna desavali cricket kudaa aadaadu. 1995/96 samvatsaramlo bhartiya jaateeya undar-19 cricket jattuku capten‌gaaa, Odisha cricket jattuku capten‌gaaa kudaa unaadu. moolaalu bayati linkulu jeevisthunna prajalu 1976 jananaalu bhartia cricket creedakaarulu bhartia oneday cricket creedakaarulu
పూర్ణ మాలావత్‌ తెలంగాణ రాష్ట్రానికి చెందిన పర్వతారోహకురాలు. ఈమె అతి పిన్న వయస్సులోనే ఎవరెస్ట్ అధిరోహించిన బాలికగా రికార్డు సృష్టించింది. ఆమె 2014 మే 25 న ఎవరెస్టు శిఖరాన్ని అధిరోహించి జాతీయ పతాకాన్ని ఎగురవేశారు. 14 సంవత్సరాల పిన్న వయసులో సాహసాన్ని చేసి ప్రసిద్దిచెందారు. జీవిత విశేషాలు మాలవత్ పూర్ణ నిజామాబాదు జిల్లా, సిరికొండ మండలం, పాఖాల్ గ్రామానికి చెందినవారు. ఎవరెస్టు శిఖరం అధిరోహించేనాటికి ఈమె నిజామాబాదు జిల్లాలోని తాడ్వాయి సాంఘిక సంక్షేమ గురుకుల పాఠశాలలో 9వ తరగతి చదువుతున్నది. ఈమె తల్లిదండ్రులు లక్ష్మీ, దేవదాస్ లు. వీరు వ్యవసాయ కుటుంబానికి చెందినవారు. పర్వతారోహకరాలిగా మాలవత్ పూర్ణ ఎస్.ఆనంద్‌కుమార్‌ తో కలసి ఈ సాహసయాత్రను చేపట్టారు. ఆనంద్ కుమార్ ఖమ్మం జిల్లా చర్ల మండలం కలివేరు గ్రామానికి చెందిన లక్ష్మి, కొండలరావు దంపతుల కుమారుడు. ఆనంద్‌కుమార్(17) అన్నపురెడ్డిపల్లి ఏపీఎస్‌డబ్ల్యూఆర్‌ఎస్‌లో ఇంటర్ బైపీసీ మొదటి సంవత్సరం చదువుతున్నాడు. స్వచ్ఛందసంస్థ స్వైరోస్, పర్వతారోహణలో శిక్షణ ఇచ్చే ట్రాన్సెండ్ అడ్వెంచర్స్ సంస్థల అండతో ప్రపంచంలో అతి ఎత్తైన ఎవరెస్ట్ శిఖరాన్ని అధిరోహించేందుకు నడుం బిగించారు. రాష్ట్రంలోని సాంఘిక సంక్షేమ గురుకుల పాఠశాలల్లో చదువుతున్న విద్యార్థులకు వివిధ పరీక్షలు నిర్వహించి, వారిలో అర్హులైన ఇద్దరిని స్వైరోస్ సంస్థ ఎంపిక చేసింది. వారికి మెరుగైన శిక్షణ ఇచ్చి 2014 ఏప్రిల్ 4 న ఎవరెస్ట్ శిఖరాధిరోహణ యాత్రను ప్రారంభించింది. వీరిద్దరినీ ట్రాన్సెండ్ అడ్వంచర్స్ సంస్థ నుంచి ఎవరెస్ట్‌ను అధిరోహించిన బీ శేఖర్‌బాబు ఆధ్వర్యంలో విద్యార్థులకు శిక్షణ ఇచ్చారు.ఎవరెస్ట్, చోయు, షిష పంగ్మా శిఖరాలను నాలుగు నెలల్లో అధిరోహించిన తొలి భారతీయునిగా ఖ్యాతి గడించిన శేఖర్ బాబు నేతృత్వంలో వీరికి శిక్షణ ఇప్పించారు. వీరితో పాటు వివిధ దేశాలకు చెందిన 30 మంది ఈ సాహసయాత్ర చేస్తున్నారు. కఠోర శ్రమ హైదరాబాద్ కేంద్రంగా సాహస కార్యక్రమాలను నిర్వహిస్తున్న ట్రాన్సెండ్ అడ్వెంచర్స్ కంపెనీ ఈ విద్యార్థులు ఎవరెస్ట్ వెళ్లటానికి తగిన ఏర్పాట్లు చేసింది. గత కొద్ది సంవత్సరాలుగా ట్రాన్సెండ్ ఎడ్వెంచర్స్ సంస్థ భువనగిరిలో రాక్ క్లైంబింగ్‌లో విద్యార్థులకు శిక్షణ ఇస్తోంది. ఈ సంవత్సరం సాంఘిక సంక్షేమ గురుకుల పాఠశాలల విద్యార్థులకు ఓపీ-ఎవరెస్ట్ అంటూ శిక్షణ ఇచ్చింది. నాలుగు దశల్లో ఇచ్చిన ఈ శిక్షణను గత సంవత్సరం నవంబర్‌లో ప్రారంభించారు. 150 మంది విద్యార్థులకు శిక్షణ ఇస్తే వారిలో అత్యుత్తమ ప్రదర్శన కనబరిచిన 20 మందిని మౌంట్ రెనాక్ పర్వతం (17 వేల అడుగుల ఎత్తు) అధిరోహించడానికి తీసుకుని వెళ్లారు. అక్కడ వీరిలో మంచి ప్రతిభ కనబరిచిన 9 మందిని లడక్ తీసుకుని వెళ్లారు. మౌంట్ ఎవరెస్ట్ ఎక్కడానికి తగిన శారీరక దారుఢ్యం, పట్టుదల కలిగిన పూర్ణ, ఆనంద్‌లను ఎంపిక చేశారు. ప్రపంచ రికార్డు నేపాల్‌లో 16 సంవత్సరాల బాలిక ఎవరెస్ట్ శిఖరాన్ని అధిరోహించి రికార్డు సష్టించింది. పూర్ణకు 13 ఏళ్ల 11 నెలల వయస్సు ఉంది. ఈ యాత్ర విజయవంతంగా పూర్తయినందున పూర్ణ అతి పిన్న వయస్సులో ఎవరెస్టు శిఖరాన్ని అధిరోహించిన వ్యక్తిగా చరిత్ర సష్టించింది. 52 రోజులపాటు సాగిన వీరి యాత్ర మే 25, 2014 ఉదయం ఎవరెస్ట్ శిఖరాగ్రానికి చేరుకుంది. ఊహించిన సమయంకన్నా ముందే ఎవరెస్టును అధిగమించిన పూర్ణా, ఆనంద్. పట్టరాని ఉద్వేగంతో ముందుగా మూడురంగుల జెండాను ఆ శిఖరంపై పాతారు. ఆ తర్వాత.. ఎస్సీ గురుకులం జెండాను పాతారు. రాజ్యాంగ నిర్మాత డాక్టర్ బి.ఆర్.అంబేద్కర్, పేదల పక్షపాతి రిటైర్డ్ ఐఏఎస్, దివంగత ఎస్.ఆర్.శంకరన్‌ల చిత్రపటాలను ప్రదర్శించారు. జాతీయగీతం ఆలపించి తమ దేశభక్తిని చాటుకున్నారు. అధిరోహించిన పర్వతాలు ఎవరెస్టు (ఆసియా) మౌంట్‌ కిలిమంజారో (ఆఫ్రికా) మౌంట్‌ ఎల్‌బ్రస్‌ (యూరప్‌) మౌంట్‌ అకోన్‌కగువా (దక్షిణ అమెరికా) మౌంట్‌ కార్టెన్జ్‌ (ఓషియానియా) మౌంట్‌ విన్‌సన్‌ (అంటార్కిటికా) మౌంట్‌ డెనాలి (ఉత్తర అమెరికా) మూలాలు బయటి లంకెలు భారతీయ పర్వతారోహకులు 2000 జననాలు జీవిస్తున్న ప్రజలు ఎవరెస్టు పర్వతాన్ని అధిరోహించిన తెలంగాణ మహిళలు నిజామాబాదు జిల్లా మహిళా క్రీడాకారులు
భారతరత్న పురస్కారం భారతదేశంలో పౌరులకు అందే అత్యుత్తమ పురస్కారం. ఇది జనవరి 2, 1954లో భారతదేశ మొదటి రాష్ట్రపతి డా. రాజేంద్ర ప్రసాద్ చేత స్థాపించబడింది. ఈ పౌర పురస్కారం కళ, సాహిత్య, విజ్ఞాన, క్రీడా రంగాలలో అత్యుత్తమ కృషికి ప్రధానం చేస్తారు. ఇప్పటివరకు నలభై మందికి ఈ పురస్కారాన్ని ప్రధానం చేశారు. వారిలో ఇద్దరు విదేశీయులు కూడా ఉన్నారు. ఈ పురస్కారం 1977 జూలై 13 నుండి 1980 జనవరి 26 వరకు జనతా పార్టీ పాలనలో కొద్దికాలం పాటు నిలిపివేయబడింది. ఒకే ఒక్కసారి 1992లో సుభాష్ చంద్రబోస్కు ఇవ్వబడిన పురస్కారం చట్టబద్ధ సాంకేతిక కారణాల వల్ల వెనుకకు తీసుకొనబడింది. ఎలాంటి జాతి, ఉద్యోగం, స్థాయి లేదా స్త్రీ పురుష వ్యత్యాసం లేకుండా ఈ పురస్కారం ఇవ్వబడుతుంది. ఈ పురస్కారగ్రహీతల జాబితాను ప్రధానమంత్రి రాష్ట్రపతికి సిఫారసు చేయవలసి ఉంటుంది. భారతరత్న పొందిన పౌరులకు 7వ స్థాయి గౌరవం లభిస్తుంది (మొదటిది ఆరూ- రాష్ట్రపతి, ఉపరాష్ట్రపతి, ప్రధానమంత్రి, రాష్ట్ర గవర్నర్లు, మాజీ రాష్ట్రపతులు, ఉపప్రధాన మంత్రి, ముఖ్య న్యాయాధీశులు). కానీ ఈ గౌరవం వలన ఎలాంటి అధికారాలు లేదా పేరు ముందు ప్రత్యేక బిరుదులూ రావు. ఈ పురస్కారం పొందిన విదేశీయుల జాబితాలో సరిహద్దు గాంధిగా పేరుపొందిన ఖాన్ అబ్దుల్ గఫార్ ఖాన్ (1987), నెల్సన్ మండేలా (1990) ఉన్నారు. చరిత్ర 1954, జనవరి 2వ తేదీన రెండు పౌర పురస్కారాలను ప్రారంభిస్తున్నట్లు భారత రాష్ట్రపతి యొక్క కార్యదర్శి కార్యాలయం నుండి ఒక ప్రకటన జారీ అయ్యింది. వాటిలో మొదటిది అత్యున్నత పౌర పురస్కారం భారతరత్న కాగా రెండవది దానికన్నా తక్కువ స్థాయి గల మూడంచెల పద్మవిభూషణ్ పురస్కారం. పద్మవిభూషణ్ పురస్కారం ప్రథమ, ద్వితీయ, తృతీయ వర్గాలుగా విభజించారు. 1955, జనవరి 15న పద్మవిభూషణ్ పురస్కారాన్ని పద్మవిభూషణ్, పద్మభూషణ్, పద్మశ్రీ అనే మూడు వేర్వేరు పురస్కారాలుగా పునర్వర్గీకరించారు. భారతరత్న పురస్కారం కేవలం భారతీయులకే ప్రధానం చేయాలన్న నిబంధన ఏమీ లేదు. ఈ పురస్కారాన్ని భారత పౌరసత్వం స్వీకరించిన మదర్ థెరీసాకు 1980లో, మరో ఇద్దరు విదేశీయులు ఖాన్ అబ్దుల్ గఫార్ ఖాన్‌కు 1987లో, నెల్సన్ మండేలాకు 1990లో ప్రధానం చేశారు. ప్రఖ్యాత క్రికెట్ క్రీడాకారుడు సచిన్ టెండూల్కర్‌కు తన 40వ యేట ఈ పురస్కారం లభించింది. ఈ పురస్కారం లభించినవారిలో ఇతనే అతి పిన్నవయస్కుడు, మొట్టమొదటి క్రీడాకారుడు. సాధారణంగా భారతరత్న పురస్కార ప్రధాన సభ రాష్ట్రపతి భవన్, ఢిల్లీలో జరుగుతుంది. కానీ 1958, ఏప్రిల్ 18వ తేదీన బొంబాయిలో జరిగిన ఒక ప్రత్యేక కార్యక్రమంలో ధొండొ కేశవ కర్వేకు అతని 100వ జన్మదినం సందర్భంగా ఈ పురస్కారాన్ని అందజేశారు. ఇతడు జీవించి ఉండగా ఈ పురస్కారం అందుకున్నవారిలో అతి పెద్ద వయస్కుడు. 2015 నాటికి ఈ పురస్కారాన్ని మొత్తం 45 మందికి అందజేయగా వారిలో 12 మందికి మరణానంతరం లభించింది. చరిత్రలో ఈ పురస్కారం రెండుసార్లు రద్దు చేయబడింది. మొదటి సారి మొరార్జీ దేశాయ్ ప్రధానమంత్రిగా గద్దెనెక్కిన తర్వాత 1977, జూలై 13వ తేదీన అన్ని పౌరపురస్కారాలను రద్దుచేశారు. తరువాత ఈ పురస్కారాలు 1980, జనవరి 25న ఇందిరాగాంధీ ప్రధాన మంత్రి అయిన తర్వాత పునరుద్ధరించబడ్డాయి. 1992లో ఈ పురస్కారాల "రాజ్యాంగ సాధికారత"ను సవాలు చేస్తూ కేరళ, మధ్యప్రదేశ్ ఉన్నత న్యాయస్థానాలలో రెండు ప్రజాప్రయోజన వ్యాజ్యాలు దాఖలు కావడంతో ఈ పురస్కారాలను రెండవసారి రద్దు చేశారు. ఈ వ్యాజ్యాలకు ముగింపు పలుకుతూ 1995 డిసెంబరులో అత్యున్నత న్యాయస్థానం ఈ పురస్కారాలను మళ్ళీ పునరుద్ధరించింది. నిబంధనలు భారతరత్న పురస్కారం అత్యున్నత స్థాయిలో ప్రదర్శించిన కృషికి/చేసిన సేవకు గుర్తింపుగా ఎటువంటి జాతి, వృత్తి, స్థాయి, లింగ బేధాలను పాటించకుండా ప్రధానం చేయబడుతుంది. 1954 నాటి నిబంధనల ప్రకారం ఈ పురస్కారం కళలు, సాహిత్యం, విజ్ఞానం, ప్రజాసేవ రంగాలలో కృషి చేసినవారికి ఇచ్చేవారు. 2011, డిసెంబరులో ఈ నిబంధనలను మార్చి "మానవజాతి అభివృద్ధికి పాటుపడే ఏ రంగానికైనా" అనే పదాన్ని చేర్చారు. 1954 నాటి నిబంధనలు మరణానంతరం ఈ పురస్కారం ప్రకటించడాన్ని అనుమతించేవి కావు. కానీ 1955 జనవరిలో ఈ నిబంధనను సడలించారు. 1966లో లాల్ బహదూర్ శాస్త్రి మొట్టమొదటి సారి మరణానంతరం ఈ పురస్కారాన్ని పొందాడు. ఈ పురస్కారానికి ప్రతిపాదనలు చేసే పద్ధతి లేనప్పట్టికీ, ప్రధానమంత్రి మాత్రమే రాష్ట్రపతికి ఏడాదికి గరిష్ఠంగా ముగ్గురిని మాత్రం సిఫారసు చేయవచ్చు. కానీ 1999లో ఈ పురస్కారాన్ని నలుగురు వ్యక్తులకు ప్రధానం చేశారు. ఈ పురస్కార గ్రహీతలకు రాష్ట్రపతి తన సంతకంతో కూడిన ఒక "సనదు(పట్టా)", ఒక పతకం ప్రధానం చేస్తాడు. ఈ పురస్కారం క్రింద ఎలాంటి నగదు మంజూరు చేయరు. భారత రాజ్యాంగం యొక్క ఆర్టికల్ 18 (1) ప్రకారం ఈ పురస్కార గ్రహీతలెవ్వరూ తమ పేరు ముందు, వెనుక భారతరత్న అని పేర్కొనరాదు, భారతరత్న పొందిన పౌరులకు 7వ స్థాయి గౌరవం లభిస్తుంది. భారతరత్న పురస్కారం ప్రకటించినట్లు ఎన్ని ప్రకటనలు వెలువడినా, కేంద్ర పట్టణాభివృద్ధి మంత్రిత్వ శాఖ వారు ప్రచురించే గెజిట్‌లో అధికారికంగా ప్రకటించిన తర్వాతనే ఈ పురస్కారం అధికారికంగా లభించినట్లు భావిస్తారు. నిర్దేశాలు 1954 నిర్దేశాల ప్రకారం 1 3⁄8 ఇంచుల (35మిల్లీ మీటర్ల) వ్యాసార్థం కలిగిన వృత్తాకార బంగారు పతకాన్ని ఈ పురస్కార సమయంలో బహూకరిస్తారు. పతకం ముఖభాగంలో సూర్యుని బొమ్మ ఉండి, కింది భాగంలో వెండితో "భారత రత్న" అని దేవనాగరి లిపిలో రాసి ఉంటుంది. వెనకవైపు మధ్యభాగంలో ప్లాటినం లోహంలో భారత చిహ్నం, కింది భాగంలో వెండితో భారత జాతీయ నినాదం "సత్యమేవ జయతే" అని రాసి ఉంటుంది. ఒక ఏడాది తరువాత దీని రూపాన్ని మార్చారు. అప్పుడు మార్చిన దానినే ఇప్పటికీ వాడుతున్నారు. ఇప్పటి నకలు ప్రకారం రావి ఆకు ఆకారంలో ఉండి 2 5⁄16 ఇంచులు (59 మి.మీ.) పొడవు, 1 7⁄8 ఇంచుల (48 మి.మీ.) వెడల్పు and 1⁄8 ఇంచుల (మి.మీ.) మందం కలిగి ఉండి ప్లాటినం చట్రం కలిగి ఉంటుంది. పతకం ముందుభాగంలో మధ్యలో సూర్యుని బొమ్మ చిత్రీకరించబడి ఉంటుంది. ప్లాటినం లోహంతో తయారు చేసిన ఈ బొమ్మ 5⁄8 ఇంచుల (16 మి.మీ.) వ్యాసార్థం కలిగి ఉండి, సూర్యుని కేంద్ర బిందువు నుంచి 5⁄6 ఇంచులు (21 మి.మీ.) నుంచి 1⁄2 దాకా (13 మి.మీ.) కిరణాలు విస్తరించి ఉంటాయి. ముందుభాగంలో భారతరత్న అన్న పదాలు, వెనుక వైపు భారత జాతీయ చిహ్నం, నినాదం సత్యమేవ జయతే 1954 డిజైన్ లోనే ఉంచేశారు. మెడలో వేయడానికి వీలుగా 2 ఇంచ్ వెడల్పు, 51 ఎం.ఎం. గల తెలుపు రిబ్బన్ ను పతకానికి కడతారు. 1957లో, వెండి పూత మార్చి ఎండిన కాంస్యం వాడటం ప్రారంభించారు. భారత రత్న పతకాలను కలకత్తాలోని అలిపోర్ ప్రభుత్వ ముద్రణశాలలో ముద్రిస్తారు. పద్మ విభూషణ్, పద్మ భూషణ్, పద్మశ్రీ, పరమ వీర చక్ర, వంటి పౌర, సైనిక పురస్కారలకు ఇచ్చే పతకాలు కూడా ఇక్కడే ముద్రిస్తుంటారు. వివాదాలు భారతరత్న పురస్కార ప్రధానంపై అనేక వివాదాలు ముసురుకున్నాయి. అనేక ప్రజా ప్రయోజన వ్యాజ్యాలు నమోదు కాబడ్డాయి. సుభాష్ చంద్రబోస్ (1992) 1992, జనవరి 23వ తేదీన రాష్ట్రపతి కార్యదర్శి కార్యాలయం నుండి సుభాష్ చంద్రబోస్‌కు మరణానంతరం భారతరత్న పురస్కారం ప్రకటిస్తున్నట్లు ఒక పత్రికా ప్రకటన వెలువడింది. ఇది తీవ్ర విమర్శలకు దారితీసింది. కలకత్తా ఉన్నత న్యాయస్థానంలో ఈ పురస్కారాన్ని ఉపసంహరించుకోవాలని ఒక ప్రజా ప్రయోజన వ్యాజ్యం దాఖలయ్యింది. 1945, ఆగష్టు 18 నాడు సుభాష్ చంద్రబోస్ మరణించాడనే విషయాన్ని భారతప్రభుత్వం ఇంతవరకూ అధికారికంగా అంగీకరించలేదని, అలాంటి సమయంలో అతనికి మరణానంతర పురస్కారం ఎలా ఇస్తారని ఫిర్యాది ప్రశ్నించాడు. సుభాస్ చంద్రబోస్ ఆచూకీని షానవాజ్ కమిటీ (1956), ఖోస్లా కమిషన్ (1970) నివేదికల ఆధారంగా కనిపెట్టాలని ఫిర్యాది తన వ్యాజ్యంలో అభ్యర్థించాడు. సుభాష్ చంద్రబోస్ కుటుంబీకులు ఈ పురస్కారాన్ని స్వీకరించడానికి విముఖత వ్యక్తం చేశారు. సుజాత వి.మనోహర్, జి.బి.పట్నాయక్‌లతో కూడిన అత్యున్నత న్యాయస్థాన ప్రత్యేక విభాగ ధర్మాసనం ఈ కేసును పరిశీలిస్తూ భారతరత్న, పద్మవిభూషణ్, పద్మభూషణ్, పద్మశ్రీ వంటి పురస్కారాల ప్రధానంలో కొన్ని నిబంధనలను పాటించడం లేదని గుర్తించింది. పురస్కార గ్రహీతల పేర్లు గెజిట్ ఆఫ్ ఇండియాలో తప్పక ప్రచురించాలని, రాష్ట్రపతి అజమాయిషీలో ఒక రిజిస్టర్ నిర్వహించాలనీ, దానిలో ఈ పురస్కార గ్రహీతల పేర్లు నమోదు చేయాలని స్పష్టం చేసింది. అంతే కాక అప్పటి రాష్ట్రపతులు ఆర్.వెంకట్రామన్ (1987-92), శంకర్ దయాళ్ శర్మ (1992-97)లు వారి సంతకం, ముద్రలతో కూడిన "సనదు" (పట్టా)ను ప్రధానం చేయలేదని గుర్తించింది. 1997, ఆగష్టు 4వ తేదీన అత్యున్నత న్యాయస్థానం తీర్పును ఇస్తూ, ఈ పురస్కార ప్రధానం జరగలేదు కాబట్టి, రాష్ట్రపతి కార్యదర్శి కార్యాలయం నుండి వెలువడిన ప్రకటనను కొట్టివేసింది. బోసు మరణం గురించి కాని, మరణానంతర ప్రస్తావన గురించి కాని ఎటువంటి వ్యాఖ్యలు చేయడానికి నిరాకరించింది.; "బిరుదులు"గా పౌరపురస్కారాలు (1992) 1992లో మధ్యప్రదేశ్ ఉన్నత న్యాయస్థానంలో ఒకటి, కేరళ ఉన్నత న్యాయస్థానంలో మరొకటి రెండు ప్రజాప్రయోజన వ్యాజ్యాలు దాఖలయ్యాయి. ఇద్దరు ఫిర్యాదుదారులూ భారత రాజ్యాంగంలోని ఆర్టికల్ 18(1) ప్రకారం ఈ పౌరపురస్కారాలను బిరుదులుగా పరిగణించడాన్ని సవాలు చేశారు. 1992, ఆగష్టు 25వ తేదీన మధ్యప్రదేశ్ ఉన్నత న్యాయస్థానం ఉత్తర్వులను జారీ చేస్తూ అన్ని పౌరపురస్కారాలను తాత్కాలికంగా రద్దు చేసింది. అత్యున్నత న్యాయస్థానంలో ఈ కేసుల గురించి ఎ.ఎం.అహ్మది, కుల్‌దీప్ సింగ్, బి.పి.జీవన్‌రెడ్డి, ఎన్.పి.సింగ్, ఎస్.సాఘిర్ అహ్మద్ అనే ఐదుగురు న్యాయమూర్తులతో కూడిన ప్రత్యేక విభాగ ధర్మాసనాన్ని ఏర్పాటు చేసింది. ఈ ప్రత్యేక విభాగ ధర్మాసనం 1995, డిసెంబరు 15న ఈ పౌరపురస్కారాలను పునరుద్ధరిస్తూ, ఈ పౌరపురస్కారాలు "బిరుదులు"గా పరిగణించరాదని పేర్కొంది. సి.ఎన్.ఆర్.రావు, సచిన్ టెండూల్కర్ (2013) సి.ఎన్.ఆర్.రావు, సచిన్ టెండూల్కర్‌లకు భారతరత్న పురస్కారం ఇస్తున్నట్లు 2013, నవంబరులో ప్రకటన వెలువడగానే అనేక ప్రజాప్రయోజన వ్యాజ్యాలు వేయబడ్డాయి. సి.ఎన్.ఆర్. రావుకు వ్యతిరేకంగా వేయబడిన పిల్‌లో హోమీ భాభా, విక్రం సారాభాయ్ వంటి అనేక శాస్త్రజ్ఞులు రావు కంటే ఎక్కువ సేవలను అందించారని, 1400 పరిశోధనా పత్రాలను ప్రచురించినట్లు రావు చేస్తున్న దావా "భౌతికంగా అసాధ్యం" అని వాదించారు. రావు "భావ చౌర్యాని"కి పాల్పడినట్లు నిరూపితమైనదని, అతనికి భారతరత్న పురస్కారం ప్రధానం చేయరాదని, ఈ ప్రతిపాదనను కొట్టివేయాలని కోరారు. టెండూల్కర్‌కు వ్యతిరేకంగా వేయబడిన వ్యాజ్యంలో అతడు భారత జాతీయ కాంగ్రెస్ పార్టీ తరఫున రాజ్యసభకు నామినేట్ చేయబడిన సభ్యుడని, అతనికి భారతరత్న పురస్కార నిర్ణయం ఆ సమయంలో ఢిల్లీ, రాజస్థాన్, మధ్యప్రదేశ్, ఛత్తీస్ గడ్, మిజోరాంలలో జరుగుతున్న ఎన్నికలలో ఓటర్లను ప్రభావితం చేస్తుందని పేర్కొన్నారు. టెండూల్కర్‌కు వ్యతిరేకంగా వేసిన మరొక వ్యాజ్యంలో భారత హాకీ క్రీడాకారుడు ధ్యాన్‌చంద్‌ను ఉద్దేశపూర్వకంగా విస్మరించారని ఆరోపించారు. 2013, డిసెంబరు 4న ఎన్నికల కమిషన్ ఎన్నికలు జరుగని రాష్ట్రాలలోని ప్రజలకు పౌరపురస్కారాలు ప్రకటించడం ఎన్నికల నియమావళిని ఉల్లంఘించడం క్రింద రాదని పేర్కొంటూ వినతిని తిరస్కరించింది. మిగిలిన ఉన్నత న్యాయస్థానాలు కూడా సి.ఎన్.ఆర్.రావు, టెండూల్కర్‌లకు వ్యతిరేకంగా వేసిన వ్యాజ్యాలను తిరస్కరించాయి. విమర్శలు 1988లో చలనచిత్రనటుడు, తమిళనాడు మాజీ ముఖ్యమంత్రి ఎం.జి.రామచంద్రన్‌కు భారతరత్న ప్రకటించడం త్వరలో జరగనున్న తమిళనాడు ఎన్నికలలో ఓటర్లను ప్రభావితం చేయడానికే అని అప్పటి ప్రధానమంత్రి రాజీవ్ గాంధీపై విమర్శలు వచ్చాయి.బి.ఆర్.అంబేద్కర్, వల్లభభాయ్ పటేల్ వంటి స్వాతంత్ర్య సమరయోధుల కన్నా ముందే ఎం.జి.రామచంద్రన్‌కు భారతరత్న పురస్కారం ప్రకటించడం విమర్శలకు దారితీసింది.రవిశంకర్ ఈ పురస్కారానికై పైరవీలు చేశాడని, 1977లోకె.కామరాజ్‌కు ఈ పురస్కారాన్ని ఇవ్వాలని ఇందిరా గాంధీ నిర్ణయించడం తమిళ ఓటర్లను ప్రభావితం చేయడానికి అనే ఆరోపణలు వినిపించాయి. దళితులను ప్రసన్నం చేసుకోవడానికి వి.పి.సింగ్ అంబేద్కరుకు మరణానంతరం భారతరత్న ఇప్పించాడని విమర్శలు వెలువడ్డాయి. భారత స్వాతంత్ర్య సంగ్రామానికంటే, అంటే 1947 కంటే ముందు, లేదా ఈ పురస్కారం ప్రారంభించిన ఏడాది 1954 కంటే ముందు మరణించిన వారికి ఈ పురస్కారాన్ని ప్రకటించడాన్ని పలువురు చరిత్రకారులు తప్పుబట్టారు. ఇటువంటి ప్రధానాలు మౌర్య చక్రవర్తి అశోకుడు, మొఘల్ చక్రవర్తి అక్బర్, మరాఠా వీరుడు శివాజీ, నోబెల్ బహుమతి గ్రహీత రవీంద్రనాథ్ ఠాగూర్, హిందూ ఆధ్యాత్మికవాది స్వామి వివేకానంద,, స్వాతంత్ర్య యోధుడు బాలగంగాధర తిలక్ వంటి అనేకులకు భారతరత్న పురస్కారం ఇవ్వాలనే డిమాండ్లకు వీలు కల్పించాయి. అప్పటి ప్రధాన మంత్రి పి.వి.నరసింహారావు 1991లో వల్లభభాయి పటేల్‌కు అతడు మరణించిన 41 సంవత్సరాల తర్వాత ఈ పురస్కారం ప్రకటించడాన్ని, 1945 నుండి ఆచూకీ లేని సుభాష్ చంద్రబోస్‌కు 1992లో ప్రకటించడాన్ని విమర్శించారు. అలాగే 2015లో నరేంద్ర మోడీ 1946లో మరణించిన మదన్ మోహన్ మాలవ్యాకు ఇవ్వాలని నిర్ణయించడాన్ని కాంగ్రెస్ పార్టీ నాయకుడు జనార్థన్ ద్వివేది తప్పుపట్టాడు. మాలవ్యా వారణాశిలో ఎక్కువగా పనిచేశాడని, మోడీ వారణాశి నియోజకవర్గం నుండి పార్లమెంటు సభ్యుడు కావాలని ఉద్దేశ పూర్వకంగా మాలవ్యాను ఈ పురస్కారానికి ఎంపిక చేశాడని ఆరోపించాడు. కొందరిని ప్రపంచం గుర్తించిన తర్వాత కాని ఈ పురస్కారానికి ఎంపిక చేయలేదనే విమర్శలు వెలువడ్డాయి. మదర్ థెరెసాకు నోబెల్ శాంతి బహుమతి ఇచ్చిన తరువాతి సంవత్సరం భారతరత్న ప్రకటించారు. సత్యజిత్ రేకు ఆస్కార్ పురస్కారం అందిన తర్వాతనే భారతరత్న ప్రకటించారు. అలాగే అమర్త్య సేన్‌కు నోబెల్ బహుమతి వచ్చిన తర్వాతనే భారతరత్న ఇవ్వబడింది. ప్రముఖ డిమాండ్లు నిబంధనల ప్రకారం భారతరత్న పురస్కారానికి రాష్ట్రపతికి, ప్రధానమంత్రి మాత్రమే సిఫార్సులు చేసే హక్కు ఉంది. వివిధ రాజకీయ పార్టీలు తమ ప్రముఖ నాయకుల పేర్లను ఎన్నోసార్లు సిఫార్సుకు డిమాండ్లు చేస్తూనే ఉన్నాయి. 2008 జనవరిలో, భారతీయ జనతా పార్టీ నాయకుడు ఎల్.కె.అద్వానీ, మాజీ ప్రధానమంత్రి అటల్ బిహారీ వాజపేయికు భారతరత్న ఇవ్వాలని డిమాండ్ చేస్తూ అప్పటి ప్రధానమంత్రి మన్మోహన్ సింగ్ కు లేఖ రాశారు. ఇది జరిగిన వెంటనే కమ్యూనిస్టు పార్టీ ఆఫ్ ఇండియా (మార్కిస్టు) తమ నాయకుడు, బెంగాల్ మాజీ ముఖ్యమంత్రి జ్యోతి బసుకు ఇవ్వాలంటూ డిమాండ్ చేసింది. బసు భారతదేశంలోనే అత్యంత ఎక్కువసార్లు ముఖ్యమంత్రిగా పనిచేసిన నాయకునిగా చరిత్ర సృష్టించిన వ్యక్తి. అయితే తనకు భారత రత్న వద్దనీ, అందుకు తాను అర్హుణ్ణి కాదనీ, దాని వల్ల ఆ పురస్కారానికి గౌరవం తగ్గుతుంది అని వ్యాఖ్యానించారు. తెలుగు దేశం పార్టీ, బహుజన్ సమాజ్ పార్టీ, శిరోమణి అకాలీ దళ్ వంటి ప్రాంతీయ రాజకీయ పార్టీలు కూడా తమ తమ నాయకులైన ఎన్.టి.రామారావు, కాన్షీరామ్, ప్రకాష్ సింగ్ బాదల్ లకు భారతరత్న ఇవ్వాలని డిమాండ్ చేస్తున్నాయి. 2015 సెప్టెంబరులో, ప్రాంతీయ రాజకీయ పార్టీ అయిన శివసేన, ప్రముఖ స్వతంత్ర సమరయోధుడు వినాయక్ దామోదర్ సావర్కర్కు పురస్కారం ఇవ్వాలని డిమాండు చేసింది. ఆయనను మునుపటి ప్రభుత్వాలు నిర్లక్ష్యం చేశాయని పేర్కొంది. అయితే వినాయక్ కుటుంబసభ్యులు ఈ అభ్యర్థనను తాము సమర్ధించబోమనీ, వినాయక్ కు పురస్కారం రావాలని తాము డిమాండు చేయట్లేదనీ, స్వాతంత్ర్యం కోసం దేశానికి ఆయన చేసిన సేవలను భారతరత్న ఇవ్వకపోతే జాతి మరచిపోదని స్పష్టం చేయడం విశేషం. భారతరత్న పురస్కారం పొందిన వారి జాబితా మూలాలు గ్రంథసూచి పురస్కారాలు భారత జాతీయ పురస్కారాలు
వోని పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితా: వోని (పాలకొండ) - శ్రీకాకుళం జిల్లాలోని పాలకొండ మండలానికి చెందిన గ్రామం వోని (ముధోల్) - అదిలాబాదు జిల్లాలోని ముధోల్ మండలానికి చెందిన గ్రామం
కొండలవేరు, ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, విజయనగరం జిల్లా, మెరకముడిదాం మండలానికి చెందిన గ్రామం ఇది మండల కేంద్రమైన మెరకముడిదాం నుండి 8 కి.మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన విజయనగరం నుండి 47 కి.మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 119 ఇళ్లతో, 503 జనాభాతో 522 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 252, ఆడవారి సంఖ్య 251. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 5 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 411. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 582622.పిన్ కోడ్: 535102. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.సమీప బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు మెరకముడిదాంలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల గోపన్నవలసలోనూ ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల చీపురుపల్లిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల గరివిడిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లిమర్లలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు విజయనగరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల గరివిడిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం మెరకముడిదాంలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విజయనగరం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం కొండలవేరులో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. పారామెడికల్ సిబ్బంది ఒకరు ఉన్నారు.సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీ చదివిన డాక్టరు ఒకరు, డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కొండలవేరులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 224 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 61 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 235 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 211 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 24 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కొండలవేరులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 24 హెక్టార్లు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
పన్ను (tax) అనేది ఆర్థిక వ్యవస్థలో భాగం. ఈ పన్నులు ఒక వ్యక్తికి లేదా సంస్థలపై వారు నివసించే ప్రభుత్వం రాజ్యాంగ పరంగా విధించేవిగా ఉంటాయి. భారతదేశంలో కొన్ని పన్నులు కేంద్ర ప్రభుత్వం విధిస్తే మరికొన్ని రాష్ట్ర ప్రభుత్వం విధిస్తుంది. పన్ను నియమాలు వన్నులు స్థూలంగా రెండు రకాలు: ప్రత్యక్ష పన్నులు, పరోక్ష పన్నులు. ప్రత్యక్ష పన్నులు వ్యక్తులు, సంస్థలపై నేరుగా విధించే పన్నులని ప్రత్యక్ష పన్నులని అంటారు. ఉదాహరణకి, ఆదాయపు పన్ను. ఆదాయపు పన్ను (Income Tax) ఆస్తి పన్ను (Property Tax) వృత్తి పన్ను (Professional Tax) సంపద పన్ను (Wealth Tax) పరోక్ష పన్నులు పన్ను చెల్లించాల్సిన వారి వద్ద నుండి కాకుండా మూడోపక్షం నుండి వసూలు చేస్తే వాటిని పరోక్ష పన్నులు అంటారు. అయితే, మూడోపక్షం వారికి చెల్లించే విలువలో పన్ను కూడా కలిసివుంటుంది. ఆ కలిసి ఉన్న పన్నుని మూడోపక్షం వారు ప్రభుత్వానికి చెల్లిస్తారు. ఉదాహరణకి, అమ్మకపు పన్ను. అమ్మకపు పన్ను (Sales Tax) ఎక్సైజ్ సుంకం (Excise Duty) కస్టమ్స్ సుంకం (Customs Duty) కార్పోరేషన్ పన్ను (Corporate Tax) వినోదపు పన్ను (Entertainment Tax) సర్వీస్ పన్ను (Service Tax) (Stamp Duty) భారతదేశంలో పన్నుల విధానం
చోము శాసనసభ నియోజకవర్గం రాజస్థాన్ రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం జైపూర్ జిల్లా, సికర్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఎనిమిది శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం పరిధిలో చోము మునిసిపల్ బోర్డ్, ILRC గోవింద్‌గఢ్, ILRC కలాదేరా, ILRC చోము, చోము తహసీల్‌, సింగోడ్ కలాన్, సింగోడ్ ఖుర్ద్, ఇటావా భోప్జీ, ఉదయపురియా గ్రామములు ఉన్నాయి. ఎన్నికైన సభ్యులు మూలాలు రాజస్థాన్ శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
గద్దె లింగయ్య ప్రముఖ స్వాతంత్ర్య సమరయోధుడు. బహు గ్రంథకర్త. అనువాదకుడు. ఇతడు కృష్ణా జిల్లా, పెదపారుపూడి మండలానికి చెందిన ఎలమర్రు గ్రామంలో నివసించాడు. 1931లో ఆదర్శ గ్రంథమండలిని నెలకొల్పాడు. ఇతడు స్వాతంత్ర్య సంగ్రామంలో అరెస్టు కాబడి రాజమండ్రి, కడలూరు జైళ్లలో ఆరునెలలు శిక్ష అనుభవించాడు. ఇతడు పడవలపై అచ్చుయంత్రాలను అమర్చి రహస్యంగా పుస్తకాలు, కరపత్రాలు ప్రచురించి స్వాతంత్ర్యోద్యమానికి ఎంతగానో పాటుపడ్డాడు. ఇతడు ప్రభ అనే మాసపత్రికను 1935లో ప్రారంభించి దానికి సంపాదకుడిగా వ్యవహరించాడు. ఈ పత్రిక ఆంధ్రప్రాంతంలో తొలి కమ్యూనిస్టు ఉద్యమ పత్రిక. ఇతని జ్ఞాపకార్థం విజయవాడలో ఒక గ్రంథాలయానికి గద్దెలింగయ్య గ్రంథాలయం అనే పేరును పెట్టారు. హర్యానా రాష్ట్రంలో ఇతని పేరుమీద లింగయ్య యూనివర్శిటీ నెలకొల్పబడి ఉంది. విజయవాడ సమీపంలోని నున్న గ్రామంలో లింగయ్యాస్ ఇన్‌స్టిట్యూట్ ఆఫ్ మేనేజ్‌మెంట్ అండ్ టెక్నాలజీ ఇతని పేరుమీదనే ఉంది. రచనలు విప్లవ వీరులు విప్లవ యుగము ముగ్గురు మిత్రులు దేవీ జోన్ సింహ సేనాపతి (అనువాదం. మూలం: రాహుల్ సాంకృత్యాయన్) గర్వ భంగము డివెలరా హరిలక్ష్మి (అనువాదం. మూలం: శరత్) కమ్యూనిస్టులు : కాంగ్రెసు రమ (అనువాదం. మూలం: శరత్) మూలాలు కృష్ణా జిల్లా స్వాతంత్ర్య సమర యోధులు తెలుగు రచయితలు తెలుగు అనువాదకులు 1910 జననాలు 1962 మరణాలు కృష్ణా జిల్లా రచయితలు కృష్ణా జిల్లా పాత్రికేయులు కృష్ణా జిల్లా అనువాద రచయితలు
జ్యామితిలో సప్తభుజీ అనగా ఏడు భుజములు కలిగిన బహుభుజి. క్రమ సప్తభుజి ఒక సప్తభుజిలో ఏడు భుజములు, ఏడు కోణములు సమానమైన దానిని క్రమ సప్తభుజి అంటారు. ఇందులో ప్రతీ అంతరకోణం విలువ 5π/7 రేడియన్లు (128 డిగ్రీలు) ఉంటుంది. వైశాల్యం a భుజం కలిగిన ఒక క్రమ సప్తభుజి యొక్క వైశాల్యం: Heptagon in natural structures మూలాలు ఇతర లింకులు Definition and properties of a heptagon With interactive animation Heptagon according Johnson Another approximate construction method Polygons – Heptagons Recently discovered and highly accurate approximation for the construction of a regular heptagon. Heptagon, an approximating construction as an animation A heptagon with a given side, an approximating construction as an animation బహుభుజిలు
మోహినీ రుక్మాంగద 1937, మే 30న విడుదలైన తెలుగు చలనచిత్రం. ఇది ఏకాదశి వ్రత విశిష్టత గురించి చెప్పే చిత్రం. చిత్రపు నరసింహారావు దర్శకత్వం వహించిన ఈ చిత్రంలో వేమూరి గగ్గయ్య, సూర్యనారాయణ, రామతిలకం, పులిపాటి వెంకటేశ్వర్లు, వేమూరి ప్రభాకర శాస్త్రి, సరస్వతీ పుష్ప, హేమావతి, కుంపట్ల సుబ్బారావు, కృత్తివెన్ను సుబ్బారావు, త్రిపురారిభట్ల రామకృష్ణ శాస్త్రి, సుసర్ల రామచంద్రరావు, సి.కృష్ణవేణి, వేదాతం రాఘవయ్య తదితరులు నటించగా, భీమవరపు నరసింహారావు సంగీతం అందించాడు. తారాగణం వేమూరి గగ్గయ్య సూర్యనారాయణ రామతిలకం పులిపాటి వెంకటేశ్వర్లు వేమూరి ప్రభాకర శాస్త్రి సరస్వతీ పుష్ప హేమావతి కుంపట్ల సుబ్బారావు కృత్తివెన్ను సుబ్బారావు త్రిపురారిభట్ల రామకృష్ణ శాస్త్రి సుసర్ల రామచంద్రరావు సి.కృష్ణవేణి వేదాతం రాఘవయ్య సాంకేతికవర్గం దర్శకత్వం : చిత్రపు నరసింహారావు కథ, మాటలు: తాపీ ధర్మారావు సంగీతం: భీమవరపు నరసింహారావు మూలాలు
Rajasthan raashtram loni jillalalo nagaur jalla okati. yea jillaaloo modhatisaarigaa panchayath raj paripalana pravesapettabadindi. jalla vaishaalyam 17,718 cha.ki.mee. Nagaur pattanham jalla kendramga Pali. bhougolikam nagaur jalla 26°25' & 27°40' Uttar akshaamsam, 73°.10' & 75°.15' degreela turupu rekhaamsamlo Pali. jalla vaayavya sarihaddulo Bikaner jalla, Uttar sarihaddulo churu jalla, eeshaanya sarihaddulo sikar jalla, turupu sarihaddulo Jaipur jalla, aaganeya satihaddulo Ajmer jalla, vaayavya, paschima sarihaddulo jodh‌puur jalla, dakshinha sarihaddulo paali jillaalu unnayi. jalla Rajasthan loni mewar praanthamlo Pali. idi dhaar adaari sameepamlo unna " north‌vestarn thorn scrub forrests" beltulo Pali. jalla aaganeya bhoobhaagam varku aaraavali parvataalu vistarimchi unnayi. jalla aaganeya moolalo desamlonu rashtramlonu athipedda uppuniiti sarovaramgaa gurtinchabadutunna " sambhar sarovar " Pali. yea sarovar Jaipur sarihaddu varku vistarimchi Pali. taaluukaalu jillaaloo 10 taaluukaalu unnayi: Nagaur, khinwesar, jayal, merta, degana, didwana, ladnan, parbatsar, roy, kuchaman. khivamsar kaaka migilinavanni upavibhagaluga unnayi. jillaaloo 11 mandalaalu 1607 gramalu unnayi. 2011 ganankaalu chaarithraka janaba moolaalu sarihaddulu velupali linkulu Nagaur district Nagaur district :: Rajasthan Nagaur Map Rajasthan jillaalu Nagaur jalla bhaaratadaesam loni jillaalu
తెనాలి రైల్వే స్టేషన్, భారతదేశము యొక్క ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రములో, గుంటూరు జిల్లా తెనాలిలో పనిచేస్తుంది. ఇది ఒక ప్రధాన జంక్షన్‌ స్టేషనుగా, శాఖ పంక్తులు కలిగి ఉండి, న్యూ గుంటూరు, రేపల్లె రైల్వే స్టేషనులను కలుపుతుంది . తరువాతి ఈ మార్గము కృష్ణా నది దగ్గర ప్రధాన రైలు మార్గమునకు కలుపుతుంది. ఇది దేశంలో 152వ రద్దీగా ఉండే స్టేషను. చరిత్ర విజయవాడ-చెన్నై లింక్ 1899 సం.లో స్థాపించబడింది. మద్రాస్, దక్షిణ మరాఠా రైల్వే వారు తెనాలి-రేపల్లె శాఖ లైన్ నిర్మించారు. ఇది జనవరి, 1916 సం. నుండి తన సేవలను ప్రారంభించింది. విజయవాడ - చీరాల విభాగం రైలు మార్గము 1979-80 సం.లో విద్యుద్దీకరణ జరిగింది. స్టేషను వర్గం తెనాలి రైల్వే స్టేషను, పద్నాలుగు 'ఎ' వర్గం స్టేషన్లలో ఒకటి, దక్షిణ మధ్య రైల్వే, విజయవాడ డివిజన్లో ఐదవ ఆదర్శ స్టేషన్లలో ఒకటి. "టచ్ & ఫీల్" (ఆధునిక స్టేషన్లు) విజయవాడ రైల్వే డివిజను లోని పది ఆధునిక స్టేషన్లు అయిన , , , , , , , , , లలో ఇది ఒక మోడల్ స్టేషను, టచ్ & ఫీల్ (ఆధునిక స్టేషన్లు) గా గుర్తింపు పొందింది. ఇవి కూడా చూడండి భారతీయ రైల్వే స్టేషన్ల జాబితా మూలాలు బయటి లింకులు తెనాలి వద్ద రైళ్లు గుంటూరు జిల్లా రైల్వే స్టేషన్లు తెనాలి-రేపల్లె మార్గము రైల్వే స్టేషన్లు 1899 రైల్వే స్టేషన్లు ప్రారంభాలు భారతదేశపు రైల్వే స్టేషన్లు దక్షిణ మధ్య రైల్వే స్టేషన్లు ఆంధ్రప్రదేశ్ రైల్వే జంక్షన్ స్టేషన్లు గుంటూరు రైల్వే డివిజను స్టేషన్లు
tadipatri, Anantapur jalla, tadipatri mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina tadipatri nundi 2 ki. mee. dooramlo Pali. gananka vivaraaraalu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 3201 illatho, 12819 janaabhaatho 3048 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 6480, aadavari sanka 6339. scheduled kulala sanka 773 Dum scheduled thegala sanka 186. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 594818.pinn kood: 515415. 2001 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram janaba- motham 9,537 - purushula 4,875 - streela 4,662 - gruhaala sanka 2,266 vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala‌lu, sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala, sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala anantapuramlonu, polytechnic, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala taadipatriloonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu anantapuramlonu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam tadipatri (gra)loo unna ooka saamaajika aaroogya kendramlo aiduguru daaktarlu , 10 mandhi paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramam sampuurnha paarishudhya pathakam kindaku raavatledu. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 22 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam tadipatri (gra)loo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 408 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 4 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 2636 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 2385 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 251 hectares neetipaarudala soukaryalu tadipatri (gra)loo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 251 hectares utpatthi tadipatri (gra)loo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, verusanaga, mokkajonna paarishraamika utpattulu graanaitu, graanaitu chetivruttulavaari utpattulu pattucheeralu moolaalu velupali lankelu
uppalapaadu aandhra Pradesh raashtram, shree potti sreeramulu nelluuru jalla, anantasagaram mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina anantasagaram nundi 9 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina nelluuru nundi 88 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 332 illatho, 1219 janaabhaatho 911 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 609, aadavari sanka 610. scheduled kulala sanka 345 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 591975.pinn kood: 524301. sameepa gramalu mangupalle 5 ki.mee, somasila 5 ki.mee, chilakalamarri 6 ki.mee, kulluru 7 ki.mee vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi ananthasaagaramlo Pali. sameepa juunior kalaasaala kallurulonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala kaluvoyalonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic nelloreloo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram aatmakuuruloonu, divyangula pratyeka paatasaala nelluuru lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam uppalapadulo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu uppalapadulo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam uppalapadulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 204 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 97 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 72 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 38 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 188 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 38 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 270 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 60 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 248 hectares neetipaarudala soukaryalu uppalapadulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 192 hectares baavulu/boru baavulu: 55 hectares utpatthi uppalapadulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, verusanaga, nuvvuu moolaalu
bharathadesamlooni pramukha paryaataka pradeeshaalaloo okataina champaner-pavagad pradheeshaalu Gujarat rashtramloni Punch‌mahal jillaaloo halol oddha unnayi. 2004loo yuneskoo prapancha vaarasatva jaabitaalo sthaanam sampaadinchina yea apurupamaina chaarithraka pradeeshaalaloo etthayina pavagad kondapai unna kaalikaamaata deevaalayam prasiddhamainadhi. yea praantamloonae etthayina kondapai unna kota usa.sha.16va sataabdamloo Gujarat‌ku rajadhaanigaa vilasillindi. yea parisara praantamloonae usa.sha.8va sathabdam nunchi 14va sathabdam varku aati anno kotalu, raajaprasaadaalu, puraathana kattadalu, mathaparamaina kattadalu mannaginavi naetikii chudavachu. champaner-pavagad charithra vanaraj chavada raju tana bhaarya champa paerita pavagad konda dhiguva praanthamlo champaner‌nu stapinchadu. aa taruvaata patai raval kutunbam yea praantaanni paalinchindi. navarathrai utsava samayamlo kaalikaamaata nruthyam chestundagaa chivari patai raju jaisimh cheduchuupula will devatha shapaniki gurainatlu, tatphalitamgaa Gujarat chakraverthy muhammadu begda pavagad‌nu aakraminchinatlu katha prachaaramlo Pali. patai raju muhammadu begda chetilo oodi champabadinadu. aa taruvaata koddikaalaaniki begda tana rajadhanini douthyakaaranaala will ahmadabadu nunchi champaner‌ku maarpuchesaadu. rajadhanini champaner‌ku maarchina taruvaata begda yea praanthamlo palu kattadaalanu nirmimchaadu. andhulo mukyamainavi champaner kota, oraa maseedh, mandavi, keertistambhamu, shalk deevaalayam, jama maseedh, nageenaa maseedh, kevda maseedh munnagunavi. kaalikaamaata deevaalayam champagad-pavaner praanthamlo athimukhyamaina paryaataka pradeesam kaalikaamaata deevaalayam. 550 meatlarla (1523 adugulu) etthayina kondapai unna yea devalaya sandarsanakai doorapraantaala nunchi edaadi podavunaa paryatakulu vasthuntaru. kondapai velladaaniki rope‌vee saukaryam undatam maroka aakarshanha. rope‌vee digina taruvaata malli 250 metlu ekkavalasi umtumdi. vahanalu vellu guttapai unna peethabhoomi praantaanni maachi praantamgaa pilustharu. rope‌vee pramaadam 2003, janavari 19 aadivaaramu nadu pavagad kondapaiki yatrikulanu tesukoni velutunna rope‌vee remdu vahanalu naelapai padi 9 yaatrikulu mruthichendagaa mro 45 mandhi gayapaddaru. champaner-pavagad - konni vishishtatalu pramukha sangeeta vidvaamsudu baijoo bawra pavagad praantaaniki chendinavadu. champaner-pavagad prantham ahmadabadu nunchi 190kilometres, vadodara nunchi 50 kilometres dooramlo Pali. champaner prantham putch‌mahal jalla mukhadwaaramgaa pariganhinchabadutundi. bayati linkulu UNESCO Fact Sheet UNESCO World Heritage Center: Champaner-Pavagadh Archaeological Park moolaalu bhaaratadaesam loni prapancha vaarasatva pradheeshaalu Gujarat Gujarat paryaataka pradheeshaalu
karravarisavaram, paschima godawari jalla, undrajavaram mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina undrajavaram nundi 3 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina tanuku nundi 3 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1041 illatho, 3890 janaabhaatho 127 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1966, aadavari sanka 1924. scheduled kulala sanka 24 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 588522.pinn kood: 534216. vidyaa soukaryalu gramamlo ooka praivetu balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaala okati, praivetu praadhimika paatasaala okati, praivetu praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. sameepa maadhyamika paatasaala, aniyata vidyaa kendram, undraajavaramlo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu, unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala tanuku loanu, divyangula pratyeka paatasaala, sameepa vydya kalaasaala Eluru loanu, unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam karraavaarisaavaramlo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. alopathy asupatri gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. maathaa sisu samrakshana kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali. pratyaamnaaya aushadha asupatri gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali. praivetu vydya saukaryam gramamlo 2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo piblic reading ruum Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam karraavaarisaavaramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 73 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 53 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 53 hectares neetipaarudala soukaryalu karraavaarisaavaramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 53 hectares utpatthi karraavaarisaavaramlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu arati, cheraku paarishraamika utpattulu cardubordulu, ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 3215. indhulo purushula sanka 1663, mahilhala sanka 1552, gramamlo nivaasagruhaalu 765 unnayi. moolaalu
మద్దివలస శ్రీకాకుళం జిల్లా, వంగర మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన వంగర నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన రాజాం నుండి 32 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 299 ఇళ్లతో, 1147 జనాభాతో 200 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 574, ఆడవారి సంఖ్య 573. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 285 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 14. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 580788.పిన్ కోడ్: 532461. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి వంగరలో ఉంది. సమీప జూనియర్ కళాశాల మద్దువలసలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు రాజాంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల శ్రీకాకుళంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు రాజాంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల రాజాంలో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 8 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 12 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం మద్దివలసలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 46 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 153 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 42 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 110 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు మద్దివలసలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 104 హెక్టార్లు బావులు/బోరు బావులు: 6 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి మద్దివలసలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి మూలాలు
lakkavarapukota, aandhra Pradesh rashtramloni Vizianagaram jillaku chendina mandalam.mandalam kood: 4833.yea mandalamlo 32 revenyuu gramalu unnayi.nirjana gramalu leavu. ganankaalu 2011 bhartiya  janaganhana ganamkala  prakaaram janaba motham - motham 53,039 - purushulu 26,531 - strilu 26,508 mandalamlooni gramalu revenyuu gramalu lakkavarapukota seetharampuram goljam kallempudi veerabhadrapeta kotyada khasapeta lakkavarapukota kittannapeta marlapalli chanduluru kudduvalasa potampeta narasampeta lachampeta neelakantapuram rega kallepalli tamarapalli srirampuram gajjapathinagaram gangubudi malliveedu relligavirammapeta rangarayapuram agrahara venkannapalem rangapuram kurmavaram lakkavarapu kota talari dasullapalem ganiwada nidugattu bhimali moolaalu velupali lankelu
తారాశశాంకం 1941లో విడుదలైన పౌరాణిక చిత్రం. రఘుపతి సూర్యప్రకాష్‌ ఆర్‌.ఎస్‌.ప్రకాష్‌ పేరుతో 'తారాశశాంకం'చిత్రానికి దర్శకత్వం వహించాడు. ఆర్‌.ఆర్‌. పిక్చర్స్‌ నిర్మించిన ఈ చిత్రంలో తారగా పుష్పవల్లి, చంద్రుడుగా టి.రామకృష్ణ శాస్త్రి నాయిక నాయకలుగా నటించగా బృహస్మతి పాత్రను పి.సూరిబాబు, అగ్నిదేవుడుగా సంగీత దర్శకుడు సుసర్ల దక్షిణామూర్తి, శాంతగా సుందరమ్మ ముఖ్యపాత్రలు పోషించారు. కొప్పరపు సుబ్బారావు కథ మాటలు సమకూర్చారు. ఈ సినిమా ప్రేక్షకులకు నచ్చలేదు గాని, నాటకంగా రూపొందింది పి.సూరిబాబు ప్రభృతులు రంగస్థలంపై ప్రదర్శించినపుడు విపరీత ప్రశంసలు పొందింది. తారాగణం పాటలు అందముగా అలకిరించ పోయిరావే ప్రియుని కొరకై - పుష్పవల్లి, జి.సుందరమ్మ ఎంత ఘోర పాతకమె నీ చరితము తారా నవయవ్వనము - పి.సూరిబాబు తల్లి నీవే తండ్రివీవె ధాతనీవె గాదా - పి.సూరిబాబు బృందం లాగరా సఖుడా నా పడవా లాగర నా పడవ - జి. సుందరమ్మ బయటి లింకులు ఘంటసాల గళామృతము బ్లాగు - కొల్లూరి భాస్కరరావు, ఘంటసాల సంగీత కళాశాల, హైదరాబాద్ - (చల్లా సుబ్బారాయుడు సంకలనం ఆధారంగా) మూలాలు
rommu kaansar ooka praanaantakamaina vyaadhi. idi atyadhikamgaa streelaku vachey vyaadhi. rommu kaansar gurinchina konni apohalu apoha: rommullo kanipincha gaddalannee cancer gaddale idi nijam kadhu. rommulo kanipincha gaddallo padinta tommidhi cancer gaddalu kaavu. okati Bara cancer gadda kaavochu. ayinava nirlakshyam cheyadanki ledhu. yelanti gadda kanipimchinaa tappanisariga vaidyunni sampradinchi parikshalu cheyinchukovadam avsaram. apoha: rommu cancer peddha vayasu streelake osthundi idi purtiga nijam kadhu. 90 saatam rommu cancer casulu 50 ella paibadina streelaloonae kanipistunna... edvala kaalamlo chinna vayasu vaarilonoo yea cancer ostondi. apoha: rommu cancer purushulaku radhu. purushulaku streela madhiri rommulu undavu kabaadi rommu cancer raadani bhaavimchadam nijam kadhu. rommu kanajaalam purushulakuu umtumdi. kontha mandhi purushulakuu yea cancer raavadaaniki avaksam Pali. apoha: rommu cancer yenduku vastundo teleedu indhulo kontavarake vastavam Pali. rommu cancer muppunu pemchae konni amsaalanu vydya parisodhakulu gurtincharu. streelaku vayasu perugutunna koddi cancer muppu perugutundhi. kutumbamlo rommu cancer charithra, 12 ella kante mundhey rajsvala kaavadam, 55 ella kante mundhey nelasari aagipovadam, pillalu lekapovadam, 30 ella tarvate tholi santhaanam kalagadam, harmon maatralu ekkuvaga vadudam, baruvu ekkuvaga peragadam...evanni rommu cancer muppunu pencheve. apoha: vamsamlo rommu cancer vunte tarvati taramlo vaariki osthundi. idi nijam kadhu. endhukante rommu cancer baarina padinavari kutumbaallo chaalaamandi aarogyamgaane unnare. ila vamsa paaramparyangaa cancer raavadaaniki 10 saatam varake avakaashaalunnaayi. apoha: biddaku paliste rommu cancer radhu idi kontavarake nijam. biddaku palivvadam will cancer rakudadani ledhu. ayithe raakunda undadaaniki kontavarake avakaashaalunnaayi. apoha: garbha nirodhaka maatralatho rommu cancer osthundi. idi nijam kadhu. ippudu labhistunna garbha nirodhaka maatrallo koddhi mottamlone eestrogen, prosestiran haarmonlu untai. yea motaduto cancer vachey avaksam ledhu. apoha: rommu cancer tolidasalo gurtimchadam kastham idi nijam kadhu. chethiki gaddalu tagaladaaniki konnella mundhey cancer‌nu gurtinchavacchu. mammography pariiksha dwara vitini gurtimchadam saadhyamavutundi. mundhey gaddalu gurtimchadam will chikitsa chaaala suluvavutundi. andhuke 40 ellu paibadina strilantaa mammogram pariiksha cheyinchukovali. apoha: mammography pariiksha baadhaakaramgaa umtumdi. idi kudaa nijam kadhu. sadarana ex‌Rae madire yea pariiksha kudaa umtumdi. kontha varku asoukaryamgaa unnappatikee yelanti noppi undadhu. pratyekinchi digitally mamographytho kaliga asaukaryam chaaala takkuvee. bayati lankelu rommu cancer lakshanhaalu, sanketaalu, brest cancer yenduku osthundi cancer
నంద్యాల (గ్రామీణ) ,నంద్యాల జిల్లా, నంద్యాల మండలానికి చెందిన గ్రామం.2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1062 ఇళ్లతో, 5671 జనాభాతో 4796 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 3228, ఆడవారి సంఖ్య 2443. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 705 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 324. గ్రామ జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 594306.. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రైవేటు ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రైవేటు మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. ఒక ప్రైవేటు జూనియర్ కళాశాల ఉంది. ఇంజనీరింగ్ కళాశాల పరనపల్లెలోనూ ఉన్నాయి. సమీప మేనేజిమెంటు కళాశాల అయ్యలూరు లోను, వైద్య కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు నంద్యాలలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, సమీప బాలబడి, సమీప ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల నంద్యాలలోను, నంద్యాల లోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కర్నూలు లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం నంద్యాలలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు నంద్యాలలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో ఆటల మైదానం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 8 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం నంద్యాలలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 589 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 51 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 4156 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 3318 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 838 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు నంద్యాలలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 767 హెక్టార్లు* బావులు/బోరు బావులు: 43 హెక్టార్లు* చెరువులు: 28 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి నంద్యాలలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, పసుపు, కందులు గ్రామములోని దర్శనీయ ప్రదేశములు/దేవాలయాలు శ్రీ సుంకులమ్మ అమ్మవారి అలయం శ్రీ కాళికాంబ అమ్మవారి ఆలయం శ్రీ జంబులా పరమేశ్వరి అమ్మవారి ఆలయం గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 3,845. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 1,966, స్త్రీల సంఖ్య 1,879, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 813 ఉన్నాయి. మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
shravana sudhad shashti anagaa sraavanamaasamulo sukla pakshamu nandhu shashti thidhi kaligina 6va roeju. sanghatanalu 2007 jananaalu 2007 maranalu 2007 pandugalu, jaateeya dinaalu bayati linkulu sraavanamaasamu
మహమూద్ హుస్సేన్ (1932, ఏప్రిల్ 2 - 1991, డిసెంబరు 25) పాకిస్తానీ మాజీ క్రికెటర్. 1950లలో పాకిస్తాన్ కొత్త బాల్ బౌలర్లలో అత్యంత వేగవంతమైన బౌలర్ ఇతడు. జననం మహమూద్ హుస్సేన్ 1932, ఏప్రిల్ 2న పాకిస్తాన్ లోని లాహోర్ లో జన్మించాడు. క్రికెట్ రంగం 1952 నుండి 1962 వరకు 27 టెస్ట్ మ్యాచ్‌లు ఆడాడు. ఫాస్ట్ మీడియం బౌలర్ గా రాణించాడు. టెస్టు మ్యాచ్‌ల్లో 60 వికెట్లు తీశాడు. ఖాన్ మొహమ్మద్ టెస్ట్ క్రికెట్ నుండి రిటైర్ అయిన తర్వాత ఫజల్ మహమూద్‌తో భాగస్వామి అయ్యాడు. 1952-53లో లక్నోలో జరిగిన రెండో టెస్టులో ఆరంగ్రేటం చేశాడు. ఖాన్‌కు గాయం కారణంగా మహమూద్ జట్టులోకి వచ్చాడు. తొలి ఇన్నింగ్స్‌లో 35 పరుగులకు మూడు వికెట్లు (23 ఓవర్లలో) సహా నాలుగు వికెట్లు తీశాడు. 1961లో న్యూ ఢిల్లీలోని ఫిరోజ్‌షా కోట్ల మైదానంలో మరపురాని 35 పరుగులు చేసి, పాకిస్తాన్‌ను ఓటమి నుండి కాపాడాడు. 1978లో ఇంగ్లాండ్‌లో పాకిస్తాన్ జట్టుకు మేనేజర్‌గా ఉన్నాడు. మరణం మహమూద్ హుస్సేన్ 1991, డిసెంబరు 25న లండన్ లో మరణించాడు. మూలాలు బాహ్య లింకులు పాకిస్తాన్ టెస్ట్ క్రికెట్ క్రీడాకారులు పాకిస్తాన్ క్రికెట్ క్రీడాకారులు 1991 మరణాలు 1932 జననాలు
మోపిదేవి మండలం, ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రంలోని కృష్ణా జిల్లాకు చెందిన మండలం. గణాంకాలు 2001 భారత జనాభా లెక్కలు ప్రకారం మండల పరిధి లోని జనాభా మొత్తం 36,012, అందులో పురుషులు 18,071 కాగా, స్త్రీలు 17,941 మంది ఉన్నారు. మండలం లోని గ్రామాలు రెవెన్యూ గ్రామాలు అన్నవరం అయోధ్య బొబ్బర్లంక చిరువోలు చిరువోలులంక ఉత్తరం కప్తానుపాలెం కొక్కిలిగడ్డ మేళ్లమర్రు మేళ్లమర్తిలంక మెరకనపల్లి మోపిదేవి మోపిదేవిలంక నాగాయతిప్ప పెదకళ్ళేపల్లి పెదప్రోలు టేకుపల్లి వెంకటాపురం రెవెన్యూయేతర గ్రామాలు కోసూరివారిపాలెం బోడగుంట గంజివానిపాలెం రావి వారి పాలెం శివరాంపురం బండికోళ్ళంక అడపావారిపాలెం కె.కొత్తపాలెం జనాభా 2011 జనాభా లెక్కల ప్రకారం మండలంలోని గ్రామాల జనాభా వివరాలు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
శేషగిరిరావు తెలుగువారిలో కొందరి పేరు. ఆండ్ర శేషగిరిరావు, సుప్రసిద్ధ నాటక కర్త, పత్రికా సంపాదకులు. ఆమంచర్ల శేషగిరిరావు, ప్రముఖ సినిమా దర్శకుడు. కంచి శేషగిరిరావు, ప్రముఖ రచయిత. చల్లా శేషగిరిరావు, పత్రికా సంపాదకులు. చీమకుర్తి శేషగిరిరావు, స్వాతంత్ర్య సమరయోధులు, సాహితీవేత్త. జొన్నవిత్తుల శేషగిరిరావు, ప్రముఖ నటులు, గాయకులు. కొమ్మినేని శేషగిరిరావు, ప్రముఖ సినిమా దర్శకుడు, నటుడు, రచయిత. పువ్వాడ శేషగిరిరావు, సుప్రసిద్ధ కవి. బుర్రా శేషగిరిరావు, సుప్రసిద్ధ పండితులు. రాయచోటి శేషగిరిరావు, ప్రముఖ జర్నలిస్టు. రోళ్ళ శేషగిరిరావు, ప్రముఖ వృక్ష శాస్త్రవేత్త. వండాన శేషగిరిరావు, ప్రముఖ వైద్యులు. పుంలింగ పేర్లు
salem mallik (jananam 1963, epril 16), paakisthaanii maajii cricqeter. 1981/82 - 1999 Madhya pakistan jaateeya cricket jattu choose aadaadu. jattuku capten‌gaaa kudaa unaadu. kudicheti manikattu gala midle aurdar bats‌man gaaa, wiket‌ku balamaina squware‌gaaa unaadu. af brake bowling kudaa chesudu. antarjaateeya kereer 1982loo srilankatho karachilo mallik tana modati test match nu aadaadu. tana modati innings‌loo 12 parugulu chosen tarwata athanu rendo innings‌loo ajeyamgaa 100 parugulu chessi declaration‌ chesudu. aa samayamlo 18 samvatsaraala 323 rojula vayassuloe, athanu test arangetramlo centuury chosen rendava athi pinna vayaskudaina aatagaadigaa nilichaadu. 100 kante ekuva tests aadinappatiki, 21va sathabdam praarambhamlo match fixing‌pai nishedhaaniki guraina anek mandhi antarjaateeya cricketerlalo modati vyaktiga athanu cricket charithraloo nilichipotaadu. salem maajii sahacharudu ijaz ahamad‌ki baava. 12 testullo paakisthaan‌ku capten‌gaaa vyavaharinchaadu, 7 tests gelichadu. oneday internationale cricket‌loo athanu tana deeshaaniki 34 sarlu naayakatvam vahinchaadu, 21 match‌lu gelichadu. moolaalu baahya linkulu jeevisthunna prajalu 1963 jananaalu pakistan test cricket creedakaarulu pakistan oneday cricket creedakaarulu pakistan cricket creedakaarulu
ఆంధ్ర దేశంలో ప్రఖ్యాతి వహించిన వీధి భాగవతాలలో కూచిపూడి వీథి భాగవతాలు గొప్ప పేరు ప్రఖ్యాతులు సంపాదించు కున్నాయి. వీరే కాక గొల్ల భాగవతులూ, యానాది భాగవతులూ, మాల భాగవతులూ, చిందు భాగవతులూ మొదలైన వారూ భాగవతాలను ప్రదర్శించారు. ఆనంద గజపతీ, ఆదిభట్లవారూ పైన చెప్పిన వారే కాక ఉత్తరాంధ్ర దేశంలో విశాఖపట్టణం, శ్రీకాకుళం, గంజాం, కోరా పుట్టి మొదలైన ప్రాంతాల్లో తూర్పు భాగవతమ" నే భాగవతం ప్రచారంలో ఉంది. ఇది సామాన్య ప్రజానీకాన్నే కాక, పండితుల్ని, విద్వాంసుల్నీ, కవుల్నీ, గాయకుల్నీ ఆకర్షించడమే కాక ఇది ఒక విశిష్ట నర్తన రీతిగానూ, సంగీత సాంప్రదాయంగానూ, మృదంగ బాణీగానూ ఈ నాటకం పోషింప బడుతూ ఉందని గరిమెళ్ళ రామ మూర్తి, డి.వై. సంపత్ కుమార్ లు తెలియ చేస్తున్నారు. ఆయా ప్రాంతాలలో తిరునాళ్ళ లోనూ, అమ్మవారి జాతర్లలోనూ, ఈ భాగవాతాలు ప్రదర్శింప బడి ప్రజాభిమానాన్ని చూరగొన్నాయి. పండితులైన హరికథా పితామహుడు అజ్జాడ ఆది భట్ల నారాయణదాసు, ఆనంద గజపతి మహారాజు లాంటి కళా పోషకుల ఆదరాభిమానాల్ని చూరగొనడమే కాక ఎందరో ఉత్తమ భాగవత కళాకారులకు సింహతలాటాలను ఘంటా కంకణాలనూ కలియుగ సత్య భామ..... పండిత సత్య బామ... అభినయ సత్య భామ ... గాన కోకిల .... వసంత గాన కోకిల మొదలైన బిరుదులను గూడ ప్రసాదించారు. భాగవత కథే భాగవతం భాగవతమంటే కృష్ణ సంబంధమైన కథలను కేళిక చేయడమే. ఇందులో కృష్ణా సత్యభామల ప్రణయ కలహం ముఖ్యమైనది. దీనినే కృష్ణ పారిజాతమనీ, భామా కలాపమనీ, వ్యవహరిస్తారు. ప్రారంభంలో సిద్ధేంద్ర యోగి భాగవత సంబంధమైన ఈ భామా కలాప రచన చేసి ప్రచారం చేశాడు. అయితే భామాకలాపాన్ని సిద్ధేంద్ర యోగి రచనను కూచి పూడి వీథి భాగవతులు అధిక ప్రచారంలోకి తీసుకు వచ్చిన విషయం అందరికీ తెలిసిందే. అయితే సిద్ధేంద్రుల వారి పారిజాతాపహరణానికి తూర్పు వారు ప్రదర్శించే భాగవతానికి వ్వత్యాసం ఉంది. కూచిపూడి భామాకలాపంలో కనిపించే దరువులు మొదలైనవి వీరి భాగవతాలలో తక్కువ కనిపిస్తాయి. బలరామ భుక్త భాగవతం తూర్పు వారు ప్రదర్శించే పారిజాతాపహారణం ఆ ప్రాంతానికి చెందిన బలరామ భుక్త వ్రాసినది. కథ ఒకటే అయినా పాటలకు సంబంధించిన బాణీ, దరువులూ, నడిపే విధానం, మృదంగ వాయిద్య రీతుల్లోనూ, కూచిపూడి వారి బాణీకి, తూర్పు వీథి భాగవత బాణీకీ చాల తేడా ఉంది. బలరామ భుక్త తరువాత ఈ జిల్లాకు చెందిన నరసింగబల్లి వారు, కేశవ పురి వారు, బొబ్బిలి వారు, దువ్వవారు, నెల్లిమర్ల వారు ఇత్యాదులు ఎందరో ప్రసిద్ధ నాట్య శాస్త్ర వేత్తలు, ఈ తూర్పు వీథి భాగవత బాణీకీ కావలసిన కలాప రచనలను చేశారు. అయితే ఈ నాటికీ వంకాయల బలరామభుక్త వ్రాసిన గ్రంథమే ప్రస్తుతం ప్రచారంలో ఉందని చెపుతారు. ఈ సాంప్రదాయం కూచిపూడి వారి బాణీకి భామా కలాపానికి దగ్గరలో ఉన్నా.... పాట పాడే బాణీ, దరువు నడిపే విధానం, మృదంగం వాయించే రీతి ప్రత్యేకంగా కనిపిస్తుంది. ఆహార్యాది వేష ధారణలో, అలంకారంలో కూడ ప్రత్యేకత కనిపిస్తుంది. ముచ్చటైన కథా వస్తువు తూర్పు వీధి భాగవత కలాపంలో కథా వస్తువు ఒక ముచ్చటైన సంఘటన మాత్రమే.......... తన మందిరం నుంచి అలిగి వెళ్ళి పోయిన శ్రీ కృష్ణుని, సత్యభామ రాయబారం పంపించి...... మళ్ళీ తన ఇంటికి రప్పించుకున్న సంఘటనే ఈ కథా వృత్తంతం. కథ చిన్నదే అయినా ఇందులో అష్టవిధ నాయికల వర్ణనలూ, అవస్థలూ, విప్రలంభ శృంగారంతో నిండి ఇది ఒక పెద్ద ప్రబంధమై పోయి, వరుసగా ఈ భాగవతాన్ని తొమ్మిది రోజులు ప్రదర్శించే వారట ప్రారంభంలో. అటు వంటిది, కాలానుగుణంగా మూడు రాత్రులకు కుదించారు. అయితే ఈనాడు ఈ కథను ఒక్క రాత్రే పూర్తి చేస్తున్నారు. శాస్త్ర యుక్తంగా ప్రదర్శించే భామా కలాపం తరువాత, గొల్లకలాప ప్రదర్శనాన్ని కూడ జనరంజకంగా ప్రదర్శించే వారు. అయితే ఈ గొల్ల కలాపం, దేశీ సాంప్రదాయానికి సంబంధించిన కళా రూపంగా ప్రదర్శించే వారు. తూర్పు బాణీ ప్రత్యేకత ఈ భాగవత ప్రదర్శనంలో దరువులూ, ద్విపదలూ, కంద పద్యాలూ, వృతాలూ, అర్థ చంద్రికలూ, ఏల పదాలూ, చూర్ణీకలూ మొదలైన దేశి సంగీత రచనలు వాడుతూ ఉంటారు. ముఖ్యంగా ఈ దరువులు ఈ ఆటల్లో ప్రాముఖ్యం వహిస్తూ ఉంటాయి. భరతుడు నాట్య శాస్త్రంలో ఉదహరించిన ప్రాచీన ధృవాగానం ఈ నాటికీ తూర్పు వీధి భాగవతులు ప్రదర్శిస్తున్నారు. రాగాలూ, తాళాలూ, నేటి కర్ణాటక సాంప్రదాయానికి చెందిన వైనా, రాగ సంచారం, తాళ ప్రసారం మొదలైన విధానాలు ప్రాచీన సంప్రదాయ పద్ధతిని అనుసరించే ఉన్నాయి. ముఖ్యంగా తెలుగు దేశపు కళారూపాలలో ఈ కళారూపం లోనూ అత్యంత ప్రాముఖ్యం వహించని మృదంగం ఈ తూర్పు వీధి భాగవతంలో అత్యధిక ప్రాముఖ్యాన్ని సంతరించుకుంది. ముఖ్యంగా తూర్పు వీధి భాగవతానికి ఆయువు పట్టు మృదంగ విన్యాసమే. మృదంగ ఘోషల్లో, ముత్యాల సరాలు తూర్పు వీధి భాగవత బాణీలో మృదంగం అధిక ప్రాముఖ్యాన్ని వహిస్తుంది. వారి వాయిద్యం ఉధృత తాండవంగా ఉంటుంది. ప్రేక్షకులను ఉత్తేజ పరుస్తుంది. ఉద్వేగ పరుస్తుంది. మార్థంగికులు తమ వాయిద్యంలో సముద్రం ఘోషించి నట్లూ, పిడుగులు పడినట్లూ, ఉరుములు ఉరిమినట్లూ, మేఘాలు గర్జించినట్లూ, భేరీలు ,. నగరాలు మ్ర్రోగి నట్లూ ప్రళయంగా ఉన్నట్లు చూపుతారు. ఆ దరువులను బట్టే నృత్యం కూడా అంత ఉద్వేగంగానూ ఉంటుంది. వారి మృదంగ వాయిద్యంలో ఎంతటి గంభీర నాదాలుంటాయో, అంతటి సున్నితమైన, మృదుమధుర మైన కోయిల స్వరాలూ, చిలుక పలుకులూ మొదలైన వాటిని మృదంగం మీద పలికిస్తూ ప్రేక్షకులను ఆనంద డోలికల్లో ముంచేస్తారు. ఈ విశిష్ట వాయిద్యంలో నిష్టాతులు బాజ్ఞాతి ఆస్థాన విద్వాంసు లైన బుగత రామయ్య, ఆయన కుమారుడు గోపన్న. ఆ తరం తరువాత, కింతాడ అప్పన్న, ముట్నూరి సంగమేశ్వర శాస్త్రి, ధూపం సూర్య లింగం, ఆగూరు కంచరాం, గ్రామ వాస్తవ్యులు, ప్రముఖ భాగవత శిఖామణి యైన దూడల శంకరయ్య కుమారుడు, గోవిందరావు లాంటి వారు ప్రముఖులు. ఈ బాణీలో సుప్రసిద్ధ మార్థంగికులు., అనేక బిరుదులు పొంది, అనేక మంది భాగవత మార్థంగికులను తయారు చేసిన ప్రఖ్యాతి అభినవ నంది కేశ్వరునిగా పేరు తెచ్చుకున్న కీ.శే. కోరు కొండ సత్యం కే దక్కుతుంది. ముందు వెనుకల మృదంగ వాయిద్యం ఈ భాగవత కళలో మృదంగ వాయిద్యం ఒక ప్రతేక బాణీలో ప్రాముఖ్యం వహించింది. ఇది ఈ బాణీకి జీవమని ముందే తెలుసుకున్నాం. ఇతర కళా రూపాలలో, వాయిద్యకారులు కూర్చుని మృదంగం వాయిస్తూ ఉంటే ఈ ప్రదర్శనంలో రెండు మృదంగాల్ని ముందు వెనుక నడుముకు కట్టుకుని గంటల తరబడి.............. ప్రదర్శనం జరిగి నంత కాలం, తెల్ల వార్లూ పాత్రల అభినయంతో పాటు నిలబడి వాయించటం చెప్పుకో తగిన విషయం. ఇది ఎంతో అబ్బురంగా ఉంటుంది. ఇది సంపూర్ణ ద్విపద రీతి. బొబ్బిలి ఆస్థానంలో నంది భరతం అనే మృదంగ జతుల గ్రంథం సృష్టించ బడింది. ఒకే తాళంలో, సప్త తాళాలు ఇమిడి ఉండేరీతిలో, శబ్దాలను కూర్చి ఆడించటం ఈ కళాకారుల ప్రతిభను వెల్లడిస్తోంది. అమ్మవారి జాతర, అయ్యగార్ల ప్రదర్శన విశాఖ, శ్రీకాకుళం జిల్లా లలో ఎక్కడ అమ్మవారి జాతర జరుగుతుందో అక్కడ ఈ తూర్పు వీధి భాగవతం విధిగా ప్రదర్శించటం ఇప్పటికీ అచారంగా వస్తూంది. ముఖ్యంగా జాతర్లలో గ్రామ ప్రజలు ఎంతో ఆప్యాయితతో తెల్ల వార్లూ ఈ కళారూపాన్ని చూచి ఆనందిస్తారు. ఈ కళాకారులు ఒకే రాగంలో దరువు ప్రారంభించి గంటల తరబడి గంతులు వేస్తూ, హెచ్చు శృతిలో దీర్ఘకాలం దమ్ము పట్టి ఆలాపన చేయటం వలన, ఈ భాగవతాన్ని నక్కల భాగవతం అని జానపదులలో వాడుకై పోయింది. అందరూ ఆదరించిన కళ ముఖ్యంగా ఈ భాగవతాలను ప్రదర్శించే వారు కూచిపూడి బ్రాహ్మణుల మాదిరి ఒక తెగకు చెందిన వారు కారు. కానీ ఈ తూర్పు భాగవతం లో అన్ని కులాలకూ, వర్గాలకూ చెందిన వారున్నారు. బ్రాహ్మణులు, విశ్వ బ్రాహ్మణులు, కొప్పు వెలమలు, దాసర్లు, పంచములలో కూడ ఈ కళాకారులు ఉన్నారు. శ్రీకాకుళం జిల్లా ఎచ్చెర్లకు చెందిన అప్పలస్వామి, అనే భాగవత కళాకారుడు పంచమ కులానికి చెందిన వాడు, ఈ భాగవతాలలో పాత్రలు ధరించే వారందరూ పురుషులే. అయినా ఏభై సంవత్సరాల క్రితం, ఒకే ఒక స్త్రీ, భామ వేషం ధరించి, ఆనాటి ప్రజానీకాన్ని ఆశ్చర్యపర్చిందట. ఆమె తెర్లాం గ్రామానికి చెందిన కాలిగుంటి వెంకట స్వామి అనే భాగవత కళాకారుని కుమార్తె. గ్రామాలలో సహజంగా ఉండే నమ్మకాలను బట్టి ఆమె పేరు పొయ్యిబుగ్గి. ఎనభై సంవత్సరాల వయస్సులో తినటానికి తిండి లేని దీనావస్థలో కాలం గడిపింది. ఎందరో కళాకారులు, ఎన్నో ప్రదర్శనలు ఈనాడు విశాఖ జిల్లా శృంగవరపు కోట తాలూకా, ఖాసా పేట గ్రామానికి చెందిన విశ్వ బ్రాహ్మణుడు కొచ్చెర్ల బ్రహ్మం భాగతవ కళాకారుడు తన కుమార్తె అంజలికి ఈ విద్యను నేర్పి, అనేక ప్రదర్శనలను ఇప్పిస్తున్నాడు. అలాగే బొంతలకోటి జగన్నాథం, దూడల శంకరయ్య, బొంతలకోటి రామ మూర్తు, దూర్వాసుల మాణిక్యం, కురుమోజ రామమూర్తి ఆచారి ... హిమదిబోడిదాసు. భడితోక సత్యనారాయణ ఆచారి.... చందక వెంకటప్పారావు.... దూడల లింగ మూర్తి.... తంపెట్ల సత్యం...... కాలిగుంటం అప్పల స్వామి ...... కొచ్చర్ల బ్రహ్మం ..... చామర్తి సత్యం, కోనేటి అప్పారావు .... యర్రా సూర్యనారాయణ, అనకంసెట్టి నరసింగారావు .... యర్రా సింహాచలం, వానపల్లి పరదేశి .... మీసాలఅప్పలనాయుడు, మీసాల ఎరుకు నాయుడు .....సుక్క పోలి నాయుడు. గొర్లి పేట రాముడు .... వైష్ణవ అప్పల స్వామి, దొమ్మి అప్పల స్వామి .... రంగు ముద్ర అప్పల స్వామి, ముసిది అవతారం .... బురడ గవరయ్య .... ధర్మవరపు గురువులు .... వరదా లక్ష్మణ రావు, పిన్నింటి రాము నాయుడు, ఆర్ సింహాచల శర్మ, గిరిజాల సత్య నారాయణ, కల్లూరి సూర్య నారాయణ, శంబన సత్యనారాయణ, గురువిల్లి స్వామి నాయుడు, ఎం. సిమ్మప్పడు, పులఖండం నారాయణ మూర్తి శర్మ, కుందుం సాంబ మూర్తి, పేరూరు వరహాలు మొదలైన ఎందరో సుప్రసిద్ధ కళాకారులు ఈ నాటికీ, ఈ తూర్పు భాగవత కళను ఆరాధిస్తున్నారు. గమనించ వలసిన విషయ మేమంటే, ఈ కళాకారు లందరూ అరవై సంవత్సరాలకు పైబడిన వారే, అంటే ఈ తరం అంతరిస్తే తరువాత తరం వారు ఈ కళను ఆరాధించ గలరా? అన్నది సందేహం. ఈ నాటికీ అరవై మేళాలు ఈ నాటికీ ఆ ప్రాంతంలో అరవై భాగవత మేళాల వరకూ ఉన్నాయి. ప్రతి మేళానికి పదిమంది సభ్యులకు తక్కువ ఉండరు. ఆ విధంగా ఆరు వందలకు పైగా సంగీత నృత్య కళాకారులు, సుమారు నూరు మంది, మృదంగ వాద్యకులూ ఉన్నారు. ఒక బాణీకి చెందిన ఇన్ని మేళాలు, ఇంత మంది కళాకారులు భారత దేశంలో ఏ ఒక్క కళా రూపంలోనూ లేరంటారు సంపత్ కుమార్. మామూలుగా ఈ తూర్పు బాణీలో ఉన్న ప్రత్యేకత ఏమంటే ఒకే రాగంలో దరువు ప్రారంభించి, గతులనూ, సంగతులనూ మారుస్తూ గంటల తరబడి గానం చేస్తారు. ఇంతకు ముందు ఆటా, పాటా సమపాళ్ళలో నడిపించినా, ఇటీవలి కాలంలో, భామా పాత్రభినయానికి ప్రాముఖ్యం పెరగటం వల్ల, ఆటకు సంబంధించిన నృత్యాభినయం తగ్గి పోయి పాటకు ప్రాముఖ్యం పెరిగిందంటారు. భామ పాత్రధారి ఎంత గొప్పగా గానం చేస్తే, అంత గొప్పగా ప్రజలు ఆదరిస్తారట. ఆయనను గొప్ప కళాకారుడుగా గుర్తిస్తారట. అందువల్ల భాగవాతాల్లో కళాకారుడు దీర్ఘగానాలు ప్రవేశ పెట్టి ప్రేక్షకులను ఆనంద పరుస్తాడట. ఆదరణ లేక అంతరిస్తున్న కళ తూర్పు భాగవతంగా శతాబ్దాల తరబడి ప్రసిద్ధి చెంది, ప్రజలను అలరించిన, ఈ బాణీ, ఈ నాడు అన్ని జానపద కళా రూపాలు ఎలా శిధిలావస్థలో ఉన్నాయో ఇదీ అలాగే క్షీణదశలో ఉంది. నాటి ఆదరణ ఈనాడు లేదు. ఒకప్పుడు విజయనగరం, బొబ్బిలి, మాడుగుల, కళింకోట, మందసా, చోడవరం, చీకటి కోట, ధారాకోట, సాలూరు, పార్వతీపురం మొదలైన సంస్థానాలు, జమీందారులూ, ధనవంతులూ, పండితులూ, మహా విద్వాంసులూ, ఈ కళను ఎంతగానో ఆదరించి పోషించారు. ప్రజలు ఆదరించారు హర్షించారు, పోషించారు. నాటి ఆదరణ ఈనాడు లేదు ఈ కళా రూపానికి, నాటి పోషణ ఈ నాడు లేదు. మహా విద్వాంసు లైన భామ వేషధారులూ, మహా విద్వాంసులైన మార్దంగికులు, కొద్ది మంది మాత్రమే కొన వూపిరితో ఉన్నారు. ఇలాగే కొంతకాలం జాగు చేస్తే ఈ కళారూపం నామ మాత్రం కూడ లేకుండా పోతుంది. అక్కడక్కడ మిగిలి ఉన్న ఆయా విద్వాంసుల బాణీని రికార్డు చేయాలి, డాక్యు మెంటరీలు తీయాలి. వేష, భూషణ అలంకారాలను భద్ర పరచాలి. అక్కడక్కడ మిగిలి ఉన్న వృద్ధ కళాకారుల ద్వారా ఈ నాటి యువతరానికి గురుకుల పద్ధతిలో ఈ బాణీని అభ్యసింప చేయాలి. ఆసక్తి లేక అంతరిస్తున్న కళ అయితే ఈనాటి యువతరం ఈ కళను నేర్చుకోవాలనే ఆసక్తిని చూపడం లేదు. అందుకు ముఖ్య కారణం............ ఈ విద్యను నేర్చుకోవడం అతి కష్టమైనది కావడమే. అంతే కాక వారికి ఈకళ ద్వారా జీవించ గలమనే నమ్మకం లేక పోవడం వల్ల తరతరాలుగా వస్తున్న ఈ పారంపర్య కళను వదలి, నేటి యువతరం ఇతర జీవన విధానాలను వివిధ వృత్తులనూ అవలంబిస్తున్నారు. అందువల్ల ఈ కళను ప్రభుత్వం తప్ప మరెవరూ పోషించే అవకాశం లేదు. మన కళలు జాతికి జీవనాడులు లాంటివి. పరిపూర్ణ కళాస్వరూపమై, జాన పదులకు అత్యంత సన్నిహితమై, రసాను భూతినీ, ఆత్మానందాన్ని కలిగిస్తున్న ఈ తూర్పు భాగవత బాణీని క్షీణించ కుండా చూడ వలసిన బాధ్యత మన ప్రభుత్వం పైన ఎంతైనా ఉందంటారు డి.వై. సంపత్ కుమార్. మూలాలు డా. మిక్కిలినేని రాధాకృష్ణ మూర్తి వ్రాసిన తెలుగువారి జానపద కళారూపాలు '' ఇతర లింకులు జానపద కళారూపాలు ఉత్తరాంధ్ర జానపదకళలు
madabhushi shridhar (jananam 1956 nevemberu 10) ooka seniior paathrikeeyudu, bhartia vidyaavetta prasthutham mahindra viswavidhyalayamloni schul af laaw deane‌gaaa panichesthunnaru. gatamlo haidarabaduloni nalsar universiti af laalo professor‌gaaa, bennett universitylo deane‌gaaa panichesaaru. kendra samaachara saakha commisioner‌gaaa kudaa panichesaaru. praarambha jeevitam em.yess aachaarya, ranganaayakamma dampathulaku janminchaadu. warangallu pattanhaaniki aanukoni umdae girmajipeta sonta uuru. masoom ollie haiskool, avv juunior callagy, ccm callagy, Warangal laaw collagylalo chadivaaru. athanu osmania vishwavidyaalayam nundi laaw, jarnalijamlalo poest graduation porthi chesaru. 'janadharma', 'Warangal vaani' pathrikala nirvaahakudugaa unnare. aayana thandri asalau uuru nellikuduru. masungallilo unna masum ollie haiskool‌loo chaduvukunnaru. aayana aandhrapatrika agentu. janadharma pathrikaa sampadakudu, swatantrya samarayodudu kudaa. madabhushi shridhar ku vidya neerpina guruvu sambasivarao. kereer prasthutham Hyderabad‌loni mahindra universitylo schul af laaw deane‌gaaa panichesthunnaru. deeniki mundhu athanu grater noidaloni bennett viswavidhyalayamloni schul af laalo professor‌gaaa panichesaadu, antakumundu athanu Hyderabad‌loni nalsar university af laalo 13 samvathsaralaku paigaa professor‌gaaa panichesaadu. athanu chattam , journalismpy aamglam , telugulo 30 pusthakaalanu vraasaadu, indhulo nalaugu samaachara hakku chattampai unnayi. kendra samaachara commisioner gaaa athanu 21 novemeber 2013na samaachara commisioner‌gaaa niyamitudayyaadu. bhavalu anubhavalu andubatulo aedo oa badi undatam entho mukhyam. chinnathanamlo neenu, annayya kalisi 'baala vidhyaardhi sangham' staapinchaam. neenu paatalu padatam, harikadhalu cheppadam, seethaakalyaanamlo raavana patra pooshincheevaanni. jaiprakash narayan roed (ippudu jpn roed, okappudu mukharanja roed) aajanjahi mills telanganalo ekaika parisrama. Warangal nagaranike aa millu ooka bodrai. andhulo vandalaadi mandiki upaadhi dorikedi. danilo panichaesae adhikaarula choose peddha illatho ooka coloney undedi. adae mills coloney! andulone ooka plays staeshanu. peddha peddha sabhalu, samavesalu jaragalante aajanjahi mills grounds‌lonae. indiraagandhi bahiranga sabha eppudaiana akkade jarigedhi. aa millu karmika nayakule anchelanchalugaa rajakeeya naayakulugaa edigevaaru. conei ippudu ajanjahi millu aanavaallu kudaa leavu. millulooni vastuvulannee ammesaru. chekka saamaanlu chillaraga velam vessaru. millu sdhalaanni, grounds‌nu kaalaneela nirmananiki upayoginchaaru. millu poeyi reall estate migilindi. adi abhivruddhi ani cheppevallunna... anaku mathram ooka charitranu, samskruthini, ooka nagarikatanu paati pettaranipistundi. nagaranaki prana binduvaina millunu chanpi akada praanamlaeni vyaapaaraatmaka kaalaneelanu nilabettaru. intamandi naayakulu, manthrulu unnare. warangallu udyama poraata kendram ani chebuthuntaaru. conei okka millunu kapadukolekapoyaru. varangalluku aa perunu icchindi Warangal kota. andulooni ekasila parvatam, dani medha unna chinna gidi. Warangal vadili Hyderabad‌loo parisoedhanaatmaka journalistuga kaalam gadipina, nalsar‌loo nyaayashaasthra adhyaapakudinainaa, ippudu dhelleeloo samaachara commisioner‌nu ayinava naadhi e oorante varangallane chebuthaanu. neenu oa vilekarigaa mukhyamantrulanu, manthrulanu kalisina sarkyuut gest‌house‌lonae nene oa vipiga basa cheeyadam, journalistuga rajakeeya naayakula samavesalanu cover cheyadanki parigettina rodla medha nene mukhya athidhigaa eskaart karla Madhya adhikarika vaahanamloo thiragadam, vilekarulaku interviewlu ivvadam goppagaa anipistunna, Mon padavini, vaibhavanni chudataniki maa oollo naanna lede aney baadha mathram Pali.naanna cykil medha tirigi peparlu panchina uuru, neenu scooter medha pagalanaka, raatranaka tirigi vaartalusekarinchina uuru, adae veedhullo nannu v.ai.p.gaaa ooreginchina uuru nannu Warangal vaani (nhni) gaaa teerchididdina uuru. rachayitagaa nyaaya pusthakaala jaabithaa (english‌loo) pracuranala jaabithaa RTI: dyuutii tu dees‌closes, 2019 revised idition af RTI usage und abuse, 2015, alahaabaad laaw agencee Faridabad, Haryana gopyatha gopyatha: (september 2018), asiya laaw house, Hyderabad lamcham kutumba vyavaharama? piblic surventla gopyatha visleshana, visakhapatnamlo 2017 pracurana. Telangana, AP punarvyavastheekarana chattam, 2014, asiya laaw house, Hyderabad 2015 Telangana: artical 3 dwara adhikaaram pondina 29va raashtram: mohun laaw house Delhi, 2014 raajyaamga paalana mariyu nyaaya procedure: editer: asiya laaw house, 2014 nirbaya chattam (atyaachaaram aapadam asadhyam), asiya laaw house, 2013 nyuu media- internet, madule III, pg deeploma course, nalsar pro, Hyderabad. 2011 media laaw- polici, madule 1, pg deeploma course, nalsar‌pro, Hyderabad.2012 judging raiet tu inparmeeshan, senter far gd gavarnance, 2011 neuclear liability yokka itara vaipu, al india loyers union AP committe, 2010 paryavarana sadhikarata: asiya laaw house, Hyderabad augustu 2009 anyayamaina aadhay mariyu niyantrinchaleni niyantranalu, asiya laaw house, Hyderabad, augustu 2009 ennikalu mariyu media: kalaala kaapalaa, ennikalanu cover cheyadamlo media paatrapai telegu pustakam, AP presse akaadami, Hyderabad. 2009 marchi laaw af ex‌pression: (laaw far media) asiya laaw house, Hyderabad, mee 2007 pracurana, pegilu 1300 koo-editer: PA chaudhary yokka vijen mariyu mishan, eandian constitutionally gavarnance (nyaayamuurthi chaudhary yokka teerpula visleshana) asiya laaw house, Hyderabad, 2007 juun. ramaswami aiyers laaw af torts, saha rachayita, professor Una. lakshminath‌thoo, batter‌worths, newdilli, 2007 prachurinchindi samaachara hakku, wadhwa, nag‌puur, 2006, newdilli alternative dispute reselution, negotiation und mediation, 2006, batter‌worths, nyuu Delhi legally longuage, asiya laaw house, Hyderabad. asiya laaw house prachurinchina “epf‌iare, arest & beyil”. "nyaayamuurtula neyaamakam: ooka clistamaina visleshana", lok satthaa, Hyderabad‌loo pracurana choose parisoedhana projekt media laaw yokka raajyaamga punaadulu, madule II, PG deeploma course, nalsar pro, Hyderabad, 2010 prakatanalu mariyu chattam, media laaw choose naalgava madule, PG deeploma course, nalsar-pro, Hyderabad. 2010 pusthakaala jaabithaa (telugulo) nilichi gelichina Telangana, (Telangana rashtra erpatupai telegu pustakam) asiya laaw house, 2015 AndhraPradesh vibhajana chattam, 2014, AP punarvyavastheekarana chattampai telegu pustakam, 2014, asiya laaw house, Hyderabad, 2015. salwajudum‌pai supreemkortu tiirpu, 2013 Ayodhya tiirpu: Ayodhya teerpupai telegu pustakam, EMESCO, Hyderabad, 2011 prachurinchindi samaachara hakku telegu boq‌lett, telegu vishwavidyaalayam mariyu AP adhikaara basha sangham, 2006 prachurinchindi kumartelaku samaana hakkulu, telegu vishwavidyaalayam mariyu AP adhikaara basha sangham, 2006 prachurinchina telegu pustakam dharmasana chaitanyam, (telugulo nyaaya kriyaaseelata) karmika chattaalu (telugulo karmika chattaalu) 2013loo savarinchabaddaayi FIR, arest & beyil (telegu) 2012loo savarinchabadindi mahilalu chattaalu (telugulo mahilalu & chattam) 2012loo savarinchabadindi panchanama (telegu) patrikaarchana -paruvunaastam - kortu dhikkaram, pathrikaa rachana, paruvu nashtam mariyu kortu dhikkaram telegu prachuranaloo AP presse akaadami, Hyderabad) nyaayavyavastha (nyaayavyavastha), telugulo ooka pustakam, telegu akaadami, AndhraPradesh prabhuthvam, Hyderabad, 2004 prachurinchindi. paryavarana parignanam, environ‌mentally laaw in telugulo, environ‌ment capacity bildimg prograamme kindha nalsar prachurinchindi. 2003 jaateeya human hakkula commisison choose boq‌letlu bonded laber, NALSAR- NHRC boq‌lett prachurinchabadindhi, (telegu boq‌lett) epril 2005 manuval scavenging, NALSAR- NHRC (telegu boq‌lett), epril 2005 human hakkula commisison, nalsar- NHRC (telegu boq‌lett), epril 2005 human hakkulapai antarjaateeya oppandaalu, NALSAR- NHRC (telegu boq‌lett), epril 2005 laingika vaedhimpulu, NALSAR- NHRC (telegu boq‌lett), epril 2005 human hakkulu mariyu AIDS, NALSAR- NHRC (telegu boq‌lett), epril 2005 baala karmikulu, NALSAR- NHRC (telegu boq‌lett), epril 2005 vikalaangula hakkulu, NALSAR- NHRC (telegu boq‌lett), epril 2005 vyasalu avaardulu utthama upadhyay awardee, AndhraPradesh prabhuthvam - september 2013 utthama nataka rachayita (telegu vishwavidyaalayamu - keerti puraskara-2018) moolaalu itara linkulu Official profile theluguvaarilo swatantrya samara yoodhulu sampaadakulu 1956 jananaalu Telangana swatantrya samarayodhulu warangallu pattanha jalla paathrikeeyulu telegu vishwavidyaalayam keerti puraskaaraala vijethalu-2018
మామిడివలస, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, డుంబ్రిగుడ మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన డుంబ్రిగూడ నుండి 9 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన విజయనగరం నుండి 82 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 22 ఇళ్లతో, 105 జనాభాతో 104 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 53, ఆడవారి సంఖ్య 52. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 105. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 583927.పిన్ కోడ్: 531151. 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి అరకులోయలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల కొర్రలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల కించుమండలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల డుంబ్రిగూడలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్ పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల అరకులోయలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు విశాఖపట్నంలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. ఒక నాటు వైద్యుడు ఉన్నారు. తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. తాగునీటి కోసం చేతిపంపులు, బోరుబావులు, కాలువలు, చెరువులు వంటి సౌకర్యాలేమీ లేవు. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం, అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. భూమి వినియోగం మామిడివలసలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 16 హెక్టార్ల వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 7 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 80 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 80 హెక్టార్లు మూలాలు
రౌతుపయలు, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, చింతపల్లి మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన చింతపల్లి నుండి 14 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 104 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 39 ఇళ్లతో, 131 జనాభాతో 50 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 64, ఆడవారి సంఖ్య 67. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 130. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 585258.పిన్ కోడ్: 531111. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు చింతపల్లిలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల చింతపల్లిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల మాకవరపాలెంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్ పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల చింతపల్లిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. ఒక నాటు వైద్యుడు ఉన్నారు. తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటో సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. భూమి వినియోగం రౌతుపయలులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 10 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 39 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 39 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి రౌతుపయలులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు చిక్కుడు, సామలు మూలాలు
narsaipalli paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabitaanu ikda icchaaru. Telangana narsaipalli (koderu) - naagar‌karnool jillaaloni koderu mandalaaniki chendina gramam narsaipalli (naagar‌karnool) - naagar‌karnool jillaaloni naagar‌karnool mandalaaniki chendina gramam
dinakararao javalkar , jananam - 1898, maranam - 1932 ) ooka saamaajika karyakartha, bombaayi presidencyloni brahmanetara udyama nayakan. kesavarao jedeto kalisi, puunheeloo brahmanetara udyamaaniki yuva naayakudigaa modhata udbhavinchaadu, taruvaata deshache dushman (deesha satruvulu) pustakamlo baala gangadara thilak, vishnushaastri chiplunkar‌lanu teevramgaa vimarsinchinanduku raashtravyaapta khyaatini pondadu.mahathmaa pule suutrapraaya anucharudigaa praarambhinchi , athanu marinta communism vaipu mallaadu,communist suuthraalanu bodhanalatho kalisi teesukuraavadaaniki krushi chesudu.satyasodhak samaz . jeevitam tholi dhasaloo javalkar 1898loo Pune sameepamloni alandi (chorachi)loo maraataa rautu kutumbamlo janminchaadu. atani kutumbaaniki 5-6 ekaraala bhuumii Pali, varu 1926loo vikrayinchaalsi vacchindi. adae edaadi pelli chesukunadu. sthiramaina aadaayaaniki itara vanarulu lekunda, atani jeevanopadhi pradhaanamgaa rachanapai aadhaarapadindi. matriculation varku chaduvu porthi chesudu.athanu yea samayamlo, Kolhapur‌ku chendina shahu maharajs‌thoo parichayamayyaadu, atani rachana, vaktrutvaaniki mugthudai Kolhapur‌ku rammani adigadu. Kolhapur‌loo, athanu tharunh maraataa (yuva maraataa) vaartaapatrikanu nirvahimchaadu. 1921loo Kolhapur vadili puunheeloo sthirapaddaaru. puunheeloo, athanu tana kaalamlooni pramukha brahmanetara nayakan keshavrao jed‌thoo kalisi panicheyadam praarambhinchaadu. deshache dushman nepathyam 1900l praarambhamlo Pune mukhyamgaa sanaatana sampradaayavaadulu samskartalugaa vibhajinchabadindhi. samskartha vargaaniki satyasodhak samaz‌loni vividha naayakulu naayakatvam vahinchaaru, athantha pramukhangaa shahu maharajs, thilak sampradaayavaadula nayakan. samskartalu saadhinchadaaniki prayathninche saamaajika samskaranala caryalanu sampradaayavaadulu vyatirekistaaru. 1920loo thilak, 1922loo shahu maharajs maranhinchina tarwata kudaa yea remdu vargalu okaripai okaru teevra vimarsalaku digaaru. 1924loo, Pune munisipality nagaramlo iddharu pramukha braahmanha vyaktulu - thilak ,chiplunkar - vigrahalanu pratishtinchindi. yea nepathyamlo, brahmanetara sangham mahathmaa jotirao pule vigrahaanni nagaramlo anuvyna bahiranga pradeesamloo erpaatu cheyalana pratipaadinchindi. yea pratipaadananu braahmanha vargham teevramgaa vyatirekinchindi. bhala (javelin) vaartaapatrikanu nadipina pramukha brahmanudu b b bhopatkar vaadistuu "jotirao pule tana piblic memooriyal‌ni erpaatu cheeyadam dwara pooneku emi seva Akola?." rajakeeyam 1919loo montaagu-chems‌faired samskaranala phalitaalu bombaayi preseidenseeloo brahmanetara kulaalaku edu seatlu rijarv cheyabadatayani.adae samayamlo, gatamlo saamaajika karyakalapalake parimitamaina kondaru brahmanetara naayakulu kreyaaseela rajakeeyaallo palgonadam praarambhinchaaru. yea kaalamlo javalkar vistrutamgaa prayaaninchaaru. mee 1927loo, athanu jedhetho kalisi central praavins ,berar‌lalo paryatinchaadu, anek pradeeshaalaloo prasamgaalu chesudu. adae savatsaram, athanu dr ambekar chetha mohd satyaagrahaaniki maddatu prakatinchaadu, manusmriti dahanamlo kudaa palgonnadu. 1927loo, briteesh prabhuthvam bharateeyulaku marinni rajakeeya hakkulanu kalpinchaendhuku simon commisison‌nu niyaminchindi. commisison‌loo bhartia sabyulu lenanduna, bhartia jaateeya congresses‌thoo paatu brahmanetara parti yea commisison‌nu bahishkarinchalani nirnayinchindhi. ayithe, anagaarina vargala naayakulu commisison panilo paalgonaalani, vaari samasyalapai ottidi cheyalana pratyaamnaaya Dumka Pali. oktober 1928loo daa. ambekar commisison mundhu sakshyam cheppaadu javalkar commisison‌ku sahakarinchaalani nirnayinchukunnaadu. ayithe, idi atanaki, atani deerghakaala sahodyogi jedheku Madhya vibhaedaalanu srushtinchindi. maranam, vaarasatvam javalkar ingland nundi tirigi vacchina tarwata ekkuvaga anaaroogyamtoo unaadu. imtaloe, atani parayatanalu , prasamgaalu enka konasaagutunnaayi. marchi 1931loo jail nunchi vidudalaina tarwata, brahmanetara vudyamam ahvanam meraku aayana nag‌puur‌ni sandarsinchaaru. athanu nag‌puur‌loo aswasthathaku gurayyadu. thirugu prayaanamloo dr ambekar netrutvamlo Nashik‌loni kaalaaram aalaya satyaagrahamloe paalgonnaru.Nashik oddha, atani aaroogyam marinta kshininchindi, athanu pooneku tirigi vachadu, akada athanu etuvanti merugudhala kanipinchaledu. athanu 3 mee 1932na viniyogamto maranhichadu atanaki bhaarya indutay, kumarudu sivaajeeraavu unnare. moolaalu 1898 jananaalu 1932 maranalu
baanaala,Telangana raashtram, naagar‌karnool jalla, balmur mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina balmur nundi 10 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina wanaparty nundi 57 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata mahabub Nagar jalla loni idhey mandalamlo undedi. ganankaalu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 520 illatho, 2462 janaabhaatho 925 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1232, aadavari sanka 1230. scheduled kulala sanka 702 Dum scheduled thegala sanka 935. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 576092. 2001 lekkala prakaaram graama janaba 1586. indhulo purushula sanka 774, streela sanka 812. gruhaala sanka 392. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi.balabadi achampetalonu, maadhyamika paatasaala kondanagulalonu unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala kondanagulalonu, inginiiring kalaasaala naagar‌karnoolloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala enugondalonu, polytechnic‌ vanapartilonu, maenejimentu kalaasaala naagar‌karnoolloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala mannanoorlonu, aniyata vidyaa kendram achampetalonu, divyangula pratyeka paatasaala mahabub Nagar lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam bonalalo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare.praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu bonalalo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi.prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi.atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam bonalalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 207 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 6 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 2 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 4 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 22 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 142 hectares banjaru bhuumii: 251 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 291 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 488 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 195 hectares neetipaarudala soukaryalu bonalalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 95 hectares* cheruvulu: 100 hectares utpatthi bonalalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, jonna, verusanaga rajakiyalu 2013, juulai 31na jargina graamapanchaayati ennikalallo graama sarpanchigaa vyshnu ennikayyadu. moolaalu velupali linkulu
అనుములపల్లె, ప్రకాశం జిల్లా రాచర్ల మండలానికి చెందిన గ్రామం. పిన్ కోడ్ నం. 523 368., ఎస్.టి.డి.కోడ్ = 08405. సమీప మండలాలు దక్షణాన గిద్దలూరు మండలం, తూర్పున బెస్తవారిపేట మండలం, తూర్పున కంభం మండలం, దక్షణాన కొమరోలు మండలం గ్రామానికి రవాణా సౌకర్యాలు గ్రామంలోనికి రోడ్డు రవాణా సౌకర్యం ఉంది. గ్రామంలో విద్యా సౌకర్యాలు ఒక ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఉంది. గ్రామంలో మౌలిక వసతులు త్రాగునీటి సౌకర్యం అనుములపల్లె గ్రామంలో ఐ.డబ్ల్యూ.ఎం.పి. వాటర్ షెడ్ పథకంలో భాగంగా నిర్మించిన శుద్ధజల కేంద్రాన్ని 2014, మార్చి-17, సోమవారం నాడు ప్రారంభించారు. ప్రభుత్వం వారు ఈ పథకానికి, 1.83 లక్షల రూపాయల విలువగల యంత్రపరికరాలు అందించారు. పంచాయతీకి నిధులు లేకపోవటంతో, సర్పంచ్ శ్రీ భూపని చిన్నకాశయ్య, గ్రామంలో త్రాగునీటి అవసరాలు తీర్చటానికి, తన స్వంత నిధులు 2.1 లక్షల రూపాయలు వెచ్చించి, ఈ పథకానికి కావలసిన షెడ్డు నిర్మాణంచేశారు. గ్రామంలో ప్రతి కుటుంబానికీ, ఉచితంగా శుద్ధజలం అందించాలనే ఉద్దేశంతో ఆయన ఈ విధమైన వితరణచేసి అందరికీ ఆదర్శం నిలిచారు. [2] గ్రామానికి వ్యవసాయం, సాగునీటి సౌకర్యం సాగునీటి చెరువు. గ్రామ పంచాయతీ 2013 జూలైలో ఈ గ్రామ పంచాయతీకి జరిగిన ఎన్నికలలో శ్రీ భూపని చిన్నకాశయ్య, సర్పంచిగా ఎన్నికైనారు. ఉపసర్పంచిగా శ్రీ గళ్ళా పుల్లయ్య ఎన్నికైనారు. [1] ఈ గ్రామములో నూతన పంచాయతీ భవన నిర్మాణానికి, 2015, ఆగస్టు-15వ తేదీ శనివారంనాడు భూమిపూజ నిర్వహించారు. 13 లక్షల రూపాయల ఉపాధి హామీ పథకం నిధులతో ఈ భవన నిర్మాణం చేస్తున్నారు. [4] గ్రామంలోని దర్శనీయ ప్రదేశములు/దేవాలయములు శ్రీ దత్తాత్రేయస్వామివారి ఆలయం:- అనుములపల్లె గ్రామ సమీపంలోని ఈ ఆలయంలో ప్రతి సంవత్సరం దత్తజయంతి ని వైభవంగా నిర్వహించెదరు. ఈ సందర్భంగా ఆలయంలో ప్రత్యేక అభిషేకాలు, అర్చనలు, అష్టోత్తర నామార్చన నిర్వహించెదరు. స్వామివారి జండా ఊరేగించెదరు. విచ్చేసిన భక్తులకు అన్నసంతర్పణ నిర్వహించెదరు. ఈ కార్యక్రమంలో భక్తులు, గ్రామస్థులు విశేషంగా పాల్గొంటారు. [5] శ్రీ సిద్ధి భైరవేశ్వరేశ్వరస్వామివారి ఆలయం. శ్రీ జీవనమూర్తి ఆలయం. శ్రీ ఎల్లమ్మ తల్లి ఆలయం:- నూతనంగా నిర్మించిన ఈ ఆలయంలో విగ్రహ ప్రతిష్ఠా మహోత్సవం, 2015, మే-30వ తేదీ శనివారం ఉదయం ప్రారంభించారు. సాయంత్రం గ్రామోత్సవం చేపట్టి, శాంతికళ్యాణం నిర్వహించారు. అనంతరం కులుకు భజన కార్యక్రమం ఏర్పాటుచేసారు. 31వ తేదీ ఆదివారంనాడు, వేదపండితుల ఆధ్వర్యంలో యంత్రప్రతిష్ఠ, విగ్రహప్రతిష్ఠ ఘనంగా నిర్వహించారు. అనంతరం హోమం నిర్వహించి, పూర్ణాహుతి కార్యక్రమం శాస్త్రోక్తంగా ప్రత్యేకపూజలు నిర్వహించారు. ఈ కార్యక్రమాలలో గ్రామస్థులు అధికసంఖ్యలో పాల్గొని అమ్మవారిని దర్శించుకొని తీర్ధప్రసాదాలు స్వీకరించారు. [3] శ్రీ అభయాంజనేయస్వామివారి ఆలయం:- ఇటీవల ఈ అలయంలో విగ్రహప్రతిష్ఠ నిర్వహించినారు. విగ్రహ ప్రతిష్ఠాపన నిర్వహించి 40 రోజులైన సందర్భంగా, 2017,జూన్=8వతేదీ గురువారంనాడు, ఆలయంలోని స్వామివారికి అభిషేకాకాలు, ఆకుపూజా నిర్వహించినారు. అష్టోత్తర నామార్చన చేసినారు. హనుమాన్‌చాలీసా పారాయణం చేసినారు. భక్తులకునన్నప్రసాద వితరణ చేసినారు. [6] గ్రామంలో ప్రధాన పంటలు వరి, అపరాలు, కూరగాయలు గ్రామంలో ప్రధాన వృత్తులు వ్యవసాయం గణాంకాలు 2011 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం జనసంఖ్య 3084 పురుషుల సంఖ్య 1559 స్త్రీలు 1525 నివాసగృహాలు 823 వైశాల్యం 1395 హెక్టారులు మూలాలు వెలుపలి లింకులు [1] ఈనాడు ప్రకాశం; 2013,ఆగస్టు-2; 5వపేజీ. [2] ఈనాడు ప్రకాశం; 2014,మార్చి-18; 5వపేజీ. [3] ఈనాడు ప్రకాశం; 2015,జూన్-1; 5వపేజీ. [4] ఈనాడు ప్రకాశం; 2015,ఆగస్టు-16; 5వపేజీ. [5] ఈనాడు ప్రకాశం; 2015,డిసెంబరు-26; 4వపేజీ. [6] ఈనాడు ప్రకాశం; 2015,జూన్-9; 5వపేజీ.
Mumbai bandra terminuus - vaapi pyaasingar bhartia railvelu vyavasthaloo ooka phaast pyaasingar railu. idi Mumbai bandra terminuus railway staeshanu, vaapi railway staeshanu Madhya nadustudi. idi railu sanka 59045 thoo bandra terminuus nundi vaapi staeshanuku Maharashtra & Gujarat raastrallo panichestundi bhogilu railu numberu : 59045 bandra terminuus - vaapi pyaasingar railuku prasthutham 2 phast klaas, 2 rendava tharagathi seating, 14 genaral (resarvation laeni), 2 lageji rock‌thoo patuga koorchone cooch‌lu, 3 varku high capacity parcel vance‌ kaligi Pali. deeniki pantry carr cooch saukaryam ledhu. bhaaratadaesamloe athantha railu sevala yokka aachaaram vento paddhatula nanusarinchi, cooch kuurpu demanded batti bhartia railvela abheeshtanusaaram savarinchutuu undavachhunu. sevalu (sarviis) railu numberu : 59045 bandra terminuus vaapi pyaasingar 3 gantala 50 nimishalu kaalamlo 159 kilometres dooram (41.48 ki.mee / gam) prayanam poortichestundi. bhartiya railway nibandhanala prakaaram, yea railu (trainu) yokka sagatu veegam 55 ki.mee./gantaku sagatu veegam kante takuva kabaadi deeni chaarjeela vishayamlo deeniki suupar‌phaast surcharge idi kaligi undaledu. vidyuttu (traction) yea railu margam purtiga vidyuddeekarana jargindi. ooka valsad ledha sandharbham avasaraanni batti vadodra deponaku chendina dableupi5 injanu aadhaaramga yea railu motham prayanam vaapi staeshanu varku konasaagutundi. railu prayana maargamu railu numberu : 59045 bandra terminuus - vaapi pyaasingar, bandra terminuus nundi andheri, virar, kelvi roddu sanjan dwara vaapi staeshanu varku nadustudi. railu samayamu railu numberu : 59045 bandra terminuus - vaapi pyaasingar, bandra terminuus nundi prathiroju bharateeya kaalamaanam prakaaram 09:25 gantalaku bayaludeeri, adae roejuna 13:15 gantalaku vaapi staeshanuku cherukuntundhi. Mumbai nundi bayaluderu itara raillu Mumbai nundi bayaluderu itara raillu jaabithaa yea crinda vidhamgaa unnayi. bandra - Jaipur aaraavali ex‌presse bandra - muzzaffarpur awadh ex‌presse bandra - hazrath nizammuddin Maharashtra sumperk kranthi ex‌presse bandra terminuus - amritsar paschima suupar‌phaast ex‌presse bandra terminuus - Ahmadabad lok‌sakta suupar‌phaast ex‌presse bandra terminuus - Jaisalmer suupar‌phaast ex‌presse bandra terminuus - jodhpur suuryanagari suupar‌phaast ex‌presse bandra terminuus - Jhansi ex‌presse bandra terminuus - Delhi sarai rohilla garib rath ex‌presse bandra terminuus - bikaner ranakpur ex‌presse bandra terminuus - bhav‌Nagar terminuus suupar‌phaast ex‌presse bandra terminuus - shree maathaa vaishno divi katra swaraj suupar‌phaast ex‌presse bandra terminuus - hazrath nizammuddin garib rath ex‌presse bandra terminuus - Hisar veeklee suupar‌phaast ex‌presse Mumbai - Ahmadabad karnavati suupar‌phaast ex‌presse Mumbai - Indore avantika ex‌presse Mumbai - Indore duramto ex‌presse Mumbai - Chennai ex‌presse Mumbai - jabal‌puur garib rath ex‌presse Mumbai - naagar‌kovil ex‌presse Mumbai - pandarapura phaast pyaasingar Mumbai - Pune inter‌city suupar‌phaast ex‌presse Mumbai - Visakhapatnam ex‌presse Mumbai - sainagar sharda pyaasingar Mumbai - haora samarsata suupar‌phaast ex‌presse Mumbai emle‌titi - alahaabaad esina duramto ex‌presse Mumbai emle‌titi - alahaabaad thulasi ex‌presse Mumbai emle‌titi - Agra lashkar suupar‌phaast ex‌presse Mumbai emle‌titi - kamakhya karmabhoomi suupar‌phaast ex‌presse Mumbai emle‌titi - gorakh‌puur godan ex‌presse Mumbai emle‌titi - Thiruvananthapuram nethravati ex‌presse Mumbai emle‌titi - Faizabad saketh ex‌presse Mumbai emle‌tt - Kakinada Port ex‌presse Mumbai emle‌tt - gorakh‌puur ex‌presse Mumbai emle‌tt - sikindraabaad esina duramto ex‌presse Mumbai chathrapathi shivajee terminuus - chchapra ex‌presse Mumbai chathrapathi shivajee terminuus - Pune inter‌city suupar‌phaast ex‌presse Mumbai chathrapathi shivajee terminuus - vaskodagama Amravati ex‌presse Mumbai chathrapathi shivajee terminuus - Hyderabad ex‌presse Mumbai bandra terminuus - Udaipur suupar‌phaast ex‌presse Mumbai bandra terminuus - okhaa special ex‌presse Mumbai bandra terminuus - gandhidham ex‌presse Mumbai bandra terminuus - gorakhpur awadh ex‌presse Mumbai bandra terminuus - zammu thaavi vivaek ex‌presse Mumbai bandra terminuus - zammu vivaek ex‌presse Mumbai bandra terminuus - jam Nagar sourashtra janathaa ex‌presse Mumbai bandra terminuus - jamnagar (sourashtra janathaa) ex‌presse Mumbai bandra terminuus - jodhpur ex‌presse Mumbai bandra terminuus - Delhi saray rohilla ex‌presse Mumbai bandra terminuus - Patna veeklee ex‌presse Mumbai bandra terminuus - bikaner suupar‌phaast ex‌presse Mumbai bandra terminuus - bhav‌Nagar terminuus ex‌presse Mumbai bandra terminuus - Bhuj esina suupar‌phaast ex‌presse Mumbai bandra terminuus - muzzaffarpur awadh ex‌presse Mumbai bandra terminuus - Lucknow veeklee ex‌presse Mumbai bandra terminuus - vaapi pyaasingar Mumbai bandra terminuus - surat inter‌city ex‌presse Mumbai bandra terminuus - hazrath nizammuddin yuva ex‌presse Mumbai bandra terminuus - Haridwar ex‌presse Mumbai lokamanya thilak terminuus - ernakulum esina duramto ex‌presse Mumbai lokamanya thilak terminuus - ernakulum duramto ex‌presse Mumbai lokamanya thilak terminuus - Coimbatore ex‌presse Mumbai lokamanya thilak terminuus - Bhubaneshwar suupar‌phaast ex‌presse Mumbai lokamanya thilak terminuus - Bhopal habib‌ganj suupar‌phaast ex‌presse Mumbai lokamanya thilak terminuus - manmad godawari suupar‌phaast ex‌presse Mumbai lokamanya thilak terminuus - rajendranagar Patna suupar‌phaast ex‌presse Mumbai lokamanya thilak terminuus - Lucknow suupar‌phaast ex‌presse Mumbai cs‌ti - Kolhapur koena ex‌presse Mumbai cs‌ti - Kolhapur mahaalakshmi ex‌presse Mumbai cs‌ti - Kolhapur sahyadri ex‌presse Mumbai cs‌ti - Chennai ex‌presse Mumbai cs‌ti - Chennai mail Mumbai cs‌ti - nagapuru sevagram suupar‌phaast ex‌presse Mumbai cs‌ti - Nagpur duramto ex‌presse Mumbai cs‌ti - Pune pragathi ex‌presse Mumbai cs‌ti - Pune simhagad ex‌presse Mumbai cs‌ti - firozpur suupar‌phaast Punjab mail Mumbai cs‌ti - Bhusawal pyaasingar Mumbai cs‌ti - madgavan mandovi ex‌presse Mumbai cs‌ti - mad‌gavan konkan kanyaa ex‌presse Mumbai cs‌ti - mad‌gavan mandovi ex‌presse Mumbai cs‌ti - Lucknow suupar‌phaast pushpak ex‌presse Mumbai cs‌ti - Varanasi mahanagari ex‌presse Mumbai cs‌ti - Visakhapatnam ex‌presse Mumbai cs‌ti - haora (vayaa nagapuru) suupar‌phaast mail Mumbai cs‌ti - haora esina duramto ex‌presse Mumbai cs‌ti - haora geethaanjali suupar‌phaast ex‌presse Mumbai central - amritsar suupar‌phaast svarna mandir mail Mumbai central - Ahmadabad esina double decor ex‌presse Mumbai central - Ahmadabad esina duramto ex‌presse Mumbai central - Ahmadabad Gujarat suupar‌phaast mail Mumbai central - Indore suupar‌phaast avantika ex‌presse Mumbai central - Jaipur esina duramto ex‌presse Mumbai central - nyuu Delhi rajadhani ex‌presse Mumbai central - newdilli esina duramto ex‌presse vaapi staeshanuku cherukonu itara raillu vaapi staeshanuku cherukonu itara raillu jaabithaa yea crinda vidhamgaa unnayi. moolaalu bayati linkulu bhartia railvelu prayaanhiikula raillu bhartia railvelu pyaasingar raillu Gujarat railu ravaanhaa Maharashtra railu ravaanhaa paschima railway pyaasingar raillu paschima railway zoan bhartia railvelu nemmadi, tvarita pyaasingar raillu
parvatagiri,Telangana raashtram, mahabubabadu  jalla, mahbubabad mandalamlooni gramam.. idi Mandla kendramaina mahbubabad nundi 9 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Khammam nundi 54 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Warangal jalla loni idhey mandalamlo undedi. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 749 illatho, 2965 janaabhaatho 1093 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1480, aadavari sanka 1485. scheduled kulala sanka 449 Dum scheduled thegala sanka 1659. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 578597. vidyaa soukaryalu gramamlo moodupraivetu baalabadulu unnayi. prabhutva praadhimika paatasaalalu aaru, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala mahabuubaabaadloonu, inginiiring kalaasaala khammamloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic khammamlo unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram mahabuubaabaadloonu, divyangula pratyeka paatasaala Khammam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam parvatagirilo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare.samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali. praivetu vydya saukaryam gramamloooka prabhutva mariyu praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu parvatagirilo postaphysu saukaryam Pali. sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo vyavasaya parapati sangham Pali. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. atm gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. cinma halu gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 12 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam parvatagirilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 69 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 49 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 55 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 6 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 53 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 10 hectares banjaru bhuumii: 158 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 693 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 605 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 256 hectares neetipaarudala soukaryalu parvatagirilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 216 hectares* cheruvulu: 40 hectares utpatthi parvatagirilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pratthi, mirapa, pasupu, kandulu, bobbarlu, pesarlu, pandla thotalu modalainavi moolaalu velupali linkulu
ravada satyanarayna (phibravari 22, 1911 - septembaru 28, 1980) Telangana raashtraaniki chendina bhautika shaastraveettha. aayana 1969 - 72 Madhya osmania vishwavidyaalayaaniki wise chaansalargaa kudaa yunnaru. jeevita visheshaalu shaasthravetthagaa paerupondina ravada satyanarayna phibravari 22, 1911na warangallu nagaramlo janminchaaru. landon vishwavidyaalayam nunchi bsc degrey, peehech‌di patta pondhaaru. konthakaalam osmania vishwavidhyaalayamulo bhautikasastra upanyaasakulugaa panicheesi fysics depart‌ment hd‌gaanuu baadhyatalu nirvahincharu. bhautikasaastramlo palu parisoedhanalu chosen ravada satyanarayna osmania vishwavidyaalayam wise chansler‌gaaa panicheesi 1972loo udyogaviramana pondhaaru. palu gouravapadavulu pondadame kakunda desavidesalaloni vishwavidyaalayaala felooship‌lanu kudaa andukunnaru. aayana bhautika saastra rangamuloo adhyayanam chosen prayogaseeligaa prasiddhipondaaru. entho mandhi vidyaarthulaku maargadarshakatvam vahinchaaru. jaateeya antarjaateeya pratishtaatmaka gourava padhavulanu adhishtinchaaru. videsi vishwavidyaalayaalalo felooship lu andukunnaru. bhautika saastra adhyaapakunigaa, upanyasa kartagaa vishesha keertinarjincharu. maranam septembaru 28, 1980na America loni texas loo maranhicharu. moolaalu itara linkulu theluguvaarilo shaasthravetthalu teluguvaaru 1911 jananaalu 1980 maranalu warangallu pattanha jalla shaasthravetthalu
కుల్గాం భారత కేంద్రపాలిత భూభాగమైన జమ్మూ కాశ్మీర్‌లోని కుల్గాం జిల్లా చెెందిన ఒక పట్టణం, అదే జిల్లాకు ముఖ్య పట్టణం.ఇది వేసవి రాష్ట్ర రాజధాని శ్రీనగర్ నుండి 67 కి.మీ.దూరంలో ఉంది.నగరాన్ని16 ఎన్నికల విభాగాలుగా విభజించారు.కుల్గాంలో దాదాపు అన్ని కార్యాలయాలు పనిచేస్తాయి.కుల్గాం ప్రాంతం వివిధ రకాల పండ్లకు, ముఖ్యంగా యాపిల్ పండ్లుకు పేరుపొందింది. ఈ పట్టణం వెషానది ఒడ్డున ఉంది.కుల్గాం ప్రాంతంలో పిర్ పంజాల్ పర్వత ప్రాంతాలు ఉన్నాయి.అహ్రాబల్‌లో పచ్చికభూములు, జలపాతాలు ఉన్నాయి. పిర్ పంజాల్ రేంజ్ పర్వత శ్రేణిలో ఉన్న కౌన్సర్నాగ్ కొండలు ఈ జలపాతాలకు మూలం.దక్షిణ కాశ్మీర్‌లో కుల్గాం ఒక ముఖ్యమైన ప్రదేశం.కుల్గాం సరిహద్దులుగా దక్షిణ కాశ్మీర్‌లోని షోపియన్, పుల్వామా, అనంతనాగ్ అనే మూడు జిల్లాల కలుపుతూ ఉంది.కుల్గాం స్థలాకృతి సుందరమైంది. ఇది అన్ని వైపులా చిన్న ప్రవాహాలు, తోటలతో ఉంది.వరి పొలాలు, పెద్ద భాగం విజ్ఞాన ప్రణాళిక ప్రాంతలత సుందరమైన ప్రాంతం.కుల్గాం బియ్యం, యాపిల్సు ఉత్పత్తి ఇక్కడ విరివిగా ఉంటుంది.దీనిని "కాశ్మీర్ బియ్యం గిన్నె" అని కూడా పిలుస్తారు. కుల్గాం పద వ్యుత్పత్తి అర్థం దీనికి "కుల్గాం" ("కుల్" అంటే కాశ్మీరీలో "ప్రవాహం"; "గామ్" అంటే "గ్రామం") అని పేరు పెట్టారు.ఎందుకంటే ఈ ప్రాంతంలో చాలా ప్రవాహాలు ఉన్నాయి. భౌగోళికం కుల్గాం 33 ° 38'24 "N 75 ° 01'12" E అక్షాంశ, రేఖాంశాల వద్ద ఉంది.ఇది సముద్రమట్టానికి 1739 మీ. (5705 అ.) సగటు ఎత్తులోఉంది.పాత కుల్గాం "కావల్" నది ఒడ్డున ఉంది.కుల్గాం దిగువ భాగం వాశివ్ నదికి దూరంగా ఉన్న కావల్ నది ఒడ్డున ఉంది. జనాభా గణాంకాలు కుల్గాంలో మొత్తం 23,584 మంది జనాభా ఉన్నారు.అందులో 12,605 మంది పురుషులు కాగా, 10,979 మంది మహిళలు ఉన్నారు. ఇతర విషయాలు కుల్గాంలో ఒక మతసాధువు (సయ్యద్ సిమ్నాన్ సాహిబ్) మంచిపేరు తెచ్చుకున్నారు.సయ్యద్ సిమ్నాన్, ఇరాన్ లోని సిమ్నాన్ అనే ప్రదేశంనుండి వచ్చాడు.కాశ్మీర్ లోయలో ప్రయాణిస్తున్న అతను కుల్గాంకు వచ్చి వెషా నదికి ఎదురుగా ఉన్న ఒకకొండపై ఉన్న స్థలాన్ని ఇష్టపడ్డాడు.అతను కుల్గాంను తన శాశ్వత నివాసంగా చేసుకున్నాడు.అతను మనోహరంగా ఉన్న ఆప్రదేశంలోనే ఖననం చేయబడ్డాడు.అతని 'ఆస్తాన్'ను కుల్గాం చుట్టుపక్కల జనాభా ఏర్పాటుచేశారు. సయ్యద్ సిమ్నాన్ కుటుంబాన్నిఅమున్ అనే సమీప గ్రామంలో ఖననం చేశారు.ఆ రెండు పుణ్యక్షేత్రాలు రాతి పునాదులపై, దేవదార్ల చెక్కతో ఉన్నత నిర్మాణాలుగా నిర్మించారు. అతను తన ఆధ్యాత్మిక శక్తులతో భక్తులను ఆకర్షించాడు.ముస్లింలతో పాటు హిందువుల భక్తులనుకూడా కలిగి ఉన్నాడు.  షేక్ నూర్-ఉద్-దిన్ ను రిషి అనికూడా పిలుస్తారు.అతను కాశ్మీరీ సాధువుల రిషి క్రమానికి చెందినవాడు.దీనిని అలమ్‌దార్-ఎ-కాశ్మీర్ అని కూడా పిలుస్తారు.ముస్లింలు, హిందువులు గౌరవించే కాశ్మీరీల పోషకుడిగా షేక్-ఉల్-ఆలం 779ఎ.ఎచ్ (ఎడి 1377) లో కుల్గాం కైముహ్ అనే గ్రామంలో జన్మించాడు.షేక్ నూర్-ఉద్-దిన్ కుటుంబాన్ని క్విమోలో ఖననం చేశారు.కుల్ల్గాం ప్రాంతం అల్లామా ఇక్బాల్ (సుపూర్ గ్రామం) పూర్వీకుల జన్మస్థలం. పండిట్ జవహర్‌లాల్ నెహ్రూ పూర్వీకులు కూడా కుల్గాంలోని నాడి మరగ్ అనే గ్రామానికి చెందినవారు. సయీద్ అలీ హమ్దానీకి ముందు కుల్గాం ఇస్లాం మతసంస్థ మొదటి బోధకుడుగా పేరు పొందాడు.అతను ఇస్లాం మతం కోసం బోధించడానికి సయీద్ మొహమ్మద్ హుస్సేన్ సిమ్నానిని కాశ్మీర్కు పంపాడు.సయీద్ సిమ్నాని కుల్గామ్‌ను శాశ్వత ప్రదేశంగా ఎంచుకున్నాడు.షేక్ నూర్-ఉద్-దిన్ వాలి తండ్రి సాలార్ సాన్జ్ ఇస్లాం స్వీకరించిన, సాలార్ ఉద్-దిన్ గా పేరు మార్చబడిన ప్రదేశం.సాలార్ ఖీ జోగిపోరా మొహమ్మద్ పోరా కుల్గాం నుండి 7 కి.మీ (4 మైళ్లు) దూరంలో ఉన్న దాదర్‌కోట్‌కు చెందిన రాజు కుమార్తె సాడర్‌ను వివాహం చేసుకున్నాడు.సయీద్ సిమ్నాని ప్రయత్నాల వల్ల ఈ వివాహం జరిగింది. ప్రాచీనకాల భౌతిక సంస్కృతి కుట్బాల్ అనే సమీప గ్రామంలోని ఒక పురావస్తు ప్రదేశంలో పాక్షిక తవ్వకాలు కుషన్ పాలననాటి ప్రాచీనకాలం భౌతిక సంస్కృతిని అందించింది. ఆప్రదేశం నుండి త్రవ్వబడిన శిలాఫలకాలు అప్పటి జనాభా అభిరుచులు, జీవన ప్రమాణాలను సూచించాయి. ఈ త్రవ్వకాల్లో సా.శ.మొదటి శతాబ్దంలో నివసిస్తున్న ప్రజల ఉన్నత సంస్కృతి, పౌరసేవా భావం, సామాజిక నిబంధనలు, కళలును గురించి తెలియజేసింది.కుషన్ కాలానికి చెందిన కుట్బాల్ ప్రాతం, దాని పరిశోధనలు, అప్పటికి ఉపఖండంలోఅభివృద్ధి చెందిన చాలాదూర ప్రాంతాలకు ప్రయాణించిన అనేక మత, కళాత్మక పద్ధతుల దృష్ట్యా మరింత ముఖ్యమైనవి.లోయలో రాజకీయ అశాంతి కారణంగా మరిన్ని తవ్వకాలు ఆగిపోయాయి. వ్యవసాయం సుందరమైన నల్లాహా వశివ్ నదుల ద్వారా కుల్గాం ప్రాంతంలోని సారవంతమైన భూములకు సాగునీరు అందుతుంది.కుల్గాంను కాశ్మీర్ లోయ ధాన్యాగారం అని పిలుస్తారు.కానీ దురదృష్టవశాత్తు వ్యవసాయభూమిగా ఉన్న ఈ ప్రాంతం ఉద్యానవనంగా మార్చబడింది. నివాసం, పర్యావరణం జిల్లాలో జీవనోపాధికి ప్రధాన వనరు వ్యవసాయం, ఉద్యానవనం. కుల్గాం లోతట్టు ప్రాంతాలు వరిసాగుకు చాలా సారవంతమైనవి (ఉత్తమ దిగుబడికి పేరుగాంచాయి). దీనిని 'కాశ్మీర్ బియ్యం గిన్నె'గా పరిగణిస్తారు. మరోవైపు, పై ప్రాంతాలు నాణ్యమైన ఆపిల్, బేరి ఉత్పత్తికి విరివిగా పండుతాయి.ఎగువ ప్రాంతాలలోని గ్రామీణ జనాభాలోముఖ్యంగా పశువులు, గొర్రెల పెంపకం ఒక అనుబంధ వృత్తిగా ఉంది కుల్గాం జిల్లా వాయవ్య దిశలో శక్తివంతమైన, గంభీరమైన పిర్ పంజాల్ పర్వతశ్రేణిని కలిగిఉంది.ఇది భారీ స్థలాకృతిలో ఆవరించి రక్షణగా పనిచేస్తుంది.ఈ ప్రాంతం గణనీయంగా అటవీ ప్రాంతంలో ఉంది. స్థల సందర్శన కుల్గాం పట్టణం సుమారు శ్రీనగర్ నుండి 68 కి.మీ., అనంతనాగ్ నుండి 17 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. దీనికి పొరుగు జిల్లాలైన షాపియన్, పుల్వామా, అనంతనాగ్, రంబాన్ మొదలైన వాటితో రహదారి అనుసంధానం కలిగిఉంది.పట్టణంతో పాటు జిల్లాలోని చాలా దూర ప్రాంతాలుకు నెట్‌వర్కు ద్వారా అనుసంధానించబడింది.ఆధ్యాత్మిక ఆసక్తి ఉన్న ప్రదేశాలతో పాటు, జిల్లాలో "అహ్రాబల్ వాటర్ ఫాల్" వంటి పర్యాటక ప్రదేశాలు ఉన్నాయి, కుల్గాం జిల్లా నైరుతి దిశలో అమ్నూ ఈద్ గహ్ చూడవచ్చు. కొంగ్వాటన్, గుర్వట్టన్, నందిమార్గ్ ఎత్తైన పచ్చిక బయళ్ళు కూడా కుండ్ నుండి లాడిగసన్ (అహెర్బల్ చీలికల కంటే ముందు) లోని కన్య పచ్చికభూములు పర్యాటక ఆకర్షణలు.కౌన్సేర్నాగ్ (అహెర్బల్ కంటే ముందు), వాసేక్నాగ్ (కుండ్), ఖీ నాగ్ (ఖీ జోగిపోరా), వంటి వివిధ నీటి బుగ్గల ఆకారంలో సహజ నీటి వనరులు ఈ ప్రాంతంలో ఎక్కువుగా ఉన్నాయి రాజకీయ స్థితి కుల్గాం జిల్లాలో నూరాబాద్, కుల్గాం, హోమ్‌షైలిబుగ్, దేవ్‌సర్ అనే నాలుగు శాసనసభ నియోజకవర్గాలు ఉన్నాయి.కుల్గాం శాసనసభ సభ్యుడు సిపిఐఎం నాయకుడు మొహమ్మద్ యూసుఫ్ తారిగామి. జిల్లా అభివృద్ధిలో అతను ముఖ్య పాత్ర పోషించాడు.జమ్మూ కాశ్మీర్ రాష్ట్రానికి ప్రాతినిధ్యం వహిస్తున్న రాజ్యసభలో ప్రస్తుతం లోకసభ సభ్యుడిగా ఉన్న నజీర్ అహ్మద్ లావే కూడా కుల్గాంకు చెందినవ్యక్తి ఆర్థిక వ్యవస్థ కుల్గాం జనాభాలో ఎక్కువ భాగం ప్రత్యక్షంగా లేదా పరోక్షంగా వ్యవసాయం మీద ఆధారపడి ఉన్నారు.సేవల రంగం కూడా ప్రధాన ఆదాయ వనరుగా ఉంది.జిల్లాలోని ఎగువ ప్రాంతాల భూమి ఉద్యానవనానికి సారవంతమైంది.వరి పంటకు దిగువ ప్రాంతాలు. ఫ్రూట్ మండి కుల్గాంను ప్రభుత్వం ఏర్పాటు చేసింది.ఇక్కడ ప్రజలు ఆపిల్, చెర్రీ మొదలైన వాటిని స్థానిక, జాతీయ కొనుగోలుదారులకు విక్రయిస్తారు. రహదారి సౌకర్యం కుల్గాం వివిధ శాసనసభ నియోజకవర్గాలకు జాతీయ రహదారి 1ఎ (జిల్లా రహదార్లు) తో అనుసంధానించే రహదారులను కలిగిఉంది. అనంతనాగ్-అష్ముజీ-బ్రజ్లూ-కుల్గాం ప్రధాన రహదారి కుల్గం-చావాల్గం-ముహమ్మద్ ప్రా-షోపియన్ రహదారి వాన్‌పో-ఖైమో-కుల్గాం రహదారి అఖ్రాన్, హబ్లిషి, కిలాం, పిర్పోరా, బ్రజ్లూ ద్వారా ఎన్‌హెచ్ 1 ఎ మిర్బజార్ కుల్గాం ఖైమో-కడెర్-హంజన్-షోపియన్ రహదారి బిజ్బెహారా-అర్వానీ-ఫ్రిసల్-యారిపోరా బుగం-కుల్గాం రహదారి ఖాజిగుండ్-దేవ్సర్-పహ్లూ-బ్రజ్లూ-కుల్గాం రహదారి కుల్గం-షోపియన్ రహదారి కుల్గం-నెహామా-అహరబల్ రహదారి కుల్గం-దమ్హాల్ - అహరబల్ రహదారి కుల్గం-దమ్హాల్- అహరబల్ రహదారి కుల్గం-ఆర్డిగట్నూ-లైసూ రహదారి కుల్గం-లైసూ-దమ్హాల్ హంజీపోరా రహదారి ఖుద్వానీ-ఫ్రిసల్-జైన్‌పోరా రహదారి ఫ్రిసల్-డామిదల్లా-బుచ్రూ రహదారి ఫ్రిసల్-క్రాల్‌చెక్-నఘరాడ్ రహదారి ఫ్రిసల్- నవ్బాల్-షంసిపోరా-బాటింగు రహదారి ఆరోగ్య సౌకర్యం జిల్లా వైద్యశాల, కుల్గాం యారిపోరా, డామ్‌హాల్‌లోని ఉప జిల్లా వైద్యశాలలు అత్యవసర వైద్యశాల ఖాజిగుండ్ 24x7 (వైద్యపరంగా ఖాజిగుండ్ కొన్ని ప్రాంతాలు కుల్గాం కింద ఉన్నాయి) ఫ్రిసల్, కైమోహ్, బుగమ్, పహ్లూ, దేవ్‌సర్, బెహిబాగ్ మొహమ్మద్ పోరా, కత్రిసూ, కిలాం, అఖ్రాన్, జిబి ఖలీల్, కెబి-పోరా, నెహామా ప్రాథమిక ఆరోగ్యకేంద్రాలు. ఇవి కూడ చూడు గందర్బల్ అనంతనాగ్ షోపియన్ రంబాన్ మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
dakshini,AndhraPradesh raashtram, parvatipuram manyam jalla, jiyyammavalasa mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina jiyyammavalasa nundi 18 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina parvatipuram nundi 48 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 73 illatho, 276 janaabhaatho 44 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 137, aadavari sanka 139. scheduled kulala janaba 0 Dum scheduled thegala janaba 271. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 582058.pinn kood: 535526. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala kurupaamlonu, praathamikonnatha paatasaala ramabhadrapuramlonu, maadhyamika paatasaala raamabhadraapuramloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala kurupaamlonu, inginiiring kalaasaala piridiloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, polytechnic‌ paarvatiipuramloonu, maenejimentu kalaasaala bobbililoonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala kurupaamlonu, aniyata vidyaa kendram jiyyammavalasalonu, divyangula pratyeka paatasaala Vizianagaram lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. mobile fone Pali. laand Jalor telephony gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam dakshinilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 4 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 12 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 4 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 22 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 20 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 2 hectares neetipaarudala soukaryalu dakshinilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 2 hectares moolaalu velupali lankelu
గార్లపాడు, తెలంగాణ రాష్ట్రం, జోగులాంబ గద్వాల జిల్లా, ధరూర్ మండలంలోని గ్రామం.పిన్ కోడ్: 509125 ఇది మండల కేంద్రమైన ధరూర్ నుండి 25 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన గద్వాల నుండి 25 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత మహబూబ్ నగర్ జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 282 ఇళ్లతో, 1454 జనాభాతో 751 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 738, ఆడవారి సంఖ్య 716. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 137 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 22. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 575944. 2011 గణన ప్రకారం గ్రామ జనాభా 1454. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 738, స్త్రీల సంఖ్య 716. గృహాల సంఖ్య 282. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి ధరూర్లోను, మాధ్యమిక పాఠశాల ఉప్పేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల గద్వాలలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల కోడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల మహబూబ్ నగర్లోను, పాలీటెక్నిక్‌ గద్వాలలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల కొండేర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం గద్వాలలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల మహబూబ్ నగర్ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం గార్లపాడులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 4 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 28 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 18 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 3 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 1 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 34 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 213 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 447 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 431 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 263 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు గార్లపాడులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 120 హెక్టార్లు* ఇతర వనరుల ద్వారా: 143 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి గార్లపాడులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు జొన్న, వరి మూలాలు వెలుపలి లింకులు
1999 samvatsaranike nandy avaardulu Hyderabad‌loo jargina ooka samaveshamlo AndhraPradesh prabhuthvam prakatinchindhi. venkateshs natinchina kalisundamra utthama chitram avaardunu geluchukundi, tarwata ny choose mariyu prema katha. kalisundam raw chithraaniki venkateshs utthama natudi avaardunu, maheshwari ny choose utthama natigaa, rangopal varma prema katha ku utthama darsakudiga avaardunu geluchukunnaru. 1999 nandy avaardula vijaetala jaabithaa moolaalu
vyara bhaaratadaesam, Gujarat raashtram, taapi jalla loni ooka pattanham.idi jalla pradhaana kendram. idi surat nundi 65 kilometres dooramlo Pali. janaba shaastram wyra pattanham surat Kota nundi 65 ki.mee.dooramlo, . akshamsha rekhaamsaala oddha samudramattaaniki 69 meters (226 a.lu) etthulo Pali. charithra wyra pattanhaanni 1721 nundi bharatadesa samakhyalo cherevaraku baroda racharika raashtraaniki gaekwads paalincharu. yea prantham 1781loo dani hayaamloo bansda racharika raajyam kindha Pali. 1948 juun 10na bhaaratadaesamloe cherchabadindi. aakarshaneeya pradheeshaalu 2018loo praarambhinchabadina jalavatika udhyaanavanam, gaayathrii mandir, vyara kota, mayadevi jalapaata alayam, padandugri, raja vishraanti bhavan , gaumukh, ukai prajectu , unai, kakrapar prajectu, jankivan, river phrant vento pattanham antataa, nagaramlo sandarsinchadaaniki vyara anek aakarshanheeyamaina sahaja pradheeshaalanu kaligi Pali. pramukhulu Gujarat rashtra maajii mukyamanthri amar‌sidhu chaudhary vyara pattanhamloo janminchaadu. ravaanhaa baasu vyaaraalo remdu bustand‌lu unnayi, okati paata bustand, marokati steshion roed‌loo unna kottadi. vyara Gujarat rashtra roddu ravaanhaa samshtha, itara prayana prathinidhula buses dwara bagaa anusandhanam Pali andubatulo unna baasu sevalu rashtra ravaanhaa samshtha baasu sevalu amtargata-nagara buses sevalu gaalani surat‌loni surat antarjaateeya vimaanaashrayam vayara nundi 52 ki.mee. dooramlo Pali.idi remdu dhesheeya vimanalanu andistundi. vyaaraaku sameepamloni athi peddha antarjaateeya vimaanaashrayam mumbailoo unna chathrapathi shivajee antarjaateeya vimaanaashrayam railu vyara sadarana railla dwara bharathadesamlooni itara pradhaana nagaralaku bagaa anusandaaninchabhadi Pali. moolaalu velupali lankelu
తమలపాకు లేదా నాగవల్లి భారతదేశంలో విరివిగా ఉపయోగించే తాంబూలంలో ముఖ్యమైన భాగం. ఈ ఎగబ్రాకే మొక్కను తేమగల వేడి ప్రదేశాలలో పెంచుతారు. ఇది పైపరేసి కుటుంబానికి చెందింది. దీని ఔషథ ధర్మాల మూలంగా కొద్దిగా ఉద్దీపనలు కలిగించేదిగా ముఖ్యమైంది. వ్యుత్పత్తి బీటిల్, అనే పదం తమిళ పదమైన వెట్టిల నుండి వచ్చింది. ఈ పదం పోర్చుగీసు ద్వారా వచ్చింది. దీనిని పానా ఆకులని ఉత్తర భారతదేశంలో పిలుస్తారు. సాగుచేయు విధానం తమలపాకు దక్షిణ, అగ్నేయ ఆసియాలోనూ, పాకిస్తాన్ నుండి న్యూగినియా వరకూ విస్తృతంగా పండిస్తారు. బంగ్లాదేశ్ లో రైతులు దీనిని "బరుయి" అని పిలుస్తారు. ఈ తమలపాకులు పండించే క్షేత్రాన్ని "బరౌజ్" అని పిలుస్తారు. ఈ "బరౌజ్" వెదురు కర్రలతోనూ, కొబ్బరి ఆకులతోనూ కంచె కడతారు. తమలపాకు సంవత్సర వర్షపాతం 750-1500 మి.మీ. కలిగి, 10-40 డిగ్రీల సెల్సియస్ ఉష్ణోగ్రత గలిగిన ప్రాంతాలు అనువైనవి. నీరు ఇంకే సారవంతమైన లేటరైట్, ఎర్ర గరప నేలలు వీటి సాగుకు అనువైనవి. ఆంధ్రప్రదేశ్ లో ఎక్కువగా ఆధిక దిగుబడిని ఇచ్చే కపూరి రకాలను పండిస్తున్నారు. మే-జూన్ నెలలలో భూమిని బాగా దున్ని చదునుచేసి ఎకరాకు 16-20 కిలోల అవిశ విత్తనాలను సాలుకు మీటరు దూరంలో ఉంచి వత్తుగా విత్తాలి. ఈ అవిశ విత్తనాలను ఉత్తరం, దక్షిణం దిక్కులకు మాత్రమే విత్తుకోవాలి. విత్తిన 2 నెలల తర్వాత సాళ్ళ మధ్య మట్టిని చెక్కి అవిశ మొదళ్ళ వద్ద వేసి కయ్యలు చేసి వాటి మధ్య 50 సెం.మీ. లోతు 20 సెం.మీ. వెడల్పు గల గుంతలను 20 సెం.మీ. ఎడంలో తీసి ఎకరాకు 20,000 తమలపాకు తల తీగలను 6-8 కణుపులు ఉండేటట్లు ఎన్నుకొని తీగలను నాటే ముందు 0.5 % బోర్డో మిశ్రమం+250 పి.పి.యం స్ట్రెప్టోసైక్లిన్ మిశ్రమంలో 10 నిమిషాలు శుద్ధిచేసి నాటుకోవాలి. ఈ విత్తనపు తీగలను ఆరోగ్యవంతమైన తోట నుండి సేకరించాలి. నాటడానికి ముందుగా నీరు పెట్టే కాలువలు, మురుగునీరు కాలువలను చేసుకోవాలి. చలి, ఎండాకాలాల్లో తోటల చుట్టూ గాలులు సోకకుండా దడులు కట్టాలి. తీగలు నాటిన మొదటి ముడు రోజుల వరకు రెండు పూటలా నీరు కట్టాలి. తర్వాత రోజూ ఒక పూట (సాయంత్రం) మాత్రమే కట్టాలి. ఆ తర్వాత రోజు మార్చి రోజు 3 సార్లు సాయంత్రం వేళ నీరు కట్టాలి. తర్వాత 10 రోజుల కొకసారి ఒక తడి చొప్పున నీరు పెట్టాలి. వేసవి కాలంలో 2-3 రోజులకొకసారి తడి ఇవ్వాలి. చిగురించిన తీగలను, పెరగడానికి మొదలైన 15 రోజులకు జమ్ముతో అవిశ మొక్కలను కట్టి ప్రాకించాలి. ఈ పనిని 15-20 రోజుల కొకసారి చేయాలి. వేగంగా వీచే గాలులకు అవిశ మొక్కలు వంగే ప్రమాదమం ఉండడం వలన వీటిని ఒకదానికొకటి తాడుతో కట్టి, సాలు చివర నాటిన వెదురు గడలకు కట్టాలి. సరిపడేటంత వెలుతురు, నీడ ఉండేలా అవిశ కొమ్మలను కత్తిరించుకోవాలి. తెగులు సోకిన ఆకులను, తీగలను ఎప్పటికప్పుడు ఏరి కాల్చివేయాలి. రెండు సంవత్సరాల కొకసారి మొక్కజొన్నతో పంట మార్పిడి చేయాలి. తీగ నాటే ముందు దుక్కిలో ఎకరాకు 40 కిలోల సూపర్ ఫాస్ఫేట్ రూపంలో భాస్వరం, 40 కిలోల పొటాష్ వేయాలి. తీగ నాటిన 2 నెలల నుండి నత్రజనిని ఎకరాకు 80 కిలోలు, వేపపిండి + యూరియా 1:1 నిష్పత్తిలో సంవత్సరానికి 4 నుండి 6 దఫాలుగా వాడాలి. ఎకరాకు ఒక టన్ను చొప్పున జిప్సం వేసుకోవాలి. నాటిన 2 నెలలకు ఆకులు కోతకు వస్తాయి. తర్వాత ప్రతి నెల ఆకులకు ఇనుప గోరు సహాయంతో కోయాలి. మొదటి సంవత్సరంలో తోట నుండి ఎకరాలు 30,000 నుండి 40,000 పంతాలు (పంతం అంటే 100 ఆకులు), రెండవ సంవత్సరంలో 40,000 పంతాల దిగుబడి వస్తుంది. తుని తమలపాకు ఆంధ్ర దేశంలో తుని తమలపాకు సుప్రసిద్ధం. తునికి సమీపంలో ఉన్న సత్యవరంలో ఎన్నో తమలపాకు తోటలు ఉండేవి. ఈ సత్యవరం ఆకులు చిన్నగా, లేతగా (కవటాకులు) మృదువుగా, కొద్దిగా కారంగా ఉండి ఎంతో ప్రాముఖ్యం పొందాయి. కాకినాడ నూర్జహాన్ కిళ్లీలో తుని తమలపాకు లేకపోతే అది నూర్జహాన్ కిళ్లీ కానేకాదు. విజయనగరం ఆకులు కొంచెం పెద్దగా, దళసరిగా, మృదుత్వం తక్కువ కలిగి ఉంటాయి. హిందూ మతంలో తమలపాకులు ప్రపంచంలోనే అత్యంత పురాతన మతం హైందవ మతం. హిందూ సంస్కృతి ఏదో రూపంలో ప్రకృతిని పూజించటం. ఆరాధించటానికి ప్రాధాన్యతనిచ్చింది. మనకు సంబంధించిన ఏ పండుగ తీసుకున్నా అందులో ప్రకృతి ఆరాధన మిళితమై వుంటుంది. ఉగాది పండుగకు వేపచెట్టు, సంక్రాంతి పండుగకు ధాన్యరాశులు, పశు సంతతి పట్ల ప్రేమ చూపటం... అలాగే వినాయక చవితి అంటే నానావిధ ఫల.పత్ర, పుష్పాలతో స్వామిని అర్చించటం వుంటుంది. ఇలాంటి విశిష్ట సంస్కృతి మరి ఏ ఇతర మతంలోనూ కనబడదు. ఇక ప్రతి పండుగలో, ప్రతి శుభ సందర్భంలో తాంబూలానికి అగ్రస్థానం ఉంటుంది. హిందూ సంస్కృతిలో తాంబూలానికి - అంటే తమలపాకులకు ఎంతో ప్రాముఖ్యత ఉంది. కొందరు దేవుళ్ళకి నిర్ణీత సంఖ్యలో తమలపాకులతో పూజలు చేస్తారు. తమలపాకుల తాంబూలం కూడా మన సంస్కృతిలో విశిష్ట స్థానం ఆక్రమించింది. ఇలా ఆయర్వేదం కూడా ఆరోగ్యానికి తమలపాకు సేవనాన్ని సూచిస్తుంది. అందరు దేవుళ్లకి తమలపాకులతో పూజలు చేయటం ఉన్నప్పటికి. ఆంజనేయస్వామికి ఆకు పూజ అత్యంత ప్రీతికరమైనది అని చెబుతారు. శత పత్ర పూజ చేస్తే వివిధ దోషాలకు పరిహారం చెల్లించినట్టే అని ఒక నమ్మకం ఉంది. వివిధ నోములు, వ్రతాలు, శుభ కార్యాలు జరిగినప్పుడు అరటిపళ్ళు. వస్త్రంతో పాటు రెండు తమలపాకులు కూడా ఇస్తారు. ఉపయోగాలు తమలపాకులను పూజ చేయునప్పుడు దేవునిముందు వుంచు కలశములో ఉంచుతారు. తాంబూలములో ఉపయోగిస్తారు. భోజనానంతరం తాంబూల సేవనము మన సంప్రదాయం. తమలపాకుల రసమును గొంతునొప్పి నివారణకు ఉపయోగిస్తారు. శ్వాసకోశ వ్యాధుల నివారణకై ఈ ఆకులను నూనె రాసి కొద్దిగా వేడిచేసి ఛాతీపై ఉంచుతారు. తమలపాకులకు నేయి రాసి గాయాలకు కట్టుకడతారు. తమలపాకుల రసమును చెవిలో పిండిన చెవినొప్పి తగ్గిపోవును. అపస్మారకమును నివారించుటకు తమలపాకుల రసమును పాలతో కలిపి త్రాగించెదరు. ఆరోగ్యపరమైనవి ఆధ్యాత్మిక సంబంధమైన విషయాలను పక్కన పెడితే, శరీరానికి తాంబూల సేవనం చాలా ఉపయోగకరమైనది. ఎముకలకు మేలు చేసే కాల్షియం, ఫోలిక్ యాసిడ్, ఎ విటమిన్. సి.విటమిన్ లు తమలపాకులో పుష్కలంగా ఉన్నాయి. తాంబూలం రోగ నిరోధక శక్తిని పెంచుతుంది. ఫైబర్ - అంటే పీచు పదార్థం తమలపాకులో చాలా ఎక్కువగా వుంటుంది. ఆకుకూరలు ఏవిధంగా అయితే జీర్ణవ్యవస్థకు మేలు చేస్తాయో తమలపాకులు కూడా అలాగే, అంతకంటే ఎక్కువగా పని చేస్తాయి. సున్నం, వాక్క తదితర కృత్రిమ పదార్థాలను చేరిస్తే మాత్రం తమలపాకు శరీరానికి హానికరంగా మారుతుందని గ్రహించాలి. తమలపాకు యాంటాక్సిడెంట్‌గా పనిచేస్తుంది. అంటే ముసలితనపు మార్పులను కట్టడి చేస్తుందన్నమాట. నూనెలూ ఇతర తైల పదార్థాలూ ఆక్సీకరణానికి గురై చెడిపోవడాన్ని ‘ర్యాన్సిడిటి’ అంటారు. తమలపాకు ఈ ప్రక్రియను అడ్డుకుంటుంది- తైల పదార్థాలు చెడిపోవడానికి గురికాకుండా ఉంచుతుంది. నువ్వుల నూనె, ఆవనూనె, పొద్దుతిరుగుడు నూనె, వేరుశనగ నూనె... ఇలాంటి నూనెలు చెడిపోకుండా వుండాలంటే వాటిల్లో తమలపాకులను వేసి నిల్వచేయండి. తమలపాకులో ‘చెవికాల్’ అనే పదార్థం ఉంటుంది. ఇది బ్యాక్టీరియా పెరుగుదలను కట్టడి చేస్తుందని పరిశోధన. తమలపాకులో ఉండే స్థిర తైలం (ఎసెంషియల్ ఆయిల్) ఫంగస్ మీద వ్యతిరేకంగా పనిచేసి, అదుపులో ఉంచినట్లు పరిశోధనల్లో తేలింది. ఒక ముఖ్య విషయం. తమలపాకును తొడిమతో సహా తింటే మహిళల్లో వంధ్యత్వం వచ్చే అవకాశం ఉంటుందని పరిశోధకులు గమనించారు. కాబట్టి సంతానంకోసం ప్రయత్నించేవారు తమలపాకును తొడిమ తొలగించి వాడుకోవాలి. తమలపాకు ఔషధం లాంటిది. ఔషధాల మాదిరిగానే దీనినీ పరిమితంగానే వాడుకోవాలి. ఈ సందర్భంగా తమలపాకు నేపథ్యంగా జరిగిన ఒక అధ్యయనం గురించి ప్రస్తావించాలి. రోజుకు 5-10 తమలపాకులను 2 ఏళ్లపాటు తినేవారు తమలపాకులకు డ్రగ్స్ మాదిరిగా బానిసలవుతారని ఇటీవల జరిగిన తాజా అధ్యయనంలో తేలింది. అధిక రక్తపోటు కలిగినవారు తాంబూలాన్ని యధేచ్ఛగా వాడకూడదు- తాంబూలాన్ని తయారుచేసేటప్పుడు సున్నం కలుపుతారు కాబట్టి ఈ పదార్థం రక్తనాళాల మీద, రక్తసరఫరామీద వ్యతిరేక ప్రభావం చూపుతుంది. తాంబూలానికి పొగాకును కలిపి తింటే ‘సబ్‌మ్యూకస్ ఫైబ్రోసిస్’ వంటి ప్రమాదకరమైన నోటి వ్యాధులు వచ్చే అవకాశం ఉంటుంది. సబ్‌మ్యూకస్ ఫైబ్రోసిస్ అనేది నోటి క్యాన్సర్‌కి ముందు స్థితి. తమలపాకు, సున్నం, వక్క... ఇవి మూడూ చక్కని కాంబినేషన్. సున్నంవల్ల ఆస్టియోపోరోసిస్ (ఎముకలు గుల్లబారటం) రాకుండా ఉంటుంది; తమలపాకు రసం సున్నంలోని క్యాల్షియాన్ని శరీరాంతర్గత భాగాల్లోకి చేరవేస్తే తమలపాకుకు చేర్చి వక్కపొడి లాలాజలాన్ని విడుదలయ్యేలా చేసి అరుగుదలకు సహాయపడుతుంది. ఔషధంగా తమలపాకుని వాడుకోదలిస్తే, రసం పిండి 1-2 చెంచాల మోతాదులో తీసుకోవాలి. ప్రతిరోజూ 7 తమలపాకులను ఉప్పుతో కలిపి ముద్దగా నూరి వేడి నీళ్లతో తీసుకుంటే బోధ వ్యాధిలో చక్కని ఫలితం కనిపిస్తుంది. ప్రతిరోజూ రెండు నెలలపాటు ఒక తమలపాకును పది గ్రాముల మిరియం గింజలను కలిపి తిని వెంటనే చన్నీళ్లు తాగుతుంటే స్థూలకాయులు సన్నగా నాజూగ్గా తయారవుతారు. స్వర్ణక్షీరి, విడంగాలు, ఇంగిలీకం, గంధకం, చక్రమర్ధ, చెంగల్వకోష్టు, సింధూరం వీటిని ఉమ్మెత్త ఆకులతోనూ, వేప చెట్టు బెరడుతోనూ, తమలపాకుతోనూ కలిపి ముద్దగా నూరి చర్మంమీద లేపనం చేస్తే ఎగ్జిమా, తామర, దురదలు వంటి చర్మవ్యాధుల్లో ఉపశమనం లభిస్తుంది. తమలపాకు రసం, తేనె సమపాళ్లలో కలిపి కళ్లలో డ్రాప్స్‌గా వేసుకోవాలి. (వైద్య పర్యవేక్షణ అవసరం) తమలపాకు రసం, తులసి రసం, అల్లం రసం, మిరియాలు పొడి, తేనెలను కలిపి నాకిస్తే పిల్లల్లో జలుబు, దగ్గు తగ్గుతాయి. చెవుల మీద తమలపాకులను వేసి కట్టుకుంటే తలలో చేరిన వాతం శాంతించి తల నొప్పి తగ్గుతుంది. తమలపాకు రసాన్ని పాలతో కలిపి తీసుకుంటే మహిళల్లో కనిపించే పిశాచ బాధలు, క్షణికావేశాలు తగ్గుతాయి. తమలపాకు రసాన్ని రెండు కళ్లల్లోనూ చుక్కలుగా వేస్తే రేచీకటి సమస్య తగ్గుతుంది. (వైద్య పర్యవేక్షణ అవసరం) గుండె అపసవ్యంగా, అపక్రమంగా కొట్టుకుంటున్నప్పుడు తమలపాకు రసాన్ని టీ స్పూన్ మోతాదుగా తాగుతుంటే హితకరంగా ఉంటుంది. తమలపాకు షర్బత్‌ని తాగితే గుండె బలహీనత తగ్గుతుంది. కఫం, మందాగ్ని దూరమవుతాయి. ఏ కారణం చేతనైనా పసిపాపాయికి పాలివ్వలేకపోతే రొమ్ముల్లో పాలు నిలిచిపోయి గడ్డలుగా తయారై నొప్పిని కలిగిస్తాయి. ఇలాంటి సందర్భాల్లో తమలపాకు కొద్దిగా వేడిచేసి స్తనాలమీద కట్టుకుంటే వాపు తగ్గి ఉపశమనం లభిస్తుంది. చిన్న పిల్లలకు చీటికిమాటికి జలుబు చేసి ఇబ్బంది పెడుతున్నప్పుడు తమలపాకును వేడిచేసి, కొద్దిగా ఆముదాన్ని రాసి, ఛాతిమీద వేసి కడితే హితకరంగా ఉంటుంది. తమలపాకు కాండాన్ని (కులంజన్), అతిమధురం చెక్కను నూరి తేనెతో కలిపి తీసుకుంటే ఇన్‌ఫెక్షన్‌తో కూడిన జలుబు (దుష్టప్రతిస్యాయం) తగ్గుతుంది. పాటలు పాడేవారు, ఉపన్యాసాలను ఇచ్చేవారు తమలపాకు చెట్టు కాండాన్ని చిన్న ముక్క తీసుకొని బుగ్గనుంచుకొని చప్పరిస్తుంటే అమితమైన ప్రయోజనం కనిపిస్తుంది. చక్కని శ్రావ్యమైన కంఠం వస్తుంది. హిస్టీరియాలో కంఠం పూడుకుపోయి మాట పెగలకపోతే తమలపాకు రసం తీసుకుంటే కంఠం పెగులుతుంది. మాట స్పష్టతను సంతరించుకుంటుంది. కఫం తెగి వెలుపలకు వచ్చేస్తుంది. 2-5 తమలపాకులను వేడి నీళ్లకు కలిపి మరిగించి పుక్కిటపడితే కూడా హితకరంగా ఉంటుంది. తమలపాకును తింటే శ్లేష్మం కరిగి పెద్ద మొత్తాల్లో స్రవిస్తుంది. దీంతో అరుగుదల తేలికగా జరుగుతుంది. నోటి దుర్వాసన తగ్గుతుంది. తిన్న వెంటనే ఆయాసం రాకుండా ఉంటుంది. మాటలో స్పష్టత వస్తుంది. అలాగే చెడు వానలు కురిసే రోజుల్లో, జలవాయు కాలుష్యాలవల్ల చెడిపోయిన ఆహారాన్ని ఇది శుద్ధపరుస్తుంది. తమలపాకును తినడంవల్ల లాలాజలం విడుదలై దప్పిక తీవ్రత తగ్గుతుంది. తమలపాకు తొడిమకు ఆముదం రాసి చిన్న పిల్లల్లో మల ద్వారంలోనికి చొప్పిస్తే మలనిర్హరణ జరుగుతుంది. (వైద్య పర్యవేక్షణ అవసరం) తమలపాకును కడుపులోపలకు తీసుకుంటుంటే ఎరక్టైల్ డిస్‌ఫంక్షన్ (అంగ స్తంభన ) ఇబ్బంది పెట్టదు. తమలపాకు రసాన్ని బాహ్యంగా కూడాప్రయోగించవచ్చు. తమలపాకు షర్బత్‌ని తీసుకుంటే బలహీనత దూరమవుతుంది. తమలపాకు రసాన్ని టీ స్పూన్ మోతాదులో మూడుపూటలా మిరియం పొడి కలిపి తీసుకుంటుంటే జ్వరం తగ్గుతుంది. తమలపాకును వేడిచేసి వాపు, నొప్పి కలిగిన కీలు మీద కడితే నొప్పి తగ్గుతుంది. మొండి వ్రణం త్వరితగతిన మానాలంటే వ్రణంమీద తమలపాకును అమర్చి కట్టుకట్టుకోవాలి. తమలపాకు రసాన్ని ముక్కులో డ్రాప్స్‌గా వేసుకుంటే తలనొప్పి తగ్గుతుంది. తమలపాకు ముద్దను తలకు పట్టించి గంటసేపు ఆగి తల స్నానం చేస్తే చుండ్రు తగ్గుతుంది. మూలాలు ఇతర పఠనాలు 'The Art of Chewing Betel', in: Forbes, Andrew, and Henley, David, Ancient Chiang Mai Volume 3. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012. ASIN: B006IN1RNW The Merck Manual. Tumours of The head and neck. Betel nut images and discussion Betel-quid and Areca-nut Chewing and Some Areca-nut-derived Nitrosamines, from IARC Monographs on the Evaluation of Carcinogenic Risks to Humans, Volume 85 (2004) California adds Betel and Areca nut to the list of substances known to cause cancer under TOXIC ENFORCEMENT ACT OF 1986 వెలుపలి లింకులు Health Benefits Of Betel Leaves || Tamalapaku Cultivation || Eruvaka | 99tv - యూట్యూబ్ వీడియో వికాస్ పీడియాలో తమలపాకుల సాగు పైపరేసి ఎగబ్రాకే మొక్కలు ఆకులు ఈ వారం వ్యాసాలు
సల్మాన్ ఖుర్షీద్ ఆలం ఖాన్ (జననం 1 జనవరి 1953) భారతదేశానికి చెందిన రాజకీయ నాయకుడు. ఆయన 1981లో ఇందిరా గాంధీ ప్రధానమంత్రిగా ఉన్న సమయంలో ప్రధానమంత్రి కార్యాలయంలో (PMO) ఆఫీసర్ ఆన్ స్పెషల్ డ్యూటీగా తన రాజకీయ జీవితాన్ని ప్రారంభించి, మన్మోహన్ సింగ్ మంత్రివర్గంలో కేంద్ర వాణిజ్య శాఖ సహాయమంత్రిగా, కేంద్ర విదేశాంగ శాఖ సహాయ మంత్రిగా పని చేశాడు. రాజకీయ జీవితం సల్మాన్ ఖుర్షీద్ 1981లో ఇందిరా గాంధీ ప్రధానమంత్రిగా ఉన్న సమయంలో ప్రధానమంత్రి కార్యాలయంలో స్పెషల్ డ్యూటీ అధికారిగా తన రాజకీయ జీవితాన్ని ప్రారంభించాడు. ఆయన 1991లో ఉత్తరప్రదేశ్‌లోని ఫరూఖాబాద్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం నుండి లోక్‌సభ సభ్యుడిగా ఎన్నికై ప్రధానమంత్రి పీవీ నరసింహారావు మంత్రివర్గంలో విదేశీ వ్యవహారాల సహాయ మంత్రిగా పని చేశాడు. సల్మాన్ ఖుర్షీద్ 1996 లోక్‌సభ ఎన్నికల్లో ఓడిపోయాడు. సల్మాన్ ఖుర్షీద్ 2009 లోక్‌సభ ఎన్నికలలో ఫరూఖాబాద్ నుండి లోక్‌సభ సభ్యునిగా ఎన్నికై మన్మోహన్ సింగ్ మంత్రివర్గంలో కార్పొరేట్ వ్యవహారాలు, మైనారిటీ వ్యవహారాల కేంద్ర సహాయ మంత్రిగా (స్వతంత్ర హోదా) బాధ్యతలు చేపట్టి 12 జూలై 2011 మంత్రివర్గ పునర్వ్యవస్థీకరణలో న్యాయశాఖ , మైనారిటీ వ్యవహారాల శాఖ మంత్రిగా నియమితుడయ్యాడు. ఆయన 2014 లోక్‌సభ ఎన్నికల్లో పోటీ చేసి 4వ స్థానంలో ఎన్నికల్లో  2019 లోక్‌సభ ఎన్నికల్లో పోటీ చేసి 3వ స్థానంలో నిలిచాడు. రచనలు ఖుర్షీద్ 1990లో ప్రచురించబడిన "ది కాంటెంపరరీ కన్జర్వేటివ్: సెలెక్టెడ్ రైటింగ్స్ ఆఫ్ ధీరేన్ భగత్" కి సంపాదకుడిగా ఉన్నాడు. ఆయన అయోధ్యపై అక్టోబర్ 2021లో ''సన్‌రైజ్ ఓవర్ అయోధ్య: నేషన్ హుడ్ ఇన్ అవర్ టైమ్స్' పుస్తకాన్ని ప్రచురించాడు. అయోధ్యపై రాసిన పుస్తకంలో కొన్ని భాగాలు హిందువుల మనోభావాలను దెబ్బతీశాయంటూ బీజేపీ అభ్యంతరం వ్యక్తం చేయగా, ఉత్తరాఖండ్ లోని నైనిటాల్‌లోని ఆయన ఇంటికి దుండగులు నిప్పు పెట్టారు. మూలాలు
కొండపాలెం, అనకాపల్లి జిల్లా, బుచ్చెయ్యపేట మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన బుచ్చయ్యపేట నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 35 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 243 ఇళ్లతో, 979 జనాభాతో 246 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 475, ఆడవారి సంఖ్య 504. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 80 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 586253.పిన్ కోడ్: 531026. 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. సమీప బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు వడ్డాదిలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల బుచ్చయ్యపేటలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల వడ్డాదిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల అనకాపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ విశాఖపట్నంలో ఉన్నాయి. సమీప అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 14 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 16 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కొండపాలెంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 11 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 6 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 59 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 9 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 7 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 154 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 77 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 77 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కొండపాలెంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 49 హెక్టార్లు* ఇతర వనరుల ద్వారా: 28 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి కొండపాలెంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, చెరకు మూలాలు
shaan francisco 1936, juun 26na vidudalaina America chalanachitra. vudi wan dike darsakatvamlo 1906, epril 18na shaan francisco nagaramlo vacchina bhukampam aadhaaramga roopondinchabadina yea chitram, prapancha sineecharitralo atigoppa climax gala cinimaga perondindi. yea chitramlo clark gable, jeanette meck‌donald, spensor tracey natinchaaru. idi 1936loo athyadhika vassollhu chosen chitramga nilichimdi. katha chitra katha 1905, dissember 31 ratri prarambham avuthundi. narton chendina paradise aney gambling house loo maeri bleck aney ammay gayaniga panichestundi. narton ku rajakeeya satruvaina zac barleeki maeri gaanam nachhi tana companyloki teesukuntaadu. conei, konthakaalam taruvaata malli narton daggarki occhestundi. narton tanakosam mueller thoo godava padadam chusi, burley companyki osthundi. burley tana palukubaditho narton kompany moothapade sthithiki teesukostaadu. appudu maeri kaabare potilo paalgoni, padivaela dollars techi narton ku estunde. barleeni maeri vivaham chesukobotunna wasn telisina narton aa dabbunu teesukodu. adae samayamlo (1906, epril 18na) bhukampam osthundi. aa bhookampamlo burley chanipogaa, narton maereelu kalusukuntaaru. natavargam clark gable jeanette meck‌donald spensor tracey zac halt jesse raalph ted haley shirley ross maargharet irving herold huber edgar kennadi all sheen viliam recuardy kenneth harlan roser imhof charless judels russell sympson bert roach varen b. haimer franc mayo kaarl stackdale saanketikavargam darsakatvam: vudi wan dike, di.doubleu. griffith (titles loo peruu ledhu) nirmaataa: jeanne emerson, bernard hetch. haiman rachana: raabart yea. hopkins, anita luus sangeetam: walter jurman, bronisla kapoor, edvard ward chayagrahanam: olivar ti. marsh kuurpu: tam held nirmaana samshtha, pampinhiidaaru: metroe-goldwyn-meyer chitra visheshaalu yea chitramlo 1906, epril 18na shaan francisco nagaramlo vacchina bhookampamnu chitra climax gaaa teeyabadindi. dadapu 20 nimushaalapaatu umdae yea climax chalanachitrarangamlo goppa climax gaaa vimarsakulache gurthinchabadindi. bhukampam will nagaramlooni bhavanalu koolipovadam, bhuumii renduga cheeladam vento drushyaalu nija bhookampaanni talapistaayi. avaardulu yea chithraaniki sabdhagrahanam amdimchina douglus shearer ascar avaardunu andukunnadu. mro iidu vibhagallo naamineet cheyabadindhi. moolaalu itara lankelu shaan francisco at Jeanette MacDonald and Nelson Eddy: A Tribute shaan francisco at Virtual History San Francisco showing at the Regal Stonehouse Glos 1937 shaan francisco kathaa saransham at Turner Classic Movies Archives Database aadhara grandhaalu aamgla basha chalanachithraalu hollywood chithraalu cinma cinemalu
nandamuru, krishna jalla, pedana mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina pedana nundi 7 ki. mee. dooramlo Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 875 illatho, 2982 janaabhaatho 645 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1531, aadavari sanka 1451. scheduled kulala sanka 123 Dum scheduled thegala sanka 9. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 589643. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu iidu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi.balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu pedanalo unnayi.sameepa prabhutva aarts / science degrey kalaasaala machilipatnamlonu, juunior kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu pedanaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala vijayavaadalonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu machilipatnamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram machilipatnamlonu, divyangula pratyeka paatasaala Vijayawada lonoo unnayi. vasavi inginiiring kalaasaala. Mandla parisht unnanatha paatasaala. chinnari piblic schul. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam nandamoorulo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru, okaru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare. thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. kaluva/vaagu/nadi dwara, cheruvu dwara kudaa gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu nandamoorulo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari, jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam nandamoorulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 76 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 127 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 1 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 438 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 438 hectares neetipaarudala soukaryalu nandamoorulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 438 hectares utpatthi nandamoorulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari graama visheshaalu srikant yea graamamlooni vasavi inginiiring kalashalaloo english lecturarugaa panichesthunnaru. viiru 1-10-2013 nundi 5-10-2013 varakuu phraans loni khanaa vishvavidyaalayanloo jargina ooka varey shapulo paalgoni, patra samarpanachesi, paluvuri prashamsalu pondatamtopaatu, ooka patakam mariyoo prashamsa pathram sadhincharu. prapanchavyaapthamgaa 25 desalanundi pratinidhulu paalgoni patrasamarpana cheyagaa bhaaratadaesam nundi veerokkare yea kaaryakramaamlo paalgonnaru. [1] ganankaalu 2001 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 820 illatho, 3329 janaabhaatho 645 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1628, aadavari sanka 1701. moolaalu velupali linkulu [1] eenadu krishna; 13,aktobaru-2013.
చీడిపూడి , శ్రీకాకుళం జిల్లా, సారవకోట మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన సారవకోట నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన ఆమదాలవలస నుండి 33 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 458 ఇళ్లతో, 1767 జనాభాతో 238 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 852, ఆడవారి సంఖ్య 915. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 124 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 25. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 580948.పిన్ కోడ్: 532427. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల అవలంగిలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల బుడితిలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల బుడితిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల సారవకోటలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల చల్లపేటలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ శ్రీకాకుళంలో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల నరసన్నపేటలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు శ్రీకాకుళంలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో 2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో వాణిజ్య బ్యాంకు ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం చీదిపూడిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 3 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 57 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 6 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 4 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 16 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 3 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 146 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 71 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 95 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు చీదిపూడిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. చెరువులు: 95 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి చీదిపూడిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, పెసర, మినుము పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు ఇత్తడి సామాను, లోహం మూలాలు